Pensionifondid - milleks kära? - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Pensionifondid - milleks kära?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • keegi ei kogu endale pensioni,et seda lastele pärandada . Hoopis lihtsam on siis "koguda" vanaduspõlveks hoopis kinnisvara, mille väärtus aja jooksul peaks vähemalt inflatsiooniga sammu pidama ( sõltub muidugi vara iseloomust ja ka asukohast )
  • Ok eksisin, pärijal on tõesti õigus ka rahas välja võtta fondiosakud, makstes tulumaksu.
  • stagna
    keegi ei kogu endale pensioni,et seda lastele pärandada . Hoopis lihtsam on siis "koguda" vanaduspõlveks hoopis kinnisvara, mille väärtus aja jooksul peaks vähemalt inflatsiooniga sammu pidama ( sõltub muidugi vara iseloomust ja ka asukohast )


    nagu ikka finants- ja investeerimisteemades, Teie arvamus ja tegelikkus erinevad kardinaalselt ...

    enamik kõrge sissetulekuga edukaid inimesi just kogubki II sambasse pärandamiseks - heal materiaalsel järjel inimeste jaoks ei ole riigipensioni suurus ega II sambast tulenev lisapension eriti olulised, sest nad on suutnud end muul moel kindlustada või piisavalt säästa, küll aga tundub mõistlik oma suurest sotsiaalmaksust ikkagi osa raha tagasi saada ...

    räägitud aastatel 2002-2006 LHV töötajana sadade II sambaga liitunutega - mäletatavasti tollal ületas LHV II samba fondidega liitunute keskmine sissetulek kõvasti teiste fondihalduritega liitunute omi .... enamiku jaoks oli just oma sotsiaalmaksu osa pärandatavaks muutmine oluline argument liitumisel ...

    täna on tollal liitunud kõrgema sissetulekuga inimestel juba üle 30 000 EUR II sambas ...
  • 30 k on tõesti vägev pärandus .. kas selle pärast maksab pingutada ...

    Ma pean ennast Eesti keskmisest vaesemaks inimeseks,pole kunagi olnud mingi kõrgepalgaline või megasisstulekuga ärikas Ja ma võin pretty much garanteerida,et minu pärand on väärt rohkem kui 100 k .

    Pärijad lähevad selle üle veel kaklema ...
  • zuckerblaum
    I sammas ei ole päritav. II samba fondiosakud on [praegu veel].
    Kas peab veel lihtsamalt seletama?

    Jah, palun ole hea, seleta veel lihtsamalt!
    Seda et esimene sammas ei ole päritav, seda me teame ja seda ei ole vaja seletada.
    Seda, kuidas on võimalik pärandada teise sambasse kogumenud osakuid (mitte rahas välja võtta) enne pensionile jäämist, me teame ka.
    Seda, kuidas II samba fondiosakud on osakuomaniku surma korral, mis saabus pensionieas (reeglina surrakse just selles vanuses), me ei tea. Palun seletagi seda asja veel lihtsamalt!
  • Velikij
    Seda, kuidas II samba fondiosakud on osakuomaniku surma korral, mis saabus pensionieas (reeglina surrakse just selles vanuses), me ei tea. Palun seletagi seda asja veel lihtsamalt!

    Fondiosakud on osakumaniku surme korral ALATI päritavad. Sõltumata, kas osakuomanik suri pensionieas või mitte.
    Päritavad ei tarvitse olla pensionilepingu väljamaksed. (kui pole võetud garantiiperioodi)

  • MSM
    Ärge unustage tulumaksu tagastust! Eluaegse pensioni korral jääb see ju teile.

    Keegi võiks selle tulumaksutagastuse ka lahti seletada (me ei räägi kolmandast sambast!).
  • 2. samba sissemaksed toimuvad tulumaksu eelsest tulust. Pensionile minnes, ei ole 2. sambast väljudes tulumaksu vaja maksta.
  • vale, 2. samba väljamaksed maksustatakse tulumaksuga .

    Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele maksustatakse pensioni II samba väljamaksed tulumaksuga. Kõik pensioni II samba väljamaksed suurendavad aastatulu, mille alusel arvutatakse maksuvaba tulu.

    Ainult siis kui koos 2. samba väljamaksetega jääb aastatulu alla 6000 euro,on see maksuvaba . Selleks peaks aga põhipension olema ülimalt väike,mis 2. sambaga ühinenutel on ebatõenäone .
  • Huvitav info rahandusministri poolt:
    Helme sõnul soovitakse sellist investeerimiskontot kohelda füüsilise isiku pensionifondina, millele kehtivad samasugused reeglid nagu pankade opereeritud pensionifondidel, seda nii kogumise, väljumise, vahetamise ja investeerimise kohta.


    Ma ikka vaikselt lootsin, et oma olemasolevale investeerimiskontole kantakse igakuiselt II samba 2+4% ning, et toimuks nagu tavaline investeerimiskonto oma sissemaksete/väljamaksete ja tulumaksu arvestamisega.
  • eivets
    Huvitav info rahandusministri poolt:
    Helme sõnul soovitakse sellist investeerimiskontot kohelda füüsilise isiku pensionifondina, millele kehtivad samasugused reeglid nagu pankade opereeritud pensionifondidel, seda nii kogumise, väljumise, vahetamise ja investeerimise kohta.


    Ma ikka vaikselt lootsin, et oma olemasolevale investeerimiskontole kantakse igakuiselt II samba 2+4% ning, et toimuks nagu tavaline investeerimiskonto oma sissemaksete/väljamaksete ja tulumaksu arvestamisega.


    no aga eesmärk ei ole ju see, et inimesed kannaks raha investeerimiskontole ning riik peaks 4% jätkuvalt sinna kandma

    eesmärk on, et raha võetaks välja ja raisataks ära - riik saab tulumaksu ja käibemaksu, samuti loobumisel II sambast ka edasi see 4% jääb riigikassasse
  • eivets
    Huvitav info rahandusministri poolt:
    Helme sõnul soovitakse sellist investeerimiskontot kohelda füüsilise isiku pensionifondina, millele kehtivad samasugused reeglid nagu pankade opereeritud pensionifondidel, seda nii kogumise, väljumise, vahetamise ja investeerimise kohta.


    Ma ikka vaikselt lootsin, et oma olemasolevale investeerimiskontole kantakse igakuiselt II samba 2+4% ning, et toimuks nagu tavaline investeerimiskonto oma sissemaksete/väljamaksete ja tulumaksu arvestamisega.


    Nojah, täpselt nagu ma eespool kirjeldasin - selline investeerimiskonto oleks lihtsalt nagu tänane pensionikonto, selle erisusega, et vahendite paigutamise osas on inimesel suurem autonoomia (ja ka riskid on inimese kanda). See, kas teenustasud nii odavnevad või kallinevad on küsitav ning tegelikult sellise investeerimiskonto teenust ka ükski pank praegu ei paku (ja tõenäoliselt paari kuuga sellist teenust ka arendada ei jõua).
  • Näiteks Soomes ei ole. Pensionisüsteem on varasid eelkogunud, aga inimese pensioni suuruse ja varade tootluse vahel pole mittemingisugust seost. Kui varade tootlus on hea, siis maksavad tulevased maksumaksjad vähem maksu. Kui kehv, siis maksavad rohkem.

    lauriy
    Millal ei ole riskid inimese kanda?


  • eivets
    Huvitav info rahandusministri poolt:
    Helme sõnul soovitakse sellist investeerimiskontot kohelda füüsilise isiku pensionifondina, millele kehtivad samasugused reeglid nagu pankade opereeritud pensionifondidel, seda nii kogumise, väljumise, vahetamise ja investeerimise kohta.


    Ma ikka vaikselt lootsin, et oma olemasolevale investeerimiskontole kantakse igakuiselt II samba 2+4% ning, et toimuks nagu tavaline investeerimiskonto oma sissemaksete/väljamaksete ja tulumaksu arvestamisega.


    Martin just intervjuus rääkis, et just nii hakkabki olema. Võid suunata oma 2+4 sellele kontole ja ise käsitseda ja kohaldatakse samasugust maksustamist nagu praegustele II sambale, Iseküsimus saab muidugi olema, palju sellised kontode ülevalpidamine pankade poolt hakkab maksma.
  • Joel on kirjutanud järjekordse hea loo. Parimate palaga võrredes on see küll pisut pikk ja liiga rõhutatult kujundlik (kui juba kasutada tekstis läbivana emotsionaalset kõneviisi, siis tuleks olla rasvase teksti kasutusega sellevõrra tagasihoidlikum). Aga hea lugu ikkagi, lugesin korduvalt.

    Muidugi on seal teatud eeldused (keskmist inimest ei ole ju päriselt olemas jne), mis pikapeale segama hakkavad, aga üldist muljet need ei riku.

    Küll aga jäi silma üks tsitaat: "Väljamakse süsteem on muutmisel, seda ei varja enam keegi. Ja see muudatus on ka vajalik, et süsteem kogujatele atraktiivsem oleks. Tänase info kohaselt kaalutakse võimalust eluaegse kindlustuslepinguga võrdsustada ka pikaajaline fondipension (mis maksude mõttes võrdsustatakse loodetavasti/usutavasti eluaegse kindlustuslepinguga ehk 0%ga), mis tähendab, et pensionile minemise hetkeks saaks kogutud vara jätkuvalt edasi investeerida ka raha väljavõtmise faasis."

    See on minu silmis üks ohukoht, mis vajab rahvale laiemat ja põhjalikumat selgitamist. Üldiselt fondipensioni näol on tegu järjekordse kommunistliku võrdsustamise katsega, kus elu jooksul rohkem töötanud peaksid oma isikliku vara näol toetama lisaks juba kehtivale maksusüsteemile teisi pensionäre. Ja see süsteem ei ole hea ja ei lähe mitte!

    Võimalik, et ma eksin, detailid pole ju veel teada, aga ma olen muutunud allergiliseks igasuguste mõtete suhtes, mis tahavad mulle minu kogutud rahast pensioni maksta, mitte ei luba mul seda pensionipõlves ise käsutada. Üleelamise riski vastu palun tehke eraldi kindlustustoode, ma ei soovi seda riski teistele kinni maksta! Võrdsuse tarbeks on esimene sammas!
  • Velikij
    See on minu silmis üks ohukoht, mis vajab rahvale laiemat ja põhjalikumat selgitamist. Üldiselt fondipensioni näol on tegu järjekordse kommunistliku võrdsustamise katsega, kus elu jooksul rohkem töötanud peaksid oma isikliku vara näol toetama lisaks juba kehtivale maksusüsteemile teisi pensionäre. Ja see süsteem ei ole hea ja ei lähe mitte!

    Mis fondipensionis võrdsustavat on?
    Minu teada praegu reaalselt toimivas variandis näiteks 15-aastase fondipensioni korral lunastatakse ja makstakse sulle iga aasta 1/15 sinu fondiosakutest. 15 aasta möödudes on sul osakud otsas ja rohkem väljamakseid ei saa. Kui sured varem, siis on osakud pärandatavad. Väljamaksete perioodil teenib osak lisa nagu iga teine fondiosak.
    Kõige "väiksemate kadudega" ja parim variant üldse.

  • Väljamaksete perioodil teenib osak lisa nagu iga teine fondiosak.
    See väide on küll vale, kindlustusseltsis seisev raha ei teeni sentigi lisaks ja infletsioon võtab pidevalt oma osa.
  • zelinski
    Väljamaksete perioodil teenib osak lisa nagu iga teine fondiosak.
    See väide on küll vale, kindlustusseltsis seisev raha ei teeni sentigi lisaks ja infletsioon võtab pidevalt oma osa.

    Fondipensioni korral jäävad sinu osakud fondi ja kindlustusseltsidel pole väljamaksetega midagi pistmist.
  • Ma ei saa aru, miks II sambast raha väljavõtmist demoniseeritakse.
    Kui minuvanusel inimesel on täna valik, kas minna homme puhkusereisile 500 euro eest ja saada positiivne emotsioon või saada alates 2035-st aastast 4 eurot rohkem pensioni kuus, siis minuarvates tõstab esimene valik elukvaliteeti rohkem. Ma kahtlustan, et 2035 a ei saagi selle 4 euro eest suurt midagi. Heal juhul topsikese kohvi ikka saab odavamast kohast veel kätte (arvutuse aluseks oli II samba 5% aastatootlus).
  • marker
    [ Kui sured varem, siis on osakud pärandatavad. Väljamaksete perioodil teenib osak lisa nagu iga teine fondiosak. Kõige "väiksemate kadudega" ja parim variant üldse.

    Olen varemgi öelnud, et saatan on peidus detailides ning praegu ebapiisava info põhjal ei saa investeerimisotsuseid langetada. Fondipension ei ole ses osas erandiks.

    Ise olen muutunud nende teemade suhtes allergiliseks ja ülereageerivaks just tänu Kaspar Oja kirjutistele, kus ta viimati pakkus välja münhhausenliku idee ise end juukseidpidi soost välja tõmmata. Raha ei teki iseenesest ning kindlustamise üleelamise riski vastu peab keegi kinni maksma. Ma maksan kaaskodanike üleelamise riski kinni esimeses sambas ning mulle sellest solidaarsusprintsiibi realiseerumisest piisab. Teise samba raha kasutamine pensionieas peab olema vaba nagu sõna!

    Ausalt öelda mulle ei meeldi osakute pärandamine (me ei tea veel, kuidas see käima hakkab, aga eeldan, et mu lähedased on õnnelikumad, kui nad saavad pärandiks eurod, mitte fondipensioni osakud). Ja see on kriitiline süsteemne viga, mis loodetavasti siiski käesoleva reformi käigus lahendatud saab (pensionifond tahaks muidugi, et säiliksid osakud, tal on vaja seeläbi vähem likviidsust).

    Full disclosure: kui tänavaküsitleja tuleks ja küsiks täna minu käest, mida ma oma pensioniga teha kavatsen, siis esimene vastus on loomulikult "ei tea". Ning teine vastus on kohe, et jätkan kogumist täpselt nii nagu siiani, sest ehk kunagi hakatakse investeerima ka parematesse kohtadesse kui riigivõlakirjad (utreerin) ja oluline on see raha pensionilemineku hetkel kätte saada. Poes saab siiski ilmselt ka tulevikus maksta eurodes, mitte fondiosakutes ega kindlusutuslepingutes.
  • Velikij

    Olen varemgi öelnud, et saatan on peidus detailides ning praegu ebapiisava info põhjal ei saa investeerimisotsuseid langetada. Fondipension ei ole ses osas erandiks.

    Fondipension on ka praegu olemas ja kõik detailid selle kohta on kättesaadavad..
    Ainuke fundamentaalne viga, et ta on lubatud ainult väga väikestele ja väga suurtele kogutud summadele.Kui praegune fondipensioni skeem lubada kõikidele, siis on see minu arust täiesti adekvaatne väljamaksete lahendus.
  • Velikij
    Olen varemgi öelnud, et saatan on peidus detailides ning praegu ebapiisava info põhjal ei saa investeerimisotsuseid langetada. Fondipension ei ole ses osas erandiks.

    Fondipension on ka praegu olemas ja kõik detailid selle kohta kättesaadavad..
    Ainuke fundamentaalne viga, et ta on lubatud ainult väga väikestele ja väga suurtele kogutud summadele.Kui praegune fondipensioni skeem lubada kõikidele, siis on see minu arust täiesti adekvaatne väljamaksete lahendus.


  • marker
    Fondipension on ka praegu olemas ja kõik detailid selle kohta kättesaadavad..
    Ainuke fundamentaalne viga, et ta on lubatud ainult väga väikestele ja väga suurtele kogutud summadele.Kui praegune fondipensioni skeem lubada kõikidele, siis on see minu arust täiesti adekvaatne väljamaksete lahendus.

    Jah, praegu on see olemas. Aga ma viitasin sellele, et olukorras, kus see muudetakse kõigile kättesaadavaks, võivad muutuda ka muud nüansid, mis võivad hiljem oluliseks osutuda. Sedavõrd mastaapse reformi juures ei maksa kusagil oodata status quo säilitamist.

    Huvi pärast küsimus ka markerile (tundud teemas kodus olevat): miks praegu on see fundamentaalne viga, et fondipension pole kõigile kättesaadav? Mis oli see loogika selle taga?
  • kaidoke
    Ma ei saa aru, miks II sambast raha väljavõtmist demoniseeritakse.
    Kui minuvanusel inimesel on täna valik, kas minna homme puhkusereisile 500 euro eest ja saada positiivne emotsioon või saada alates 2035-st aastast 4 eurot rohkem pensioni kuus, siis minuarvates tõstab esimene valik elukvaliteeti rohkem. Ma kahtlustan, et 2035 a ei saagi selle 4 euro eest suurt midagi. Heal juhul topsikese kohvi ikka saab odavamast kohast veel kätte (arvutuse aluseks oli II samba 5% aastatootlus).

    Tõepoolest, kui tahad mingisugustki elukvaliteeti säilitada, pead töötama surmani ning kui juba töötad, siis tulevane pension saab olema selle tulevikus saadava palga kõrval üks suhteliselt pisike lisikesissetulek, millest ei sõltu suurt midagi.
  • Ligi 15 aastaga, mis ma olen kogunud, on 3 erinevat panka(eri fondid) suutnud toota mulle 3100 eur kasumit, ehk siis pea 2 keskmist tänast palka, ülejäänu fondis on ju minu enda raha, millega sellist tootlust õigustada, et kaslik investeering ja pensiajal kõrgem pension?
  • Kui sa läheksid täna kindlustusandjaga pensionilepingut sõlmima, suurendaks see 3100 euri sinu igakuist pensioniväljamakset 11-12 euro võrra. Iga kogutud aasta eest seega whopping 80 senti pensilisa nagu maast leitud!
    Kangastub puhkus palmide all, jahtlaevad, tšarterlennud ja haute cuisine...
    ...aga kuradi Seeder tahab sinult sinu väärika vanaduspõlve röövida.
  • Velikij
    Huvi pärast küsimus ka markerile (tundud teemas kodus olevat): miks praegu on see fundamentaalne viga, et fondipension pole kõigile kättesaadav? Mis oli see loogika selle taga?

    Ma olen pensioniteemas küll ainult kõrvaltvaataja, aga minu arvates praeguses väljamaksete süsteemis taheti iga hinna eest sisse saada 2 põhimõtet: - Üle-elamise kindlustus ja väljamakse summa mitte-vähenemise garantii. (Fondipensionis on need mõlemad riskid sees)
    Selle saavutamiseks lubatigi enamikule ainult väljamaksed kindlustus-seltsidest ja oma nõuetes kindlustus-seltsidele "keerati vint üle".
    Tulemusena saime selle, mis meil praegu on.
    (Ühegi riski katmist ei saa kommertsasutuselt tasuta)
  • upser
    Ligi 15 aastaga, mis ma olen kogunud, on 3 erinevat panka(eri fondid) suutnud toota mulle 3100 eur kasumit, ehk siis pea 2 keskmist tänast palka, ülejäänu fondis on ju minu enda raha, millega sellist tootlust õigustada, et kaslik investeering ja pensiajal kõrgem pension?


    Sõltub, kui palju sa ise sinna kogunud oled. 3100 eurot kasumit võib tähendada suurepärast tootlust või väga kehva tootlust.
  • Velikij
    marker
    Fondipension on ka praegu olemas ja kõik detailid selle kohta kättesaadavad..
    Ainuke fundamentaalne viga, et ta on lubatud ainult väga väikestele ja väga suurtele kogutud summadele.Kui praegune fondipensioni skeem lubada kõikidele, siis on see minu arust täiesti adekvaatne väljamaksete lahendus.

    Jah, praegu on see olemas. Aga ma viitasin sellele, et olukorras, kus see muudetakse kõigile kättesaadavaks, võivad muutuda ka muud nüansid, mis võivad hiljem oluliseks osutuda. Sedavõrd mastaapse reformi juures ei maksa kusagil oodata status quo säilitamist.

    Huvi pärast küsimus ka markerile (tundud teemas kodus olevat): miks praegu on see fundamentaalne viga, et fondipension pole kõigile kättesaadav? Mis oli see loogika selle taga?

    Kogutud pensionisummade/kindlustajate põhimass on suunatakse praegu solidaarsesse pensionilepingute fondi, mille väljamakseid haldab kindlustusfirma- sest see sisaldab endas kindlustusfaktorit.
    Loomulikult see fundamentaalne viga ei ole autorite poolt vaadates.
    Siin on kaks huvitatud osapoolt:
    - poliitikud, kes suurest armastusest oma kodanike vastu soovisid neid säästa kohutavast olukorrast, et pensionär on alles täitsa elus, aga kogutud raha on otsas;
    - kindlustusfirma, mis mõõduka tasu eest kirjeldatud olukorra vältimise lahendab.
    Niisiis, tegemist poliitilise otsusega, aga kuidas need terviklahenduse mõttes olulised piirid täpselt (just sellisena) paika said, seda oleks huvitav teada jah.
  • Draax
    upser
    Ligi 15 aastaga, mis ma olen kogunud, on 3 erinevat panka(eri fondid) suutnud toota mulle 3100 eur kasumit, ehk siis pea 2 keskmist tänast palka, ülejäänu fondis on ju minu enda raha, millega sellist tootlust õigustada, et kaslik investeering ja pensiajal kõrgem pension?


    Sõltub, kui palju sa ise sinna kogunud oled. 3100 eurot kasumit võib tähendada suurepärast tootlust või väga kehva tootlust.


    Ma olen kindlasti nende ülemise 5% sees- seega hea sellise tootluse kohta vist öelda ei saa?
    mul on Luminor A plus, SWED K 60 ja LHV L, suvel viisin 60% lhv indeksisse, A plus ja k 60 säilisid.
    Mõni võiks veel siin avaldada, mis nende tootlus on 15 aastaga?
  • Minul on 17 aastaga kogunenud +17%. Eeldades võrdseid sissemakseid on see kuskil 1,6% aastas. Tegelikkuses on sissemaksed ajas pigem suurenenud ehk tegelik tootlus ka veidi kõrgem.
    Ise tehtud investeeringud on keskmiselt siiski paremat tulemust andnud.
  • PENSIONIFOND KOGUS SOETUSHIND TURUHIND MUUTUS KASUM TURUVÄÄRTUS
    II sammas
    LHV Pensionifond L 14398.277 1.40593 1.70190 21.05% 4 261.46 24 504.43

    Nagu näha % väga kõva.(palun aastabaasile mitte arvutada)
  • Mul on hetkel pensionikonto jääk 64% suurem laekumistest, st. 2%+4% sissemaksetest (mingi perioodil vist oli 3% + 6% seoses riigipoolsete II samba maksete ajutise katkestamisega).

    Tootluseks väidab pensionikonto väljavõte 5,06%.

  • Pensionikeskuse leht väidab, et mu pensionikonto tootlus 2003-2019 on 2,74%.
    Mnjah.
  • Pensionikeskus näitab mul tootluseks 2,29%.
  • Aga mis asi on samba saldo väärtus rahvapensioni määras 135.1 ?
  • Alates 01.04.2019 a on rahvapensioni suurus 205,21 eurot; seega avaldasid arvatavasti oma kontojäägi, pensionimagnaat ;-)
  • Ajalooliselt on tootlus olnud kehvakene, samas nüüd 2019. aasta tootlus (LHV Indeks) on 6,68%. Juba sinnapoole. Ilmselt osa siinseid foorumlasi leiab, et suudaks iseseisvalt paremini kasvatada ja palgad on ka viimasel ajal kiiresti kasvanud, aga vähemalt on see 6,68% inflatsioonist kõrgem.
  • upser
    Aga mis asi on samba saldo väärtus rahvapensioni määras 135.1 ?


    Täna niipalju targem kohe....
    selgus, et 1 sammas on 100% ja 2 sammas annab 35% juurde esimesele ja kokku saaks, kui täna jääks pensile üle 920 eur…., mis alusel seda 1 sammast arvutatakse?
  • upser
    upser
    Aga mis asi on samba saldo väärtus rahvapensioni määras 135.1 ?


    Täna niipalju targem kohe....
    selgus, et 1 sammas on 100% ja 2 sammas annab 35% juurde esimesele ja kokku saaks, kui täna jääks pensile üle 920 eur…., mis alusel seda 1 sammast arvutatakse?


    ei ole üldse nii

    seda rahvapensioni määra kuvatakse seal selleks, et teaksid kas saad kõik raha II sambast välja võtta korraga (kuni 10 rahvapensioni määra), maksetena fondist aka fondipension (10-50 rahvapensioni määra) või sõlmides kindlustuslepingu (50-700 rahvapensioni määra) ...
  • mis puudutab I samba arvutamist ,siis seda arvutatakse järgmiselt: baaosa + staazhiosa + kindlustusosa

    Pensioni baasosa on pensioni alustala, mis on pensionitel ühesugune. Alates 1. aprillist 2019 on pensioni baasosa 191,6496 eurot.
    Pensioni staažiosa sõltub töötatud, õpitud ja armees teenitud perioodidest kuni 31. detsembrini 1998. Neid aastaid arvestatakse tööraamatu ja teiste dokumentide alusel. Staažiosa saamiseks korrutame kuni 31. detsembrini 1998 kogunenud pensioniõigusliku staaži ehk aastate arvu läbi aastahindega. Aastahinne on ühe aasta pensioniõigusliku staaži või kindlustusosaku maksumus. Alates 1. aprillist 2019 on pensioni aastahinne 6,627 eurot.
    Pensioni kindlustusosa sõltub kindlustusosakute summast, mida arvutatakse alates 1. jaanuarist 1999 ja mida arvestatakse sinu eest makstud sotsiaalmaksu alusel. Kindlustusosa saamiseks korrutame kindlustusosakute summa läbi aastahindega. Aastahinne on ühe aasta pensioniõigusliku staaži või kindlustusosaku maksumus. Alates 1. aprillist 2019 on pensioni aastahinne 6,627 eurot.


    seda hetkel kogunenud staazhiosa ja kindlustusosa summat on võimalik pensionkindlustuse registrist
  • Olukord II samba reformi osas on lootustandev. Hetkel on Pere24 FB lehel selle küsitlusel juba üle 1200 vastaja, ca 30% ei taha, et nende lapsed koolis araabia numbreid õpiksid. Samas on seedersibulate poolt eeldatud, et need vastajad saavad oma pensioniraha investeerimisega hakkama ...

  • Draax
    upser
    Ligi 15 aastaga, mis ma olen kogunud, on 3 erinevat panka(eri fondid) suutnud toota mulle 3100 eur kasumit, ehk siis pea 2 keskmist tänast palka, ülejäänu fondis on ju minu enda raha, millega sellist tootlust õigustada, et kaslik investeering ja pensiajal kõrgem pension?


    Sõltub, kui palju sa ise sinna kogunud oled. 3100 eurot kasumit võib tähendada suurepärast tootlust või väga kehva tootlust.


    Enda panus oleks ilmselt muidu jooksvalt ära kulunud, 2% kõrvalepanemist ei märka ja kokkuvõttes on midagi ikka kogunenud. + see kehvapoolne tootlus.
  • Vanaema
    Draax
    upser
    Ligi 15 aastaga, mis ma olen kogunud, on 3 erinevat panka(eri fondid) suutnud toota mulle 3100 eur kasumit, ehk siis pea 2 keskmist tänast palka, ülejäänu fondis on ju minu enda raha, millega sellist tootlust õigustada, et kaslik investeering ja pensiajal kõrgem pension?


    Sõltub, kui palju sa ise sinna kogunud oled. 3100 eurot kasumit võib tähendada suurepärast tootlust või väga kehva tootlust.


    Enda panus oleks ilmselt muidu jooksvalt ära kulunud, 2% kõrvalepanemist ei märka ja kokkuvõttes on midagi ikka kogunenud. + see kehvapoolne tootlus.


    See oligi põhjus, miks ma liitusin 2 sambaga. et kui pensile jään, miskit lisaks nagu maast leitud...….
  • Henno postitusele lisaks märgiks, et oleks tulnud täpsustada kas jutt käib lääne-araabia numbritest (mis on tegelikult india numbrid) või ida-araabia numbritest :)

  • pensionikeskus väidab et alates 2003 tänaseni on tootlus 4,43
  • kalevk
    pensionikeskus väidab et alates 2003 tänaseni on tootlus 4,43


    Ma arvan, et nende tootlus, kes päris algusest koguma hakkasid(2002ja3) ongi kõrgem, mina alustasin 2005 ja minu tootlus on 3%.
  • Kui juba anda inimestele võimalus ise oma pensioni kindlustada, siis võiks anda ka võimaluse ise ennast töötuse vastu kindlustada ja selleks töötuskindlustuse maksed vabatahtlikuks muuta - väike idee Seederile järmiseks valimislubaduseks
  • Arvan, et aastal 2002 enamik II sambaga liitunuid ei teadvustanud endale, et see 4% ei tule mitte riigi poolt lisaks, vaid see võetakse sinu I sambast.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon