Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
"ning see loogiline mõtlemine ütleb küll ka seda, kas raha on või ei ole vara."
See on jällegi see nn. tavaloogika. Õige loogika on täiesti abstraktne ja varade v. rahadega ei tegele. On hoopis tööriist, mida saab rakendada näiteks majandusmõtte korrektsuse kontrolliks. Nagu ka pikast heietusest nähtub - Kalev ei tea, mis asi see loogika on ja kastab seda sõna tavaloogika tähenduses. -
To Offf
((("ning see loogiline mõtlemine ütleb küll ka seda, kas raha on või ei ole vara."
See on jällegi see nn. tavaloogika. Õige loogika on täiesti abstraktne ja varade v. rahadega ei tegele. )))
Niisiis, teil ja teie mõttekaaslastel on igal teemal mõtlemise jaoks erinevad loogikad. Aga see on ka täiesti tavaline üldlevinud nähtus, et inimene mõtleb erinevate loogikate järgi, millised loogikad on omavahel vastuolus, ja millistest loogikatekst vaid üks on loogiline, ülejäänud aga ebaloogilised. Ainult et mõtleja ise nende loogikate üksteistele vastuolulisust ega ebaloogilisist ei tunneta ja arvab ekslikult selle kõik loogilise ja õige olevat. Nii on see näiteks usklikul ja Rooma paavstil, kes matemaatikaülesandeid ja tehnilisi probleeme lahendades mõtleb loogiliselt, usuküsimusi lahendades aga hoopis teise loogika järgi ebaloogiliselt, valesti, absurdselt ja nõmedalt, ei leia nende loogikate vasturääkivust ega ebaloogilisust. Niimoodi mõtleb ka näiteks skisofreenik, kes malet mängides ja suitsu hankimisel mõtleb loogiliselt, muus osas aga hallutsinatsiooniliselt/luululiselt ehk ebaloogiliselt, valesti ja nõmedalt. Niimoodi osaliselt loogiliselt ja osaliselt ebaloogiliselt mõtlevad ka võltsi akadeemilise majandusteaduse jüngrid, et muus osas loogiliselt mõtlev inimene majandusasjade käsitlemisel aga ei mõtle loogiliselt, vaid mõtleb niisama ebaloogiliselt, valesti, absurdselt ja nõmedalt nagu ka ürginimene, religioosne inimene ja vaimuhaige.
Vastavalt selliselt erinevate ja ebaloogiliste loogikate järgi mõtlev inimene ei saagi sellest aru, et omandiõigus ei ole kellegile isikule kuuluv asi ega vara, niisamuti nagu ei ole vara ka sellest omandiõigusest selle valesti tunnetamise teel loodud raha. Mõtleks ta loogiliselt, saaks ta sellest aru, tema aga ei mõtle loogiliselt ega saa aru, ei saa ise aru, ega saa ka seletades aru, ning mitte ühegi tõestusega pole võimalik seda talle ka selgeks teha. -
"See on jällegi see nn. tavaloogika. Õige loogika on täiesti abstraktne ja varade v. rahadega ei tegele. )))
Niisiis, teil ja teie mõttekaaslastel on igal teemal mõtlemise jaoks erinevad loogikad. "
Jah. Erinevaid loogikaid on palju. Majandusasjade üle mõtisklemiseks on abistava tööriistana (minu arvates) mõistlik kasutada "klassikalist loogikat" ja teatud keerukate mudelite juures ilmselt ka Zadeh' "hägust loogikat".
"Aga see on ka täiesti tavaline üldlevinud nähtus, et inimene mõtleb erinevate loogikate järgi, millised loogikad on omavahel vastuolus"
Vastuolu siin ei ole. St. on "vastuolu" aga see on täiesti lubatud. Loogika peab nimelt olema "loogiline" "iseenda sees". Loogika ei tohi sisaldada SEESMISI vastuolusid. Ei tohi olla nii-öelda "iseendaga vastuolus". Samas võib üks loogika olla vastuolus mõne teise loogikaga, seda ei loeta vastuoluks. (Näed, sellist lihtsat asja Kalev ei teadnud. Eks ma öelnud, et Sa ei tea, mis asi see loogika on)
"ja millistest loogikatekst vaid üks on loogiline, ülejäänud aga ebaloogilised"
Ja see on juba täielik jura ja jampsimine. 6-klassilise haridusega primitiivi must-valge maailmapilt. Kõik loogikad on "loogilised" kuni nad omaenda kaanonitega vastuollu ei lähe.
"muus osas loogiliselt mõtlev inimene majandusasjade käsitlemisel aga ei mõtle loogiliselt, vaid mõtleb niisama ebaloogiliselt, valesti, absurdselt ja nõmedalt nagu ka ürginimene, religioosne inimene ja vaimuhaige."
Kalev ei ole ilmselt kuulnud ka "tõestatavuse paradoksist". (Näed, sellist lihtsat asja Kalev ei teadnud. Eks ma öelnud, et Sa ei tea, mis asi see loogika on)
"Vastavalt selliselt erinevate ja ebaloogiliste loogikate järgi mõtlev inimene ei saagi sellest aru, et omandiõigus ei ole kellegile isikule kuuluv asi ega vara"
Loogika ei tegele varadega. -
To Offf
((("Vastavalt selliselt erinevate ja ebaloogiliste loogikate järgi mõtlev inimene ei saagi sellest aru, et omandiõigus ei ole kellegile isikule kuuluv asi ega vara"
Loogika ei tegele varadega. )))
Sellest, et loogika ei tegele varadega, saan ma aru niimoodi, et nii teie kui ka teie mõttekaaslased keeldute mõtlemast majandusasjadest loogiliselt, vaid mõtlete terves selles ainevaldkonnas mitteloogiliselt ja ebakriitiliselt niimoodi, nagu seda teile on sisendatud, ja millised on teie usudogmad, ja kuidas see teile isiklikult on kasulik antud juhul. See on tüüpiline pimeusklikult mõtleva inimese mõtlemine ja selle mõtlemise mitteloogiline loogika. Selliselt mitteloogiliselt mõtlevat inimest aga on võimatu loogiliselt millegiski veenda ega ümber veenda, sest loogiliselt veenmise ja ümber veenmise juures on obligatoorne, et inimene ise kas mõtleks või vähemalt püüaks mõtelda loogiliselt. -
"Sellest, et loogika ei tegele varadega, saan ma aru niimoodi, et nii teie kui ka teie mõttekaaslased keeldute mõtlemast majandusasjadest loogiliselt, vaid mõtlete terves selles ainevaldkonnas mitteloogiliselt ja ebakriitiliselt"
Sa saad valesti aru. Sest sa ei saa aru, mis asi see loogika on.
"sest loogiliselt veenmise ja ümber veenmise juures on obligatoorne, et inimene ise kas mõtleks või vähemalt püüaks mõtelda loogiliselt. "
Selleks pead sa kõige pealt ära õppima, mis asi on loogika ja kus ja kuidas seda kasutatakse. -
To Offf
((("Sellest, et loogika ei tegele varadega, saan ma aru niimoodi, et nii teie kui ka teie mõttekaaslased keeldute mõtlemast majandusasjadest loogiliselt, vaid mõtlete terves selles ainevaldkonnas mitteloogiliselt ja ebakriitiliselt"
Sa saad valesti aru. Sest sa ei saa aru, mis asi see loogika on. )))
Mina arvan küll ennast aru saavat, et mis on loogika, et see on inimene eriline loogiline mõtlemine, millele vastandub igasugune mitteloogiline mõtlemine. Teie aga paistate loogikast nii valesti aru saavat, nagu oleks loogika loogikaõpiku kaanonid, mida ei tuleks rakendada näiteks majandusasjadest mõtlemise juures, vaid seal ja veel paljudes muudes sellistes kohtades tuleks mõtelda mitteloogiliselt niimoodi, millist mitteloogilist mõtlemist harrastavad ürginimesed, unenägijad magades, usklikud, lõngused ja vaimuhaiged. Toon näite inimeste mitteloogilise mõtlemise kohta.
Kui söögialauas hakata kirjeldama seda, kuidas üks kalkun sõi 100 aastat tagasi inimese sitta, siis enamusel inimestel võtab see ära söögiisu. Miks, sest need inimesed ei mõtle selle koha peal loogiliselt, kuigi kõik on koolis loogikat õppinud. Loogilise mõtlemise järgi on nii, et sellel, mida üks kalkun 100 aastat tagasi kusagil tundmatus maakohas väidetavalt sõi, ei ole mingit seost inimeste praeguste toitumisvajadustega siin sööklas ega selle sööklatoiduga, et inimene siin sööklas ei ole see kalkun, ega söök sitt, mida kalkun sõi. Kui mitteloogilise mõtlemise „loogika” järgi see nii ei ole, ja inimesest sööja sööklas on see kalkun ja toit see, mida kalkun väidetavalt sõi, mistõttu inimestel kaob ära söögiisu ja mõni hakkab söömise asemel koguni oksendama. Vaat selline on erinevus loogilise mõtlemise loogika ja mitteloogilise mõtlemise „loogika” vahel. Sellele mitteloogilisele mõtlemisele on omane veel nii see, et selle mõtlemise operatsioonid ei ole mõtleja poolt teadlikult jälgitavad, kontrollitavad ega korrigeeritavad, on ebakriitilised ja absurdsed, ning et selliselt mitteloogiliselt mõtlevale inimesele ei ole ka võimalik loogiliselt midagi selgeks teha ega teda ümber veenda. -
Kalev, kuidas seletada koolilastele avaliku võtme olemust?
-
To dig
(((Kalev, kuidas seletada koolilastele avaliku võtme olemust?)))
Mina ei oskaks midagi seletada. Kõigepealt tuleks mul enesel püüda selguselt jõuda selles, et mida see „avalik võti” tähendab. Mina seda ei tea, ja on veel väga palju asju, mida mina ei tea, ja mida arvasin teadvat küll, aga pärast selgus, et teadsin valesti. Toon selle kohta ühe näite, mis selgus alles mõni päev tagasi.
Arvasin ennast inimkonna ajalugu põhimõtteliselt tundvat, ja teadvat ka seda, et kuidas toimus kommunikatsioon kaugete vahemaade taha enne telegraafi ja morsekoodi leiutamist 1830-nendatel aastatel. Olin lugenud ja teadsin, et juba Vanas -Kreekas ja veelgi varem anti teavet edasi erilise koodiga valgussignaalide abil isegi kuni mitmesaja kilomeetri kaugusele, ja see teave sisaldas isegi mingit verbaalset ja selgemat informatsiooni. Kuna edaspidine ajalookäsitlus sellisest sidepidamise meetodist vaikis, siis arvasin naiivselt, et küllap arendasid riigid sellist ülikiiret sidepidamise meetodil järjest edasi kuni morse leiutamiseni . Aga nagu see minule alles hiljuti sai selgeks, olin mina eksinud, ja semafoorposti side seati sisse tähtsamate riigiorganite vahel Prantsusmaal ja Inglismaal alles veidi ega enne Napoleoni sõdasid, sõdade ajal ja pärast sõdasid, mida kogu aeg arendati edasi, ja esialgu jõuti nende valgussignaalide kaudu edasi anda vaid mõni sõna, mitte aga veel täielikult inimkeelt. Alles morsekood tegi võimalikuks inimkeele täieliku edasiandmise. -
Huvitav. Minu vastus Kalevile läks miskipärast kaduma. Proovime siis uuesti.
"Mina arvan küll ennast aru saavat, et mis on loogika, et see on inimene eriline loogiline mõtlemine, millele vastandub igasugune mitteloogiline mõtlemine. "
Ma tean klassikalist loogikat, matemaatilist loogikat, hägust loogikat, N-valentset loogikat ja veel mõningaid. "Erilisest loogikast" pole ma kuulnud. Vaatasin entsüklopeediast järele. E. ka ei tea, mis see "eriline loogika" on. Kas entsüklopeedia vajab täiendamist?
"Teie aga paistate loogikast nii valesti aru saavat, nagu oleks loogika loogikaõpiku kaanonid, mida ei tuleks rakendada näiteks majandusasjadest mõtlemise juures"
Ma olen kogu aeg täiesti vastupidist väitnud. Loogika on justnimelt tööriist, mida tuleb rakendada majandusasjadest mõtlemise juures. Kalev seda rakendada ei oska.
Aga kuidas me majandusasjadest kalkunite sitasöömise juurde jõudsime? Kas Kalevi "eriline loogika" lubab selliseid mõttelisi uperpalle? -
To Offf
((("Teie aga paistate loogikast nii valesti aru saavat, nagu oleks loogika loogikaõpiku kaanonid, mida ei tuleks rakendada näiteks majandusasjadest mõtlemise juures"
Ma olen kogu aeg täiesti vastupidist väitnud. Loogika on justnimelt tööriist, mida tuleb rakendada majandusasjadest mõtlemise juures. Kalev seda rakendada ei oska.)))
Väidate küll, nagu mõtleks te majandusasjadest loogiliselt, tegelikult aga ei mõtle, vaid mõtlete mitteloogiliselt, ise aga arvate ekslikult, et mõtlete loogiliselt. Niimoodi majandusasjadest mõtlete mitte ainult teie, vaid ka kõik teie mõttekaaslased, keda on miljardeid inimesi. Selle kohta võiks tuua väga palju näiteid, ja lõpuks te ka ise tunniste seda näiteks seal, kui väidate, et loogika varade ja omandiõigustega ei tegele, et see valdkond on loogikaväline. Üks näide on selline.
Loogiline mõtlemine tuvastab selle, et isik A võib isikule B laenata näiteks 1 tihumeeter laudu kahel meetodil, et kas vahetab oma raha ise turul laudade vastu ja annab B-le need lauad, või annab oma raha B-le ja B tema asemel vahetab selle raha turul laudade vastu ja saab temalt laenuks need lauad. Loogiline mõtlemine tuvastab, et mõlematel laenamise meetoditel toimus 1 tihumeetri laudade laenamine isiku A poolt isikule B, mitte aga raha laenamine, mida veel eriti kinnitab see fakt, et raha anti turul ära ja saadi laenuks 1 tihu laudu. Veel tuvastab loogiline mõtlemine, et need lauad kui varad võivad küll teiseneda teisteks varadeks, nagu näiteks mööbliks või üheks osaks hoonest B valduses, kuid ei teisene rahaks ega allu raha inflatsioonile. Selline on loogiline mõtlemine majandusasjadest.
Teie ja teie mõttekaaslaste mitteloogiline mõtlemine, mida te ise peate ekslikult „loogiliseks”, aga selline ei ole, ja on hoopis teistsugune. Laenatud asi ehk laen olevat hoopis raha, mis allub raha inflatsioonile. Selle võltsi loogika järgi üks asi, mis on vara, saab võltsilt rahaks tõlgendatud vaatamata sellele, et raha anti ära ja saadi varad, ja allutatud see olematu raha raha inflatsioonile. Nende võltsingute katte varjus toimub tegeliku laenu, milleks on laenatud vara, riisumine kas osaliselt või täielikult raha inflatsiooni etrekäändeks tuues, aga teie mitteloogiline majandusasjade käsitlemine siin jälle mingit riisumist kusagil ei leia, ja leiab hoopis kõik loogilise, seadusliku, teadusliku ja korras olevat, millisest „loogikast” näiteks mina aru ei saavat.
Teine näide on veel lihtsam. Loogilise mõtlemise järgi ei ole varade väärtus mõõdeav inflatsiuoonliste mitte midagi tähendavate rahaühikutega. Mitteloogilise mõtlemise järgi, mida ka teie peate „loogiliseks”, on varade väärtus just mõõdetav inflatsiooniliste mitte midagi tähendavate rahaühikutega. Tähendus nendel rahaühikutel küll on, mis on luululus-hallutsinatsiooniline tähendus, nagu on ka nende väärtus luululis-hallutsinatsiooniline. -
Kalev
Kas ükski inimese aju võib ise hinnata kuivõrd seesama aju mõtleb loogiliselt? -
"Selle kohta võiks tuua väga palju näiteid, ja lõpuks te ka ise tunniste seda näiteks seal, kui väidate, et loogika varade ja omandiõigustega ei tegele, et see valdkond on loogikaväline."
Niisugust asja ma pole väitnud. Seda väidab sinu primitiivne must-valge mõtlemine. Kui sa saaks aru, mis asi see loogika on, siis sa saaks ka aru, et loogika on tööriist, mida kasutatakse majandusasjadest mõtlemiseks. Või muudest asjadest.
Hästi lihtsustatud kujul:
Väited:
"Kalev on loll"
ja
"Raha on vara"
on loogika jaoks üsna üheväärsed. Ainult üks läheb majanduse, teine psühholoogia valdkonda. Nüüd taandatakse need väited loogika jaoks valemi kujule (toodud siin metasüntaksi kujul, mitte konkreetse loogikakoolkonna järgi)
A == B
Pane tähele, et saadakse valem ühel ja samal kujul. Nüüd töödeldakse loogika abil seda abstraktsiooni ja saadud tulemus teisendatakse tagasi juba konkreetse majandus v. muu probleemi analüüsi jaoks sobilikule kujule.
Tee endale selgeks, mis see loogika on, siis tule rääkima.
"eie ja teie mõttekaaslaste mitteloogiline mõtlemine, mida te ise peate ekslikult „loogiliseks”, aga selline ei ole, ja on hoopis teistsugune. Laenatud asi ehk laen olevat hoopis raha, mis allub raha inflatsioonile"
Ei, loogika ei tegele raha ega varadega. -
To Offf
(((Laenatud asi ehk laen olevat hoopis raha, mis allub raha inflatsioonile"
Ei, loogika ei tegele raha ega varadega.)))
Ikka kordate seda valet ja absurdset väidet, et loogika ehk loogiline mõtlemine rahaga ega varadega ei tegelevat. Selles mõttes see väide on õige küll, et teil ja teie mõttekaaslastel nagu see paistab olevat, tõesti ei tegele, vaid selliste asjadega tegeleb hoopis teine ehk mitteloogiline mõtlemine, mille järgi olevat võimlik nii raha muundumine varaks, kui ka vara muundumine rahaks. Loogilise mõtlemise järgi aga ükski selline metamorfoos küll võimalik ei ole.
Loogilise mõtlemise järgi see küll nii ei ole, et kui te annate ära raha ja vastu saate vara, siis muutub see vara rahaks, mis allub raha inflatsioonile. Teie mitteloogilise loogika järgi aga on see küll nii, et kui teie asemel annab selle teie raha ära teie võlgnik ja saab teie asemel varad ajutiselt oma valdusse, siis muunduvad need varad rahaks, mis nagu raha ikka hakkavad alluma raha inflatsioonile.
Nimelt nii toimub hoiustajatelt hoiuste riisumine raha inflatsioone ettekäändeks tuues, millist riisumist teie oma võltsi mitteloogilise loogikaga üldse riisumiseks ei pea, kiidate heaks ja loogiliseks. Konkreetsem näide sellest võiks olla näiteks pensionifondid, et mis asi see on, mis on seal pensionifondis. Loogilise mõtlemise järgi on pensionifondis varad, mis ei allu raha inflatsioonile. Teie ja teie mõttekaaslaste mitteloogilise kuritegeliku loogika järgi aga pole seal pensionifondis mingeid varasid, on aga raha, mis allub raha inflatsioonile. Seda vaatamata sellele, et tegelikult ei ole seal pensionifondis mingit raha, on aga varad, mis äraantud raha eest on saadud, ja milliseid varasid riisutakse neid varasid võltsilt rahaks tõlgendades ja selle olematu raha inflatsiooni ettekäändeks tuues. -
"Ikka kordate seda valet ja absurdset väidet, et loogika ehk loogiline mõtlemine rahaga ega varadega ei tegelevat. "
Ei, ei tegele. Raha ja varadega tegeleb "majandusmõte" (kui nii võib ütelda). Seesinane majandusmõte kasutab raha ja varadega tegelemiseks "tööriistu": näiteks matemaatikat, loogikat, statistikat jne.
"mille järgi olevat võimlik nii raha muundumine varaks, kui ka vara muundumine rahaks. Loogilise mõtlemise järgi aga ükski selline metamorfoos küll võimalik ei ole."
Ei, loogika selle probleemiga otseselt ei tegele. Selle probleemiga tegelemiseks saab kasutada loogikat kui tööriista, mingi laiema mõtlemise raames. Nagu me näeme, Kalev, sina ei tea, mis asi see loogika on ja millega tema tegeleb. Kui oled teada saanud, siis võime edasi arutada.
"Teie mitteloogilise loogika järgi..." /../ "muutub see vara rahaks, mis allub raha inflatsioonile"
Tegelikult ei ole mina miskisugustest varadest, rahast, riisimisest või inflatsioonist üldse rääkinud, aga kui sa nii kangesti tahad... siis natuke võib. Selgitan ka, miks. Nimelt täheldan ma selles lõigus sellist huvitavat nähtust, et Kalev, päriselt jagamata, mis see loogika on, rakendab seda kohati täiesti korrektselt ja õiges kohas. Huvitav, Kalev, kas pole. Võtame selle sinu "näite" siis pulkadeks ja vaatleme.
Kalev väidab näites:
Vara muutub rahaks.
Raha allub inflatsioonile.
Järelikult: rahaks muudetud varad alluvad inflatsioonile.
See on absoluutselt korrektne klassikalise loogika põhjal tehtud järeldus. Ülejäänud joru on muidugi paras jama, aga see selleks. Paned tähele, Kalev. Sa rakendasid loogikat õigesti ja õiges kohas ja õigeks asjaks, enne kui su jutt hakkas laiali valguma ja sa toppisid oma "loogikat" ka sinna, kuhu see enam ei kuulu.
Loogika just seda asja teebki: uurib kas mingitest eeldustest tulenev järeldus on korrektne. Ja ainult.
Loogikat ei huvita, kas raha on vara v. ei ole. Kas varad saavad muutuda rahaks v. mitte. Loogikat ei huvita, kas meie EELDUSED on üldse tõesed v. väärad. Loogika isegi ei saa meile seda öelda. Tema saab öelda ainult seda, jah, kui vara arvestada ümber rahaks, siis tuleb arvestada inflatsiooniga. Loogika ütleb ainult seda, et sellistel eeldustel selline järeldus on korrketne. Kas eeldused on õiged, seda loogika ütelda ei saa. Kas tegemist on riisimisega, seda loogika ütelda ei saa. Kas riismine on hea v. halb, seda loogika ütelda ei saa.
Nagu me näeme, Kalev, sina ei tea, mis asi see loogika on ja millega tema tegeleb, aga kohati rakendad seda (alateadlikult?) õigesti. -
To Offf
(((Loogikat ei huvita, kas raha on vara v. ei ole. Kas varad saavad muutuda rahaks v. mitte. Loogikat ei huvita, kas meie EELDUSED on üldse tõesed v. väärad. Loogika isegi ei saa meile seda öelda. Tema saab öelda ainult seda, jah, kui vara arvestada ümber rahaks, siis tuleb arvestada inflatsiooniga. Loogika ütleb ainult seda, et sellistel eeldustel selline järeldus on korrketne. Kas eeldused on õiged, seda loogika ütelda ei saa. Kas tegemist on riisimisega, seda loogika ütelda ei saa. Kas riismine on hea v. halb, seda loogika ütelda ei saa. )))
Loogikat ehk loogilist mõtlemist huvitab see küll ja kõigepealt, kas eeldused edaspidise mõtlemise ja järelduste tegemise jaoks on õiged või valed, ning millistele asjaoludele, oletustele ja põhjendustele need rajanevad. Loogiline mõtlemine algabki eelduste loogilisest analüüsimisest, mis jätkub kogu mõtlemise jooksul, kusjuures ka järeldused peavad olema loogilised, ning kogu see loogiline mõtlemine peab olema loogiliselt analüüsitav, revideeritav ja korrigeeritav. Selline mõtlemine, mida teie peate loogiliseks, kus eeldused loogilise analüüsi, revideerimise ega korrigeerimise alla ei kuulu, on meelevaldsed, soovmõtlejlaslikud, konformistrlikud, dogmaatilised või kinnisideelised, ei ole loogiline.
See teie ja teie mõttekaaslase mõtlemise mitteloogilisus väljendub ka teie järeldusest, et kui
vara ümber arvestada rahaks, siis tulevat arvestada ka raha inflatsiooniga. Selles segases sõnastuses on kõik mitteloogiline alates vara ümber arvestamisest rahaks, mis on ühe asja arvestamine hoopis teiseks asjaks. See on selline ühe asja ümber arvestamine teiseks asjaks, nagu näiteks teie maja ümber arvestamine rahaks sellisel moel. Teil on maja, mille te olete laenanud rentnikule, ning arvestame selle asja niimoodi ja kehtestame ebaloogiliselt sellise võltsi omandiõiguse, et teie maja on rentniku oma, nagu ikka pidavat laenatud varad olema võlgniku omad, teie kui võlausaldaja oma aga olevat raha kusagil pangakontol, nagu see pidavat olema ka näiteks hoiustamisel. Selle teie raha aga allutame raha inflatsioonile, ja niimoodi on teilt teie maja riisutud kas osaliselt või täielikult. Sama tulemuse annaks ka see, kui teie maja saaks ümber arvestatud näiteks talviseks lumeks, mis kevadel ära sulab. Varad on küll ümber arvestavad teisteks varadeks nende väärtuse järgi antud hetkel, nagu näiteks on elektrienergia ümber arvestatav leivapätsideks ja vastupidi, kuid raha ei ole üldse vara ja sellel puudub väärtus. Nii et loogiliselt ei oleks kuidagi võimalik vara ümber arvestada rahaks , ega ka seda võltsilt ja mitteloogiliselt rahaks tõlgendatud vara allutada raha inflatsioonile. -
"Loogikat ehk loogilist mõtlemist huvitab see küll ja kõigepealt, kas eeldused edaspidise mõtlemise ja järelduste tegemise jaoks on õiged või valed,"
Ei, selle jaoks on teised distsipliinid. Tegelikult, Kalev, mulle nüüd aitab sinu amatöörlikest rumalustest. Panen sulle viite algajate loogikaõpikule. Kuni sa pole sellest vähemalt 1/3 ulatuses aru saanud pole meil mõtet rääkida.
Sissejuhatus matemaatilisse loogikasse
Seni võime lihtsalt nentida, et Kalev ei tunne loogikat aga targutab sel teemal ja kasutab sõna "loogika" meelevaldselt oma välja mõeldud konstruktsioonide kohta. -
Näe, Kalev, sellel aastal on juhtunud sihuke piinlik lugu, et ee.kevad ja Baltic Pride on samal ajal. Kumb on jaikväärtuslikum, kas ee.ilmaasjadest diskuteerimine või OLIGARHile seksuaal- ja soovähemuste olemasolu demonstreerimine?
-
To Offf
Tänan teid selle loogikaõpiku saatmise eest! Juba põgusal sellega tutvumisel oli see väärt materjal.
Mina aga pean tervet seda käsitlust tüüpiliseks võltsiks pseudoteaduslikuks ainekäsitluseks. Otseselt midagi valet ega võltsi seal ehk ei olegi, erinevalt majandust ja ühiskonnakorraldust käsitlevatest teistest võltsidest pseudoteadustest, kuid vale ja võlts on terve käsitluse kontekst ühes selle käsitluse eesmärgiga. Eesmärk paistab olevat mitte inimeste valgustamine ega nende ajendamine senisest loogilisemalt mõtlema hakata, vaid hoopis vastupidi, ajuloputus inimeste mõttemaailmade mürgitamiseks selleks, et inimesed ei hakkaks ega saaks hakata senisest loogilisemalt mõtlema. Niimoodi on nendelt pseudoteadlastelt nende leivaisade poolt nõutud, ja vastavalt sellele need marionetid ka tegutsevad, varjavad, valetavad ja võltsivad. Nende pseudoteadlaste näiliselt teaduslik ja ülikeeruliste valemite süsteemiga ja seadustega rikastatud sisutu targutamine on tegelikult vaid infomüra, millega risustatakse inimeste mõttemaailm ikka selleks, et inimesed ei saaks hakata loogiliselt mõtlema, või vähemalt takistada nendel niipalju kui see on võimalik loogiliselt mõtlema hakkamist, suruda inimesed tagasi keskaegsesse ja veel primitiivsemasse mitteloogilise mõtlemise vaimupimedusse. See on põhimõtteliselt selline infomüra, mida kasutavad näiteks ka nutikamad murdvargad, pannes tänaval käima ühe eriti lärmaka diiselmootori, et võtta inimestelt ära võimalus nende poolt sissemurdmise helisid eristada mootori mürast ja sissemurdmisest nii kuulmise kui ka maapinna vibratsiooni järgi aru saama hakata. Infomüra teeb võimatuks inimestel tegelikult toimuvast aru saamise.
Vastavalt sellele on nii. et terve maailm on paksult täis inimeste mitteloogilist mõtlemist, absurdsust ja nõmedust, seda eriti inimeste arusaamiste osas majandusasjadest, ühiskonnakorraldusest, poliitikast, religioonidest, lõnguslikust välimuse ehtimise kultuurist, kommetest, traditsioonidest, narkootiliste ainete tarvitamisest, moest jne, kuid võltsi ajulopustusliku täis infomüra loogikaõpiku pseudoteadlased seda kõike justnagu ei märka, ei valgusta ega paljasta, ja ilmutavad selle kõige mitteloogilisuse suhtes totaalset kanapimedust. Vaikivalt aga tunnistavad selle mitteloogilise, absurdse ja nõmeda õigeks, loogiliseks ja isegi teaduslikuks. Vaat selline on see võlts mitteloogiline „loogika” tegelikult. -
To stefan
(((Kas ükski inimese aju võib ise hinnata kuivõrd seesama aju mõtleb loogiliselt?)))
Ka inimene ise võib aru saada, kas ta mõtleb või ei mõtle loogiliselt. Seda aga vaid sellel juhul, kui tema enese mõtlemine ulatub vähemalt selle mõtlemise selgematel ajaperioodidel loogilise mõtlemise tasemeni, ületades kindlalt madalatasemelise ehk ürgsema mõtlemise taset, nagu seda on igasuguse unenäolise mõtlemise, afektiseisundis ja purjusolekus mõtlemise, emotsionaalse-intuitiivse irratsionaalse mõtlemise, soovmõtlemise, kinnisideelise mõtlemise, uskumusliku mõtlemise ja religioosse mõtlemise tase. Kui aga inimese mõtlemine seda madalamatasemelise ehk ürgsema-primitiivsema mõtlemise taset ei ületa, või ületab ainult kohati ja lünklikult nagu näiteks ainult matemaatikaülesandeid ja tehnilisi probleeme lahendades, muus osas aga mitte, siis selline inimene ise pole võimeline sellest aru saama, et kohati ja mõnedes valdkondades ta ei mõtle loogiliselt, ja reeglina tundub talle, nagu ta mõtleks loogiliselt. Siis tuleb ilmsiks selline täiesti tüüpiline üldinimlik nähtus, mis väga selgelt ilmneb näiteks pedofiilidest kurjategijate, huligaanide, lõnguste, religioossete inimeste ja võltsi akadeeemilise majandusteaduse jüngrite juures, et inimene ei mõtle loogiliselt, talle enesele aga tundub, justnagu ta mõtleks loogiliselt ja oleks arukas inimene. -
Kalev Jaik
Ka inimene ise võib aru saada, kas ta mõtleb või ei mõtle loogiliselt. Seda aga vaid sellel juhul, kui tema enese mõtlemine ulatub vähemalt selle mõtlemise selgematel ajaperioodidel loogilise mõtlemise tasemeni, ületades kindlalt madalatasemelise ehk ürgsema mõtlemise taset, nagu seda on igasuguse unenäolise mõtlemise, afektiseisundis ja purjusolekus mõtlemise, emotsionaalse-intuitiivse irratsionaalse mõtlemise, soovmõtlemise, kinnisideelise mõtlemise, uskumusliku mõtlemise ja religioosse mõtlemise tase.
Sa ei saanud vist küsimuse keerukusest aru. Kas mina peaksin nüüd seda tõlgendama niimoodi, et sina mõtled primitiivselt? Muidugi mitte, sina mõtled oma võimete järgi, ja mina oma võimete järgi, ja ma parem väldin kommenteerima teise inimese mõtlemisvõimet, kuna seda ma eriti hinnata ei saa. Kaks inimest võivad mängida malet või mälumängu vms, aga näiteks sina ilmselt ei tunnistaks sellistes mängudes su alistaja kui parema mõtleja kui sina ise. Mina ka mitte. Olgem siis alandlikumad kui sina oled, ja loobugem teiste inimeste mõtlemisvõimet hindamisest. Su probleem Kalev on selles, et sa mõtled nii negatiivselt teistest inimestest, et sa oled kaotanud võimet ja uudisehimu neilt õppida. Pea meeles, et sa oled tunnustatud sellepärast, et sa oled kes sa oled, mitte sellepärast, et sa oleksid kellestki "parem". -
dig
Näe, Kalev, sellel aastal on juhtunud sihuke piinlik lugu, et ee.kevad ja Baltic Pride on samal ajal. Kumb on jaikväärtuslikum, kas ee.ilmaasjadest diskuteerimine või OLIGARHile seksuaal- ja soovähemuste olemasolu demonstreerimine?
Väärtuste võrdlemine käib Kalevile iga kell üle jõu. -
To dig
(((Kumb on jaikväärtuslikum, kas ee.ilmaasjadest diskuteerimine või OLIGARHile seksuaal- ja soovähemuste olemasolu demonstreerimine?)))
Mingil sisukamal teemal diskuteerimine peaks olema väärtuslikum kui millegi demonstreerimine. Vaevalt et ühte keskmisest arukamat inimest seksuaalvähemuste demonstreerimine eriti üldse huvitakski, ja kui, siis vaid selleks, et sellistest nähtustest ja kellegi jaoks probleemidest rohkem teada saada.
Aga miks selline probleem teid üldse niiväga huvitab, kui minu arvates palju tähsamad probleemid, nagu näiteks vara ja raha probleem, laenamise ja hoiustamise objekti probleem, riisumise probleem, ning kõigest sellest nii õigesti kui ka valesti arusaamise probleem jne ei näi eriti huvitavat? -
To stefan
(((Kas mina peaksin nüüd seda tõlgendama niimoodi, et sina mõtled primitiivselt? Muidugi mitte, sina mõtled oma võimete järgi, ja mina oma võimete järgi, ja ma parem väldin kommenteerima teise inimese mõtlemisvõimet, )))
Minu arvates paksite seda küll tõlgendama nii, et mina või keegi teine mõtleb primitiivselt, ja iga inimene peaks, kui niimoodi tõlgendamiseks on alust, aga igal juhul tuleks see panna kahtluse alla ja püüda jõudu mööda välja selgitama hakata, kas ja miks see on õige või vale. Teie soovist mitte hakata kommenteerima teise inimese mõttemaailma, kaldun ma aru saama nii, nagu tuleks nii iseenese kui teiste inimeste mõttemaailm koos seal toimuva mõtlemise loogilisusega ja mitteloogilisusega jätta üldse loogilise analüüsi ja käsitluse alt välja, ehk tunnistada see kogu ainevaldkond nii öelda puutumatuks „pühaks lehmaks” meie kultuuris. Näiteks Offfi poolt kiidetud „loogika” seda juba teebki, jättes inimeste mõttemaailmades leiduva kogu mitteloogilisuse, absurdsuse ja nõmeduse puutumatuks ehk üles leidmata, analüüsimata, revideerimata ja korrigeerimata, mida kinnitab ka näiteks lõnguste „loogika” igihaljas valem „maitse üle ei vaielda”, ja usklike teine selline valem „usk on igaühe südametunnistuse asi, püha ja puutumatu”, ehk ei ole arutletav ega vaieldav. See aga on vale, irratsionalistlik, mitteteaduslik ja obskurantisklik suhtumine inimese mõttemaailma ja üldse inimkultuuri. -
Kalev Jaik
Aga miks selline probleem teid üldse niiväga huvitab
Kuidas milleks? Ikka selleks, et sigitada video jaikosoofilisest arutelust sellest, kuidas BitCoin on raha ja seda saab laenata ja muidugi ka sellest, et lesbid, biseksuaalid, geid ja trans-inimesed kannavad riideid alati objektiivselt õigesti ja ei kuulu ammu moest läinud lõnguste subkultuuri sisse. Sinusugune iga-asja-ekspert peaks ju ometi teadma, et Youtube'is ei ole veel piisavalt videosid.
Niisiis, Kalev, kas Sina oled end juba ee.kevad'ele või Baltic Pride'ile kirja pannud? -
Rahvusvahelise tähtsusega meemitootmistehas on ära surnud. Kalev ei oska isegi seletada, kuidas tehas väärtust lõi -- rääkimata sellest, kuidas selle väärtuse riisimine käia võiks.
-
To dig
(((Rahvusvahelise tähtsusega meemitootmistehas on ära surnud. Kalev ei oska isegi seletada, kuidas tehas väärtust lõi -- rääkimata sellest, kuidas selle väärtuse riisimine käia võiks.)))
On väga kahtlane, kas mingisugune „meemitehas” üldse kunagi väärtusi ehk varasid loob. Pigem on terve selliste „tehaste” tegevus hoopis tarbimise sfäär, kus küll raisatakse varasid, mitte aga ei looda neid. See, et sellised „tehased” teistelt inimestelt varasid saavad, ei ole varade ehk väärtuste loomine. Näiteks ka kerjus, petis ja varas saavad teiste inimeste käest varasid, ja kõige rikkamad inimesed just ongi riisujad, aga varade saamine kellegi käest ei ole varade loomine. Teiseks, kui väheneb mingi vara väärtus, siis see ei ole riisumine. Riisumine on hoopis see, kui vara riisutakse ühe isiku valdusest või omandusest teise isiku valdusse või omandusse. Riisumise juures võib küll ka toimuda varade väärtuse vähenemine, aga siiski tuleks eristada riisumist varade väärtuse vähenemisest. -
"Juba põgusal sellega tutvumisel oli see väärt materjal.
Mina aga pean tervet seda käsitlust tüüpiliseks võltsiks pseudoteaduslikuks ainekäsitluseks."
Niisiis tutvus Kalev põgusalt(sic!) loogikaõpikuga ja kuulutas selle kohe valeks ja võltsiks. Teid on kaalutud ja leitud kerge olema.
"Eesmärk paistab olevat mitte inimeste valgustamine ega nende ajendamine senisest loogilisemalt mõtlema hakata"
Sellest lausest aga võib järeldada, et Kalev on rohkem häguse või mitmevalentse loogika mees.
Kas poleks ehk mõistlikum siiski alustada lihtsamatest distsipliinidest? Näiteks nendest aru saamise teel? -
To Offf
(((Niisiis tutvus Kalev põgusalt(sic!) loogikaõpikuga ja kuulutas selle kohe valeks ja võltsiks.)))
Muidugi tunnistasin ma selle loogikaõpiku valeks ja võltsiks, ning kui ma poleks seda teinud, siis oleks minu otsus selle kohta ise ebaloogiline, vale ja võlts olnud. Seda mitte ainult selle õpiku ülikeeruliseks aetud valemite ja seaduste süsteemi tõttu, mis tegelikult on vaid infomüra, mis takistab inimestel loogiliselt mõtlema hakkamist, vaid lõigepealt hoopis olulisemal põhjusel, mis on selline. Terve maailm on täis inimeste mitteloogilist mõtlemist ja sellest tulenevat inimtegevuse absurdsust ja nõmedust, ja seda mitte ainult inimeste arusaamiste osas majandusasjadest, vaid kõigest-kõigest, olgu see siis lõnguslik välimuse ehtimise kultuur, juuksesoengud, religioosus, huligaansus, suhtumine surnutesse ja matusekombed jne. Näiteks on väga raske üldse leida midagi loogilist inimeste suhtumises surnutesse ja matusekommetesse, olgu see suhtumine ükskõik kas tänapäevane traditsiooniline või vaaraode-aegne 4000 aasta tagune, ja peaaegu kõik seal on ebaloogiline, nõme ja absurdne. See aga on vaid üks väike näide inimeste mõtlemise ebaloogilisusest. Ja mida selle igal sammul leiduva ebaloogilisusega teeb loogikaõpik ühes selle „loogikateadusega”? See „teadus” ehk pseudoteadus seda kõike mitteloogilist mitte kusagil ei märka ega leia, justnagu seda ei olekski olemas, rääkimata juba selle loogilisest/kriitilisest analüüsimisest, valgustamisest ja paljastamisest, vaikivalt aga tunnistab kõik selle ebaloogilise, absurdse ja nõmeda kultuurseks, õigeks ja teaduslikuks, millise tunnistamise eredateks näideteks on ka ebaloogiliste ja pseudoteaduslike teoloogia ehk „usuteaduse” ja kaasaegse akadeemilise majandusteaduse teadusteks tunnistamine. -
Kui nüüd ridade vahelt lugeda, siis miskipärast ei taha Kalev põhjendada oma väidet loogikaõpiku ebaloogilisusest.
-
Kalev, oskad sa meile viidata, kust too
"Seda mitte ainult selle õpiku ülikeeruliseks aetud valemite ja seaduste süsteemi tõttu,"
ülikeeruline tuleb. Meie ei oska selle õpiku lihtsast ja selgest kahevalntsest loogikast seda "ülikeerulist" ja "arusaamatut" üles leida. -
To Offf
(((Meie ei oska selle õpiku lihtsast ja selgest kahevalntsest loogikast seda "ülikeerulist" ja "arusaamatut" üles leida.)))
Juhul kui tõepoolest ei oska, siis selle oskamatuse üks põhjus on kindlasti see, et selline ülikeeruliseks aetud ja valemitega risustatud loogikaõpetus, pluss sellele veel ka muu selline ajuloputus lisaks, on inimese mõttemaailma juba niipalju risustanud, et on teatud kohtades ära võtnud loogiliselt mõtlemise võime, või vähemalt kõvasti seda pärssinud. Näiteks mina olen küll karastunud inimene, võrreldes tavalise inimesega, kuid isegi minu peale selline loogikaõpetus mõjub nii, et sellega või muu sellise ajuloputusega tutvumisel hakkab mulle kohati isegi tunduma, justnagu oleksid inimeste arusaamised ühes terve inimtegevusega loogilised, ja alles põhjalikumal järelemõtlemisel selgub tõde, et ei ole, et on täis ebaloogilisust, absurdsust ja nõmedust.
Sellest veelgi olulisem põhjus, miks inimene ei leia inimeste arusaamistes ja inimtegevuses midagi ebaloogilist ega absurdset, nagu näiteks raha varaks pidamise kontsetsiooni ja hoiuste rahaks pidamise absurdsust, poliitilist absurdi jne, on inimese enese mõttemaalma viletsus, kus inimene oma mõttemaailmas ei suuda oma erinevaid mõtteid omavahel sedavõrd üksteisega võrrelda/kontakteerida/seostada, et avastaks nende üksteisele vasturääkivust ja ühe osa nende ebaloogilisust, absurdsust ja nõmedust. Seda nähtust nimetan ma Rooma paavsti efektiks, mis seisneb selles, et inimene on koolis loodusloo tunnis õppinud ja teab küll, et vihma sadamise tagajärjel ei saa vesi meres kuidagi tõusta, sest see vesi, mis alla sadab, on alt üles auranud, ja maaalustest allikatest pärinev vesi on sademetest pärinev vesi, mille tõttu vesi meres ei saa kuidagi tõusta. Kuid kõike seda väga hästi teades usub inimene sellele kõigele vasturääkivalt seda, mida veeuputuse kohta on piiblis kirjutatud, ega leia ei iseenese ega teiste inimeste arusaamistes midagi ebaloogilist, absurdset ega nõmedat. Seda kinnitab ka näiteks üks keskharitud inimeste küsitlus, kus inimestelt küsiti, et mis nad arvavad, kui palju kaalub üks kuupmeeter äikesepilve. Keegi muidugi täpselt ei teadnud, kuid oletatavaid vastuseid oli igasuguseid, ka selliseid, et mitusada kilo, tonn jne, kui samal ajal kõik need inimesed olid koolis õppinud ja teadsid väga hästi, et äikesepilv on õhk atmosfääris, ja õhu 1 kuupmeetri kaal ei saa kuidagi olla eriti palju suurem kui 1,3 kg, ja kuna äikesepilv on mitu kilomeetrit kõrgemal, siis sellest järelikult veelgi vähem. -
Kalev, mida tähendab märk ¬ ?
Vihjeks olgu öeldud, et see märk on defineeritud leheküljel 8. -
"Juhul kui tõepoolest ei oska, siis selle oskamatuse üks põhjus on kindlasti see, et selline ülikeeruliseks aetud ja valemitega risustatud loogikaõpetus, pluss sellele veel ka muu selline ajuloputus lisaks, on inimese mõttemaailma juba niipalju risustanud, et on teatud kohtades ära võtnud loogiliselt mõtlemise võime, või vähemalt kõvasti seda pärssinud."
Kas Sa tahaksid, Kalev, seda lähemalt selgitada. Näiteks mina (ja dig) (ja ilmselt veel hulk selle teema jälgijaid) ei leia sellest algkursusest midagi "ülikeerulist". Pigem on tegemist lihtsa ja arusaadava tekstiga, isegi algajale. Valemid ei "risusta" meie jaoks teooriat vaid annavad enamasti matemaatilise põhjenduse teesidele. Valemite abi, ise asju läbi rehkendades saab kontrollida, kas teooria on konsistentne v. mitte.
Kas ma saan õigesti aru, et valemid v. võimalus teooriat kontrollida näiteks arvutuste v. algebra abil on "risustamine" (sa ikka ikka tead, et selle meetodiga saab teooriast leida vigu, aga mitte kindlalt tõestada, et tegemist on õige teooriaga?). Kas "`jaikheietamine" on parem tõestamise meetod? -
"Kuid kõike seda väga hästi teades usub inimene sellele kõigele vasturääkivalt seda, mida veeuputuse kohta on piiblis kirjutatud"
Kalev, kas sa oled kursis teooriatega, mida koostöös on arendanud paleontoloogid, ajaloolased ja geoloogid, et kuidas inimühiskonna mällu tekkis legend "suurest veeuputusest" ja mis võis tegelikkuses juhtuda? -
To Offf
(((Kas Sa tahaksid, Kalev, seda lähemalt selgitada. Näiteks mina (ja dig) (ja ilmselt veel hulk selle teema jälgijaid) ei leia sellest algkursusest midagi "ülikeerulist". Pigem on tegemist lihtsa ja arusaadava tekstiga, isegi algajale. Valemid ei "risusta" meie jaoks teooriat vaid annavad enamasti matemaatilise põhjenduse teesidele. Valemite abi, ise asju läbi rehkendades saab kontrollida, kas teooria on konsistentne v. Mitte. )))
Muidugi tahaks ma selgitada. Teie, digi ja terve paljumiljonilise teie mõttekaaslaste jaoks on see teie loogika ja matemaatika väga lihtne ja selge, ehk vähemalt tunduvad sellised olevat. Minu arvates aga ei ole, ja see hoopis takistab teil loogiliselt mõtlemast, ja hoopis see, mida te nimetate „jaikheietamiseks”, on tõeliselt loogiliselt püüdlev mõtlemine. Toon selle näite.
Jaikheietamise ehk tõeliselt loogiliselt mõtlemise järgi on nii, et kui on olemas 1X väärtuse suurune vara, ja selle vara kohta kehtestatakse omandiõigus, mis määrab selle vara kellegi isiku omaks, siis sellega ei toimu selle vara suurenemist ega vähenemist, sest omandiõigus on inimeste kollektiivne teadmine, mitte aga vara ega kellegile isikule kuuluv asi. Edasi, kui selle vara omanik isik A laenab selle oma vara isikule B, siis selle vara kohta omandiõigus muudetakse võlanõude vormiliseks omandiõiguseks ehk selliseks inimeste kollektiivseks teadmiseks, mille järgi see 1X suurune isikule A kuuluv vara on isiku B ajutises kasutuses ehk valduses nendel ja nendel tingimustel. Jällegi on see võlanõue inimeste kollektiivne teadmine, ei ole vara ega kellegile isikule kuuluv asi.
Kuid teie hoopis teistsuguse ebaloogilise loogika ja matemaatika järgi see nii ei olevat, ja olevat hoopis niimoodi, et võlanõue olevat kellegile isikule kuuluv asi ja vara, olevat kui vara ostetav ja müüdav asi, ühe isiku jaoks olevat see vara aktiva ja teise jaoks passiva, aktiva aga olevat positiivne vara ja passiva ehk kohustus aga negatiivne vara.
Vaadake nüüd mis toimub. Teie ülikeeruliste valemitega varustatud „loogika” ja matemaatika tunnistab varadeks ja kellegile isikule kuuluvateks asjad, mis tegelikult ei ole varad, ega saa kuidagi kuuluda kellegile isikule, luues niimoodi illusoorsed varad, milline varade ja illusioonide omavahel segiajamine mõjub kõikidele inimestele nii võimsalt ajuloputuslikult, et võtab inimestelt üldse ära loogiliselt mõtlemise võime, varades ja omandiõigustes ning üldse majandusasjades õigesti orienteerumise võime. Kui otseselt loogikaõpiku kaanonid ja matemaatika seda ei ei teegi, siis kaudselt teevad ikkagi, jättes kogu ebaloogilisuse, absurdsuse ja nõmeduse näiteks inimeste arusaamiste juures majandusasjadest ja ka igal pool mujal märkamatuks, puutumatuks ja paljastamatuks, vaikivalt aga tunnistades selle kõik õigeks, loogiliseks ja teaduslikuks ning võltsid pseudoteadused teadusteks. -
To Offf
(((Kalev, kas sa oled kursis teooriatega, mida koostöös on arendanud paleontoloogid, ajaloolased ja geoloogid, et kuidas inimühiskonna mällu tekkis legend "suurest veeuputusest" ja mis võis tegelikkuses juhtuda?)))
Mitte ainult mina vaid kõik inimesed on nende veeuputuse asjaoludega vähemalt niipalju kursis, kes on koolis käinud vähemalt 5 klassi, ja õppinud loodusõpetust ja ajalugu. Kõik need inimesed teavad, et kuni 40 meetri kõrgused veepinna kõikumised ja suured üleujutused Eufrati, Tigrise ja Niiluse jõgedes toimuvad, miks need toimuvad, et mingit üleilmset veeuputust ei ole kunagi toimunud, ning et piibi jutt veeuputusest ja selle põhjustest on alusetu müüt, kus tõde on veelgi vähem kui muudes muinasjuttudes, mis ühtlasi on ka tõendus üldse piibli juttude tõesusest. Kõik inimesed seda kõike teavad, eesotsas väga haritud Rooma paavstiga, kuid vaatamata sellele ja sellele vasturääkivalt ikkagi usuvad, ja usklikke on inimestest rõhuv enamik ka kõige kultuursemates ja enamarenenumates maades.
Nüüd tekib küsimus, et miks ehk mis põhjusel need inimesed usuvad? Vastus on selline: oma rumalusest, lollusest ehk oma mõtlemisvõime ehk tegeliku intelligentsuse viletsusest ehk suhteliselt madalatasemelisest arengutasemest. Kõlab küll usklikke solvavalt, aga on tõde. Asi on selles, et rumal inimese ei suuda oma mõttemaailmas oma erinevaid teadmisi omavahel kuigi hästi üksteisega võrrelda, et luua nendest mingit terviklikumat ehk enam seostatumat süsteemi, tema mõttemaailmas jäävad erinevad teadmised üksteistega suuresti seostamatuks ja üksteise suhtes vasturääkivateks, ja sellepärast usubki, ehk tema rumalus teeb tema jaoks uskumise võimalikuks. Sellisest mõtlemisvõime puudulikkusest tuleneb mitte ainult igasugune religioosne ja muu selline absurdne uskumine, vaid ka inimese arusaamiste ja mõtlemine üldine ebakriitilisus ja ebaloogilisus, inimese irratsionaalsus. Sellise inimese mõttemaailma juhivad ja valitsevad tunded ja tahtmised, mitte aga mõistus, ja mõistus on vaid tööriist irratsionaalsete tunnete ja tahtmiste teenistuses. -
"Jaikheietamise ehk tõeliselt loogiliselt mõtlemise järgi on nii, et kui on olemas 1X väärtuse suurune vara, ja selle vara "
Kalev, aga peale sinu ei ole maailmas tõenäoliselt kedagi, kes mõtleks, et loogika tegeleb varadega. Tetatav tõenäosus muidugi on, et mõni selline sinu mõttekaaslane eksisteerib. Enamiku inimeste jaoks tegeleb varadega siiski majandusteadus. Seesinane majandusteadus (jah, ma tean, et sa nimetad seda võltsiks, petmiseks ja riisimiseks) kasutab tööriistadena loogikat, statistikat, matemaatikat. "Risustab valemitega" nagu sina ütleks. -
Või teine näide: " mis määrab selle vara kellegi isiku omaks"
Varasid määrab kellegi omaks tavamaailmas ikka juriidka, ehk seadused. Vanal hallil ajal, näituseks, oli selline juriidika, et tuli Suure Nuiaga karvane tegelane ja ütles: "sinu vara, minu oma! Muidu laiaks löön!" ja siis kehtestati selline uus omandiõigus. Alles päris hiljuti, aastat 80-90 tagasi tehti huvitavaid eksperimente omandõiguste kehtestamisel ja tühistamisel Saksamaal ja territooriumil mida mõnda aega kutsuti Nõukogude Liiduks. -
Kalev, kust pärineb sinu info, et kõik kristlased usuvad raudselt 100% Suure Veeuputuse teooriat? Kust üldse pärineb sinu info, et kõik kristlased usuvad Piibli dogmasid sõna sõnalt?
-
Kalev Jaik
Kõik inimesed seda kõike teavad, eesotsas väga haritud Rooma paavstiga
Ma arvan, et võime öelda, et Rooma paavst on see inimene, kellele Kalev kõige tihedamini viidab. See on päris huvitav info Kalevi kohta. -
To Offf
(((Kalev, aga peale sinu ei ole maailmas tõenäoliselt kedagi, kes mõtleks, et loogika tegeleb varadega.)))
Loogika nii nagu ka matemaatika tegeleb inimese mõtlemisega, seega kõige sellega, kuidas inimene mõtleb ja ükskõik mis teemal ja millest mõtleb. See tähendab, et loogika peab tegelema ka selle osa inimese mõtlemisega, kus inimene mõtleb majandusasjadest. Selline loogika aga, mis sellega ei tegele, tegeleb vaid iseenesega ja oma valemitega ülikeeruliseks aetud valemite labürindis, loovutades aga samal ajal näiteks mõtlemise majandusasjadest puutumatult mitteloogilisele mõtlemisele, mitte märgates selle mõtlemise mitteloogilisust, absurdsust ja nõmedust, on aga juba oma olemuselt võlts pseudoteaduslik loogika. Iseenesest ei pruugi selles loogikas midagi võltsi olla, aga võlts on tema suhtumine inimeste mõtlemisse üldse, kus ta jätab inimmõtlemise teatud valdkonnad tendentslikult üldse käsitlemata, võimaldades seal igasuguse kõige ilmsema ebaloogilisuse ja absurdsuse lokkamist, ja kaudselt tunnistades kõik selle ebaloogilise ja absurdse loogiliseks, õigeks ja koguni teaduslikuks. -
stefan
Kalev Jaik
Kõik inimesed seda kõike teavad, eesotsas väga haritud Rooma paavstiga
Ma arvan, et võime öelda, et Rooma paavst on see inimene, kellele Kalev kõige tihedamini viidab. See on päris huvitav info Kalevi kohta.
No Kalev tahab ise Rooma paavst olla. -
dig
Kalev, mida tähendab märk ¬ ?
Vihjeks olgu öeldud, et see märk on defineeritud leheküljel 8.
Kalev, kas Sinu jaoks on ületamatult keeruline vaadata õpikust vastus sellele küsimusele järele ja see siin oma sõnadega lahti seletada? -
To Offf
(((Või teine näide: " mis määrab selle vara kellegi isiku omaks"
Varasid määrab kellegi omaks tavamaailmas ikka juriidka, ehk seadused.)))
Nojah, omandiõigus määrab millegi kellegi omaks, on aga omandiõigus (ka võlanõue) seaduse jõudu omav kellegi selline otsus, mis on nagu seadus ikka kohustuslik kõigile. Ehk teisisõnu on omandiõigus inimeste kollektiivne teadmine, mis määrab miski aja kellegi omaks ehk kellegi selle asja omanikuks. Omandiõigusel nii nagu ka ühegil teisel juriidilisel seadusel enesel aga ei saa olla omanikku, sest see on teadmine kõikide vähemalt asjaosalisteks osutuvate isikute jaoks ehk kollektiivne teadmine.
Nüüd vaadake milline ebaloogilisus kohe ilmneb seoses omandiõigusega. Omandiõigus on küll teadmine, mis määrab ära asja omaniku, kuid omandiõigusel enesel ei ole ega saa omanikku, ning omandiõiguse omanik oleks loogikavastane vale arusaamine asjadest. Kaasaegne akadeemiline majandusteadus ühes juura, loogika ja matemaatikaga aga tunnistavad loogikavastaselt omandiõiguse (ka võlanõude) kellegi isiku omaks, ostetavaks ja müüdavaks asjaks, nagu näiteks toimub igasuguste võlakirjade, obligatsioonide, piletite ja optsioonide müümine ja ostmine. -
To Offf
(((Kalev, kust pärineb sinu info, et kõik kristlased usuvad raudselt 100% Suure Veeuputuse teooriat? Kust üldse pärineb sinu info, et kõik kristlased usuvad Piibli dogmasid sõna sõnalt?)))
Ükski usklik ei saa kunagi midagi uskuda 100%-liselt. Sest uskliku mõttemaailmas on erinevad uskumused, arusaamised, tõekspidamised, püüdlused, eesmärgid, tahtmised ja üldse teadmised üksteisega väga lõdvalt ja puudulikult seostatud, ja on ka üksteise ja faktide suhtes vastuolulised ja vasturääkivad, ning kõik on väga puudulikult ja lünklikult läbimõeldud, ning domineerib irratsionaalne ebakriitiline emotsionaalne mõtlemine. Kui aga uskliku ja üldse inimese mõttemaailm areneb nii kõrgele tasemele, et inimene hakkab tavalisest enam loogilisemalt ja kriitilisemalt mõtlema, siis sellega hakkab tema pimeuskumused ja üldse uskumused järkjärgult erodeeruma, ilmnevad järjest suuremad kahtlused usu suhtes ning ebaloogilisused ja nõmedused usus kuni tema täieliku teadusliku maailmavaateni ja ateismini.
Kui aga kristlane jõuab arusaamiseni, et piiblis kirjutatud näiteks veeuputuse lugu on põhimõtteliselt vale muinasjutt, siis niimoodi veel edasi kaheldes ja mõteldes jõuab ta ka järeldusele , et ka kõik ülejäänud piiblijutud on samasugused valed muinasjutud, siis ei jää talle enam mingit alust olla üldse kristlane ja usklik. Sest ainukene alus kristlaseks olemiseks on piibel, pluss sellele veel inimese enese mõttemaailma viletsus, mis ei võimalda tal kuigi loogiliselt ja kriitiliselt mõtelda. Kuid uskliku sellised arusaamised, et piiblis kirjutatut ei tuleks mõista sõna-sõnaliselt , vaid hoopis kuidagi teisiti, on juba üks usu erodeerumise tunnus. -
Kalev Jaik
To Offf
(((Kalev, aga peale sinu ei ole maailmas tõenäoliselt kedagi, kes mõtleks, et loogika tegeleb varadega.)))
Loogika nii nagu ka matemaatika tegeleb inimese mõtlemisega, seega kõige sellega, kuidas inimene mõtleb ja ükskõik mis teemal ja millest mõtleb. See tähendab, et loogika peab tegelema ka selle osa inimese mõtlemisega, kus inimene mõtleb majandusasjadest. Selline loogika aga, mis sellega ei tegele, tegeleb vaid iseenesega ja oma valemitega ülikeeruliseks aetud valemite labürindis, loovutades aga samal ajal näiteks mõtlemise majandusasjadest puutumatult mitteloogilisele mõtlemisele, mitte märgates selle mõtlemise mitteloogilisust, absurdsust ja nõmedust, on aga juba oma olemuselt võlts pseudoteaduslik loogika. Iseenesest ei pruugi selles loogikas midagi võltsi olla, aga võlts on tema suhtumine inimeste mõtlemisse üldse, kus ta jätab inimmõtlemise teatud valdkonnad tendentslikult üldse käsitlemata, võimaldades seal igasuguse kõige ilmsema ebaloogilisuse ja absurdsuse lokkamist, ja kaudselt tunnistades kõik selle ebaloogilise ja absurdse loogiliseks, õigeks ja koguni teaduslikuks.
Ei oska aru saada selle teema saagimisest, kus spetsialist diskuteerib tihti iseendaga. Kui jätaksite ehk sellesse teemasse hagu juurde viskamast, näeks ehk Kalevi osalemist ka teemades : 2. pensionisammas, millest kära ; Kinnisvara tipu ennustamine jne. Oleks ehk asjalikum ? Jõude Kalev ! -
To pysiv
Seda juhtub väga harva, kui keegi minu kirjutiste kohta ka midagi tunnustavat ütleb. Selle eest muidugi tänan!
Mis aga puutub pensionifondidesse, siis siin on kõik jälle ebaloogiline, vale, absurdne, nõme ja kuritegelik nagu kaasaegses majanduses ja akadeemilise majandusteaduse kontseptsioonides igal sammul üldse. Kogu see vale ja valetamine algab peale sellest, nagu näiteks ka hoiustamise puhul, et eraisikutest investorid pannakse investeerima sinna pensionifondi varasid, mis seal kapitalina kasutatuna kasvavad tegelikult juurde, need varad aga tõlgendatakse võltsi pseudoteaduse ja seda promova riigi poolt võltsilt rahaks, ja see tegelikult olematu „raha” allutatakse raha inflatsioonile. Need on esimesed võltsingud ja kuritegelikud trikid, mis kokkuvõttes tähendavad seda, et toimub eraisikutelt nende pensionifondi investeeritud varade riisumine raha inflatsiooni ettekäändeks tuues. Tulemus on selline, et kui te oleksite näiteks 1992 aastal investeerinud pensionifondi 1X hulk varasid, millised varad tänaseks oleksid kasvanud näiteks 1,5X suuruseks, siis oleks sealt üle 90% nendest varadest teilt juba ära riisutud maffia omandusse, ja sealt fondist ehk sambast pensionina tagasi saada oleks teil saada heal juhul õnnestunud vaid 0,1X hulk varasid, kui sedagi.
Kuid see pole veel ainukene ebaloogiline kuritegelik trikk, vaid kuritegelik ja riisumine on ridamisi peaaegu kõik selles majanduses ja nendes kontseptsioonides. Seoses pensionifondiga jätkub see kõik veel sellega, et ametlik riik investeerib need pensionifondi laekuvad eraisikutele kuuluvad varad aktsiaseltsidesse, millised aktsiaseltsid on tegelikult maffioosse ehk tegeliku riigi allüksused, mitte aga tõelised eraettevõtted, ja mis on vaid eraettevõteteks maskeeritud. See selgub näiteks sellest, et mitte ükski ametliku riigi seaduslik inspektsioon nende aktsiaseltside majandustegevust ei kontrolli, et ametlik riik võimaldab seal korruptsiooni ja kõikvõimalike riisumiste takistamatut lokkamist, mis võimaldab nendel aktsiaseltsidel takistamatult nii altkäemaksude maksmist kui ka ümbrikupalkade maksmist, võlts- ehk bluffraamatupidamise pidamist, nii igasuguse spordi kui ka poliitiliste parteide nii avalikku kui ka salajast sponsoreerimist, aktsiaseltside paljaks riisumist ja pankrottide lavastamist, direktoritest privilegeeritud maffioosodele muinasjutuliselt suurte hiigelpalkade maksmist jne. Kõige selle tulemuseks on see, et need tegelikult kasumlikud aktsiaseltsid on lavastatud vähemalt periooditi kahjumlikeks, võlgades ja pankroti ääre peal virelevateks firmadeks. Kõige selle üks lõpptulemus on selline, et eraisikute aktsiad kui ka pankade ja pensionifondide kaudu investeeringud nendesse maffiafirmadesse on tehtud keskmiselt kahjumlikeks, mis tähendab seda, et nendest aktsiaseltsidest toimub süstemaatiline ja legaalne eraisikutele kuuluvate varade riisumine maffiale, et eraisik on vaid õigusteta ja diskimineeritav lüpsilehm selles võltsis maffia majandussüsteemis, kellelt isegi hoiustamise ja pensionifondi kaudu varade investeerimise võimalused on tegelikult ära võetud. -
dig
dig
Kalev, mida tähendab märk ¬ ?
Vihjeks olgu öeldud, et see märk on defineeritud leheküljel 8.
Kalev, kas Sinu jaoks on ületamatult keeruline vaadata õpikust vastus sellele küsimusele järele ja see siin oma sõnadega lahti seletada?
Kurb küll. -
To dig
(((Kalev, mida tähendab märk ¬ ?
Vihjeks olgu öeldud, et see märk on defineeritud leheküljel 8.)))
Kahjuks ei saa ma aru teie küsimuse mõttest. Märk „-” on eituse märk, aga mis see meile ütleb? Eitust tunnistavad ju kõik nii loogilised kui ka ebaloogilised ja valed igasugused õpetused, kaasa arvatud ka näiteks selline ürginimese õpetus, mis ei tunnista üldse mingeid füüsilisi olekuid ega põhjusi, vaid mille järgi kõik on üleloomulik/maagiline. Ka selline õpetus eitab seda, et näiteks tuul puhub mitte sellepärast, et orav puu otsas on selle puhuma nõidunud, vaid hoopis sellepärast, nõid on selle oma kurja silmaga puhuma nõidunud ja tekitanud tormi. -
Ja kuidas eituse märki kasutatakse, Kalev?
