Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Unusta Coriolis Kalev.
Kas punane pall liigub sirgjooneliselt või mitte? Sinine ja punane joon tähistavad liikuva punase palli trajektoore. Üks kõver ja teine sirge. Kas pall liigub sirgjooneliselt või mitte?
Sellise eksperimendi võid kodus teha. Lase assistendil paberist ketast keerutada laual. Aseta sellele liikumatu joonlaud ja tõmba pliiatsiga joon. Nüüd küsi endalt, kas pliiatsi joon on sirge või kõver? Joonlaud on ometi sirge. Nüüd kujuta ette, et pöörleva paberist ketta all oli liikumatu paber ja nende vahel kopeerpaber, st liikumatule paberile jäi sirge joon, pöörlevale kõver. Kas tõmbasid sirge või kõvera joone? Üks paber ütleb ühte, teine teist, kus tõde on? -
To Rage
(((Kas jääd oma väitele kindlaks või tunnistad, et eksisid?)))
Muidugi jään ma oma väite juurde kindlaks. Pöörlevalt kehalt visatid pall ei saa kuidagi liikuda sirgjooneliselt. Need kolm joonisel näitatud palli liikumise sirgjoont on põhimõtteliselt valed. Niisama vale on ka Kristjan 1 poolt näidatud palli liikumise punane sirgjoon. Niimoodi sirgjoont mööda võiks pall liikuda vaid siis, kui see visatakse mitte pöörlevalt kehalt, vaid kusagilt pöörleva keha tagant, milline taustsüsteem ei pöörle. Selliste palli liikumise sirgjoonteliste trajektooride näitamine seoses Coriolise efektiga on kas absurdne nõmedus, või siis pettus selleks, et inimesed ei saaksid aru Coriolise efektist, et neid eksitada. Kui sellisele pettusele ja sogamisele juurde lisada veel ülikeerulised valemid ja muu segane ja inimesi eksitav seletus, siis ongi tulemus nagu praegu, et inimesed karjakaupa ei saa aru Coriolise efektist ja saavad valesti aru.
See on samasugune pettus nagu praegu petavad „majandusteadlased” Euroopas, et eurosid tuleks juurde trükkida, mis tekitaks siis õndsa inflatsiooni, milline inflatsioon paneks majanduse käima. Millest aga tegelikult tuleneb majanduskriis, võlakriisid ja pankade nii nimetatud „halvad laenud”, selle kõik vaikivad maha. Riisumise ja sabotaaži salgavad maha, nii nagu ka nende võltsi pseudoteaduse võltsuse. -
Kalev
Kui sõita autoga 100 km/h ühes suunas, kas siis on võimalik visata pall vastupidises suunas 100 km/h nii et pall ei liigu kuskile vaid kukub otse maha? -
To stefan
(((Kui sõita autoga 100 km/h ühes suunas, kas siis on võimalik visata pall vastupidises suunas 100 km/h nii et pall ei liigu kuskile vaid kukub otse maha?)))
Siin on palju arusaamist segavalt faktoreid nagu auto koos palliga liikumine ja pärast palli liikumine igasugustes muudes suundades kui Maa pöörlemisteljele kas lähemale või sellest kaugemal. Igasugustes muudes suundades liikumine Coriolise efekti ei tekita, vaid tekitab ainult liikumine kas pöörlemisteljele lähemale või sellest kaugemale. Näiliselt on nii, et kui auto liigub kiirusega 100km/h ning sellelt autolt tagasi visatud pallile anname samuti kiiruse 100 km/h, siis peaks pall justnagu paigal seisma hakkama ja otse maha kukkuma. Tegelikult pall paigal ei ole, vaid pöörleb koos Maaga, ja ainult maapinna suhtes on see paigal. Palli mahakukkumisel aga ei lange pall otse alla maapinna suhtes, vaid kaldub kindlasti otsesuunast kõrvale (Coriolise efekt), sest alla kukkudes sooritab pall massinihet pöörlemisteljele lähemale, üles viskamisel aga massinihet pöörlemisteljest kaugemale, kaldudes kõrvale vastassuunas.
Millised on Maa pöörlemise joonkiirused erinevatel kaugustel pöörlemisteljest, sellest annab ettekujutuse järgmine umbkaudne arvutus. Pooluse lähedal pöörleb maapind joonkiirusega 1cm 24 tunniga; poolusest juba veidi kaugemal 1km/h; ekvaatoril aga juba kiirusega umbes 1666km/h (?). Nüüd mõelge ise, mis juhtub palli pöörlemise väga väikese joonkiirusega, mida me viskame pooluselt ekvaatorile, kus maapinna pöörlemise joonkiirus on nii suur. Sellistest pöörlemise joonkiiruste erinevusest tulenebki massinihet sooritava palli kõrvalekalle otseliikumisest, mis on Corilolise efekt, ning kui miski asi seda kõrvalekallet takistab, siis Coriolise jõud, mis on reaalne füüsiline jõud. -
Kalev Jaik
To Rage
(((Kas jääd oma väitele kindlaks või tunnistad, et eksisid?)))
Muidugi jään ma oma väite juurde kindlaks. Pöörlevalt kehalt visatid pall ei saa kuidagi liikuda sirgjooneliselt.
Häbi-häbi Kalev. Kui sa isegi nii triviaalsetest küsimustest nagu Newtoni esimene seadus ei suuda õigesti aru saada, siis tekib küsimus kas sa üldse millestki füüsikas aru saad?
Oma eksimust saad sa kontrollida lihtsasti isegi oma pensionäri palga juures. Osta omale kasutatud kaamera (üks kaamera on hetkel osta.ee nimelises oktsionikeskkonnas müügil 11€ eest), ehita oma kuuris talle käepärastest vahenditest selline ~2m kõrgune tagurpidi L-tähe kujuline jalg millega sa saad selle kaamera asetada mõnel mänguväljakul laste karusselli kohale.. pane kaamera salvestama, ise roni karussellile, lükka karussellile hoog sisse.. ja viska siis tennise palli erinevate nurkade alt karusselli peal ja hiljem mine vaata kuidas kaamera sinu palli trajektoori salvestas, kas kaarena või sirgjoonena. Siis võid tulla tagasi foorumisse jagama oma kogemust.
Sinu lõputud heietused siin sind ei aita. Tegemist on Jah/Ei küsimusega ja on väga lihtsasti kontrollitav. -
Kalev Jaik
Näiliselt on nii, et kui auto liigub kiirusega 100km/h ning sellelt autolt tagasi visatud pallile anname samuti kiiruse 100 km/h, siis peaks pall justnagu paigal seisma hakkama ja otse maha kukkuma. Tegelikult pall paigal ei ole, vaid pöörleb koos Maaga, ja ainult maapinna suhtes on see paigal.
100% õige. Ma küsisin, kuna ma arvasin, et sa vektoreid ei liida. -
Kalev Jaik
Siin on palju arusaamist segavalt faktoreid
Niimoodi spellib Kalev lauset "Ai, jaikofüüsika jamasus sai liiga päevselgeks, tuleb hakata kiiresti vett segama." -
To Rage
Ma ei leia vajadust teie poolt soovitatud eksperimendi läbiviimiseks. Sest pöölevalt karussellilt visatud palli sirgjooneline liikumine on looduse seaduste vastane, energia ja impulsi jäävuse seaduse vastane ja Coriolise efekti ja seaduse vastane. Kuidas teie sellest aru ei saa või ei taha aru saada, see jääb minule mõistatuseks. Aga kui teie arusaamise tahtmine ja arusaamine selline vildakas on, siis kuidas üldse saab teiega rääkida palju olulisematel teemadel, nagu seda on kasulikkuse ja varalisuse objektiivsuse- subjektiivsuse teema ja majandusteemad?
Senini selle pika arutluse käigus ei ole teie ega Kristjan 1 toonud mitte ühtegi argumenti ega loogilisemalt seletust selle kohta, et mille alusel te arvate, et kasulikkus võiks olla hinnang või arusaamine ehk subjektiivne. On olemas vaid sellised „argumendid”, et seda väidab akadeemiline majandusteadus, seda usuvad kõik inimesed, ja nii on kokku lepitud. Kuid sellised „argumendid” ei ole üldse argumendid, ammugi veel teaduslikud argumendid, ning on põhimõtteliselt valed, ebaloogilised ja ebakriitilised.
Muuseas, oli siin foorumis ka üks kommentaator 1932, kes samuti nagu teie väitis, et millegi varaks olemine ehk varalisus ja väärtus olla arusaamised, hinnangud ehk subjektiivsed. Ma siis küsisin temalt, et kui vara ja väärtus on arusaamised, kas siis on üldse võimalik nendest ka valesti aru saada? Tema siis vastas mulle, et muidu valesti arusaamine võimalik ei olevat, ainult et see mida mina arvan, olevat ainukene valesti arusaamine ja arusaamise võimalus. Aga on ka õige, sest kui tema või keegi teine tunnistaks, et kasulikkusest, varalisusest ja väärtusest on võimalik ka valesti aru saada, ja veel ka üldse mitte aru saada, siis paljastuks kohe kasulikkuse, varalisuse ja väärtuse subjektiivsuse kontseptsiooni alusetus ja valelikkus. -
Kalev Jaik
To Rage
Ma ei leia vajadust teie poolt soovitatud eksperimendi läbiviimiseks.
Ma ka ei näe sellist vajadust, sest Jaik kaameraga ja koos lastega karusellilt tennisepalle loopimas? Ma usun, et emad hakkaksid oma laste pärast muretsema.
Liiatigi on selline katse juba tehtud ja seda on filmitud. Järgnevas on esimeses klipis filmilt ilusti näha, et karusellilt visatakse pall ja selle liikumine on sirgjooneline, mis on kooskõlas ka füüsikaseadustega. Jaikofüüsikaga see kooskõlas pole, aga paistab, et põhikooli lõpetamine on Kalevile osutunud kaelamurdvaks ülesandeks, mistõttu vast pole mõtet tema avastusi füüsikas rohkem käsitleda.kve
[/quote] -
To Kristjan 1
Ma ei saa üldse aru, mis eesmärgil ja milleks on tehtud selline video, ka miks te seda siin üldse näitate, kellele ja mille tõestamiseks või selgekstegemiseks? Sellel videol on ju kõik otsast lõpuni valesti. Ma ei saa ka seda aru, miks Rage ja dig ei leia, et siin on kõik valesti ja absurdne ning arvavad hoopis mind valesti aru saavat. Esimesel videol näidatakse seda, et ei toimu mingit millegi pöörlemist, ometi aga kaldub visatud pall mingil müstilisel moel kõrvale. See, et nende istuvate meeste taga keegi liigutab justnagu mingit põrandavaipa edasi-tagasi, kah ei viita millegi pöörlemisele. Kui too nende meeste taga olev nendest meestest ja pallist sõltumatu must asi pöörlekski, ei saaks tolle asja pöörlemine kuidagi põhjustada palli kõverjoomelist kõrvalekallet. Nii et on tegemist puhta soga ja müstikaga. Miks palli trajektoor kõver on, sellest ei saa aru isegi see inimene, kellele Coriolise efekt eelnevalt selge on, rääkimata juba sellest, kellele see selge ei ole. Nii et füüsika asemel on siin müstika ja soga, desinformatsioon.
Teises vaatluses on samuti kõik valesti. Seal on see juba näidatud, et toimub keha pöörlemine, aga et sellelt pöörlevalt kehalt visatud pall liigub kõiki füüsikaseadusi eirates sirgjooneliselt. See palli liikumise sirgjoonelisus on esimene vale. See vale on veel täiendatud teise valega, kus selle visatud palli trajektoor algab mitte viskaja kätest, kust see tegelikult algab, vaid hoopis kusagilt teisest kohast ja asjast, mis ei pöörle. See on samasugune soga nagu ühe ilmselt skisofreenikust inglise kirjaniku kirjeldus kassist tema raamatus „Alice imedemaal”, et kass lahkus oma asukohast, ega selle kassi naeratus jäi sinna kohta endiselt alles. Koos pöörleva kehaga pöörlev pall alustas lendu pöörlevatest kätest, mitte aga samas kohas olevast mittepöörlevast asjast. Teie aga väidate, et pöörlevalt kehalt visatud pall liikuvat sirgjooneliselt, ning et mina sellest aru ei saavat. -
See on tüüpiline vaimuhaige jutt Kalev, mis sa postitasid 19:43. Ma leian, et sinuga pole mõtet neid asju arutada. Ma tean head psühhiaatrit, kui oled huvitatud oma seisundi stabiliseerimisest.
-
Kalev
Sa äkki segad sellise olukorraga kui keegi näiteks lööb tennisepalli kui tuul puhub. Siis pall ei lenda sirgjooneliselt, kuna tuule jõuvektor mõjutab kogu viske vältel. -
Kalev Jaik
Ma ei leia vajadust teie poolt soovitatud eksperimendi läbiviimiseks. [...] Senini selle pika arutluse käigus ei ole teie ega Kristjan 1 toonud mitte ühtegi argumenti ega loogilisemalt seletust selle kohta, et mille alusel te arvate, et kasulikkus võiks olla hinnang või arusaamine ehk subjektiivne.
Niimoodi spellib Kalev lauset "Ai, jaikofüüsika jamasus sai liiga päevselgeks, tuleb hakata kiiresti juttu teisale viima." -
Kalev, see on seesama video, mille kohta oled sa vähemalt kaks korda väitnud, et see seletab Coriolise efekti õigesti. Kuidas siis nüüd seal äkki kõik valesti on?
-
To tqnism
(((Kalev, see on seesama video, mille kohta oled sa vähemalt kaks korda väitnud, et see seletab Coriolise efekti õigesti. Kuidas siis nüüd seal äkki kõik valesti on?)))
Siinkohal on ka minu enese väike viga sees. Nimelt esimene kord ma vaatasin seda videot liiga pealiskaudselt ega märganud, et mitte miski ei viita seal millegi pöörlemisele. Kuna jutt oli palli viskamisest pöörlevalt kehalt, ja näidatud oli ka palli liikumise trajektoori kõverjoon, arvasin ma naiivselt, et ju siis peaks see karusell pöörlema, et siis peaks olema Coriolise efekt õigesti ära näidatud. See aga oli minu viga, sest tegelikult miski asi seal selle karusselli pöörlemist ei tõenda, ning ilma pöörlemata on palli kõverjoon vale. Teises vaatluses on jälle kõik vale ja pettus, kus näidatud on, justnagu toimuks palli viskamine pöörlevalt karussellilt, tegelikult aga toimub palli viskamine hoopis mittepöörlevalt kehalt, mistõttu pall liigubki sirgjooneliselt.
Sealjuures Kristjan 1 ja teised teevad oma järeldused sellised, et mina olevat loll, kes ei saa aru, et pöörlevalt karussellilt visatud pall võib liikuda sirgjooneliselt ja eitan palli liikumise sirgjoonlelisust. See selleks, aga veel ka Rage ja stefan ei saa õigesti aru Coriolise efektist, kui nad selle efekti arutlemise juures toovad sisse segavaid ja asjasse mitte puutuvaid asjaolusid, nagu reaktiivjõudusid, hõõrdumisi, liikumisi igasugustes muudes suundades ja tuule mõjusid. Kas siin foorumis keegi või näiteks teie ise Coriolise efektist õigesti aru saab, selles pole ma kindel. Igatahes ei ole keegi minule appi seda seletama tulnud, kui terve seltskond saab valesti aru. Nagu näete, koolis õpitu järgi, raamatute ja videote ning definitsioonide järgi inimesed sellest õigesti aru ei saa. -
Kalev Jaik
See selleks, aga veel ka Rage ja stefan ei saa õigesti aru Coriolise efektist, kui nad selle efekti arutlemise juures toovad sisse segavaid ja asjasse mitte puutuvaid asjaolusid, nagu reaktiivjõudusid, hõõrdumisi, liikumisi igasugustes muudes suundades ja tuule mõjusid.
Niimoodi spellib Kalev lauset "Ai-ai, puderkapsaatika kasutamine sai päevselgeks, tuleb see kähku kellegi teise kaela ajada." -
-
To tqnism
(((Kalev, kas see 1962. nähtud populaarteaduslik film oli äkki see:
https://youtu.be/zm6JqdcpwcM )))
Ei, see film ei ole see, mida mina nägin 1962 aastal. Tolles filmis oli Coriolise efekt näidatud ja seletatud palju lihtsamalt ja selgemalt: kokkuvõttes nii, et põhjustab seda massinihe pöörlevas kehas kas pöörlemisteljele lähemale või sellest kaugemale. -
See, kuidas riik ehk pank tõstab ja langetab suvaliselt intresse, kas soodustades või takistades inimestel „raha laenuks võtmist”, on samasugune naljalugu ja absurdsus nagu ühes juudi anekdoodis, milline anekdoot on selline.
Mees töötab madalapalgalisel ametikohal, aga igal aastal ostab kalleid asju ja autosid. See mees tiritakse politseiuurija juurde, ja uurija hakkab teda üle kuulama. Uurija küsib: „Kust te selleks raha võtate, kui teie palk on nii väike?” Mees vastab: „Raha võtan oma lauasahtlist”. Edasi küsib uurija: „Aga kust see raha sinna lauasahtlisse tuleb?” Mees vastab: ”Seda minu naine paneb sinna.” Edasi küsib uurija: „ Ja kust teie naine selle raha võtab?” Mees vastab: „Mina annan selle talle.” Edasi uurija: „Ja kust te ise selle raha võtate?” Mees vastab: „Ma juba ütlesin, et oma lauasahtlist!”
Samasugune anekdootlik nõme lugu on ka intressidega võltsi akadeemilise majandusteaduse võltside kontseptsioonide järgi. Riik (pank) annab eraisikule raha 1000E, ning eraisik annab talle need 1000E tagasi, pluss sellele veel ka 200E intressi pealeselle , nii et endine 1000E kasvas iseenesest ehk panga suvalise intressi määramise tõttu nagu nõiavitsa väel 1200E suuruseks, pluss sellele said sellisest rahaga manipuleerimisest süüa, juua ja pidu pidada kõik, ja pank elab ainult sellistest intressidest uhkelt ära. Võltsis akadeemilises majandusteaduses nagu ka juudi anekdoodis salatakse ühte moodi tegelikkus ehk varadega toimuv ja varade riisumine maha, ja tõlgendatakse kõike hoopis rahaga toimuvaks: raha andmiseks ka saamiseks.
Sealjuures kõik selle, mis tegelikult toimub, et see raha vahetatakse varade vastu, ehk loovutatakse ja saadakse varad, ning hoopis need varad võivad juurde kasvada, mitte aga raha, selle kõik salgab see võlts pseudoteadus maha. Selle kah salgab maha, et nii laen ise kui ka intress ei ole üldse raha, vaid on varad, et intressi suurus ei ole raha hulk, vaid on tegelikult varade juurdekasvu hulk, ning et igasugune intresside suvaline määramine on varade riisumine ehk kuritegu. -
Kalev Jaik
To Rage
Ma ei leia vajadust teie poolt soovitatud eksperimendi läbiviimiseks. Sest pöölevalt karussellilt visatud palli sirgjooneline liikumine on looduse seaduste vastane, energia ja impulsi jäävuse seaduse vastane ja Coriolise efekti ja seaduse vastane.
No siin sa käitud nagu sinu enda palju kirutud usuhull, kes pimesi usub oma peas olevaid veendumusi/luulusid.
Sinu väide, et pöörlevalt kehalt visatud pall ei saa liikuda sirgjooneliselt on absoluutselt vale. Vale nagu ka sinu väide, et maa läheneb päikesele. Siin ei aita sinu heietused, tegemist on selge ja lihtsa faktiga ja erinevalt keerukusest testimaks maa kaugenemise päikesest, saad sa seda fakti ka käepäraste vahenditega testida kuidas pöörlevalt kehalt visatud pall käitub.
Ühesõnaga sitt lugu, täiega paned puusse nii lihtsate asjadega, ma üldse ei imesta, et sa ka Coriolise efektist valesti aru saad. Sarnaselt sinu füüsika teadmistele võib analoogi tuua matemaatikast: Ei ole võimalik matemaatikas integraalide juurde minna kui korrutamine/jagamine/liitmine/lahutamine ei ole selge. Istu - kaks! -
Jah, läheme parem millegi harivama manu, näituseks Kalevi Mõtteid Majandusest.
See sobiks hästi õppematerjaliks, "kuidas ei tohi". -
To Rage
(((Sinu väide, et pöörlevalt kehalt visatud pall ei saa liikuda sirgjooneliselt on absoluutselt vale.)))
Teie sellise väite järgi otsustades ei ole te siiani Coriolise efektist õigesti aru saanud. Pöörlevalt kehalt visatud pall ei saa kuidagi liikuda sirgjooneliselt, välja arvatud liikumissuund paralleelselt pöörlemisteljega. Kõikides teistes suundades liikuv pall kaldub kõrvale sirgjoonest, ehk tekib Corioise efekt.
Kuid see on füüsika probleem, mis antud juhul pole oluline. On aga oluline see, et mis on kasulik, kas millegile soodustav füüsiline mõju või arusaamine. Selle probleemi lahendamisest sõltub siis järgmise väga tähtsa probleemi lahendamine, et milline majandusõpetus on teaduslik ja milline mitte, ehk milline on õige ja milline põhimõtteliselt vale. -
Kalev
Miks sa tahad majandusõpetustest rääkida, kui OLIGARH niikuinii kõike otsustab? -
Kalev Jaik
Pöörlevalt kehalt visatud pall ei saa kuidagi liikuda sirgjooneliselt
Visatud pall liigub alati sirgjooneliselt kui tal mingit jõuvektorit pole. Kui jõuvektorit on, näiteks maa peal gravitatsioon, siis viske ilmub nagu kaar, ja pall kiirustab gravitatsiooni suunas. -
Kalev Jaik
Sinu heietamised ei muuda fakti kuidas reaalne maailm töötab.
To Rage
(((Sinu väide, et pöörlevalt kehalt visatud pall ei saa liikuda sirgjooneliselt on absoluutselt vale.)))
Teie sellise väite järgi otsustades ei ole te siiani Coriolise efektist õigesti aru saanud. Pöörlevalt kehalt visatud pall ei saa kuidagi liikuda sirgjooneliselt, välja arvatud liikumissuund paralleelselt pöörlemisteljega. Kõikides teistes suundades liikuv pall kaldub kõrvale sirgjoonest, ehk tekib Corioise efekt.
See liikuv pilt.. mitte ükski füüsik ei sea seda videot kahtluse alla, see mis seal toimub on kõik õige ja kahe erineva nurga alt filmitult näitab selgelt, et pöörleva karuselli pealt tundub nagu pall kalduks oma trajektoorilt kõrvale, aga kui filmida seda palli aegruumi suhtes, siis pall tegelikult liigub ruumis sirgjooneliselt mis on kooskõlas füüsikaseadustega mida me teame ja mis on kasutuses igapäeva elus.
Kui sa ei usu mida füüsika õpetab või arvad, et OLIGARH on seda videot käskinud võltsida, siis sul on väga lihtne teha ise õige video mis näitab kuidas pall sinu arvates "tegelikult kaardub" karuselli pealt visates.
Igasugused heietused sellest kuidas kogu maailm peale sinu saab valesti Coriolise efektist, ei ole siin kohal asjakohased, reaalsus eksisteerib, fakt on ühene, pall liigub sirgjooneliselt ja seda ei ole keeruline testida, seega lükka reaalsuse katse ümber või tunnista, et sa ei saa füüsika alustaladestki õigesti aru. -
To stefan
(((Miks sa tahad majandusõpetustest rääkida, kui OLIGARH niikuinii kõike otsustab? )))
Otsustamine, teistel teha käskimine ja tegemine ei ole majandusõpetused. Majandusõpetused on inimeste arusaamised majandusest ja majanduses toimuvast, ning on olemas ka teaduslik majandusõpetus, mis on teadusliku maailmatunnetuse tasemel ja teadusliku ainekäsitluse meetodil arusaamised sellest kõigest, mida iseloomustab kõigepealt ausus, loogilisus ja kriitilisus. Majandusõpetustest rääkida on vaja sellepärast, et hakata majanduses toimuvast üldse paremini aru saama, ning et hakata eristama mitteteaduslikke ja võltse pseudoteaduslikke majandusõpetusi ausatest, loogilistest, kriitilistest ja teaduslikest majandusõpetustest, et mitte segi ajada teadust võltsi pseudoteadusega. -
To stefan
(((Pöörlevalt kehalt visatud pall ei saa kuidagi liikuda sirgjooneliselt
Visatud pall liigub alati sirgjooneliselt kui tal mingit jõuvektorit pole. Kui jõuvektorit on, näiteks maa peal gravitatsioon, siis viske ilmub nagu kaar, ja pall kiirustab gravitatsiooni suunas.)))
Oi, oi, oi! Minu üllatuseks pole ka teie Coriolise efektist aru saanud, kui arvate visatud palli kõrvalekaldumise olevat gravitatsiooni tõttu. Palli kõrvalekaldumine igasugustel muudel põhjustel ei ole Coriolise efekt, ning Coriolise efekt ja jõud on kas seal ja sõltumatult gravitatsioonist, kus gravitatsiooni ei ole, nagu kaaluta olekus. -
Kalev Jaik
Oi, oi, oi! Minu üllatuseks pole ka teie Coriolise efektist aru saanud, kui arvate visatud palli kõrvalekaldumise olevat gravitatsiooni tõttu. Palli kõrvalekaldumine igasugustel muudel põhjustel ei ole Coriolise efekt, ning Coriolise efekt ja jõud on kas seal ja sõltumatult gravitatsioonist, kus gravitatsiooni ei ole, nagu kaaluta olekus.
Gravitatsioon kiirustab palli allapoole, ehk teeb palliviske kaarekujuliseks, kõrvalt vaadates. Horisontaalne kõrvalekaldumine tuleneb inertsusest (maa pöörleb) koos õhu- või veemasside "soov" ühtlustuda üle maakera (gravitatsiooni tõttu). -
Kalev Jaik
Majandusõpetustest rääkida on vaja sellepärast, et hakata majanduses toimuvast üldse paremini aru saama,
Pole ju mõtet kui OLIGARH niikuinii kõike otsustab. -
Kalevile ei meeldi see video, kus karusellilt visatakse pall ja palli trajektoor on sirgjooneline. Reaalsus räägib Kalevi luulude vastu, aga reaalsus ei saa vaimuhaige luulusid väärata. Ju siis oligarh tellis selles video, et inimesi segadusse ajada.
kve
-
To Rage
(((Sinu heietamised ei muuda fakti kuidas reaalne maailm töötab.)))
Reaalne maailm funktsioneerib looduse seaduste järgi, mitte aga selle järgi, kuidas keegi füüsik või Rage sellest aru saab. Tegemist aga on lausa võltsimisega ja inimeste eksitamisega, kui Coriolise efekti puhul hakatakse filmima pöörleva kasuselli pealt, mis on super nõmedus ja absurdsus. Sest sellise filmi järgi ei selgu see üldse, et mis asi pöörleb, kas karussell, või hoopis ülejäänud universum ümber karusselli. Kui aga pöörlemine ei toimu täisringiliselt, või siis universum muutub nii, et me ei tunne selles muutunud kohti ära, siis ei saa me sellese filmi järgi aru, et üldse toimub mingi millegi pöörlemine. Ning sellise filmi järgi otsustate teie supernõmedalt, et pöörlevalt karussellilt visatud pall liigub sirgjooneliselt, mille siis füüsikud karjakaupa heaks ja õigeks tunnistavad, ja ka võhikutele sellist tarkust õpetavad. Tegelikult on selline palli sirgjooneline liikumine võimatu, ning Coriolise efekt ei tulene üldse kaamerate asetusest ega filmimisest. Aga mis parata, kui siin minu „heietused” asja selgitamisel ei aita. -
Kalev Jaik
Sest sellise filmi järgi ei selgu see üldse, et mis asi pöörleb, kas karussell, või hoopis ülejäänud universum ümber karusselli..... Ning sellise filmi järgi otsustate teie supernõmedalt, et pöörlevalt karussellilt visatud pall liigub sirgjooneliselt, mille siis füüsikud karjakaupa heaks ja õigeks tunnistavad, ja ka võhikutele sellist tarkust õpetavad.
Nagu ütlesin, sul on väga lihtne teha ise "õigem" video kus tuvastad palli tegeliku liikumise. Ja mul ei ole vaja seda videot, et aru saada või teada Newtoni seaduste kehtivustest, see video on tehtud sinusugustele, et kergemini seletada mis on Coriolise efekt ja miks see on "näiline" jõud ja seda videot ei ole keegi võltsinud, see on päris video päris palli viskamisest, sarnaseid katseid on tuhended inimesed ülikooli füüsika praktikumides küll ja küll korranud ja tulemused on olnud samad, kui sa ei usu, et pall nii käitub, siis mine ja korralda oma katse, dokumenteeri oma katse ja tule esita oma tõendid. -
Muide, huvitaval kombel ühte Kalevi debiilset viga te pole veel tähele pannud. Sonimine mingist "massinihkest". Massinihet ei saa kuidagi toimuda, sel ajal kui pall on lennus. Sest pall lahkub sel ajal pöörleva ketta "taustsüsteemist".
-
Märkasin ikka, aga ma ei tahtnud hakata tema totaka "massinihke" väljamõeldise taustal hakata maid jagama kui ta teeb palju lihtsamaid vigu aka pöörlevalt kehalt visatud palli sirgjooneline liikumine pole võimalik.
-
To Offf
(((Muide, huvitaval kombel ühte Kalevi debiilset viga te pole veel tähele pannud. Sonimine mingist "massinihkest". Massinihet ei saa kuidagi toimuda, sel ajal kui pall on lennus. Sest pall lahkub sel ajal pöörleva ketta "taustsüsteemist". )))
Imestan, et ka teie pole Coriolise efektist aru saanud, et mis see on ja mis seda põhjustab. Nii et terve seltskond! Plass lugu.
Lisan vaid niipalju, et massinihe kõige põhilisemas osas toimub just siis, kui pöörlevalt kehalt visatud pall on lennus, ja ka Coriolise efekt kõige selgemal kujul toimub just siis, kui pole segavaid mõjutusi nagu äratõuke reaktiivjõudusid, maandumisel reaktiivjõudusid ning hõõrdumisi. Pall ei lahku pöörlevalt kehalt, vaid moodustab sellest ühe osa. Kui aga pall siiski lahkub jäädavalt ja pöörlevale kehale tagasi ei lange, siis Coriolise efekt selle palli liikumises jääb igavesti kestma, kui miski muu välisjõud seda ei takista. See pöörlemisimulss, mida sai pall pöörleva keha pöörlemisest, jääb igavesti alles vastavalt energia ja impulsi jäävuse seadusele. Pöörlemisimpulss jääb alles, palli liikumise joonkiirus jääb alles, aga pall hakkab aeglasemalt pöörlema-tiirlema, kui ta kaugeneb pöörlemisteljest, ja kiiremini pöörlema-tiirlema, kui ta läheneb pöörlemisteljele, mis ongi Coriolise efekt. Näiteks pooluse lähedalt otse ekvaatori poole visatud palli pöörlemise joonkiirus 1 km/h jääb alles, kui poleks õhutakistust, ekvaatoril aga pöörleb maapind palli all kiirusega üle 1600km/h, milliste joonkiiruste erinevus, ning sellest tulenev palli mahajäämus lendamisel kogu teel ja ekvaatoril maapinna liikumisest ongi Coriolise efekt. -
Kalev Jaik
Imestan, et ka teie pole Coriolise efektist aru saanud, et mis see on ja mis seda põhjustab. Nii et terve seltskond! Plass lugu.
Kalev, keegi teine ei omista Sulle isakese oreooli, kes võib vuntsi keerutada, sinise värvipliiatsiga paberile "За!" kritseldada ja teatada, kes on Vaenlased(tm)(c)(r).
Nii et selle lolli võttega Sul vaidlust võita ei õnnestu. -
To dig
(((Nii et selle lolli võttega Sul vaidlust võita ei õnnestu.)))
Minu eesmärk ei ole vaidlust võita ega kaotada, vaid on ise asjadest paremini aru saama hakata, kui ka mõjutada kõiki teisi asjadest paremini aru saama hakkama. See pole üldse vaidluski, kus kellegi eesmärgiks on võita või kaotada. Tähtis on tõde, mitte aga see, kes on selle tõe autor. See on spordis, kuis on eesmärk kedagi võita, et teised kaotaksid, aga sport on ka vastavalt palju madalam inimkultuuri valdkond kui tõeline arutlus või vaidlus. -
Aga Kalev, Sa ei käitu ju nagu inimene, kes tahab Asjadest Õigesti Aru Saada(tm).
-
Einohh, kui pöörleva ketta pöörlemist põhjustab jõud F, siis võrreldes ketta enda massiga keha liikumisel ketta välisääre suunas pöörlemise kiirus kahaneb ja telje suunas suureneb. See on impolssmomendi jäävuse seadusega täiesti kooskõlas, aga mida kuradit puutub siia impulsmomnendi jäävuse seadus.
-
Viimane pidi muidugi olema Coriolisi jõud
-
To Offf
(((Einohh, kui pöörleva ketta pöörlemist põhjustab jõud F, siis võrreldes ketta enda massiga keha liikumisel ketta välisääre suunas pöörlemise kiirus kahaneb ja telje suunas suureneb. See on impolssmomendi jäävuse seadusega täiesti kooskõlas, aga mida kuradit puutub siia impulsmomnendi jäävuse seadus. )))
Selle jõu F, mis paneb ketta pöörlema, võiksime üldse tähelepanu alt välja jätta, sest see jõud Coriolise jõud ei ole, ja selle siin käsitlemine oleks eksitav. Alustame sellest, et ketas juba pöörleb. Sellest aga hakkab juba koitma õige arusaamine Coriolise efektist, kui te järeldate, et pööreleva ketta välisäär pöörleb suurema joonkiirusega kui teljele lähem osa kettast, ning et sellest tulenevalt on ketta välisääre massiühikul suurem pöörlemisimpulss kui teljele tähemal oleva massiühiku pöörlemisimpulss. Lühidalt, pöörleva keha massi erinevatel osadel on erineva suuurusega pöörlemise joonkiirused ja pöörlemisimpulsid olenevalt sellest, kui kaugel on see pöörlev mass teljest. Kui selles pöörelevas kettas toimub massinihe, et üks osa sellest massist kas läheneb teljele või kaugeneb sellest, siis see osa massist säilitab oma endise pöörlemise joonkiirise ja pöörlemisimpulsi vastavalt energia jäävuse seadusele, aga oma uues asukohas hakkab ta pöörlema erineva pöörlemise joonkiirusega ja pöörlemisimpulsiga ülejäänud pöörleva keha massist sellel kaugusel teljest. Joonkiiruste erinevustest tulenevalt hakkab see massinihet sooritav osa massist kõrvale kalduma otseliikumisest, milline kõrvalekaldumine otseliikumisest ongi Coriolise efekt. Ehk põhjustab Coriolise efekti pöörlevas kehas massinihet sooritava osa pöörlemise joonkiiruse ja impulsi säilimine. Et kiirus ja impulss säilivad, siis see põhjustabki massinihet sooritava osa kõverjoonilist kõhvalekallet ülejäänud pöörleva ketta massist, ja üldse mõjub terve ketta pöörlemisele kas kiirendavalt või aeglustavalt. -
Ei, Kalev, sa oled Coriolisi Efektist valesti aru saanud.
-
Offfil on õigus.
-
Mul selle Coriolisi efekti osas tekkis selline küsimus, et kui selle karusselli katse asemel teeks sellise täiesti teoreetilise katse, kus siduda näiteks 1,2 meetri pikkuse nööri otsa mingi märkimisväärse massiga objekt, ütleme umbes 7,3 kilogrammine metallist kuul, ja siis võtta nööri teisest otsast kinni ja keerutatada seda ümber omaenese telje nii kiiresti kui inimlikult võimalik (objekti keerutav inimene koos selle objektiga moodustab pöörleva ketta) ning siis lasta nöörist lahti, kas siis see massinihet sooriv osa massist (metallist kuul) hakkab tänu Coriolisi efektile märkimisväärselt kõrvale kalduma otseliikumisest? Ja seega võib täheldada, kuidas selle massinihet sooritava metallist kuuli liikumistrajektoor on päripäeva keerutades midagi sellist
ja vastupäeva keerutades ehk siis selline -
:-) Noh, Kalev oma füüsilise tugevusega peaks oma nooruses olema visanud vasarat, või kas sa pole Kalev?
Siinjuures võib imetleda ka Magnus-efekti:
Backspin Basketball Flies Off Dam
https://www.youtube.com/watch?v=2OSrvzNW9FE -
To kve
Jah muidugi kaldub selliselt keerutatud ja lahti lastud kuul otselikumisest kõrvale ja hakkab liikuma kõverjoont mööda. Lahti lastud kuul säilitab oma pöörlemisimpulsi ja pöörlemise joonkiiruse, kuid Coriolise efekti tõttu tema kõrvalekalle otseliikumistest on vastupidistes suundades, kui see on teil näidatud 0.46 joonistel. Päripäeva kuuli keertamisel hakkab lahti lastud kuul pöörlemise suhtes kõrvale kalduma vasemale, vastupäeva keerutamisel aga paremale.
Igaks juhuks selgitan. Kui nööri otsas keerutatud kuul lahti lastakse, siis on kaks kuuli liikumise kiirust ja liikumisimpulsi: 1) kuuli pöörlemise joonkiirus ja pöörlemisimpulss; 2)kiirus ka impulss, millega lahtilastud kuul eemaldub pöörlemisteljest. Mõlemad need kiirused ja impulsid säilivad, kui toimub massinihe kuuli eemaldumisel teljest. Et saada õigesti aru Coriolise efektist, selleks on vaja neid kiiruseid ja impulsse üksteisest eristada, ehk aru saada, et üks nendest ei ole teine. -
Cory Lewandowski vingerdab Kalevi kombel Esindajatekoja justiitskomisjoni ees.
-
Nojah. Minul tulid Taavet ja Koljat meelde, aga kve toodud näide on tänapäeval muidugi paremini dokumenteeritud.
-
Kui Kalevi poolt avastatu on õige, et pöörlevalt platvormilt heidetud objekti trajektoor on kõverjooneline, siis selle pealt saab esimest liiki igiliikuri käima panna. Et lõpeta ära oma teist liiki igiliikurist sonimine Kalev. Näita mulle, ekperimentaarselt, et sinu poolt avastatu on õige ja härra Newton eksis ja ma ehitan esimest liiki igiliikuri.
-
Rääkimata muidugi uue avastuse militaarsetest kasutusvõimalustest. Granaadivise nurga taha....
