Tehnika/IT-sektori kurilka - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Tehnika/IT-sektori kurilka

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Meetme eesmärgiks on peamiselt soodustada täiselektriliste sõidukite kasutusele võtmist, eelkõige suure kasutusintensiivsusega ja linnakeskkonnas liikuvate sõidukite puhul. Meetmega panustame transpordisektoris kasvuhoonegaaside heite vähendamisse ja samuti ka välisõhu saasteainete heitkoguste vähendamisse..."

    5000-eurose ostutoetuse maksab ministeerium taotlejale auto ostu ajal, kuid sellega kaasneb nõue, mille kohaselt peab toetuse tagastama, kui auto ei ole nelja aastaga sõitnud 80 000 kilomeetrit.

    Ei midagi keerulist. Riigil on vaja prognoosida, et x elektriauto ostuga väheneb transpordisektori CO2 heide y tonni. Selleks on vaja tagada, et need autod sõidaks. Ja sõidaks Eestis. Parim viis seda teha on GPS jälgimine, sest need lahendused on täna olemas, neid pole vaja välja arendada, mistõttu saab neid väga kiirelt kasutusele võtta.

  • Hakkasin mõtlema, et tegelikult võiks riik sarnase eesmärgi saavutada ka vanade ja enim saastavate rontide arvelt mahavõtmise toetusega. Näiteks maksab sulle peo peale 2000 EUR, kui sa esitad romula paberi äraviidud rondi kohta, mis enne oli liikluses, ja ARK-s on sinu arvele tekkinud mingi vähem saastav liikur. Toimiks ilmselt palju paremini kui elektriauto toetus, sest palju neid elektriauto ostjaid ikka on, aga romude puudust ju pole.
  • Offf
    Noh, ma olen kunagi töötanud StartUpis, mis arendas GPS jägimise tarkvara. Kui keegi arvab, et tegemist on "triviaalse tükiga", mille võiks MS Accessis progeda, siis ... palju õnne! [...] Viimane katse oli paar aastat tagasi, kus sai ühe õhtu ja kasti õlle seltsis ehitatud "vaese mehe" failover marsruuter" linuxi baasil. Läpakas ja 2 netipulka. Kui primaarsel pulgal ühendus kadus, siis prooviti esialgu tarkvaralist resetti pulgale. Kui see ei mõiganud, siis usb mooduli eemaldamist ja uuesti laadimist. Kui see ka pulka online ei toonud, siis sai terve usb stack kernelis tarvaralise reseti ja kui SEE ka ei aidanud, siis proovti ümber lülituda sekundaarsele ühendusele. See "üheõhtuhäkk" on sõbral nüüd juba pikemat aega mingis pisikeses "produktsioonis" õnnelikult tiksunud.

    Sellest kirjeldusest õhkub, et ega te vist ei teadnud, mida teete. GPS jälgimist ongi triviaalne teha, kui kasutada põhjana näiteks Mikrotik RB951 ruuterit, millele USBsse ühendada netipulk ja GPS-pulk. Kui kumbki neist vastamise lõpetab, saab ruuter neid automaatselt USB +5V toite katkestamisega resettida. Ruuteri enda pangepaneku eest kaitseb mitme paralleelse firmware'i installimise võimalus ja watchdog timer, mis taaskäivitab ruuteri kui see kinni jookseb.

    https://wiki.mikrotik.com/wiki/Manual:Tools/Sms
    https://wiki.mikrotik.com/wiki/Manual:System/GPS
    https://wiki.mikrotik.com/wiki/Manual:Partitions
    https://wiki.mikrotik.com/wiki/Manual:System/Watchdog
    https://wiki.mikrotik.com/wiki/Manual:Scripting

    Mikrotik on Läti firma, mis müüb ruuterite PCB-sid ka paljalt, et teised saaksid neid enda seadmetesse integreerida.
  • chipchip
    GPS jälgimist ongi triviaalne teha, kui kasutada põhjana näiteks Mikrotik RB951 ruuterit, millele USBsse ühendada netipulk ja GPS-pulk. Kui kumbki neist vastamise lõpetab, saab ruuter neid automaatselt USB +5V toite katkestamisega resettida.

    Kasulik info, paneme kõrva taha :)
    Aga millal see kraam turule tuli? Ma ei mäleta 3-4 aasta tagusest ajast selliseid võimalusi, ehkki tean mitut tegelast kes oleks toona olnud überõnnelikud..

  • kindsigo
    Meetme eesmärgiks on peamiselt soodustada täiselektriliste sõidukite kasutusele võtmist, eelkõige suure kasutusintensiivsusega ja linnakeskkonnas liikuvate sõidukite puhul. Meetmega panustame transpordisektoris kasvuhoonegaaside heite vähendamisse ja samuti ka välisõhu saasteainete heitkoguste vähendamisse..."

    5000-eurose ostutoetuse maksab ministeerium taotlejale auto ostu ajal, kuid sellega kaasneb nõue, mille kohaselt peab toetuse tagastama, kui auto ei ole nelja aastaga sõitnud 80 000 kilomeetrit.

    Nagu ülal mainisin - sellise asja jaoks mingit GPS-jälgimist pole vaja. Omanik peab nelja aasta jooksul läbima tehnilise ülevaatuse mille käigus fikseeritud odomeetri näit peab olema >= 80000km. Kogu muusika.
    Kui on tingimata vaja tagada, et kilomeetrid läbitaks EV-s (see võib juriidiliselt huvitav piirang olla), siis on vaja GPS-i aga isegi siis on mõistlikum teha seda meetodil "anna häiret kui üle piiri läheb", mitte "lae muudkui asukoht üles ja me peamajas ise võrdleme kaardiga".
    Rontide liiklusest eemaldamisega aga juhtub sama, mis juhtus viimati USA-s suure vahetuskampaani käigus - laoplatsile veeti täielike rontide kõrval ka täiesti korralikke masinaid. Keskkonnahoiu seisukohalt on see idiootsuse musternäide.

  • ziff

    Aga millal see kraam turule tuli? Ma ei mäleta 3-4 aasta tagusest ajast selliseid võimalusi, ehkki tean mitut tegelast kes oleks toona olnud überõnnelikud..

    See viidatud RB951G tuli turule 2012, aga Mikrotik teeb võrguseadmeid 1996. aastast.

    Nende seadmete funktsionaalsus on ajas kasvanud, sest RouterOS operatsioonisüsteemi arendatakse kogu aeg edasi. Hiljemalt versiooniga 6.0 (mai 2013) oli vist kõik vajalik olemas.
  • [quote=chipchip]
    Offf
    Viimane katse oli paar aastat tagasi, kus sai ühe õhtu ja kasti õlle seltsis ehitatud "vaese mehe" failover marsruuter" linuxi baasil.


    Ei ole mõtet kahte asja kokku mixida. GPS teema oli üks teema ja too failoveri ehitamine hoopis teine teema. Viimane oli rohkem selline 0-eelarvega (kui kambas lahendatud õlled maha arvata) hobiprojekt. Mikrotiki headused ja puudused on mulle samuti tuttavad.

  • chipchip
    ziff

    Aga millal see kraam turule tuli? Ma ei mäleta 3-4 aasta tagusest ajast selliseid võimalusi, ehkki tean mitut tegelast kes oleks toona olnud überõnnelikud..

    See viidatud RB951G tuli turule 2012, aga Mikrotik teeb võrguseadmeid 1996. aastast.

    Nende seadmete funktsionaalsus on ajas kasvanud, sest RouterOS operatsioonisüsteemi arendatakse kogu aeg edasi. Hiljemalt versiooniga 6.0 (mai 2013) oli vist kõik vajalik olemas.


    Noo vott... 2012... enne 2012 pidi ka asju tegema. Kunagi olid ka ajad, kus linux tundis valdava enamiku 3G pulki ära as CD-ROM ja rohkem ei otsinudki. Õiged UDEV reeglid pidi ise ja käsitsi kirjutama v. usb-modeswitchiga vallatlema. Tavakasutaja jaoks oli see muidugi: "mitte miski selle s...tase Linuxi all ei tööta, isegi 3G ei tööta" olukord.
  • chipchip
    See viidatud RB951G tuli turule 2012, aga Mikrotik teeb võrguseadmeid 1996. aastast.
    Nende seadmete funktsionaalsus on ajas kasvanud, sest RouterOS operatsioonisüsteemi arendatakse kogu aeg edasi. Hiljemalt versiooniga 6.0 (mai 2013) oli vist kõik vajalik olemas.

    Siis tuleb tõdeda kehvapoolset turundust.
    Sellelaadse funktsionaalsuse vastu on huvi tuntud juba päris ammusest ajast ja kui isegi asjas kõrvuni sees olevad spetsialistid seda platvormi üles ei leidnud -- siis on kuskil midagi tegemata jäänud.
    Ühesõnaga -- kui kellegil tekib idee, et peaks ehitama mingit võrguseadet, siis nimi "Mikrotik" ei tohiks olla tundmatu. Mõned aastad tagasi veel oli.
  • Kui nimi Mikrotik oli "mõned aastad" tagasi tundmatu siis on kõrvuni sees olemisest minu arvates asi kaugel. St minu peas on "mõned aastad" kolm kuni neli aastat.
  • 2korda2
    Kui on tingimata vaja tagada, et kilomeetrid läbitaks EV-s (see võib juriidiliselt huvitav piirang olla), siis on vaja GPS-i aga isegi siis on mõistlikum teha seda meetodil "anna häiret kui üle piiri läheb", mitte "lae muudkui asukoht üles ja me peamajas ise võrdleme kaardiga".


    Ei ole nõus. Mõistlik on seda teha tsentraalselt ja autos hoida nii lolli (ja odavat) seadet kui vähegi võimalik. Mis kõige tähtsam - need seadmed on täna ammu valmis tehtud ja massiliselt ka tarbimises. Hiinast saab neid kiiresti koormakaupa odavalt kätte. Vaja on ainult ühte andmebaasi, kuhu saab koordinaate saata ja kus tehakse kontroll, kas auto asub Eestis ning odomeetri näidule vahemaa otsa liitmine. Väga võimalik, et ka selline lahendus on täna juba olemas ja mõni logistikaettevõte, kellel rekkad riikide vahet ringi lasevad, saab igakuiselt oma autopargi läbisõidu riigikaupa kätte. Väga lihtne oleks sinna need paarsada uut gps seadet liita. Null arenduskulu ja seetõttu saaks väga odavalt riigihankel võistelda.

    See on üpris lootusetu plaan võita riigihanget pakkumisega, millega töötataks välja seade, mis autosse paigaldatuna hakkaks kohapeal mingeid arvutusi tegema ja siis iseseisvalt otsustama, kas saata andmeid välja või mitte. Loomulikult on see tehtav, aga kallim kui need valmislahendused, mille arenduskulud on juba ammu ennast tagasi teeninud omanikule.

  • Marko
    Kui nimi Mikrotik oli "mõned aastad" tagasi tundmatu siis on kõrvuni sees olemisest minu arvates asi kaugel. St minu peas on "mõned aastad" kolm kuni neli aastat.


    Ma ei tea küll, kellele ta tundmatu oli, aga "mõned aastad" on ikka 10-15 aastat. Äkki oled noor veel? No ja eks selle Mikrotiki ja router olemisega on ka nii, et Alfa Romeo ei ole ka päriselt Ferrari, aga vasel ajal ajab asja ära.
  • Marko
    Kui nimi Mikrotik oli "mõned aastad" tagasi tundmatu siis on kõrvuni sees olemisest minu arvates asi kaugel. St minu peas on "mõned aastad" kolm kuni neli aastat.

    Konkreetselt kolm aastat tagasi. Aga neil võis muidugi ka corporate taust segada :)
  • kindsigo,
    alloleva pildi peal on kujutatud sõiduki asukoha järjestikune fikseerimine. Kui pika maa sõiduk läbis?
    Kas võimalik sõiduki läbitud maa on sama, kui asukohtade fikseerimise intervall muutus (näiteks 1min, 30 min, 1 tund, 1 päev)?
  • Mida sa tõestada üritad? Et GPS jälgimise teenus on ebausaldusväärne ega sobi riigile elektriautode läbisõidu salvestamiseks? Tutvu natuke lahendustega, mis täna saadaval on. Lahendus on muuhulgas olemas ka sinu poolt joonistatud skeemi puhul.
  • kindsigo
    Mida sa tõestada üritad? Et GPS jälgimise teenus on ebausaldusväärne ega sobi riigile elektriautode läbisõidu salvestamiseks? Tutvu natuke lahendustega, mis täna saadaval on. Lahendus on muuhulgas olemas ka sinu poolt joonistatud skeemi puhul.

    Kas selline mõiste nagu "sample rate" tuleb tuttav ette?
    Kui jah, siis ei tohiks ju 2korda2 küsimus arusaamatu olla? Asjaolu, et eksisteerivad mingid lahendused, ei puhu kuigi kõvasti pilli, sest need on loodud erafirmalt erafirmale.
    Antud juhul käib jutt pisut teistsugusest õigusruumist.
  • Mikrotiki sai kaalutud 1998, aga tollal tundus veidike ebausaldusväärne kohta, kuhu ligipääs oli raskendatud.

    Vahemaade GPS-iga mõõtmine on veidike ebausaldusväärne, eriti linnas. Joostes suurte majade läheduses ja rajatisi alt läbides näitab sageli kuni ~50m hüppeid suvalises suunas. Samas elektriautode kasutuse jälgimiseks sobib see ilmselt küll.
  • Oot, saab ju ilma GPSita ka toetust: "Parketikõlbulik on see, kes sõidab 4 aastaga Eestis vähemalt 80 000 kilomeetrit ning on valmis seda tõestama: selleks paigaldatakse “toetusautole” tasuta GPS, mis saadab andmeid KIK-i.

    Kes GPSiga nõus ei ole, määrab iga-aastase ülevaatuse aja, mil ta auto ametnikele ette näitab ja tõestab, et on sellega Eestis nõutud arvu kilomeetreid sõitnud. https://m.forte.delfi.ee/article.php?id=87716559
  • raulir
    Vahemaade GPS-iga mõõtmine on veidike ebausaldusväärne, eriti linnas. Joostes suurte majade läheduses ja rajatisi alt läbides näitab sageli kuni ~50m hüppeid suvalises suunas. Samas elektriautode kasutuse jälgimiseks sobib see ilmselt küll.

    Kui selliseid edasi-tagasi hüppeid tuleb näiteks 100 tükki päevas, teeb see juba 10km.
  • Offf
    Marko
    Kui nimi Mikrotik oli "mõned aastad" tagasi tundmatu siis on kõrvuni sees olemisest minu arvates asi kaugel. St minu peas on "mõned aastad" kolm kuni neli aastat.


    Ma ei tea küll, kellele ta tundmatu oli, aga "mõned aastad" on ikka 10-15 aastat. Äkki oled noor veel? No ja eks selle Mikrotiki ja router olemisega on ka nii, et Alfa Romeo ei ole ka päriselt Ferrari, aga vasel ajal ajab asja ära.
    Sa ajad natuke asju sassi, palun vaata, kelle juttu tsiteerisin ja kuhu suunas mu jutt käis. Aga hea vähemalt, et sai teada, mis ajast jutt oli.
  • opex
    Kes GPSiga nõus ei ole, määrab iga-aastase ülevaatuse aja, mil ta auto ametnikele ette näitab ja tõestab, et on sellega Eestis nõutud arvu kilomeetreid sõitnud. https://m.forte.delfi.ee/article.php?id=87716559


    Huvitav nüanss. Tundub, et keegi tahab oma lehma lellepoja taksofirmale teenet teha ja lasta riigil osa elektritaksode soetuskulusid kinni maksta. Eraisikud võivad siin suu puhtaks pühkida suuresti. Kuna toetusraha on piiratud, piisab sellest kui mõned taksofirmad annavad toetuse avamise päeval avaldused sisse suure koguse peale, kuna tundub et ühe taotleja kohta kogust ei piirata. Taksodele pole vajagi riigi poolt GPS-i paigaldada, sest taksofirma jälgib ise oma autode läbisõitu ja marsruute, riik pääseks riigihankest sootuks ja oleks palju lihtsam paari üksiku taksofirmaga asju ajada sadade eraisikute asemel.

    Minumeelest oleks täiesti loogiline, et transpordi elektrifitseerimine võiks alata linnadest ja just ühistranspordist, mida taksod ju on. Avalikult ei saa muidugi sellist toetust erataksodele teha, see oleks keelatud riigiabi andmine. Aga nüüd tundub, et tehakse elegantselt ära see. Elektritaksonduse peale on nii mõnigi konkurent väga verine olnud, nüüd võib juhtuda, et mõni suurem taksofirma loobub tuuleveskitega võitlemisest ja läheb riigi abistava käe toel ka ise elektri peale üle.
  • Kilomeetrite min. kogust toetuse timgimusena mujal on üldse rakendatud, tundub natuke äraspidine ses mõttes, et riigi huvi võiks olla, et kõik autod sh. EVd sõidaksid vähem, teed kuluksid vähem, el. tootmine saastaks vähem Narvas.
    Või miks just 80k km? Mõne taksofirma omaniku kõrvad vbl tõesti hakkavad varsti paistma kusagilt.
  • opex
    Kilomeetrite min. kogust toetuse timgimusena mujal on üldse rakendatud, tundub natuke äraspidine ses mõttes, et riigi huvi võiks olla, et kõik autod sh. EVd sõidaksid vähem, teed kuluksid vähem, el. tootmine saastaks vähem Narvas.
    Või miks just 80k km? Mõne taksofirma omaniku kõrvad vbl tõesti hakkavad varsti paistma kusagilt.

    Elektriautode pooldajana olen sel teemal meetme väljatöötajate kallal kõvasti jauranud. Tõesti, miks just 80k km, aga mitte näiteks 100k km on teema, mille üle pole mõtet arutella. Nende numbrite eelistuse tõestamine on oluliselt keerulisem, kui selgitada välja, miks mõnele sobib ema ja mõnele tütar :)
    Küll aga paistsid mõne takso-, kuller- ja postifirma kõrvad välja algse eelnõu tagant, kus toetust pidid saama ainult juriidilised isikud. Õnneks sai seda piisavalt rünnatud, et selline jama (kus on tähtis, mis värvi kass on, kui hiiri püüab) eelnõust välja sai võetud.
    Aga miks Eestis - hissans, see on kliimapoliitika meede, mitte tee-ehituse oma! See on VTA! Oluline on vähendada kasvuhoonegaaside päästu Eestis, meie maksumaksja maksab selle ju kinni.
  • kindsigo
    Vastupidi, seda datat ei tohi maha salvestada.

    Mõisted ei tohi, ei saa ja ei tehta on kolm täiesti erinevat asja. Organisatsioonid, kelle käes on mingil põhjusel andmed ei kaldu mõistma eraisiku kohta käivate andmete konfidentsiaalsust kui imperatiivi.
  • chipchip
    Sellest kirjeldusest õhkub, et ega te vist ei teadnud, mida teete. GPS jälgimist ongi triviaalne teha, kui kasutada põhjana näiteks Mikrotik RB951 ruuterit, millele USBsse ühendada netipulk ja GPS-pulk. Kui kumbki neist vastamise lõpetab, saab ruuter neid automaatselt USB +5V toite katkestamisega resettida. Ruuteri enda pangepaneku eest kaitseb mitme paralleelse firmware'i installimise võimalus ja watchdog timer, mis taaskäivitab ruuteri kui see kinni jookseb.

    Riistvara ei ole selle ülesande lahendamisel ammu enam probleem. Tegelikult ei ole tarkvara ka - kõik olulised tükid on vabavaraliselt olemas. Integratsioon ja ärimudel on probleemid, mille lahendamine või mittelahendamine määrab startupi edu või edutuse.
  • GDPR-ga harjumiseks on juba veidi aega olnud. Võimalik, et leidub veel ettevõtteid, kes pole sellest midagi kuulnud. Korralik skandaal oleks garanteeritud.
  • kindsigo
    GDPR-ga harjumiseks on juba veidi aega olnud. Võimalik, et leidub veel ettevõtteid, kes pole sellest midagi kuulnud. Korralik skandaal oleks garanteeritud.

    Ma võiksin siin pikalt jahuda, aga hoidun sellest :). Reaalsus on selline, nagu ta parajasti on. Ja GDPRil on väga selgelt ka omad varjuküljed.
  • Küll tehnika ikka areneb ja pangandus ka. Täna lugesin jälle üht lugu ( aasta alguses oli esimest korda) , mis räägib, et raha saadetakse nagu välk ühest kohast teise. Mismoodi nad seda teevad, mitte ei taipa. Vahest on kasutusele võetud arvutid või mingi muu ilgelt kaval nipp? Igatahes - välkmakse kõlab ägedalt ja on tõesti selle asja õige nimi. Eriti suured tervitused Föreningssparbanken'i meestele.
  • Mõtle, pitsat2, et youuuuutuubist nad saadavad terve suure filmirulli või DVD plaadi otse sinu arvutisse, nagu välk. Oled sa arvuti sisse vaadanud, äkki leiad oma arvutist nii mõnegi filmikarbi, mille sees filmilinti parasjagu kedratakse?

    Aga välkmakse on ikka tohutu "saavutus" küll. Selline asi oleks pidanud olemas olema juba 1990-datel, siis kui internet alles levis, internetipanga-nimelised saidid esimesi samme tegid ning kaardikeskus kaardimaksete andmeid kogus, kust üks Usenet-s väga "kuulus" isik need ükskord pihta pani.
  • Parandus -- Fidonetis "kuulus" pigem.
  • ttrust
    Mõtle, pitsat2, et youuuuutuubist nad saadavad terve suure filmirulli või DVD plaadi otse sinu arvutisse, nagu välk. Oled sa arvuti sisse vaadanud, äkki leiad oma arvutist nii mõnegi filmikarbi, mille sees filmilinti parasjagu kedratakse?

    Aga välkmakse on ikka tohutu "saavutus" küll. Selline asi oleks pidanud olemas olema juba 1990-datel, siis kui internet alles levis, internetipanga-nimelised saidid esimesi samme tegid ning kaardikeskus kaardimaksete andmeid kogus, kust üks Usenet-s väga "kuulus" isik need ükskord pihta pani.


    Sina oled vist huumori mees ja teed minu arvel arooniat. 90 - ndate alguses tehti tõesti üle telefoniliini modemiga sisse helistades EP kliiringut juba rublade ajal üks kord päevas. Ei saa ju mõelda tõsiselt, et välkmakseteni peab ka välgukiirusel ehk alla 25 aasta jõudma.
    Suvel just vahetasin protsessorit ja vaatasin sisse, arvuti kaane all ei olnud mul filmirulle küll näha. Aga seal all vasakus nurgas nägin Netflix'i, võib-olla sellepärast.
  • pitsat2
    .... Eriti suured tervitused Föreningssparbanken'i meestele.


    Mina oleksin ettevaatlikum ja ülemaailmse internetivõrgu kaudu FSB meestele tervisi ei saadaks.
    Õnnitluskaardid võib privaatselt Pagari tn.16 valvelauda jätta, nagu ikka.

  • Ja keegi ei arvagi midagi mitteTelia paroolilekke kohta?
  • See oli päeva Pau lihtsalt. Me oleme immuunsed juba mõnda aega.
  • rv30
    ID-kaardi nõrkus: täpselt nii lihtne ongi Kersti Kaljulaiu digiallkirja muuta
    https://forte.delfi.ee/news/digi/video-id-kaardi-norkus-tapselt-nii-lihtne-ongi-kersti-kaljulaiu-digiallkirja-muuta?id=87968763

    Täpsustame, et muudetakse digiallkirja andmise kuupäeva-kellaaega, mitte midagi muud, k.a. digiallkiri ise. Ja kuupäeva-kellaaega saab muuta ainult hilisemaks.
  • ttrust
    Täpsustame, et muudetakse digiallkirja andmise kuupäeva-kellaaega, mitte midagi muud, k.a. digiallkiri ise. Ja kuupäeva-kellaaega saab muuta ainult hilisemaks.

    Nii on. Aga see ei tähenda, et digiallkirja kui terviku tõendusväärtus ei oleks tõsiselt pihta saanud - kui üks inimene on allkirjastanud kaks teineteisega vastuolus olevat dokumenti, ei ole võimalik konteineri põhjal kinnitada, kumb versioon dokumendist on kehtiv. See on päris hull lugu.
  • Marvin,
    kuivõrd antud juhul ainus võimalik muudatus on allkirja andmise kuupäeva hilisemaks muutmine (seejuures sisu muuta ei ole võimalik), siis järelikult kahe erineva kuupäevaga konteineri olemasolul on varasem neist õige. Kurb on siis kui varasem (originaal) on lõplikult hävinud ja konteineris olevas dokumendis pole viidet allkirjastamise kuupäevale ("Allkirjastatud digitaalselt 08.11.2019").
  • Kuivõrd kuupäeva saab muuta mõlemal konteineril, siis ei ole teada, kumb neist on tegelikult varasem. See ongi probleem.
  • Marvin
    Kuivõrd kuupäeva saab muuta mõlemal konteineril, siis ei ole teada, kumb neist on tegelikult varasem. See ongi probleem.


    Isegi kui ei ole mitut dokumentis, siis näiteks testamendi puhul on oluline, kas inimene oli sel ajal veel teovõimeline?
    Või kui ilmneb, et dokumendi konteineri kuupäev on pärast surmakuupäeva, kas see testament on siis automaatselt kehtetu?
  • Ajatempli andmisel jääb vastav kirje maha ka keskserverisse. Seega, kui on vaja juhtumit uurida, on kuupäeva hilisem käsitsi muutmine konteineris tuvastatav.

    See on ikka totaalne jama, et kuupäeva muutmine konteineris mõnda kontroll-hash'i (kontroll-räsit) segamini ei aja.
  • Marvin
    Kuivõrd kuupäeva saab muuta mõlemal konteineril, siis ei ole teada, kumb neist on tegelikult varasem. See ongi probleem.

    Allkirjastaja saab ka täiesti "legaalselt" allkirjastada kahte dokumenti mitu korda näiteks järjekorras A B A B A B ja esitada endale sobivad allkirjastused. Teine osapool ei saa kindel olla, et ei ilmu välja varasemat või hilisemat varianti vastavalt allkirjastaja "vajadusele" ja kumb dokument tegelikult varajasem on.
  • marker
    Marvin
    Kuivõrd kuupäeva saab muuta mõlemal konteineril, siis ei ole teada, kumb neist on tegelikult varasem. See ongi probleem.

    Allkirjastaja saab ka täiesti "legaalselt" allkirjastada kahte dokumenti mitu korda näiteks järjekorras A B A B A B ja esitada endale sobivad allkirjastused. Teine osapool ei saa kindel olla, et ei ilmu välja varasemat või hilisemat varianti vastavalt allkirjastaja "vajadusele" ja kumb dokument tegelikult varajasem on.

    Seepärast oleks vaja, et ka teine osapool dokumendile oma allkirja annab.
  • ttrust
    marker
    Marvin
    Kuivõrd kuupäeva saab muuta mõlemal konteineril, siis ei ole teada, kumb neist on tegelikult varasem. See ongi probleem.

    Allkirjastaja saab ka täiesti "legaalselt" allkirjastada kahte dokumenti mitu korda näiteks järjekorras A B A B A B ja esitada endale sobivad allkirjastused. Teine osapool ei saa kindel olla, et ei ilmu välja varasemat või hilisemat varianti vastavalt allkirjastaja "vajadusele" ja kumb dokument tegelikult varajasem on.

    Seepärast oleks vaja, et ka teine osapool dokumendile oma allkirja annab.


    Kui mitu isikut on allkirjastanud, siis üks nendest eraldi ajatemplit võltsida ei saa. Teisel osapoolel on varajasema ajatempliga versioon olemas.
  • Ma saan aru, et sellised küsimused tekivad vaid siis, kui allkirjastatud testamendist on puudu testamendi koostamise kuupäev, lepingutes lepingu sõlmimise kuupäev, otsustes otsuse tegemise kuupäev jne? Kas sellisel juhul kohtupraktika, seaduse järgi vms loetaks näiteks testamendi koostamise kuupäevaks allirjastamisel sertifikaadi kehtivuse kontrollimise kuupäev? Pigem vist mitte, kuna siis oleks juristide poolt lärm suurem.
    Vaatasin viidatud video ning selles kasutatud dokumenti, milles on selgelt kirjas otsuse tegemise kuupäev: "Kadriorus 14. mail 2018 ... ((allkirjastatud digitaalselt)". No sain lisaks teada, et allkirjastamiseks kasutatud sert oli kehtiv ka 22.okt. 2019. So what?

    Mõningaid juriidilise isikuga seotud toiminguid saab vist digiaallkirjastades notarit külastamata teha, st digiallkirjal on mingis osas suurem kaal kui tavalisel allkirjal. Kui nende toimingute puhul on notari roll allkirjastamise aja tõendamine vms ning sellele kuupäevale on seaduses omistatud selline tähendus, siis oleks küll probleem.

    Muidu, kui seaduse järgi sellel kuupäeval mingit kaalu pole, siis võiks seda kuupäeva nimetada õige nimega ning kõik olekski ju korras? Mulle tundub küll, et kogu segaduse põhjus seisneb selle õnnetu kuupäeva nimetuses.
  • Kui mul on oma kõvakettakataloogist võtta üks vastaspoole poolt allkirjastatud *.cdoc , *.ddoc , *.bdoc või *.asice fail millel on mingi varasem kuupäev, siis ei saa keegi öelda mulle, et see dokument on võltsitud ning sellel kuupäeval allkirja ei antud.
    Seega, reaalsuses muutub selline olukord, kus saaks kuupäeva võltsida ja sellel oleks juriidilisi tulemeid, päris harvaks. Ja kui politsei hakkab uurima, siis võib ju tuvastada, et keskserveris pole ühtegi märget maas, et mingil teisel kuupäeval, mida vastaspool välja pakub, anti ajatempliga allkiri.
  • ttrust
    Kui mul on oma kõvakettakataloogist võtta üks vastaspoole poolt allkirjastatud *.cdoc , *.ddoc , *.bdoc või *.asice fail millel on mingi varasem kuupäev, siis ei saa keegi öelda mulle, et see dokument on võltsitud ning sellel kuupäeval allkirja ei antud.
    Seega, reaalsuses muutub selline olukord, kus saaks kuupäeva võltsida ja sellel oleks juriidilisi tulemeid, päris harvaks. Ja kui politsei hakkab uurima, siis võib ju tuvastada, et keskserveris pole ühtegi märget maas, et mingil teisel kuupäeval, mida vastaspool välja pakub, anti ajatempliga allkiri.


    No aga kui sul ilmub välja digiallkirjastatud testament, millel kuupäev hilisem, kui surmakuupäev. Mis seis siis on?
  • Kuldar1
    ttrust
    Kui mul on oma kõvakettakataloogist võtta üks vastaspoole poolt allkirjastatud *.cdoc , *.ddoc , *.bdoc või *.asice fail millel on mingi varasem kuupäev, siis ei saa keegi öelda mulle, et see dokument on võltsitud ning sellel kuupäeval allkirja ei antud.
    Seega, reaalsuses muutub selline olukord, kus saaks kuupäeva võltsida ja sellel oleks juriidilisi tulemeid, päris harvaks. Ja kui politsei hakkab uurima, siis võib ju tuvastada, et keskserveris pole ühtegi märget maas, et mingil teisel kuupäeval, mida vastaspool välja pakub, anti ajatempliga allkiri.

    No aga kui sul ilmub välja digiallkirjastatud testament, millel kuupäev hilisem, kui surmakuupäev. Mis seis siis on?

    Siis on tegemist selle harva olukorraga. Siis peaks politsei uurima, kuidas surnu sai allkirja anda pärast surma.
  • ttrust
    Kuldar1
    ttrust
    Kui mul on oma kõvakettakataloogist võtta üks vastaspoole poolt allkirjastatud *.cdoc , *.ddoc , *.bdoc või *.asice fail millel on mingi varasem kuupäev, siis ei saa keegi öelda mulle, et see dokument on võltsitud ning sellel kuupäeval allkirja ei antud.
    Seega, reaalsuses muutub selline olukord, kus saaks kuupäeva võltsida ja sellel oleks juriidilisi tulemeid, päris harvaks. Ja kui politsei hakkab uurima, siis võib ju tuvastada, et keskserveris pole ühtegi märget maas, et mingil teisel kuupäeval, mida vastaspool välja pakub, anti ajatempliga allkiri.

    No aga kui sul ilmub välja digiallkirjastatud testament, millel kuupäev hilisem, kui surmakuupäev. Mis seis siis on?

    Siis on tegemist selle harva olukorraga. Siis peaks politsei uurima, kuidas surnu sai allkirja anda pärast surma.

    Minuteada ei saa testamenti üldse digitaalselt teha.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon