Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Oletame, et Kalev teatab, et seal on kolm jalga. Mis juhtuma hakkab? Loomulikult ei saa Kalev tunnistada, et ta aru saab, kui palju jalgu tegelikult on, ja ta peab teatama, et kolme all mõistab ta arvu, mis järgneb kolmele, sea all mõistab ta taburetti ja jala all mõistab ta tehaseid, mille siga Nõukogude majandusse investeerinud on.
-
Kalev Jaik
Debiilne asjade ümber nimetamine, aga proovime siis ümber nimetatud väljendite järgi.
Selline, ehk füüsiliselt põhjustatud on kogu füüsiline valiklikkus.
Raua füüsiline valiklikkus hapnikuga roostetada ei ole sama kui bakteri valik liikuda mürgisest ainest eemale. Bakteri valik ei ole objektiivse reaalsuse põhjustatud füüsikaline paratamatus nagu füüsiliselt põhjustatud bakteri gravitatsiooniga vastasmõju. -
"või siis gravitatsioon välja selle, millele reageerida ehk jõudu avaldada, kui suurt ja millises suunas jõudu avaldada"
Kalev, kirjelda mõnda juhtumit, kus gravitatsioon on teinud valiku millelegi mitte mõjuda? -
To Rage
(((Raua füüsiline valiklikkus hapnikuga roostetada ei ole sama kui bakteri valik liikuda mürgisest ainest eemale. )))
Mõlemad need valikud on ühte moodi füüsilised/objektiivsed valikud, nii raua valik hapnikuga roostetada, kui ka bakteri valik ühest põhjuslikust mõjutusest eemalduda ja teisele läheneda ja toda tarbida.
Aga näiteks juba amööbi poolt tehtavatest valikutest kõik enam ei ole sellised füüsilised valikud, vaid osa nendest on juba psüühilised ehk subjektiivsed valikud, antud juhul amööbi psüühika reflekside arengutasemelised. Mingeid teadlikke valikuid, nagu seda on võimeline tegema inimene, amööb aga ei tee. Amööbi poolt psüühiliste ehk subjektiivsete valikute tegemine käib järgmiselt. Kõigepealt peegeldub objektiivne põhjuslik mõjutus amööbi psüühikas ühe sellise ärritusena mitmete teiste ärrituste kõrval, seejärel tehakse valik nende ärrituste vahel, valitud ärritus omakorda hakkab juhtima amööbi objektiivet tegevust, mis on vastavad reflektiivsed tegevused, aga võibolla koguni reflekside süsteemsed ehk algelised instinktiivsed tegevused. Valik sellise kõige algsema psüühilise valiku tegemise juures tehakse mitte enam füüsilise mõjutuse faasis, nagu see toimub füüsiliste valikute tegemisel, vaid nende füüsiliste mõjutuste peegelduste ehk ärrituste faasis ehk psüühikas. Selle poolest erineb füüsiline valik psüühilisest valikust, et psüühilise valiku puhul toimib valiku tegemine erilises peegelduste süsteemis ehk psüühikas erinevate ärrituste vahel, füüsilise valiku puhul aga otseselt füüsiliselt põhjustatult. -
To Offf
(((Kalev, kirjelda mõnda juhtumit, kus gravitatsioon on teinud valiku millelegi mitte mõjuda?)))
Sellist juhtumit me ei tea, kuigi teame gravitatsioonist üsna vähe ja puudulikult, nagu see on meie teadmistele üldomane nähtus. Teame aga seda, et gravitatsioon avaldab mõju erinevatele objektidele erinevalt ja erisuunaliselt, mis tähendab et avaldab mõju valikuliselt. See valikuline mõju aga pole midagi muud kui füüsiline, põhjuslik ehk objektiivne mõju. Tähendab see seda, et on olemas ka füüsiline/objektiivne valiklikkus psüühilise/subjektiivse valiklikkuse kõrval, mida oligi vaja tõestada. Ühtlasi tähendab see seda, et meil tuleb eristama hakata füüsilisi valikuid psüühilistest, millised psüühilised valikud on erinevate peegelduste vahel valikute tegemine kellegi olendi psüühikas, selliste peegelduste vahel, nagu seda on erinevad ärritused, erinevad kujutlused ja kujutluste kombinatsioonid, erinevad tahtmised, hinnangud, teadmised ja ideed.
Mis aga puutub millegi kasulikkusesse ja kahjulikkusesse kellegi olendi jaoks, siis see on kah valikute tegemine. Aga see valikute tegemine on füüsiline/objektiivne valikute tegemine, mitte aga psüühiline/subjektiivne valikute tegemine. Ehk on miski asi kas kasulik või kahjulik kellegi jaoks füüsiliselt, mitte aga psüühiliselt, on seda füüsiliselt põhjustatult, mitte aga peegelduslikult kellegi olendi psüühikas. Mitte mingi arusaamine ega teadmine ei tee miski asja kellegi olendi jaoks soodustavaks või takistavaks/hävitavaks, vaid seda teeb selline füüsiline mõju, ja selles füüsilises/põhjuslikus/objektiivses mõjus seisnebki kasulikkus ja kahjulikkus kellegi olendi suhtes ehk jaoks. Olend ise, kaasa arvatud inimene, on objekt, mitte aga subjekt, ning subjekt on hoopis selle olendi psüühika. -
"Teame aga seda, et gravitatsioon avaldab mõju erinevatele objektidele erinevalt "
Kas tõesti? Oskad sa kirjeldada mõnda erijuhtu, kus pole rakendatav Newtoni Üldine Gravitatsiooniseadus v. peenemal juhul Einsteini erirelatiivsusteooria? -
Kalev Jaik
Ei ole samad, raud ei saa valida kas roostetab hapnikuga või mitte, bakter saab valida kas liigub ärritajast eemale või mitte. Reaalsuse poolt pole füüsilist põhjuslikkust, et bakter peab eemale liikuma. Bakteri ellu jäämine pole füüsiliselt põhjuslikkustatud. Sealt see vahe tulebki mis on objektiivne ja mis on subjektiivne, bakter saab valida.
(((Raua füüsiline valiklikkus hapnikuga roostetada ei ole sama kui bakteri valik liikuda mürgisest ainest eemale. )))
Mõlemad need valikud on ühte moodi füüsilised/objektiivsed valikud, nii raua valik hapnikuga roostetada, kui ka bakteri valik ühest põhjuslikust mõjutusest eemalduda ja teisele läheneda ja toda tarbida. -
To Rage
(((Ei ole samad, raud ei saa valida kas roostetab hapnikuga või mitte, bakter saab valida kas liigub ärritajast eemale või mitte. Reaalsuse poolt pole füüsilist põhjuslikkust, et bakter peab eemale liikuma.)))
Raua roostetamine hapnikuga ise on valik --- füüsiline/põhjuslik ehk objektiivne valik. Põhimõtteliselt sellised on kõik füüsilised valikud, ka need, mis toimuvad bakteri füsioloogilistes protsessides, ning bakter ja taim valivad samamoodi füüsiliselt põhjustatult nagu raudki. Bakter eemaldub ühest füüsilisest mõjutusest samamoodi nagu eemalduvad veepiisad rasvast, või siis sulatina jootmisel eelnevalt puhastamata ja eritöötlemata vasest ehk ei „märgu” ehk „ei võta kinni” ja „hoiab eemale”, ja bakteri lähenemine teisele füüsilisele mõjutusele ja tolle tarbimine toimub samamoodi, nagu toimub näiteks pesu märgumine pesupesemisel. Kõik need on valikud, kuid füüsilised valikud.
Nendele füüsilistele valikutele vastanduvad psüühilised valikud, kus valikud toimuvad mitte füüsiliste mõjutuste vahel, vaid nende füüsiliste põhjustuste peegelduste vahel kellegi olendi närvisüsteemis --- valikud erinevate ärrituste, kujutluste, teadmiste, tahtmiste ja hinnangute valel. Ühel juhul valib füüsiline põhjus, ehk toimub valik erinevate füüsiliste põhjuste vahel, teisel juhul aga toimub valik erinevate peegelduste vahel kellegi olendi psüühikas, nagu näiteks kujutluste vahel. Näiteks kui kalkun valib, siis see on juba psüühiline ehk subjektiivne valik, sest siin ei toimu enam valik erinevate füüsiliste mõjutuste vahel, nagu seda valivad näiteks taim ja bakter, vaid toimub valik erinevate kujutluste vahel kalkuni psüühikas, millistes kujutlustes peegelduvad füüsilised/objektiivsed mõjutused kalkunile. -
Kalev Jaik
Raua roostetamine hapnikuga ise on valik
Ei ole valik, on osa reaalsusest, on füüsika seadus.
Kui see on valik, kirjelda millised on alternatiivsed valikud mida raud saab hapnikuga roostetamise asemel valida. -
To Rage
(((Bakteri ellu jäämine pole füüsiliselt põhjuslikkustatud. Sealt see vahe tulebki mis on objektiivne ja mis on subjektiivne, bakter saab valida.)))
Bakteri ellu jäämine on ainult füüsiliselt põhjustatud, mitte aga kuidagi teisiti. Isegi sellel juhul, kui inimene tapab bakteri, see inimese tegevus on juhitud inimese psüühika poolt ehk subjektiivsete valikute poolt inimese psüühikas ehk ei ole mitte-teadlik, on see bakteri suremine ikkagi füüsiliselt põhjustatud, sest inimese tegevus on füüsiline ja füüsiliselt põhjustatud. Ka siis, kui bakteril oleks inimese psüühika ehk mõistus ja bakter sooritaks tema mõistuse poolt juhitult teadliku enesetapu, oleks see bakteri surm ikka füüsiliselt põhjustatud, mitte aga psüühiliselt põhjustatud, sest psüühika poolt juhitõud bakteri tegevus on füüsiline tegevus. Valikud toimuvad küll psüühikas ehk subjektiivsuses kujutluste vahel, kuid nende valikute poolt juhitud tegevus on füüsiline põhjuslik tegevus. -
To Rage
(((Raua roostetamine hapnikuga ise on valik
Ei ole valik, on osa reaalsusest, on füüsika seadus.
Kui see on valik, kirjelda millised on alternatiivsed valikud mida raud saab hapnikuga roostetamise asemel valida.)))
Üks võimalus raual on roostetada, teine võimalus on jääda roostemata. Need võimalused on mõlemad füüsiliselt ehk objektiivselt põhjustatud, mitte aga mingid kujutlused või eesmärgid kellegi psüühikas. Mõlemad need võimalused on füüsiliselt põhjustatud, ja nüüd toimub samuti füüsiliselt põhjustatult valik nende võimaluste vahel selle järgi, et kumb neis osutub füüsiliselt antud juhul teisest tugevamaks. Iga füüsiline olek, muutus, mõju või põhjustatus on ühtlasi ka üks selline füüsiline objektiivne võimalus ehk füüsiline valikuvõimalus.
Antud arutluses pole need maailma olekute ja maailmatunnetuse peensused kuigi tähtsad, tähtis aga on kindlamalt selgusele jõudmine, et on olemas ja toimuvad füüsilised ehk objektiivsed valikute tegemised, ning et neid tuleb eristada kujutluste vahel valikute tegemisest kellegi olendi psüühikas ehk teadlikest ja üldse psüühilistest ehk subjektiivsetest valikute tegemistest. -
"Üks võimalus raual on roostetada, teine võimalus on jääda roostemata."
Kalev, oled sa looduses sellist nähtust täheldanud?
Ühtlasi, palun vasta postitusele selle valikulise gravitatsiooni kohta? Kas on oht, et ühel päeval teeb gravitatsioon valiku mitte mõjuda ja ma kukun maakera pealt maha? -
Kalev Jaik
To Rage
(((Raua roostetamine hapnikuga ise on valik
Ei ole valik, on osa reaalsusest, on füüsika seadus.
Kui see on valik, kirjelda millised on alternatiivsed valikud mida raud saab hapnikuga roostetamise asemel valida.)))
Üks võimalus raual on roostetada, teine võimalus on jääda roostemata.
Raual ei ole sellist valikut, raud alati roostetab kui tingimused on täidetud. See on osa objektiivsest reaalsusest. -
To Rage
(((Üks võimalus raual on roostetada, teine võimalus on jääda roostemata.
Raual ei ole sellist valikut, raud alati roostetab kui tingimused on täidetud. See on osa objektiivsest reaalsusest.)))
See, et raud on sellises olekus nagu on, on üks füüsiline/objektiivne põhjustatus. Kui nüüd raud puutub kokku hapnikuga, siis raua ja hapniku vaheliste vastasmõjude tulemusel tekib lisaks sellele põhjustatusele veel ka teine füüsiline/objektiivne põhjustatus, mis annaks tulemuseks raua roostetamise, kui miski seda roostetamist ei tekistaks. Esimene põhjustatus aga seda takistab, ja nüüd toimub nende kahe põhjustatuse vahel füüsiline/objektiivne valik selle järgi kumb põhjustatus osutub teisest vastastikust põhjustatusest antud tingimustes tugevamaks. See füüsiline/objektiivne valik kahe vastastikuse põhjustatuse vahel toimub põhimõtteliselt samamoodi nagu valik ka kahe kaalukausi vahel, et nagu üks kaalukauss saab teisest raskem ehk sellele mõjub gravitatsioon tugevamini kui teisele, vajub see kaalukauss alla, ja oma allalangemisega tõstab teise kaalukausi üles. Sellega on valik toimunud --- füüsiline/objektiivne valik kahe põhjusliku vastasmõju vahel. Muidugi iga selline põhjustatus koosneb ka ise paljudest põhjustatustest, aga lihtsustatult toimuvad füüsilised/objektiivsed valikud selliselt. -
To Offf
(((Ühtlasi, palun vasta postitusele selle valikulise gravitatsiooni kohta? Kas on oht, et ühel päeval teeb gravitatsioon valiku mitte mõjuda ja ma kukun maakera pealt maha?)))
Mitte gravitatsioon ei tee valikut niimoodi nagu valikut teeb näiteks inimesest teekäija teeristil, et mõtleb ja siis lõpuks otsustab, et millist teed mööda edasi minna või siis hoopis seisma jääda, vaid gravitatsiooni puhul toimub valiku tegemine füüsiliselt järgmisel moel. Gravitatsioon on füüsiline, ja sellele ning selle vastu, seda mõjutavalt ja võimendavalt mõjuvad samaaegselt veel mitmed füüsilised põhjuslikud vastasmõjud ja jõud, nagu igasugused kiirendused ja tsentrifugaaljõud, molekulaarjõud, igasugused kes teab millised kiirgused, paljud ja jällegi me ei tea kui paljud ja kui tugevad vastassuunalised gravitatsioonid jne. Näiteks me ei tea, kas liivaterale antud olukorras 1 grammi suurust jõudu avaldav gravitatsioon on tegelikult 1 grammi suurune, 1kg, 1tonni, või üle 5 tonni jne suurune, ja sellele mõjub sellest ainult 1grammi võrra nõrgem vastassuunaline ja selle liivaterale takistavat mõju avaldab gravitatsioon. Näiteks kui me oleksime maakera südamikus, siis justnagu mingit gravitatsiooni polekski olemas, sest ükski meie senine aparaat seda seal ei näita, tegelikult aga on seal väga suur gravitatsioon, ainult et see on igas suunas vastassuunaline. Terve maailm on füüsiliste vastasjõudude ja vastasmõjutuste areen, ning miski ei ole siin sõltumatu asi iseeneses. Korraga mõjuvad kõigele väga paljud füüsilised vastasmõjutused ja jõud, millest kõigest me teame väga puudulikult ja vähe, ja need füüsilised/põhjuslikud vastasmõjud mõjuvad üksteisele nii võimendavalt kui ka takistavalt/neutraliseerivalt, kuidas kunagi ja millele teisele füüsilisele.
Et need väga paljud füüsilised/põhjuslikud vastamõjud mõjuvad kõigele, mõjuvad nii võimendavalt kui ka takistavalt/hävtavalt ja neutraliseerivalt, siis nendest füüsilistest/põhjuslikeks mõjutustest tulenevadki füüsilised valikud, ehk need ise ongi need füüsilised valikud. Terve maailm on täis füüsilisi valikuid, ning midagi ei ole ega toimu siin ilma füüsiliste valikuteta. Ka näiteks õuna puu otsast alla kukkumine on füüsiline/objektiivne valik, valik nende jõudude vahel , mis õuna puu otsas hoiavad ja vastasjõudude vahel selle järgi, et kumb nendest vastasjõududest osutub teisest tugevamaks. -
"Gravitatsioon on füüsiline, ja sellele ning selle vastu, seda mõjutavalt ja võimendavalt mõjuvad samaaegselt veel mitmed füüsilised põhjuslikud vastasmõjud ja jõud, nagu igasugused kiirendused ja tsentrifugaaljõud, molekulaarjõud, igasugused kes teab millised kiirgused, paljud ja jällegi me ei tea kui paljud ja kui tugevad vastassuunalised gravitatsioonid jne."
WAT? Mida ma just lugesin? Järjekordne avastus, Kalev??? Gravitatsiooni mõjutavad mingid muud asjaolud?
Oskad sa mulle viidata ka, kus ja mis asjaoludel Newtoni Gravitatsiooniseadus v. Einsteini üldrelatiivsusteooria ei kehti ja gravitatsioon "mõjutatud" on? -
Offf
"Gravitatsioon on füüsiline, ja sellele ning selle vastu, seda mõjutavalt ja võimendavalt mõjuvad samaaegselt veel mitmed füüsilised põhjuslikud vastasmõjud ja jõud, nagu igasugused kiirendused ja tsentrifugaaljõud, molekulaarjõud, igasugused kes teab millised kiirgused, paljud ja jällegi me ei tea kui paljud ja kui tugevad vastassuunalised gravitatsioonid jne."
WAT? Mida ma just lugesin? Järjekordne avastus, Kalev??? Gravitatsiooni mõjutavad mingid muud asjaolud?
Oskad sa mulle viidata ka, kus ja mis asjaoludel Newtoni Gravitatsiooniseadus v. Einsteini üldrelatiivsusteooria ei kehti ja gravitatsioon "mõjutatud" on?
"Näiteks me ei tea, kas liivaterale antud olukorras 1 grammi suurust jõudu avaldav gravitatsioon on tegelikult 1 grammi suurune, 1kg, 1tonni, või üle 5 tonni jne suurune"
Ilmselt on tegu avastusega. Gravitatsiooni mõõdetakse grammides? OK, ilmselt tuleb sul, Kalev, pikemalt seletada. On näha, et sul on uus ja täiesti enneolematu gravitatsiooniteooria, mis lükkab ümber Newtoni ja Einsteini tööd. -
Kalev Jaik
To Rage
(((Üks võimalus raual on roostetada, teine võimalus on jääda roostemata.
Raual ei ole sellist valikut, raud alati roostetab kui tingimused on täidetud. See on osa objektiivsest reaalsusest.)))
See, et raud on sellises olekus nagu on, on üks füüsiline/objektiivne põhjustatus.
See on osa reaalsusest. Füüsikaseadus kui tahad nii nimetada või kui tahad nimetada põhjustatuks, see on põhjustatud reaalsuse poolt. See lihtsalt on nii, see on objektiivne, raual ei ole võimalik valida neid tingimusi/omadusi/vastasmõjusid. See, et raua ehituskivid ja raua ehitus on selline, et sel on konkreetne vastasmõju hapnikuga, on ka reaalsuses osa, see on objektiivne. Aga kui ehituskivid millest bakter koosneb, omab samasugust reaalsusest tulevat omadust keskkonnas olevate ehituskividega reageerida mis mõjutab seda kooslust mida me pakterina teame, siis bakteril on võimalik valida kas ta reageerib ärritajale või mitte, ja see käitumine enam ei ole objektiivne. -
Jaikosoofiline animism õpetab, et kaalumine on valimisprotsess, kus gravitatsioonijumalale näidatakse kaht raskust ja see otsustab, kumb neist talle
südamemassikeskmelähedasem on. -
To dig
(((Jaikosoofiline animism õpetab, et kaalumine on valimisprotsess, kus gravitatsioonijumalale näidatakse kaht raskust ja see otsustab, kumb neist talle südamemassikeskmelähedasem on.)))
See on teie poolt teravmeelne tähelepanek. Nimelt nii oleks see siis jah, kui gravitatsioonil oleks selline psüühiline/subjektiivne otsustaja ehk subjekt, mis otsustab, ja oma otsustamisega teeb valiku, mis oleks siis psüühiline ehk subjektiivne valik. Gravitatsioonil ega millegil muul füüsilisel sellist subjekti ei ole, erinevalt näiteks inimesest, ja kõik mis gravitatsioonil on, on füüsiline ehk füüsiliselt põhjuslik, ja nende paljude füüsiliste põhjustuste vahel toimuvad samuti füüsiliselt füüsilised/objektiivsed valikud, mis põhimõtteliselt erinevad kellegi olendi psüühikas toimuvatest valikutest erinevate kujutluste vahel ehk subjektiivsetest valikutest. -
To Offf
(((Oskad sa mulle viidata ka, kus ja mis asjaoludel Newtoni Gravitatsiooniseadus v. Einsteini üldrelatiivsusteooria ei kehti ja gravitatsioon "mõjutatud" on?)))
See, et gravitatsioon on mõjutatav igasuguste muude füüsiliste mõjutuste ja teisesuunaliste gravitatsioonide poolt, teame ju kõik, ja seda saab teada ka juba iga 5 aastane laps, kui ta hakkab mängima näiteks vurriga. Laps saab teada, et mittepöörlev vurr kukub ümber, sest seda põhjustab gravitatsioon, aga pöörlev vurr millegipärast ümber ei kuku, vatamata gravitatsioonile. Järelikult on gravitatsioon vurri pöörlemise poolt mõjutatud. Milline on selle mõjutatuse mehhanism, ehk mis seda meie jaoks kummalist nähtust põhjustab, seda me kuni tänapäevani veel ei tea, sest teame maailmast üldse, eriti aga gravitatsioonist, puudulikult ja vähe ning mitte alati õigesti. Teame aga näiteks seda, et gravitatsioon on lifti tõusmise ja langemise poolt mõjutatud, sest tõusvas liftis avaldab gravitatsioon meile ja üldse kõigele suuremat jõudu kui langevas liftis, ja vabalt kukkuvas liftis võib see jõud üldse puududa ja olla kaaluta olek, vaatamata gravitatsiooni olemasolule.
Veel teame seda, et ühele liivaterale rannas avaldab gravitatsioon 1 grammi suurust jõudu, millist gravitatsiooni meile seniteadmata moel füüsiliselt avaldab põhiliselt Maa mass, pluss sellele veel igasugused gravitatsioonile mõju avaldavad igasugused pöörlemised ja tiirlemised, kiirendused ja pidurdamised, igasugused footonkiirgused jne. Aga veel teame, et Maad ja tervet päikesesüsteemi ümbritseb kõikidest suundadest tohutu massiivne tähtede, mustade aukude, musta aine ja musta energia müür, mille mass on kolossaalselt suurem Maa massist. Näiteks kui me oletame, et see teiste taevakehade müüri mass on igas suunas triljon või mustmiljon korda suurem Maa massist, siis on sellest kindlasti veel palju suurem. See teiste taevakehade müür avaldab gravitatsioonilist kolossaalselt suurt mõju ehk jõudu 1 grammi raskusele liivaterale, aga kuna see jõud on kõikidest suundadest vastassuunaline, siis vastavalt sellele meil pole aimugi, kui suur see jõud tegelikult on ehk kui suur on see gravitatsioon. Sellest saame järeldada, et see gravitatsioon on paljukordselt suurem kui 1 grammi suurune liivatera kohta, mida põhjustab tühiselt väike Maa maas, ning et l grammi suurune gravitatsiooni suurus ei ole mitte gravitatsiooni suurus, vaid hoopis gravitatsioonilise anomaalia suurus vasastikuselt mõjuvate ülitugevate gravitatsioonide vahel.
Veel teame gravitatsioonist niipalju, et gravitatsioon on üks eriline energia liik ja muidugi mateeria olekuvorm, ning et muid energiaid on võimalik muundada gravitatsiooniliseks energiaks ja gravitatsioonilist energiat muudeks energiateks, nagu näiteks tööks, soojusenergiaks, elekrienergiaks jne. Seda teame me selle järgi, et tasasakaalusamata gravitatsiooniväljas langev keha teeb tööd ehk tekib mehaaniline energia, ning see energia tekkimine saab toimuda ainult gravitatsioonilise energia arvel ehk gravitatsioonilisest energiast, mis siis peab sedavõrra vastavalt vähenema. Raskuse tõstmisel aga tuleb kulutada tööd ehk mehaanilist energiat, ning see energia justnagu kaoks olematusse, sest ei muundu ka massiks ehk aineks. Olematusse aga energia kaduda ei saa, ja ainukene võimalus on, et see energia muundub gravitatsiooniliseks energiaks. Gravitatsiooni vähenemist ega suurenemist me selliste energia muundamiste juures eksperimentaalselt tuvastada ega mõõta ei saa, sest teame gravitatsioonist väga vähe ja selle mõõtmine on meil senini väga kehv, aga loogiliselt seda tuvastada saame, et see on nii. -
Kalev Jaik
liivaterale rannas avaldab gravitatsioon 1 grammi suurust jõudu
Need hiigel-liivaterad töötavad vist kulda täis pudeli saatjatena, ujuvad pudeli kõrval vee peal piki randa ringi. -
To Rage
Teie viimane sõnum oli selline, et bakteri käitumine ei olevat objektiivne, sest bakter saab valida. Kui ei ole objektiivne, siis järelikult peaks olema subjektiivne. See aga pole õige. Seletan.
On kahte liiki valikuid: objektiivne ja subjektiivne. Objektiivsel valikul toimub valik füüsiliselt erinevate füüsiliste põhjustuste vahel, subjektiivsel valikul aga erinevate peegelpiltide --- nagu ärrituste, kujutluste, tahtmiste, teadmiste --- vahel kellegi olendi psüühikas. Sealjuures ärritus ei ole millegi füüsiline/objektiivne mõju bakterile, vaid on selle objektiivse mõju peegeldus olendi närvisüsteemi füsioloogilistes protsessides, ning on kui peegeldus psüühiline fenomen. Kuna aga bakteril puudub psüühika, erinevalt näiteks loomast ja inimesest, siis ei saa bakteril midagi ka olla psüühiline, vaid kõik on füüsiline ehk objektiivne, kaasa arvatud ka valikute tegemine. Füüsiliste ehk objektiivsete valikute tegemine toimub järgmiselt.
Objektiivses reaalsuses kõik mis on selline nagu on ja muutub, on põhjuslik, ehk ei ole ega muutu iseeneslikult ehk ilma põhjuseta. Kuid midagi ei ole ega toimu seal ainult mingil ühel põhjusel, vaid alati väga paljudel põhjustel, olles paljude põhjuste koosmõju tulemus. Millised need põhjused on, ja kui palju neid on, sellest me teame väga puudulikult, ning uusi ja varem meile tundmatuid põhjusi oleme avastanud ja avastame eriti teaduses järjest juurde. Need kõigele samaaegselt mõjuvad paljud füüsilised/objektiivsed põhjused mõjuvad ka üksteisele, mõjudes nii üksteisele võimendavalt kui ka takistavalt, nagu näiteks mõjuvad vastassuunalised gravitatsioonid üksteisele takistavalt; pooljuhi aine molekulaarjõud, mis on kah põhjustused, avaldavad elektrile ühes suunas takistavat ja teises suunas soodustavat-juhtivat mõju, ja võivad koguni ühe elektriga avaldada teisele elektrile võimendavat mõju, nagu see toimub näiteks transistoris; üks magnetväli avaldab teisele suurendavat/soodustavat mõju, kolmandale takistavat/hävitavat mõju jne. Kõik see toimub niimoodi füüsiliselt põhjustatult ja nendes füüsilistes põhjustustes seisnevad ka füüsilised/objektiivsed valikud, mis on needsamad füüsilised/objektiivsed põhjustused.
Antud juhul on tähtis selgusele jõuda, et sellised füüsilised/ objektiivsed valikud on olemas, et need ei ole subjektiivsed ehk psüühilised valikud, ning et millegi kasulikkus ja kahjulikkus kellegi jaoks seisneb sellistes füüsilistes/objektiivsetes valikutes, mitte aga subjektiivsetes ehk psüühilistes valikutes. -
"See, et gravitatsioon on mõjutatav igasuguste muude füüsiliste mõjutuste ja teisesuunaliste gravitatsioonide poolt"
Tähendab, Kalev, Newton ja Einstein eksivad? Pole olemas mitte ühte universaalset gravitatsiooni vaid neid on lausa mitu??? Vat see on alles avastus!!!
"a seda saab teada ka juba iga 5 aastane laps, kui ta hakkab mängima näiteks vurriga. Laps saab teada, et mittepöörlev vurr kukub ümber, sest seda põhjustab gravitatsioon, aga pöörlev vurr millegipärast ümber ei kuku, vatamata gravitatsioonile. Järelikult on gravitatsioon vurri pöörlemise poolt mõjutatud. "
Siiamaani on teatud, et teised jõud kompenseerivad selle mõju, aga nüüd selgub, et hoopis mõjutavad gravitatsiooni. See on väga fundamentaalne tähelepanek.
"Milline on selle mõjutatuse mehhanism, ehk mis seda meie jaoks kummalist nähtust põhjustab, seda me kuni tänapäevani veel ei tea, "
Siiamaani on seda resultantjõuna kirjeldatud, aga ilmselt on terve maailm järjekordselt eksiteel?
"veel teame, et Maad ja tervet päikesesüsteemi ümbritseb kõikidest suundadest tohutu massiivne tähtede, mustade aukude, musta aine ja musta energia müür"
Ilmselt tuleb ka astronoomiasse korrektsioonid sisse viia?
"mustmiljon korda suurem"
ja loendamisse?
"Gravitatsiooni vähenemist ega suurenemist me selliste energia muundamiste juures eksperimentaalselt tuvastada ega mõõta ei saa, sest teame gravitatsioonist väga vähe ja selle mõõtmine on meil senini väga kehv, aga loogiliselt seda tuvastada saame, et see on nii. "
Nojah. Termodünaamika II seaduse Kalev juba kuulutas kehtetuks. Ilmselt kuulutab ta kehtetuks ka Newtoni, Einsteini ja astrofüüsikute tööd. Geeniusele paari õhtu nokitsemine? -
Kalevi pea ei luba vektoreid liita, sest ta arvab, et liitmisel riisitakse muist vektoreid ära. Kes ei mäletaks Kalevi viha negatiivsete väärtuste suhtes?
Sellepärast on resultantjõud Kalevile järgmine suur bugaboo. -
Kalev Jaik
To Rage
Teie viimane sõnum oli selline, et bakteri käitumine ei olevat objektiivne, sest bakter saab valida. Kui ei ole objektiivne, siis järelikult peaks olema subjektiivne. See aga pole õige. Seletan.
Kogu su pikk postitus on tühja läinud, sest nagu eelnevalt juba mainitud, sul on objektiivsusest/subjektiivsusest oma definitsioonid mis ei lähe ülejäänud maailmaga kokku ja sellest tulenevalt ei saa sa samadele alustele toetuda oma muude väidete tõestusteks.
Subjektiivsuseks ei ole vaja eneseteadlikku psüühikat. Objektiivne on ainult see, mis on reaalsusest tulenev ja vääramatu. Subjektiivne on see, mis on sõltuv kellestki või millestki, mis ei ole universaalne üle reaalsuse.
p.s. su gravitatsiooni alased teadmised on kohutavalt lollid, sa ei saa üldse aru mis on gravitatsioon ja kuidas see käitub ja kuidas muudest jõududest erineb. -
To Rage
To olete kogu aeg hoidunud majandusprobleemide käsitlemisest. Aga näiteks buratino enam kui kümme aastatat tagasi nii ei teinud, ja kirjutas kasulikkusest niimoodi samas foorumis 1.03.2009 12:33 järgmiselt.
(((Aga mis on kasulikkus, mida Kalev Jaik objektiivsena näeb? Kasulikkus on tarbimisest saadav rahulolu.)))
See aga on põhimõtteliselt vale järeldus. Sest kasulikkus ei ole tarbimisest saadav rahulolu, vaid on hoopis millegi soodustav füüsiline/objektiivne mõju kellegile olendile, näiteks nagu inimesele, loomale, taimele. Rahulolu on psüühiline fenomen, ning rahulolus ega millegis psüühilises kasulikkus ei seise. Rahulolus ja üldse psüühilisuses võib millegi kasulikkus kellegi jaoks vaid peegelduda, kui ja kuivõrd seda psüühikat üldse on, mitte aga ei seisne kasulikkus rahulolus ega millegis muus psüühilises. Et see nii on, seda tõendavad järgmised näited.
Aine seleen on inimesele ja teistele loomadele vajalik ja kõik seda ka tarbivad, sest ilma selleta loom jääb haigeks ja sureb, kuid rahulolus või millegis muus psüühilises/subjektiivses see seleeni vajalikkus/kasulikkus võib üldsegi mitte peegelduda, ja see rahulolu koos psüühikaga ja kõige psüühilise/subjektiivsusega võib ka üldse puududa. Samas aga tekitab narkootikumiuim küll rahulolu, ja koguni suuremat rahulolu kui miski muu ja kasulik, kuid olendi jaoks ei ole see üldse kasulik, vaid on hoopis olendi mürgitamine ja kahjulik. Selliseid näiteid võib palju tuua, aga kõik need tõendavad järgimist. Millegi kasulikkus olendi jaoks on füüsiline/objekiivne, mitte aga psüühiline/subjektiivne, ega seisne mingis rahulolu tundmises. -
Kalev Jaik
To Rage
To olete kogu aeg hoidunud majandusprobleemide käsitlemisest.
No aga me ei saa sinu "majandusteooriat" arutama hakata, sest see rajaneb valedel eeldustel ja meil pole mõtet aega raisata pseudo-teooria arutamisele mis ei vasta reaalsusele:
Sinu majandusteooria rajaneb teooriale, et väärtus ja kasulikkus on objektiivselt olemas ja seda sa "tõestad" lõputu põhjuslikkuse argumendiga (determinism). Mina ütlen, et determinism on ümber lükatud ja antud kahe pilu katse ja füüsika valdkond tõestavad seda. Sina paned puusalt, et see kõik on vale, ilma mingi argumentatsioonita.
Siis sa püüad väita, et elusolendite valikute tegemine on tegelikult osa füüsikast/reaalsusest ja pole valiku tegemine, sest sa saad aru, et valiku tegemine, millegi eelistamine, eesmärgistamine on subjektiivne, aga sul on vaja "tõestada", et väärtus ja kasulikkus/kahjulikus on objektiivselt olemas ehk reaalsuse osa, mida nad tegelikkuses ei ole. -
Kassa näe, Kalev usub, et narkootikumi mõiste on objektiivne.
-
To Rage
(((p.s. su gravitatsiooni alased teadmised on kohutavalt lollid, sa ei saa üldse aru mis on gravitatsioon ja kuidas see käitub ja kuidas muudest jõududest erineb.)))
Hoopis teie ise pole õigesti aru saanud gravitatsioonist ehk nii lihtsast asjast, et gravitatsioon on alati valikuline/vastasmõjuline millegile mõjuvate erinevate ja erisuunaliste gravitatsionide vahel, ning et see erinevate gravitatsioonikiirguste vaheline valikuline vastasmõju on hea näide selle kohta, kuidas toimub ja milles seisneb füüsiliste/objektiivsete valikute tegemine.
(((Subjektiivsuseks ei ole vaja eneseteadlikku psüühikat. Objektiivne on ainult see, mis on reaalsusest tulenev ja vääramatu. Subjektiivne on see, mis on sõltuv kellestki või millestki, mis ei ole universaalne üle reaalsuse.)))
Subjektiivseks on kindlasti vaja psüühikat, ükskõik kas eneseteadvuse või reflekside-instinktide arengutasemelist psüühikat, millises psüühikas opereerimine ühes seal valikute tegemisega toimub erinevate peegelduste vahel kellegi olendi närvisüsteemi füsioloogilistes protsessides, nagu näiteks ärrituste ja kujutlusega.
Subjektiivne ei ole see, mis on sõltuv kellestki või millestki, ning maailmas ei ole üldse midagi, mis ei ole sõltumatu kellestki või millestki. Kõik on millegistki alati füüsiliselt/objektiivselt sõltuv, ehk millegi poolt mõjutatud, samaaegselt väga paljude asjade poolt mõjutatud, millisest mõjutatusest me teame üsna puudulikult, vähe, ja mitte alati õigesti. Ka psüühika poolt juhitud inimese ja teiste loomade tegevus on füüsiline/objektiivne ühes selle tegevuse poolt mõjutatud ülejäänud maailmaga. Näiteks juhib sipelgate psüühika sipelgaid niimoodi, et nood ehitavad metsas pesa, siis on selline sipelgate poolt metsa ja terve universumi mõjutamine füüsiline/objektiive mõjutamine, mitte aga subjektiivne mõjutamine. Samamoodi on siis, kui inimese psüühika juhib inimese tegevust näiteks niimoodi või kuidagi teisiti, et inimene viskab linnale aatompommi või paneb põlema naftatankeri, siis on see keskkonna ja terve universumi füüsiline/objektiivne mõjutamine, mitte aga psüühiline/subjektiivne mõjutamine.
Järelikult, kõik on millestki ja kes teab kui paljudest asjadest ja kuidas ning millisel määral füüsiliselt/objektiivselt sõltuvuses, ja mõne sellise sõltuvuse pidamine subjektiivseks on viga. Subjektiivne on hoopis midagi muud kui selline millestki füüsiline/objektiivne sõltuvus. -
To Rage
(((To olete kogu aeg hoidunud majandusprobleemide käsitlemisest.
No aga me ei saa sinu "majandusteooriat" arutama hakata, sest see rajaneb valedel eeldustel ja meil pole mõtet aega raisata pseudo-teooria arutamisele mis ei vasta reaalsusele:)))
Täpselt sama väidavad ka igat masti usklikud, et nad ei saa teadusega millegi üle arutlema hakata, sest teaduse seisukohad rajanevat valedele eeldustele, ning tõde olevat hoopis see, mis on piiblis kirjas, ning selline olevat reaalsus. Mõned usklikud mõnikord teadust justnagu kah natukene tunnistavad, kuid ainult selle piirini, kui teadus nende usku ei puuduta. Täpselt samasugusest „tõest” ja „reaalsusest” räägite ka teie ja kaasaegne pseudoteaduslik akadeemiline majandusrteadus nagu nood usklikud. Vaat selline on see reaalsus tegelikult.
(((aga sul on vaja "tõestada", et väärtus ja kasulikkus/kahjulikus on objektiivselt olemas ehk reaalsuse osa, mida nad tegelikkuses ei ole.)))
Seda ma olengi kogu aeg pikalt ja põhjalikult tõestanud, et varalisus ja väärtus on üks osa kasulikkusest, ning et kasulikkus on objektiive --- on millegi soodustav füüsiline/objektiivne mõju kellegile olendile, mitte aga mingi arusaamine, hinnang ega mingi muu subjektiivne fenomen. Minu tõestustest aga pole aru saadud ega tahetudki aru saama hakata täpselt niisamuti nagu näiteks Rooma paavstid ja muud teoloogid arvukatest teaduse tõestusest viimase 500 aasta jooksul, et piibel on mitte tõde, vaid alusetu muinasjutt, milles tõde on veel vähem kui näiteks tänapäevase kohtualuse valetamises kohtus, ning et usklike usk on vale.
Kasulikkuse subjektiivsuse kontseptsioon on nii vale, ebaloogilinee, aburdne ja nõme, et mitte toit ei ole inimesele kasulik, vaid hoopis arusaamine selle toidu kasulikkusest, ning see arusaamine --- seega siis kasulikkus(!!!) --- võib eksisteerida ka ilma toiduta ja selle füüsilise mõjuta inimesele. Tulemuseks annab see seda, et toitu pole vaja ehk süüa pole vaja, ja võib olla ka tühja kõhuga kasvõi igavesti, ning vaja on hoopis aru saada toidu kasulikkusest, ja ongi kasulikkus, sest kasulikkus seisneb mitte toidus ega selle füüsilises/objektiivses mõjus inimesele, vaid hoopis sellises arusaamises. -
Kalev Jaik
Ma olen sinult üle küsinud ja sa ise oled vastanud, et sinu majandusteooria on otseses sõltuvuses teesidest, et kasulikkus/kahjulikkus/varalisus on objektiivselt olemas ja sõltumatud hinnangust/arusaamisest. Kuniks me pole jõudnud tõestuseni, et need teesid peavad paika, ei ole meil mõtet minna arutama asju mis on nendest teesidest edasi tuletatud.
sest teaduse seisukohad rajanevat valedele eeldustele, ning tõde olevat hoopis see, mis on piiblis kirjas, ning selline olevat reaalsus.((aga sul on vaja "tõestada", et väärtus ja kasulikkus/kahjulikus on objektiivselt olemas ehk reaalsuse osa, mida nad tegelikkuses ei ole.)))
Saame aru küll, aga need on valed. Lisaks need põhinevad su personaalsetele definitsioonidele subjektiivsusest/objektiivusest, mis ei vasta reaalsusele.
Seda ma olengi kogu aeg pikalt ja põhjalikult tõestanud... Minu tõestustest aga pole aru saadud ega tahetudki aru saama -
To Rage
(((Ma olen sinult üle küsinud ja sa ise oled vastanud, et sinu majandusteooria on otseses sõltuvuses teesidest, et kasulikkus/kahjulikkus/varalisus on objektiivselt olemas ja sõltumatud hinnangust/arusaamisest. Kuniks me pole jõudnud tõestuseni, et need teesid peavad paika, ei ole meil mõtet minna arutama asju mis on nendest teesidest edasi tuletatud.)))
Kuidas me ei ole tõestuseni jõudnud?! Oleme küll ja veel paljudeni üksteisi kinnitavate tõestusteni jõudnud. Üks kõige lihtsam tõestus on näiteks selline, et miski asi kasulik on ka nende olendite jaoks, kelledel puudub arusaamine, olles kasulik täpselt samuti, nagu ka teiste olendite jaoks, kelledel on arusaamine, ja sõltumatult arusaamisest. See ju tõestab täiesti kindlalt, et miski asi olendi jaoks kasulik ei ole arusaamine, kui see eksisteerib ka ilma arusaamiseta ja sõltumatult arusaamisest, et see kasulik olemine on füüsiline/objektiivne.
Kui selles suhtes võiks veel tekkida mingi kahtlus, et aga järsku ei ole nii, siis ka selle kahtluse kummutab järgmine asjaolu. Millegi kasulikkus inimese jaoks võib ka sõltuda inimese arusaamisest, tema subjektiivsest suhtumisest millegisse, kuid seda mitte otseselt, vaid subjektiivsuse poolt juhitud füüsilise/objektiivse inimtegevuse kaudu. See inimtegevus on jälle füüsiline maailma mõjutamine/muutmine inimese poolt, ehk pole subjektiivne. Kas see objektiivne maailma muutmine inimese poolt osutub inimese või kellegi teise olendi jaoks kasulikuks või mitte, see oleneb jälle sellest, kuidas see füüsiliselt/objektiivselt mõjub inimesele või mõnele teisele olendile, ei olene aga arusaamisest, arusaamise olemasolust ega puudumisest. Näiteks on inimestel selline arusaamine, et reliikvia on selle üleloomulike ehk pühade omaduste poolest kasulik asi, ja selle arusaamise poolt juhitult hakkavad inimesed selle reliikvia suhtes vastavalt objektiivselt tegutsema ehk käituma, nagu sellega oma arvates nõiduma, seda üksteisele oma arvates müüma ja laenama jne, siis näitavad selle objektiivse tegevuse objektiivsed tagajärjed seda, kas see reliikvia on selliselt kasulik või ei ole. Jälle tuleb ilmsiks see, et millegi kasulikkus kellegi jaoks on objektiivne, mitte aga arusaamine, mitte subjektiivne, ja seda vaatamata sellele et objektiivset inimtegevust juhib ühe tegurina ka inimese subjektiivsus, et niimoodi on millegi objektiivne kasulikkus või kahjulikkus kellegi jaoks sõltuv ka inimeste subjektiivsusest, nende arusaamistest. Näiteks juhib sajad miljonid inimesed Mekasse palverännakule minema nende arusaamine, et see on vajalik ja kasulik, kuid nende selle objektiivse tegevuse tagajärjed näitavad, kas see on või ei ole nendele inimestele vajalik ega kasulik, ning kindlasti ei ole see vajalik/kasulik vaatamata nende valesti arusaamistele, et see on vajalik/kasulik, milles jõuab selgusele loogiline mõtlemine ja teadus. -
Kalev
Kas jäid rahule Tallinna börsiettevõtete selle aasta dividendidega? -
Kalev Jaik
Üks kõige lihtsam tõestus on näiteks selline, et miski asi kasulik on ka nende olendite jaoks, kelledel puudub arusaamine, olles kasulik täpselt samuti,
Siin sa esiteks kasutad taaskord enda definitsiooni subjektiivsusest, et subjektiivsuseks on vajalik eneseteadvus ja arusaamine, see on vale ja ei ole subjektiivsuse definitsioon.Kalev Jaik
et mitte toit ei ole inimesele kasulik, vaid hoopis arusaamine selle toidu kasulikkusest... Tulemuseks annab see seda, et toitu pole vaja ehk süüa pole vaja
Ja siin sa teed tüüpiliselt vea, et segad ühte patta reaktsiooni ja sellest arusaamise, need on kaks erinevat asja.
Üks asi on - mateeria (toit) vastasmõju teise mateeriaga (elusolendiga) ja selle vastasmõju tulemus on sõltumatu ja objektiivne, tuleneb reaalsuse olemusest. (on ka sõltumatu hinnangust)
Teine asi on - selle vastasmõju liigitamine/hindamine kasulikuks või kahjulikuks ja see on subjektiivne.Objektiivsele reaalsusele ei ole vahet millises olekus mateeria on (kas elusolend sureb või elab vastasmõju tulemusena), sellest tulenevalt ei ole ükski reaktsioon kasulik või kahjulik objektiivselt.Kalev Jaik
Kuidas me ei ole tõestuseni jõudnud?! Oleme küll ja veel paljudeni üksteisi kinnitavate tõestusteni jõudnud.
Veelkord oleme sinu "tõestused" valeks tunnistanud. -
To Rage
(((Üks kõige lihtsam tõestus on näiteks selline, et miski asi kasulik on ka nende olendite jaoks, kelledel puudub arusaamine, olles kasulik täpselt samuti,
Siin sa esiteks kasutad taaskord enda definitsiooni subjektiivsusest, et subjektiivsuseks on vajalik eneseteadvus ja arusaamine, see on vale ja ei ole subjektiivsuse definitsioon.)))
Alles te väitsite, et kasulikkus olevat arusaamine, mitte aga mingi füüsiline, põhjuslik objektiivne mõju olendile. Nüüd aga korraga väidate vastupidist, et kasulikkuse puhul polevat arusaamist vaja. Mis siis nüüd on, kas olete hakanud asjast õigesti aru saama? Seda kinnitab ka teie järgmine lause, mis on väga õige:
(((Üks asi on - mateeria (toit) vastasmõju teise mateeriaga (elusolendiga) ja selle vastasmõju tulemus on sõltumatu ja objektiivne, tuleneb reaalsuse olemusest. (on ka sõltumatu hinnangust)))
Edasi aga lähate rappa oma järgmiste järeldustega, mis on sellised.
(((Teine asi on - selle vastasmõju liigitamine/hindamine kasulikuks või kahjulikuks ja see on subjektiivne. Objektiivsele reaalsusele ei ole vahet millises olekus mateeria on (kas elusolend sureb või elab vastasmõju tulemusena), sellest tulenevalt ei ole ükski reaktsioon kasulik või kahjulik objektiivselt.)))
Siin on teie viga selles, et te kujutlete objektiivset reaalsust ette mingi subjektina, millegi psüühilise/teadlikuna, mille jaoks peaks miski asi olema kasulik või kahjulik subjektiivselt ehk arusaamuslikult, siis aga leiate, et objektiivne reaalsus selline justnagu ei oleks, edasi aga sooritate sellise loogikavea järeldamisel, et objektiivsele reaalsusele olevat see ükskõik, mis on olemas või ei ole, millises olekus miski on, kas elusolend on olemas või mitte, kas ta elab või sureb jne. Objektiivne reaalsus aga selline psüühiline fenomen ehk subjekt ei ole, vaid on objekt, on füüsiline, on füüsiselt põhjuslik ehk objektiivne, ning midagi ei ole seal ükskõik, vaid kõik mis seal on füüsiliselt põhjustatud. Ainilt inimene teab sellest füüsilisest põhjustusest, mis on alati väga paljude põhjuste koosmõju, puudulikult, vähe ja mitte alati õigesti, aga on saanud ja saab sellest eriti oma subjektiivsuse teaduse tasandil järjest rohkem teada. Miski asi selles objektiivses reaalsuses mõjub mõnele selle objektiivse reaalsuse ehk mateeria olekuvormile soodustavalt ja hävitavalt/muutvalt, nagu näiteks elusolendile, aga need sellised mõjutused on füüsilised/objektiivsed, mitte aga subjektiivsed. Elusolendile soodustav mõju on sama mis elusolendi jaoks kasulik mõju, ning hävitavalt muutev mõju on sama mis kahjulik mõju. See tähendab seda, et miski asi elusolendi jaoks kas kasulik või kahjulik on objektiivselt, on füüsiliselt põhjustatult, mitte aga subjektiivselt ehk arusaamuslikult/hinnanguliselt.
Teie väide, et universumi jaoks ei ole midagi kasulik ega kahjulik, on antud juhul kohatu. Soodustav või takistav, ehk teisisõnu kasulik ja kahjulik on miski asi olendi jaoks, mitte aga universumi jaoks, ja on seda objektiivselt, mitte aga subjektiivselt.
Peaks ju selgeks saama küll, et objektiivselt on nii, et miski asi mõjub olendile kas soodustavalt või hävitavalt, ning selles ei ole midagi subjektiivset, hinnangulist, arusaamuslikku ega muud psüühilist. Pole ju mingit alust pidada mingit sellist objektiivset mõju --- kasulikkust ja kahjulikkust --- subjektiivseks. Selle subjektiivseks pidamine on niisama vale ja alusetu, nagu näiteks tuule soodustavat mõju laeva liikumise kiirusele pidamine subjektiivseks, või siis radooni kahjustavat mõju inimesele pidada subjektiivseks. -
To stefan
(((Kas jäid rahule Tallinna börsiettevõtete selle aasta dividendidega?)))
Kaasaegses ebardlikus ja kuritegelikus majandussüsteemis on nii, et eraisikute nii aktsiad kui ka pangahoiused on riisumistega tehtud kahjumlikeks. Aktsionäridele dividendide maksmine aga vähendab neid kahjumeid, mis siis rõõmustab eraisikutest aktsionäre, rõõmustades omal moel ka näiteks mind. Ikkagi on parem kui ilma dividendideta, saab aktsiatehoolduse kulud ära maksta ega tule oma pensionist maksa aktsiatele veel peale, ja jääb tavaliselt veel ülegi nende keskmiselt kahjumlike aktsiate järjest juurde ostmise jaoks kena „kopikas”, mis näiteks minul selle aastal on olnud kokku juba ligi 200 eurot, mis on kaugelt suurem „kopikas” kui pool minu ühe kuu pensionit. -
Kalev Jaik
(((Siin sa esiteks kasutad taaskord enda definitsiooni subjektiivsusest, et subjektiivsuseks on vajalik eneseteadvus ja arusaamine, see on vale ja ei ole subjektiivsuse definitsioon.)))
Alles te väitsite, et kasulikkus olevat arusaamine, mitte aga mingi füüsiline mõju... Nüüd aga korraga väidate vastupidist, et kasulikkuse puhul polevat arusaamist vaja.
Ei väida seda. Sa ei saa aru mida ma ütlesin. Sinu subjektiivsuse definitsioon käsitleb ainult olukorda kus on seotud eneseteadvus ja arusaamine, ma ei ütle, et see on vale vaid ütlen, et see ei ole piisav, see on alamhulk tegelikust subjektiivsuse juhtude hulgast. Objektiivne on see, mis tuleb reaalsusest/füüsikast ja on sõltumatu valikutest, arusaamisest, hinnangust, aga mitte ainult arusaamisest. Subjektiivne on kõik see, mis ei ole objektiivne.Edasi aga lähate rappa oma järgmiste järeldustega, mis on sellised... Miski asi selles objektiivses reaalsuses mõjub mõnele selle objektiivse reaalsuse ehk mateeria olekuvormile soodustavalt ja hävitavalt/muutvalt, nagu näiteks elusolendile
Objektiivses reaalsuses ei ole eelistatud olekuvorme, kõik on ühes pidevas muutumises ja ükski vorm ei ole eelistatud. Seega ükski muutus ei ole eelistatud ehk ei kasulik ega kahjulik. Elusolendi elus püsimine ei ole objektiivselt eelistatud mateeria vorm. Sinu lõputu põhjuslikkuse argument ei päde siin.
Kuna elus olemine ei ole objektiivse reaalsuse tarvilik tingimus, siis on see elusolendi enda eelistus mis on subjektiivne.
Sinu eksimus on see, et sa paned muutumise ja arusaamise sellest muutusest ühte patta. Nood on kaks erinevat asja. -
To Rage
(((Objektiivne on see, mis tuleb reaalsusest/füüsikast ja on sõltumatu valikutest, arusaamisest, hinnangust, aga mitte ainult arusaamisest.)))
See pole õige. Valikutest pole sõltumatu mitte miski maailmas, ning terve maailm on täis füüsilisi/objektiivseid vastasmõjutused, ja igal sammul toimuvad ka füüsilised valikud nende vastasmõjutuste vahel, millistest vastasmõjutustest ja nende vahelistest füüsilistest valikutest terve maailm koosnebki. Näiteks ripub jääpurikas räästa küljes, ja temale mõjuvad väga paljud füüsilised vastasmõjutused, nagu erisuunalised ja erineva tugevused gravitatsioonid, vastandlikud molekulaarjõud, milledest ühed tõukuvad ja teised tõmbuvad, igasugused vastandlikud kes teab millised footonkiigused ja muud kiirgused, helilained ja vibratsioonid jne. Nende väga paljude ja kes teab milliste vastasmõjutuste vahel käib kogu aeg objektiivne valik selle järgi, et milline nendest vastasmõjutustest osutub teistest tugevamaks koos teiste seda soodustavate/võimendavate mõjutustega. Vastavalt sellistele valikutele ka jääb jääpurikas kas edasi rippuma räästa külge, kukub maha, hakkab sulama ja vähenema, hakkab juurde kasvama jne. Teie üks viga on see, et te pole füüsiliste valikute olemasolust aru saanud ja peate neid ekslikult subjektiivseteks.
(((Objektiivses reaalsuses ei ole eelistatud olekuvorme, kõik on ühes pidevas muutumises ja ükski vorm ei ole eelistatud. Seega ükski muutus ei ole eelistatud ehk ei kasulik ega kahjulik.)))
Vale! Objektiivne reaalsus on igal sammul ja otsast lõpuni täis objektiivseid eelistusi selle järgi, et millised vastasmõjutused osutuvad teistest tugevamaks , millised mõjutused teisi kas soodustavad/võimendavad või takistavad. Näiteks eelistab tuul ühte laeva merel, selle sõitmist kiirendades, teisele ja vastassuunas sõitvale laevale selle sõitmist takistades/aeglustades, ja põhimõtteliselt nii toimuvad kõik füüsilised/objektiivsed eelistamised. Samamoodi füüsiliselt/objektiivselt eelistab ka elusolend ühte temale mõjuvat füüsilist mõjutust teisele, milledest üks paneb ta koos paljude teiste mõjutustega kasvama/arenema, mõni teine aga mõjub tema kasvamisele/ arenemisele takistavalt/hävitavalt. Selliste objektiivsete eelistuste tulemusena on ka mikski asi elusolendi jaoks kasulik, teine aga kahjulik, ja kõik see on niimoodi füüsiliselt/objektiivselt, mitte aga subjektiivselt.
See, et miski asi elusolendit mõjutab, ei ole subjektiivne mõjutus. See, et mõjutab soodustavalt või takistavalt, ei ole subjektiivne mõjutus. See, et miski asi on elusolendi jaoks kasulik või kahjulik, ei ole subjektiivne. Mis on subjektiivne, see on hoopis midagi muud, on erilised objektiivsete mõjutuste peegeldused kellegi olendi närvisüsteemi füsioloogilistes protsessides, ning selles ehk subjektiivses millegi kasulikkus ega kahjulikkus olendi jaoks ei seisne. Näiteks ei seisne toidu kasulikkus olendi jaoks selles, et kas ja kuidas see peegeldub või mitte selle olendi või kellegi teise subjektiivsuses, vaid on objektiivne. -
Kalev Jaik
To Rage
(((Objektiivne on see, mis tuleb reaalsusest/füüsikast ja on sõltumatu valikutest, arusaamisest, hinnangust, aga mitte ainult arusaamisest.)))
Näiteks ripub jääpurikas räästa küljes, ja temale mõjuvad väga paljud füüsilised vastasmõjutused, ...Nende väga paljude ja kes teab milliste vastasmõjutuste vahel käib kogu aeg objektiivne valik selle järgi..(((Objektiivses reaalsuses ei ole eelistatud olekuvorme, kõik on ühes pidevas muutumises ja ükski vorm ei ole eelistatud. Seega ükski muutus ei ole eelistatud ehk ei kasulik ega kahjulik.)))
Näiteks eelistab tuul ühte laeva merel, selle sõitmist kiirendades, teisele ja vastassuunas sõitvale laevale selle sõitmist takistades/aeglustades, ja põhimõtteliselt nii toimuvad kõik füüsilised/objektiivsed eelistamised.
Sinu jutt on erakordselt rumal. Sa ei saa vist üldse aru kuidas reaalsuses asjad käivad, veel vähem saad aru füüsika seadustest.
Mingit valikuid või eelistamisi füüsikas ei toimu. Jääpurikale ja laevale mõjuvad kõik jõud korraga ja laeva liikumise suund on kõikide vastasmõjude summa kokku, mitte mingi suuna eelistamine või valimine vastavalt mingi jõu tingimustele. -
To Rage
(((Jääpurikale ja laevale mõjuvad kõik jõud korraga ja laeva liikumise suund on kõikide vastasmõjude summa kokku, ...)))
Vaat selles teie lauses sisaldub juba tugev õigesti arusaamiste iva selle kohta, et korraga mõjuvad kõigele paljud jõud ehk mõjutused, et ühed neist mõjuvad teistele soodustavalt/võimendavalt, teised aga takistavalt/hävitavalt, et nende mõjutuste vahel toimub kogu aeg valik selle järgi, millised nendest vastasmõjutustest osutuvad teistest tugevamateks, ning et sellistes valikutes seisnevad ka objektiivsed eelistamised. Kui seda kõike rohkem läbi mõelda, siis on tulemiseks sellisele arusaamisele jõudmine, et füüsilised/objektiivsed valikud ja eelistused on olemas, ning nende arvamine subjektiivseteks ei ole õige. Sellest edasi järeldub veel see, et millegi soodustav ehk kasulik olemine olendi jaoks, ehk mõju olendile, on objektiivne, mitte aga subjektiivne, niisamuti nagu ka takistav/hävitav olemine. Näiteks mõjub toit olendile samamoodi soodustavalt/kasulikult nagu määrdeõli auto mootori funktsioneerimisele, ning kõik see on nii füüsiliselt/objektiivselt, mitte aga subjektiivselt. Varalisus ja väärtus aga pole midagi muud kui olendi jaoks kasulikkuse erivormid, on samuti objektiivsed, mitte aga subjektiivsed.
Mis aga puutub subjektiivusesse, siis see subjektiivsus pole midagi muud kui selle suhteliselt kõrgematel arengutasemetel meie arusaamised, kaasa arvatud ka arusaamised millegi kasulikkuse, varalisuse ja väärtuse kohta kellegi olendi suhtes ehk jaoks, ning meie ja eriti majandusteaduse jaoks jääb üheks esmaülesandeks see, et see kõik objektiivne saaks meie subjektiivsustes enam adekvaatsemalt peegeldatud, kui see on senini peegeldunud. Üks esimesi samme sellel teel oleks arusaamisele jõudmine, et kasulikkus, varalisus ja väärtus on objektiivsed, mitte aga subjektiivsed, mitte meie arusaamised ega hinnangud.
Veel oleks vaja selgemini arusaamisele jõuda selles, et füüsilised/objektiivsed valikud ja eelistused erinevate jõudude vahel ei ole valikud erinevate kujutluste vahel kellegi olendi psüühikas, ehk ei ole subjektiivsed valikud. -
Kalev Jaik
(((Jääpurikale ja laevale mõjuvad kõik jõud korraga ja laeva liikumise suund on kõikide vastasmõjude summa kokku, ...)))
Vaat selles teie lauses sisaldub juba tugev õigesti arusaamiste iva selle kohta, et korraga mõjuvad kõigele paljud jõud ehk mõjutused, ..., et nende mõjutuste vahel toimub kogu aeg valik selle järgi, millised nendest vastasmõjutustest osutuvad teistest tugevamateks
EI TOIMU VALIKUT! Kõik jõud mõjutavad, tulemus on kõikide jõudude summa, ühtegi jõudu ei valita ega eelistata.ning et sellistes valikutes seisnevad ka objektiivsed eelistamised.
objektiivseid eelistusi ei ole olemas, universumil ja reaalsusel ei ole eesmärki, ühelgi vahepealsel olekul ei ole eesmärki, ühtegi olekut objektiivne reaalsus ei eelista.
Tuule suund on kompleksne süsteem mida ei ole võimalik 100% ette ennustada kuna mateeria oma olemuselt käitub juhuslikult ja see mõjutab suuri kompleks süsteeme ka juhuslikult. Tuule suunast mõjutatud laeva suund ei ole eelistatud suund vaid on juhuslik suund, sellest tulenevalt sündmused mis tuule suuna määravad on juhuslikud ja ei ole objektiivselt ei soodustavad/takistavad kuni me suunale ei määra eesmärki, ja eesmärgistamine on subjektiivne. Objektiivselt tuule ja laeva suunal eesmärki ei ole. -
To Rage
(((EI TOIMU VALIKUT! Kõik jõud mõjutavad, tulemus on kõikide jõudude summa, ühtegi jõudu ei valita ega eelistata.)))
Jah, kõik jõud mõjuvad, ja tulemus on nende kõikide jõudude summa, aga vaadake, mis nende jõududega toimub. Ühed jõud nendest aitavad teistele kaasa, mõned teised aga, mis osutuvad vastasjõududeks, aga hoopis takistavad ja mõjuvad nendele hävitavalt. Nagu näete, toimub nende poolt- ja vastasjõudede vahel valik selle vahel, et millele aidata kaasa ehk mida võimendada ja mida takistada ehk mõjuda sellele hävitavalt, ja toimuvad sellised eelistamised. Need paljud jõud ei ole ju neutraalsed ei üksteise suhtes ega selle suhtes, millele nad veel mõjuvad, vaid kogu aeg käivad nende vahel valimised ja eelistamised. Kõik see on niimoodi objektiivselt ehk füüsiliselt, selline on mateeria, ja kuidagi teisiti see ei saakski olla. Näiteks mõjub magnetväli temas liikuvale esemele elektrit ja elektrivoolu tekitavalt, teine magnetväli aga sellele magnetväljale mõjub hävitavalt ja ka elektrivoolule hoopis takistavalt ehk tekib induktiivtakistus, mis kõik toimub niimoodi valikuliselt ja eelistatult, ja ka juba magnetil enesel on N poolus ja S poolus ehk sellised vastaspoolused, mis kõik on niimoodi füüsiliselt valikuline ja eelistatud. No kuidas te saate nüüd seda kõike eitada, et objektiivses reaalsuses olevat see ükskõik, mis on või ei ole, et mingeid valikuid ega eelistamisi seal ei ole?! Ei ole ju mitte kuidagi ükskõik, vaid kõik eranditult on füüsiliselt millegi poolt valikuliselt eelistatud ja millegi poolt takistatud, ning miski osutub kogu aeg millegist teisest tugevamaks, sest vastasjõud pole peaaegu kunagi üksteisega võrdsed. Samamoodi ei ole ka elusolendi jaoks ükski mõjutus ükskõik milline, vaid on elusolendi suhtes kas soodustav või takistav/hävitav, seega kas kasulik või kahjulik.
Mis aga puutub teie poolt mainitud eesmärkidesse ja ette-ennustustesse, siis need on subjektiivsed nähtused, ja neid pole vaja üldse füüsiliste/objektiivsete nähtustega ära segada. Näiteks väited, et universumil pole eesmärki või elul pole eesmärki, on küll õiged, kuid antud juhul kohatud. Sama kohatu oleks väide, et elektrivoolul pole eesmärki või õhurõhul pole eesmärki. -
To Rage
(((Tuule suund on kompleksne süsteem mida ei ole võimalik 100% ette ennustada kuna mateeria oma olemuselt käitub juhuslikult ja see mõjutab suuri kompleks süsteeme ka juhuslikult.)))
100% pole võimalik midagi ette ennustada sellepärast, et inimene teab toimuva põhjustest puudulikult ja vähe ning mitte alati päris õigesti, mitte aga sellepärast, et objektiivses reaalsused oleks midagi juhuslik ehk mitte-põhjuslik. Toon näite. Kui inimesed teadsid puudulikult, vähe ja mitte päris õigesti gripi põhjustest, siis oli see nende arusaamiste järgi juhuslik, et üks inimene haigestub grippi, teine aga mitte. Kuid vastavalt sellele, kuidas inimesed õppisid paremini tundma gripi põhjusi, nakkuse- ja immuunsussüsteeme, ei saanud nende arusaamiste järgi grippi haigestrumine enam nii juhuslik, nagu see oli näiteks veel ka 100 aastat tagasi, ehk vähenes nende arusaamistes grippi haigestumise juhuslikkus vastavalt sellele, mida paremini nad gripi haigestumise ja mitte haigestumise põhjusi tundma õppisid, vähenedes endise 100% juhuslikkuse pealt tänapäevase eriteadlase arusaamistes ehk subjektiivsuses näiteks 10% juhuslikkuse peale. See tõendab, et juhuslikkus on arusaamuslik ehk subjektiivne nähtus, mitte aga objektiivne nähtus. -
Kalev Jaik
100% pole võimalik midagi ette ennustada sellepärast, et inimene teab toimuva põhjustest puudulikult ja vähe ning mitte alati päris õigesti, mitte aga sellepärast, et objektiivses reaalsused oleks midagi juhuslik ehk mitte-põhjuslik.
Me oleme korduvalt selle väite tõestanud valeks, ära rohkem esita seda argumenti. -
Kalev Jaik
To Rage
(((EI TOIMU VALIKUT! Kõik jõud mõjutavad, tulemus on kõikide jõudude summa, ühtegi jõudu ei valita ega eelistata.)))
Jah, kõik jõud mõjuvad, ja tulemus on nende kõikide jõudude summa, aga vaadake, mis nende jõududega toimub. Ühed jõud nendest aitavad teistele kaasa, mõned teised aga, hoopis takistavad ja mõjuvad nendele hävitavalt.
Vale! Ükski jõud ei saa olla takistav kui kõik jõud osalevad tulemuses, siis kõik aitavad tulemusele kaasa, tulemus poleks sama kui mõni jõud puuduks. -
To Rage
(((Ükski jõud ei saa olla takistav kui kõik jõud osalevad tulemuses, siis kõik aitavad tulemusele kaasa, )))
Ei takista need jõud, mis osalevad ühesuunalises tulemuses, vaid takistavad nendele vastassuunalised jõud, mis on kah alati olemas. Alati on kõik nii ühesuunaliste kui ka vastassuunaliste väga paljude jõudude mõjutuses samaaegselt, ning alati kõike ühed väga paljud jõud soodsustavad/ võimendavad, kui ka teised jõud mõjuvad takistavalt/nõrgendavalt/hävitavalt. Kogu objektiivne reaalsus ehk mateeria on selliste poolt- ja vastasjõudude justnagu „areen”, kõik on siin füüsiliselt/objektiivselt vastuoluline. Alati osutub ka ühtede jõudude summa teiste ehk vastasjõudude jõudude summast suuremaks, millest siis tulenevad muutumised, ja kõik ongi siin pidevas alguse ja lõputa muutumises.
Tähtis on meil siinkohal arusaamisele jõudmine, et ühtede jõudude vastasjõududest tugevamaks osutumises ja muutustes seisnevad ka füüsilised valikud ja eelistused, ning need valikud ei ole subjektiivsed, millised subjektiivsed valikud on hoopis valikud erinevate peegelduste (nagu näiteks ärrituste, kujutluste) vahel kellegi olendi psüühikas. Objektiivsetes valikutes seisneb ka millegi soodusav ehk kasulik mõju elusolendile ehk millegi kasulikkus, mis on füüsiline/objektiivne, mitte aga subjektiivne, ja selle objektiivse kasulikkuse eriliigid on ka varalisus ja varalisuse suurus ehk väärtus. -
Kalev Jaik
To Rage
(((Ükski jõud ei saa olla takistav kui kõik jõud osalevad tulemuses, siis kõik aitavad tulemusele kaasa, )))
Ei takista need jõud, mis osalevad ühesuunalises tulemuses, vaid takistavad nendele vastassuunalised jõud, mis on kah alati olemas.
Vahet pole, tulemuseks oli laeva liikumine punktist A punkti B aja Z jooksul, kui seda mõjutasid kaks jõudu: tuul ja vastuvoolus, siis ei ole siin soodustavaid/takistavaid tegureid, tulemus ei oleks sama kui mõni jõududest oleks puudunud. Küsimus nüüd on, kas antud tulemus oli eesmärk? Kui jah, siis eesmärgi suhtes saame küll öelda, et mingi jõud on takistav ja mingi jõud on eesmärgi suhtes soodustav, aga sel juhul küsimus on, kes eesmärgistas tulemuse ja kas eesmärgistamine mitte pole subjektiivne? -
To Rage
(((Küsimus nüüd on, kas antud tulemus oli eesmärk? Kui jah, siis eesmärgi suhtes saame küll öelda, et mingi jõud on takistav ja mingi jõud soodustav, aga sel juhul küsimus on, kes eesmärgistas tulemuse ja kas eesmärgistamine mitte pole subjektiivne?)))
Eesmärk ja eesmärgistamine on küll psüühilised ehk subjektiivsed nähtused, kuid füüsiliste nähtuste tulemus ei ole eesmärk. Eesmärk on hoopis midagi muud, on eriline kujutluslik konstruktsioon kellegi olendi psüühikas, selline nagu kavatsus või plaan. Kõigel füüsilisel/objektiivsel puuduvad eesmärgid. Miski asi või mõjutus millegile on kas soodustav või takistav füüsiliselt/objektiivselt, mitte aga eesmärgipäraselt ega kuidagi teisiti subjektiivselt, nagu näiteks mitte tahteliselt/tundmuslikult või instinktiivsel/intuitiivsel ehk irratsionaalsel subjektiivsuse tasandil subjektiivselt. Samamoodi on ka miski asi või mõjutus elusolendile kui sellisele füüsilisele/objektiivsele olekule ehk arenguprotsessile kasulik või kahjulik objektiivselt, mitte aga subjektiivselt, ning kas ja kuidas see kellegi psüühikas ehk subjektiivsuses peegeldub või mitte, see ei tule antud juhul üldse arvesse. Kasulik või kahjulik on miski asi olendile sõltumatult kõigest subjektiivsest ja subjektiivsuse olemasolust. -
Kalev, näe, kuulus vilusoohv Kathleen Stock ajab lolli juttu. Vaidle talle õige vastu ja näita kõik loogikavead ja demagoogiavõtted näpuga ette.
