Eesti põllumajandussektor
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
opex
Kalakajakas
Mitu korda peab kirjutama, et arendustegevusega ei saa tegeleda keegi väljaspoolt. See saab olla ainult sektoris tegutsev ettevõtja.
Ei pea olema sektoris tegelev ettevõtja, võib olla mõni trade house kes oma väljamaa päritolu spec-i põhjal laseb EVs toota ja müüb, keegi kes näeb, et mingil tootel on kusagil turgu ja vbl koos näit. TFTAKiga hangib vajaliku lõpptoote Eestist, kusjuures R&D on väljaspoolt EV tootmissektorit.
See ei ole arendustegevus, see on täiesti tavaline allhange ja arendustegevus on juba tehtud. See ei loo unikaalset konkurentsipositsiooni, vaid on järjekordne näide tootmispuhver olemisest - on nõudlus oled vajalik, ei ole, saa ise hakkama.
Stagna, ma ei kiinduks sellesse kaardisse. Meil on valik, kas me kasvatame piimakarja või lihaveiseid (eriti neid vähemproduktiivseid ja vähe hooldusnõudvaid - ei pea ruutkilomeetreid nii intensiivselt majandama).
Eesti piimandus (alates farmidest lõpetades toodete turundamisega) on konkurentsivõimeline:
- kui ta on ammendanud kogu oma ressursibaasi (sealjuures on piimakarjade osakaal oluliselt kõrgem lihaveiste omast);
- sõltub võrreldes teistega vähem turunõudluse muutumisest (loe omab oma toodetele selget eristuvat ja lojaalset turgu).
farmer, täiesti nõus, kõigile toetust ühtemoodi (Maltale pisut enam :) , võibolla ka veel teistesse kohtadesse, kus on pisikesed terasspõllud ja käsitöö osakaal põllumajanduses üle mõistuse kõrge). Pakun majapidamise kohta 500 eurot hektari kohta aastas, kuid ainult kuni 25 ha - ni. Ühetaoliselt, kõigile. -
stagna:
Veel üks kaart, EU piimatoodang ruutkilomeetri kohta regiooniti. Mida rohelisem, seda rohkem ruutkilomeetri kohta piima saab. Ütle siis veel, et kliima ei loe kui ka teistel Põhjamaadel pole Hollandi ja Iirimaa vastu suurt hõisata.
Eesti territooriumist ca 22% on sood ja rabad, 4% võtavad ära Võrtsjärv ja Peipsi, ühesõnaga - 26% on piltlikult vesi. Ma ei tea, kas soid ja rabasid arvestatakse omakorda metsa hulka, mida on 49% territooriumist. Nii või teisiti on natuke üle poole mets ja vesi ning sellel pole piimatootmise kliimaga midagi pistmist. -
Ma olen ka kuulnud, et metsas lehma pidada on paha. Aga pole lugu - RMK on asja tõsiselt ette võtnud ja küll saame Eesti ka tumeroheliseks.
-
Ma vabandan solvangute ja argumentum ad hominem kasutamise eest mõnedes oma eelnevates postitustes. Poleks tohtinud selleni laskuda ehkki oponendid kasutasid neid esimesena. Kahjuks ei lase siinse foorumi tehnika neid kustutada nii et eks nad jäävad netiavarustesse ringlema.Pole viga, olete juba suured poisid, nutma ei hakka.
Minu mõte oli lihtne ja mu enda arust loogiline. Ei maksa Eesti piiimatootjat sõimata selle eest, milles ta pole süüdi. Ta pole süüdi, et Putja toiduembargo kehtestas, mis 2,5 aastaga aastaga vähendas meie piimakarja 13 protsendi võrra. Ca 13 000 head tõugu lehma saadeti tapamajja või müüdi võileivahinnaga Poola või mujale.
Otsuse piimatootmine lõpetada tegid nad mullu detsembris ning Tedre sõnul oli see õige ja õigel ajal ka tehtud. Ta ei taha mõeldagi, kui hull seis olnuks jätkates.
“Et firma maksevõimet ei kaotaks, oli see ainuõige otsus; aga töötajatele, keda oli 80 ringis, oli see valus,” tunnistab ta. Südamevalu pehmendas see, et 70 protsenti loomadest müüdi teistele karja täienduseks ja need ei läinud tapale. Suurem osa karjast viidi Poolasse. Tedre sõnul osatakse seal ka halval ajal piima toota ja põllumehi toetada.
http://eestimetsameister.ee/piimatootmise-lopetanud-hingavad-kergendatult/
Olukord, kus toorpiima kokkuostuhind oli omahinnast madalam, viis selleni, et paljud piimatootjad lõpetasid tegevuse. Enne kriisi oli Eestis 99 000 piimalehma, praeguseks on neid alles 86 000.
http://www.err.ee/618190/piimalehmade-arv-ei-pruugi-enam-kriisieelsele-tasemele-jouda
Teine märkus, et kehvem ilmastik ja väiksemad toetused ei võimalda Eesti tootjal konkureerida võrdsetel alustel Euroopa mõnede lõunapoolsemate laiuskraadide regioonidega, näiteks Hollandi või Iirimaa või isegi Poolaga.
Iiri farmer saadab lehmad karjamaale juba märtsi algul ja nad söövad seal kuni novembri lõpuni.Rehkendab asjalikult kuipalju kuivmassi on karjamaa hektari kohta ja kaua loomad sealt oma toitu saavad
https://youtu.be/e6-zhCEXnLs?t=1m56s
See on kõikidest kõige odavam sööda hankimise viis,paraku pole Eesti lehmal märtsikuus karjamaalt ühtki rohelist rohulible leida, isegi paks lumi on sageli veel maas. Novembris sama lugu .Varutud loomatoitu sööta on aga alati palju kallim.
Kolmas märkus, et Eestis eelistatakse suurtootmist, mis on koormatud ränkade laenudega ja on seetõttu turu kõikumiste suhtes palju haavatavam. Eesti tootjal pole seda turvavaru, mis on samal Iiri tootjal või ka poolakatel. Elatakse peost suhu.Eestis tekkisid headel aegadel supermoodsad täisautomaatsed suurfarmid, kus lehmad karjamaale enam üldse ei pääsegi. Robot lüpsab, robot jagab sööda, robot koristab sõnniku ja isegi sügab lehma.Päikest näeb ja värsket õhku hingab loom esimest korda siis kui ta laudast tapamaja autole viiakse. Ma ei võta otsustada kas selline piim on sama hea kui karjamaal sööva ja mäletseva lehma oma. Stressikanade munad pidid olema kehvemad kui vabakanade omad. Võiks ehk analoogiat otsida .
http://sakala.postimees.ee/1154114/robotlaut-viis-farmi-uude-ajastusse
Piimavabrikud. Paraku on need koormatud kõrgete laenudega ja äärmiselt haavatavad turuhinna kõikumistele. Kui piima kilohind langes 40 sendilt peaaegu pooleni sellest, oli häda suur.
Võrdluseks Iiri lehmade arvu suurenemine samal ajavahemikul kui Eesti kari 13 % kahanes.
2013 - Iirimaal 1,16 miljonit piimalehma
2016 - 1,39 miljonit.
http://www.independent.ie/business/farming/dairy/irelands-dairy-expansion-farmers-milking-more-cows-to-maintain-income-35781328.html
Tootmine on seal nii odav(= konkurentsivõimeline ) ja tootjad nii jõukad,et piimahinna üldisele langusele reageeriti lihtsalt lehmade arvu suurendamisega. Ka ei aeta taga supermoodsaid piimavabrikuid vaid eelistatakse tööjõumahukamat, kuid riskikindlamat vanas stiilis tootmist .
See on tõesti juba valikute küsimus. See pole objektiivne paratamatus -
stagna,
Iirimaa kliima ja muld on sellised, et seal ongi lehma või lamba pidamine praktiliselt ainus võimalus seda maad tootmiseks kasutada. Mullaharimine on seal enamuses piirkondades täiesti mõttetu, erinevalt Eestist.
Edit: see sinu viimane postitus on ikka täielik totrus. Iirimaa piimafarmereid lõi see kriis väga valusalt, lehmade arvu suurenemine toimus inertsist, kuna iirlased panustasid väga tugevalt karja kasvu piimakvootide kaotamise ootuses - ja kahetsesid seda kohe väga tõsiselt. Iirimaa tootmismudelil on piir ees - niipea kui tahetakse lehma kohta toodangut tõsta, tekivad täpselt samad probleemid mis meil. Ainult ilma mastaabiefektita.
Hollandis on superolud mistahes põllumajanduse jaoks, aga seal on esiteks suur surve alternatiivseteks maakasutusteks (20 milj inimest!) ning ka põllumajandussektoris on neil suund pigem aianduse arendamisele. Lisaks on Hollandis seoses veekaitsenõuetega tulemas suur lüpsikarja vähendamine - keskkond ei pea nii intensiivsele kasutusele lihtsalt vastu. -
Ma tegelikult ei saa ka aru mida sa stagna taga ajad. Kas meid keegi hullult petab praegu, et piimakarja peab, tegeleb pettusega jättes mulje, et tegemist kasuliku tegevusega aga tegelikult tambib jõhkrat miinust salaja?
Mida sa tahad, et juhtuks, oma jutuga? Et kusagil keegi paljastaks Suure Vale?
Jah karja vähendasid need, kel polnud musklit ja optimeeritud suht hi-tech tootmist, loomade arv vähenes, aga kokkuostetud piima kogused vähenesid ainult u. 2-3% kriisiaastatel, mis on minevik. Turg leidis tasakaalu.
Turumajandus, kõik ei mahu istuma kui muss vaikseks vahepeal keeratakse. Selgitad äkki mis su probleem piimandusega on? Proovid veenda meid, et siin piima pole mõtet toota? -
Kalakajakas
opex
Kalakajakas
Mitu korda peab kirjutama, et arendustegevusega ei saa tegeleda keegi väljaspoolt. See saab olla ainult sektoris tegutsev ettevõtja.
Ei pea olema sektoris tegelev ettevõtja, võib olla mõni trade house kes oma väljamaa päritolu spec-i põhjal laseb EVs toota ja müüb, keegi kes näeb, et mingil tootel on kusagil turgu ja vbl koos näit. TFTAKiga hangib vajaliku lõpptoote Eestist, kusjuures R&D on väljaspoolt EV tootmissektorit.
See..on täiesti tavaline allhange ja arendustegevus on juba tehtud.
See oligi vastuseks su väitele "arendustegevusega ei saa tegeleda keegi väljaspoolt.", saab küll. Ma arvan. et ka näit. juuste saab toota küll vana Itaalia vms retsepti järgi, ei pea ise nullist arendama hakkama uut juustusorti. -
sakuska, jälle lahmid ilma ühegi tõestava faktita. Millal need iirlased siis oma karja suurendamist kahetsema hakkasid ? Too faktid, too andmed, niisama jutt ei maksa midagi.
Siin on Iiri eluskarja andmed seisuga detsember 2016.
http://www.cso.ie/en/releasesandpublications/er/lsd/livestocksurveydecember2016/
Eelmise, 2016.a. aasta jooksul suurenes piimalehmade arv 55 300 võrra ehk
4,5 %. Selle aasta ametlikke andmeid ei õnnestunud leida peale eelpool tsiteeritud independenti artikli selle aasta 2.juunist, mis ütleb, et kari ja piimatoodang on jõudsalt kasvanud ja farmerite kahetsusest pole seal poolt sõnagi
Kuid sinu väited, et nad juba kahetsevad, on hoopis tõestuseta.
Sinu argumenteerimata märkuse, et "stagna viimane postitus on täielik totrus", eelistan seekord jätta vastusõimuta. Igaüks saab niigi aru, et selline meetod vaidluses pole produktiivne ega kõlba isegi ärapanemiseks. A propos, milline oleks mittetäielik totrus ? -
opex, ma kirjeldasin lihtsalt olukorda. Ja ma arvan tõesti et Eesti põllumajandus pole suurte ekspordimahtude jaoks piisavalt konkurentsivõimeline. Vähemalt mitte seni kuni põhjatu näljane Vene turg on kinni. Euroopas on toidu ületootmine, lisaks otsib oma toodangule turgu oluliselt paremate looduslike tingimustega Ukraina, mille mustmuld on maailma parim .Ukrainast peab 2020ndate keskpaigaks saama maailma kolmas toidutootja.
Ukraine sold $7.6 billion of bulk farm commodities worldwide in 2015, quintupling its revenue from a decade earlier and topping Russia, its closest rival on world markets. By the mid-2020s, “Ukraine will be No. 3, after the U.S. and Brazil,” in food production worldwide, says Martin Schuldt, the top representative in Ukraine for Cargill, the world’s largest grain trader.
Praegu takistavad Ukrainat oma täit potentsiaali saavutamast viletsad sovetiaegsed tehnoloogiad ja seemned, osa põllumajandusmaast on hoopis harimata. Kuid kui sinna kaasegsed tehnoloogiad , seemned ja ka läänemaine töökultuur peale saadakse,mis kahtlemata juhtub pigem varem kui hiljem, pole meetripaksusele mustmullale mingit konkurentsi.
Eesti toidab oma rahva alati ära ja rohkemgi. Kuid kujutada ette, et meist saab mingi suur ja tähtis Euroopa toiduvaramu, on liiast. Suu tuleb seada sekki mööda. -
Otsuse piimatootmine lõpetada tegid nad mullu detsembris ning Tedre sõnul oli see õige ja õigel ajal ka tehtud. Ta ei taha mõeldagi, kui hull seis olnuks jätkates.
“Et firma maksevõimet ei kaotaks, oli see ainuõige otsus; aga töötajatele, keda oli 80 ringis, oli see valus,” tunnistab ta. Südamevalu pehmendas see, et 70 protsenti loomadest müüdi teistele karja täienduseks ja need ei läinud tapale. Suurem osa karjast viidi Poolasse. Tedre sõnul osatakse seal ka halval ajal piima toota ja põllumehi toetada.
See on hea näide, tean toda juhtumit.
Mehed erastasid kolhoosi laudad ja pidasid investeerimata nii kaua, kui kannatas. Mingil hetkel said aru, mihuke jama on uute ehitamise bürokraatiaga: keskkond, naabrite kooskõlastused jne ning et turg on kerses ja väga riskantne ( jõudis kohale, et kuigi piima müüd Eesti kombinaadile, läheb pool sellest Venemaale.)
No aga siis ongi ju kõik hästi. Piltlikult müüsid mehed vana Belarusi lõpuks maha. Iga ettevõtmisega on nii, et on aeg investeerimiseks ja on aeg müümiseks: külv ja lõikus, kui soovite.
Loomulikult tehti sellest Maalehes nutulaul ja see juhtum on ka varem LHV foorumisse oma tee leidnud.
Majanduse, sh ka põllumajanduse osas peab jääma ratsionaalseks ning mitte lehmakallistajaks muutuma. -
Keegi on väitnud, et EVst saab euroopa toidu- või ainult piimavaramu stagna? Ei ole vist, lihtsalt siin on väga sobivad tingimused ja know-how (9000 per lehm pa), et toota piima. Mured on mujal, töödelda ei jõuta. Kes kriisi üle elasid ei kurda, need kes ei elanud, kurdavad. Näib, et (sh. põllu-) majanduse tsüklilisusest ja riskidest arusaamine oli kehv.
-
opex
KalakajakasSee..on täiesti tavaline allhange ja arendustegevus on juba tehtud.
See oligi vastuseks su väitele "arendustegevusega ei saa tegeleda keegi väljaspoolt.", saab küll. Ma arvan. et ka näit. juuste saab toota küll vana Itaalia vms retsepti järgi, ei pea ise nullist arendama hakkama uut juustusorti.
Ainuke, mida sa niimoodi ei saa on arendustegevusega seotud kõrgem lisandväärtus (kõrgem tootlus ja unikaalne turupositsioon) - põhjus, miks arendustegevusega üldse tegeleda.
Ja Eesti poole pealt pole konkreetsel juhul tegemist arendustegevusega, selle sisulises tähenduses (ettevõtte seisukohalt tõenäoliselt küll).
Väga hea kopeerimine võib mõnikord olla asjakohane. Samas, sa võid kopeerida Itaalia mõnd piirkondlikku eriti kallist juustu, kuid müüa saad seda ikka oma tootenimega, sealjuures ei tohi sa kasutada viiteid Itaalia konkreetsele juustule ega kohale (üldjuhul on piirkondlikud traditsioonilised tooted kaitstud või vajadusel kaitstavad). Parimal juhul - Oleme valmistanud oma juustu lähtudes parimate Itaalia juustumeistrite sajandipikkusest kogemusest. -
Juustude ja jogurtite ning muude lisandväärtusega toodete kopeerimisel on see probleem, et see lihtsalt pole võimalik. Probleem tekib tooraines olevate baketritega mis on igas piirkonnas erinevad, lisaks lehmade poolt sissesöödava taimestiku ning mullastiku erinevus.Sa võid kasutada ja sisseosta neid piimakultuure mis juustule maitse annavad kuid kõik eelnev rikub selle ikka ära. Sama kehtib õllede puhul. Ma toon näitena Tai õlu SINGHA mis Tais maitseb ülihea, võeti ja toodeti litsentsi alusel Saksamaal, maitses nagu tavaline Saksa õlu. Nüüd näen, et Saksas toodetud õlut enam pole ja kõik tuuakse Tai-st otse. Õllele annab selle õige ja omapärase maitse kohalik kasutatav vesi ja kohalik tooraine. Eestis pole mõtet üritada kopeerida midagi vaid R&D tuleb suunata millegi päris omapärase välja töötamisele mis on just meie piirkonna toorainet kasutades võimalik.
-
Saksas reinheitsgebot, kõik hipsterid ka kiunuvad seal, et ei saa huvitavat õlut teha kuna seadus piirav toorainete osas, vabalt võib olla, et Tai õlus midagi mis pole saksas lubatud ja võimatu sama maitset saavutada.
-
opex
Saksas reinheitsgebot, kõik hipsterid ka kiunuvad seal, et ei saa huvitavat õlut teha kuna seadus piirav toorainete osas, vabalt võib olla, et Tai õlus midagi mis pole saksas lubatud ja võimatu sama maitset saavutada.
Jumal tänatud, õlu ei tohigi sisaldada muud kui, vett, linnaseid ja humalat -
Ma arvaks, et nati etüülalkoholi võiks seal kah kääritamise tulemusel olla . Nii 5 % kandis. Muidu jääb nagu nõrgaks see jook .
-
stagna
Ma arvaks, et nati etüülalkoholi võiks seal kah kääritamise tulemusel olla . Nii 5 % kandis. Muidu jääb nagu nõrgaks see jook .
Jah, muidu on ju täiesti mõttetu bussipeatuses istuda -
mx77
opex
Saksas reinheitsgebot, kõik hipsterid ka kiunuvad seal, et ei saa huvitavat õlut teha kuna seadus piirav toorainete osas, vabalt võib olla, et Tai õlus midagi mis pole saksas lubatud ja võimatu sama maitset saavutada.
Jumal tänatud, õlu ei tohigi sisaldada muud kui, vett, linnaseid ja humalat
Vesi on üks olulisemaid komponente mis annab õllele omapärase maitse, teine on humal. -
kuusemaa
Vesi on üks olulisemaid komponente mis annab õllele omapärase maitse, teine on humal.
Vist mingi 69 aasta "Tehnika ja tootmine" sisaldas artiklit õlle tootmise kohta ja seal Saku meistrid kadestasid Tartu tegelasi nende pehme vee tõttu, mis pidavat õlle tootmiseks parem olema. -
Põllumajandusest ning kuidas Laar selle "põhja lasi".
Uskumatu on sellist kirjatükki Sirbis kohata, aga seda enam tuleb tunnustust avaldada :)
http://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/legend-mart-laarist-ja-heinarougud/ -
"Maaeluminister plaanib 100 miljoni euroga maale kolimist toetada"
Öeldakse, et lennuk tõuseb õhku vastu tuult. (Maale kolimine on ilmselt vastu tuult.)
Aga tavaliselt on ka nii, et lendur, kes oma lennuki põllule maandab, juhi kohale enam kunagi ei saa. -
noblesse
"Maaeluminister plaanib 100 miljoni euroga maale kolimist toetada"
Öeldakse, et lennuk tõuseb õhku vastu tuult. (Maale kolimine on ilmselt vastu tuult.)
Aga tavaliselt on ka nii, et lendur, kes oma lennuki põllule maandab, juhi kohale enam kunagi ei saa.
valest otsast hakatakse pihta...ma kolin ära maale, saan soodsalt mingi vana talukoha osta, isegi antakse laenu, et see enam-vähem elamiskõlblikuks teha ja mis siis, mis edasi saab?
alustaks sellest, et maale hakkaks töökohti tekkima, küll, siis inimesed järele lähevad -
https://saartehaal.postimees.ee/6785015/saaremaa-uks-suuremaid-piimatootjaid-on-raskustes
Artikkel eriti mustades värvides. Tegelik elu nii hull ei ole. Asjakohane on Jossif Stalinilt või sm. Leninilt pärinev aforism „kaadrid otsustavad kõik”. Loodetavasti saavad uued omanikud/juhid olema võimekamad. -
Ma viskan siia ühe investeerimishüpoteesi.
1) Toiduainete futuurides ei ole toimunud viimase kuu jooksul suurt mitte midagi (langus 10% ümber, aga täiesti tavaline range). Eile näiteks DBA tõusis. Ka väljaspool suuri börse kaubeldavad toiduained (nt piimatooted) on kenasti viimase 3 aasta kauplemisvahemikus.
2) Hinnatase oli juba enne koroonat viimase 10 aasta tippudest 50-60% allpool
Ma kaldun sellest tulenevalt arvama, et downside on selles sektoris üsna piiratud.
Upside: vaadates, mis toimub praegu EM valuutadega, siis viimane asi, mida sealsed valitsused tahavad, on lisaks koroonapaanikale veel toidu hinnahüpe. Kuna valitsused on sellistes küsimustes reeglina lollid kui lambad, näeme juba väga varsti, kuidas mõni oluline pm-saaduste eksportija rakendab "siseturu kaitseks" ekspordipiiranguid. Minu esimene bet on Venemaa, aga samahästi võib see olla Ukraina, Vietnam, Argentiina või isegi Austraalia. Brasiiliat väga ei usu, sest nende ekspordi ja tarbimise struktuur on kaunis erinevad. Ja kui esimene doomino kukub, siis hoidke alt. Täiesti võimalik, et algab valitsuste tasandil toiduainete hoarding. Seal pakun, et alustab Hiina, kui ta seda juba vaikselt ei tee. -
Tuleb välja, et ma maksumaksjana investeerin ka põllumajandussektorisse:
Ammu tegevuse lõpetanud põllumajandustootjad saavad toetust edasi ja kõik on jokk
https://maaelu.postimees.ee/7118261/ammu-tegevuse-lopetanud-pollumajandustootjad-saavad-toetust-edasi-ja-koik-on-jokk?_ga=2.144347762.653378746.1604000167-31438163.1603007170
Keegi peaks avalduse prokuratuuri tegema. Raha tagasi kanda ja süüdlased kohtu alla. -
"tonis"
Tuleb välja, et ma maksumaksjana investeerin ka põllumajandussektorisse:
Ammu tegevuse lõpetanud põllumajandustootjad saavad toetust edasi ja kõik on jokk
https://maaelu.postimees.ee/7118261/ammu-tegevuse-lopetanud-pollumajandustootjad-saavad-toetust-edasi-ja-koik-on-jokk?_ga=2.144347762.653378746.1604000167-31438163.1603007170
Keegi peaks avalduse prokuratuuri tegema. Raha tagasi kanda ja süüdlased kohtu alla.
Siseriiklik toetus oli mõeldud selleks, et veidigi vähendada ebaõiglust toetuste jagamisel Liidus. Aga läks nagu alati... Et tulemus on selline, seda ehk oskab seletada seeneteadlane. -
Pakun, et seeneteadlane ütleb, et see on ühiskonna sidususe edendamiseks hea. Poogen need miljonid, niikuinii trükitakse kohe juurde.
-
"Jah, piimatootmise toetus laekub siiani. Muidugi ma pole selle vastu," ütles ta. Ent tunnistas, et süsteem võiks õiglasem olla küll.
Jaa, kuradi euroliit, kiusavad ausaid maa-eestlasi, kes lihtsalt ei saa teisiti -
Mykoloog antud juhul midagi kommenteerida ei saa. Eesti ametnikud kõigi idiootsuste puhul näitavad näpuga üles- euroukaas, meie käed jäävad lühikeseks. Seeneteadlase suu Brüsselit siunama ei painu, Laia tänava mehed on ka tublid, vastuseks tuleb veidi onudele tuupi teha.
-
"jpedro"
"Jah, piimatootmise toetus laekub siiani. Muidugi ma pole selle vastu," ütles ta. Ent tunnistas, et süsteem võiks õiglasem olla küll.
Jaa, kuradi euroliit, kiusavad ausaid maa-eestlasi, kes lihtsalt ei saa teisiti
Vägisi topivad raha pihku ja ähvardavd võugiks tegemisega, kui vastu ei võta.
Saidafarmi tüübi jutt oli kah muidugi üle prahi. Et see on nagu tunnustamiseks, mis siis et enam lehmi pole :D -
Top-upid on Eesti toetused, maksmise kord on puhtalt Eesti enda otsustada. Piimalehmad ja muud pudulojused on kõrvamärgistatud ja rangelt arvel kõik, miks seda toetuse maksmise korda ei muudeta nii, et toetust saavad tegelikud tänased loomaomanikud, jääb mulle täiesti arusaamatuks, tehniliselt seal midagi keerulist pole. Ei imestaks kui keegi ministrihärrale midagi kõrva on sosistanud või parteikassat sponsoreerinud.
-
"mykoloog"
Top-upid on Eesti toetused, maksmise kord on puhtalt Eesti enda otsustada. Piimalehmad ja muud pudulojused on kõrvamärgistatud ja rangelt arvel kõik, miks seda toetuse maksmise korda ei muudeta nii, et toetust saavad tegelikud tänased loomaomanikud, jääb mulle täiesti arusaamatuks, tehniliselt seal midagi keerulist pole. Ei imestaks kui keegi ministrihärrale midagi kõrva on sosistanud või parteikassat sponsoreerinud.
Mingi teema selle toetusega oli, ei mäleta. Keda huvitab, võib PRIA-lehelt uurida. Ilmselt enamus, kes seda surnud lehma toetust saavad olid väga väikeste loomade arvuga farmid. Perevara ja mõni teine on erand. Toetuse kehtestamise ajast on enamus väikefarme lõpetanud, selleaegsed suuremad ettevõtted aga tugevalt loomade arvu kasvatanud. -
"Surnud lehma toetusest" ülevaatlikult https://leht.postimees.ee/7123809/miks-surnud-lehma-toetust-pollumeestele-makstakse?fbclid=IwAR1JIniyl1vVi3py3oMsJf898aggUwIgFpxt3nEf5XkzE-gnDF-ToNxogzc
-
Autor eksib muuseas seal artiklis. Üleminekutoetused on seotud mingi aasta loomade arvuga mitte kuna tegu on CAPi ajaloolise mudeli rakendamisega, vaid kuna tegu on WTO sininise kasti toetustega, mille üks kriteerium on, et toetus peab olema "fixed and unchanged." Aga minu hinnangul saab referentsaastat muuta, kuna vahepeal on mitu reformi olnud.
-
"mykoloog"
Autor eksib muuseas seal artiklis. Üleminekutoetused on seotud mingi aasta loomade arvuga mitte kuna tegu on CAPi ajaloolise mudeli rakendamisega, vaid kuna tegu on WTO sininise kasti toetustega, mille üks kriteerium on, et toetus peab olema "fixed and unchanged." Aga minu hinnangul saab referentsaastat muuta, kuna vahepeal on mitu reformi olnud.
mykot on muidu ju tore tampida, aga sellistes teemades on temast ka sisuliselt kasu, et pilt olukorrast selgemaks saada :) -
"mykoloog"
Autor eksib muuseas seal artiklis. Üleminekutoetused on seotud mingi aasta loomade arvuga mitte kuna tegu on CAPi ajaloolise mudeli rakendamisega, vaid kuna tegu on WTO sininise kasti toetustega, mille üks kriteerium on, et toetus peab olema "fixed and unchanged." Aga minu hinnangul saab referentsaastat muuta, kuna vahepeal on mitu reformi olnud.
Huvitav, aga miks ei ole muudetud. Loogiline see oleks. -
Oleks ka minu meelest loogiline, ei tea miks ei ole muudetud. Pakuksin kõige lihtsamat seletust - kuna keegi pole torkinud, siis on lihtsalt unustatud.
