Päevakaja - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Päevakaja

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • stagna
    See 2017.-2018 a. tiraažilangus toimus siis kui peatoimetajaks oli Hussar. Täiesti selgesti poliitiliselt ja ideoloogiliselt angažeeritud mees, kes kasutas väljaannet jõhkralt oma (loodava) poliitilise partei huvides. Ja kes sai kinga alles siis kui ta kapist välja tuli ,end poliitikuna esitles ja Gruz200 nimekirjas valimistel erakonna esinaise järel 2.numbrina kandideeris.

    Meediaväljaande sisu eest vastutab siiski peatoimetaja. Omaniku viga oli, et ta üldse niisuguse kitse kärneriks lasi. Kuid meediavaldkonda tundmata on kerge niisuguseid vigu teha.See on teistsugune äri kui ravimite müük. Seal töötavad inimesed, kes on osavad teiste inimestega manipuleerima ja kes mõnda aega ka kogenud ärimehe suudavad ära petta teeseldes meediaprofessionaali. Kuid mitte lõputult .


    Eks arvamusi/eelistusi ole erinevaid. Minu maitse järgi on kogu Linnamäe käes olnud aja leht aina viletsamaks läinud (Kadastiku/Kopli ajal oli tase selgelt parem. Ja ärge nüüd hakake mingeid Kadastiku vanu patte jälle meenutama :) ).

    Hussarit pole mul põhjust kaitsta, kuid oletan, et Eesti200ga liitumise otsuse tegi ta suhteliselt hilja, kindlasti ei saa seda "tema loodavaks parteiks" nimetada.

    Peatoimetaja võib ju vastutada, kuid tal võib ka olla soov võimul püsida, vastavalt tuleb olla omanikule meelepärane, saada soovitustest aru, vajaduse korral valetada, must valgeks rääkida. Seda näeme praegu.

    Pajula sobimatus selgus jah suhteliselt kiiremini, sai ise aru, huvitav kaua Linnamäel oleks aega läinud? Muidugi ei saa ainult Linnamäed tögada, eks meenub Kenderi juhtum ka.
  • Hussar oli esimene, kes juba 2018.a.kevadel avaldas Gruz 200 manifesti juba üle 8 kuu enne kui ta Postimehest lahkus ja keegi sellest 200-st veel midagi ei teadnud. Sellest alates haipis Postimees väsimatult uut erakonda ja avaldas selle kohta 124 artiklit,mida oli mitu korda rohkem kui näiteks samuti Eesti 200 kui sümpaatset uut tulijat kujutav Delfi



    https://arvamus.postimees.ee/4481928/uue-poliitilise-liikumise-manifest-eesti-200-vajab-julgeid-eestvedajaid

    Rääkida sellest,.et mees midagi ei teadnud, et ta ise sellega liitub ja koguni erakonna 2. numbrina valimistele läheb ,on ülim naiivsus . Ta lihtsalt kuritarvitas oma tööandja usaldust 8 kuu jooksul ja tegi erakonnale ajalehes tasuta reklaami . Normaalselt oleks erakond nii suure hulga reklaami eest pidanud maksma hunniku raha, sest tegu oli puht sisuturundusega . Otse loomulikult ei kirjutanud ta manifestile ise alla, siis oleks omanik ta kohe sundinud lahkuma . Ei saa ikka nii, et oled mingi firma / asutuse/ erakonna suuraktsionär ja teed sellele oma tööandja arvelt tasuta reklaami .
  • Kas lugesid need 124 artiklit ise kokku või on selle kohta kuski mingi nimekiri avaldatud?
  • Vanaema
    Eks arvamusi/eelistusi ole erinevaid. Minu maitse järgi on kogu Linnamäe käes olnud aja leht aina viletsamaks läinud (Kadastiku/Kopli ajal oli tase selgelt parem. Ja ärge nüüd hakake mingeid Kadastiku vanu patte jälle meenutama :)

    Just nimelt -- maitse asi. Kunagi oli Luigemeedia lipulaev Ekspress vägagi terav, praeguseks on hea kui paar asjalikku lugu leiad. Muu kraam läheb ahju.
    Eesti on lihtsalt liiga väike kvaliteetse ajakirjanduse tegemiseks -- inimesi, kes on nõus maksma, ei jätku. Ise võtsin Mediumi subscriptioni ja ei jõua kõike huvipakkuvat läbi lugeda sest aega ei jätku. Ei ole küll eestikeelne, aga materjal ei ole mingi lollakas tibikirjandus või frustreerunud poliitbrolilerite tõmblemine...
  • EE oli loetav siis kui tal olid konkurentideks Rahva Hääl,Noorte Hääl, Edasi, Sirp ja Vasar jt armetud nõuka väljaanded aastail 1989 -1991. Leht oli õhuke ja seda oodati kioski juures pikisilmi kui see Tallinnast saabus. Olen isegi niiviisi oodanud . Teised lehed tulid hommikul vara, Ekspress miskipärast õhtupoolikul alles .Kõik eksemplarid müüdi kohe läbi ja rahvas imestas kuidas ENSV lubas üldse niisugust lehte kellelgi teha .

    Kuid see aeg sai mõne aastaga läbi. Mida paksemaks see muutus ja rohkem reklaame täistrükitud kriitpaberit seal raisati, seda viletsamaks ta läks

    Nüüd peaks küll põrgus väga külm ja lumine päev olema kui ma Ekspressi ostaks .
  • Mina loen Ekspressi jätkuvalt, kuid üha vähem aega selleks kulub. Ühelt poolt on vast objektiivselt teravat materjali vähem. Teiselt poolt on vähemaks jäänud mainekaid ajakirjanikke, ajakirjanike palk on praegu suhteliselt madalam, kui oli paarkümmend aastat tagasi. Sellest ka teatud vasakpööre - kui ise elad suhteliselt kehvemini, siis kipud otsima suuremat "sotsiaalset õiglust". Kõigi suhtes see ei kehti, kuid paljusid mõjutab.
  • Kui lugeda Ekspressi esimeste aastate numbreid, siis meenutavad need pigem praegust Sirpi. Omandasin mõned ajad tagasi kogu esimestest aastakäikudest ja olin väga üllatunud.
    Ps. Kanal2 tuli ka algul kui "kultuurikanal"
  • R.Ott, Kanal2 kasvas välja ju endisest RTV-st, mille lühend tähendas esialgu ReklaamiTV-d või Reklaamitelevisiooni.
    Kultuurikanal? :)
  • Esimeste Ekspresside arvutiladu, värvifotod ja ebanõukogulik stiil oli ikka tõeline kultuurišokk muu ENSV ajakirjandusega võrreldes. Sirbiga, mis visuaalset poolt lihtsalt igonreerib, ei võrdleks.
    Teles mälu järgi RTV ja EVTV ühinesid TV3-ks. Kanal 2 oli eraldi mängija, algul tõesti kultuuri- ja filmikallakuga.
  • Siis veel omaette peatükk oli Ekspressist ära hüpanud toimetuse tehtud "Eesti Aeg", mille esimesed numbrid olid väga vägevad, kuid mandus kiiresti kuidagi kibestunud ja vinguvaks leheks.
  • Homemaker
    Siis veel omaette peatükk oli Ekspressist ära hüpanud toimetuse tehtud "Eesti Aeg", mille esimesed numbrid olid väga vägevad, kuid mandus kiiresti kuidagi kibestunud ja vinguvaks leheks.


    See on selles mõttes huvitav näide, et lahkus kogu lehe toimetus, mis oli palgatöötajatena teinud väga head lehte, kuid omanikena (eeldatavasti suurema motivatsiooniga) ei suutnud sama teha. Ekspressi jäi vaid Marica Lillemets. Esimest numbrit panid kokku Lillemets, Luik ja Mikko, vahet ei tohtinud sisse jääda (st olukorda, et "Eesti Aeg" ilmub ja "Ekspressi" mõnel nädalal pole). Tasapisi lisandus tegijaid.
  • Soome Yle 1 hommikuprogrammis/uudistes oli peateema suuresti Peter Vesterbacka Tallinna tunneli ehituse uued edusammud, kuid tundub, et Tallinat/eestit sellised asjad ei huvita:), 6 aasta pärast rongiga helsingisse.....
    Keda huvitab- vaatab sealt https://yle.fi/uutiset/3-10868403
  • Eestlasi tõesti ei huvita need Totu Kuul unistused. Küllalt on seda meile pakutud eelmise sajandi keskpaigust alates
  • Mart Helme uurib Ungaris kuidas odavasti pealetungijaid tõkestavat piiritara ehitada.

  • Mhh, olud on muidugi täiesti sarnased Kagu-Eesti soisele ja metsasele maastikule :D
    (see oli iroonia, kui keegi ei saanud aru)
  • Ungarist vast saaks vähempakkumisel osalenute nimekirja, las pakuvad sama aia ehitamist Eesti oludes.
    Vabalt saab olla, et tuleb odavam kui need ulmehinnad mida siin on lennutatud.
  • mx77
    Mhh, olud on muidugi täiesti sarnased Kagu-Eesti soisele ja metsasele maastikule :D
    (see oli iroonia, kui keegi ei saanud aru)

    Seal on ka metsa ja sood ja mägesid.

    Samas nende projektis puuduvad sellised täiesti elementaarsed asjad, nagu kõnniteed, äärekivid, kanalisatsioon koos truupidega, droonide lendutõusu ja maandumisplatsid jne jne. Tundub, et nad pole seda teed isegi asfalteerinud. (see kahjuks ei olnud iroonia, kui keegi aru ei saanud)
  • upser
    Soome Yle 1 hommikuprogrammis/uudistes oli peateema suuresti Peter Vesterbacka Tallinna tunneli ehituse uued edusammud, kuid tundub, et Tallinat/eestit sellised asjad ei huvita:), 6 aasta pärast rongiga helsingisse.....
    Keda huvitab- vaatab sealt https://yle.fi/uutiset/3-10868403


    Eestlastel on natuke liiga palju talupoja mõistust. Helsingi-Tallinna tunnel on ilus visioon ja tore ambitsioon, aga pole vist kedagi peale Vesterbacka, kes seda 6 aasta ajaraami realistlikuks peaks.
  • Mida Vesterbacka tegelikult loodab, et ta saab Soome ja Eesti ja kõige rohkem EU rahad taha sellele projektile. Hiinlased puht oma rahade peal ei hakka seda muti metrood iial kaevama .

    Nii öelda noolib shanssi kas maksumaksja kaevab talle kulla Soome lahe alt välja . Ma pakun, et ei kaeva
  • stagna
    Mida Vesterbacka tegelikult loodab, et ta saab Soome ja Eesti ja kõige rohkem EU rahad taha sellele projektile. Hiinlased puht oma rahade peal ei hakka seda muti metrood iial kaevama .

    Nii öelda noolib shanssi kas maksumaksja kaevab talle kulla Soome lahe alt välja . Ma pakun, et ei kaeva


    Poliitikud kaevavad, mitte maksumaksja-tema maksab.
  • Vanaema
    Tagasiastunud Tallinna peaarhitekt selgitab lahkumise tagamaid. https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/tagasi-vaadates-edasi-ei-saa/


    See roheterrorism oligi juba üle käte läinud. Natuke kabinettide õhutamist ja kainet mõistust tuleb asjale kasuks.
  • TLV majas oleks nagu hapnik lahti keeratud. Selged ja konkreetsed otsused.
    Enne oli ainult mingi soga.
  • TNT
    TLV majas oleks nagu hapnik lahti keeratud. Selged ja konkreetsed otsused.
    Enne oli ainult mingi soga.


    Eriti konkreetne oli see sõnum, et ainult venekeelne haridus ei kao kuhugi.
  • Arhitektide liit on murelik: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/arhitektid-loodetavasti-ei-lahe-kolvarti-voim-ajalukku-stagnatsiooniga?id=86798669

    Üldiselt tundub mulle ka, et Kõlvart tahab tagasi 20. sajandisse, euroopalikud pealinnad arenevad teises suunas.
  • Olgu 20. või 21. sajand ,inimene peab olema realist . Pilvedes hõljumine ja mingit ulmeliste projektide heietamine ei too kellelegi head. Tänavate peamine funktsioon on, et lasta transpordil kulgeda, ,sealhulgas ühistranspordil . 150 aastat tagasi oli see hobutransport, nüüd autod, bussid ja trammid . Muidugi ka jalakäijad, kuid seda teises järjekorras .

    No ei ole taolised projektid Tallinnas realistlikud, autodele kummaski suunas üks sõidurada ja siis ümberringi laiutavad mingid suured jalakäija,välikohvikute ja jalgratta-alad koos kidura puiesteega.



    Pilvedes arhitektid võivad mistahes utoopia valmis joonistada, linnavalitsused peavad jääma realistideks.

    Mulle Kõlvart ei meeldinud tema venemeelse agenda pärast ja ega see kuhugi kadunud pole. Kuid linnajuhina on ta igatahes asjalikum kui Aas, rääkimata Savikast, keda linna probleemid üldse ei huvitanud, tema oli 100% sukeldunud parteivõitlusse ja oma heaolu kindlustamisele .

    Noorena õpitud idamaiste võitluskunstide taust annab tunda. Kõlvart ei tekita palju lärmi, kuid saab oma tahte kindlameelselt läbi viidud . Algul Reidi tee selle laiemal kujul ja nüüd ulmeprojekti ülevaatamine. Ja siis kärpis ka Nolani laiamisel pisut tiibu . Ei lubanud linna üht peamist liiklussoont kuuks ajaks päris lukku panna. Ning nüüd tuleb välja, et Hollywood saab ka kompromissvariandis oma filmi ära vändatud..
  • AGM
    Vanaema
    Tagasiastunud Tallinna peaarhitekt selgitab lahkumise tagamaid. https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/tagasi-vaadates-edasi-ei-saa/

    See roheterrorism oligi juba üle käte läinud. Natuke kabinettide õhutamist ja kainet mõistust tuleb asjale kasuks.

    Saaks veel Songissepa ja Lõugase vaimu välja tuulutatud, siis hakkaks juba tasapisi looma :D

  • Kui Tallinna peaarhitekti visioon pealinnast on kui tema enda mingisugune kunstiprojekt, siis tuleb ainult õnne tänada, et see peaarhitekt nii vähe suutis oma visioonist läbi suruda ja täide viia. Asja saab veel parandada, pole täiesti rikutud. Gonsioni tänava saab ka normaalseks tagasi teha.
  • Vanaema toodud artiklis on selline tekst:
    "Arhitektide Liit soovitab Tallinna uuel linnapeal ja uuel linnaplaneerimise ameti juhil eelneva linnavalitsuse poolt veetud peatänava projekti teostada, vastasel korral liiklusprobleemid süvenevad ja linnakodanik võõrdub oma linna südamest. "
    Kas see tekst vastab oma sisult tõele? Kas me analoogset näidet just ei käsitlenud Pärnu mnt. näite varal, kus "peatänava-projekt" realiseeriti (väiksemas mahus) ja tulemuseks tuli see, et selle tänava asutused panevad oma uksed kinni?
    Kui tänavad keeratakse liiklusele kinni, tähendab see seda et tekivad ummikud. Seda on linnaviletsus ja arhitektide liit ise saanud oma silmaga näha, mis toimub liikluses, kui tänavaid remonditakse. Nn. "peatänav" ei ole mitte midagi muud kui ummikute tekitaja.
    Seisukoht, et kui autodel on võimalik võimalikult kiiresti mingist piirkonnast lahkuda on täiesti adekvaatne, sest siis on liiklus sujuvam, tänavatel on lõppkokkuvõttes seismas vähem autosid.

    Täiesti vabalt võib paralleele tõmmata sellega, et valitsus tahtis oma avalikustatud retoorikas, et inimesed vähem jooksid, aga tulemuseks on see, et väga paljud inimesed räägivad kuidas nende tutvusringkonnas on kapid kõik Läti viina ja õlut täis ostetud ja igapäevane alkotarbimine on saavutanud uued dimensioonid.
  • Vanaema
    Üldiselt tundub mulle ka, et Kõlvart tahab tagasi 20. sajandisse, euroopalikud pealinnad arenevad teises suunas.

    Euroopalikud pealinnad ei ole enamasti olukorras, kus kogu linnasüda on surutud mere ja järve vahele. See, et autodel on asja mõlemale poole seda kokkusurutud kitsust, on tõsiasi. Tõsiasjade vastu ei ole mõtet esteetilistel või ideoloogilistel põhjustel sõdida - tõsiasjad ei hooli sellest, et nad meile ei meeldi. Autod ja transpordivajadus on objektiivselt olemas - tegelegem siis selle reaalsusega, mitte ulmadega.
    Seega on mõtet linnasüdant kohvikutega täita alles siis, kui transpordiga seotud ülesanne lahendatud on. See ülesanne ei lahene ilma Tartu maantee läbimurdeta, see ülesanne ei lahene ilma südalinna liiklusvoogu vähemalt osaliselt maa alla viimata. Võib diskuteerida, kas osaks lahendusest võiks olla raudteeliikluse südalinnast välja viimine ning vabanevate koridoride muule transpordile andmine. Päris kindlasti aga ei ole lahenduseks ainsa linna läbiva suurema maantee kinnipahteldamine.
  • Koligem selle teemaga siit ära Tallinna-keskerakonna foorumiteemasse. Palume moderaatoril peatänava arutelu postitused sinna üle tõsta.
  • Tallinnas aktiviseeruv roheterror on saanud tagasilöögi.
  • ttrust
    Kui tänavad keeratakse liiklusele kinni, tähendab see seda et tekivad ummikud. Seda on linnaviletsus ja arhitektide liit ise saanud oma silmaga näha, mis toimub liikluses, kui tänavaid remonditakse. Nn. "peatänav" ei ole mitte midagi muud kui ummikute tekitaja.
    Seisukoht, et kui autodel on võimalik võimalikult kiiresti mingist piirkonnast lahkuda on täiesti adekvaatne, sest siis on liiklus sujuvam, tänavatel on lõppkokkuvõttes seismas vähem autosid.

    1. Tänavate kitsamaks ehitamine ei suurenda ummikuid.
    2. Tänavate laiemaks ehitamine ei vähenda ummikuid.

    Need on viimase 50 aasta liiklusplaneerimis-alaste uuringute ühed olulisemad järeldused. Selle taga on indutseeritud nõudlus – pitlikult öeldes kui ehitada Tallinna ja Viimsi vahel teed laiemaks, siis see teeb Viimsist Tallinnasse tööl käimise lihtsamaks, mis suurendab sellise elustiili harrastajate arvu ja toob praegused ummikud pikapeale tagasi. Kui ehitada kitsamaks, siis Viimsist tööl käimine läheb tülikamaks, inimesed kolivad linnale lähemale, pikapeale nõudlus alaneb, teed on ikka umbes, aga mitte rohkem kui varem.


    Ajakiri Wired annab teemasse sissejuhatuse.
    What's Up With That: Building Bigger Roads Actually Makes Traffic Worse

    In 2009, two economists—Matthew Turner of the University of Toronto and Gilles Duranton of the University of Pennsylvania—decided to compare the amount of new roads and highways built in different U.S. cities between 1980 and 2000, and the total number of miles driven in those cities over the same period.

    “We found that there’s this perfect one-to-one relationship,” said Turner.

    If a city had increased its road capacity by 10 percent between 1980 and 1990, then the amount of driving in that city went up by 10 percent. If the amount of roads in the same city then went up by 11 percent between 1990 and 2000, the total number of miles driven also went up by 11 percent. It’s like the two figures were moving in perfect lockstep, changing at the same exact rate.
    Interestingly, the effect works in reverse, too. Whenever some city proposes taking lanes away from a road, residents scream that they’re going to create a huge traffic snarl. But the data shows that nothing truly terrible happens. The amount of traffic on the road simply readjusts and overall congestion doesn’t really increase.
  • Loll jutt suhu tagasi. Meil pole jutt siin mitte teemal "building new roads and highways", vaid sulaselgetest idiootsustest.

    Tehnika tänav. "Rekonstrueerimise" käigus võeti Endla ristmikult ridu vähemaks. Tagajärg - ühe fooritsükliga saab üle vähem autosid, ja järjekord on teisepoole Pärnu maantee viadukti. Seda olukorras, kus iga adekvaatne inimene saab aru, et läbimurre Järvevanast/Tartu maanteelt toob sellele soonele autosid juurde.
    Samas jäeti kasutamata võimalus ehitada sõidutee ja raudtee vahele välja korralik jalgrattatee (seal on endiselt porine kitserada) ja selle asemel jooniti jalgratastele veripunane koridor, mis sõiduteesse sisse lõikab iga ülekäiguraja juures, kus ohutussaar tee kitsamaks teeb.

    Ühissõidukirajad. Normaalsetes linnades on need tihtipeale kellaajalised, meil mitte. Tulemuseks on venivad autoderivid ka pärast kella 8t õhtul, kui hulk busse on juba koju magama läinud ja nendele mõeldud rada otsast lõpuni tühi.
    Muuseas, ühissõidukirada parandab liikluse olukorda ainult siis, kui seal sõitvad bussid veavad ajaühikus samapalju või enam inimesi kui seal varem sõitnud autod. Tallinnas on see tingimus täidetud väga üksikutel juhtudel.

    Reidi tee. Kui probleem on "rekkad kesklinnas", siis tuleb mõelda, kuidas seal nendest lahti saaks. Ja kui selleks ühtki head võimalust ei paista, siis säästuvariant on eriti rumal - lõikame pargist tüki maha, ja ummikud jäävad sellegipoolest alles. Nii et praegune otsus - teha ristmik suurema läbilaskevõimega - ei ole sugugi mitte halvim võimalikest.

    Trammiteede uuendamine mõned aastad tagasi. Kuna kõik ehitati nagunii nullist, oleks rööpad saanud viia sõidutee serva, kõnnitee äärde oleks saanud ühissõidukikoridori nii, et jalakäijad ei peaks peatusesse ja tagasi saamiseks üle sõidutee ronima. Kas seda tehti? Loomulikult mitte.

    Järvevana. Kui Tammsaare tee ühendust omal ajal ehitati, jäid konkursi võitnud pakkumisest (ülla-ülla) välja eritasandilised raudteeristmikud. Üks ehitati küll lõpuks valmis, linna raha eest, sest allkiri oli ju antud ilma selleta. Teist pole siiamaani.
    Järgmise rekonstrueerimisega suunati Ülemiste poolt tulev liiklus pudelikaela - 5 suubuvast reast jääb järele 2. Kes ütleb "poleks ju nagunii kuhugi minna" - Tammsaare tee oli projekteeritud tulevase 3+3 peamagistraalina, kus Kadaka tee, Mustamäe tee, Sõpruse pst ja Tondi tänaval eritasandilised ristmikud. Tänapäeval on kõik need reservmaad täis ehitatud ja laiendada pole enam kuhugi võimalik.
    Lisaks sellele ei jäetud Järvevanale ka reservi rööbastranspordi koridori jaoks.
  • chipchip
    1. Tänavate kitsamaks ehitamine ei suurenda ummikuid.
    2. Tänavate laiemaks ehitamine ei vähenda ummikuid

    Jätkame siis neid õpetlikke väiteid (lähtudes indutseeritud nõudlusest).:
    3.Tänava sulgemine välistab ummiku täielikult (sellel tänaval).
    4.Linna likvideerimine lahendab kõik liiklusprobleemid.

  • chipchip
    Whenever some city proposes taking lanes away from a road, residents scream that they’re going to create a huge traffic snarl. But the data shows that nothing truly terrible happens. The amount of traffic on the road simply readjusts and overall congestion doesn’t really increase.


    Just nimelt.
    Mingilt tänavalt sõidurea ära võtmine ei pruugi tähendada ummikuid - juhul, kui liiklusel on kuhugi minna. Meil hoolitsetakse selle eest, et sellist võimalust ei oleks.

  • "Linnaplaneering on selline, et me kasvatame parasjagu põlvkonda inimesi, kes ei oskagi muud moodi liikuda, kui ainult autoga uksest ukseni. Ameerikas on 70% ülekaalulisi inimesi. Viimased 70 aastat on seal enamikke linnasid planeeritud autodele mugavaks liikumiseks." https://auto.geenius.ee/rubriik/uudis/marii-karell-tere-tulemast-sovjetistani-pealinna-tallinna-kus-peatselt-on-70-ulekaalulisi/

    Noorema põlvkonna värskem pilk.
  • Me võiks näha autori selja taga siin jalutavaid inimesi, jalgrattureid ja pinkidel vestlevaid linnakodanikke ...

    ... aga kui korra Euroopas käia, on tagasitulek nii karm: kõikjal autod, ei mingeid parke, väljakuid, lapsi mängimas ja inimesi tänavatel vestlemas.

    olen ka nooremast põlvkonnast kuid jah põhikoolis enam ammu ei käi. Seal sai küll selliseid lugusid kirjutatud.
    Palju asju võiks näha. Intressikeskkond võiks ka normaalne olla.
  • zuckerblaum
    Just nimelt.
    Mingilt tänavalt sõidurea ära võtmine ei pruugi tähendada ummikuid - juhul, kui liiklusel on kuhugi minna. Meil hoolitsetakse selle eest, et sellist võimalust ei oleks.

    Tsitaadis mõeldakse muud. Uuringutest tuleb välja, et sõiduhinna (aeg, mugavus, närvikulu jne) kasvades jäetakse paljud sõidud lihtsalt ära, näiteks lapse sõidutamise asemel huviringi hakkab ta ise sinna vantsima ja linnas toimub neli sõitu vähem (2x sinna & tagasi).

    Ja vastupidi, teede laiendamisest või optimeerimisest tingitud sõiduhinna alanemise tõttu hakatakse rohkem sõitma (nagu lapsi kooli ja trenni viima, koju lõunale sõitma, kaugemal poes käima jne), mitte ei jää teed varasemaga võrreldes tühjemaks ja mõnusamaks sõita nagu oodatakse.

    Paljud teeprojektid osutuvad seetõttu ummikute ennetamisel ja sõiduaegade lühendamisel kasutuks ja ka jalakäijate alade laiendamised ja muud kitsendused ei too sellist apokalüpsi nagu arvatakse. Käitumine lihtsalt kohaneb võimalustele, mida keskkond pakub.
  • Lugedes nädalalõpu Äripäeva siis on nullist (ja töötuna) võimalik nii 4 kui ka 5 aastaga finantsvabadus saavutada.
    Mida siine finantsidega rohkem kokku puutuvam rahvas sellistest teesidest arvab?

    Paywall:
    5-aastaga: https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/07/12/edulugu-viie-aastaga-finantsvabadusse-kuid-millise-portfelliga
    Selgub, et portfelli suurus 230k, aasta keskmine tootlus 18%. Kas keegi seletab ära, kuidas nullist on võimalik sellise tootlusega saada 230k portfell 5-aastaga? Sellise tootluse juures peaks algkapital olema ligi 100k. Lõhnab nagu oleks lotopiletist kõik alguse saanud.
    4-aastaga: https://www.aripaev.ee/uudised/2019/07/14/rahakrati-kogemus-kuidas-nelja-aastaga-nullist-finantsvabadusse-ronis
    See on veidi reaalsem stsenaarium aga ikkagi töötuna ja nullist 4-aastaga 100k. Ma saaks aru, kui inimene saab head töötasu. Säästab ja investeerib iga kuu aga ei mahu pähe asi, et nullist ja töötuna. Kust tuli algkapital?


    Tundub imelihtne, et poelgi mingit pappi vaja ja oledki finantsiliselt vaba.
  • Kui müüsid maha vanematelt päranduseks saadud maja Nõmmel, siis on ehk võimalik 100 k algkapitali ka töötul saada. Elada võib ka mõnes üürikorteris .

    Kuid muidu jah sesama igavana probleem, et kust hankida see esimene miljon. Edasi läheb juba kergemalt neil, kel nutti on .
  • Äripäeva konverentsil võiks samuti esineda see inimene, kes üksikasjalikult räägib, kuidas ta Eesti Loto loteriiga 9 miljonit eesti krooni võitis. Täiesti huvitav, silmiavav, tegu kordama innustav sõnavõtt oleks.
  • stagna
    Kui müüsid maha vanematelt päranduseks saadud maja Nõmmel, siis on ehk võimalik 100 k algkapitali ka töötul saada. Elada võib ka mõnes üürikorteris ..

    Kui sina ja vanemad teineteist piiritult usaldavad, siis on variant vanemate "Nõmme maja" eluasemelaenuga ära osta. Saad pikaajalise euribor+2% finantseerimise 80% maja hinnast. Etaloni sellist raha muidugi pista ei tasuks, aga paremat viisi "esimese miljoni" saamiseks ma tavainimese jaoks ei näe.
  • Hästi palju on tekkinud igasugu investeerimaõpetajaid, aga kuidas teenida esimene miljon või siis 100k, et sellest investeerimisest ka veidi tolku oleks - on muidugi keerulisem.
  • peeter82
    Hästi palju on tekkinud igasugu investeerimaõpetajaid, aga kuidas teenida esimene miljon või siis 100k, et sellest investeerimisest ka veidi tolku oleks - on muidugi keerulisem.


    1. lõpetad kohvi ja õlle joomise, suitsetamise, ja üldsegi võiks süüa vähem ning käia hilpudes
    2. säästad 100 eurot kuus x 20 aastat ja investeerid dividendiaktsiatesse
    ????
    PROFIT

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon