Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kalev Jaik
Majandus on väga stabiilne. Kõik on selles stabiilne
Ei ole. Pidevalt tulevad uued tooted, ja vanad tooted enam ei taheta. Kõige ilmekamalt näed sa seda moeäris. Inimestel on loomulik soov uuendada ja parandada asju. -
To Rage
(((Oskad sa äkki siis tuua välja mingi selge tunnuse või eristuse, miks objektiivses reaalsuses elusolendiga seotud muudatused on objektiivselt kasulikud/kahjulikud ja eluta maailmas mitte. Mille poolest elusolendi elus püsimine erineb objektiivse reaalsuse poolest raua roostetamise poolest? )))
Kõigepealt jõuame maailma tundma õppides ja seal toimuva üle arutledes arusaamisele, et objektiivses reaalsuses on jõudusid ja mõjutusi, mis millegile mõjuvad kas soodustavalt või takistavalt, et see on nii objektiivselt, mitte aga subjektiivselt. Kas see midagi soodustav on kasulik ja takistav kahjulik, seda me esialgu ei tea. Edasi aga arutleme ja jõuame arusaamisele, et miski jõud või mõjutus on inimese jaoks kas kasulik või kahjulik, ning see kasulik pole mitte midagi muud kui soodustav, ning kahjulik midagi muud kui takistav, et see on nii füüsiliselt/objektiivselt, mitte aga subjektiivselt. Veel edasi arutledes leiame sellele veel kinnitust, et miski asi ei ole kasulik ega kahjulik mitte ainult inimese kui tervikliku hulkrakse olendi jaoks, vaid on ka inimese keha erinevate rakkude jaoks eraldi füsioloogilistes protsessides, nagu näiteks seedimises, vereringes, immuunsussüsteemis jne, kus kõik on objektiivne ja toimub füüsiliselt/objektiivselt, mitte aga subjektiivselt, nagu see on ja toimub nii ka alamate elusorganismide elutegevuses. Siit edasi järeldame, et miski asi kasulik või kahjulik ei ole mitte ainult inimese kui terviku jaoks, vaid on seda täpselt samuti ka kõikide elusorganismide jaoks, et inimene ei ole siin mingi erand, et tegelikult ei olegi mingit kindlat piiri inimese ja ahvi, ja ahvist veel madalamatel arengutasemetelel olevate elusorganismide vahel, vaid need on ainult elu erinevatel arengutasemetel olevad olendid. Koondjäreldus sellest kõigest on selline, et kasulikkus ja kahjulikkus elusloendi jaoks on füüsiline/objektiivne, mitte aga subjektiivne, mitte mijngisugune arusaamine, et arusaamises millegi kasulikkusest või kahjulikkusest kasulikkus ega kahjulikkus ei seisne.
Niimoodi arutledes jõuame arusaamisele, et miski asi kasulik või kahjulik on elusolendi suhtes ehk jaoks, ning et laiendada seda kasulikkust ja kahjulikkust veel ka elutute asjade suhtes ehk jaoks meil ei ole minu arvates mingit alust. Seega, kõik millegile soodustav ei ole kasulik, vaid ainult soodustav elusorganismi elutegevusele on selle elusorganismi jaoks kasulik. -
Kalev Jaik
Niimoodi arutledes jõuame arusaamisele, et miski asi kasulik või kahjulik on elusolendi suhtes ehk jaoks, ning et laiendada seda kasulikkust ja kahjulikkust veel ka elutute asjade suhtes ehk jaoks meil ei ole minu arvates mingit alust.
Pikk arutelu, aga sa ikkagi ei vastanud küsimusele.
Miks objektiivses reaalsuses elusolendiga seotud muudatused on objektiivselt kasulikud/kahjulikud ja eluta maailmas mitte? (Mille poolest elusolendi elus püsimine erineb objektiivse reaalsuse poolest raua roostetamise poolest) -
To stefan
(((Majandus on väga stabiilne. Kõik on selles stabiilne
Ei ole. Pidevalt tulevad uued tooted, ja vanad tooted enam ei taheta. Kõige ilmekamalt näed sa seda moeäris. Inimestel on loomulik soov uuendada ja parandada asju.)))
See et toimub vanade toodete, tehnoloogiate jne asendamine uutega, inimeste elulaadi muutumine jne, on täiesti normaalne nähtus, ega tekita mingit ebastabiilsust majanduses ega majanduskriise. Et sealjuures vanu tooteid enam ei taheta või endisel hulgal ei taheta, tähendab nende vanade toodete varalisuse vähenemist ehk väärtuse vähenemist ehk nende kui varade kahanemist, ja ka see varade kahanemine üldise varade ehk rikkuse suurenemise taustal on igas vähegi normaalsemas majanduses stabiilne ja pidev nagu majanduse arengki, ega tekita mingit ebastabiilsust majanduses ega majanduskriisi.
Tekitab aga ebastabiilsust majanduses ja majanduskriise riigi poolt teostatavad riisumised ja sabotaaž, eriti aga riisumiste ulatuse muutused ja muutused sabotaaži meetodites, nagu näiteks tekitab nõudluse nappust ehk tootjate võimatust oma tooteid müüa riigi poolt teostatav kaubavahetuse kinniblokeerimine ebardliku rahandussüsteemiga ja selles rahandussüsteemis teostatavate kuritegelike finantsmahhinatsioonidega. Aga on ka veel teisi meetodeid, nagu näiteks järgmine meetod, kuidas riik (tegelik ehk maffioosne riik, mitte aga dekoratiivne/butafooriline riik ehk nukuriik) blufib kuritegelikult üles ja alla kinnisvarade hindasid, ja kasutab neid hindasid siis rahvalt varade riisumise jaoks mittevõrdväärse vahetuse meetodil.
Riik tekitab kunstlikult ühes osas tema poolt valitsetavas ühiskonnas --- nii nimetatud „ääremaades” --- tööpuuduse ja võimatuse inimestel seal sissetulekuid saada ja elada, sundides niimoodi sealt inimesi emigreeeruma suurlinnadesse ning oma eluasemed ja kinnisvarad seal maha jätma ja panema eriti kahjumlikult seisma ja kasutult roiskuma. Sellisel meetodil blufib riik seal kinnivarade hinnad naeruväärselt madalale, ning seda selleks, et need kinnisvarad siis nendelt hädadesse kunstlikult tõugatud omanikelt imeodavalt ära „osta”, milline „ostmine” aga on suuremas osas hoopis riisumine. Samamoodi sunnib riik neid inimesi immigreeruma suurlinnadesse, kuhu ta on ainsana kunstlikult loonud nendele inimestele töö, sissetulekute saamise ja ellujäämise võimalused, bluffides aga seal kinnisvarade hinnad muinasjutulistesse kõrgustesse, ja sundides neid inimesi siis temalt neid kinnisvarasid --- nagu näiteks kortereid --- hirmkallilt „ostma”, milline „ostmine” aga on suuremas osas hoopis nendelt inimestelt varade riisumine. Peale selle tekitab riik veel taolistel meetoditel periooditi ka nii nimetatud „kinnisvaramulle” ja katastroofilisi langusi, tõuse ja langusi, mis kõik on samasugused riisumised ja sabotaaž tegelikult. -
To Rage
(((Miks objektiivses reaalsuses elusolendiga seotud muudatused on objektiivselt kasulikud/kahjulikud ja eluta maailmas mitte? (Mille poolest elusolendi elus püsimine erineb objektiivse reaalsuse poolest raua roostetamise poolest) )))
Selge on meile see et miski mõjutus on ühte moodi kas midagi soodustav või takistav mii elusorganismi kui ka elutu asja suhtes ehk jaoks, ning on seda objektiivselt, mitte aga subjektiivselt. Aga millele mõjuvalt on see soodustav objektiivne mõju kasulik ja takistav mõju kasulik ja kahjulik, sellele me praegu kuigi täpselt vastata ei oskagi, või vähemalt mina ei oska, keegi teine aga oskab veelgi vähem. Oletamisi aga meil on alust järeldada, et see kasulik ja kahjulik saab miski olla elusolendite jaoks, mitte aga elutute asjade suhtes ehk jaoks. Niimoodi arvatra on meil alust esiteks selle järgi, et miski asi on kasulik inimese jaoks, et see on midagi inimese jaoks objektiivselt soodustavat, ning meil oleks väga raske ja võõras seda mõista, et miski soodustav või takistav mõjutus näiteks päikese sisemuses toimuvate protsesside suhtes või jaoks oleks kasulik või kahjulik. Elusolendid aga on inimese nii öelda „lähisugulased”, võrreldes olekutega ja protsessidega elutute asjade maailmas, ning elusolendite jaoks on miski mõjutus kasulik ja kahjulik kindlasti, nii nagu ka inimese jaoks. Elusorganismid aga erinevad väga oluliselt elutust mateeriast, mistõttu meil ongi alust seostada millegi kasulikkust ja kahjulikkust ainult elusorganismidega, jättes oma senises arusaamises maailmast kasulikkuse ja kahjulikkuse elutute asjade suhetest välja.
Väga tähtis ja täiesti kindel siinkohal aga on see, et nii soodustav kui ka kasulik mõju on mõlemad sellised füüsiliselt/objektiivselt mitte aga subjektiivselt, ehk ei ole subjektiivsed. -
Kalev Jaik
Aga millele mõjuvalt on see soodustav objektiivne mõju kasulik ja takistav... me praegu kuigi täpselt vastata ei oskagi...
Oletamisi aga meil on alust järeldada, et see kasulik ja kahjulik saab miski olla elusolendite jaoks..
Niimoodi arvatra on meil alust esiteks selle järgi, et miski asi on kasulik inimese jaoks, et see on midagi inimese jaoks objektiivselt soodustavat..
Mille alusel meil on alust arvata, et elusolenditega (sh inimestega) toimuvad elusolendit säilitavad sündmused on objektiivses reaalsuses kuidagi kasulikumad võrreldes mateeriaga toimuvad sündmustega mis ei ole objektiivselt ei kasulikud ega kahjulikud? -
To Rage
(((Mille alusel meil on alust arvata, et elusolenditega (sh inimestega) toimuvad elusolendit säilitavad sündmused on objektiivses reaalsuses kuidagi kasulikumad võrreldes mateeriaga toimuvad sündmustega mis ei ole objektiivselt ei kasulikud ega kahjulikud?)))
Sellele küsimusele vastata oskan ma vaid oletamisi ja üsna suvaliselt. Selles suurema selguse saamiseks tuleks meil neid asju täpsemalt uurida ja sellest arutleda ning pöörata tähelepanu ka sellele, et milline on kasulikkuse ajalugu. Mingil määral olen mina seda ka juba teinud ja jõudnud sellistele senistele järeldustelele.
Et miski asi on üldse kasulik või kahjulik, hea või halb, sellest esmakordselt hakkas inimene aru saama niimoodi, et see asi või mõjutus on selline tema enese jaoks, mis oli egotsentristlik arusaamine. See egotsentristlik arusaamine oli ühtlasi ka animistlik, mis tähendab seda, et inimene ei eristanud oma arusaamist kasulikkuse kohta kasulikkusest, ehk tunnetas kasulikkust ja sellest arusaamist kompleksselt ühe ja sama asjana, nii nagu ta üldse ei eristanud oma mõtteid välismaailmast ehk psüühilist füüsilisest. Muide, selliselt animistlikult tunnetavad maailma ka inimesest alamad loomad. Inimese maailmatunnetuse arenedes hakkas inimene järkjärgult pikkamööda paljude aastatuhandete jooksul aru saama, et miski asi kasulik või kahjulik, hea või halb, ei ole selline ainult tema enese jaoks, vaid on veel mingil määral ka tema lähikondlaste teiste inimeste jaoks, ning eriti seoses inimese poolt loomakasvatuse ja taimekasvatamise tekkimisega ka kasvatatavate loomade ja taimede jaoks. Veel hiljem seoses teaduse ja eriti teadusliku bioloogia tekkimisega jõudus inimene selgemale arusaamisele ka sellest, et miski asi samamoodi kasulik ja kahjulik on ka metsikute loomade ja taimede suhtes ehk jaoks, ja üldse kõigi elusolendite jaoks. Ühes inimese maailmatunnetuse arenguga toimus pikkamööda ka selle maailmatunnetuse animistlikkuse erosioon, ja inimene hakkas ning järjest selgemini ja järjekindlamalt eristama oma mõtteid välismaailmast ja vastandama mõtted välismaailmale, psüühilist füüsilisele ehk subjektiivset objektiivsele. Selle arengu üks tulemus oli esialgu vaid kusagil filosoofiliste arutluste tasandil selles selgusele jõudmine, et miski asi kasulik või kahjulik elusolendi suhtes ehk jaoks , hea või halb, on selline füüsiliselt/objektiivselt, mitte aga subjektiivselt, et kasulik ja kahjulik kellegi suhtes ehk jaoks , hea ja halb, on füüsilised asjade omadused, mitte aga arusaamised.
Et mingi millegile soodusav mõju on kasulik ja takistav mõju kahjulik, et miski asi on kas hea või halb vaid elusolendite suhtes või jaoks, mitte aga elutute asjade ehk protsesside jaoks, seda meil jääb üle arvata oma subjektiivsuses vähemalt esialgu üsna suvaliselt. Niimoodi arvamise jaoks on meil ka alust esiteks selle järgi, et miski mõjutus on inimeste ja teiste elusolendite jaoks kas kahjulik või kasulik; teiseks selle järgi, et elusolendid on inimese sugulased ja erinevad väga oluliselt elutust mateeriast; kolmandaks aga selle järgi, et me pole harjunud arvama midagi soodustavat elutus mateerias kasulikuks või takistavat kahjulikuks, heaks või halvaks, ning see tunduks meile väga võõrastav ja ebasobiv. -
Kalev Jaik
To stefan
(((Majandus pole staatiline, vaid dünaamiline. Majandussubjektide eelistused, võimed ja võimalused muutuvad.)))
Majandus on väga stabiilne. Kõik on selles stabiilne, nii tootmine, tarbimine, säästmine, investeerimine, vahetuste toimumine ning arenemine ühes tootmise tehnoloogiate, tootmisemahtude ja profiili pideva muutumisega. Kõik majanduses pidevalt areneb ja muutud, ning on arenedes stabiilne.
Kalev kujutab majandust ette kui cow-clicker'it. -
Kalev Jaik
Et mingi millegile soodusav mõju on kasulik ja takistav mõju kahjulik, et miski asi on kas hea või halb vaid elusolendite suhtes või jaoks, mitte aga elutute asjade ehk protsesside jaoks, seda meil jääb üle arvata oma subjektiivsuses vähemalt esialgu üsna suvaliselt.
5) Oled sa nõus väitega, et subjektiivsus või arusaamine objektiivsest sündmusest ei mõjuta sündmust? -
To Rage
(((5) Oled sa nõus väitega, et subjektiivsus või arusaamine objektiivsest sündmusest ei mõjuta sündmust?)))
Jah muidugi olen ma sellega nõus, et arusaamine millestki ja üldse subjektiivsus ei muuda ega mõjuta sündmust ega midagi objektiivsete asjade maailmas. Ainukene erand on siin see, et subjektiivsus, mis on erilised objektiivsete asjade peegeldused psüühilistes protsessides ehk olendi psüühikas, võib juhtida objektiivse olendi objektiivset tegevust, see objektiivne tegevus aga võib mõjutada ja muuta midagi objektiivsete asjade maailmas nii, nagu seda muudab subjektiivsuse poolt juhitud inimeste ja loomade tegevus, nagu seda on näiteks inimese poolt maja ehitamine või hundi poolt lamba murdmine. -
Kalev Jaik
Aktsiate müümine aktsionäri jaoks on samasugune operatsioon nagu töölise jaoks oma seniselt töökohalt vabatahtlik vallandumine, et siis muutuda logardiks või siis hakata logardina uut töökohta otsima, ning ühtede aktsiate müümine ja teiste aktsiate ostmine on aktsionäri jaoks samasugune operatsioon nagu töölise jaoks töökoha vahetamine, mis ei ole ei aktsionäri ega töölise huvides, ning seda teevad nad ainult erandlikel juhtudel.
Jaikiitlik religioon õpetab, et igas aktsias on kätketud Mammona püha vaim ja ainult ketser võib aktsiaid näiteks tootluse põhjal võrrelda, et väiksema tootlikkusega aktsia maha müüa ja kõrgema tootlikkusega asemele osta. Kui aktsia maha kukub, tuleb see üles võtta ja talle suud anda. -
Kalev Jaik
To Rage
(((5) Oled sa nõus väitega, et subjektiivsus või arusaamine objektiivsest sündmusest ei mõjuta sündmust?)))
Jah muidugi olen ma sellega nõus, et arusaamine millestki ja üldse subjektiivsus ei muuda ega mõjuta sündmust ega midagi objektiivsete asjade maailmas.
Väga hea, et me sellest ühte moodi aru saame. Nüüd tekibki segadus, miks sa pikalt heietasid inimese arusaamisest ja selle ajaloost kui küsimus oli, et miks objektiivse reaalsuse jaoks peaks elusolendiga seotud sündmused olema objektiivselt kasulikud kui mateeriaga seotud sündmused seda ei ole. Inimese või elusolendi arusaamine sündmusest seda sündmust ei muuda.
See, et inimesel on tekkinud aja jooksul enesetadvus ja psüühhika ja on subjektiivsus, see ei muuda ometi tema kui mateeriaga seotud sündmusi objektiivselt kasulikeks/kahjulikeks.Kalev Jaik
Ainukene erand on siin see, et subjektiivsus, mis on erilised objektiivsete asjade peegeldused psüühilistes protsessides ehk olendi psüühikas, võib juhtida objektiivse olendi objektiivset tegevust,
Kui mingi tegevus on psüühika poolt juhitud, siis see tegevus pole enam objektiivne. -
To dig
(((Jaikiitlik religioon õpetab, et igas aktsias on kätketud Mammona püha vaim ja ainult ketser võib aktsiaid näiteks tootluse põhjal võrrelda, et väiksema tootlikkusega aktsia maha müüa ja kõrgema tootlikkusega asemele osta.)))
Jah, tootmisprosessi investeerutud varad ehk kapital --- nii töö kui ka esemeline kapital --- on see „Mammona püha vaim”, mis ainsana maailmas varasid ehk rikkust loob, ja kasumitega ehk juurdekasvuga loob, ning millistest kapitalikasumitest terve ühiskond ära elab, ja ilma milleta ei elaks, vaid sureks jätkuvasse vaesumisse nälga. Ka näiteks kerjus, logelev vang vangimajas, varas ja muu parasiit elab ikkagi kapialikasumitest, kuigi tal enesel kapitali ei ole kildugi, sest tal õnnestub kapitalikasumeid saada nendelt, kelledel kapitali on, ja kes oma kapitaliga varasid ehk rikkust loovad ehk toodavad.
Nii tööline kui ka aktsionär on mõlemad ühte moodi oma kapitalidega tootjad ehk rikkuse loojad, ja selle tootmise eesmärk on neil ühesugune nagu igasugusel tootmisel üldse alati --- saada võimalikult väiksemate kulutustega ehk kapitali kulutustega võimalikult suuremat kapitalikasumit, mis tähendab tootmist võimalikult produkiivsemalt ja ökonoomsemalt. Majanduse arenedes aga on vaja tootjatel kogu aeg muuta tootmise tehnoloogiaid, seadmeid, profiili ja mahtusid, mis stimuleerib neid mitte ainult mitte osutuda kahjumlikult tootjateks, vaid ka mitte kuigipalju maha jääda keskmisest kapitalikasumist antud ühiskonnas, ning püüdlema seda keskmist kapitalikasumit kogu aeg hoopis ületada. See tähendab, et selle kõigega peavad tegelema aktsiaseltsid vastava ala spetsialistide juhitult, mitte aga eraisikutest aktsionäridest majandusasjades võhikud, kes hakkaksid seda reguleerima töölised töökohade vahetamise teel ja aktsiuonärid ühtede aktsiate müümise ja teiste aktsiate ostmise teel.
Jaiguveres, kus majandust juhib ja reguleerib riik teaduslikul alusel, jääb ära ka töölistel töökohtade vahetamise vajadus kui ka aktsionäridel aktsiate vahetamise vajadus, ja selliseid vahetusi tehakse seal vaid erandjuhtudel. Näiteks kui Jaiguveses üks aktsiaselts likvideeritakse, siis tehakse seda selliselt, et selle aktsiaseltsi varad teisendatakse toodangu kaudu ümber investeeritavateks varadeks, nood varad aga investeeritakse teise ehk enam kasumlikumasse aktsiaseltsi sealsete aktsiate ostmise teel nii, et aktsionäridel enestel ei ole vaja üldse tegeleda aktsiate müümise ega ostmisega, ning töölised samuti suunatakse üle teise aktsiaseltsi nii, et ka töölistel enestel ei ole vaja tegeleda töökoha vahetamise ega otsimise probleemidega. Ühtegi töölist ei visata seal tänavale logelema ega hulkuma, ega visata ka akrtsionäri aktsiaseltsist välja ega sunnita teda hakkama oma aktsiaid müüma ja uusi ostmise jaoks otsima temale tundmatus labürindis, milles see aktsionär majandusasjades võhikuna kindlasti ei oska õigesti orienteeruda. -
To Rage
(((Kui mingi tegevus on psüühika poolt juhitud, siis see tegevus pole enam objektiivne.)))
Olendi tegevus on igal juhul objektiivne olenematult sellest, kas seda tegevust juhib psüühika või mitte. Psüühika ehk kõik psüühiline on subjektiivne, kuid selle psüühika poolt juhitud tegevus on objektiivne, olgu see siis psüühika poolt juhitud hundi tegevus, inimese tegevus, või inimese poolt auto või lennuki juhtimine. Samuti on objektiivsed ka psüühika poolt juhitud tegevuse produktid, nagu näiteks tehislikult loodud millegi kasulikkus ehk varalisus. See on nii, nagu juhib ka linnu tegevust linnu psüühika ehk subjektiivsus, kuid see psüühika poolt juhitud linnu tegevus, nagu näiteks lendamine ja pesa ehitamine, on objektiivsed, nagu on objektiivne ka linnupesa kui selle tegevuse produkt.
(((See, et inimesel on tekkinud aja jooksul enesetadvus ja psüühhika ja on subjektiivsus, see ei muuda ometi tema kui mateeriaga seotud sündmusi objektiivselt kasulikeks/kahjulikeks.)))
See, et inimesel on tekkinud teadvus, üldse psüühika ehk subjektiivsus, et inimene võib millegist ka aru saada, ei tee mingeid mateeriaga toimuvaid sündmusi kasulikeks ega kahjulikeks, vaid see mis teeb, on millegi objektiivne kas soodustav või takistav mõju elusolendile. -
stefan
Kalev Jaik
Majandus on väga stabiilne. Kõik on selles stabiilne
Ei ole. Pidevalt tulevad uued tooted, ja vanad tooted enam ei taheta. Kõige ilmekamalt näed sa seda moeäris. Inimestel on loomulik soov uuendada ja parandada asju.
Kalev kuulutab moe kohe riisimiseks ja sabotaažiks. -
Kalev Jaik
Olendi tegevus on igal juhul objektiivne olenematult sellest, kas seda tegevust juhib psüühika või mitte. Psüühika ehk kõik psüühiline on subjektiivne, kuid selle psüühika poolt juhitud tegevus on objektiivne, olgu see siis psüühika poolt juhitud hundi tegevus, inimese tegevus, või inimese poolt auto või lennuki juhtimine.
See tõestab veelkord, et meie vaidluse alguses minu esitatud esialgne väide vastab tõele: sa ei suuda vahet teha objektiivsel ja subjektiivsel. :)
Objektiivne on kõik mis on sõltumatu subjektiivsusest, subjektiivne on kõik mis on sõltuvuses kellegi arusaamisest, tahtest, eesmärgist, vajadusest, valikutest, eelistamistest jne..See, et inimesel on tekkinud teadvus, üldse psüühika ehk subjektiivsus, et inimene võib millegist ka aru saada, ei tee mingeid mateeriaga toimuvaid sündmusi kasulikeks ega kahjulikeks, vaid see mis teeb, on millegi objektiivne kas soodustav või takistav mõju elusolendile.
Ja ma küsin juba kolmandat korda - mille poolest elusolendiga seotud sündmused objektiivses reaalsuses erinevad mateeriaga seotud sündmustest, et need järsku on objektiivselt kasulikud/kahjulikud kui mateeriaga seotud sündmused seda ei ole? -
To Rage
(((See tõestab veelkord, et meie vaidluse alguses minu esitatud esialgne väide vastab tõele: sa ei suuda vahet teha objektiivsel ja subjektiivsel. :) )))
Kui keegi ei saa päris õigesti aru sellest, et mis on objektiivne ja mis subjektiivne, siis selle arusaamise võti on tegelikult väga lihtne. Objektiivne on kõik see, mis on füüsiline/reaalne, subjektiivne on selle füüsilise/reaalsuse peegeldused kellegi elusolendi närvisüsteemi füsioloogilistes protsessides, on kõik psüühiline. See psüühiline ehk subjektiivne võib küll juhtida objektiivse olendi tegevust, kuid see tegevus on objektiivne vaatamata sellele, et seda juhib subjektiivsus.
Teises tähenduses on ka kõik psüühiline ehk subjektiivne samuti objektiivne, erinedes ülejäänud objektiivsest vaid selle poolest, ülejäänud objektiivne on originaal, subjektiivne aga on selle originaali peegeldus ehk koopia, olles ühe materiaalse asja peegeldused teises materiaalses asjas --- peegeldused kellegi olendi närvisüsteemi füsioloogilistes protsessides. Vulgaarselt väljendatult on subjektiivsus kellegi arusaamised millegistki ehk teadmised millegi kohta, kuigi kõik subjektiivne ei ole arusaamised ja teadmised, vaid on veel ka refleksid, instinktid ja irratsionaalsed tahtmised, tundmused ja intuitsioon ehk alateadvuslik mõtlemine.
(((Ja ma küsin juba kolmandat korda - mille poolest elusolendiga seotud sündmused objektiivses reaalsuses erinevad mateeriaga seotud sündmustest, et need järsku on objektiivselt kasulikud/kahjulikud kui mateeriaga seotud sündmused seda ei ole?)))
Sellele küsimisele olen ma oma arvates ammendavalt vastanud oma eilses 10:26 postituses, millise vastuse toon ma siin veelkord ära.
(((Et mingi millegile soodustav mõju on kasulik ja takistav mõju kahjulik, et miski asi on kas hea või halb vaid elusolendite suhtes või jaoks, mitte aga elutute asjade ehk protsesside jaoks, seda meil jääb üle arvata oma subjektiivsuses vähemalt esialgu üsna suvaliselt. Niimoodi arvamise jaoks on meil ka alust esiteks selle järgi, et miski mõjutus on inimeste ja teiste elusolendite jaoks kas kahjulik või kasulik; teiseks selle järgi, et elusolendid on inimese sugulased ja erinevad väga oluliselt elutust mateeriast; kolmandaks aga selle järgi, et me pole harjunud arvama midagi soodustavat elutus mateerias kasulikuks või takistavat kahjulikuks, heaks või halvaks, ning see tunduks meile väga võõrastav ja ebasobiv.)))
Lisan siia veel juurde niipalju, et kas kasulik-kahjulik on miski soodustav-takistav mõju ainult elusolendi suhtes ehk jaoks, vaid ka elutute asjade ja protsesside suhtes või jaoks, see meie arutluse kontekstis antud juhul ei olegi kuigi oluline. Oluline aga on see, et kellegi või millegi suhtes miski asi on kasulik või kahjulik igal juhul ja alati objektiivselt, mitte aga subjektiivselt, et kasulik või kahjulik mõju on füüsiline/objektiivne, mitte aga millegi tunnetamine ega millegist arusaamine. Veel on oluline see, et millegi varalisus ja väärtus pole midagi muud kui inimese suhtes ehk jaoks objektiivse kasulikkuse erivormid, on objektiivsed, mitte aga subjektiivsed, ning hoopis nendest arusaamised on subjektiivsed, millised arusaamised ei pruugi alati õiged ehk adekvaatsed olla, ehk ei pruugi objektiivne kasulikkus, varalisus ega väärtus nendes arusaamistes õigesti peegelduda. -
Kalev Jaik
Tumedalt märgitud ala on vale.
Kui keegi ei saa päris õigesti aru sellest, et mis on objektiivne ja mis subjektiivne, siis selle arusaamise võti on tegelikult väga lihtne. Objektiivne on kõik see, mis on füüsiline/reaalne, subjektiivne on selle füüsilise/reaalsuse peegeldused kellegi elusolendi närvisüsteemi füsioloogilistes protsessides, on kõik psüühiline.
Teised saavad õigesti aru, sina ei saa. Sa oled oma isikliku ebardliku definitsiooni loonud.
Subjektiivne on see, mis on sõltuv indiviidist/subjektist. Ehk kellegi arvamusest, tahtest, soovist, arusaamisest, hinnangust ja nendest tulenevast otsustest/valikutest. Objektiivne on see, mis on sõltu kellestki vaid on reaalsuse üks osa.
Ükskõik milline rauatükk universumi otsas reageerib erinevate ainetega alati ja üheselt. Sama ei saa öelda elusolendite reageerimisele erinevate ainetega, elusolendil on valikuvabadus ja see mõjutab otsuseid ja sündmuseid. Sündmuse tulemus on mõjutatud indiviidi käitumisest - on subjektiivne.Rage
Ja ma küsin juba kolmandat korda - mille poolest elusolendiga seotud sündmused objektiivses reaalsuses erinevad mateeriaga seotud sündmustest, et need järsku on objektiivselt kasulikud/kahjulikud kui mateeriaga seotud sündmused seda ei ole?Kalev Jaik
Sellele küsimisele olen ma oma arvates ammendavalt vastanud oma eilses 10:26 postituses:
(((...seda meil jääb üle arvata... esialgu üsna suvaliselt. ...miski mõjutus on inimeste ja teiste elusolendite jaoks kas kahjulik või kasulik... me pole harjunud arvama midagi soodustavat elutus mateerias kasulikuks või takistavat kahjulikuks, heaks või halvaks, ning see tunduks meile väga võõrastav ja ebasobiv.)))
Ma ei tea kas sa ise ka oma ila loed.. aga see postitus ju ei vasta sellele küsimusele...
- esiteks sa ütled, et sa ei tea täpselt ja lihtsalt arvad suvaliselt
- teiseks sa lihtsalt kordad, et mõjutus on inimese jaoks kasulik/kahjulik ilma põhjendamata, miks see nii on, mis on ka minu küsimus.
- ja lõpuks sa veel lisad, et me lihtsalt oleme harjunud arvama nii.. mis on veel jaburam
Ükski nendest sinu toodud "seletustest" tegelikult midagi ei seleta, miks inimkehaga toimuvad sündmused peaksid kasulikud/kahjulikud olema objektiivse reaalsuse poolt. Miks raua roostetamine ei ole kasulik/kahjulik, aga inimese suremine või mitte suremine on kasulik/kahjulik? Ja seda sõltumata inimese soovist/tahtest/arusaamisest. -
To Rage
(((Objektiivne on kõik see, mis on füüsiline/reaalne, subjektiivne on selle füüsilise/reaalsuse peegeldused kellegi elusolendi närvisüsteemi füsioloogilistes protsessides, on kõik psüühiline.
Tumedalt märgitud ala on vale.)))
Minu see definitsioon objektiivse ja subjektiivse kohta on kindlasti õige, ja on kõige lühem ja selgem definitsioon. Teie poolt selle valeks arvamine aga on fundamentaalselt vale.
(((Subjektiivne on see, mis on sõltuv indiviidist/subjektist. Ehk kellegi arvamusest, tahtest, soovist, arusaamisest, hinnangust ja nendest tulenevast otsustest/valikutest. Objektiivne on see, mis on sõltu kellestki vaid on reaalsuse üks osa. )))
Niimoodi arvamine on põhimõtteliselt vale ehk ekslik. Vale on juba see, et te identifitseerite indiviidi ja subjekti. Need aga ei ole üks ja seesama asi, on fundamentaalselt erinevad ja vastandlikud asjad : indiviid on olend ehk füüsiline/objektiivne asi, olles objektiivse reaalsuse üks osa, subjekt aga kõige füüsilise/objektiivse peegeldused kellegi olendi psüühikas ehk subjektiivsuses. Indiviidi ja subjekti identifitseerimine on objektiivse ja subjektiivse omavahel segiajamine, olles üks paljudest animismi ilmingutest inimese maailmatunnetuses. Muide, see viga ei ole ainult teie viga, vaid on kogu senise inimeste maailmatunnetuse, kultuuri, teaduse ja ka terve senise filosoofia viga, ning mina parandan selle vea ära. Selle vea parandamist võiks võrrelda näiteks Koperniku poolt tehtud parandusega, kes kah parandas vea inimeste arusaamises Maa, Päikese ja tähtede tiirlemise-pöölemise kohta.
Sellest, et olendi subjektiivsuse poolt juhitud olendi tegevus ja selle tegevuse produktid ei ole subjektiivsed, vaid on objektiivsed, olen ma juba korduvalt seletanud. Olendi tegevuse ja selle produktide pidamine subjektiivseteks on suur viga, seda vaatamata sellele, et need on niimoodi sõltuvuses subjektiivsusest, et seda tegevust on juhtinud või juhib subjektiivsus. Näiteks ehitavad sipelgate subjektiivsuste (psüühika) poolt juhitult sipelgad pesa, ning see pesa on niimoodi sõltuvuses sipelgate subjektiivsusest, kuid see sipelgapesa on objektiivne, mitte aga subjektiivne, nii nagu ka sipelgate tegevus. Täpselt samuti on ka subjektiivsuse poolt juhitud inimtegevus ühes selle tegevuse produktidega objektiivsed, nagu näiteks varadega, mitte aga subjektiivsed. Et miski asi on olendi subjektiivsusest sõltuvuses, ei tähenda, et see asi oleks subjektiivne. Olend ise ei ole subjektiivne, nii nagu ei ole subjektiivne ka tema tegevus ega selle tegevuse produktid subjektiivsed, ja seda olenematult sellest, kas olendit ja tema tegevust juhib või ei juhi subjektiivsus, kas seda subjektiivsust üldse on olemas või mitte.
Niisiis, subjektiivne ei ole see, mis on sõltuvuses subjektist, sest paljud objektiivsed asjad ja protsessid on sõltuvuses subjektist alates olendist enesest ja selle tegevusest ning tegevuse produktidest. Pealeselle võib olendi tegevus ja selle produktid üldse mitte sõltuvuses olla subjektist, nagu näiteks taimede topismid, nagu näiteks huulheina poolt putuka kinnipüüdmine ja ärasöömine, sõltuvuses subjektist, sest taimel puudub subjekt ehk subjektiivsus. On aga selline tegevus taimele kasulik, mis järjekordselt tõendab kasulikkuse objektiivsust. Toit kasulik on, subjektiivsus aga puudub -
Kalev Jaik
To Rage
(((Objektiivne on kõik see, mis on füüsiline/reaalne, subjektiivne on selle füüsilise/reaalsuse peegeldused kellegi elusolendi närvisüsteemi füsioloogilistes protsessides, on kõik psüühiline.
Tumedalt märgitud ala on vale.)))
Minu see definitsioon objektiivse ja subjektiivse kohta on kindlasti õige, ja on kõige lühem ja selgem definitsioon. Teie poolt selle valeks arvamine aga on fundamentaalselt vale.
Paraku eksid, kõige lühem subjektiivsuse ja objektiivsuse definitsioon mis ma leidsin ja see on valgusaastate kaugusel sellest mis sina arvad objektiivusest ja subjektiivsusest.
Subjective refers to personal perspectives, feelings, or opinions entering the decision making process. Objective refers to the elimination of subjective perspectives and a process that is purely based on hard facts.
Subjektiivsus on individuaalsed tunded, arvamused (arusaamised) ja sekkumine protsessi. Objektiivne viitab kõigele millest on subjektiivsus eemaldatud, sündmused on ainult reeglitel/reaalsusel baseeruvad. -
To Rage
(((Subjective refers to personal perspectives, feelings, or opinions entering the decision making process. Objective refers to the elimination of subjective perspectives and a process that is purely based on hard facts.
Subjektiivsus on individuaalsed tunded, arvamused (arusaamised) ja sekkumine protsessi. Objektiivne viitab kõigele millest on subjektiivsus eemaldatud, sündmused on ainult reeglitel/reaalsusel baseeruvad.)))
See inglisekeelne seletus ei paistagi mulle nii vale olevat, kui teie selle tõlge ja järeldused. Puudulik ja ebaselge on see küll, nii et asjasse mitte pühendunud inimesel on sellest väga raske õigesti aru saada. Ebaselge selles on näiteks see, et mida tähendab „ decision making process”. Mina kaldun sellest aru saama nii, et see on mõtlemisprotsess ja selles protsessis otsustamine, olles seega kindlasti subjektiivne. Aga sellest võiks aru saada ka nii, et see protsess on hoopis subjekitiivsuse pool juuhitud olendi tegutsemine ehk tegutsemise protsess, nii nagu teie paistab et oletegi (?) sellest aru saanud. Otsustamise ja selle otsustamise järgi tegutsemise vahel aga tuleks selgepiirilisemalt vahet teha, sest otsustamine on subjektiivne, tegutsemine aga objektiivne.
Õige järeldus aga on selline, et subjektiivne ei ole mitte see, mis on nii või teisiti subjektiivsusest sõltuvuses, nagu näiteks subjektiivsuse poolt juhitud inimtegevuse kaudu sõltuvuses , vaid hoopis kõige objektiivse peegeldused olendi psüühikas ehk subjektiivsuses. -
To Rage
(((Miks raua roostetamine ei ole kasulik/kahjulik, aga inimese suremine või mitte suremine on kasulik/kahjulik? Ja seda sõltumata inimese soovist/tahtest/arusaamisest.)))
Jah, kindlasti on miski asi kas kasulik või kahjulik sõltumatult inimese soovist/tahtest/arusaamisest ja üldse subjektiivsusest, juhul kui see sõltuvus subjektiivsusest ei ole subjektiivsuse poolt juhitud objektiivse inimtegevuse kaudu. Aga miks inimesele kasulik või kahjulik, mitte aga näiteks rauale või roostele, seda me saame vaid üsna suvaliselt otsustada näiteks selle järgi, et inimene on elusolend, raud ja rooste aga mitte, kuigi miski asi nendele kas soodustav või takistav/hävitav on ühte moodi. -
Kalev Jaik
Aga miks inimesele kasulik või kahjulik, mitte aga näiteks rauale või roostele, seda me saame vaid üsna suvaliselt otsustada näiteks selle järgi, et inimene on elusolend, raud ja rooste aga mitte, kuigi miski asi nendele kas soodustav või takistav/hävitav on ühte moodi.
Mina küsin miks on objektiivne sündmus sinu arvates objektiivselt kasulik/kahjulik inimesele/elusolendile, aga rauale mitte. Siis sina vastad, selle pärast, et inimene on elusolend. Saad sa ikka küsimusest üldse aru??? -
Kalev Jaik
Täpselt nii see ongi, loe konteksti kokku. Esimene pool ütleb mis on subjektiivne. Teine pool ütleb, et objektiivne on kõik see mis on subjektiivusest puutumatu ja kus sündmused on puhtalt reaalsusel/reeglitel baseeruvad ehk arusaamised, hinnangud, otsustamised, valikud, psüühika jne ei mõjuta sündmust.
Aga sellest võiks aru saada ka nii, et see protsess on hoopis subjekitiivsuse pool juuhitud olendi tegutsemine ehk tegutsemise protsess, nii nagu teie paistab et oletegi (?) sellest aru saanud.Otsustamise ja selle otsustamise järgi tegutsemise vahel aga tuleks selgepiirilisemalt vahet teha, sest otsustamine on subjektiivne, tegutsemine aga objektiivne.
See on jama. Kui tegutsemine on mõjutatud subjektiivsusest, siis tegutsemine ei ole enam objektiivne.Õige järeldus aga on selline, et subjektiivne ei ole mitte see, mis on nii või teisiti subjektiivsusest sõltuvuses, nagu näiteks subjektiivsuse poolt juhitud inimtegevuse kaudu sõltuvuses , vaid hoopis kõige objektiivse peegeldused olendi psüühikas ehk subjektiivsuses.
See on jälle jama.. see on sinu enda välja mõeldud ebard definitsioon. -
To Rage
(((Teine pool ütleb, et objektiivne on kõik see mis on subjektiivusest puutumatu ja kus sündmused on puhtalt reaalsusel/reeglitel baseeruvad ehk arusaamised, hinnangud, otsustamised, valikud, psüühika jne ei mõjuta sündmust.)))
See on väga vale arusaamine objektiivsusest, et objektiivne on see, mis on subjektiivsusest sõltumatu, ja mitte ainult vale, vaid ka ebaloogiline ja absurdne. No mõelge ise! Kui see nii oleks, siis ei oleks näiteks meie planeedi pinnal peaaegu mitte subjektiivset, sest siin on peaaegu kõik sõltuvuses inimeste ja teiste loomade tegevusest, millist tegevust on juhtunud ja juhib subjektiivsus, ehk mis on olnud või on sõltuvuses subjektiivsusest. Isegi kliima ühes kõigi tuulte, tormide, kõrbete, jäämägedega, temperatuuridega, taimestikuga jne ei oleks siis objektiivne, sest see on mõjutatud inimeste ja teiste loomade tegevuse poolt, mida juhib subjektiivsus, seega siis on sõltuvuses subjektiivsusest. Ka näiteks keskkonnareostus ühes prügimägedega ning inimeste ja loomade enestega ei oleks siis objektiivsed, sest on sõltuvuses subjektiivsustest. Isegi Kuu taevas ja terve päikesesüsteem ei oleks siis enam objektiivsed, sest seal leiduvad juba inimese jalajäljed ja igasugused aparaadid, kosmosesondid ning raadiosignaalid, ehk on sõltuvuses inimtegevusest, inimtegevus aga subjektiivsusest.
Õige arusaamine objektiivsest aga on selline, et objektiivne on kõik see, mis ei ole kõige objektiivse peegeldused kellegi olendi närvisüsteemi füsioloogilistes protsessides ehk psüühikas. See, et miski objektiivne asi on olendi objektiivse tegevuse kaudu sõltuvuses olendi subjektiivsusest, ei tee seda asja subjektiivseks. Näiteks see, et auto ja autosõit on sõltuvuses inimeste, nagu näiteks auto ehitajate ja autojuhi subjektiivsusest, ei tee autot ega autosõitu subjektiivseteks. Sama lugu on ka varadega. See, et vara on loodud inimese poolt ja on niimoodi sõltuvuses inimese subjektiivsusest, sest inimtegevust juhib subjektiivsus, ei tee vara subjektiivseks, ning vara on objektiivne asi, mitte aga subjektiivne asi ehk kujutuslik konstruktsioon olendi psüühikas ehk teadmine.
(((Kui tegutsemine on mõjutatud subjektiivsusest, siis tegutsemine ei ole enam objektiivne.)))
Tegutsemine on objektiivne vaatamata sellele, et see on mõjutatud subjektiivsuse poolt. Samas võib olendi tegutsemine olla ka mitte mõjutatud olla subjektiivsuse poolt, nagu seda on näiteks taimede ja bakterite tegutsemine ning rakkude tegutsemine ka inimese organismis, aga on ühte moodi objektiivne olenematult sellest, kas see on või ei ole mõjutatud subjektiivsuse poolt. -
Kalev Jaik
Sinu järeldused on ebaloogilised. Kui sa arvad, et kõi mida elusolend on puudutanud, on automaatselt kohe subjektiivne, siis sa oled lihtsalt jabur. Sa saad iga sündmust ja olekut eraldi kirjeldada, kõik sõltub sellest kuidas seda käsitleda. Meie laeva näite puhul ei tähendanud see, et laev oli inimeste tehtud, et konkreetne sündmus reaalsuses oleks seepärast subjektiivne olnud, sündmust ei mõjutanud ükski subjektiivne asi.
No mõelge ise! Kui see nii oleks, siis ei oleks näiteks meie planeedi pinnal peaaegu mitte subjektiivset, sest siin on peaaegu kõik sõltuvuses inimeste ja teiste loomade tegevusest,
Aga me kaldume teemast kõrvale, see oli lihtsaim ja lühim objektiivsuse ja subjektiivsuse definitsioon mis näitavad meile selgelt, et sinu enda arusaam või definitsioon, et subjektiivsus on ainult psüühikas peegelduv arusaamine, on vale.(((Kui tegutsemine on mõjutatud subjektiivsusest, siis tegutsemine ei ole enam objektiivne.)))
Tegutsemine on objektiivne vaatamata sellele, et see on mõjutatud subjektiivsuse poolt.
Mina ütlesin, et su väide on vale, sina lihtsalt kordad oma väidet. Kordamine ei ole tõekriteeriumiks. Ja tegelikult siin ei ole midagi vaielda, objektiivsuse definitsiooni järgi on su väide juba vale. -
NKVD veterani I. Grüberi lugejakiri pakub Kalevile kindlasti hulka äratundmisnaudingut.
-
To Rage
(((Kui sa arvad, et kõik mida elusolend on puudutanud, on automaatselt kohe subjektiivne, siis sa oled lihtsalt jabur. Sa saad iga sündmust ja olekut eraldi kirjeldada, kõik sõltub sellest kuidas seda käsitleda.)))
Mitte mina ei arva nii, et kõik see on subjektiivne, mida elusolend on puudutanud, vaid seda arvate hoopis teie, kui te arvate, et subjektiivsus on midagi muud kui kõige objektiivse peegeldused elusolendi psüühikas. Edasi on teie seletus veel nii segane, et miski asi olevat selline, kuidas seda käsitleda, mis meenutab mulle kangesti selgeltnägijate ainekäsitlust ja seletusi, et näiteks kohvipaksu pealt saavat ennustada ükskõik mida, kas kellegi saatust, rahaõnne, õnne armastuses, tervist, ebaõnne jne olenevalt sellest, kuidas seda kohvipaksu käsitleda ehk mida sellest välja lugeda.
Püüdke enesele selgeks teha, et juhul kui subjektiivne ei ole ainult peegeldused psüühikas ehk arusaamised millegi kohta, nagu te senini olete arvanud, ja midagi peale selle on veel subjektiivne, siis mis asi see võiks olla, ja mis alusel te nii arvate. Seda, et keegi on seda nii või teisiti arvanud või defineerinud, ärge küll võtke arvamise jaoks aluseks, sest selline konformism ja usklikkus ei kuulu teaduskiku ainekäsitluse ehk meetodi raamidesse. Kui olete põhjalikumalt läbi mõelnud, siis tulete ka teie järeldusele, et midagi muud subjektiivset ei ole olemas peale peegelduste psüühikas, et kõik ülejäänud on objektiivne alates tegevustest ja tegevuste produktidest, ning millegi kasulikkusest ja varalisusest elusolendi suhtes ehk jaoks.
Veel on objektiivsuse kohta olemas selline üldlevinud vulgaarne arusaamine, et objektiivne olevat millegistki õige ehk adekvaatne arusaamine ja subjektiivsuse suvalisustest sõltumatu ainekäsitlus, nagu näiteks aus ja teaduslik ainekäsitlus ehk mõtlemine, kuid see on vale arusaamine objektiivsusest. Sest igasugune arusaamine, ainekäsitlus ehk tunnetamine/mõtlemine on subjektiivsed, mitte aga objektiivsed, ning nende adekvaatsus, ausus ega teaduslikkus ei tee neid objektiivseteks. -
Kalev Jaik
Kui olete põhjalikumalt läbi mõelnud, siis tulete ka teie järeldusele, et midagi muud subjektiivset ei ole olemas peale peegelduste psüühikas, et kõik ülejäänud on objektiivne alates tegevustest ja tegevuste produktidest, ning millegi kasulikkusest ja varalisusest elusolendi suhtes ehk jaoks.
Ma olen põhjalikult läbi mõelnud ja nõustun üldlevinud käsitlusega objektiivsusest ja subjektiivsusest mitte sinu ebard väljamõeldisega.kui te arvate, et subjektiivsus on midagi muud kui kõige objektiivse peegeldused elusolendi psüühikas.
Objektiivsed on need asjad, mis ei ole mõjutatud subjektiivsusest, rohkem siin midagi arutada ei ole. Sinu subjektiivsuse definitsioon on sinu enda väljamõeldis ja meelevaldne. -
Kalev Jaik
Riik tekitab kunstlikult ühes osas tema poolt valitsetavas ühiskonnas --- nii nimetatud „ääremaades” --- tööpuuduse ja võimatuse inimestel seal sissetulekuid saada ja elada, sundides niimoodi sealt inimesi emigreeeruma suurlinnadesse ning oma eluasemed ja kinnisvarad seal maha jätma ja panema eriti kahjumlikult seisma ja kasutult roiskuma.
Väga kummaline Kalev, et sa oled aru saanud miks suurtööstus on reeglina efektiivsem kui väiketööstus. Seevastu pole sa aru saanud miks suurlinn on samadel põhjustel efektiivsem kui väikelinn. Kujuta ette kui uskumatult "efektiivne" on selline elukorraldus kus inimesed elavad suurtes korterimajades kasutades teineteise toasoojust, vajades lühikesi transporte jne jne.
Omaette küsimus on see, kas inimestele "meeldib" elada seal kus on palju, või seal kus on vähe muid inimesi. See on ilmselt individuaalne küsimus. -
To Rage
(((Kui olete põhjalikumalt läbi mõelnud, siis tulete ka teie järeldusele, et midagi muud subjektiivset ei ole olemas peale peegelduste psüühikas, et kõik ülejäänud on objektiivne alates tegevustest ja tegevuste produktidest, ning millegi kasulikkusest ja varalisusest elusolendi suhtes ehk jaoks.
Ma olen põhjalikult läbi mõelnud ja nõustun üldlevinud käsitlusega objektiivsusest ja subjektiivsusest mitte sinu ebard väljamõeldisega.)))
Kahjuks ei ole te midagi läbi mõelnud, ega sellest, millest tuleks mõelda ehk arutleda, üldse mõtlema hakanudki. Oleks te arutlevalt mõtlema hakanud, leiaksite te kohe nii omaenese kui ka teise inimeste arusaamistes ebasobivusi, ebaloogilisusi, vasturääkivusi, absurdsusi ja vigu, nii nagu mõtlev inimene alati igal sammul alati leiab, ning hakkaksite oma arusaamiste süsteemis neid vigu parandama ja korda looma ehk tõeliselt kõrgemal tasemel kui tavaline inimene mõtlema. Teie aga pole niimoodi ehk arutlevalt- analüüsivalt üldse mõtlema hakanud, nii nagu pole seda ka teised ehk tavalised inimesed teinud. Te mõtlete küll, aga teie mõtlemisel on valdavalt pragmaatiline suunitlus, mitte aga valgustuslik ehk kognitiivne suunitlus, ning kohati ei mõtle üldse, kus tuleks mõtelda, vaid usute pimeusklikult, ebakriitiliselt ja ühtlasi tendentslikult ehk kallutatult sellesse, mis teile on sisendatud, või millele olete ise lohakalt mõteldes jõudnud. Et see nii on, see selgub juba sellest, et tegelikult ei ole teil ühtegi tõelist argumenti oma seisukohtade kaitseks ega millegi ümberlükkamiseks, vaid te arvate nii nagu arvate sellepärast, et ka teised inimesed nii arvavad, ning nii avamine on pop ehk teiste nii arvajate poolt tunnustatud ja heaks kiidetud. See on tüüpiline uskliku mõtlemine ehk maailmatunnetus, millisele usklikule samuti enesele tundub, et ta on kõik juba piisaval määral läbi mõelnud ja teab, ning tal ei ole vaja enam millegist arutleda ehk mõtelda, vaid vaja on hoopis uskuda. Uskliku argumendid on niisamasugused pseudo-argumendid, kus inimene samuti vaid näiliselt „argumenteerib”, kuid samas ei leia ka kõige ilmsemaid vasturääkivusi tema uskumuste ja kõige ilmsemate faktide ja näiteks teaduse seisukohtade vahel, ja näiteks teaduse seisukohad tunduvad talle samuti olevat ebard-väljamõeldised. -
To stefan
(((Väga kummaline Kalev, et sa oled aru saanud miks suurtööstus on reeglina efektiivsem kui väiketööstus. Seevastu pole sa aru saanud miks suurlinn on samadel põhjustel efektiivsem kui väikelinn)))
Muidugi on suurtööstus igas mõttes efektiivsem kui väiketööstus, ja ka suurlinnades elamisel on väga palju eeliseid, võrreldes väikelinnades ja asulates elamisega. Kuid meie kaasaegses ebardlikus ja kuritegelikus majandussüsteemis nullib need eelised riisumised ja sabotaaž, ning tegelikud tulemused on hoopis vastupidused. See on nii nagu see oli ka näiteks Nõukogude Liidus, kus kolhoos oli palju efektiivsem kui väiketalupidamine, aga riiklikult teostavate riisumiste ja sabotaažiga saavutati hoopis vastupidine tulemus, et vägivaldselt rööviti talupidajalt teda kolhoosi ajamisel kogu tema kapital ja sunniti ta kolhoosis peaaegu et tasuta orjana töötama, kolhoos ise muudeti kahjumlikuks ja riigi võlglaseks ning armusandiks, ning kolhoosnikud igaveses ja lootusetus puruvaesuses ja kunstlikult tekitatud hädades vaevlevateks armetuteks õnnetuteks olenditeks, kelledest miljonid koguni surnuks näljutati . Tulemus oli selline, et vaatamata sellele, et kolhoos oli majanduslikult igati efektiivsem, sattus kolhoosi sunnitud talupidaja hoopis kohutavasse vaesusesse ja õnnetusse, võrreldes tema endise ehk talupidaja staatusega, ning ühes sellega tõugati katastastroofi peale kolhoosnike ka peaaegu kogu ülejäänud rahvas, pannes ka linnaelanikud igavesse toidupuudusesse, pannes nad nii toidujärjekordades tundide viisi seisma, seal külmetama ja omavahel tülitsema/kaklema ning samuti nälgima.
Täpselt samasugune lugu on linnadega ja suurlinnadega kogu maailmas juba kaugelt üle sajandi. Linnas elamisel on palju eelised, võrreldes kusagil väikeasulas elamisega, kuid riik oma teostatavate riisumistega ja sabotaažidega muudab tulemuse hoopis vastupidiseks. Riik teeb elanikul maal elamise endise võimaliku asemel võimatuks, võttes talt ära töötamise ja sissetuleku saamise võimaluse, sundides teda niimoodi linna üle kolima, riisudes aga temalt ära kogu kapitali, linnas aga teeb temast endise kapitali omaniku asemel hoopis igaveseks ajaks pangavõlgniku. Inimene kaotab kogu oma esemelise kapitali ja muutub kapitali omanikust hoopis võlgnikuks ja armusandiks, igati võlgades ja kunstlikult tekitatud hädades abitult siplevaks äbarikuks. Pealeselle paneb riik selle inimese linnas elama sellistesse tingimustesse , kus see inimene peab iga päev linnasiseselt edasi tagasi ligi 100 kilomeetrit rändama/pendeldama, ja viitma aega igasugustes autoummikutes ootamisega ja ühistraspordis nakkusohtlikus huligaanidega ja kurjategijatega rikastatud keskkonnas tunglemistega, laste ja pakkide kandmisega. Pealeselle võtab riik sellelt õnnetult linnaelanikult ka laste kasvatamise vähegi normaalsed võimalused, ja ka laste saamise võimalused, sundides inimesi niimoodi oma tulevasi lapsi juba eos hävitama ehk tapma, mille tagajärjeks on linnaelanike jätkuv väljasuremine. Tulemus on selline, et vaatamata sellele, et linnas elamisel on palju eeliseid, võrreldes maal elamisega, tehakse linnas inimesel elamine ikka nii raskeks ja inimene õnnetuks, et inimeselt võetakse isegi elu jätkamise võimalus ja pannakse see inimene välja surema, ehk teostakse sellele inimesele väga aeglane väljasuremine ehk genotsiid. -
...ehk Jaiguveres elavad inimesed maal. Aga kuidas siis sööklatega läheb?
-
Kalev Jaik
Kahjuks ei ole te midagi läbi mõelnud, ega sellest, millest tuleks mõelda ehk arutleda, üldse mõtlema hakanudki. Oleks te arutlevalt mõtlema hakanud, leiaksite te kohe nii omaenese arusaamistes ebasobivusi, ebaloogilisusi, vasturääkivusi, absurdsusi ja vigu,
Kui sa oskaksid loogiliselt mõelda, sa tõesti leiaksid oma lausetes vastuolud üles.
Oled sa Kalev kunagi elus öelnud või kirjutanud: "Mina eksisin, ma saan nüüd sellest aru"?
Mis argumenteerimisse puutub, siis ma olen sult viis korda käsinud sama küsimust ja sa ei oska argumenteerida, lihtsalt kordad oma sama väidet ilma mingi põhjenduse või argumentideta.
1) Me oleme jõudnud ühisele arusaamisele, et objektiivses reaalsuses mateeria vahelised vastasmõjud ei ole objektiivselt kasulikud/kahjulikud. Sina nüüd väidad, et objektiivses reaalsuses mateeria ja elusolendi/inimese vahelised reaktsioonid, aga on objektiivselt kasulikud/kahjulikud. Mina küsin, miks elusolendi/inimese puhul sinu arvates on sündmused objektiivselt kasulikud/kahjulikud ja mateeria puhul ei ole? Mis on see erisus?
2) Objektiivse ja subjektiivse definitsiooni puhul. Oleme jõudnud ühisele arusaamisele, et eesmärgistamine, hinnangu andmine, liigitamine, arusaamine, tunnetamine, tahe, otsuste tegemine jne on subjektiivne. Aga nüüd kuidagi sa ei saa selgusele mis on subjektiivsuse vastandi definitsioon. Sa ei saa aru, et kui mingis sündmuses on osalemas mingi indiviidi tahe või mingit sündmust kirjeldatakse läbi eesmärgistamise, siis see sündmus on subjektiivsusest mõjutatud või subjektiivsest eesmärgistamisest.
Objectivity in science is an attempt to uncover truths about the natural world by eliminating personal biases, emotions, and beliefs. -
Kalev Jaik
Riik teeb elanikul maal elamise endise võimaliku asemel võimatuks...
...tehakse linnas inimesel elamine ikka nii raskeks ja inimene õnnetuks
..ehk maal ja linnas on üks ja sama viletsus? -
To Rage
(((Objectivity in science is an attempt to uncover truths about the natural world by eliminating personal biases, emotions, and beliefs.)))
Selles lauses ei ole jutt mitte objektiivsusest selle õiges tähenduses, vaid vulgaarses tähenduses, kus see käib hoopis teadusliku ainekäsitluse meetodi kohta, kus see subjektiivne ainekäsitlus ehk maailmatunnetus ei tohi olla mõjutatud käsitleja ehk teadlase isiklike huvide, emotsioonide, tahtmiste, uskumuste, eelarvamuste ega muu sellise poolt, ehk peab olema tendentslikult mitte moonutatud ehk aus. Selles tähenduses on see lause küll õige ja täitsa kuldaväärt. Kuid „objektiivne” tegelikult ei tähenda inimese maailmatunnetust ega selle adekvaatsust ega teadusliku ainekäsitluse meetodit, vaid tähendab hoopis midagi muud. -
To Rage
(((Objektiivse ja subjektiivse definitsiooni puhul. Oleme jõudnud ühisele arusaamisele, et eesmärgistamine, hinnangu andmine, liigitamine, arusaamine, tunnetamine, tahe, otsuste tegemine jne on subjektiivne. Aga nüüd kuidagi sa ei saa selgusele mis on subjektiivsuse vastandi definitsioon. Sa ei saa aru, et kui mingis sündmuses on osalemas mingi indiviidi tahe või mingit sündmust kirjeldatakse läbi eesmärgistamise, siis see sündmus on subjektiivsusest mõjutatud või subjektiivsest eesmärgistamisest.)))
Siin te sooritate vea, mis seisneb selles, et peate subjektiivsuse poolt millegi objektiivse mõhutatut subjektiivseks, mitte aga objektiivses. Subjektiivsuse poolt millegi mõjutatu aga ei ole subjektiivne, vaid on objektiivne. Näiteks kui mul on pudel ja ma löön selle katki, siis on minu tegevus, pudeli purunemine ja tekkinud klaasikillud küll mõjutatud minu subjektiivsuse poolt, sest minu seda tegevust juhtis minu subjektiivsus, kuid minu tegevus, pudeli purunemine ja klaasikillud ei ole subjektiivsed, vaid on objektiivsed. Teie senise seisukoha järgi aga peaksid need olema mitte-objektiivsed ehk ju siis subjektiivsed, sest on mõjutatud subjektiivsuse poolt. Selline peaks olema teie seisukoht, kui seda järjekindlalt rakendada kõigele, mida teie muidugi targu ei tee, vaid teete seda vaid suvaliselt nii nagu parajasti heaks arvate, või siis teie mõttekaaslased seda heaks kiidavad. Teete aga seda küll siis, kui te inimese jaoks millegi kasuliku, kahjuliku, varalise ehk vara ja väärtuse subjektiiveteks tõlgendate. Subjektiivsuse poolt millegi füüsilise/objektiivse mõjutatu aga ei ole subjektiivne, vaid on objektiivne. Näiteks teeb inimene midagi eesmärgipäraselt või sellepärast, et ta seda tahab, eesmärk ja tahe aga on subjektiivsed. Kuid selle inimese tegevus ega selle tegevuse produktid ei ole subjektiivsed, vaid on objektiivsed. Kui see, mida inimene teeb talle meeldub või ei meeldi, või ta seda nii või teisiti hindab või selle kohta midagi arvab või teab, igasugune meeldivus, mitte-meeldivus, hindamine, arvamine ja teadmine aga on subjektiivsed, siis see ise, olgu see siis kas tegevus või selle tegevuse produkt, ei ole subjektiivne, vaid on objektiivne, ning mingisugune arvamine, hindamine ega teadmine selle kohta ei tee seda subjektriivseks. Lühidalt, inimtegevus ja selle produktid ei ole subjektiivsed, vaid on objektiivsed, ning ühes sellega ka kasulikkus, varalisus ja väärtus. -
To Rage
(((Oled sa Kalev kunagi elus öelnud või kirjutanud: "Mina eksisin, ma saan nüüd sellest aru"?)))
Muidugi olen ma eksinud ja seda ka tunnistanud nii enesele kui ka teistele. Minu arvates olen ma veel rohkemgi eksinud kui keegi teine, sest eksida on võimalik ainult sellel, kes mõtleb või midagi teeb, kes aga ei mõtle ega tee, sellel ei ole ka võimalusi kuigipalju eksida peale selle ühe korra, kui ta siiski midagi teeb või mõtleb, aga ei pruugi sellest eksimusest üldse aru saada. Mina aga olen paljukordselt eksinud ja ka paljudest oma eksimustest aru saanud ja neid järjest parandanud, ja teen seda kogu aeg jätkuvalt. Meenutades oma kunagisi paljusid eksimusi, lähevad mul imestusest ihukarvad püsti ning tekib häbi ja alaväärsuse tunne, et kas tõesti võisin mina nii lihtsas asjas nii rängalt eksida. Toon ainult ühe näite oma paljudest esimustest, milliseid eksimusi on jätkunud kuhjaga kuni tänapäevani, kaasa arvatud ka arusaamiste osas majandusest ja ühiskonnakorraldusest. Kui ma olin 6 aastane ja mind viidi esmakordselt jõe äärde ujulasse, ja ma nägin, et teised inimesed ja lapsed ujuvad, arvasin ma ekslikult, et lähed aga vette ja hakkad ujuma nii nagu tahad ja sinna kuhu tahad, et selleks ei ole vaja midagi muud teha kui vaid tahta, et tahte jõul ujudki. Nii ma jooksingi omapäiselt uljalt vette ujuma ja oleks peaaegu ära uppunud, kui mind ei oleks välja tõmmatud ja hiljem selgeks tehtud, et ujuda peab kah oskama. -
To stefan
(((Riik teeb elanikul maal elamise endise võimaliku asemel võimatuks...
...tehakse linnas inimesel elamine ikka nii raskeks ja inimene õnnetuks
..ehk maal ja linnas on üks ja sama viletsus?)))
Riisumiste ja sabotaažidega on riigi poolt inimese elu väga raskeks ja kohati peaaegu et võimaluks tehtud nii linnas kui maal, kuid seda erinevate riisumise ja sabotaaži meetoditega ja erineval määral. Tulemus on selline, et linnas on inimesel ikkagi parem elada kui maal, mistõttu inimesed ongi kokku kuhjatud linnadesse, ja see inimeste kuhjamine linnadesse ehk urbanisatsiooni protsess jätkub. Üks halb on ikkagi võrreldes teise halvaga parem. Erinevus linna ja maa vahel on kujundatud isegi nii suureks, et kui riik samaaegselt oma dotatsioonidega ja investeeringutega elu maal kunstlikult kunstliku hingamise tegemise meetodil ei toetaks, ei elaks näiteks Euroopas enam peaaegu mitte ühtegi inimest maal, vaid kõik elaksid Istambuli, Moskva, Londoni, Berliini, Madridi ja Hamburgi taolistes hiigellinnades. Linnades elamine on isegi siis parem, kui inimesel ei õnnestugi seal linnas tööd ega korterit saada, vaid tuleb elama hakata kodutuna kusagil ebaseaduslikus slummis, ja tuleb hakata elama töötuna, kerjusena, vargana, prostituudina, petisena või prügikastide geoloogina. Linnas elades suudab inimindiviid omal ikkagi kuidagi hinge sees hoida vähemalt niikaua kui tal sellist vara nagu tööjõudu ja tervist kerjamise, varastamise ja prügikastides tuhnimise jaoks veel jätkub, mida ta on pärandusena kaasa saanud, mis aga maal elades oleks palju raskem ja võimatum.
Jaiguveres ei pea inimesed elama just maal, vaid elavad seal, kus see on võimalikult muidu parem ja muidugi ökonoomsem. Eelistavad aga inimesed seal mitmetel põhjustel elada seniste elamute asemel kas maa-alustes varjend-elamutes või teisaldatavates vagun-elamutes, aga samuti vee peal ujuvates elamutes ehk laev-elamutes, ning võimalikult maavärina- ja üldse katastroofikindlamates elamutes. -
Kalev Jaik
Jaiguveres ei pea inimesed elama just maal, vaid elavad seal, kus see on võimalikult muidu parem ja muidugi ökonoomsem. Eelistavad aga inimesed seal mitmetel põhjustel elada seniste elamute asemel kas maa-alustes varjend-elamutes või teisaldatavates vagun-elamutes, aga samuti vee peal ujuvates elamutes ehk laev-elamutes, ning võimalikult maavärina- ja üldse katastroofikindlamates elamutes.
Miks on nii vähe vara kasutusel elamiseks? Ja kuidas saaks sellistes elamutes hoida kogu see vara mis tehastes toodetakse? Või kas tehastes toodetud vara jääb tehastes varuna seisma? -
Kalev Jaik
Eelistavad aga inimesed seal mitmetel põhjustel elada seniste elamute asemel kas maa-alustes varjend-elamutes või teisaldatavates vagun-elamutes, aga samuti vee peal ujuvates elamutes ehk laev-elamutes, ning võimalikult maavärina- ja üldse katastroofikindlamates elamutes.
Kes ühel päeval end Jaiguverest leidma peaks ja valitseva OLIGARHi kukutamisest huvitatud on, võib nüüd kindel olla, et OLIGARH Kalev'i leiab ta varjendatud vagunelamust, mis sõidab veel peal. Niisuguste suurte jahtide leidmiseks võib kasvõi satelliidipilte kasutada, need on paratamatult silmatorkavad. -
To stefan
(((Miks on nii vähe vara kasutusel elamiseks?)))
Mida te mõtlete selle „elamise” all? Arvatavasti tarbimist(?). Küsimus on siis selline, et miks nii vähe tarbitakse? Sellepärast, et tarbimise jaoks peavad olema varad, mida tarbida. Varadest aga on alati kõigil nappus. Varasid aga on peale tarbimise vaja ka veel investeerida ehk rakendada neid varade loomise protsessi ehk tootmisprotsessi, ja vähemal määral alati ka säästa tulevase kas tarbimise või investeerimise jaoks. Tootmine on ainukene varade allikas ja juurdekasvu allikas, tarbimisel ja säästmisel aga toimub varade hävinemine-kahanemine. Varasid napib alati, ning kui tarbimist suurendada, milline tarbimine on varade hävitamine, siis vastavalt sellele tuleb paratamatult vähendada investeerimist ehk tootmist, mis kutsub esile vaesumise. Varasid ehk rikkust alati napib, nii et tarbida saab ainult investeerimist ehk tootmist vastavalt vähendades, ja investeerida ehk toota saab ainult tarbimist ja säästmist vastavalt vähendades. Selleks tulebki vähendada tarbimist, et jääks rohkem varasid investeerimise ehk tootmise jaoks, investeerida ehk toota aga tuleb sellepärast, et mitte muutuda vaesemaks, või kui ikkagi investeeritaks nii palju, et toimub rikkamaks muutumine, siis selleks, et kiirendada seda rikkamaks muutumist. See on vääramatu majandusseadus, mis kehtib mitte ainult Jaiguvere majanduse kohta, vaid kõikide aegade kõikide majanduste kohta.
(((Ja kuidas saaks sellistes elamutes hoida kogu see vara mis tehastes toodetakse?)))
Vara, mida lihtsalt hoitakse selle kunagi tulevikus kasutamise jaoks, on sääst ehk säästuna hoitav vara. Säästud muidugi peavad kah olema igas majandussüsteemis, kuid need säästud ei pea olema kunagi eriti suured. Varad ju kahanevad/ hävinevad nende säästmisel, kuigi aeglaselt aga siiski kindlasti. Esmajoones aga on varasid vaja mitte nende säästmise jaoks, vaid tarbimise ja investeerimise jaoks, ning säästmine on teisejärguline varade kasutamine igas majandussüsteemis. Suuremaid sääste aga ei hoita eluruumides, kus need segavad elamist ja on veel ka ohtlikud, sest on hea saak varaste ja röövlite jaoks, ning ahvatlevad inimesi varastama ja röövima, vaid suuremaid sääste hoitakse vastavates valvatavates hoidlates ehk ladudes, kus ka nende riknemise ehk kahanemise/hävinemise oht kiirus on kõige väiksem.
((( Või kas tehastes toodetud vara jääb tehastes varuna seisma?)))
Varasid toodeteks selleks, et neid on inimestel vaja esmajoones tarbimise ja investeerimise jaoks, ning kui neist mingi väiksem osa säästetaksegi, siis ikka tulevase kas tarbimise või investeerimise jaoks. Selleks küll ei toodeta, et jätta need varad säästudena ehk varuna tehasesse seisma. Kui mingi osa neist varadest ajutiselt säästetakse , siis toimub see säästmine mitte tehases, kus toimub tootmisprotsess, vaid ladudes. -
stefan
...ehk Jaiguveres elavad inimesed maal. Aga kuidas siis sööklatega läheb?
Kalev õpetab, et sööklad on väärtusetud ja ainus õige söömisvara on kolhoosi sigala. Iga 80 meetri järel. -
To dig
(((stefan
...ehk Jaiguveres elavad inimesed maal. Aga kuidas siis sööklatega läheb?
Kalev õpetab, et sööklad on väärtusetud ja ainus õige söömisvara on kolhoosi sigala. Iga 80 meetri järel.)))
Ükskõik kus inimesed Jaiguveres elavad, oleks seal inimeste toitlustamine selline, milline on kõige parem ja ökonoomsem. Kõige parem ja ökonoomsem on, kus inimesi vähegi rohkem lähestikku elab, industriaalne toitlustamine koos industriaalse totuainete (söökide) tootmisega ja sööklates söömisega. Seda igas mõttes, sest industriaalse toitlustamise juures on toidud kõige paremad ja kõrgema kvaliteediga, sest toitusid valmistavad seal spetsialistid, mitte aga sellel alal võhikud ja käpardid, nagu see toimub näiteks kodudes; toiduainete raiskamine ja riknemine on kõige väiksem; selleks kulub kõige vähem tööjõudu ja energiaid; on võrratult suurem võimalus kasutada ja efektiivsemalt kasutada masinaid ja tehnoloogiaid, pole vaja kasutada pakendeid ega tekitada prügi ega reostada keskkonda prügiga; pole vaja elamispinda raisata koduköökide, külmkappide ja muu peaaegu et kasutult seisva köögiinvetari hoidmise peale; pole vaja muuta enamuses naisi kodu ja köögi orjadeks jne. Näiteks praeguse prügiuputuse ja selle, et ligi 1/3 toiduainetest rändab lihtsalt prügikasti ja prügimäele, et toiduained lihtsalt riknevad nii kauplustes kui ka kodudes, tekitab just koduköögindus ja praegune äraspidine toitlustamise organiseeritus ja tehnoloogia. -
To dig
Industriaalset sööklat tänapäevase tehnika arengu juures kujutlen ma ette sellisena. Lähed sööklasse, pesed käeb puhtaks ja istud laua äärde. Ees on arvutiekraan menüüga ja toitude kirjeldusega, vajutad klahvidele, milliseid toitusid/jookisid ja kui palju tahad, näitad masinale oma pangakaarti, ning trasportöör toob kohe need toidud kohale ja paneb sööja ette lauale. Pärast söömist lükkad toidinõud traksporföörilindi peale, trasportöör viib need minema ja robot peseb ära ka laua, ning ongi sööklas käidud ja võid minema minna. Kui seal näiteks üle 5 minuti sööd ja viidad aega, siis võtab arvuti pangakontolt maha ka tasu seisuaja ehk sööklakoha liiga kaua kinnihoidmise eest. Nõudepsemise ja toidujagamise aga teevad ära põhiliselt arvuti poolt juhitavad masinad. Arvutiekraanilt võid ise jälgida, kuidas ja kui puhtalt see toidujagamine käib. Tööjõu kulu kõige selle juures on väga väike, nii nagu ka toiduvalmistamise ja transportimise juures.
Suuremate koosviibimiste nagu sünnipäevade jne tähistamiste jaoks on erisööklad, kus kõik käib samamoodi, ainult et seal tuleb mõnikord kohad enne ette tellida ja maksta ka eriteenuste eest, nagu näiteks väsinud inimestele väljamagamise võimaluse osutamise eest, paarikestele teistest eraldumise võimaluse osutamise eest eraldi kabiini, artistide esinemise eest jne. -
Kalev Jaik
industriaalse totuainete (söökide)
Nagu mäletame, hüüab jaikonomenklatuur neid, kes riides käivad, lõngusteks. Nüüd on siis ka teada, et neid, kes söövad, hüüab Kalev totudeks.
Aga kuidas hüütakse Jaiguveres seda, kes käib riides ja sööb? 🤔 -
Kalev
Kui inimesed peaksid niikuinii maa all elama, kas poleks siis kõige targem, et nad elaksid tehaste all? Niimoodi oleks töö kohe trepist üles, ja võiks elamutes kasutada tehaste jääksoojust?
Aga ma mõtlen jälle, kuhu viia kõik toodetud vara? -
To dig
(((Nagu mäletame, hüüab jaikonomenklatuur neid, kes riides käivad, lõngusteks. Nüüd on siis ka teada, et neid, kes söövad, hüüab Kalev totudeks.
Aga kuidas hüütakse Jaiguveres seda, kes käib riides ja sööb? )))
Söömine ja riides käimine on hädavalalikud, ning riides käimine ei tähenda lõnguslust. On aga lõnguslus minu terminoloogia järgi igasugune näilise ilu loomine ja nautumine, igasugune ehtimine ja ilustamine. Lõnguslus on mitte ainult riietusega, kõrvarõngastega, soengutega ja meigiga näilise ilu loomine ja nautimine ehk ilustamine, vaid üldse igasugune meeldiva näilisuse loomine ja nautimine, nagu näiteks hoonete ja ehitiste ning kaupade ehtimine ja igasugune disainimine, iluaiandus ja lillendus, aga näiteks ka narkootikliste ainete tarvitamine selleks, et nautida tekitatud illusoorset heaolu ka õnne tunnet ehk tunda kaifi.
Muide, lõngus mingil määral on iga inimene, ja seda suuremal määral, mida vähem on arenenud tema intelligentsus, ehk mida irratsionaalsem ja vähemkultuursem inimene on. Lõnguslus on üks inimese primitiivsuse iseärasus nagu näiteks ka animistlikkus. Lõngusls ongi üks animistlikkuse paljudest avaldumistest, mis seisneb selles, et inimene ajab segi näilikkuse ja tegelikkuse ning oma mõttemaailma reaalse maailmaga, tunnetades näilist tegelikkusena ja oma mõtteid füüsilise ehk reaalse maailmana. Kaasaegne tavaline lõngus neid asju otseselt ei ajagi segi, erinevalt näiteks ürginimesest ja vaimuhaigest, aga oma alateadvusliku, intuitiivse mõtlemise ehk tundmuste tasandil ajab ikkagi segi, tunnetades näilikkust tegelikkusena ja oma mõtteid füüsilise reaalsusena, millest tulenebki lõnguslikkus ---näiliku ilu loomine ja nautimine, asjade hindamine nende ilustatud välimuse järgi, ning näilise ilu ja ilustamise kultus. Lõnguslus --- see on üks inimese vaimuvaesuse ilmingutest.
On aga lõnguslus ja selle kultus ka veel kaasaegse kultuuris nii tähtis asi, et selle peale kulutavad inimesed kaugelt rohkem varasid kui millegi muu peale, olles veel tähtsam asi kui näiteks uskliku jaoks tema usk või jumal, olles kõikidest asjadest kõige tähtsam asi. Näiteks loobub lõngus ennem oma lastest, oma tervusest ja elust, kui oma kõrvarõngastest, juuksesoegust või ilusatest hilpudest. Näiteks tunnistas üks vanaeit, et kui ta sõja ajal oli rindel halastajaõde ja korjas lahinguväljalt haavatuid, kus ümberringi toimusid mürskude ja granaatide plahvatused ja kuulipildujavalangud niitsid ka põõsaid ja puid maha, kartis ta mitte niivõrd surma kui hoopis seda, et kui hirmus võib olla tema laiba välimus, kui ta surma saab, ja mis saab siis tema lokkidest ja soengust. Ka näiteks Hitler, kui talle 1944 aastal tehti atendaat, ja ta vaid üle noatera ellu jäi, oli tema esimene mure peale plahvatusest toibumist: „Aga minu ülikond...” Nimelt sai see ülikond plahvatuses kõvasti viga. Tsirkuse klouni nähes on lõnguse jaoks kõige naljakam just klouni välimus ja riietus, nii tähtis on selle inimese jaoks välimus ja näilikkus, ning üldse inimesele tema tähtsuse annab väga suurel määral just tema smoking ja lips ning „hoolitsetud” ehk ilustatud välimus. "Kleider machen Leute"(hilbud teevad inimese), üteb ka lõnguste vanasõna. -
To stefan
(((Kui inimesed peaksid niikuinii maa all elama, kas poleks siis kõige targem, et nad elaksid tehaste all? Niimoodi oleks töö kohe trepist üles, ja võiks elamutes kasutada tehaste jääksoojust?
Aga ma mõtlen jälle, kuhu viia kõik toodetud vara?)))
Minu arvaes tuleks just esmajoones laod, tehased, sööklad, klubid ja teenendusasutused ehitada maa alla, ning kui rikkuse nappus ehk vaesus seda ei takista, siis ka raudteed, maanteed ja tänavad, ning vast hoopis vähem elamud. Seda mitmetel põhjustel, nagu näiteks järgmistel. Siis jääb maapind sedavõrra vabamaks taimekasvatamise jaoks, ja lõpeb ära järjest suurenev inimeste poolt planeedi pinna muutmine maapealsete hoonete katuste/seinte, ladude ja teede/tänavate tehiskõrbeks. Siis jääb inimeste elutegevus peaaegu sõltumatuks kliima muutusest, nagu talvekülmadest, suvekuumustest, tormidest, talvisest lumest, jääst ja libedusest, ning maa-aluse tehiskliima loomiseks ei kulu peaaegu üldse tehislikku energiat selle kõige kütmiseks-jahutamiseks. Nii on juba ka ainult 10 meetri paksune maapinna kiht nii halb soojusjuht, et selle kaudu peaaegu ei toimu mingit jahtumist ega soojenemist, ja on samas nii suur soojuse akumulaator, et sellesse ventilaatoritega akumuleeritud suvesoojusest jätkub peaaegu terveks talveks, ehk on seal soojuskaod ja küttekulud minimaalsed, võrreldes maapealsete hoonetega. Maaalune ehitus aga tuleb isegi odavam kui maapealne, sest selleks ehitismaterjalid (põhiliselt betoon) on odavamad, ja ka ehitamine tuleb odavam, kui selleks välja töötada vastav tehnoloogia. Näites pole siis vaja ehitada kalleid hoonete vundamente ega soojusisolatsioonikihte, ja ka niiskuse tõrjeks õhukene kas bituumenist või kilest isolatsioonikiht peab vastu praktiliselt igavesti ilma ilmastiku poolt amortiseerumata, kui maapeal ilmastiku tingimistes see kõik laguneb juba mõne aastaga. Külmutatud pinnasesse rajatud autotunnlittesse pole vaja isegi ašvaltkatet, sest teekatteks kõlbab selline betoon nagu külmunud kas liiv või savi, kus sideainks graanulite vahel on näiteks -30*C jää. Graniidisse ja teistesse kõvematesse kivimitesse ruumide rajamiseks, ladude ja teede rajamiseks külmunud või põhiliselt talvekülmaga külmutatud ükskõik millisesse pinnasesse aga ei kulu peaaegu üldse tehislikke ehitusmaterjale jne. Näiteks Rail-Baltic tunnel kulgeks siis ilma igasuguste probleemideta üle 40 meetri sügavusel igikülmutatud maapinnas. Aga võivad olla ka veega täidetud maa-alused tunnelid, kus liiguvad alleveelaevad, või siis vaakumtorud, milles rongid võival liikuda minimaalse hõõrdumisega kiirusega ka üle 1000 km tunnis, ning pole vaja ka keskkonda reostada lennukitega ega lennuväljadega ning müraga ning lennukimootorite heitgaasidega, ning pole vaja selleks ka naftat raisata, sest liikuma paneb rongid elekter.
Aga kuhu panna tehaste toodang? Seda toodangut on ju inimesel vaja, ja sellest ehk varadest on kogu aeg nappus, ning kui poleks vaja, seda ei toodetakski. Seda ei toodeta, mida ei ole vaja. See osa toodangust, mida kohe ära ei tarbita ega investeerita, mis on ühiskonnas toimuvas vahetusprotsessis kaupadena, või siis mida hoitakse säästudena, seda hoitakse ajutiselt ladudes, kuni see kas tarbitakse, investeeritakse, või siis enne tarbimist või investeerimist suunatakse vahetusprotsessi ehk muudetakse kaupadeks. -
Kalev
Mitu tundi ööpäevas sa kujutad ette, et keskmine Jaiguvere elanik on maa all?
Kas sa pole mõelnud selle peale, et nii kui taimed, ka inimesed on loodud selleks, et elada hoopis päikese all, toodes D-vitamiini jne?
