Riigikogu valimised 2019 - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

Riigikogu valimised 2019

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • ttrust
    Kristjan1, ainukene mida ma olen niiöelda "nimekirjade vastasena" kirjutanud on see, et mulle ei meeldi et parteid saavad panna valimisnimekirjas kandidaatide järjekorra paika ja siis selle järjekorra järgi eraldatakse kandidaadile kompensatsioonihääli. Minu visioon oli selline, et see valimisnimekiri peaks ümber restuma vastavalt valimistel saadud häälte osakaalule, mitte et nimekiri peaks üldse ära kaotatama. Samuti et häälte ülekandumine peaks toimuma Eesti-üleselt, mitte valimisringkonna siseselt. Ehk siis peaks kaduma partei võim soovitud inimesi oma nimekirjast parlamenti saada vaid parlamenti saaksid eesotsas need inimesed, kes on saanud parema valimistulemuse (häälte osakaal on suurem).


    ok, sain sinust siis valesti aru, ma saan niiviisi aru, et kõik meie seast toetavad nimekirjasüsteemi, erimeelsused tekivad meil tehnilistes detailides
  • Samuti et häälte ülekandumine peaks toimuma Eesti-üleselt, mitte valimisringkonna siseselt.


    Mida see täpsemalt tähendab? Et Eesti üleselt vastavalt nimekirjale? Seetõttu ma ei saa sinust ttrust aru, ühtpidi sa oled erakondade võimu vastu. Kuidas sa saad rääkida ringkondade häälte osakaalust ja siis tulla välja Eesti ülese ideega? Siis Eesti ülene osakaal? Ma tunnistan, et ma ei saa sinust aru.
  • Ma seletan hästi lihtsalt, miks praegune valimissüsteem on tegelikult väga hea:
    1) Kui oled saanud isikumandaadi, oled kõva kärbes ja kindlalt riigikogus - õiglane, keegi ei vaidle vastu. Võimalik teostada ka üksikkandidaadina.
    2) Kui ringkonnas sai partei 3 kohta, siis 3 enim hääli kogunud kandidaati sealt on riigikogus - õiglane, loodetavasti keegi ei vaidle vastu. Võid saada mandaadi ka siis kui oled nimekirjas tagapool, aga saad piisavalt hääli.
    3) Kompensatsioonimandaadid - need on partei üldise tugevusega välja teenitud lisakohad (nende arvelt, kes ei ületanud künnist) ja on ka loogiline, et partei annab need oma äranägemise järgi (üleriiklik nimekiri) - vaielge vastu :)
  • kaidoke
    Ma seletan hästi lihtsalt, miks praegune valimissüsteem on tegelikult väga hea:
    1) Kui oled saanud isikumandaadi, oled kõva kärbes ja kindlalt riigikogus - õiglane, keegi ei vaidle vastu. Võimalik teostada ka üksikkandidaadina.
    2) Kui ringkonnas sai partei 3 kohta, siis 3 enim hääli kogunud kandidaati sealt on riigikogus - õiglane, loodetavasti keegi ei vaidle vastu. Võid saada mandaadi ka siis kui oled nimekirjas tagapool, aga saad piisavalt hääli.
    3) Kompensatsioonimandaadid - need on partei üldise tugevusega välja teenitud lisakohad (nende arvelt, kes ei ületanud künnist) ja on ka loogiline, et partei annab need oma äranägemise järgi (üleriiklik nimekiri) - vaielge vastu :)

    Praegu käib asi nii, et igas ringkonnas hoitakse oma pingerida, kes saab sisse, kes ei saa sisse, kes saab sisse siis kui keegi lahkub parlamendis näiteks ministriks. Lisaks on kasutusel veel üle-Eestiline kompensatsiooninimekiri.

    Minu idee on selline, et valimiste järel tuleks kõikidest ringkondadest võtta kõik antud partei kandidaadid kokku ühte suurde Eesti-ülesesse partei nimekirja (igal parteil on oma nimekiri), kus selles suures nimekirjas järjestuvad kõik kandidaadid valimistel saadud häälte osakaalu järgi. Ja siis selle suure parteinimekirja esiots saab riigikokku, kui keegi läheb ministriks, saab riigikokku nimekirjas järgmine, kes pole veel saanud. Kui minister tuleb tagasi parlamenti, siis riigikogust lahkuja läheb tagasi nimekirja "ootel esinumbriks".

    Saadikunandidaadi saadud häälte osakaal on vajalik seetõttu, et ringkonnad on erineva suurusega. Ning iga partei saab igast ringkonnast vastavalt nii palju riigikogu kohti, kui palju on ringkonnas selle partei poolt hääletatud.

    Ehk siis mitu kohta saab igast ringkonnast partei, selle arvutamine oleks nii nagu see praegu valimistel toimib, aga kes parlamenti sisse saab, seda ei arvutata mitte ringkondade kaupa eraldi vaid arvutatakse Eesti-üleselt. Ühtlasi kaotab tähtsuse see, kes on enne valimisi partei poolt pandud nimekirja esinumbriks või kes on partei poolt pandud nimekirja lõppu. Tähtis on ainult see, kui palju valijaid on selle inimese poolt valinud.

    Ausaltöeldes, mul pole ka selle vastu midagi, kui Riigikogu valimistel oleks kogu Eesti üks suur valimisringkond. Või ka nii, et nende 12 ringkonna asemel oleks näiteks 6 valimisringkonda.
  • Kaoks ka ära selline situatsioon, et käärkäsi saab Lasnamäel mingi 30k-40k häält ning siis veab ta endaga oma ringkonnast kaasa terve rea igasuguseid suvalisi kesikuid, kes igaüks saavad mingi 100 häält.
  • ttrust
    kaidoke
    Ma seletan hästi lihtsalt, miks praegune valimissüsteem on tegelikult väga hea:
    1) Kui oled saanud isikumandaadi, oled kõva kärbes ja kindlalt riigikogus - õiglane, keegi ei vaidle vastu. Võimalik teostada ka üksikkandidaadina.
    2) Kui ringkonnas sai partei 3 kohta, siis 3 enim hääli kogunud kandidaati sealt on riigikogus - õiglane, loodetavasti keegi ei vaidle vastu. Võid saada mandaadi ka siis kui oled nimekirjas tagapool, aga saad piisavalt hääli.
    3) Kompensatsioonimandaadid - need on partei üldise tugevusega välja teenitud lisakohad (nende arvelt, kes ei ületanud künnist) ja on ka loogiline, et partei annab need oma äranägemise järgi (üleriiklik nimekiri) - vaielge vastu :)

    Praegu käib asi nii, et igas ringkonnas hoitakse oma pingerida, kes saab sisse, kes ei saa sisse, kes saab sisse siis kui keegi lahkub parlamendis näiteks ministriks. Lisaks on kasutusel veel üle-Eestiline kompensatsiooninimekiri.

    Minu idee on selline, et valimiste järel tuleks kõikidest ringkondadest võtta kõik antud partei kandidaadid kokku ühte suurde Eesti-ülesesse partei nimekirja (igal parteil on oma nimekiri), kus selles suures nimekirjas järjestuvad kõik kandidaadid valimistel saadud häälte osakaalu järgi. Ja siis selle suure parteinimekirja esiots saab riigikokku, kui keegi läheb ministriks, saab riigikokku nimekirjas järgmine, kes pole veel saanud. Kui minister tuleb tagasi parlamenti, siis riigikogust lahkuja läheb tagasi nimekirja "ootel esinumbriks".

    Saadikunandidaadi saadud häälte osakaal on vajalik seetõttu, et ringkonnad on erineva suurusega. Ning iga partei saab igast ringkonnast vastavalt nii palju riigikogu kohti, kui palju on ringkonnas selle partei poolt hääletatud.

    Ehk siis mitu kohta saab igast ringkonnast partei, selle arvutamine oleks nii nagu see praegu valimistel toimib, aga kes parlamenti sisse saab, seda ei arvutata mitte ringkondade kaupa eraldi vaid arvutatakse Eesti-üleselt. Ühtlasi kaotab tähtsuse see, kes on enne valimisi partei poolt pandud nimekirja esinumbriks või kes on partei poolt pandud nimekirja lõppu. Tähtis on ainult see, kui palju valijaid on selle inimese poolt valinud.

    Ausaltöeldes, mul pole ka selle vastu midagi, kui Riigikogu valimistel oleks kogu Eesti üks suur valimisringkond. Või ka nii, et nende 12 ringkonna asemel oleks näiteks 6 valimisringkonda.


    Kahjuks see häälte osakaal pole teab mis objektiivne näitaja.
    Kui ühes ringkonnas said ühes nimekirjas 1. 20%, 2. 10% 3. - 2% ja teises ringkonnas sama partei nimekirjas 1. 12% 2. 11% 3. 9%, siis nende kolmandate protsenti omavahel võrrelda on mõttetu.Palju sõltub ju sellest kellega koos sa kandideerid. Sellepärast ongi mõistlik, et kompensatsioonimandaatide jaotuse otsustab erakond.
  • ttrust
    Kaoks ka ära selline situatsioon, et käärkäsi saab Lasnamäel mingi 30k-40k häält ning siis veab ta endaga oma ringkonnast kaasa terve rea igasuguseid suvalisi kesikuid, kes igaüks saavad mingi 100 häält.


    See on ju igati õiglane kuna see partei seal piirkonnas sellise arvu kohti sai. Meil ei ole isikuvalimised.
  • Mina kirjutan ttrusti ettepanekule alla, välja arvatud osale, kus ta ütleb, et ainult üks valimisringkond võiks olla. Arusaamatuks jääb ka tema käärkäe näide, kas nii, et need hääled lähevadki kaotsi erakonna jaoks? Et kuipalju tahes esinumber ka hääli ei saa, need üle ei kandu? Kas ma sain õigesti aru? 100 hääle jutt pole pädev, mitte kedagi pole täna riigikogus 100 häälega.
  • Kristjan1
    Mina kirjutan ttrusti ettepanekule alla, välja arvatud osale, kus ta ütleb, et ainult üks valimisringkond võiks olla. Arusaamatuks jääb ka tema käärkäe näide, kas nii, et need hääled lähevadki kaotsi erakonna jaoks? Et kuipalju tahes esinumber ka hääli ei saa, need üle ei kandu? Kas ma sain õigesti aru? 100 hääle jutt pole pädev, mitte kedagi pole täna riigikogus 100 häälega.

    Ei, käärkäest üle jäävad hääled lähevad teistele ringkondadele, aga keskerakonna nimekirjas olevatele kandidaatidele, mille abil saavad paremini parlamenti need kes on saanud suurema rahva poolehoiu kui need 100-hääle saajad.

    Ehk siis - iga partei saab nii palju riigikogu kohti antud ringkonnast, kui palju on seal ringkonnas inimesed selle partei nimekirjas olevate kandidaatide poolt hääletanud. Aga isikud parteist, kes saavad parlamenti, selle määrab see järjekord mis moodustub üle-eestiliselt. Loomulikult isikumandaadi teinud tegelased on pingerivi eesotsas, sest nende endale saadud häälte osakaal on suurim.
  • Kesikud, kes olid Savisaarega samas ringkonnas said vähe hääli - Savisaar, kui liider, riisus kõik endale. Oleks Savisaar mujal kandideerinud, oleksid nad väga suure tõenäosusega rohkem hääli kogunud. Kui lähtuda häälte arvust, siis kandidaadi "headus" sõltub sellest, kes tema ringkonnakaaslased on.
  • Ma olen nõus et minu ettepanek on nende valimisringkondade suhtes diskrimineeriv, kus kandideerib üks suur "täht" kes peaaegu kõik ringkonnas antud hääled endale saab, nii et teistele partiliikmtele hääli ei jagugi. Aga samas on ka see piinlik, et keegi kes saab mitutuhat häält, ei saa Riigikokku ning mõni teine saab 100 häälega sisse. Ma ei näe muud võimalust kuidagi valimisi nii ümber mängida, et valimistulemus oleks ühtepidi valijate üldiseid huve kajastav, teistpidi poleks aga piinlik.
  • Minu arvates on praegune valituks osutumise süsteem päris hea. Ehk ainult see kompensatsioonimandaat tasub kuidagi ringi teha. Võiks selleks olla siis kasvõi saadud häälte arv. Kuigi siin väidetakse, et ringkonnad erinevad jne. Aga üldjuhul on need (ringkonnad) mandaatide arvud nii jaotatud, et kvoodid enam-vähem ühesugused tuleks. Siis jääks see Kallolik parlamenti sissepääsemine ilmselt ära.
    Ja see 100 hääle jutt ei ole pädev. Sest ringkonnas peab saama vähemalt 10 % kvoodist, üldnimekirjas 5% (Seega kui Kalev Kallo oleks kuskil 9 häält vähem saanud, siis oleks parlamendist välja jäänud)
  • kaidoke
    Kahjuks see häälte osakaal pole teab mis objektiivne näitaja.
    Kui ühes ringkonnas said ühes nimekirjas 1. 20%, 2. 10% 3. - 2% ja teises ringkonnas sama partei nimekirjas 1. 12% 2. 11% 3. 9%, siis nende kolmandate protsenti omavahel võrrelda on mõttetu.Palju sõltub ju sellest kellega koos sa kandideerid. Sellepärast ongi mõistlik, et kompensatsioonimandaatide jaotuse otsustab erakond.

    Kunagi oli valimiskomisjoni lehel selline number nagu "saadud häälte osakaal", kus oli number kas viie või kuue kohaga pärast koma. See oli iga kandidaadi kohta kirjas. Arvasin et see number on midagi universaalset ja omavahel võrreldavat ka ringkondade üleselt.
  • Siin on juba ca 3 lehekülge arutelu, mis ei puuduta niivõrd Riigikogu valimisi 2019 kui Eesti valimissüsteemi üldiselt.

    Palun adminil avada uus teema ja see osa jutulõimest sinna liigutada ...
  • Omad piinlikud momendid ja paradoksid jäävad paratamatult iga valimissüsteemi juures sisse, ega sellest pääsu pole.
  • nier
    Minu arvates on praegune valituks osutumise süsteem päris hea. Ehk ainult see kompensatsioonimandaat tasub kuidagi ringi teha. Võiks selleks olla siis kasvõi saadud häälte arv. Kuigi siin väidetakse, et ringkonnad erinevad jne. Aga üldjuhul on need (ringkonnad) mandaatide arvud nii jaotatud, et kvoodid enam-vähem ühesugused tuleks. Siis jääks see Kallolik parlamenti sissepääsemine ilmselt ära.
    Ja see 100 hääle jutt ei ole pädev. Sest ringkonnas peab saama vähemalt 10 % kvoodist, üldnimekirjas 5% (Seega kui Kalev Kallo oleks kuskil 9 häält vähem saanud, siis oleks parlamendist välja jäänud)

    Need 10% ja 5% ongi sellised kunstlikud piirangud, mille eesmärk on hääled ringkondade vahel kunstlikult siiski ümber mängida. Ehk siis need piirangud on sama toimega, nagu ma oma ideena kirjeldasin, ainult et lahjemad ja mõjuvad ainult neile kes tõesti üldse mingit häältesaaki ei saa.
  • Võib-olla suletud nimekirja päästab see, kui on küll kandidaatide nimekirjad, aga hääle annad sellele nimekirjale, kus lemmikkandidaat paikneb, mitte konkreetsele inimesele? Samas jälle eriti vanem rahvas valibki inimesi, mitte parteisid.
  • Ma saan ttrusti ideest aru, ta tahab, et suurema häältesaagiga isendid uke taha ei jääks ja väiksema häältesaagiga inimesed riigikogus ei istuks. Tuleb välja, et seegi ei ole mingi ülim õiglus, kui konreetset ringkonda vaatama hakata. Meil on parteide valimised, võta või jäta. Ma olen paljude eeskõnelejatega nõus, et see on suhteliselt hea süsteem, mis meil on. Alati võib norida ühe või teise asja kallal.
  • ttrust
    Kristjan1
    Mina kirjutan ttrusti ettepanekule alla, välja arvatud osale, kus ta ütleb, et ainult üks valimisringkond võiks olla. Arusaamatuks jääb ka tema käärkäe näide, kas nii, et need hääled lähevadki kaotsi erakonna jaoks? Et kuipalju tahes esinumber ka hääli ei saa, need üle ei kandu? Kas ma sain õigesti aru? 100 hääle jutt pole pädev, mitte kedagi pole täna riigikogus 100 häälega.

    Ei, käärkäest üle jäävad hääled lähevad teistele ringkondadele, aga keskerakonna nimekirjas olevatele kandidaatidele, mille abil saavad paremini parlamenti need kes on saanud suurema rahva poolehoiu kui need 100-hääle saajad.

    Ehk siis - iga partei saab nii palju riigikogu kohti antud ringkonnast, kui palju on seal ringkonnas inimesed selle partei nimekirjas olevate kandidaatide poolt hääletanud. Aga isikud parteist, kes saavad parlamenti, selle määrab see järjekord mis moodustub üle-eestiliselt. Loomulikult isikumandaadi teinud tegelased on pingerivi eesotsas, sest nende endale saadud häälte osakaal on suurim.


    ttrust'i selgitused on segased ja ei ole väga pädevad. Kõigepealt lüüakse kõik hääled kokku ikkagi ringkonnas ja mitu korda kvooti ületatakse, niipalju saab ka parlamenti, kusjuures viimane kes ringkonnas võib parlamenti saada ei pea isegi kvooti ületama, seadus ütleb, et vähemalt 75% kvoodist. Seega vedas Kaja niimõnegi reformika oma ringkonnas parlamenti. Ringkonnas on see hea, et seal reastutakse saadud häälte järgi. Ülejäänud mandaadid lähevad jagamisele kompensatsioonimandaatidena ja vot siinjuures arvutustes maksab see erakonna kogu häälte arv. Ehk teisisõnu peavad erakonnad taktikaliselt mängima - kuhu panna kandideerima, et suurendada kogu häältesaaki võimalikult + või panna ringkonda ja sealt koorida võimalikult rohkelt mandaate. Aga siin siis mängis Harjumaa väga suurt rolli, seda siis ringonna mandaatide arvuga ja pärast panusega kogu häältesaagile. Ehk teisisõnu Kaja Kallase saadud hääled võimendusid.
  • See, et mõned on väiksema häältesaagiga on paratamatus kui sa oled Savisaare või Kallase või mõne teise staariga samas nimekirjas. Ega see ei tähenda, et valijad seda kandidaati üldse ei toeta.
    Et paremini aru saada milline on kandidaatide jaotus võiks olla selline süsteem, et on üks üleriiklik nimekiri - ma valin küll parteid, aga panen kogu nende nimekirja pingeritta. Või kui ma ei viitsi, siis olen eelkoostatud nimekirjaga nõus.
  • Mulle need valimised meeldisid!
    Niipalju ebasümpaatseid inimesi jäi Riigikogust välja, et lausa ahheta rõõmust.
    Marianne Mikko, Barbi Pilvre, Tanel Talvet, Indrek Tarand. + Vabaerakond 100% + Elurikkus? Ja mis kõige meeldivam: Eesti 200 täismahus. Peaaegu oleksin unustanud: Tsahkna.
    Mida ma enda kohta nendel valimistel õppisin?
    Õppisin seda, et liigitun paremradikaalide hulka ja tõenäoliselt olen ma madala sissetulekuga, pooleli jäänud haridusega ,kesise arvutikasutamise oskusega, madala materiaalse kindlustatusega ja ma olen väga õnnetu ja ilmselt on mul midagi puudu või mul ei ole elus kõige paremini läinud.
    Vot siis.
    Meeldivat peatset kevadet!


  • Minu teine suur unistus oli, et keegi hea inimene lõpetaks lõpuks feministid , LGBTQ ja muude marksistide ühiskonna lõhkujate toitmise maksumaksja rahaga.
    See kahjuks vist ei täitu, kui sotsid maanduvad uuesti Sotsiaalministeeriumis.
  • Lõpuks on Kaja Kallas andnud vastuse miks EKRE talle ei meeldi:„Nad tahavad kõik hävitada,https://www.ohtuleht.ee/944275/kaja-kallas-valismeediale-ekre-tahab-koik-havitada
    Ma just juurdlesin miks sotsid ja kesk etemad aga nüüd vastus olemas.
  • misso, ütle nüüd, kelle retoorika on vaenulik? Selline avaldus Kallaselt ei ole muud, kui shut them down, sisuliselt sama mis rassistideks sõimamine oma oponente. Kas oled tähele pannud, et Keskerakond selliseid avaldusi ei tee? Ja jälle, mul pole kristallist kera, aga pean koalitsiooni EKRE ja Keskerakonna puhul tõenäoliseks. Vene kogukond on feminismi ja kooseluseaduse puhul eestlastest konservatiivsemad ja nad toetavad Keskerakonda.
  • misso
    Lõpuks on Kaja Kallas andnud vastuse miks EKRE talle ei meeldi:„Nad tahavad kõik hävitada,https://www.ohtuleht.ee/944275/kaja-kallas-valismeediale-ekre-tahab-koik-havitada
    Ma just juurdlesin miks sotsid ja kesk etemad aga nüüd vastus olemas.

    EKRE peaks kindlasti maksimaalselt tekkinud olukorda ära kasutama ja praeguse populaarsuse harjal võivad nad ka europarlamendi valimistele ülimalt enesekindlalt vastu minna. Kaja Kallase vankumatu retoorika paremäärmusluse tõusust peaks looma vägagi soodsa pinnase EKRE jaoks ka eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
  • Palju ütlevad, et EKRE/Ismaa ja Kõlvart/Toom ei saa ühes koalitsioonis olla. Nii arvavad inimesed, kellel endal rahvustunnet pole. Tegelikult eesti ja vene rahvuslased võivad hästi läbi saada, seni kuni üks teist ei okupeeri. Ühine vaenlane on hoopis E200 stiilis rahvuslikke omapärasid eitav unifitseerimine. Näiteks kooli küsimuses on EKRE ja Toomi ühisosa silmanähtav: eestlased ei soovi koos venelastega ühes koolis õppida ja vastupidi, ainult E200 ja Ref sunnivad mõlemale seda peale.
  • Homemaker, Toom väitis hiljuti, et me oleme kõik eestlased, ükskõik mis keeles me räägime. Kuidas sina sellest aru saad? Et ma lähen sõidan homme rongiga Moskva taha ja hakkan venelaseks? Kusjuures ma pean Toomist isegi lugu, aga sellised mõtted ei jõua minuni, ma ei saa aru neist.
  • Kõlvart/Hüääna ei ole rahvuslikud vaid just sellised unifitseerijad. Nad ei tea rahvuslikkusest mitte midagi, kui sovjett just rahvus pole.
  • Ma arvan et te oma valimissüsteemi ja antud häälte arvu arutelus unustate ära ühe väga olulise asja. Kokkuvõttes valitakse parteisid ja mina olen nii aru saanud, et seda valikut tehes on üldjoontes ikkagi mõistlik anda oma hääl valitud partei antud ringkonna kõige esimesele numbrile. Kust siis "üleliigsed" hääled nimekirjas järgmistele lähevad jne. Ma arvan et paljud järgivad seda põhimõtet, vähemalt mina olen seda RK valimistel alati teinud. Tõtt õelda ei ole ma praegu isegi päris kindel, kes see minu valitud kratt seekord täpselt oli. Valisin parema puudumisel RE ja hääle sai nimekirja esimene.
    Selles mõttes ei ole mõtet ilkuda nende mitteesinumbritest paarisaja hääle saanute üle. Ja Kallasel ei ole mõtet end saadud 14k hääle peale liialt õhku täis pumbata. Ja suurt osa valimisjärgset eri kandidaatide häälte arvu süvaanalüüsi tuleks võtta meelelahutusena.
  • https://etv.err.ee/912788/aktuaalne-kaamera-ilm @ 04:30

    Eile pärastlõunal algasid valimised võitnud Reformierakonna esinaise Kaja Kallase poolt juhitavad formaalsed kõnelused koalitsiooni moodustamiseks ning esimesena kohtuti selleks Isamaaga. Pärast kõneluste lõppu nentis aga Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder Aktuaalsele Kaamerale antud intervjuus, et erimeelsused kahe erakonna vahel on olemas ning kinnitas, et Isamaa ei toeta kindlasti kooseluseaduse rakendamist:

    “Kui rääkida nüüd erimeelsustest, siis ka need on olemas. Kodakondsus-migratsioonipoliitika. Isamaa peab väga oluliseks jätkata konservatiivse kodakondsus-migratsioonipoliitikaga ja me ei toeta topeltkodakondsuse sisse viimist. Kooseluseaduse rakendamise seaduse vastu võtmist me kindlasti ei toeta. Mis puudutab pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemist… see on üks erimeelsuste koht.”

    Kui Isamaa jääb kindlaks oma seisukohtadele ja RE sellega ei nõustu, jääb järgi vaid KE-RE või KE-I-EKRE koalitsioon.
  • siim22
    Valimiskomisjoni eksimuse tõttu lendas iga 50. hääl tuulde


    Lääneranna vallas unustati paberhääletusel templeid lüüa.
    Pabervalimised peaks ära keelama, sest inimestel ei võimaldatud oma kodaniku kohustust täita.


    Tegelikult oli küll eksimuse tõttu kaotsi läinud hääli 4. Ülejäänud 20 olid muud moodi rikutud sedelid.

    Meil läks siin majas 50% kaotsi, kuna kui mu elukaaslasel viimasel hetkel tuli meelde, et võiks ka hääletada, siis ei saanud enam ID-kaardi lugejat tööle ja nii ta jäi.
  • "Mis puudutab pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemist… see on üks erimeelsuste koht.”


    Bingo, Seeder paneb kodakondsuse ja kooseluseaduse osas jala kindlalt maha, kuid II samba osas annab mõista, et see on läbiräägitav. Mida oligi arvata.
  • tqnism
    jaans
    Mulle meeldiks rohkem, kui Riigikogus inimesi poleks, parteisid ka mitte - kodanikud vaidleksid foorumites asjad segaseks ning kui hääletuseks läheb, vajutavad oma koduarvutites või nutimoblades nuppe. Mulle on riigikogulaste sõnavõttude põhjal mulje jäänud, et nad pole keskmisest kodanikust kõrgema arengu tasemega.
    Parlament on arhailine nähtus sellest ajast, kui mass-sidekanalid olid olematud ja seetõttu tuli valida esindajaid, kes ühte ruumi kokku koguneksid.


    Vahva idee, aga kuidas vältida seda, et kõikvõimas rahvas võtab vastu kaks vastukäivat otsust? No näiteks kahekordistame pensione ja vähendame kõiki makse kaks korda. Kui seda teeb parlament, siis on tekkiva kaose eest vastutav koalitsioon, kes siis järgmistel valimistel toetust kaotavad. Aga mis väldib selliseid asju otsedemokraatias?


    Kui inimene hääletab kahe vastukäiva otsuse poolt, siis annab nupp õpetuseks elektrilöögi. Testitud rottide peal. Töötab.
  • See ei pruugi üldse olla vastukäiv ning see on täiesti võimalik Valitsus kulutab defitsiitselt ja alandab makse.. See on väga hea näide, miks demokraatia on vajalik ja neil "lollidel" tuleb lasta otsustada. Ma olen nõus, et esindusdemokraatia on mõistlikum, kui see, et me kõik koguaeg seadusloomes osaleksime.
  • Eelnev Gaussi kõveral põhinev seletus suhtumises internetihääletusse oli väga hea.

    Lisasin joonisele vastavate inimrühmade tüüpilised arvamused e-hääletuse kohta:

  • ei ole ainult e hääletus Gaussi kõvera teema, seda nimetatakse normaaljaotuseks ja see domineerib
  • internetipangas ei kustutata tehingute ajalugu mõne päeva möödudes vaid see jääb pikaks ajaks kontrollitavaks .

    Seda saab kontrollida pank ja tehingu sooritaja,samuti õiguskaitseorganid

    Analoogia on täiesti mööda
  • misso
    Lõpuks on Kaja Kallas andnud vastuse miks EKRE talle ei meeldi:„Nad tahavad kõik hävitada,https://www.ohtuleht.ee/944275/kaja-kallas-valismeediale-ekre-tahab-koik-havitada
    Ma just juurdlesin miks sotsid ja kesk etemad aga nüüd vastus olemas.

    Selliste "kraaksatuste" saatel mängib proua Kallas end, ja oma erakonda üha halvemasse positsiooni, ning raskendab tunduvalt parem-konservatiivse (RE + EKRE + Isamaa --- > 65 kohta) koalitsiooni loomise niigi õhk-õrnu võimalusi ... :-(

    Ehk on Ratta-Jüri konservatiivide suhtes veidigi aupaklikum?
  • Ise sooviks näha tegelikult RE ja EKRE liitu - kui oma põhimõtetes keskpõrandale kokku tulevad on sarnasusi küllaga. Kahjuks selline variant RE jonni tõttu on ülimalt vähetõenäoline.

    KERE - seda kooslust usun kõige enam. KE jutu poolest vägagi nõus sellise variandiga ning valmis kompromissideks.
    RE, Isamaa, Sotsid - lähedasema maailmapildiga, kui KERE liit. Sotsid ja Isamaa on võimule saamiseks kõigega nõus - mis siin siis mõni väikene mööndus valimislubadustest taganemise osas ära ei ole..

    Üks omamoodi huvitav võimalus valitsuse moodustamiseks, millest kuigi palju räägitud ei ole - oleks KE, EKRE, Isamaa
    Põhjusi, miks selline liit tekkida ei saaks on kõvasti (nood samad erimeelsused tekivad KE -l ka RE -ga), aga püüdsin mõelda, et mis võiks olla nende ühisosa.

    I -jaoks oleks kindlasti huvitav, kui saavad sisse pensionireformi, samamoodi on ka EKRE olnud samal nõul. KE poolelt nõuaks see küll mõningast järeleandmist, kuid valijad vaevalt, et selle mõttele tuliselt vastu seisaks.
    Suure poliitilise võiduna saaks veel rändeleppe tagasi pööramise teemaks võtta, mis jällegi I ja EKRE jaoks sobilik on.
    Usun, et KE kaotas üpris palju valijaid EKRE-le justnimelt rändeleppe tralli tõttu - seda on nad ka ise avalikult välja öelnud.
    Järgmine sarnane teema on kooseluseadus - miski, mida EKRE on nimetanud varasemalt ka nö "punaseks jooneks". I ja EKRE -l selles osas sarnased seisukohad, KE on osavalt vingerdanud ja kord andnud pooldavaid signaale, järgmine kord jälle vastu olnud.

    Kõigi ühisosaks võiks võtta veel ümar jutt riigireformist ja bürokraatia vähendamisest (detailset plaani selleks näinud paraku pole).

    EKRE ja KE mõlemad peavad heaks tasuta maakonnasiseste liinide jätkumist. Samamoodi sotsiaalprogrammid, mis on seotud tervishoiu ja lastega peredega võiks ühisosa olemas olla. KE jaoks hea võimalus rääkida ümmargust juttu solidaarsusest ja maapiirkondade toetamisest.
  • See EKRE ründamine oli strateegiliselt vale otsus meelis07, võta või jäta, aga minu meelest oli, sest kunagi ei tea, võib olla valimisvõidu eufoorias öeldud sõnad, kusjuures EL on täna selline, et ttrust on nats, see on peavool täna Euroopas, mina muidugi ei pea teda natsiks, aga kes vähegi rahvusriikide poolt räägib, on seda. Võib olla oli Kallase jut sellest ajendatud?
  • KULLA REFID,

    Kas kuidagi raske on mõista, et võitsite just tänu Yurji valitsuses möllanud moronitele?
    Kas kuidagi raske on neist moronitest eemale hoida?
    Kas te olete veel hullemad idikad ja ei taipa, et neid pole vaja kampa võtta, sest valijad ei soovi seda?

    PS. retoorilised küsimused, aga proovige nüüd aru saada olukorrast kus olete.
  • stagna
    internetipangas ei kustutata tehingute ajalugu mõne päeva möödudes vaid see jääb pikaks ajaks kontrollitavaks .
    Seda saab kontrollida pank ja tehingu sooritaja,samuti õiguskaitseorganid
    Analoogia on täiesti mööda


    Just nimelt. Pabersedelil antud häält ei ole samuti võimalik 7 aastat hiljem kontrollida.
    Arva ära, miks?
  • Põhiküsimus nendel valimistel ja eelseisvatel europarlamendi valimistel on rahvuriigid versus EL. Mina pakun ausalt, et meie seda küsimust ei otsusta, ükskõik kuidas me ka ei valiks. Seetõttu ei ole mõtet teineteise vastu tõmmelda eriti. EL laguneb ja teeb seda järjepidevalt, aga meile jääb pigem vaatleja roll.
  • nii jabur möga,ziff.

    Internetipanga tehinguid saab pikalt hiljem kontrollida ja kuritarvitusi avastada, samuti saab paberhääli üle lugeda kasvõi sada korda, võrrelda neid allkirjade arvuga valimisnimekirjades, iga sõltumatu vaatleja saab seda kontrollida kas jaoskonnas keegi ametnik pakkide viisi sedeleid ei tembelda, neid kasti ei topi ja allkirju ei võltsi enne valimiste sulgemist.

    e-hääletuse puhul seda kõike teha ei saa.

    Lihtsalt peame usaldama paari patsiga poissi, kes ütlevad, et nad ei tee sohki

    Usume Veerpalu, jeah ! .

    On üks väga lihtne põhjus, miks mitte ükski maailma riik ei korralda e-hääletust peale Eesti. Demokraatlikud riigid tahavad, et valijad otsustaks riigi saatuse. Nad ei taha, et mõnel üksikul IT-gurul oleks selleks täielik blankovolitus
  • stagna
    nii jabur möga,ziff.

    Ma võin diskuteerida inimesega, kes austab oma oponenti ning eeldan seda ka teistelt.
    Kuna minu austus Sinu vastu peale seda repliiki kukkus nulli, siis ei ole mõtet arutelu jätkata.
    Tänan tähelepanu eest.


  • sa ei saagi diskuteerida, sest sul pole argumente .

    Loomulikult ei saa ma austada oponenti, kes esitab mingit überjaburat teksti.
    Ma ütlen nii nagu asi mulle paistab
    kui inimene paiskab netti ikka lollusi, siis miks ma peaks hellitama ?
  • Stagna, Sul on tihtipeale päris asjalikke ideid ja argumente.
    Aga Sinu suhtluse stiil läheb ühel hetkel talumatuks. Ilmselt toimub see peale mingi koguse "halbade kemikaalide" manustamist.
    Ma nüüd blokin Sind mingiks ajaks ära, sest ma lihtsalt ei viitsi seda läbu enam lugeda.
  • ziff
    luarvikluarvik
    Refi valijad: https://www.delfi.ee/news/rk2019/uudised/kaja-kallas-yana-toomiga-valitsuses-olemine-poleks-uletamatu?id=85520995
    Valite refi saate Toomi.

    Aga Toom oleks ju igati kobe välisminister? ;)


    Ränk jah - peaministrikandidaat välistab koostöö eesti meeste seas populaarseima parteiga, küll aga on valmis koostööks kolmandat põlve fanaatilise Eesti vaenlasega.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon