CrowdEstate
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Investor
Kes tahab Loidul või EG esindajal nööbist kinni võtta ja rohkem infot küsida, siis mõlemad esinevad sellel pühapäeval toimuval kinnisvaraseminaril
See oleks muidugi uus nali, kui oma investeeringute kohta info saamiseks tuleb osta 149-eurone pilet. -
https://www.aripaev.ee/investor-toomas/2019/09/12/kriis-crowdestateis
Lugesin seda artiklit täna Baltic Forestist. Tunnistan, et investeerisin 100€ põhjusel kuna tegu konkurentettevõttega ja tegutsen ise saetööstusettevõtte juhtimisega. Eesmärk oli saada võimalikult palju infot, aga CE-st mingisugust infot reaalsuses ei saa ja müüsin täna selle 100€ maha omahinnaga. Puiduringkondades on BF pankrotioht juba läbi käinud, esiti 2 aastat tagasi kui nähti nende utoopilist plaani (ulmeliste laenuintressidega) olukorras kus eesti saetööstused on niigi üleinvesteeritud, viimasel ajal on need jutud puiduringkonnas eriti esile tõusnud et see pidu pikalt enam ei kesta . Põhjus lihtne, erasektor sinna palki ei vii ja kui viiakse siis ainult ettemaksuga (käibevahendid teatavasti BF-l puudulikud) Eelmine reede tulid välja Q4 RMK mahud ja BF-il pole olnud muud varianti, kui et elus püsimiseks saada enamus palgitarnetest RMK-st. Olukorras kus saematerjali hind kukub, on nemad oma hindasid tõstnud et suurendada palgi haardeulatust Pärnumaalt kaugemale. Ja olukorras kus suur osa käibevahendid on saadud 16% intressiga, siis tänasel päeval ostab BF palki reaalsuses ca 15-20% kõrgema hinnaga. Ja kuna tegu pole niivõrd efektiivse tootmisega nagu reklaamitakse (teise astme juhtide pidevad vahetumised, kuivatite kütmine õliga, kuuldavasti mitmed reklamatsioonid kvaliteedi osas jne) siis on kogu ettevõtmine suure küsimärgi all. Olukord täna saetööstustes on pehmelt öeldes raske, lisaks Kesk-Euroopa odavale materjalile mõjutab ka UK (Brexit) suur langus hindades ja nõudluse vähenemine. Tselluloosihakke turul on samuti oodata märgatavat hinnalangust. Lisaks ei tee olukorda lihtsamaks toorme nappus, mis teebki Eestist Euroopas ühe kallima puidutoormega riigiks( venemaa palgihind 35-45€, Skandinaavia 60-65€, Eesti 70€ kuusk, ca 75-80€ mänd) Võimalusel soovitan müüa, aga see on igaühe enda valik. -
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/09/12/crowdestate-naitas-baltic-forestile-punast-tuld
-
Huvitav muidugi see, kas CE keeldus ainult lisasumma andmisest või keeldub ka olemasolevate laenude refinantseerimisest... mõned siin lähikuudel lõppemas.
-
Sirvisin veidi neid Q-hausi materjale huvipärast. Tagatiseks oleva lao- ja tootmishoone "hindamisakt" on koostatud kinnisvara hindaja poolt, kellel puudub sellise vara (lao- ja tootmisotstarbeliste varade) hindamiseks kutsealane pädevus (5. kutsetase, tarvilik 7. kutsetase). Okei, see dokument on nimega "konsultatsioon", seega juriidiliselt ei ole millegi vastu eksitud. Eestis kehtivad vara hindamise standardid näevad ette kas eksperthinnangu või -arvamuse vormi, aga ei käsitle konsultatsioone, seega hindajal saadud tulemuse osas igasugune kutsealane vastutus puudub. Aga portaali enda due diligence osas tekitab küll küsimusi.
-
Järelturg ikka äge...
"soodushinnaga" võid osta Q -haus Balticut (pankrott) või Baltic Forestit.
Käib vähempakkumine.
Aasta % meeletu.
Neid kahte müüa sisuliselt enam ei ole võimalik...
Infot "õnneks" palju ei ole. -
Müüsin Metsa tee paari eurose kasumiga lõpuks maha. Ei viitsi enam oodata järjekordseid tühje lubadusi. Igasugune usaldus CrowdEstate vastu on kadunud, sest regulaarsetest ülevaadetest on asi ikka väga kaugel. Vähemalt ajakirjandus on teema üles korjanud, kuigi probleeme on juba ammu. Äkki lähevad asjad paremaks. Ka meie nn finantsinfluencerid võiksid roosad prillid eest ära võtta ning mitte kuulutada, et tegemist riskivaba rahaga.
-
Tundub, et botid on ka "parandusse" viidud, pankrotivarasid nad enam ei korja:)
-
meliste
Sirvisin veidi neid Q-hausi materjale huvipärast. Tagatiseks oleva lao- ja tootmishoone "hindamisakt" on koostatud kinnisvara hindaja poolt, kellel puudub sellise vara (lao- ja tootmisotstarbeliste varade) hindamiseks kutsealane pädevus (5. kutsetase, tarvilik 7. kutsetase). Okei, see dokument on nimega "konsultatsioon", seega juriidiliselt ei ole millegi vastu eksitud. Eestis kehtivad vara hindamise standardid näevad ette kas eksperthinnangu või -arvamuse vormi, aga ei käsitle konsultatsioone, seega hindajal saadud tulemuse osas igasugune kutsealane vastutus puudub. Aga portaali enda due diligence osas tekitab küll küsimusi.
Kas siit võib järeldada et vajalik dokument tagatise aluseks üldse puudub? Seega tagatis on pettus (kui viisakalt öelda, siis võltsing)? -
Mäletate ju, kui need Crowdestated ja Estetegurud ja muud kinnisvara ühisrahastused alles tekkisid, siis ennustati, et kui turg pöörab, siis hakkab sealt halba haisu tulema? Aga seni on kõik väga ilus.
-
ttrust
meliste
Sirvisin veidi neid Q-hausi materjale huvipärast. Tagatiseks oleva lao- ja tootmishoone "hindamisakt" on koostatud kinnisvara hindaja poolt, kellel puudub sellise vara (lao- ja tootmisotstarbeliste varade) hindamiseks kutsealane pädevus (5. kutsetase, tarvilik 7. kutsetase). Okei, see dokument on nimega "konsultatsioon", seega juriidiliselt ei ole millegi vastu eksitud. Eestis kehtivad vara hindamise standardid näevad ette kas eksperthinnangu või -arvamuse vormi, aga ei käsitle konsultatsioone, seega hindajal saadud tulemuse osas igasugune kutsealane vastutus puudub. Aga portaali enda due diligence osas tekitab küll küsimusi.
Kas siit võib järeldada et vajalik dokument tagatise aluseks üldse puudub? Seega tagatis on pettus (kui viisakalt öelda, siis võltsing)?
Ükski tõsiselt võetav krediidiasutus sellises vormis laenutagatise turuväärtuse hindamise aluseks olevat dokumenti Eestis 99,99% juhtudel ei kasutaks, isegi kui vastaval hindajal oleks kutsealasest määratlusest tulenevalt pädevus sellist tööd koostada. Pindi ka vastava töö esilehel viitab sellele, et EVS 875 (s.o Eesti vara hindamise standardid) nõuetele vastavaid töid laenutagatiste hindamisel enamasti ei aktsepteerita, mistõttu on see puhtalt olnud CE enda vaba valik. EVS 875 käsitlusest ja ka rahvusvahelistest vara hindamise standarditest tulenevalt on reeglina laenutagatiste hindamisel ainuõige dokumendivorm eksperthinnang. Kui hindaja on hindamistoimingu läbiviimisel eksinud, saab isiku vastutusele võtta kas aukohtus või meie tavapärases kohtusüsteemis, hetkel ei ole aga tegemist eksperthinnanguga ja seega igasugune vastutus hindajal puudub. Ainuüksi, et isikul, kes töö koostas, puudub selleks vastav kutsetunnistus, on juba suhteliselt ebatavaline olukord. Üheski Eestis tegutsevas kommertspangas ei ole selline asi laenutagatiste osas aastal 2019 võimalik. Tegutseva kinnisvara hindajana mul jääb hetkel üleüldse arusaamatuks, et mille pärast sellist dokumendivormi on kasutatud, see ei vasta mitte ühelegi kohustuslikule hindamisaruande vormile, isik kes töö koostas ei ole selleks pädev ning töö eesmärk ei ole mitte laenutagatiseks hindamine vaid finantsaruandluseks. -
Nojah, ühisrahastus on lihtsalt üks alternatiiv investeerimisel.
Kui sul on valida panga 0% deposiidi ja 11% otselaenu vahel, siis milline neist tundub riskantsem?
CE on valdavalt üldse investeeringud osakapitali, need ei ole isegi laenud millel on tagatis ja tähtaeg. -
SJurkatam
Ka meie nn finantsinfluencerid võiksid roosad prillid eest ära võtta ning mitte kuulutada, et tegemist riskivaba rahaga.
Ei ole mina küll märganud, et seda kuskil kuulutatud oleks.
Huvitav oleks teada, millise halbade laenude osakaaluga CE ise oma tulevikuprognoose tehes arvestab. -
Eksperhinnangu koostamine ei ole oluliselt kallim, kui see ilukirjandus, mida portaalid kasutavad. Arvan, et peamine eesmärk on LTV ilustamine jättes investoritele mulje nagu oleks tegemist päris eksperthinannguga. Ma jälgin Oksjonikeskust ja näen seal palju CE ja EG projekte müügis, ei õnnestu neid seal müüa ei "hindamisakti" väärtusega ega sageli isegi laenujäägiga.
"Meil on siin soojak keset põldu, hinnatud kahe miljoni peale, kaasame miljoni, LTV 50% tootlus 20% riskivaba põhimõtteliselt." -
Ütleme nii, et kui tõusva kv-indeksi tingimustes, ei suudeta isegi 50% hindamisakti väärtusest saada realiseerimisel, siis midagi haiseb ja tundub, et keegi tuttav hindaja on kõvasti ülesse ümardunud summad...
-
Steel Express OÜ samuti nime vahetanud: Finest Hall Factory nüüd. Ja maksuvõlakegi tekkinud. :)
-
tomm_a
Steel Express OÜ samuti nime vahetanud: Finest Hall Factory nüüd. Ja maksuvõlakegi tekkinud. :)
Kas ettevõte juba varem Soomes FinEst Hall Baltic nime all ei toimetanud? -
Kas asi on minus või pandi chat kinni? No ei leia seda enam vasakust alumisest nurgast...
-
Tammelehe 6.
Sai eile käidud reaalselt Tammelehe 4 kortereid vaatamas ja kohapeal pilt nukker. Maja karp püsti aga sisetöid ei ole tegema hakatud, hoone ilma usteta ja seega reaalselt maha jäetud. Olen ise sama valdkonna peal ja mitte ükski arendaja ei jäta hoonet lahtiselt kui aknad ees aga uksi pole. Kyproc seinas mis hetke ilmadega rikneb kiiresti. Kõrval peaks ehitus olema alanud Tammelehe 6 objektil aga seal ei ole isegi vundamendiga alustatud. -
renx911
Tammelehe 6.
Sai eile käidud reaalselt Tammelehe 4 kortereid vaatamas ja kohapeal pilt nukker. Maja karp püsti aga sisetöid ei ole tegema hakatud, hoone ilma usteta ja seega reaalselt maha jäetud. Olen ise sama valdkonna peal ja mitte ükski arendaja ei jäta hoonet lahtiselt kui aknad ees aga uksi pole. Kyproc seinas mis hetke ilmadega rikneb kiiresti. Kõrval peaks ehitus olema alanud Tammelehe 6 objektil aga seal ei ole isegi vundamendiga alustatud.
Samas projekti all viimases uudises kirjas, et vundamendi rajamine algas. Veidi nagu valetamine. -
Tammelehe arendusel tundub olevat seos sama projektiga, mis Estateguru teemas on maksetega hädas. Keegi on neid teisi arendusi ka vaatamas käinud, et mis seisus need omadega on?
-
Ma väga Tammelehtede pärast ei muretseks, nagunii on neil plaanis laenud refinida (kahtlustan, et EstateGurusse). Lõpuks laenud on vähemalt mingilgi määral tagatud ning vaevalt et Mihkel Roosme (EG juhatuse liige) endale väga piinlikku lugu lubada tahab.
-
Facebookist selline lugu. IMO näitab eelkõige seda, et suur osa ajast väikeinvestor ikka üldse ei adu, kuhu ta enda raha paneb. Tundub, et siin on kogu pank pandud suvalisele järeleturult leitud projektile, mis näitas kõrgeimat indikatiivset XIRR-i ilma projekti endaga tutvumata (eelkõige, et tegu sisuliselt omakapitaliprojektiga). Juba aasta algul tuli seal uuendus, mille kohaselt korterid valmivad alles november 2019 lõpus.
Seega süüdistused portaali suunal siin minu hinnangul alusetult aga probleem ometigi tõsine - kuidas kaitsta ennast mainekahju eest, kui realiseeruvad riskid, mille eest on adekvaatselt hoiatatud aga mida investorid ei ole viitsinud lugeda? -
Ega jah, järelturult osta projekti, mis lubab 74% tootlust, on täiesti riskivaba rahapaigutus.
-
Probleem antud juhul siiski ka keskkonnas. Projekti lõppkuupäeva edasilükkumine oli juba ammu kindel ja teada, ometi kuvati keskkonnas rahumeeli tootlust esialgse lõppkuupäeva arvestusega. Pole see sugugi ainus projekt, millega sama seis.
Loomulikult lõppkokkuvõttes investor vastutab ise aga arvestades, et ka selles osas on konkurentsi küll, peab CE lähemal ajal liigutama hakkama või lähevad teised mööda (ja raha mujale). -
Samas see ju ongi probleem, et kui koheselt edasi lükata ja hiljem veel, siis tulevad süüdistused, et miks te lükkate edasi iga natukese aja tagant ja keegi enam uusi tähtaegasid ei usalda. Tootluse kuvamisel järelturul on vähemalt kahes kohas kirjas, et see on indikatiivne number. Kui see üldse ära võtta, siis ma kardan, et järelturg enam sisuliselt ei toimiks ja oleks investorite seis igatahes halvem. Ongi lõhkine küna siis?
-
Praegu saab osta Q-Haus Balticut üle 100% tootlusega. Paberi peal veel parem investeering :). Selliseid häid laenutükke on veel, millel järelturul üle 100% tootlus. Majanduse jahtudes pidi see juhtuma, paarteist pluss % on ju selline intress, mis on turust pikalt kõrgem neile ettevõtetele, kes vähegi mõistlikule rahale ligi pääsevad. Järelikult on ühisrahastust vajavatel ettevõtetel omakapital väike või olematu, väiksemgi risk realiseerub kohe selle tekkides laenuandjatele.
Kinnisvara tagatisel antud laenude risk on väiksem ja sealt peaks lõpuks midagi tagasi saama. Selge on see, et enne kui korterid müüdud on, midagi tagasi maksta ei saa. Sellega oleks võinud arvestada neile laenates. Panga laenulepingud on sellised, et iga korteri müügi korral pead neile kindla protsendi või summa kohe ära maksma. Alles viimastest korteritest saad ülejäänud osa omanikele või ühisrahastustele anda. Mida teha saaks on tagada, et igasuguste "juhtimiskuludega ja müügikuludega" arendaja liiga palju projektist välja ei viiks. See eeldaks muidugi juba CE head juhtimist.
Kokkuvõtteks keskmistavad erinevad pankrotid ja rahakaotused ühisrahastuste investeeringute tulususe mõistlikuks. Esimesed teenisid üle selle, viimased jäävad kotti hoidma. -
karvakera, väga tihti (ja ka konkreetse Läti projekti puhul) on tegemist mezzanine laenuga, mille puhul Eestis ca 12% on adekvaatne intressimäär ja ei peegelda seda, et tegu oleks projektiga, mis mujalt raha ei saaks. Umbes sellisel tasemel Eesti mezzanine projektid on CE-s ka liikunud. Seejuures ei saa portaalilt nõuda, et ta mezzanine laenu puhul kohaldaks võõrkapitalile omaseid maksegraafikuid. Esmalt makstakse ära ikkagi pangalaen, seejärel panga loal allutatud laen ja lõpuks omakapital. Seejuures kui projekti alguses on olnud teada, et maksmine sellisena toimub, siis ma ei näe ka mingit probleemi. Pigem võiks CE ehk projekti alguses selgemalt kommunikeerida seda, et ehitus on ebakindel valdkond ja projektide venimised ei ole ebatavalised.
-
Panin näpuga ka sinna Läti projektidesse Crowdis.
Lubati ikka taevamannat ja megatootlust ja suurt starti - kõik bürood 2-3 aastat tagasi btw Tallinnas.
Nagu nostalgia laks ikkagi see Riia kinnisvara ( sai sebitud ja suurelt unistatud eelmisel kümnendil).
Vaadates aga tänaseid tulemusi olenemata kes Riias projekti veab on ikka same-same.
Nagu 10 aastat tagasi. Kisa ja sebimist palju, villa vähe.
Ise nagu arvasin ka , et pigem rikkaks ei saada.
Paistab, et ei eksinud seega hea et rohkem raha ja aega ei raisanud.
Vot. -
Vabandust, ma ühisrahastuses alles kollanokk, aga tahaks ka kangesti õppida! Kas ma saan õigesti aru, et läbi ühisrahastuse eelkõige kinnisvaraga seotud instrumentidesse investeerijad peavad end paremateks riskide hindajateks kui pankade krediidikomiteed ning omavad paremaid riskimudeleid kui need, mis pankades välja töötatud? Kas asi taandub põhimõtteliselt sellele?
Mingid jutud, et minnakse ühisrahastusse, kuna "pangas on palju bürokraatiat" on ju täielik absurd? Lisaks on pangale sobiva projekti intressimäär ilmselt alati madalam kui ühisrahastuses aktsepteeritav? -
Kellel juurdepääs, teeb ehk kokkuvõtte.
Huvitav kuidas see vestlus võis olla?
Tauri:"Loit, mis teil seal CE-s toimub? Projektid lähevad hapuks, infot ei tule, investorid istuvad teadmatuses.."
Loit:"Kahjuks on jah juhtunud kahetsusväärne lugu, et mitmete projektide puhul on realiseerunud vedaja risk, aga me ka mingit infot saa ja keeruline kommenteerida. Samas need ongi kõrge riski ja intressiga projektid ehk kõik on ok. Vaata kui investorid aktsepteeriks nii 5% intressi, siis me tooks ka kindlamaid arendusi oma platformile." -
Mina olen jälle (ühisrahastusamatöörina) kõrvalt aru saanud, et selline vaba, paindlik ja liigsete reegliteta keskkond on just ühisrahastuse suur pluss. Reguleeritud börs on kuri ja paljude alatute nõuetega. Ühisrahastuses on kõik palju orgaanilisem ja parem. Info voogab just siis kui on selleks parasjagu õige aeg, mitte kui Kaarel Ots käsib.
Jällegi - ei tea, millest räägin, aga üle tsükli tundub mulle see, kv-põhine ühisrahastus vähe savijalgadel olema. Alustavate ettevõtete teema on midagi muud, aga seal ei ole ka 12% karanteeritud tootlust p.a. kohe oodata, mida crowdis üheskoos nagu rukist lõikamas käiakse -
TaivoS
Mina olen jälle (ühisrahastusamatöörina) kõrvalt aru saanud, et selline vaba, paindlik ja liigsete reegliteta keskkond on just ühisrahastuse suur pluss. Reguleeritud börs on kuri ja paljude alatute nõuetega. Ühisrahastuses on kõik palju orgaanilisem ja parem. Info voogab just siis kui on selleks parasjagu õige aeg, mitte kui Kaarel Ots käsib.
Jällegi - ei tea, millest räägin, aga üle tsükli tundub mulle see, kv-põhine ühisrahastus vähe savijalgadel olema. Alustavate ettevõtete teema on midagi muud, aga seal ei ole ka 12% karanteeritud tootlust p.a. kohe oodata, mida crowdis üheskoos nagu rukist lõikamas käiakse
lol, garanteeritud! -
smith
Kokkuvõte artiklist ongi selline: Daniil Aal (EG projektijuht) vastab küsimusele, miks pole portaalides piisavalt kvaliteetseid projekte - et süüdi on investorid, kes ei aktsepteeri madalamaid intresse. Saksamaal on 5% ihaldusväärne, Eestis pole. Eesti investor tahab 10...12%. Loit Linnupõld (CE) lisab, et 5..8% puhul oleks võimalik laenu anda ka tipparendajatele. Seega suurim risk arenduses on ahne investor - see on küll vist ajakirjaniku lause.
Loomulikult väljendatakse rahulolematust ka ajakirjandusega, mis on üle reageerinud ja investoreid hirmutanud. -
Viru Halud OÜ osakapital on sel suvel kaks korda oksjonile pandud. Siin väljavõte 16.08.2019 ilmunud vallasasja enampakkumise teatest täitemenetluses:
Kohtutäitur Igor Prigoda avaldab teadaande täitemenetluse seadustiku (TMS) § 84 lõike 2 alusel.
Kohtutäitur müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee vara:
Viru Halud OÜ (12671828), aadress: Lillemäe, Paatna küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond, 44411 osa nimiväärtusega 6400 eurot, mis moodustab 100% äriühingu osakapitalist. Viru Halud OÜ on käibemaksukohustlane 31.07.2014.a. Maksu- ja Tolliameti andmetel ettevõttel Viru Halud OÜ (12671828) seisuga 19.07.2019.a. maksuvõlg puudub.
Viru Halud OÜ (12671828) varadele on seatud kommertspant summas 662 500 eurot. Osakapital 6400 eurot.
Alghind: 4 800 euro(t).
Omanik: Janis Üksik (isikukood 37710020306)
...
Allikas: https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?sid=&pdf=1&teated_id=1518745 -
Ja nüüd hakkab Viru Halude laenude pakkumisi järelturgu lendama.
-
partkoer
Viru Halud OÜ osakapital on sel suvel kaks korda oksjonile pandud.
Samas intressid laekuvad korralikult. -
Vaatasin nüüd maksegraafiku, Viru Halud on maksnud nii kaua ka põhiosa plaanijärgselt tagasi.
-
Ega müügis ongi ju OÜ, mitte selle varad, s.o. makseprobleemid on siiani Viru Halud OÜ omanikel, mitte Viru Halud OÜ-l.
-
Põhimõtteliselt võiks CE uue projekti kokku klopsida ja ostaks kamba peale selle omakapitali ära.
-
tomm_a
Põhimõtteliselt võiks CE uue projekti kokku klopsida ja ostaks kamba peale selle omakapitali ära.
Maksuvõlg siis ka tasuda:
MAKSUVÕLA HETKESEIS 18.09.2019 SEISUGA
Maksuvõla summa: 4 374 €
See on päris raske sektor ja see ettevõtte on tubli, et makse maksab, aga
pakun, et 90% konkurentidest on 1 mehe firmad, kes midagi ei tasu maksuametile ning kes kasutavad oma metsa ning ei tasu 16% laenuintressi käibekapitali hankimiseks. -
Crowdestate teavitas täna Baltic Foresti hilinenud intressimaksete edasilükkamisest, kuid andis mõista, et töö käib plaanipäraselt. Olles ise Paikuse elanik tean, et viimased nädalad saagimist pole toimunud ning palgiplatsil vedeleb silma järgi hinnates ca. 300 m3 palki. Küla kubiseb ka juttudest maksmata palkade üle. Ei tea kas see kõik plaanipärane?
-
Mets-a-mees
Crowdestate teavitas täna Baltic Foresti hilinenud intressimaksete edasilükkamisest
Sealjuures tasus V, VII ja VIII laenulepingu intressimaksed. Edasi lükati VI, IX ja X laenulepingu intresside tasumine. -
Mets-a-mees
hea katse ))) kirjuta veel -
Midagi tasus tõesti, kuid käekiri pigem selline, et saaks küsijad kaelast ära. Valitud väikseima koormusega laenud ehk ümmarguset 25% intresse sai makstud.
V 160 k
VI 1,3 mln
VII 882
VIII 620
IX 1,95 mln
X 1,49 mln
Eks aeg näitab, aga ise oleksin pigem ettevaatlik -
Kas keegi oskab kommenteerida, mis seis on Kreutzwaldi 59c arendusega Võrus? Kui suvel seal käisin, siis oli ehitus justkui seisma jäänud. Kodulehe andmetel pooled korterid müümata. Kohe on tulemas peale mitme etapi põhiosa tagasimaksed.
On seal karp kokku saadud ja fassaad valmis? Viimaste uudiste järgi peaks varsti hakkama asjaõiguslepingute sõlmimine.. -
Mets-a-mees
Midagi tasus tõesti, kuid käekiri pigem selline, et saaks küsijad kaelast ära. Valitud väikseima koormusega laenud ehk ümmarguset 25% intresse sai makstud.
V 160 k
VI 1,3 mln
VII 882
VIII 620
IX 1,95 mln
X 1,49 mln
Eks aeg näitab, aga ise oleksin pigem ettevaatlik
Kas nende suuremate laenude edasi lükatud intressid maksti nüüd lõpuks ära või on siiani üleval?
Iseenesest on päris huvitav, kuidas V ja VI laenu kohe-kohe saabuvad tagastused on plaanitud, kui isegi intresse ei suudeta maksta?
PS. parandan oma ennustust ja ütlen, et lähimatel kuudel saame näha saneerimise teadet (mitte kohe pankrotiteadet) -
Kas keegi Global Nord Timberist teab miskit? Nende laenu graafik on samuti väga punane ning sektorgi sama, mis Baltic Forestil. Maksuvõlg isenesest puudub...
-
Kuldar1
Kas nende suuremate laenude edasi lükatud intressid maksti nüüd lõpuks ära või on siiani üleval?
Iseenesest on päris huvitav, kuidas V ja VI laenu kohe-kohe saabuvad tagastused on plaanitud, kui isegi intresse ei suudeta maksta?
PS. parandan oma ennustust ja ütlen, et lähimatel kuudel saame näha saneerimise teadet (mitte kohe pankrotiteadet)
Kui tootmisettevõte ei tooda siis ei saa tekkida käibevahendeid kulude, palkade, intresside, palgi jm. tarbeks. Ei tea kui kaua Crowdestate probleemi edasi lükkab? Põhiosa tagastuse kohta 05.10 ei ole veel teadet tulnud, kuid kui augusti intressid lükati oktoobrisse ning september juba ettenägevalt hilineb siis vaevalt siit miskit head on oodata.
05.10.19 160000 põhiosa tagastus
31.10.19 1300000 põhiosa tagastus
Teadaanne Sponsorilt:
Baltic Forest on oma tegevusega plaanipärselt edasi liikunud ning leidmas lahendusi hetke kõige suuremale problemile -käibevahendite puudusele. Nagu varasemalt informeeritud, oleme selle jaoks tegelenud ka aktiivest kasutusest väljas olevate seadmete müügiga. Seeläbi oleme jõudmas kokkuleppele katlamaja seadmete müügi osas, millest eeldame laekumisi juba järgmisel nädalal.
Eeltoodud vahendite laekumine on tänaseks nii lähedal, samas, aga kahjustaks tänaseks lubatud intressimaksete käibest välja võtmine oluliselt hetke tootmisplaani täitmist ning seega kaudselt ka investorite huve.
Seetõttu teavitame, et tasume augusti VI, IX ja X laenulepingu intressimaksed hiljemalt 04.10 ning kõigi laenulepingute septembri intressi maksed hiljemalt 15.10.
Vabandame veelkord viivituste pärast, aga kinnitame, et tänu sellele on võimalik taastada kiireimas korras endine korrektne maksekäitumine investorite ees. -
tomm_a
renx911
Tammelehe 6.
Sai eile käidud reaalselt Tammelehe 4 kortereid vaatamas ja kohapeal pilt nukker. Maja karp püsti aga sisetöid ei ole tegema hakatud, hoone ilma usteta ja seega reaalselt maha jäetud. Olen ise sama valdkonna peal ja mitte ükski arendaja ei jäta hoonet lahtiselt kui aknad ees aga uksi pole. Kyproc seinas mis hetke ilmadega rikneb kiiresti. Kõrval peaks ehitus olema alanud Tammelehe 6 objektil aga seal ei ole isegi vundamendiga alustatud.
Samas projekti all viimases uudises kirjas, et vundamendi rajamine algas. Veidi nagu valetamine.
Mind teeb murelikuks ja paneb mõtlema CE projektide kontrollimis viis. Kui ikkagi reaalselt ei ole vundamendi ehitamisega alustatud, ei ole ehitiseregistris tehtud ehituse alustamise teavitust, mis on avalik info ja seda saab CE kontrollida või käia objektil ja vaadata üle reaalne olukord. Siis tekib küsimus, et kuidas see kontroll neil üldse käib.
Hetkel on CE reaalslet oma lehel investoritele valetanud, et vundament valmis ja ehitustööd käivad.
Samas on Tammelehe 6 objektile väljastatud juba neli laenud. ja seega neli korda on lastud investorid infoga üle.
