Ostame Eestile vajaliku soomustehnika
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Üldiselt kui ajalukku vaadata, siis tihti on hästiorganiseeritud mobilisatsioone läbi viinud riigid natuke hiljem silma paistnud ka hästiorganiseeritud genotsiididega :)
Sellised kitsaskohad on umbes sama teema, nagu spioonide tabamine - jah, hea kui sellist probleemi üldse poleks, aga paremuselt järgmine on see, kui probleemi olemasolu enne teatavaks saab kui päris hilja on. -
Kahjuks Kaitseväe pressiteenistus ei suuda välja tuua uue Kaitseväe juhi arvamusi mis oleks palju parem kui igasugune mull mida pressiesindajad ajavad, võimendan siin Martin Heremi arvamust viimase õppuse kohta.
Raske on kõiki numbreid tavainimesele selgitada ... eriti kui kõikide numbritega ei taheta avalikult välja tulla.
Tähtsad on minu arvates järgmised numbrid:
90% ehk enamusega saadi kontakti - vaatamata erinevatele aastakäikudele, on KV-l reserviga kontakt olemas. Edasine sõltub KV valmidusest ja Res hoiakutest.
90% üksusest komplekteeriti ehk pataljon oli vähemalt isikkoosseisuga komplekteerituse poolest valmis oma ülesandeid täitma.
Kokkuvõtteks: KV suudab kriisi korral formeerida SA üksuse, mis on suuteline ülesandeid täitma.
Muu on juba vähem tähtis, kuigi kuulub arendustegevuste alla.
Palju nendest, kes võtsid kontakti ka tegelikult vabastuse said? Ei tea mitte keegi veel. Need inimesed peavad suures osas oma põhjuseid tõestama. Praktika näitab, et enamusel mingi piisav tõestus ikkagi on.
Palju nendest põhjuse välja mõtles? Raske öelda. Vähemalt üks vend tuli kohale Londonist. Keegi tuli Rootsist. Mitmel olid väiksed lapsed kodus. Ja kindlasti oli enamusel tehtud teised plaanid reede õhtuks. Aga tulid kohale. Teised sarnaste põhjustega ei tulnud. Üksus menetleb ja neil on ka otsustusõigus.
Siis on veel palju muud mudru, mis kuulub õppetundude hulka.
Kuid veel kord peamine - lühikese aja jooksul saadi kokku ülesannet täita suutev üksus.
Ülekatet on liiga palju? Tundub et ei ole. Täpselt nii palju, et saab üksuse kokku.
Mingiks raiskamiseks seda nimetada ei saa. Kui "mingi ime läbi" tuleksid kõik, siis seda ülekatet muuks kasutada ei saaks. Ka ajateenistuses mitte. Üksused nooreneks rutem. Komplekteeritus oleks ühtlasem. Asjaajamine oleks lihtsam. Aga midagi odavamaks ei läheks.
Me võtame teenistusse KÕIK keda võtta on. Ja tahame võtta veel rohkem. Mitte seepärast, et isikkoosseisust puudus oleks, vaid:
a) mida suurem on ajateenistuses osalejate protsent, seda arusaadavam on "kohustuslik ajateenistus"
b) ... seda suurem on ühiskonna teadlikkus sõjalisest riigikaitsest
c) ... seda suurem on KV värbamisväli
Üksuste arvu määrab aga lisaks saadaolevale isikkoosseisule (reservile) veel varustus ja tegevväelased.
On mitu asja millega ma üldse rahul ei ole. Kuid sellega on nagu OM kvalifikatsiooniga - tähtis, et latist sai üle. Nüüd läheme ja arutame seda tõukejalga, hoojooksu esimest kolme ja viimast sammu, vasaku käe liikumist lati kohal jne. Kuid tegemist on maailma tasemel kõrgushüppajaga :)
Üks asi veel. Kas meil on siis oma LÕKi kellegi teisega võrrelda? Kui hästi või kiiresti teised seda teevad? 8) -
Kellele on sellised õppused suur huvitav seiklus, et igapäevarutiinist välja saada, kellele on see tüütu kohustus. Kellele on see isiklik panus oma kallisse riiki, kellele on see lihtsalt asi põhimõttel, et kui ei tee, siis saad karistada. Sealt ka erinevate inimeste suhtumised asjadesse.
-
misso postitus on väga hea kokkuvõte. Analüüsi peab tegema, aga ei tohi ära unustada seda, mis on sellise õppuse põhieesmärk. Hinnang õppuse edukusele saab siiski põhiosas tugineda sellele, kas eesmärk täideti või mitte. Kõik muu seal ümber (keegi, kellele ei jätkunud õiges suuruses varustust või kellele SMS ei tulnud kohale vms.) on pinnavirvendus. Õpikogemus- jah, ja sisend protsesside parandamiseks, aga mitte piisavalt oluline, et anda kokkuvõttes negatiivne üldhinne.
-
Oota.. kui sa ei ela enam Eestis, kas nad saadavad sulle ikkagi kutse? Ma olen p2ris mitu aastat Inglismaal elanud ja Eesti kontaktandmeid kasutan umbes kord aastas kui korraks kylla satun.
-
Sul on kohustus oma uued kontaktid teada anda.
-
Isegi kui ma pole Eesti resident? Mind arvatavasti välja arvatud nagu nii, lõhuti mu põlved ära ja saadeti minema..
EKV võiks oma treeningprogrammi kõvasti muuta. Enne retke võiks korralikult trenni anda poistele. Et oleks öeldud, nüüd korralikult trenni tehes on põlved korras ja võin kotti kanda küll :)
Professionaalsed treenerid on ikka klass omaette, mitte mingid suvalised ajateenijad oma kavadega.. -
Kodanik oled ikka!? Võid oma staatust vaadata eesti.ee'st. Logid sisse, e-teenused, kodanikule, riigikaitse, Minu andmed kaitseväekohustuslaste registris.
-
Enam ei julge :)
-
Ohoh, ütleb, et olen reservis olev isik.. väga huvitav. A midagi muud küll näha ei ole
-
ReneK.
Oota.. kui sa ei ela enam Eestis, kas nad saadavad sulle ikkagi kutse? Ma olen p2ris mitu aastat Inglismaal elanud ja Eesti kontaktandmeid kasutan umbes kord aastas kui korraks kylla satun.
Ma tulin õppusele kaugelt Inglismaalt just sellepärast, et näidata Eesti ühiskonnale, et «meil» on soov integreeruda. Et päris tihti on meie eestimeelsus palju suurem kui eesti keele kandjate seas. Kui Igor Inglismaalt saab tulla ja Tarmo Keilast ei tule, tuleb mõelda selle peale, kuidas me defineerime eestlust, kirjutab Igor Ahmedov.
Igor ka ei saanud inglise numbrile SMSi, aga tal oli niipalju taipu, et ise riigiportaalist kontrollida kutse olemasolu
Igoriga intervjuu ka esmaspäevases Ringvaates -
No iga Igor ei istu p2evast p2eva kuskil Eesti uudisteportaalides v6i riigiportaalides, et igaksjuhuks - 2kki t2na kutsutakse... tubli muidugi, et l2ks.
Huvitav, kuidas t88andjad sellesse suhtuksid, et Eesti (riik, millest paljudel ei pruugi 6rna aimugi olla) kaitsev2gi sind teenistusse kutsub.. vaevalt neid Eesti P6hiseadus huvitab. Oleneb muidugi su positsioonist firmas, aga Inglastel on p6hiteemaks "cost saving" ja k6ik v2iksemad tegelased firmas on asendatavad.. lastakse sul minna ja leitakse uus tegelane asemele, pole probleemi..
Kindlasti on ka m6istvaid juhte, selles ma ei kahtlegi, aga v6ib ka juhtuda, et see kohustus rikub su karj22ri. Lisaks kaob see EU vabadus 2ra, mis lubab sul t88d teha seal riigis, kus sa parajasjagu seda teha soovid, sest iga kell v6idakse sind mudasse myttama kutsuda ja kes p2rast su sissetuleku asendab ja aitab sul sama tasuvat t88d leida? Eesti riik? Muidugi.
2rge nyyd valesti aru saage, ma saan aru, et need 6ppused on vajalikud jne, aga kui neid inimesi trahvima hakata, kes v2lismaal elavad ja ei saa neid kutseid k2tte v6i ei saa rahalistel p6hjustel tulla (no 2kki pole seda lennupiletiraha), siis on see systeem kyll veits kahtlane - veel enam, kui ongi p2ris hetk k2es, siis mis lennuliin sul sinna s6jakoldesse lendab? Ja ei tasu ka unustada, et elatakse ka kaugemal kui seda on Inglismaa.
Eestis olles ma l2heks kindlasti - ajateenistuse ajal pigem veetsin aega metsas kui kasarmus, praegugi l2heks ja myttaks kindlalt! -
ReneK.
No iga Igor ei istu p2evast p2eva kuskil Eesti uudisteportaalides v6i riigiportaalides, et igaksjuhuks - 2kki t2na kutsutakse... tubli muidugi, et l2ks.
Huvitav, kuidas t88andjad sellesse suhtuksid, et Eesti (riik, millest paljudel ei pruugi 6rna aimugi olla) kaitsev2gi sind teenistusse kutsub.. vaevalt neid Eesti P6hiseadus huvitab. Oleneb muidugi su positsioonist firmas, aga Inglastel on p6hiteemaks "cost saving" ja k6ik v2iksemad tegelased firmas on asendatavad.. lastakse sul minna ja leitakse uus tegelane asemele, pole probleemi..
Kindlasti on ka m6istvaid juhte, selles ma ei kahtlegi, aga v6ib ka juhtuda, et see kohustus rikub su karj22ri. Lisaks kaob see EU vabadus 2ra, mis lubab sul t88d teha seal riigis, kus sa parajasjagu seda teha soovid, sest iga kell v6idakse sind mudasse myttama kutsuda ja kes p2rast su sissetuleku asendab ja aitab sul sama tasuvat t88d leida? Eesti riik? Muidugi.
2rge nyyd valesti aru saage, ma saan aru, et need 6ppused on vajalikud jne, aga kui neid inimesi trahvima hakata, kes v2lismaal elavad ja ei saa neid kutseid k2tte v6i ei saa rahalistel p6hjustel tulla (no 2kki pole seda lennupiletiraha), siis on see systeem kyll veits kahtlane - veel enam, kui ongi p2ris hetk k2es, siis mis lennuliin sul sinna s6jakoldesse lendab? Ja ei tasu ka unustada, et elatakse ka kaugemal kui seda on Inglismaa.
Eestis olles ma l2heks kindlasti - ajateenistuse ajal pigem veetsin aega metsas kui kasarmus, praegugi l2heks ja myttaks kindlalt!
Omast kogemusest v6in rääkida, et ei hüvitata mingeid lennupileteid ega s6idukulu*.
Lisaks, "rahalised" p6hjused pole "m6juv" argument kohale mitte ilmumiseks.
*Heal juhul hüvitatakse Eesti siseselt mingi kulu ca 50 eurot vist ning mingi lisa raha +20 eurot.
No kui ryanairiga joppab siis tuleb ära isegi, aga enamasti küll mitte.
Hiljem ametnikega rääkides sain aru nii, et kui saad kutse tuleb adekvaatselt teavitada, et pole v6imalik tulla ning mitte mainida raha, vaid et naine ja lapsed v6i m6ni muu lähisugulane on haiged ja veel mingeid xyz vabandusi, mis n6medama amentiku puhul ei pruugi töötada. -
Okei, et siis on loogiline, et kui pole raha, et lennukiga lennatada, siis on raha, et seda trahvi maksta, mis nad sulle v6ivad v22nata? See systeem lonkab natukene :)
Inglismaalt pole jah kallis tulla, aga n2iteks Austraaliast, mis on ka v2ga populaarne eestlaste seas?
Lisaks, kui polegi kindlat aadressi, kus elad? Reisid ringi kogu aeg, n2iteks. Telefoni omamine pole ka minu teada kohustuslik, ega ka arvuti omamine ja ligip22s internetile. Teoreetiliselt v6id ju ikka trahvi saada, kedagi ei huvita.. -
Kes tahab leiab viisi, kes ei taha leiab põhjuse. Üldiselt on EKV väga mõistlik aga nad ei salli šlange ja siis peedistavadki.
-
SideKick
Kes tahab leiab viisi, kes ei taha leiab põhjuse. Üldiselt on EKV väga mõistlik aga nad ei salli šlange ja siis peedistavadki.
Voimalik, kuid neilgi on viletsaid varje, millest pole piisavalt informeeritud... -
Mina elan hetkel olude sunnil ajutiselt üürikas. Aeg-ajalt annan perenaisele koos üürirahaga tema (esimesest abelust) poja ajateenistuse kutseid, mida postkasti topitakse. Poiss ise istub Austraalias ega plaanigi kohale tulla.
-
Tartus Kaitseväe Raadilt kolimine Ravilasse jäi ära, kuigi linnaarenguks ja Kaitseväele endale oleks sobinud Ravila kant rohkem kui Raadi. Ravila kant on siis Tallinna poolt tulles kui ei sõida otse linna vaid keerate Lõunakeskuse ja Võru peale, sirge lõik kahelpool mets. Paar külameest, metsaülem ja bürokraatia hakkasid vastu töötama ning asi jäi ära.
https://www.err.ee/878130/kaitseministeerium-jattis-raadi-endale -
julgeolek ei ole ainult moodsad relvad
https://www.err.ee/880896/merkel-ei-loobu-nord-stream-2-gaasijuhtmest
ja arvan, et vanal Euroopal on sügavalt savi Baltikumist, kui ikka nende majandushuvid on mängus, abi saaks ainult Poolalt
https://www.err.ee/880530/leht-berliin-ja-pariis-ei-toeta-vene-sanktsioonide-karmistamist -
Mul täna väga hea meel Postimees arvab Eesti vajab rohkem raha riigikaitsesse kui 2%
https://arvamus.postimees.ee/6520993/juhtkiri-eestil-tuleb-kaitsekulutusi-suurendada -
Uudiseid riigikaitsest: President lükkas tagasi õiguse sõjaväe luurele st. droonid õppustel jälgivad meid endiselt ning mõned mehed teevad "sörk jooksu" ning nende tausta uurimine keeruline. Omal ajal Simmi soovitusel sõjaväe luure likvideeriti...
https://atp.amphora.ee/vpk/index.aspx?itm=220857&o=266&u=-1&o2=-1&hdr=hp&tbs=all
https://m.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0bdadf4d-e261-43d1-b8a0-4ffc72749cff/Kaitsev%C3%A4e%20korralduse%20seaduse%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(783%20SE%20IIIhttps://www.postimees.ee/6539807/president-otsustas-kaitsevagi-ei-saa-suuremaid-jalitamisoigusi
USA ei suuda sõja simulatsioonides mitte kuidagi Balti riike Venemaa eest kaitsta
https://tehnika.postimees.ee/6540108/usa-ei-suuda-soja-simulatsioonides-mitte-kuidagi-balti-riike-venemaa-eest-kaitsta?_ga=2.41948204.82527433.1551950614-976300513.1542375505 -
Kahjuks ei ole head seisud NATOs meie liitlaste vahel.
https://www.err.ee/921834/usa-diplomaat-tuletas-kulusid-karpivale-berliinile-meelde-nato-eesmarki -
Kõik viimased valitsused on lubanud Eesti kaitsekulud on 2% ning lisaks liitlaste vastuvõtukulud ja kahel viimasel aastal kaitseinvesteeringute programm 10+30 miljonit laskemoona ostuks. Militaar netis tegi strateegiline sõdur täpse uuringu
ning selgus ainult aastal 2016 lubadus täideti. Ülejäänutel aastatel oleme liitlaste silmis jäänud heasse kirja, sest koos liitlaste kuludega on tulnud nibin nabin üle 2% kaitsekulud. Reaalsus on,et Eesti teeb rehepappi ja enda kaitsesse senini 2 % ei pane.
militaar netist:
Teeme kokkuvõtte, et kuidas on läinud koalitsioonilepingutes olnud riigikaitselubaduste täitmisega.
1990 – riigikaitset ei eksisteerinud
1991 – riigikaitset ei eksisteerinud
1992 – pole võimalik hinnata, lubadus oli liiga umbmäärane
1993 – ei täidetud
1994 – pole võimalik hinnata, lubadust polnud
1995 – pole võimalik hinnata, lubadust polnud
1996 – pole võimalik hinnata, lubadust polnud
1997 – lubadus jäi täitmata
1998 – lubadus jäi täitmata
1999 – lubadus jäi täitmata
2000 – lubadus jäi täitmata
2001 – lubadus jäi täitmata
2002 – lubadus jäi täitmata
2003 – lubadus jäi täitmata
2004 – lubadus jäi täitmata
2005 – lubadus jäi täitmata
2006 – lubadus jäi täitmata
2007 – lubadus jäi täitmata
2008 – lubadus jäi täitmata
2009 – lubadus jäi täitmata
2010 – lubadus jäi täitmata
2011 – lubadus jäi täitmata
2012 – lubadus jäi täitmata
2013 – lubadus jäi täitmata
2014 – lubadus jäi täitmata
2015 – lubadus jäi täitmata
2016 – täideti
2017 – lubadus jäi täitmata
2018 – lubadus jäi täitmata
2019 – pole võimalik hinnata, aasta pole veel läbi
Alates 1999. aastast on olnud selgelt sõnastatud siht ja 2002. aastast juba kindel lubadus suunata 2% kaitsekuludeks, kuid eesmärk on alati käest libisenud. 2015. aastast saadik (nüüd tuleb hoolega tähele panna!) on olnud ka täiendav siseriiklik lubadus – kaitsekulud on 2%, millele lisandub liitlaste toetamise kulud ja 2018. aastast alates kaitseinvesteeringute programmi kulud. Nii, et õige vastus oleks olnud aasta 2016. See oli aasta mil täideti koalitsioonilepingus lubatu. Nimetatud aastal kulutati iseseisvale riigikaitsele 2%, millele lisandusid ka täiendavad liitlastega seotud kulud.
Kuna NATOt meie siseriiklik koalitsioonilepingus olev lisakriteerium ei huvita, siis koos liitlastele tehtavate kuludega on NATO arvestuses 2% piir ületatud 2015, 2016 ja 2017. Hinnatakse tegelikult tehtud kulusid, mitte algseid lubadusi või plaane. Välistoetusi arvesse ei võeta.
Seega koalitsioonilepingutes olnud lubaduste täitmine riigikaitsekulude osas on olnud kehv. -
No pole hullu, meil on EKRE riigikaitsereform:
Valitsusvastutust kandes:
1. Tõstame nelja aastaga kaitsekulutused 2,6%ni SKTst.
2. Küsime meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt saabuvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsime abi meie Euroopa suurriikidest liitlastelt.
3. Bla bla bla....
Samal ajal lükkab Ratas endale kaikaid kodaratesse
Juri Ratas vastab ausalt: koalitsioonileppe täitmiseks sellel aastal raha ei ole -
Mulle meeldib endiselt see, kuidas suur konservatiivne jõud Isamaa, kes on riigikaitset alati peateemaks pidanud, valitsuses olles midagi sel teemal ei tee. Valimistel näitab reklaamis tanke ja siis vana hooga edasi. Masendav kaader.
-
misso, kui ma õigesti aru saan, siis see 2% mitte täitmine tuleb kahest asjaolust:
1) SKP-d korrigeeritakse tagantjärele suuremaks ja kuna majandus kasvab oodatust kiiremini, siis riigieelarvest eraldatud summa ei tee enam 2% täis
2) mingid konkreetsed kulud (hanked, investeeringud, ehitused) nihkuvad ajaliselt edasi ja ei lange õigesse kalendriaastasse
Pigem tundub probleem olevat esimeses (ajalise nihke korral peaks pikema perioodi keskmine tulema üle 2%). -
Venkud vajuvad kaitsekulutuste edetabelis allapoole, 6. koht nüüd, '18 kulutused -3,5% yoy, '17 aga -20%. 5 a. pärast plaanivad <3% SKPst.
-
Veider tabel
Wiki järgi on UK GDP > Prantsusmaa GDP
Kuidas nad kuludes väiksemad on, kui suhtes GDP-sse on rohkem. -
Prantsuse kulude number vist väär, peaks olema u. 50 jardi praeguses dolaaris.
-
invictus
Mulle meeldib endiselt see, kuidas suur konservatiivne jõud Isamaa, kes on riigikaitset alati peateemaks pidanud, valitsuses olles midagi sel teemal ei tee. Valimistel näitab reklaamis tanke ja siis vana hooga edasi. Masendav kaader. -
Et Rõivas tegi ka, siis on kõik okei või kuidas seda mõistma peaks?
-
See hamster pole ju isamaa?
Mitte, et tänane "isamaa" kuidagi Isamaaga seostuks. -
Mida saab 7 euri kuus ühe aasta pensioni maksmise eest!
https://www.err.ee/987832/eesti-ostab-louna-korealt-liikursuurtukke-juurde -
2018 siis Eesti kulud kaitsesse kokku 1,99% ja kui liitlaste toetuseks kulutatu ning lisarahastuse 20 milj. maha arvata siis 1,86% SKT-st.
https://forte.delfi.ee/news/militaaria/taitmata-lubadus-kaks-protsenti-riigi-julgeolekule?id=87650899 -
misso
2018 siis Eesti kulud kaitsesse kokku 1,99% ja kui liitlaste toetuseks kulutatu ning lisarahastuse 20 milj. maha arvata siis 1,86% SKT-st.
https://forte.delfi.ee/news/militaaria/taitmata-lubadus-kaks-protsenti-riigi-julgeolekule?id=87650899
Sellel on tegelikult arusaadavad põhjused, miks see nii on:
1) SKP on raskesti prognoositav. Ei minevikus ega eeldatavalt ka tulevikus ei ole Eesti Pank, Rahandusministeerium ega ka erasektori finantsettevõtted seda eriti täpselt suutnud teha. Statistikaamet teeb ka perioodiliselt SKP revisjoni ja korrigeerib SKP-d täpsustunud andmete alusel tagantjärele (mõnikord aasta-poolteist hiljem). Samal ajal kulutused tuleb riigieelarves määrata hiljemalt eelneva aasta sügisel. Ehk siis - kui majandus kasvab prognoositust kiiremini, on keeruline 2% kokkuleppest kinni pidada. Kui kasvab aeglasemalt, on tõenäoline, et kaitsekulud on hoopis üle 2% SKP-st. Täpselt sama loogika muude sarnaste rahastustega (1% SKP-st teadusele jms.).
2) Kaitsevaldkonna kulude jaotus sõltub väga palju sellest, kui hästi suudetakse investeeringute (taristu ja suured relvahanked) ajakavast kinni pidada. Piisab sellest, et mingid suuremad tarned või taristute valmimised nihkuvad novembrist jaanuari ja juba ongi kulutatud vähem kui 2% SKP-st. Sisu mõttes on eelistatud ilmselt see, et kulub paar kuud kauem, aga tulemus on parem, kui et nui neljaks kulud õigesse eelarveaastasse suruda. Tervikuna peaks muidugi see planeerimise ja projektide/hangete elluviimise kompetents ajas kasvama. -
Kahjuks pole siin isegi 0,2-0,3% puhver lisa 20 milj. ja liitlaste vastuvõtukuluga meie numbrit täielikult aidanud see näitab 10% viga. Lisaks on see viga püsiv aastast aastasse...
-
misso - jah, põhimõtteliselt oleks õigem vaadata libisevalt pikemat perioodi (4 aastat?). Sellega on lihtsalt see väike mure, et viimased 4 aastat on Eesti majandus kasvanud prognoositust kiiremini ja statistikaamet on ka alati SKP-d tagantjärele kõrgemaks korrigeerinud.
Samas on 2% nõude vaatamine pikal perioodil omaette kiusatus, miks konkreetse aasta eelarve tegemisel kaitsekulutusi vähendada ja lükata neid paari aasta võrra edasi, kuhugi rikkamasse tulevikku (mida kunagi ei tule). Arvestades praeguse valitsuse eelarvepoliitikat, oleks see väga libe tee. -
Vaatasin selle Forte artikli täisteksti ka üle.
Näiteks 2018. aasta eelarve täitmine (1,99% SKP-st) arvutati tegelike tehtud kulude põhjal (riigikaitse valdkonna eelarve täitmine eelmisel aastal 512 mln €). Tegelik riigikaitse eelarve oli riigieelarves 528 mln €. Ehk 16 mln jäi lihtsalt kasutamata (ilmselt mingite projektide/hangete hilinemine, täitmata ametikohad või soodsamad majandamiskulud). Kui kõik oleks ära kulutatud, oleks täitmine olnud 2,05% SKP-st. Ei saa väita, et riik ei ole riigikaitseks piisavalt raha eraldanud.
2018. aasta eelarvet tehes hinnati 2% eeldatavaks suuruseks 490 miljonit eurot.
Samas on minevikus olnud aastaid (2016) kus riigikaitselised kulutused on ka ilma liitlaste vastuvõtukuludeta olnud üle 2% SKP-st, nii et võib-olla ei maksa üksikutest aastatest nii suurt numbrit teha. -
Kahjuks on 2% SKP-st täidetud ainult 2016 aastal. Mulle tundub hetkel,et oleksime korra 2016 jooksnud maratoni 3 tunniga ning nüüd igal pool kõigile räägime me jookseme maratoni alati 3 tunniga.Toimub iseenese petmine, sest eesmärk on meil ikka endal pandud.
Ma vastan militaarist strateegilise sõduri postitusega:
Eesti SKP aastal 2018 – 26 032 miljonit eurot.
2018 aastal on riigikaitsele kulutatud rahandusministeeriumi andmetel 512 038 595,26 eurot sh välistoetusi 9 045 236,64 eurot (https://www.rahandusministeerium.ee/sys ... download=1).
Tagantjärgi on seda pisut korrigeeritud ja järgmise aasta riigieelarve seletuskiri ütleb, et kulutati 513,9 miljonit. Segane lugu, kuigi ega seal suurt vahet ei ole. Välistoetuste mahaarvamisel on mõlemad numbrid selgelt alla kahe protsendi. Isegi koos välistoetustega on mõlemad numbrid alla kahe protsendi.
Selgituseks mainin, et välistoetusi kaitsekulude protsendi arvestusse tegelikult ei arvutata ja kui keegi seda teeb, siis tegemist on lihtlabase rehepaplusega, eesmärgiga näidata ennast teiste panuse arvelt paremas valguses. Väga piinlik, kui keegi seda kunagi üldse on plaaninud teha.
Välistoetuste mahaarvamisel olid Eesti kulutused riigikaitsele eelmisel aastal, peale augustis toimunud SKP andmete uuendamist, 1,93 %. See on kahest protsendist – mida pidi lubaduste järgi tehtama – 15,8 miljonit vähem. Edasi läheb selgitus keerulisemaks ja tasub hoolsalt kaasa mõelda ning näpuga rida ajada.
Ehk lisaks eelnevale tuleks riigikaitse kulutuste hindamisel vaadata ka seda, mida lubati koalitsioonilepingus ja mida nähti ette vabariigi valitsuse tegevusprogrammis (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/32 ... _lisa.pdf#).
Tsiteerin: „Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks tagame kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKP-st, millele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ja loome täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi“.
Need kaks – liitlaste kulud ja kaitseinvesteeringute programm – pidid tulema kahele protsendile lisaks. Kui ka need arvesse võtta saamegi tulemuseks, et riigikaitsekulutused iseseisva riigikaitse kategoorias, ilma liitlaste ja lisainvesteeringuteta, olid tagantjärgi vaadates algse plaaniga võrreldes 38,4 miljoni võrra madalamad. Võrdlusena siis saime 2018. aastal 11,5 liikursuurtüki ekvivalendi võrra algsest lubadusest vähem riigikaitset.
Mis juhtus eelmisel korral, kui tellimusi hakati tegema ja raha kulutama alles viimasel hetkel saab igaüks ise Eesti ajaloost lugeda. Tasub alustada nt Riigikaitsenõukogu protokollidest 1933-1939. Väga õpetlik materjal.
Iga-aastane lubaduste mittetäitmine, nürilt järjekindlusega korduv tegematajätmine ja algselt plaanitu mitte elluviimine perioodil 1999 – 2019 on kumulatiivselt lähenemas varsti juba ühele miljardile eurole. Summa moodustavad kaks olulist poolt: poliitiline tahtmatus ja viimastel aastatel samavõrra kaitseministeeriumi valitsemisala haldussuutlikkus.
Aastatega kuhjuva probleemi suurusjärgu mõistmiseks teeme jälle paar võrdlust.
Ühes sel aastal ilmunud artiklis räägib kaitseminister samuti miljardist, kuigi küll ühest teisest miljardist, (https://meieeesti.postimees.ee/6678777/ ... kaitsevage) öeldes, et kaitseväe arvates optimaalseks peetavate laskemoonavarudeni jõudmiseks kuluv raha oleks lähedal miljardile. Kuna raha on hetkel puudu, pole võimalik kogu vajalikku laskemoona soetada. Pannes nüüd need kaks miljardit omavahel võrdlusse võime järeldada, et iga-aastane tegematajätmine on toonud riigikaitsele kaasa optimaalsete laskemoonavarude puudumise ja kehvema valmisoleku sõjaks.
Võib ka teistpidi võrrelda ja öelda, et aastate kaupa kahe protsendi lati alt pideva läbijooksmise hind on näiteks puuduv keskmaa õhutõrje (290 miljonit) ja tankipataljon (720 miljonit). Või siis midagi muud. Näiteks kolmanda kergbrigaadi varustus või nišivõimekusega mereväe asemel miskit rohkemat. Eks igaüks võib siit endale sobiva võrdluse valida.
Jättes igal aastal tükikese lubadusest täitmata on tulemuseks sellevõrra kehvem riigikaitse. Pikaaegne plaan panna riigikaitsesse kaks protsenti on igati kiiduväärne, kuid veelgi olulisem on, et asi ei piirduks ainult pabertiigri möirgega. Ka tegelikult tehtud kulutused iseseisvasse riigikaitsesse peavad olema minimaalselt kaks protsenti SKPst aastas. Selles vaates on lubaduste täitmine Eestile jõukohane olnud vaid 2016. aastal. Nagu algselt nägime siis eelmisel aastal möirgas pabertiiger 38,4 miljoni ulatuses. See pole just väike summa, mida võiks lihtsalt niisama tähelepanuta jätta.
Pika jutu lühike kokkuvõte – samavõrra kui on oluline rääkida riigikaitse rahastamise plaanidest on vaadata, et mida jõuti tegelikult ära teha. Sel aastal, 26. jaanuaril ühte intervjuud kuulates väitis endine peaminister, kuidas Eesti on juba kaheksa aastat täitnud kahe protsendi nõuet. Jäin selle üle pikemalt mõtlema ja sügavamalt uurides selgub nüüd hoopis teistsugune pilt. Samasugune nukker lugu nagu Eesti suusatajatega. Tagantjärgi tuleb välja, et kõik mis hiilgab, pole veel kuld. -
misso, ühe detaili täpsustaks:
Tagantjärgi on seda pisut korrigeeritud ja järgmise aasta riigieelarve seletuskiri ütleb, et kulutati 513,9 miljonit. Segane lugu, kuigi ega seal suurt vahet ei ole.
Ilmselt tuleb erinevus (1,8 miljonit) sellest, et välistoetuse summa on ilma käibemaksuta. Kulutav asutus (Kaitsevägi või KRA) katab oma eelarvest käibemaksu osa. 20% 9 miljonist on 1,8. See on väike eelarve-tehniline nüanss.
Aga Su pikale postitusele vastaks ikkagi nii, et asi on ühelt poolt prognoosimise täpsuses ja teiselt poolt executioni võimekuses. Raha on eraldatud, aga tuleb ka osata parimal viisil ära kasutada. Siin justkui poliitikuid ja erakondi süüdistada ei saa - pall maandub ikka ametnike (prognoosimine) ja kaitseväelaste (rakendamine) väljakupoolele. -
Kas mitte häda pole tihti selles, et eelarvesse planeeritakse küll kaitsekulutusteks 2% SKP-st, aga majandus kurivaim kipub kasvama rohkem kui planeeritud ja see 2% ei tule enam täis. See aga selgub alles tagantjärgi...
-
Pigem see kivi läheb jah prognoosijate kapsaaeda - ma ei tea, millise numbri järgi see 2% täpselt määratakse, aga vt näiteks siin on üks tabel 2018.a. suvest: https://www.eestipank.ee/press/eesti-majandus-liigub-vaga-headest-aegadest-headesse-aegadesse-26062018 . Suht täpselt 2% tuleb.
-
Kas meie kaitsekulutused on piisavad Läänemere ümbruse julgeolekuohtude tõrjumiseks? Kas 2 protsenti Eesti SKT-st riigikaitsele on piisav, et tulla toime Läänemere ümbruses kasvanud pingetega? Kui efektiivselt me seda raha kasutame? Millist koostööd naabritega me vajame?
https://vikerraadio.err.ee/984033/valistund-kaitsekulutused-ja-koostoo-naabritega -
Kui on Doonald tõmbab onu Voovale ja onu Xiile üle küüru( miida ta ilmselt teeb) siis idabalti liikursuustükkide arv 8 vs 16 ei mängi mingit rolli. Hoolimata isehakanud strateegide arvamusest siinpool.
-
misso
Kas meie kaitsekulutused on piisavad Läänemere ümbruse julgeolekuohtude tõrjumiseks? Kas 2 protsenti Eesti SKT-st riigikaitsele on piisav, et tulla toime Läänemere ümbruses kasvanud pingetega? Kui efektiivselt me seda raha kasutame? Millist koostööd naabritega me vajame?
https://vikerraadio.err.ee/984033/valistund-kaitsekulutused-ja-koostoo-naabritega
Ka siis, kui meie kaitsekulutused oleks 100% SKTst poleks see piisav Läänemere ümbruse julgeolekuohtude tõrjumiseks. -
Vanaema
misso
Kas meie kaitsekulutused on piisavad Läänemere ümbruse julgeolekuohtude tõrjumiseks? Kas 2 protsenti Eesti SKT-st riigikaitsele on piisav, et tulla toime Läänemere ümbruses kasvanud pingetega? Kui efektiivselt me seda raha kasutame? Millist koostööd naabritega me vajame?
https://vikerraadio.err.ee/984033/valistund-kaitsekulutused-ja-koostoo-naabritega
Ka siis, kui meie kaitsekulutused oleks 100% SKTst poleks see piisav Läänemere ümbruse julgeolekuohtude tõrjumiseks.
Mis selle arvamuse mõte oli? Eesti SKP dollaris siis 30 miljardit nii,et teeksime 2/3 Venemaa kulutustest kas see siis ei ole piisav? Tuumarelvad maha arvata suudaksime sama raha tavarelvastusele panna mis Venemaa ja abiks ei miskit? Palun põhjenda oma imelikku arvamust.
https://www.army-technology.com/features/biggest-military-budgets-world/
https://tradingeconomics.com/estonia/gdp -
BAE Systems täiendas Eestis kasutusel olevat relvasüsteemi.
BAE Systems’ CV90 Increases Lethality by Testing SPIKE LR Anti-Tank Guided MissileBAE Systems has successfully fired an integrated, long-range anti-tank guided missile from the CV90 Infantry Fighting Vehicle in recent tests
ÖRNSKÖLDSVIK, Sweden--(BUSINESS WIRE)--BAE Systems has successfully fired an integrated, long-range anti-tank guided missile from the CV90 Infantry Fighting Vehicle in a recent series of tests. This advancement further diversifies the CV90’s operational capabilities on the battlefield by enabling indirect fire at long distances or at air targets, boosting the vehicle’s lethality while increasing crew safety.
The testing, which took place in difficult arctic conditions, used a Rafael Advanced Defense Systems’ SPIKE-LR (long range) missile mounted on a BAE Systems Hägglunds’ CV90 to defeat a target at more than 2,000 metres. The exercise marks the first time an integrated version of the anti-tank guided missile has been launched from the CV90. It also demonstrates the platform’s versatility to perform a wide range of missions, and shows the CV90 can easily adapt to new technologies for meeting current and future customer needs.
“This integrated anti-tank capability confirms that the CV90 is a true benchmark when it comes to expanding a family of multi-mission armored fighting vehicles,” said Dan Lindell, CV90 platform director at BAE Systems Hägglunds. “This new capability can alter the battlefield dynamic and is yet another example of how the CV90’s already superior mobility and survivability allows the warfighter to pack an even heavier punch in any terrain or weather conditions, and at any time on any battlefield.”
The December testing took place in northern Sweden in below freezing temperatures with heavy snowfall and low visibility.
“We fully appreciate Rafael and their Spike team for working with us to demonstrate this important capability and look forward to continuing our collaboration to provide present and future customers with this powerful addition to the CV90’s lethality suite,” Lindell said.
The long-range missile testing is yet another recent example of improved lethality on the CV90. BAE Systems is currently executing a Swedish government contract to provide a mortar variant of the CV90 called Mjölner that adds greater mobility to close indirect fire support.
More than 1,200 CV90s of numerous variants are in service with Denmark, Estonia, Finland, Norway, Sweden, Switzerland and the Netherlands. The vehicle has a combat-proven track record and is designed to accommodate future growth to meet evolving missions. -
Keegi teab mis seis eesti kaitseväes on?
Omast ajast mäletan, et kui keegi toas/koridori peal haigeks jäi siis ei läinud kaua kuni terve tuba oli haige...
Ajateenijaid vist hetkel koju ei lasta? -
Ajateenijaid on väga lihtne isoleerida, minu teada on vaid paar nakatumist tuvastatud ja kohe karantiini pandud.
-
Konsortsium tahab Eestis soomukeid tootma hakata
https://www.err.ee/1071610/konsortsium-tahab-eestis-soomukeid-tootma-hakata
