Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • To stefan
    (((Mitu tundi ööpäevas sa kujutad ette, et keskmine Jaiguvere elanik on maa all?

    Kas sa pole mõelnud selle peale, et nii kui taimed, ka inimesed on loodud selleks, et elada hoopis päikese all, toodes D-vitamiini jne? )))

    Soovi korral võib inimene elada maa all kasvõi kogu aeg, nii et kehva ilmaga sealt välja ei tulegi, ja siis ei ole tal ka talveriideid vaja, vaid võib elada kasvõi Gröönimaal või Lapimaal suveriietes aastaringselt. UV päikesevalgust ja D-vitamiini tootmist organismis on küll vaja, aga seda kiirgust annavad ka mõned elektrilambid, nii et päikesevalgus on asendatav. Kujutlege omale ette praegust elu näit Ulan-Batoris, kus talvel on külma alla -50*C, suvel sooja üle 50*C, ja muul ajal domineerib kah halb ilm ühes lume- ja tolmutuiskudega ja tugevate tuultega, kus te peate päevas mitu korda edasi-tagasi ümber riietuma, et välja minna, kus te peate oma elamut ja töökohta kütma ja jahutama, ja vaatamata sellele ikkagi külmetama ja kuumarabanduse ääre peal nõrkenuna higistama ja pooleldi haige olema ning väljas rändama, et minna tööle, kooli, kauplusse jne, ja võrrelge seda seal elamisega maa all, kus on väga odavalt aastaringselt ühtlane temperatuur näiteks 18*C, kus teil ei ole vaja ümberriietumisi, kusagile kaugemale minna ega rännata, pole vaja talveriietust, ega vaja ka kannatada nii külma kui ka kuuma tõttu.
  • Kindlasti toetab Kalev Beau Brummell'i seisukohti nagu näiteks õpetust, et mehed peavad käima igavates riietes, mis on nii odavad, et temasugune inimene neid osta jaksaks, mitte varasema moe järgi uhkevärvilistes ja kallitest kangastest riietes.
  • Kalev Jaik
    Siis jääb maapind sedavõrra vabamaks taimekasvatamise jaoks,

    Kalev, aga miks Sa ei jutlusta tööstusliku taimekasvatamise headest omadustest?

  • Kalevi paradiisist, maa alla kaevatud White Cliffs'i linnast Austraalias, on saadaval video.
  • Kalev Jaik
    Soovi korral võib inimene elada maa all kasvõi kogu aeg, nii et kehva ilmaga sealt välja ei tulegi, ja siis ei ole tal ka talveriideid vaja, vaid võib elada kasvõi Gröönimaal või Lapimaal suveriietes aastaringselt. UV päikesevalgust ja D-vitamiini tootmist organismis on küll vaja, aga seda kiirgust annavad ka mõned elektrilambid, nii et päikesevalgus on asendatav. Kujutlege omale ette praegust elu näit Ulan-Batoris, kus talvel on külma alla -50*C, suvel sooja üle 50*C, ja muul ajal domineerib kah halb ilm ühes lume- ja tolmutuiskudega ja tugevate tuultega, kus te peate päevas mitu korda edasi-tagasi ümber riietuma, et välja minna, kus te peate oma elamut ja töökohta kütma ja jahutama, ja vaatamata sellele ikkagi külmetama ja kuumarabanduse ääre peal nõrkenuna higistama ja pooleldi haige olema ning väljas rändama, et minna tööle, kooli, kauplusse jne, ja võrrelge seda seal elamisega maa all, kus on väga odavalt aastaringselt ühtlane temperatuur näiteks 18*C, kus teil ei ole vaja ümberriietumisi, kusagile kaugemale minna ega rännata, pole vaja talveriietust, ega vaja ka kannatada nii külma kui ka kuuma tõttu.

    Jälle teed sa seda viga mis hävitab sinu analüüse täielikult, ja on tekitanud sulle nii palju probleeme elus. Nimelt: Sa analüüsid inimesi nagu nad oleksid robotid, või peaksid olema robotid. Inimesed on tunnetega, inimesed on leidlikud, inimeste aktiivsus põhineb inspiratsioonil. Nad ei ole roboteid. Niipea kui sa saad sellest aru, hakkad sa ka tegema palju paremaid analüüse ja otsuseid. Veel pole hilja õppida Kalev!

    Su igiliikurit seevastu, seda tuleks analüüsida nagu masinat. Paraku aga oled sa eksinud ka selles analüüsis, ehk ka sel alal on sul täiesti võimalik tulevikus edusamme teha!
  • To stefan
    (((Jälle teed sa seda viga mis hävitab sinu analüüse täielikult, ja on tekitanud sulle nii palju probleeme elus. Nimelt: Sa analüüsid inimesi nagu nad oleksid robotid, või peaksid olema robotid. Inimesed on tunnetega, inimesed on leidlikud, inimeste aktiivsus põhineb inspiratsioonil. Nad ei ole roboteid.)))

    See on tüüpiline irratsionalistlik eluorientatsioon ehk maailmavaade, et inimene peaks juhinduma intuitsioonist ehk oma tundmusest/tahtmistest , mitte aga mõistusest, ning oma mõistust rakendama vaid selleks, et kõike seda saavutada, mida talle intuitsioon ja tundmused ette dikteerivad, ehk mis teda kui olendit valitsevad, et inimest peaks valitsema tema intuitsioon ja tundmused, mitte aga mõistus, et mõistust peaks inimene kasutama vaid abivahendina tehniliste ja pragmaatiliste probleemide lahendamisel. Utreeritult on see irratsionalistlik eluorientatsioon selline nagu näiteks joodikul, et milleks juua, seda dikteerib talle ette tema intuitsioon, tundmised ja tahe, ja mõistust kasutama ta peab hoopis selleks, et viina hankida ja joomise jaoks soodsaid tingimusi luua, või nagu see on üldse lõngusel, et milleks millegi välimust ilustada ja nautida, seda dikteerivad talle ette teda valitsevad tema intuitsioon, tahe ja tundmised --- see kas miski asi meeldib või mitte, ja mõistust kasutab ta vaid selleks, et seda emotsionaalselt meeldivat saavutada.

    Mis aga on see intuitsioon, tundmised ja tahe ? See pole midagi muud kui inimese alateadlik mõtlemine, kus mõttekäigud ehk mõtlemise operatsioonid pole mõtlejale enesele teadlikult jälgitavad ega korrigeeritavad. See on inimese madalatasemeline, loomalik ehk loomadele omane, ürgne, primitiiivne mõtlemine, mida iseloomustab psüühiline automatism. See on inimese alateadlik primitiivne mõtlemine, mida iseloomustavad veel ka mõtlemise ebaloogilisus, ebakriitilisus, aga ka võimetus eristada psüühilist füüsilisest ehk subjektiivset objektiivsest. Väljendub see näiteks selles, et inimene ei erista näilikkust tegelikkusest, või eritab seda nii puudulikult, et ikkagi tunnetab mingil määral näilikkust tegelikkusena. Nii näiteks teab lõngus oma kõrgema ehk mõistusliku mõtlemise tasandil, et millegi ilustatud välimus ei ole selle asja tegelik ilu ehk headus, ning selle tunnetamine tegeliku iluna/headusena on illusoorne ehk illusioon, kuid oma intuitiivse mõtlemise tasandil tunnetab seda reaalsena, tunnetades seda illusoorset ikkagi kokkuvõttes mingil määral reaalsena. Ning kuna lõnguse maailmartunnetust valitseb intuitsuioon, irratsionaalsed tundmused ja tahe, mitte aga mõistus, siis selle tagajärjeks ongi see, et lõngus tunnetab illusoorset mingil määral ikkagi reaalsena, mille tulemus ongi selle inimese poolt näilise ilu/headuse kultus ehk lõnguslus. Muide, ka näiteks religioossete ja poliitiliste absurdsete, ebaloogiliste ja ebakriitiliste uskumuste aluseks on seesama inimese mõtlemise irratsionaalsus ehk intuitiivsus.

    Vaadake nüüd, mida tähendab see intuitsioon, tundmused ja tahe tegelikult, tähendab inimese maailmatrunnetuse irratsionaalsust/primitiivsust ning tema mõtlemise ebaloogilisust, ebakriitilisist ja pimeusklikkust, tähendades inimese loomalikkust ehk tõpralikkust, tähendades inimese alam-inimlikkust ehk minu terminoloogia järgi näraklikkust nii gnoseoloogilises kui ka moraalses mõttes.

    Muide, ma kavatsesin juba üle 40 aasta tagasi kirjutama hakata inimese olemust käsitlevat fundamentaalset filosoofilist teost, mille pealkirjaks kavatsesin panna „Närakas”, aga pole veel siiamaani selle kirjutamiseni jõudnud, kuigi olen mitu korda isegi selle kirjutamise alustamist üritanud.
  • Kalev Jaik
    Utreeritult on see irratsionalistlik eluorientatsioon selline nagu näiteks joodikul, et milleks juua, seda dikteerib talle ette tema intuitsioon, tundmised ja tahe,

    Tüüpiline Euroopa inimene joob alkoholi, aga tüüpiline Euroopa inimene pole joodik.

    Kõigi naudingutega elus on nii, et nad on ühelt poolt täitsa loomulikud, aga normaalselt elamiseks on vaja neid naudinguid ohjeldada. Nautimine ja naudingute ohjeldamine käivad käsikäes ja on inimeste ja rahvade omavahelistes suhtlemises läbi aastatuhandete välja arenenud. Mind imestab, et sina oma 77 eluaasta jooksul pole seda veel selgeks saanud, vaid eitad kõike mis ei teeks inimene robotiks.

  • To stefan
    (((Mind imestab, et sina oma 77 eluaasta jooksul pole seda veel selgeks saanud, vaid eitad kõike mis ei teeks inimene robotiks.)))

    „Robotiks” peate te siis inimest, kes mõtleb loogiliselt, kriitiliselt ja ka teaduslikult, kellele vastanduks siis intuitiivselt/emotsionaalselt, mitteloogiliselt, mittekriitiliselt, konformistlikult ja pimeusklikult mõtlev inimene, nagu näiteks joodik, lõngus, usklik, huligaan, daam, ürginimene jne. Kui see nii oleks, siis muutuks inimene seda enam „robotiks”, mida kõrgemale vaimse arengutasemele ta jõuab, ja kõige suuremad inimrobotid oleksid siis teadlased ja eriti filosoofid. Ma mõtlen siin tõelisi teadlasi ja filosoofe, mitte aga selliseid teesklevaid petiseid ega petiste teenistuses olevaid marionette, kellede eesmärgiks ei ole mitte tõde, vaid hoopis isiklik omakasu. See aga ei klapi kuidagi, sest siis peaksid kõige vähem robotid olema vähemkultuursed ja vähem arenenud inimesed, eriti aga loomad, kellede kogu mõtlemine on ainult intuitiivne/tundmuslik/emotsionaalne.

    Joodik on inimene, kes joob selleks, et tekitada enesel illussoorset õnnertunnet ehk kaifi, ehk suruda enese maailmatunnetuses maha ratsionaalsus ja asendada see meeldiva illusoorse irratsionaalsusega.

    (((Kõigi naudingutega elus on nii, et nad on ühelt poolt täitsa loomulikud, aga normaalselt elamiseks on vaja neid naudinguid ohjeldada. )))

    Naudingud ja igasugune emotsionaalne ehk tundmuslik meeldivus pole midagi muud kui millegi headuse tunnetamine emotsionaalsel/tundmuslikul/intuitiivsel tunnetuse tasemel, milline tase on madal, võrreldes ratsionaalse tunnetuse tasemega. Kuid millegipärast ei tee te siin kõige tähtsamat, mida tuleks teha. Tuleks eristada normaalne ehk loomulik naudingute ja meeldivuste tnnetamine pettuse ja enesepettuse teel ehk illusioonide tekitamise teel saavutatud naudingute ja meeldivuste tunnetamisest. Ilma seda eristust tegemata oleks meil väga raske õigesti aru saada näiteks lõnguslikkuse olemusest.
  • Kalev Jaik
    Naudingud ja igasugune emotsionaalne ehk tundmuslik meeldivus pole midagi muud kui millegi headuse tunnetamine emotsionaalsel/tundmuslikul/intuitiivsel tunnetuse tasemel, milline tase on madal, võrreldes ratsionaalse tunnetuse tasemega.

    Sa räägid, et see on "madal" kuna sa ilmselt ei saa sellest aru. Minu arusaamisel on südametunnistus hoopis kõige kõrgem tase kuhu inimene üldse jõuab.
  • To stefan
    (((Sa räägid, et see on "madal" kuna sa ilmselt ei saa sellest aru. Minu arusaamisel on südametunnistus hoopis kõige kõrgem tase kuhu inimene üldse jõuab.)))

    Ei ole! Südametunnistus on eriline tundmus, emotsioon, intuitsioon, samuti nagu ka näiteks kaastunne, empaatia ja kohusetunne, armastus, altruistlikkus, libiido jne, on irratsionaalne ja sellepärast madal, võrreldes mõistusega. Taseme poolest samasugused on ka näiteks häbi, põlgamine vihkamine, kadedus, omakasupüüdlikkus kahjurõõm, sadistlikkus, tapakirg, agressiivsus jne. Kõrgeimad on hoopis mõistus ehk ratio järjekindla loogilise/kriitilise ausa mõtlemise tasandil. Intuitsiooni, emotsioonide ja tundmiste tasandil ei suuda tunnetaja oma mõttekäike jälgida, kontrollida ega korrigeerida, ja kõik see on tema jaoks tundmatu maa. Näiteks kui inimesel on selline südametunnistus nagu see on, ta midagi armastab või vihkab, tunneb kadedust, on sadistlik jne, siis ta ise seda ei tea, miks ta on selline, millele ja millistele mõttekäikudele see tema intuitsioon rajaneb, kuidas ta on sellisele emotsionaalsele suhtumisele jõudnud ja jätkuvalt jõuab, ning vastavalt sellele pole tal ka võimalik midagi ekslikku ega vigu seal leida ega parandada, vaid kõik see avaneb tema teadvuse tasandil irratsionaalse kinnisideelise ilmutusena. Inimesel pole ka mingeid argumente ega põhjendusi selle põhjendamiseks, ta teab vaid seda, et miski asi talle meeldib või ei meeldi, et ta midagi tahab või ei taha jne, ning kui ta midagi püüabki põhjendada, siis see on mitte tõeline põhjendamine, vaid hoopis näiline põhjendamine, ja seega valetamine. Näiteks kui selliselt irratsionaalselt inimeselt hakata uurima, et miks ta lilli ja ehteid armastab, siis ta ei tea seda, aga võib seda näiliselt põhjendada näiteks niimoodi, et see olevat kultuurne ja ilus, et seda teadvat kõik, ning kes seda ei tea olevat loll jne, ehk valetab niimoodi. No kuidas saab nüüd intuitiivne ehk irratsionaalne maailmatunnetus kõrgem olla näiteks teaduslikust maailmatunnetusest, kus kõik peab olema loogiliselt, kriitiliselt ja ausalt põhjendatud, analüüsitav, arutletav ja vaieldav?! Ei saa ju!
  • Jällegi, sa ei oska eristada inimesed robotitest, arvutitest jne. Normaalne inimene omab ajusid nii selleks, et lahendada ratsionaalseid, matemaatilisi probleeme, kui ka selleks, et tunda. Ja tundmine on kõrgem. Sa oled liiga kergelt alla andnud.
  • Kalev Jaik
    mõtlev inimene, nagu näiteks joodik, lõngus, usklik, huligaan, daam, ürginimene jne.

    Kalev, missuguse stereotüübiga tuleks sildistada inimest, kes kujutab endale ette, et stereotüüpide loetlemine kujutab endast mõtlemist?
  • To dig
    (((mõtlev inimene, nagu näiteks joodik, lõngus, usklik, huligaan, daam, ürginimene jne.
    Kalev, missuguse stereotüübiga tuleks sildistada inimest, kes kujutab endale ette, et stereotüüpide loetlemine kujutab endast mõtlemist?)))

    Stereotüüpide loetlemine muidugi mõtlemine nii väga ei ole. Küll aga on mõtlemine nende stereotüüpide abstraheerimine nende väga oluliste ühiste omaduste järgi, millisteks ühisteks omadusteks antud juhul on mõtlemise intuitiivsus/emotsionaalsus ja üldse irratsionaalsus ühes selle mõtlemise iseärasustega, mis vastandub teistsugusele mõtlemisele, milleks on mõistuslik, loogiline, kriitiline, arutlev ja teaduslik aus mõtlemine. See on oma olemuselt samasugune abstraheerimine, nagu abstraheerib ka näiteks bioloog erinevad loomad ühed putukateks ja teised ämblikulaadseteks. Inimest, kes antud juhul erinevaid stereotüüpe niimoodi abstraheerib või klassifitseerib, nimetaksin ma kas teadlaseks või filosoofiks, seda eriti veel sellepärast, et varem pole erinevaid stereotüüpe niimoodi klassifitseeritud ega leitud midagi väga olulist nendel erinevatel asjadel spetsiifiliselt ühist, milleks on irratsionaalne/tundmuslik mõtlemine.
  • Kalev Jaik
    Siin te sooritate vea, mis seisneb selles, et peate subjektiivsuse poolt millegi objektiivse mõhutatut subjektiivseks, mitte aga objektiivses. Subjektiivsuse poolt millegi mõjutatu aga ei ole subjektiivne, vaid on objektiivne. Näiteks kui mul on pudel ja ma löön selle katki, siis on minu tegevus, pudeli purunemine ja tekkinud klaasikillud küll mõjutatud minu subjektiivsuse poolt, sest minu seda tegevust juhtis minu subjektiivsus, kuid minu tegevus, pudeli purunemine ja klaasikillud ei ole subjektiivsed, vaid on objektiivsed.

    Sõltub kuidas või millist osa sündmusest sa kirjeldad, kui kirjeldad füüsilisi jõudusid nagu gravitatsiooni mõjumas klaasikildudele, siis need on objektiivsed, kui kirjeldad seda, et pudeli muutumine kildudeks oli kahjulik, siis lisad siia oma hinnangu ja see on subjektiivne.

    Aga võibolla tahad lõpuks selgitada kasulikuse/kahjulikkuse fenomeni:
    Rage
    ma olen sult viis korda käsinud sama küsimust ja sa ei oska argumenteerida, lihtsalt kordad oma sama väidet ilma mingi põhjenduse või argumentideta.
    1) Me oleme jõudnud ühisele arusaamisele, et objektiivses reaalsuses mateeria vahelised vastasmõjud ei ole objektiivselt kasulikud/kahjulikud. Sina nüüd väidad, et objektiivses reaalsuses mateeria ja elusolendi/inimese vahelised reaktsioonid, aga on objektiivselt kasulikud/kahjulikud. Mina küsin, miks elusolendi/inimese puhul sinu arvates on sündmused objektiivselt kasulikud/kahjulikud ja mateeria puhul ei ole? Mis on see erisus?


  • Kalev Jaik
    See on oma olemuselt samasugune abstraheerimine, nagu abstraheerib ka näiteks bioloog erinevad loomad ühed putukateks ja teised ämblikulaadseteks.

    Tõsi ka või? Ja nii, nagu ükski loom ei saa olla ämblikulaadne putukas, ei saa ükski inimene olla korraga "joodik" ja "lõngus" või "usklik" ja "huligaan"?

    Vägisi tuletab meelde "tüpoloogiat", mis õpetab, et naisi tuleb lahterdada kolme tüüpi: pikad naised, malet mängivad naised ja ruudulisi seelikuid kandvad naised.
  • Kalev
    Kuidas kommenteerid "sinataminst" ja "teietamist". Mida võime "sinatajate" ja "teietajate" iseloomudest öelda? Kumb on ratsionaalsem?
  • To Rage
    (((Mina küsin, miks elusolendi/inimese puhul sinu arvates on sündmused objektiivselt kasulikud/kahjulikud ja mateeria puhul ei ole? Mis on see erisus?)))

    Ma vastaksin sellele küsimusele niimoodi. Kõigepealt tuvastame, et miski asi mõjub millegile teisele asjale soodustavalt, ning et see selline mõju on objektiivne. Miks selline objektiivne soodustav mõju on kasulik mõju, selles saame selgusele jõuda selle järgi, et miski asi on kasulik inimese kui olendi ehk protsessi jaoks. Teiste elusolendite kui protsesside jaoks on miski soodustav mõju kasulik sellepärast, et need on inimese lähisugulased, erinevalt protsessidest elutute asjade maailmas, ja nende jaoks on see kasulik samamoodi. Nii lihtsate faktide tuvastamise ja arutluse teel jõuame järeldusele, et miski asi on kasulik inimese ja teiste elusolendite jaoks objektiivselt, et kasulikkus on objektiivne.

    Kui meil veel tekib kahtlusi selle kohta, siis arutleme edasi. Kõigepealt tuvastame jälle, et miski asi on inimese jaoks kasulik. Aga kuidas kasulik, kas objektiivselt või subjektiivselt? Selle kindlakstegemiseks võtame erinevaid inimesi, nagu näiteks teadlik kaasaegne inimene, ürginimene, magav inimene, veel sündimata inimene, beebi, koomaseisundis inimene jne. Oletame, et millegi kasulikkus selle inimese jaks on mitte objektiivne vaid subjektiivne. Nüüd püüame selgusele jõuda, et kuidas saab miski asi subjektiivselt kasulik või kahjulik olla kas sündimata lapse või koomaseisundis oleva inimese jaoks, nagu näiteks narkoosi all operatsiooniolaual. Kasulik või kahjulik see aga on ka nende inimeste jaoks, mis selgub näiteks sellest, et inimene võib ka emaüsas viga saada ja jääda eluks ajaks invaliidiks, milline invaliidiks jäämine on kahjulik nii, nagu miski asi on inimesele üldse kasulik või kahjulik. Kui me tuvastame, et invaliidiks jäämine on inimese jaoks kahjulik, siis inimene võib invaliidiks jääga ka nii emaüsas kui ka narkoosi all operatsiooniolaual koomaseisundis, kui ta mitte midagi ei tea, kui tema subjektiivsus kas puudub, või see on amööbi arengutasemeline, ning milline subjektiivsus bakteril ja taimel puudub üldse. Sellest saame järeldada, et kui miski asi on inimesele kas kasulik või kahjulik emaihus ja koomaseisundis, millal inimesel igasugune millegist arusaamine ehk subjektiivsus puudub, siis ei saa see asi kasulik või kahjulik olla selle inimese jaoks mitte kuidagi subjektiivselt , vaid saab olla ja on seda objektiivselt. Kui sellest inimesest saab teadlik inimene, ja ta hakkab millegi kasulikkusest ja kahjulikkusest tema jaoks ka aru saama, milline arusaamine on subjektiivne, siis ei muuda tema see arusaamine midagi kasulikuks ega kahjulikuks tema jaoks, vaid tema arusaamises võib see objektiivne kasulikkus või kahjulikkus vaid peegelduda. Sellest saame järeldada: kasulikkus on objektiivne, mitte aga subjektiivne, mitte arusaamise ega mitte hinnang.
  • Kalev Jaik
    (((Mina küsin, miks elusolendi/inimese puhul sinu arvates on sündmused objektiivselt kasulikud/kahjulikud ja mateeria puhul ei ole? Mis on see erisus?)))
    Kõigepealt tuvastame, et miski asi mõjub millegile teisele asjale soodustavalt, ning et see selline mõju on objektiivne. Miks selline objektiivne soodustav mõju on kasulik mõju, selles saame selgusele jõuda selle järgi, et miski asi on kasulik inimese kui olendi ehk protsessi jaoks.

    Mina küsin, miks on objektiivses reaalsuses (võib ka sõnastada, et objektiivse reaalsuse jaoks) inimesega seotud sündmused kasulikud/kahjulikud ja sina vastad, et sellepärast, et see on kasulik inimese jaoks. Kui meil on midgai kasulik subjekti jaoks, siis see ei tähenda, et see on objektiivse reaalsuse jaoks kasulik. Universumil ei ole vahet millises olekus inimese mateeria on.
    Kalev Jaik
    Nii lihtsate faktide tuvastamise ja arutluse teel jõuame järeldusele, et miski asi on kasulik inimese ja teiste elusolendite jaoks objektiivselt, et kasulikkus on objektiivne.

    Kui sul oleks loogilist mõtlemist, siis sa saaksid aru, et mingit arutlemist siin ei ole. Sina ütled lihtsalt, et asi on kasulik selle pärast, et see on kasulik. See ei ole arutlemine.

    Proovime siis veidi detailsemalt. Mäletad meie Laeva liikumise näites: ka need jõud mis mõjusid liikumisele takistavalt või soodustavalt ei olnud kuidagi objektiivselt kahjulikud/kasulikud? Miks sinu arvates jõud mis inimese elus püsimisele soodustavad või takistavad on, peaksid objektiivselt kasulikud/kahjulikud olema, kui laeva liikumisele ei olnud? Mina väidaksin, et sarnaselt laeva näitele, need jõud objektiivselt ei ole kasulikud/kahjulikud.
  • To Rage
    (((Mina küsin, miks on objektiivses reaalsuses (võib ka sõnastada, et objektiivse reaalsuse jaoks) inimesega seotud sündmused kasulikud/kahjulikud ja sina vastad, et sellepärast, et see on kasulik inimese jaoks. Kui meil on midgai kasulik subjekti jaoks, siis see ei tähenda, et see on objektiivse reaalsuse jaoks kasulik. Universumil ei ole vahet millises olekus inimese mateeria on.)))

    Et miski asi on kasulik objektiivselt, see ei tähenda, et objektiivse reaalsuse jaoks, vaid on kasulik inimese või mõne teise elusolendi jaoks. Kas ainult elusolendi jaoks, see polegi antud juhul tähtis, sest meil on vaja välja selgitada, et see on millegile soodustav mõju, ja on füüsiline/objektiivne. Kui me järeldaksime, et sool vees lahustuna avaldab vee elektrijuhtivusele soodustavat mõju, ja see on elektrile kasulik, siis ei oleks see nii vale kui järeldus, et kasulik mõju ehk kasulikkus on subjektiivne. Teine viga on see, et te identifitseerite olendi ja subjekti, nagu näiteks peate inimest subjektiks, nagu seda viga on kogu inimkond tänapäevani sooritanud. Olend, inimene aga ei ole subjekt, vaid on objekt, ning subjekt on hoopis selle olendi psüühika, kui selline kah juhtub mõnikord olemas olema --- on kõige objektiivse peegeldused psüühikas.

    (((Kui sul oleks loogilist mõtlemist, siis sa saaksid aru, et mingit arutlemist siin ei ole. Sina ütled lihtsalt, et asi on kasulik selle pärast, et see on kasulik. See ei ole arutlemine.)))

    Ka loogiline/arutlev mõtlemine peab algama informatsioonist millegi kohta, nagu näiteks sellisest, et Balti meri on olemas, et jumal ja haldjad on olemas, et jää määrimine tahmaga soodustab kevadel jää sulamist, et kaardid ennustavad kellegi saatust jne. Selline informatsioon ehk teadmine on ka selline, et miski asi on inimesele kasulik. Edasi aga hakkame arutlemine selle üle, kas see teadmine on õige või vale, millele see rajaneb, miks õige või vale, kas ja millised vasturääkivused ilmnevad, võrreldes seda teadmist teiste teadmistega ja faktidega, et kas teadmine millegi kasulikkusest kellegi jaoks on või ei ole seesama asi mis kasulikkus jne. Niimoodi arutledes jõuame me kindlasti tõdemuseni, et miski asi millegi teise asja suhtes on soodustav objektiivselt, ning sealt edasi sellisele järeldusele jõudmine pole enam kaugel, et see soodustav objektiivne mõju võib olla kasulik mõju, ja niisama objektiivselt.
  • Kalev Jaik
    Et miski asi on kasulik objektiivselt, see ei tähenda, et objektiivse reaalsuse jaoks, vaid on kasulik inimese või mõne teise elusolendi jaoks. Kas ainult elusolendi jaoks, see polegi antud juhul tähtis, sest meil on vaja välja selgitada, et see on millegile soodustav mõju, ja on füüsiline/objektiivne.

    Kust sa võtad, et on kasulik? See ei tulene objektiivsest reaalsusest. Laeva näite puhul taaskored soodustavad/takistavad mõjud olid objektiivsed ja ei olnud kasulikud/kahjulikud. Miks peaks olema inimese suhtes kasulikud/kahjulikud objektiivselt. Ei ole ju. On objektiivsed reaktsioonid, võib nimetada ka takistavateks/soodustavateks. Aga kust tuleb objektiivne kasulikkus/kahjulikkus?
  • To Rage
    ((Miks peaks olema inimese suhtes kasulikud/kahjulikud objektiivselt. Ei ole ju. On objektiivsed reaktsioonid, võib nimetada ka takistavateks/soodustavateks. Aga kust tuleb objektiivne kasulikkus/kahjulikkus?)))

    Siinkohal olete lahendanud põhiküsimise õigesti. Miski asi või mõju millegile on soodustav või takistav objektiivselt. Siit edasi järgmine järeldus ja arutluse tulemus on selline, et seda sellist objektiivset soodustavat või takistavat mõju inimesele ja üldse elusolenditele me oleme nimetanud ja peame kasulikuks-kahjulikuks. Miks me soodustavat mõju elusolendile peame kasulikuks, elutule asjale aga mitte, see polegi antud juhul tähtis ja jäägu edaspidiste arutluste/vaidluste teemaks. Tähtis aga on see, et see selline mõju elusolendile ja inimesele on objektiivne, mitte aga subjektiivne, mitte arusaamine. Miks mina niimoodi arvan, selle kohta põhilised argumendid olen ma juba välja öelnud. Lisan aga veel ühe, kuigi mitte kõige parema. Meil oleks s raske ja võõrastav seda mõista, nagu võiks miski soodustav objektiivne mõju inimesele olla mitte kasulik. See on kindlast kasulik, millest me peaksime aru saama. Iga vähegi mõtlev inimene peaks sellest aru saama, et näiteks hingatava õhu soodustav mõju temale ei saa mitte kuidagi olla temale mitte-kasulik, et see on kasulik, ning selle puudumine on temale kahjulik. Kuna aga selline soodustav mõju on objektiivne ja kasulik, siis see tõendab veelkordselt, et miski mõju inimesele on kasulik objektiivselt, mitte aga subjektiivselt. Millegi kasulikkus inimese suhtes ehk jaoks on objektiivne, ning mitte universumi jaoks, vaid inimese kui objektiivse olendi jaoks selles universumis.
  • To stefan
    (((Kuidas kommenteerid "sinataminst" ja "teietamist". Mida võime "sinatajate" ja "teietajate" iseloomudest öelda? Kumb on ratsionaalsem?)))

    Minu arvates on sinatamine ja teietamine vana keskajast ja orjaajastst pärinev traditsioon, kus inimesi sildistati nende seisuse ja sotsiaalse positsiooni järgi põhimõtteliselt nii, et „teie, kõrgastiaustatud senjöör” ja „sina, madalma astmeline vasall, mats või ori”. Vasall pidi kõnetama senjööri austusavaldava sildiga „teie”, senjöör vasalli või orja aga sildiga „sina”. Samasugused sildid inimeste liigitamiseks nende sotsiaalse positsiooni järgi aga on ka kuni tänapäevani säilinud härra, proua, preili, noormees, seltsimees, mats, närukael, neeger, idioot jne. Näiteks kui mustlane tuleb kerjama, siis kõnetaktakse teda sildistamisega „sina”, kui aga tuleb kõnetama president, siis pöördutakse tema poole sildistanisega „teie, kõrgeltaustatud härra president”.

    Mina ise olen seda traditsiooni järginud niipalju, et minule väga tuttavaid inimesi kõnetan sildistamisega „sina”, vähemtuttavaid ja võõraid aga sildistamisega „teie”. Eneselegi üllatuseks aga olen ma käitunud mõnikord ka vastupidiselt sellele, kui ma lähen täiesti võõrast aiavarast oma aiast ära ajama, kõnetades teda sildistamisega „sina”.

    Üldiselt aga arvan, et selline inimeste sildistamine on ebaviisakas ja nõme, aga kuna seda tuleb paratamatult teha, siis nii vähe kui võimalik ja mingil juhul mitte rõhutavalt ega kedagi solvavalt ega ülistavalt. Näiteks ei ütle ma kunagi kellegile „härra” ega „lugupeetud”, ja pean seda ebakultuurseks, kui ka keegi ütleb minule „härra” või „lugupeetud”.
  • Kalev Jaik
    Siit edasi järgmine järeldus ja arutluse tulemus on selline, et seda sellist objektiivset soodustavat või takistavat mõju inimesele ja üldse elusolenditele me oleme nimetanud ja peame kasulikuks-kahjulikuks. Miks me soodustavat mõju elusolendile peame kasulikuks, elutule asjale aga mitte, see polegi antud juhul tähtis ja jäägu edaspidiste arutluste/vaidluste teemaks.

    Vastupidi, see ongi kogu arutelu tuum. Mingid füüsilised mõjud ja mingid ained mõjutavad elusolendit või teisi objekte reaalsuses ehk mingites situatsioonides saame öelda soodustav/takistav millegi suhtes, aga see ei ole objektiivselt kasulik/kahjulik (raua roostetamine). Ja sinu jutt, et me peame midagi kasulikuks/kahjulikuks on ju arusaamine mõjust ja arusaamine on subjektiivne.
    Tähtis aga on see, et see selline mõju elusolendile ja inimesele on objektiivne, mitte aga subjektiivne, mitte arusaamine. Miks mina niimoodi arvan, selle kohta põhilised argumendid olen ma juba välja öelnud.

    Ei ole ju. Sa lihtsalt ütled, et mingi mõju on kasulik ja objektiivne, kordad oma väidet mitte ei tõesta oma väidet.
    Meil oleks s raske ja võõrastav seda mõista, nagu võiks miski soodustav objektiivne mõju inimesele olla mitte kasulik... Iga vähegi mõtlev inimene peaks sellest aru saama, et näiteks hingatava õhu soodustav mõju temale ei saa mitte kuidagi olla temale mitte-kasulik, et see on kasulik, ning selle puudumine on temale kahjulik.

    Arusaamine on subjektiivne. Hingatava õhu vastasmõju inimese organismiga on objektiivne mõju, reaalsuse üks osa, füüsika/keemia seadus, aga objektiivselt see kasulik/kahjulik ei ole (hapniku vastasmõju rauaga).

    Proovime järgmist näidet. Meil on kaks inimest, üks neist on laktoositalumatusega ja meil on pange täis lehma piima.
    Me teame piima mõju inimestele, teame seda kui objektiivset mõju. Aga kui raua roostetamine või mitte roostetamine ei ole kasulik/kahjulik, kuidas kommenteerid piima mõju nendele kahele inimestele.
    Millegi kasulikkus inimese suhtes ehk jaoks on objektiivne, ning mitte universumi jaoks, vaid inimese kui objektiivse olendi jaoks selles universumis.

    Siin sinu lauses peitub sees subjektiivsus. Kasulikkus on inimese jaoks, sõltub inimesest, ei ole füüsika seadus või reegel. Lisaks objektiivses reaalsuses ei ole oluline millises olekus inimese mateeria on, kas inimene elab või on surnud ja lagunenud molekulideks/aatomiteks laiali ruumis.
  • Kalev Jaik
    Minu arvates on sinatamine ja teietamine vana keskajast ja orjaajastst pärinev traditsioon, kus inimesi sildistati nende seisuse ja sotsiaalse positsiooni järgi...

    ...Mina ise olen seda traditsiooni järginud niipalju, et minule väga tuttavaid inimesi kõnetan sildistamisega „sina”, vähemtuttavaid ja võõraid aga sildistamisega „teie”.

    Polegi päris loogiline? Kuidas nii oled jäänud kinni vanadesse traditsioonidesse, ja pealegi neid niimoodi väärtõlgendanud? Kas poleks ratsionaalsem keelepruuk öelda ühele inimesele "sina" ja mitmele inimesele "teie" ja loobuda sellisest sildistamisest?
  • To Rage
    (((Mingid füüsilised mõjud ja mingid ained mõjutavad elusolendit või teisi objekte reaalsuses ehk mingites situatsioonides saame öelda soodustav/takistav millegi suhtes, aga see ei ole objektiivselt kasulik/kahjulik (raua roostetamine). Ja sinu jutt, et me peame midagi kasulikuks/kahjulikuks on ju arusaamine mõjust ja arusaamine on subjektiivne.)))

    Niisiis, saate aru küll, et miski asi mõjub millegile kas soodustavalt või takistavalt, ning see on niimoodi objektiivselt. Et meie sellest aru saame, et see on nii, meie arusaamine aga on subjektiivne, siis see asjaolu ei tee seda objektiivset nähtust subjektiivseks. Asi või mõjutus on objektiivne, sellest arusaamine aga on subjektiivne. See on täpselt nii, et me saame sellest aru, et raud ja vask on erinevad metallid, milline arusaamine on subjektiivne, raud ja vask aga on erinevad metallid objektiivselt, mitte aga subjektiivselt. Ehk arusaamine mõjust ei tee seda mõju subjektiivseks, ega üldse midagi subjektiivseks.

    Miks soodustav objektiivne mõju millegile on kasulik, või ei ole kasulik, see pole antud juhul oluline, vaid oluline on see, et see on nii objektiivselt, ei ole subjektiivselt, ei ole arusaamuslikult. Kui see nii ei oleks, siis ei saaks ükski soodustav mõju näiteks inimesele kasulik olla, ega üldse midagi maailmas kasulikku olla. Seda tõendab kõige lihtsamalt see, et soodustav mõju veel sündimata lapsele on kasulik, takistav mõju aga kahjulik, mida me oma subjektiivsuses tuvastame samamoodi nagu seda, et raud ja vask on erinevad metallid, kuid sündimata lapsel puudub arusaamine millegist, või siis on see arusaamine looma nagu näiteks veel sündimata hiire või siis amööbi tasemeline. Oleks kasulikkus subjektiivne, ei saaks miski asi sündimata lapsele kasulik ega kahjulik olla. On aga kasulik või kahjulik, ja seda sõltumatult arusaamistest, kas neid arusaamisi on olemas või mitte, või pole terves maailmas üldse olemas. Samas ei saa midagi olla sündimata lapsele kasulik või kahjulik olla ilma selleta, et see ei oleks soodustav või takistav. Soodustav ja kasulik sündimata lapsele on üksteisest lahutamatud, ehk ühte neist ei saa olla ilma teiseta, ning see ongi üks ja seesama asi, ainult erinevalt nimetatud, ning on seda objekiivselt sõltumatult igasugustest arusaamistest.

    (((Proovime järgmist näidet. Meil on kaks inimest, üks neist on laktoositalumatusega ja meil on pange täis lehma piima.
    Me teame piima mõju inimestele, teame seda kui objektiivset mõju. Aga kui raua roostetamine või mitte roostetamine ei ole kasulik/kahjulik, kuidas kommenteerid piima mõju nendele kahele inimestele.)))

    Piima mõju inimesele on objektiivne, mitte aga subjektiivne. Et see piima mõju erinevatele inimestele on erinev, ühele soodustav, teisele aga tema elutegevuset takistav, siis on see niimoodi objektiivselt, mitte aga arusaamuslikult ehk subjektiivselt. Soodustav või takistav on etinevatele asjadele ja olenditele erinev ehk suhtelinene, olles aga suhteline objektiivselt, mitte aga aurusaamuslikult ehk subjektiivselt. Suhteline ei tähenda subjektiivsust. Kasulik või kahjulik on see piima mõju erinevaele inimestele ja üldse olemnditele täpselt samuti nagu see on soodustav või takistav, ning soodustav antud juhul ongi kasulik ja takistav kahjulik, olles seda kõik niimoodi objektiivselt.

    (((Siin sinu lauses peitub sees subjektiivsus. Kasulikkus on inimese jaoks, sõltub inimesest, ei ole füüsika seadus või reegel. Lisaks objektiivses reaalsuses ei ole oluline millises olekus inimese mateeria on, kas inimene elab või on surnud ja lagunenud molekulideks/aatomiteks laiali ruumis.)))

    Minu lauses on küll sees subjektiivsus, milline subjektiivsus on arusaamine, kuid arusaamine millegist ei tee seda miskit subjektiivseks, millest või mille kohta arusaamine see on. Objektiivselt ei ole miski asi oluline ega mitte-oluline, vaid oluline ja mitte-oluline on meie maailatunnetuslikud ehk subjektiivsed fenomenid. Kas inimene või mõni teine olend elab või sureb, ei ole soodustav ega takistav, kasulik ega kahjulik mitte universumi ehk mateeria suhtes ehk jaoks, vaid sellise mateeria olekuvormi nagu inimene või mõni teine olend suhtes ehk jaoks. Mateeria jaoks ei ole see mitte kah „ükskõik”, sest see „ükskõik” on kah subjektiivne fenomen, sest mateeriale subjektiivsus omane ei ole, olles omane kui erilised peegeldused vaid mõnedele mateeria olekuvormidele nagu inimene või olend.
  • To stefan
    (((Kas poleks ratsionaalsem keelepruuk öelda ühele inimesele "sina" ja mitmele inimesele "teie" ja loobuda sellisest sildistamisest?)))

    Ühest küljest oleks tõesti loogilisem ja õigem „sina”. Kuid siin tuleb arvestada veel ühe asjaoluga. Nimelt tuleb arvestada ka sellega, et keda see isik esindab, kelle poole pöördutakse, kas iseennast või siis mingit kolleektiivi, kas neid isikuid on ainsuses või mitmuses. Näiteks võõrriigi diplomaadi poole pöörduda „sinaga” ei sobi kuidagi, sest diplomaat ei esinda iseennast, vaid kedagi teist, ehk on inimeste mitmuses esindaja. Selles suhtes on näiteks inglisekeelne universaalne „you” lausa nõmedus. Kui aga näiteks mina siin foorumis pöördun kellegi kommentaatori poole, siis ma ei tea, keda see kommentaator esindab, kas iseennast või näiteks akadeemilist majandusteadust või oma parteid, ning kuna ma seda ei tea, siis oleks sobivam ikka pöörde „teiega”, mitte aga „sinaga”. Ka näiteks politseiniku, prokuröri või mõne teise ametniku poole pöörduda „sinaga” ei kõlba kuidagi, sest need ei esinda iseennast, vaid riiki. Ka näiteks arsti, haigla koristaja, bussijuhi poole pöörduda ei kõlba „sinaga”, sest need ei esinda iseennast, vaid oma firmat. Ka näiteks kerjuse poole ei pöördu ma „sinaga”, sest ma ei tea, keda kerjus esindab, kas iseennast või hoopis näiteks kerjuste maffiat, olles selle maffia teenistuses olev lakei või marionett. Aga näiteks kooliõpetajal klassi poole pöörduda „sinaga” oleks samasugune nõmedus nagu inglisekeelne „you”.
  • Kalev Jaik
    Kui aga näiteks mina siin foorumis pöördun kellegi kommentaatori poole, siis ma ei tea, keda see kommentaator esindab, kas iseennast või näiteks akadeemilist majandusteadust või oma parteid, ning kuna ma seda ei tea, siis oleks sobivam ikka pöörde „teiega”, mitte aga „sinaga”.

    Kuidas on siis õige pöörduda sinu/teie poole?

    Kas loeb, kui keegi lihtsalt esindab OLIGARHi?

  • Kalev Jaik
    To dig
    (((stefan
    ...ehk Jaiguveres elavad inimesed maal. Aga kuidas siis sööklatega läheb?
    Kalev õpetab, et sööklad on väärtusetud ja ainus õige söömisvara on kolhoosi sigala. Iga 80 meetri järel.)))

    Ükskõik kus inimesed Jaiguveres elavad, oleks seal inimeste toitlustamine selline, milline on kõige parem ja ökonoomsem. Kõige parem ja ökonoomsem on, kus inimesi vähegi rohkem lähestikku elab, industriaalne toitlustamine koos industriaalse totuainete (söökide) tootmisega ja sööklates söömisega. Seda igas mõttes, sest industriaalse toitlustamise juures on toidud kõige paremad ja kõrgema kvaliteediga, sest toitusid valmistavad seal spetsialistid, mitte aga sellel alal võhikud ja käpardid, nagu see toimub näiteks kodudes; toiduainete raiskamine ja riknemine on kõige väiksem; selleks kulub kõige vähem tööjõudu ja energiaid; on võrratult suurem võimalus kasutada ja efektiivsemalt kasutada masinaid ja tehnoloogiaid, pole vaja kasutada pakendeid ega tekitada prügi ega reostada keskkonda prügiga; pole vaja elamispinda raisata koduköökide, külmkappide ja muu peaaegu et kasutult seisva köögiinvetari hoidmise peale;


    Kalev nimetas mind just võhikuks ja käpardiks. Nii armas temast! Minust on IT-mehe kõrval saanud tasapisi päris hea kokk, (esimest korda elus nimetas mu naine mind heaks kokaks), aga mitte sellest ei tahtnud ma... Mina näiteks ei saa enam välljas eriti süüa (v.a. ehk Väga Kallistes Kohtades [tm], "spetsialistide" valmistatud söögi lihtsalt ei maitse nii hästi, mina teen paremini. Ja odavamalt(isegi kui ma arvestan töötunni, selle hinnaga, millega ma ennast OÜ alt IT Infrastruktuuri haldurina müün) ja kvaliteetsemast toorainest ja paremini. Kallid restoranid lähevad (eriti need "rantsuse" kööki harrastavad, lähevad ikka äärmusesse): peeditarretis - No tule jumal appi, peet on küll suurepärane aedvili, aga tarretise komponendina totaalselt ebaõnnestunud valik. Trühvlisupp võib küll olla v. hea ja Trühvel ise üsna haruldane seen, aga ~25 EUR ca 300 ml kaussitäis, kuulge kas natuke suureks ei kisu see number?
  • Kalev Jaik
    Soovi korral võib inimene elada maa all kasvõi kogu aeg, nii et kehva ilmaga sealt välja ei tulegi, ja siis ei ole tal ka talveriideid vaja,

    => Jaiguvere loominekaevamine riisib paugupealt kogu väärtuse ära kõigilt talveriietelt ja talveriideid tootvatelt vabrikutelt. Sabotaaž!
  • Igavene lõngus oled, Offf! Kas siis ratsionaalne inimene toitu maitse järgi valib?
  • To tqnism
    (((Igavene lõngus oled, Offf! Kas siis ratsionaalne inimene toitu maitse järgi valib?)))

    Lõngus on mitte see, kes valib toitu maitse järgi, vaid see, kes maitsestab toitu selleks, et tekitada eneses illusoorseid maiteseelamusi ja nautida siis neid illusoorseid maitseelamusi. Bioloogfiline evolutsioon on tekitanud inimesel ja teistel loomadel reflektiivsel-instinktiivsel ja üldse intuitiivsel/irratsionalsel tasemel võimed hinnata toidu kvaliteeti lõhna ja maitse järgi, ja ka võimed iga isendi ehk indiviidi puhul seda võimet veel täiendada/korrigeerida isiklike kogemuste järgi õppides. Õppimine käib selliselt, et hiir, kes on söönud mürgitatud toitu ja saanud sellest kergema mürgistuse ja selle tõttu emitsionaalselt kannatanud, õpib kogemuste najal mitte enam sööma sellise maitsga toitu, ehk siis inimene, kes on söönud mürgist roiskunud liha ja selle tagajärjel kannatanud, võib looduda liha söömisest üldse, sest sellese maitsega toit ja liha üldse võib muutide tema jaoks vastikuks. Koguni võib muutuda talle vastikuks ja iiveldama ajavaks see taldrik ja terve see ümbrus, milles ta seda roiskunud liha kunagi sõi, kuigi tegelikult seost taldriku ja tema poolt kunagi söödud roiskunud liha vahel ei ole. Sellised irratsionaalsed toidu kvaliteedi hindamise võimed lõhna ja maitse järgi on olemas, ja nende järgi toitude kvaliteedi hindamine on paratamatu ka inimese puhul iga päev, ja kui neid ei oleks, viiks see ränkade tagajärgedeni, kui inimene ei orienteeru enam lõhna ja maitse järgi, võides niimoodi omale sisse juua piima asemel hoopis valget värvi, süüa leiva asemel leivakujulist ja värvilist plastmassi jne. Iseasi on muidugi see, et kui adekvaatne see selline irratsionaalne maailmatunnetus on, võrreldes ratsionaalse maailmatunnetusega, millise mitteadekvaatsuse kohta toon ma järgmise näite. Kui inimesele anda toitu tema taldriku asemel WC potist, millist WC potti pole kunagi kasutatud WC potina, mida inimene oma mõistuse tasemel teab, teades ka seda, et see pott on sama puhas või koguni veel puhtam kui tema taldrik, millelt ta iga päev sööb, siis keeldub isegi näljane inimene sealt toitu söömast ja tal kaob ära söögiisu ning tekib hoopis iiveldus. Samamoodi tekib ka illusoorne nauding, milline illusoorne nauding ongi lõngusluse aluseks.

    Irratsionaalne maailmatunnetus ühes toidu hindamisega lõhna, maitse, välimuse, ümbruse ja miljöö järgi, on paratamatu ja normaalne, ning selles lõnguslus ei seisne. Küll aga seisneb lõnguslus selles, kui hakatakse toitu kunstlikult maitsestama igasuguste võõrmaitsetega selleks, et tekitada eneses meelduvaid illusoorseid maitseelamusi ning nautida siis sellist pettust ja enesepettust. Üldse seisneb lõnguslus sellises pettuses ja enesepettuses, ning seda mitte ainult toitude maitsestamise ja garneerimise alal, vaid igal alal, olgu see siis muusika, igasugune ehtimine või kaifi tekitamine. Näiteks on joodik lõngus, oma olemuselt samasugune nagu näiteks ka oma välimust ehtiv ja ilustav ning teisi inimesi ja üldse asju nende ehitud petliku välimuse järgi hindav tundmuslikult/emotsionaalselt mõtlev daam. Tegelikult on irratsionaalne maailmatunnetus ja ka lõnguslus igas inimeses olemas, erinevus on vaid selles, et millisel määral ja millises vahekorras mõistusliku maailmatunnetusega.
  • To dig
    (((Jaiguvere loominekaevamine riisib paugupealt kogu väärtuse ära kõigilt talveriietelt ja talveriideid tootvatelt vabrikutelt. Sabotaaž!)))

    See ei ole riisumine, kui mingid asjad, mis on varad, kaotavad kas osaliselt või täielikult oma varalisuse ehk väärtuse. Riisumise puhul varad ei vähene ega kahane, vaid võetakse üle ühe isiku omandusest või valdusest teise isiku omandusse või valdusse erilisel riisumise meetodil, kas röövimise, varguse või pettuse teel. See pole ka sabotaaž, kui majanduse arenedes ühed varad kaotavad oma väärtust ehk amortiseeruvad, näiteks siis kui inimeste elukeskkond muudetakse selliseks, et inimestel pole enam hädavajadust talveriideid kanda ega omada.

    Kui talveriideid pole vaja enam niipalju toota, siis pannakse vastavalt sellele talveriideid tootvad tehased tootma neid varasid, mida on vaja. Nood varad võivad olla ükskõik millised, kas elamud, laevad, tuumaelektijaamad, vee destilleerimise tehased, nagu näiteks soolase merevee ja igasuguse reovee destilleerimise tehased, puidust toiduainete tootmise tehased, mineraalainetest (CO2, H2O, N2, apatiit jne) toiduainete valmistamise keemiatehased jne. See käib kah normaalses majanduses üsna valutult ehk ilma kataklüsmideta, nagu näiteks ühel meetodil selliselt, et talveriiete tootmise tehase toodang vahetatakse järkjärgult pikema perioodi jooksul turul ümber investeeritavate varade vastu, nood varad aga investeeritakse näiteks elektrienergiat või mineraalainetest toiduaineid tootvatesse tehastesse, ehk muudetakse kapitaliks hoopis teise profiiliga tehastes.
  • Kalev Jaik
    See ei ole riisumine, kui mingid asjad, mis on varad, kaotavad kas osaliselt või täielikult oma varalisuse ehk väärtuse.

    Vaata, Kalev, keegi Kalev räägib Sulle siin, et kui ettevõte pankrotti läheb ja selle aktsiad väärtusest ilma jäävad, pole tegemist riisimisega.
  • To dig
    (((Vaata, Kalev, keegi Kalev räägib Sulle siin, et kui ettevõte pankrotti läheb ja selle aktsiad väärtusest ilma jäävad, pole tegemist riisimisega.)))

    Aktsiad on varad --- kaasomanduses olevate varade osakud --- ning nende kui varade väärtuse vähenemine ei ole riisumine. Küll aga on riisumine hoopis kusagil mujal, ning riisumine üldse on mitte varade väärtuse vähenemine, vaid varade võtmine ühe omaniku omandusest teise isiku kas valdusesse või omandusse erilisel riisumise meetodil. Näiteks on riisumine hoiuste riisumine, kus hoiused kui laenatud varad, mis oma olemuselt on samasugused nagu aktsiad, riisutakse hoiustajate omandusest panga ja pangast laenu saajate omandusse. Laenatud varade ehk laenude tagastamata jätmine on riisumine. Riisumine on mittevõrdväärne vahetus selle mittevõrdväärsuse ulatuses, mis tähendab seda, et vahetatavate varade väärtused ei ole võrdsed, et vähemalt ühe vahetatava vara väärtus on osaliselt illusoorne, ja näiteks raha puhul täielikult ehk 100% illusoorne. Näiteks aktsiate puhul on riisumine aktsiate müümine ja ostmine hindadega, mis ei vasta aktsiate väärtusele, ehk millised hinnad ehk varade vahetusproportsioonid on vähemalt osaliselt illusoorsed.

    Aktsiaseltsi pankroti puhul on riisumine see, et aktaiaseltsi tegelikult valitsev maffia võtab kellegilt laenusid, jätab need laenud tagastamata, kantides need laenud ehk laenatud varad kusagile eesriide taha omale(maffiale) kõrvale, lavastades aga nende varade äraraiskamist ehk ärakulumist, millise lavastamise teostamiseks peab ta osaliselt need riisutud varad ka tegelikult ära hävitama. Tulemuseks on siis aktsiaseltsi pankroti lavastamine. Aktsionäridele kuuluvate varade riisumine aktsiaseltsist toimub samal moel, et need varad kanditakse maffia poolt alstsiaseltsist välja kardina taha, mis kutsub esile aktsiate väärtuse languse ja aktsaiaseltsi laostumise kuni samuti pankrotini.

    Mingi tegelik aktsiaseltsi pankrot, mis ei oleks maffia poolt teostatavate riisumiste ja sabotaaži tulemus ja ühtlasi lavastus, aga on peaaegu et võimatu nähtus. Seda tõendab see, et alati ja kõikides majandussüsteemides on kapital ja tootmine olnud ja on keskmiselt kasumlik, mida omakorda tõendab ühiskonna järjest rikkamaks muutumine nii üldse kui ka ühiskonnaliikme kohta, mis kahjumliku tootmise ja üldse majandamise korral oleks olnud võimatu. Mingit tegelikku majanduslangust pole kunagi kusagil olnud. On esinenud küll alati ka igasugust kahjumlikku tootmist ja majandamist, kuid selle kahjumid on alati kuhjaga ületanud ülejäänud tootmise kasumid.
  • "puidust toiduainete tootmise tehased, mineraalainetest (CO2, H2O, N2, apatiit jne) toiduainete valmistamise keemiatehased jne." WUT? Sabotant oled, Kalev... inimeste ravimine kes kannatavad igasugu tervisehädade all selliselt kunstlikult valmistatud toidu söömises, on palju palju kallim, kui looduses kasvanu söömine. Vaata ennast peeglist. Ilmselt kimbutavad Sinu tervist ka igasugu rasvumisest tekitatud tervisehädad. Me oleme veel kaugel sellest, et sellist kunstlikku toitu süüa. Ja esimese põlvkonna kosmonaute kes jäis pikaks ajaks kosmosejaama tehistoidu peale (mis oli kallis) pidid ikka lisaks võtma veel vitamiine ja toidulisandeid ja ikka hakkasid neid juba kuu-paari jooksul kimbutama mitmesugused hädad. Ka täna oleme me veel väga väga kaugel sellest, et sünteetiliselt täsiväärtuslikku, vitamiini ja mineraalainete rohket toitu kunstlikult sünteesida. Seega läheb Jaiguveres kodanike ravi väga kalliks: ühekülgne toitumine tekitab veresoonte lupjumist, rasvumist ja teisi tervisehädasid.
  • dig
    Kalev Jaik
    Soovi korral võib inimene elada maa all kasvõi kogu aeg, nii et kehva ilmaga sealt välja ei tulegi, ja siis ei ole tal ka talveriideid vaja,

    => Jaiguvere <s>loomine</s>kaevamine riisib paugupealt kogu väärtuse ära kõigilt talveriietelt ja talveriideid tootvatelt vabrikutelt. Sabotaaž!

    Kalev
    Juhul kui keegi pakuks sulle sellist diili, et sina elad kogu oma elu maa all valgustatud koobastes, ja selle vastutasuks müüakse su talveriided ära, ja sina võid saadud raha tehastesse investeerida, kas siis oleksid sellega nõus?
  • Kalev, kuidas kommenteerid seda videot:
    https://www.youtube.com/watch?v=UlgbwGHF8GQ
    ja seda:
    https://www.youtube.com/watch?v=LhJE4TA9DD4
    Miks peaks OLIGARH käskima oma "leitnantidel" teha valesid juhtimisotsuseid ja hoidma kümne küünega kinni vanast nii et, konkurendid mööda lähevad ja laskma kasumliku firma pankrotti, põletades heleda leegiga raha ja teenides kahjumit? Miks tappa "kuldmune munev hani"? Kas O. Ligarh on tõesti nii rumal. Või mismoodi sihuke asi talle kasulik on?
  • To Offf
    ((( "puidust toiduainete tootmise tehased, mineraalainetest (CO2, H2O, N2, apatiit jne) toiduainete valmistamise keemiatehased jne." WUT? Sabotant oled, Kalev... inimeste ravimine kes kannatavad igasugu tervisehädade all selliselt kunstlikult valmistatud toidu söömises, on palju palju kallim, kui looduses kasvanu söömine.)))

    Põldudel, istandustes ja farmides kasvatatud toiduained ei ole enam looduslikud toiduained, vaid on samuti tehislikud, sest põllud, istandused ja farmid on inimeste tehismaailm, mis vastandub loodusele. Needki toiduained tuleb ümber töödelda tehastes, et nad enam kasutamiskõlblikumateks saaksid, ning need põllud, istandused ja farmid ise kah pole midagi muud kui erilised veidi teistsugused tehased.

    Puidust, turbast, järvemudast ning ka mineraalainetest toiduainete valmistamise bio- ja keemiatehastes valmistatud toiduained ei pea sugugi olema kehvemad põldudel jne kasvatatud toiduainetest, vaid võivad olla viimastest isegi paremad ja tervislikumad. Näiteks on põldudel ja istandustes kasvatatud toiduainetel see õnnetus, et need on inimese enese poolt paratamatult mürgitatud igasuguste taime- ja putukamükidega, ja on mürgised, pluss sellele veel ka mürgised looduslike taimenürkidega, vagu näteks kartul, tomat, rabarber, sibul, paljud puu-ja juurviljad, hirss jne. Põldudel ja istandustes taimekasvatusel on nuhtluseks umbrohud, putukad ja muud parasiidid, ja kui nende tõrjeks ei mürgita seda kõike ja tervet keskkonda, siis langeb saagikus väga madalale, mistõttu tuleb paratamatult mürgitada, mis aga tähendab ühtlasi ka inimese enese mürgitamist ühes inimesele tervisehäirete tekitamisega. Bio- ja keemiatehastes toiduainete valmistamine aga on vaba sellisest mürgitamise vajadusest ja mürgitamisest.

    Pealegi kasutab näiteks biotehas paljukordselt paremini ära valgust fotosünteesiks kui väjjas kasvatatavad taimed, sest fotosünteesi toimumist takistab kõige suuremal määral CO2 liiga vähene sisaldus õhus ühes raskustustega selle kätesaamisel. Terve taimestik kannatab CO2 nappuse ehk nälja all, mistõttu taimed kasutavad ka kõige paremates tingimustes fotosünteesiks vaid alla 1% valgusest, mistõttu ongi orgaanilise aine tootlikkus ja saagikus nii kehv. Biotehases, kus taimedele antakse fotosünteesi jaoks piisavalt CO2, on taimekasv sama valguse juures paljukordselt suurem. Isegi näiteks metsade orgaanilise aine tootlikkus ehk saagikus on üle kolme korra suurem põldude saagikusest, sest umbrohutõrjeks teostav maaharimine ja üldse maaharimine takistavad fotosünteesi toimumist. Pealegi saab bio- ja keemiatehastes toiduainete tootmine toimuda pidevalt sõltumatult näiteks talvest ja üldse ilmastikust, ja sõltumatult isegi ööst ja päevast. Nii et avamaal taimekasvatus võib eriti tehnika ja tehnoloogia arenedes osutuda koguni igas mõttes vähem efektiivsemaks ja kallimaks kui bio-ja keemiatehastes toiduainete tootmine, ja tulevikus on seda kindlasti.
  • To stefan
    (((Juhul kui keegi pakuks sulle sellist diili, et sina elad kogu oma elu maa all valgustatud koobastes, ja selle vastutasuks müüakse su talveriided ära, ja sina võid saadud raha tehastesse investeerida, kas siis oleksid sellega nõus?)))

    Raha ei ole võimalik investeerida, vaid investeerida on võimalik ainult varasid.

    Minu arvates mitte ainult mina vaid ka näiteks teie loobuksite talveriietest ja investeeriksite need varad vahetuste teel tootmisse, kui talveriideid vaja ei ole, ja need riknevad kasutult kapis seistes, ning teevad ka teie elamispinda selle riidekapi võrra väiksemaks ja kulukamaks. See on samamoodi, nagu näiteks ei osta ega hoia omal kapis näiteks troopikas elavad inimesed talveriideid, suuski, kelke jne, ega osta ega hoia ka näiteks tavaline Tallina elanik oma kapis kasutult akvalangi ega kosmonaudi ülikonda.
  • Kalev Jaik

    "Põldudel, istandustes ja farmides kasvatatud toiduained ei ole enam looduslikud toiduained, vaid on samuti tehislikud, sest põllud, istandused ja farmid on inimeste tehismaailm, mis vastandub loodusele. Needki toiduained tuleb ümber töödelda tehastes, et nad enam kasutamiskõlblikumateks saaksid, ning need põllud, istandused ja farmid ise kah pole midagi muud kui erilised veidi teistsugused tehased. "

    Tüüpiline jaikjama, räägitakse kõike muud aga mitte asjast.

    Kalev Jaik

    Puidust, turbast, järvemudast ning ka mineraalainetest toiduainete valmistamise bio- ja keemiatehastes valmistatud toiduained ei pea sugugi olema kehvemad põldudel jne kasvatatud toiduainetest, vaid võivad olla viimastest isegi paremad ja tervislikumad.

    Pask. Inimene ei saa lähemal ajal sellist tehast leiutama ja miks peakski. Sellise tehase - ELU loomiseks kulus Emakesel Loodusel 3,5 miljardit aastat ma üldse kokku 4,543 aastasest elueast. Muide, esimesed primitiivsed üheraksed organismid "toitusid" enamasti eluta looduses leiduvast energiast ja ka omaenese keha ehitamiseks vajalikke materjale sünteesisid eluta looduses leiduvast. Teineteise õgimine, seksuaalne paljunemine jms. tulid veel tükk maad hiljem. alguses sündis mõstuseta elu, siis alles järgnes mõistuslik elu. ja rakukompleksid hakkasid omavahel geeneetilist infot vahetama. Teadus pole ühel meelel veel selleski, kuidas ELU täpselt defineerida,
    [/quote]

    Kalev Jaik

    Pealegi kasutab näiteks biotehas paljukordselt paremini ära valgust fotosünteesiks kui väjjas kasvatatavad taimed, sest fotosünteesi toimumist takistab kõige suuremal määral CO2 liiga vähene sisaldus õhus ühes raskustustega selle kätesaamisel.

    A sa jala Kuule ei taha jalutada? Vaata, mis raketikütus maksab. Miks nad parem jala ei lähe, tuleb odavam?

    Kalev Jaik

    Terve taimestik kannatab CO2 nappuse ehk nälja all, mistõttu taimed kasutavad ka kõige paremates tingimustes fotosünteesiks vaid alla 1% valgusest, mistõttu ongi orgaanilise aine tootlikkus ja saagikus nii kehv. Biotehases, kus taimedele antakse fotosünteesi jaoks piisavalt CO2, on taimekasv sama valguse juures paljukordselt suurem. Isegi näiteks metsade orgaanilise aine tootlikkus ehk saagikus on üle kolme korra suurem põldude saagikusest, sest umbrohutõrjeks teostav maaharimine ja üldse maaharimine takistavad fotosünteesi toimumist. Pealegi saab bio- ja keemiatehastes toiduainete tootmine toimuda pidevalt sõltumatult näiteks talvest ja üldse ilmastikust, ja sõltumatult isegi ööst ja päevast.


    Sihukese "biotehase" leiutamist pole praegusetehnika arengu juures lähemal ajal võimalik ette näha, see on haige aju sonimine. Lõsnneko lubas ka Stalinile hargneva peaga nisu aretada?
    Nii et avamaal taimekasvatus võib eriti tehnika ja tehnoloogia arenedes osutuda koguni igas mõttes vähem efektiivsemaks ja kallimaks kui bio-ja keemiatehastes toiduainete tootmine, ja tulevikus on seda kindlasti.
    Kogu sinu jutt on pläma tasemel "oleks"...

  • Kalev Jaik
    Minu arvates mitte ainult mina vaid ka näiteks teie loobuksite talveriietest ja investeeriksite need varad vahetuste teel tootmisse, kui talveriideid vaja ei ole, ja need riknevad kasutult kapis seistes, ning teevad ka teie elamispinda selle riidekapi võrra väiksemaks ja kulukamaks.

    Millegipärast sa ei vastanud küsimusele: Kas sa oleksid nõus minema valgustatud koopas elama, ja mitte kunagi jälle päikest nägema, kui saaksid koos sellega su müüdud talveriiete eest saadud vara investeerida tehastesse?

    VÕI - kas sa hakkad hoopis tasapisi mõistma kui absurdne su mõtlemine on olnud? Probleem on lihtne, sa oled arvanud, et ideaalne inimene on robot/arvuti. Positiivne selles valemõtlemises on aga see, et kui sa ühel päeval aru saad, kuivõrd sa oled eksinud, on sul palju mille üle rõõmu tunda. Kasvõi päikesevalgust!
  • To stefan
    (((VÕI - kas sa hakkad hoopis tasapisi mõistma kui absurdne su mõtlemine on olnud? Probleem on lihtne, sa oled arvanud, et ideaalne inimene on robot/arvuti. Positiivne selles valemõtlemises on aga see, et kui sa ühel päeval aru saad, kuivõrd sa oled eksinud, on sul palju mille üle rõõmu tunda. Kasvõi päikesevalgust!)))

    Teie küsimus oli siis mitte koopas elamisest ega talveriietest, vaid hoopis rõõmu tundmisest ja selle rõõmu tundmise suhtelisest väärtusest, võrreldes mingite muude väärustega --- väärtusest selle mitte-majanduslikus tähenduses, kus „väärtus” tähendab millegi eelistamist millegile. Kõigepealt püüame selgusele jõuda, et mis asi on rõõm? Rõõm on subjektiivne nähtus --- üks emotsionaalne tundmus, selline nagu seda on ka kurvastus, põlgus, armastus, viha jne, olles üks tundmusliku/intuitiivse irratsionaalse maailmatunnetuse fenomenidest, mis ratsionaalsesse inimkeelde ümbertõlgitult tähendab millegi eriti hea, soodsa, kasuliku tunnetamist irratsionaalse alateadvusliku maailmatunnetuse tasemel. Muide, sellised nagu rõõm jne tunded/emotsioonid on omased ka loomadele, nagu näiteks ahvidele, koertele, huntidele jne, ning mitte ainult inimesele.

    Irratsionaalne maailmatunnetus aga on madalatasemeline maailmatunnetus, võrreldes seda sellest kõrgematasemelise ehk ratsionaalse maailmatunnetusega, ja vastavalt sellele ka vähem adekvaatsem ja vähem usaldusväärsem maailmatunnetus, nagu näiteks pole sellele maailmatunnetusele omased loogilisus ega kriitilisus ühes teadlike kalkulatsioonidega ja arutlustega, mis on omased ainult ratsionaalsele maailmatunnetusele. Vastavalt sellele, kui ilmnevad vastuolud irratsionaalse ja ratsionaalse maailmatunnetuse vahel inimese mõttemaailmas, tuleks teadlikumal inimesel eelistada ratsionaalset maailmatunnetust irratsionaalsele, ega mitte lasta irratsionaalsel maailmatunnetusel hakata valitsema ratsionaalse maailmatunnetuse üle. Vulgaarses rahvalikus kõnepruugis tähendab see seda, et mitte lasta „südant” (=irratsionaalne/emotsionaalne maailmatunnetus) valitseda mõistuse üle. Irratsionaalsel inimesel valitseb see „süda” mõistuse üle, suhteliselt enamarenenumal ehk ratsionaalsemal inimesel aga mõistus „südame” üle, ning mida enam areneb inimene edasi, seda suuremal määrab hakkab tema maailmatunnetuses valitsema mõistus „südame” üle. Näiteks on olemas ka üks eestikeelne laul pealkirjaga „Rumal süda” sellesama nähtuse kohta, mida tasub kuulata, et nähtust paremini mõista.

    Niisiis, inimese maailmatuunetuse arenedes on see paratamatu, et inimene muutub järjest suuremas ulatuses järkjärgult endisest loomalikust/irratsionaalsest olendist, kelle mõistus oli vaid allutatud abivahend ehk „ori” tema irratsionaalsuse ehk „südame” teenistuses, enam ratsionaalsemaks olendiks, kelle mõistus hakkab valitsema irratsionaalsuse ehk „südame” üle. Vastavalt sellele hakkab inimene järjest vähem usaldama oma irratsionaalsust ja vähem orienteeruma maailmas loomalikult oma irrartsionaalsuse ehk „südame” järgi, kaasa arvatud ka igasuguse rõõmu ja armastuse tundmuste, ning irratsionaalse meeldivuse ning tahte järgi, ning järjest rohkem mõistuse järgi. Et inimene tema maailmatunnetuse arenedes järjest kõrgemale tasemele muutub järjest ratsionaalsemaks olendiks, ei tähenda seda, et inimene muutuks robotiks. Et see nii on, seda tõendab näiteks järgmine asjaolu.

    Robot „mõtleb” nii, nagu inimene on teda programmeerinud. Kuid robotit on võimalik programmeerida „mõtlema” mitte ainult ratsionaalselt, vaid ka irratsionaalselt emotsionaalselt/tundmuslikult/intuitiivselt näiteks nii nagu mõtleb koer rõõmu ja viha tundes, aga väga suurel määral ka inimene, nagu näiteks armastusest või vihkamisest ogar inimene, afektiseisundis inimene, ürginimene, keskaegne inimene, lõngus, usklik ja kiremõrvar.
  • Ärileht räägib, kui väärtuslikud võivad olla väärtusetud aktsiad:
    Hävinud ettevõtete väärtpaberid hakkavad elama oma elu ja maksavad hiljem rohkem kui ettevõtte hävimise ajal.
  • To dig
    (((Ärileht räägib, kui väärtuslikud võivad olla väärtusetud aktsiad:)))

    Ilmselt on tegemist aktsiate illusoorse väärtusega. Pole ka võimalik selle info põhjal aru saada, kas on tegemist illusoorse väärtusega asjadega niimoodi, et olematu väärtusega asjad on väärtuslikena tunnetatud, või siis teistpidi, et nende asjade tegelik väärtus on olematuna tunnetatud. Illusoorse väärtusega asjade vahetamine väärtust omavate asjade vastu, või siis erineva väärtusega asjade vahetamine üksteise vastu, on mittevõrdväärne vahetus, mis selle mittevõrdväärsuse ulatuses on riisumine.

    Pange tähele! Võlts akadeemiline majandusteadus eitab illusoorsete väärtuste ja illusoorsete varade olemasolu, ning mittevõrdväärse vahetuse kui riisumise olemasolu, mis on üks selle võltsi pseudoteaduse kuritegelikkuse avaldumistest.
  • To stefan
    (((Mida arvad Tartu rattaringlusest?)))

    Selline jalgrattakasutuse süsteem paistab ühest küljest üsna õigustatud olevat nii, et minu arvates eksperimenteerida sellega tasuks. Muidugi on sellel ka terve rida varjukülgi, millest üks on näiteks see, et praegune ebardlik riigi õiguskaitsesüsteem ei suuda tagada seda, et neid jalgrattaid ei lõhutaks, varastataks ega üldse nendega ei käitutaks kurjasti. Praegune riigi ebardlik õiguskaitsesüsteem ei suuda näiteks isegi poevargustele lõppu peale teha, mistõttu poevargad tegutsevad ja nende tõrjeks on kauplused sunnitud palkama turvamehi ja mängima poevaraste ja turvameeste vahelist igavest kulukat kassi-hiire mängu, mis on nagu lasteaias mängitav võmmi- varga mäng või kullimäng, mis teeb kaubad sedavõrra kallimaks ja kaubanduse ning majanduse üldse ebaefektiivsemaks.

    Näiteks katsetati kunagi ammu sellele süsteemile mõnevõrra sarnast autolaenutuse süsteemi Nõukogude Liidus. Kuid sellest süsteemist ei tulnud midagi välja just sellepärast, et riigi ebardlik õiguskaitsesüsteem ei suutnud seda tagada, et neid autosid ei lõhutaks/kahjustaks, ei suhtutaks nendesse vandalistlikult/pillavalt/asotsiaalselt, ei varastataks nende küljest osasid jne, ja sellest süsteemist oldi sunnitud loobuma. Sellise riiklikult teostatava sabotaaži tulemus oli selline, et muidu „kommunistlikus” riigis sundis riik inimesi autode laenamise asemel ostma eraautosid, pluss sellele veel ehitama iga eraauto jaoks vähemalt auto väärtuse suuruse lukustatud eragaraaži selle auto hoidmiseks kusagil auto omaniku elukohast kaugel asuvas garaažide tondiloss-linnakus.
  • Kalev, mis on era-autos "ebardlikku"??? Muide, see autolaenutuse süsteem töötab täna ka. Mine suvalisse esindusse ja küsi. Nad annavad rendile kõik-kulud-hinna-sees natuke kasutatud demo-autosid, kui uus mudelipõlvkond peale tuleb. Leping on tavaliselt 3-6 kuud, hind on umbes sama, mis samasuguse sõiduki liisingu kuumakse, aga sisaldab kõiki hooldusi, täiskaskokindlustust, liikluskindlustust jne. 6 kuu pärast võid lepingut pikendada v. sõidukit vahetada. Maksad ~300 EUR kuus (small family car) ja sõidad kogu aeg autoga, mis on peaaegu nagu "tutikas".
  • To Offf!
    (((Kalev, mis on era-autos "ebardlikku"? )))

    Era-autonduses on ebardlikku väga palju. Alates näiteks sellest, et era-autosid kasutatakse väga harva, kusagil ainult ehk 1% jooksul ajast. Ülejäänud aja seisab see vara mitte ainult kasutult, vaid kahjumlikult, sest amortiseerub nii füüsiliselt kui ka moraalselt ehk kahaneb. Et inimesed peavad omama sellist kasutult seisvat kahjumlikku vara, tähendab seda, et nad ei saa seda vara investeerida tootmisprotsessi ehk muuta kapitaliks, milline kapital on hoopis juurdekasvav ehk kasumlik vara. Seega, era-autosid omades on inimesed pandud oma varasid kasutama kahjulikult ehk raiskama, selle asemel et neid kasutada hoopis kasumlikult ehk kapitalina. Selline vara kasutamine on ebamajanduslik vara kasutamine, ja ebardlik veel lisaks sellele, et niisugusest vara kasutusest oleks lihtne loobuda näiteks autolaenutuse süsteemi abil, kus autode kasutuse aeg pikeneb 1% aja asemel näiteks 50% -ni ajast. Autoga sõita saab inimene endiselt, ainult see muutub odavamaks, sest väheneb autode kasutult seismise/roiskumise aeg, ja ka autode arv väheneb kordades, võrreldes sellega, kui igal autokasutajal peab olema tema era-auto, mis seisab tal 99% ajast kasutamatult. Selline asjatult/kahjumlik raiskav varade kasutus teeb nii aitoomanikke kui ka tervet ühiskonda vastavalt vaesemaks ning takistab majandiskasvu ja rikkamaks saamist, kui vastupidiselt sellele kapital teeb kõiki rikkamaks ja kiirendab majanduskasvu ja üldse arengut progressi suunas.

    Kuid sellega see ebardlikkus veel ei piirdu, vaid seda jätkub ridamisi veel edasi. Lisaks era-autole peab selle auto hoidmise jaoks veel ka garaaž olema, mis on samasurune ja samadel põhjustel kahjumlik vara nagu autogi. Lisaks on sellised era-autod veel ka tohutu suur ebardlik keskkonnareostus, sest need autod ja nende garaažid muudavad maastiku seda suuremas ulatuses ašvaldi- ja garaažikatuste-seinte kõrbeks, mida rohkem neid on. Pealeselle panevad need era-autod nende onanikke neid autosid võhiklikult ja ebardlikult hooldama ja remontima ebardlikes tingimuses tohutu suure tööjõu ja üldse varade kuluga, otsima selleks remondimaterjale ja tagavaraosasid igat juppi eraldi ja tohutu kaugelt ja kulukalt. Kui isegi võhikust eraauto omanik ei hakka oma autot oma garaažis talvel külmetavate kätega ebardlikult kõiki ohutustehnika reegleid eirates kõige suuremate riskiga hooldama-remontima, ja viib selle auto teenindustöökotta, võtab see ja kõigi lepingute sõlmine seal temal ja teenendustöökoja töötajal tohutu palju aega ja tööjõudu asjatult, ning selline teenustööna tehtav autode hooldus ja remontimine avab kõige soodsamad võimalused igasugusteks juurdekirjutusteks ja muidu petmisteks ehk kokkuvõttes riisumisteks, mis teeb ka selle autoteenenduse tema jaoks ebardlikult tülikaks ja kalliks. Kõige selle ebardluse tagajärjeks on veel ka igal pool seisvad mitte töökorras era-autod ja romud, pluss sellele veel kaskkonnareostus mahavalatud määrdeõlidega ja autoremontimise õlise prügiga. Lisaks kogu ülejäänud ebardlusele, paneb era-autondus need arvukad autode omanikud veel ise käima auto tehnilistel ülevaatlustel, seal oma tööjõudu raiskama ja närve rikkuma, paneb nad asjatult võhikutena sekeldama igasuguste kindlustuspoliisidega, ning muudab nad veel ka panga võlglasteks.
  • Kalev
    Kes on maailma kõige võimukam inimene?
  • Offf
    Kalev, mis on era-autos "ebardlikku"???

    See on ju ilmne. Kalevil ei ole era-autot, jaikjärelikult on era-autod ebardlikud.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon