Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kalev, kas kõrvulukustava vaikuse põhjal võiks järeldada, et tõenäosusteooriast sa siiski aru ei saa ja oled selle "ebateaduseks" kuulutanud jaikosoofilise sisekaemuse põhjal?
-
To Rage
(((Kasulikkus ei ole ise füüsiline omadus, mitte kasulikkus ei mõjuta midagi vaid päris füüsilised omadused mõjutavad. Sa nimetad muid füüsilisi omadusi kasulikuks ehk omistad neile oma hinnangu/tähenduse.)))
Siinkohal seisneb teie viga selles, et te suvaliselt eristate asjade omadused ühed füüsilisteks, mis olevat konkreetsed ja mõõdetavad, teisi aga, mis seisnevad selles, kuidas ühed asjad teisi asju mõjutavad ja mis tekivad asjade vahelistes vastasmõjutustes, füüsilisteks ei pea. On aga asjade kõik omadused füüsilised, ka need, mis seisnevad ja tekivad asjade vahelistes vastasmõjutustes. Üks selline füüsiline omadus on ka ühe asja soodustav mõju teisele asjale, mis on sellele kasulik mõju, ja teine takistav/hävitav mõju, mis on kahjulik mõju, ehk lühidalt millegi kasulikkus või kahjulikkus millegile. Selline ekslik omaduste liigitamine füüsilisteks ja mitte füüsilisteks ilmnes teil juba näiteks selles, kui te temperatuuri liigitasite füüsiliseks, külma ja kuuma aga mitte füüsiliseks, hinnangiks või arusaamiseks. Aga külm ja kuum ei ole hinnangud/arusaamised, vaid on kah füüsilised, olles füüsilised nii või teistsugused temperatuuri mõjutused teistele asjadele, nagu näiteks olendile, raua roostetamisele, aine agregaatolekule jne. Sama kehtib ka kasulikkuse ja kahjulikkuse kohta, mis on samuti asjade füüsilised omadused, ega ole mingid hinnangud ega arusaamised. On vaja selgusele jõuda, et see, kuidas ühed asjad teisi asju mõhutavad, on kah füüsiline, on füüsilised omadused. -
To Offf
(((Kalev, kas kõrvulukustava vaikuse põhjal võiks järeldada, et tõenäosusteooriast sa siiski aru ei saa ja oled selle "ebateaduseks" kuulutanud jaikosoofilise sisekaemuse põhjal?)))
Ei, erinevalt näiteks teoloogiast ja senisest akadeemilisest majandusteadusest on tõenäosusteooria teadus, mitte aga ebateadus. Tõenäosusteooria on teadus tõenäolisusest. Aga siinkohal tuleb kõigepealt selgusele jõuda, et mis on tõenäolisus, kas subjektiivne või objektiivne, kas inimese maailmatunnetuse selline iseärasus ja meetod, või objektiivse maailma omadus? Kindlasti inimese maailmatunnetuse iseärasus ja meetod, mitte aga objektiivse maailma omadus. Et see nii on, seda tõendavad väga paljud asjaolud, milledest üks on näiteks järgmine.
Mida paremini õpib inimene tundma mingi nähtuse põhjusi, seda vähem tõenäoliseks tema jaoks selle nähtuse kas toimumine või mitte toimumine muutub. Võtame näiteks tõenäosuse, kas nakkkuse saanud inimene haigestub või ei haigestu grippi. Täpselt me ei tea, miks üks inimene haigestub, teine aga mitte. Kuid mida paremini me haigestumise ja mitte haigestumise põhjusi tunneme, seda väiksemaks muutub haigestumise ja mitte haigestumise tõenäosus, ja mida vähem teame, seda suuremaks muutub tõenäosus. See tõendab, et tõenäosus, niisamuti nagu ka juhuslikkus, on seoses meie poolt nähtuste põhjuste tundmisega, et ongi meie maailmatunnetuse iseärasus ja meetod, mitte aga objektiivse maailma nähtus. Või teine näide. Kunagi kui ei teatud neid põhjusi kuigi hästi, miks mõnikord laev merel ümber läheb ja mõnikord ei lähe, oli väga suur tõenäosus, et laev ümber läheb, ja näiteks Rootsi kõige suurem laev „Vasa” läkski ümber ja uppus. Tänapäeval, kui teatakse paremini neid põhjusi, miks laev ümber läheb või ei lähe, on laevade iseenesliku ümberminemise tõenäosus vähenenud nullilähedaseks. -
Kalev, aga äkki heietamise asemel vastad küsimusele, mis ma esitasin?
Ühtlasi, kuidas jääb sellise tõenäosuse ennustamisega, kus inimene teeb juhusliku valiku?
Kuidas jääb poolestusaja ja Schrödingeri paradoksiga? -
To Offf
(((Ühtlasi, kuidas jääb sellise tõenäosuse ennustamisega, kus inimene teeb juhusliku valiku?)))
Inimese poolt tehtud valik on subjektiivne valik, kus valik ei toimu mitte füüsiliste asjade vahel, vaid kujutluste/teadmiste vahel inimese psüühikas füüsiliste asjade kohta, ehk peegelduste vahel psüühikas. Nendes kujutlustes/teadmistes peegeldub füüsiline maailm, kuid peegeldub alati puudulikult ja mitte alati adekvaatselt. Vastavalt sellele peab inimene valima kujutluste/teadmiste vahel, milledes objektiivne maailm ühes asjade omadusega ja põhjustega peegeldub puudulikult ja mitte alati adekvaatselt, mistõttu see subjektiivne ehk psüühiline valik saab reeglina alati olema kas suuremal või väiksemal määral umbkaudselt ehk juhuslikult ilma objektiivseid nähtuusi, nende omadusi ja põhjusi vähemalt osaliselt tundmata. See umbkaudsuse, määramatuse ja juhuslikkuse komponent on omane kõikidele subjektiivsetele valikutele kas suuremal või vähemal määral. Nii et kõik subjektiivsed valikud on mingil määral umbkaudselt tehtud ja juhuslikud.
((( Kuidas jääb poolestusaja ja Schrödingeri paradoksiga?)))
Mina nende asjade kohta täpsemalt midagi ei tea, aga arvan, et tegemist on tõenäosusliku maailmatunnetusega, kus midagi arusaamatut seletatakse juhuslikkusega ja määramatusega, ja arvatakse ekslikult, et see juhuslikkus ja määramatus on omane mitte inimese maailmatunnetusele, vaid objektiivsele maailmale. -
Kalev Jaik
Ma ei arva, et füüsilised vastasmõjud ei oleks füüsilised. Pole kordagi midagi sellist väitnud. Sina lihtsalt nimetad neid jõudusid ja vastasmõjusid ümber kasulikuks/kahjulikuks. Näiteks magnetjõudu või gravitatsiooni vms.
(((Kasulikkus ei ole ise füüsiline omadus, mitte kasulikkus ei mõjuta midagi vaid päris füüsilised omadused mõjutavad. Sa nimetad muid füüsilisi omadusi kasulikuks ehk omistad neile oma hinnangu/tähenduse.)))
Siinkohal seisneb teie viga selles, et te suvaliselt eristate asjade omadused ühed füüsilisteks, mis olevat konkreetsed ja mõõdetavad, teisi aga, mis seisnevad selles, kuidas ühed asjad teisi asju mõjutavad ja mis tekivad asjade vahelistes vastasmõjutustes, füüsilisteks ei pea.Kalev Jaik
See ongi siin kõige parem näide kuidas sa ei tee vahet hinnangul vahet.. temperatuur on selge energiahulk mida sa nimetad ümber. Temperatuuri ehk energia hulka saab mõõta selgetes ühikutes, sina lihtsalt hindad erinevaid energiahulkasid ja nende vastasmõjusid omatahtsi.. ega külm, jahe, leige, soe, kuum, palava, tuline, kõrvetav ei ole füüsilised asjad mis midagi mõjutaksid.. need on lihtsalt nimetused ja arusaamad temperatuurist ja tema vastasmõjudest...
te temperatuuri liigitasite füüsiliseks, külma ja kuuma aga mitte füüsiliseks, hinnangiks või arusaamiseks. -
Kalev, mis tähtsust sellel on kuidas valik toimub. Mõttetu heietus. Inimene teeb juhusliku valiku, mida tõenäosusteooria ennustab?
Kalev, kas sa määramatuse printsiipi ka ei tunnista? -
Määramatuse printsiipi ta eitab, ma olen korduvalt seda välja toonud tema determinismi ilas, ta ei saa aru määramatuse printsiibist.
-
To Rage
(((Ma ei arva, et füüsilised vastasmõjud ei oleks füüsilised....
..... ega külm, jahe, leige, soe, kuum, palava, tuline, kõrvetav ei ole füüsilised asjad mis midagi mõjutaksid.. need on lihtsalt nimetused ja arusaamad temperatuurist ja tema vastasmõjudest...)))
Niisiis, ühelt poolt mõistete ja tunnistate, et vastasmõjud on füüsilised, teiselt poolt aga eitate seda, kui väidete, et külm, jahe, kuum, kõrvetav jne ei ole füüsilised, vaid olevat arusaamised temperatuurist ja selle vastasmõjudest. Tekib ju kohe küsimus, et mis asi siis külmetab, kõrvetab jne, kas temperatuur või arusaamine/hinnang? Kõrvetab, külmetab jne temperatuur, see on temperatuuri mõju millegile, temperatuuri füüsiline omadus millegi suhtes, ega ole arusaamine! Arusaamisetes/hinnangutes võib selline temperatuuri füüsiline mõju vaid peegelduda, ei ole aga arusaamine/hinnang. Mõlemad on füüsilised, nii temperauur kui ka selle mõju millegile, nagu näiteks olendile, mis on külm, kuum. jahe, kõrvetav jne. Edasi võib selline temperatuuri füüsiline mõju või omadus olla ka kas kasulik või kahjulik, ja seda samuti füüsiliselt, olenevalt sellest, milline see füüsiline mõhu või omadus on, kas midagi nagu näiteks olendit soodustav või takistav/hävitav. Nagu näete, on kasulik ja kahjulik niisama objektiivsed nagu ka külm, kõrvetav jne, olles sellised millegi füüsilised omadused millegi suhtes, ei ole aga arusaamised/hinnangud. See kehtib igasuguse kasulikkuse ja kahjulikkuse kohta, mitte aga ainult temperatuuri kasulikkuse ja kahjulikkuse kohta. -
Kalev Jaik
(((Ma ei arva, et füüsilised vastasmõjud ei oleks füüsilised....
..... ega külm, jahe, leige, soe, kuum, palava, tuline, kõrvetav ei ole füüsilised asjad mis midagi mõjutaksid.. need on lihtsalt nimetused ja arusaamad temperatuurist ja tema vastasmõjudest...)))
Tekib ju kohe küsimus, et mis asi siis külmetab, kõrvetab jne, kas temperatuur või arusaamine/hinnang?
Ei teki sellist küsimust, loomulikult temperatuur ehk energia mõjub, mitte arusaamine. Energia ülekandumine ühelt kehalt teisele mille käigus vastavalt keha aine omadustele sõltuvalt ja üle kanduva energia hulgast on reaktsioon erinev, näiteks võib see lõhkuda aatomi või molekulid või anda energiat muude ainetega reageerimiseks ja sidemete loomiseks või mõjutab see närvirakke edastama signaali. Sinu niinimetatud "külmetamine" või "kõrvetamine" on antud füüsilistele reaktsioonidele seletuse/tähenduse/hinnangu andmine mitte reaktsioon ise. Püüa aru saada mateeria ehitusest ja põhilistest fundamentaalsetest jõududest, enne kui lollusi kirjutama tuled. -
To Rage
(((Tekib ju kohe küsimus, et mis asi siis külmetab, kõrvetab jne, kas temperatuur või arusaamine/hinnang?
Ei teki sellist küsimust, loomulikult temperatuur ehk energia mõjub, mitte arusaamine. )))
Et külmetab, kõrvetab jne temperatuur, ei ole õige. Hoopis külmetab, kõrvetab jne temperatuuri mõju milligile, mitte aga temperatuur. Temperatuur ja selle mõju millegile ei ole üks ja seesama asi, vaid on erinevad asjad. Näiteks 1000*C raua temperatuur ei kõrveta midagi, kuid selle vahetu mõju puidule kõrvetab puitu. Ilma puiduta ja raua vahetu mõjuta puidule raua temperatuuril sellist omadust kõrvetab ei ole, ja see tekib alles temperatuuri mõjumisel puidule. On aga need tempreatuuri omadused kõrvetab, külm, kuum, leige jne füüsilised/objektiivsed. Samamoodi füüsilised/objektiivsed on ka temperatuuri omadused olla milligile kas soodustav ehk kasulik ja takistav/hävitav ehk kahjulik. Ehk teisisõnu, temperatuur ise ei kõrveta, vaid selle mõju millegile kõrvetab, ega ka ei ole temperatuur iseenesest kasulik ega kahjulik, vaid selle mõju millegile, nagu näiteks olendile, on kas kasulik või kahjulik.
(((Sinu niinimetatud "külmetamine" või "kõrvetamine" on antud füüsilistele reaktsioonidele seletuse/tähenduse/hinnangu andmine mitte reaktsioon ise.)))
Ei ole. Külmetamine ja kõrvetamine on ikka reaktsioonid ise, mitte aga nende kohta midagi teadmised. Samamoodi on ka temperatuuri millegile kasulikkuse ja kahjulikkusega, mis on füüsilised/objektiivsed sellised mõjutused/reakstsiuoonid ise, mitte aga nende kohta midagi teadmised, olles näiteks temperatuuri sellised reaktsioonid millegiga, nagu näiteks olendiga või inimesega. -
Kalev Jaik
ahsoo, nüüd sa nimetad juba kahe keha omavahel kontaktis olemist ka objektide omaduseks? Lõpeta lolluste kirjutamine.
Näiteks 1000*C raua temperatuur ei kõrveta midagi, kuid selle vahetu mõju puidule kõrvetab puitu.Kalev Jaik
Sa oled nagu väike laps, kui su emme ütleb sulle, et ära puutu pliidirauda, pliidiraud on "ai-ai", siis sina arvad, et see on pliidiraua füüsiline omadus "ai-ai".
(((Sinu niinimetatud "külmetamine" või "kõrvetamine" on antud füüsilistele reaktsioonidele seletuse/tähenduse/hinnangu andmine mitte reaktsioon ise.)))
On aga need tempreatuuri omadused kõrvetab, külm, kuum, leige jne füüsilised/objektiivsed.
Ma ei viitsi rohkem sel rumalusel arutada. Arva kuidas tahad, see kedagi su kasulikkuse/kahjulikkuse teemas niikuinii kedagi ei veenna, ega midagi tõesta.
Kommenteeri parem millal sa oma vead ära parandad juhuslikkuse ja tõenäosuse teemadel. -
To Offf
(((Kalev, kas sa määramatuse printsiipi ka ei tunnista? )))
Määratust tunnistan küll, aga eitan määramatuse objektiivsust. Määramatus on inimese maailmatunnetuslik ehk subjektiivne nähtus, mis tuleb sellest, et inimene tunneb maailma puudulikult ja mitte alati adekvaatselt, mistõttu oma valikud, otsustamised, hinnangud, seletused, arusaamised, seisukohad ja prognoosid millegi kohta tuleb tal paratamatult teha osaliselt huupi ehk umbkaudselt. Sellest tulenebki nähtus, et reaalne füüsiline maailm käitub sageli teisiti, kui see peegeldub inimeste arusaamistes, hinnangutes ja prognoosides, mida on seletatud igasuguse juhuslikkusega, tõenäilisusega ja määramatusega. Ainult et see juhuslikkus, määramatus ja tõenäosus ei ole omane reaalsele objektiivsele maailmale, vaid on omane hoopis inimese maailmatunnetusele, olles subjektiivne, mitte aga objektiivne nähtus. -
Kalev Jaik
See on vale. Su teadmised on puudulikud. Tutvu palun vastavate katsete ja tõestusega mida on sulle siin korduvalt viidatud.
Ainult et see juhuslikkus, määramatus ja tõenäosus ei ole omane reaalsele objektiivsele maailmale -
Kalev Jaik
Et külmetab, kõrvetab jne temperatuur, ei ole õige. Hoopis külmetab, kõrvetab jne temperatuuri mõju milligile, mitte aga temperatuur.
Aga miks mitte "temperatuuri mõjumise mõjumise mõju milligile [sic]" ? Miks ainult üks tarbetu lisa-abstraktsioon, kui neid võiks olla seitse või kaksteist? -
To Rage
(((Arva kuidas tahad, see kedagi su kasulikkuse/kahjulikkuse teemas niikuinii kedagi ei veena, ega midagi tõesta.)))
Ei veena jah neid, kes ei saa aru või ei taha aru saada nii lihtsast asjast, et kasulikkus seisneb füüsilises/objektiivses mõjus millegile, mitte aga arusaamises, ja nendele ka ei tõesta mitte ükski tõestus mitte midagi. Selline on inimese mitteloogiline ja ka tendentslikult moonutatud mõtlemine, erinevalt loogilisest/kriitilisest ja teaduslikul tasemel mõtlemisest. Sellist mitteloogiliselt mõtlevat inimest ei veena ka mitte tema enese tõestused ega arusaamised, et tema poolt joodava vee ja söödava toidu kasulikkus seisneb vee ja toidu füüsilises mõjus temale, mitte aga arusaamises, et arusaamine nälga ega janu ei kustuta. See on samamoodi nagu sellist inimest ei veena ükski seletus ega tõestus, et võlanõue ei ole kellegile isikule kuuluv asi ega vara, et raha eest vara saamine ei ole ostmine, või et laenatav/hoiustatav asi ei ole raha. -
Kalev Jaik
Sest jah, sa ei taha aru saada, lihtsalt kordad oma dogmasid ja ei suuda vastavalt füüsikalistele tingimustele näidata oma füüsilise "ai-ai" omaduse atribuute. "ai-ai", kasulikkus, leige, soe, külm, tuline, kõrvetav, soojendav, jne.. ei ole füüsilised omadused vaid arusaamine ja tähenduse omistamine füüsilisele vastasmõjule, reaktsioonile ja tulemusele. Proovi uuesti seletada miks "ai-ai" on füüsiline omadus.
To Rage
(((Arva kuidas tahad, see kedagi su kasulikkuse/kahjulikkuse teemas niikuinii kedagi ei veena, ega midagi tõesta.)))
Ei veena jah neid, kes ei saa aru või ei taha aru saada nii lihtsast asjast -
Kalev, pläkutamist mäkutamist ja jahumist on palju. Kuna ma ei viitsi hetkel vaielda selle debiilsuse üle, nagu oleks looduses kõik deterministlik, määratud ja välja arvutatav, mõõdetav, ennustatav, siis jätame selle sinnapaika.
Vaatleme sellised juhuslikke sündmusi, kus juhuslikkuse tekitab inimfaktor. Näiteks on purgis 6 täpselt ühesugust palli numbritega 1-6. Kalevil seome silmad kinni, ta raputab purki hoolega ja võtab siis huupi ühe palli.
Kas saame juhusliku numbri? Kas Kalevi "teadus" suudaks ette ennustada, mis numbriga pall tuleb? -
To Rage
((("ai-ai", kasulikkus, leige, soe, külm, tuline, kõrvetav, soojendav, jne.. ei ole füüsilised omadused vaid arusaamine ja tähenduse omistamine füüsilisele vastasmõjule, reaktsioonile ja tulemusele. )))
Selles oma loetelus panete te ühte patta kõik subjektiivse ja objektiivse. See „ai-ai” ei ole füüsiline omadus ega põhjus, vaid on subjektiivne, on millegi peegeldus kellegi psüühikas, on hinnang/arusaamine, aga teie pannete selle ühte patta kasulikkuse ja kahjulikkusega, mis on füüsilised sellised millegi mõjutused, ega ole peegeldused psüühikas, arusaamised ega hinnangud. Subjektiivne ja objektiivne on siin omavahel segi aetud kohe alguses. Väga lihtne aga oleks subjektiivse eristamine objektiivsest näiteks selle järgi, et subjektiivne ei mõjuta midagi füüsiliselt, nagu näiteks ei mõjuta arusaamine temperatuuri kasulikkusest või kahjulikkusest midagi füüsiliselt, temperatuuri omadus millegile kasulik või kahjulik aga mõjutab midagi füüsiliselt. Sama lugu on ka kuuma ja külmaga. Arusaamine kuumast ja külmast ei mõjuta midagi füüsiliselt, tempreratuuri omadused millegile kuum või külm aga mõjutavad midagi füüsiliselt. No mõelge ise, et kuidas saab näiteks külm olla arusaamine, kui arusaamine ei mõjuta midagi füüsiliselt, külm aga mõjutab füüsiliselt, pannes näiteks vee külmuma, takistab olendi elutegevust kuni selle täielikku lakkamiseni jne. On ju ilmselge, et millegile kasulik, külm, kuum jne on millegi füüsilised/objektiivsed omadused, mitte aga arusaamised ega hinnangud. -
Kalev Jaik
Täpselt sama on ka leige, soe, jahe, külm, kõrvetav, põletav.. miks sina sellest aru ei saa, ma ei tea. Erinev tulemus soojuse üle kandumisel ühelt kehalt teisele on üks asi, teine asi on sellele tähenduse või nimetuse andmine või sinu väljendi järgi psüühikas peegeldumine. Seega need eelnevalt loetletud sõnad on kõik arusaamised/hinnangud.
See „ai-ai” ei ole füüsiline omadus ega põhjus, vaid on subjektiivne, on millegi peegeldus kellegi psüühikas, on hinnang/arusaamineRage
Kas soovid uuesti viiteid vastavatele katsetele ja nüüdisaegsetele teaduse seisukohtadele, et oma eksiarvamust parandada?Kalev Jaik
See on vale. Su teadmised on puudulikud. Tutvu palun vastavate katsete ja tõestusega mida on sulle siin korduvalt viidatud.
Ainult et see juhuslikkus, määramatus ja tõenäosus ei ole omane reaalsele objektiivsele maailmale -
"Määratust tunnistan küll, aga eitan määramatuse objektiivsust. Määramatus on inimese maailmatunnetuslik ehk subjektiivne nähtus, mis tuleb sellest, et inimene tunneb maailma puudulikult ja mitte alati adekvaatselt, mistõttu oma valikud, otsustamised, hinnangud, seletused, arusaamised, seisukohad ja prognoosid millegi kohta tuleb tal paratamatult teha osaliselt huupi ehk umbkaudselt."
Kas me räägime konkreetsest nähtusest elementaarosakeste füüsikas, ehk "määramatuse printsiibist" (mina pidasin seda silmas) või räägime matemaatilisest määramatusest. Mõlemad on täiesti objektiivsed reaalse maailma nähtused. -
To Rage
(((See „ai-ai” ei ole füüsiline omadus ega põhjus, vaid on subjektiivne, on millegi peegeldus kellegi psüühikas, on hinnang/arusaamine
Täpselt sama on ka leige, soe, jahe, külm, kõrvetav, põletav.. miks sina sellest aru ei saa, ma ei tea. )))
No kuidas saab soe, külm, kuum jne olla arusaamised/hinnangud, kui arusaamised/hinnangud ei mõju millegile ega muuda midagi füüsiliselt, külm, kuum jne aga mõjuvad ja muudavad füüsiliselt, nagu näiteks paneb külm puudel lehed langema ja muudab vee jääks. Arusaamine, et temperatuur on füüsiline, külm ja kuum aga ei ole füüsilised, ei ole õige. Külm ja kuum on niisama füüsilised nagu ka temperatuur, olles erilised temperartuurid, mis mõjuvad erinevatele asjadele erinevalt.
Niisama füüsilised/objektiivsed nagu seda on külm ja kuum, on ka kasulik ja kahjulik, mis mõjutavad midagi füüsiliselt, nagu näiteks mõjub vesi olendile kasulikult või mõjub eriline temperatuur soe olendile kasulikult, teine eriline temperatuur aga kahjulikult. Et kellegil mõnikord võivad olla ka arusaamised/hinnangud millegi kasulikkuse või kahjulikkuse kohta, millised arusaamised/hinnangud on subjektiivsed, siis see ei muuda kasulikkust ega kahjulikkust subjektiivseteks. See on nii nagu kellegil võivad olla ka arusaamised/hinnangud vase elektrijuhtivuse kohta, aga see ei muuda vase elektrijuhtivust subjektiivseks. -
To Offf
(((Näiteks on purgis 6 täpselt ühesugust palli numbritega 1-6. Kalevil seome silmad kinni, ta raputab purki hoolega ja võtab siis huupi ühe palli.
Kas saame juhusliku numbri? Kas Kalevi "teadus" suudaks ette ennustada, mis numbriga pall tuleb?)))
Nendele küsimustele õige vastus sisaldub juba nendes küsimustes. Me ei tea mis toimub ja mis põhjustel toimub, või teame sellest puudulikult, ja sellepärast otsustame oma subjektiivsustes kõige selle kohta nii, et see on juhuslik. Kuid juhuslik on see mitte füüsiliselt, mitte objektiivselt, vaid see hoopis peegeldub meie arusaamistes juhuslikuna. Juhuslikuna sellepärast, et me ei tea, ei saa aru, või siis teame ja saama aru selle kohta väga puudulikult. On olemas juhuslikkus, aga see on olemas meie arusaamistes meie erilise maailmatunnetusliku arusaamisena, mitte aga objektiivses reaalsuses. Ehk on juhuslikkus subjektiivne nähtus, mitte aga objektiivne nähtus.
Et juhuslikkus on subjektiivne, mitte aga objektiivne, seda tõendab peale kõige muu veel see asjaolu, et mida paremini me midagi toimuvat ja selle põhjusi tundma õpime, seda enam väheneb selle nähtuse kohta meie arusaamistes see, et see on juhuslik, ja asendub meie teadmistega füüsiliste põhjuste kohta. Juhuslikkus kaob ja asendub meie teadmistega füüsiliste põhjuste kohta. Näiteks kui me ei ei tea, miks mõnikord sooja ilmaga on sääski väga palju ja mõnikord pole neid peaaegu üldse, siis on sääskede rohkesus ja vähesus meie arusaamistes täielikult ehk 100%-liselt juhuslikud. Õpime aga sääskesid ja nendega seotud põhjusi paremini tundma, siis väheneb meie arusaamistes see 100% juhuslikkus näiteks 90%, 50%, 30% jne suuruseks juhuslikkuseks, asendudes meie teadmistega põhjuste kohta. Kui juhuslikkus oleks objektiivne, nagu seda ekslikult arvatakse, siis juhuslikkuse kahanemist ühes teadmiste tekkimisega põhjuste kohta ei toimuks, aga ei toimub, siis see tõendab, et juhuslikkus ei ole objektiivne, vaid on subjektiivne, on meie arusaamine millegi me poolt veel teadmatu, mõistetamatu kohta. -
Kalev, sa oled lihtsalt idioot... midagi pole teha. Sa ei saa maailmast, tema keerukuses aru ja oled sellepärast kinni jäänud oma rumalasse deterministlikku mudelisse. See annab sulle ilusa turvalise mõttepesakese, et maailm ei ole keerukas ja kõik on seletatav-ennustatav-ettemääratav. Sinu mõttemaailm on liiga primitiivne ja seetõttu hoiad sa kinni lihtsustatud, valest mudelist, sest niimoodi on sul turvalisem. Iseenesest pole sa oma determinismi-väärusuga mitte mingit moodi parem fanaatilisest usuhullust. Sinu jumalal on ainult teine nimi "teadus" ja "determinism" ja "objektiivsus" -- Kalevi kolmainsus, keda ta süüdimatult kummardab.
Over -
Kalev Jaik
Sa lihtsalt kordad koguaeg oma sama viga. Arusaamine ei mõjutagi midagi füüsiliselt. Antud näites mõjutab füüsiliselt midagi temperatuur (energia koguse kandumine ühelt kehalt teisele), sõna külm või soe või kuum on sinu arusaamine sellest energia kogusest (kvantiteet) ja selle energiakoguse reaktsiooni mõjust/tulemusest ja seda sa tähistad mingi väljendiga. Aga see on subjektiivne hinnang/arusaamine. Mitte külm, kuum, soe, terav, kõrvetav ei mõjuta midagi vaid temperatuur/energia kogus. Ühe inimese jaoks on toas külm, teise inimese jaoks on samas toas palav, enam rohkem subjektiivsemaks ei saa minna.
To Rage
(((See „ai-ai” ei ole füüsiline omadus ega põhjus, vaid on subjektiivne, on millegi peegeldus kellegi psüühikas, on hinnang/arusaamine
Täpselt sama on ka leige, soe, jahe, külm, kõrvetav, põletav.. miks sina sellest aru ei saa, ma ei tea. )))
No kuidas saab soe, külm, kuum jne olla arusaamised/hinnangud, kui arusaamised/hinnangud ei mõju millegile ega muuda midagi füüsiliselt, külm, kuum jne aga mõjuvad ja muudavad füüsiliselt,Rage
Kas soovid uuesti viiteid vastavatele katsetele ja nüüdisaegsetele teaduse seisukohtadele, et oma eksiarvamust parandada?Kalev Jaik
See on vale. Su teadmised on puudulikud. Tutvu palun vastavate katsete ja tõestusega mida on sulle siin korduvalt viidatud.
Ainult et see juhuslikkus, määramatus ja tõenäosus ei ole omane reaalsele objektiivsele maailmale -
Rage - see "kasulikkuse" jama ja "determinismi" jama on tegelikult ju sisult üks ja sama jama, kui aus olla.
Kalev üritab maailma oma nappide teadmiste baasil "ära seletada" -- kui see ei õnnestu, siis Kalev lihtsustab maailma nii palju, et see tema teadmistega kokku sobiks. Kui see ka ei aita, siis pöördub Kalev teadusreligiooni poole -- "me praegu veel ei oska, aga "tõeline teadus" "kunagi tulevikus" lahendab kõik need probleemid." "Tõestab", et maailm on detrmineeritud ja tõenäosust pole olemas jms. jama. Ei tõesta, Kalev. Ei tule niisugust aega. -
Ennäe, uus pisike Kalev on kasvamas.
-
To Rage
(((Arusaamine ei mõjutagi midagi füüsiliselt. Antud näites mõjutab füüsiliselt midagi temperatuur (energia koguse kandumine ühelt kehalt teisele), sõna külm või soe või kuum on sinu arusaamine sellest energia kogusest (kvantiteet) ja selle energiakoguse reaktsiooni mõjust/tulemusest ja seda sa tähistad mingi väljendiga.)))
Et arusaamine ei muuda midagi füüsiliselt, see teie järeldus on väga õige, ja sellele järeldusele toetuvalt hakkab kogu tõde külma, kuuma, kasulikkuse jne kohta ka selguma, et mis need on, kas objektiivsed või subjektiivsed. Arusaamine ega üldse subjektiivne midagi füüsiliselt ei mõjuta, aga külm, kuum jne aga mõjutavad. Teie seisukoht, et mõjutab temperatuur, mitte aga külm ega kuum, ei ole õige. Sest mitte ükskõik milline temperatuur ei mõjuta selliselt, vaid eriline ja eriliselt millegile mõjuv temperatuur, ja see temperatuur, mis selliselt midagi mõjutab, ongi külm ja kuum. Külm ja kuum on sellised millegi füüsilised omadused või mõjutused, mitte aga arusaamised. Teie väide, et füüsiliselt mõjutab temperatuur, mitte aga kuum ega külm, on võrreldav väitega, et maja katuse viis ära tuul, mitte aga torm, et torm on meie arusaamine. Aga ei ole nii, sest torm on eriline tuul, ja on kui eriline tuul füüsiline, ei ole aga arusaamine, niisamuti nagu on ka külm ja kuum erilised temperatuurid millegi suhtes, on füüsilised ega ei ole arusaamised. Et mingi asi või mõju võib ka peegelduda kellegi arusaamistes, siis see ei muuda seda asja arusaamiseks.
Et väljas temperatuur 10*C rasket füüsilist tööd tegeva inimese jaoks on soe, rannas paljalt liiva peal lamava inimese jaoks aga külm, siis see on nii füüsiliselt, sest avaldab nendele inimestel mõju erinevalt, mitte aga pole need soe ega külm mingid kellegi arusaamised.
Soe ja külm on füüsilised niisamuti nagu ka kasulik ka kahjulik, sest avaldavad millegile või kellegile sellist füüsilist mõju. Näiteks on vesi ja kehatemperatuur 37*C inimesele kasulikud sellepärast, et avaldavad inimesele soodustavat füüsilist mõju, ehk on kasulikud füüsiliselt/objektiivselt, mitte aga ei ole nende kasulikkus arusaamine. Et need on füüsilised, ei ole aga arusaamised, seda tõendab näiteks see, et need on sõltumatud arusaamistest, arusaamiste olemasolust kui ka arusaamiste adekvaatsusest. -
-
"Arusaamine ega üldse subjektiivne midagi füüsiliselt ei mõjuta"
Absoluutselt vale väide, eksid Kalev! -
Kalev Jaik
Pole siin midagi erilist. Ikka on sama füüsiline objekt - temperatuur/energia mõjutab. Kogus on lihtsalt erinev. Ja sina tikud kogustele nimesid/hinnanguid juurde panema. Temperatuuri kogus -10*C on sinu jaoks mingil hetkel külm ja +10*C on soe, aga see hinnang ongi subjektiivne.
Sest mitte ükskõik milline temperatuur ei mõjuta selliselt, vaid eriline ja eriliselt millegile mõjuv temperatuur, ja see temperatuur, mis selliselt midagi mõjutab, ongi külm ja kuum.Kalev Jaik
füüsiliselt mõjub see sama moodi, tunne ja hinnang on erinevad. Tulemus on ka erinev, sest tingimused on erinevad, reaktsioon on erinev, aga põhjustaja on sama.. 10 kraadine temperatuur.
Et väljas temperatuur 10*C rasket füüsilist tööd tegeva inimese jaoks on soe, rannas paljalt liiva peal lamava inimese jaoks aga külm, siis see on nii füüsiliselt,Rage
Kas soovid uuesti viiteid vastavatele katsetele ja nüüdisaegsetele teaduse seisukohtadele, et oma eksiarvamust parandada?Kalev Jaik
See on vale. Su teadmised on puudulikud. Tutvu palun vastavate katsete ja tõestusega mida on sulle siin korduvalt viidatud.
Ainult et see juhuslikkus, määramatus ja tõenäosus ei ole omane reaalsele objektiivsele maailmale -
To Rage
(((Temperatuuri kogus -10*C on sinu jaoks mingil hetkel külm ja 10*C on soe, aga see hinnang ongi subjektiivne.)))
Hinnang on muidugi subjektiivne. Kuid külm ja kuum ei ole hinnangud, vaid on sellised füüsilised mõjud millegile, on asjade füüsilised omadused millegi suhtes. Igal temperatuuril on erinevad füüsilised/objektiivsed omadused millegi suhtes, ning ühed sellised omadused on ka külm ja kuum. Muutub millegi temperatuur, muutuvad ka selle asja omadused. See on üldse ja igal pool nii, et kui muutub millegi kvantiteet, kaasnevad sellega alati ka kvalitatiivsed muutused.
(((Sest mitte ükskõik milline temperatuur ei mõjuta selliselt, vaid eriline ja eriliselt millegile mõjuv temperatuur, ja see temperatuur, mis selliselt midagi mõjutab, ongi külm ja kuum.
Pole siin midagi erilist. Ikka on sama füüsiline objekt - temperatuur/energia mõjutab. Kogus on lihtsalt erinev.)))
See on ebaloogiline järeldus, et mõjub temperatuur, mitte aga kuum ega külm. Igal temperatuuril on erilised omadused nii üldse kui ka eriti millegi suhtes, ja ühtedeks sellisteks omadusteks on ka külm, kuum, kasulik ja kahjulik millegi suhtes. Lihtsalt üks temperatuur mõjub millele füüsiliselt/objektiivselt niimoodi, teine aga teistmoodi, mis on faktid, mitte aga mingid arusaamised ega hinnangud. Arusaamised ja hinnangud millegi külma, kuuma, kasuliku ja kahjuliku kohta võivad kah kellegil olla, milledes peegelduvad temperatuuri või millegi muu sellised füüsilised/objektiivsed mõjud või omadused, kuid mitte nendes arusaamistes ja hinnangutes ei seisne, külm, kuum, kasulik ega kahjulik. Lühidalt, külm, kasulik jne on füüsilised, mitte aga püühilised ehk subjektiivsed nähtused, mitte arusaamised ega hinnangud. -
Kalev Jaik
Igal temperatuuril on erinevad füüsilised/objektiivsed omadused millegi suhtes, ning ühed sellised omadused on ka külm ja kuum.Kalev Jaik
Sa lihtsalt kordad oma samu väiteid mille kohta on sulle öeldud, et need on valed. Külmal ja soojal ei ole mingeid erinevaid või erilisi omadusi. On lihtsalt energia kogus. Kuum ja külm ei mõju erinevalt, füüsiline omadus on sama, lihtsalt energiakogus on erinev, sellest tulenevalt on tulemus erinev. 1kg rauakang kaalul mõjutab kaaluvihte erinevalt võrreldes 2kg rauakangiga, aga ometigi ei ole need rauakangid muud moodi erinevad kui lihtsalt massi kogus on erinev mis mõjutab tulemust, mingeid uusi ja erilisi mõjusid või füüsilisi omadusi seal ei ole. Lühike ja pikk ei ole füüsilised omadused vaid hinnang millegi dimensiooni kohta.
Lihtsalt üks temperatuur mõjub millele füüsiliselt/objektiivselt niimoodi, teine aga teistmoodi, mis on faktid,
Ma rohkem ei viitsi sel teemal su lollusi kommenteerida, oleme välja selgitanud, et sind tegelikult ei huvita tõeni jõudmine vaid eelistad lihtsalt oma usku kuulutada ja enda väljamõeldud kujuteldava maailma mudeli järgi elada ja kurta miks päris maailm nii ei toimi nagu sa ette kujutada tahad.
Selles valguses küsiks viimast korda, kas oled huvitatud jõudmaks arusaamiseni kuidas objektiivne reaalsus päriselt toimib või tahad oma väljamõeldud deterministlikkus usumaailmas elada koos oma valeveendumustega objektiivsest kasulikkusest/kahjulikkusest?Rage
Kas soovid uuesti viiteid vastavatele katsetele ja nüüdisaegsetele teaduse seisukohtadele, et oma eksiarvamust parandada?Kalev Jaik
See on vale. Su teadmised on puudulikud. Tutvu palun vastavate katsete ja tõestusega mida on sulle siin korduvalt viidatud.
Ainult et see juhuslikkus, määramatus ja tõenäosus ei ole omane reaalsele objektiivsele maailmale -
To Rage
((( Kuum ja külm ei mõju erinevalt, füüsiline omadus on sama, lihtsalt energiakogus on erinev, sellest tulenevalt on tulemus erinev.)))
See on teil väga vale järeldus, et mitte külm ega kuum ei mõju millegile erinevalt, vaid tempüeratuur, energia kogus. Segi on siin aetud objektiivne ja subjektiivne samamoodi nagu ka põhjuslikkuse ja juhuslikkuse juures. Tuleks selgusele jõuda, et kõik subjektiivne on millegi objektiivse peegeldused olendi psüühillistes protsessides ---ka arusaamistes ja hinnangutes, et selles peegeldub midagi objektiivset, ning oluline on siinjuures peegeldust ja peegeldatavat, originaali ja selle psüühilist „koopiat” omavahel mitte segi ajada. Füüsiline/objektiivne maailm ei ole meile tunnetatav vahetult, vaid ainult subjektiivsete peegelduste kaudu ja kõigepealt peegeldustena, ja alles nende peegelduste alusel saame jõuda järeldusele, et milline on objektiivne maailm, mis nendes peegeldustes peegeldub, ning kui adekvaatsed on need peegeldused selle suhtes, mis nendes peegeldustes peegeldub.
Et miski asi on millegile kuum, külm, kasulik ja kahjulik, see samuti et avane meie maailmatunnetusele vahetult, vaid psüühiliste peegelduste kaudu kõigepealt subjektiivsete nähtustena --- teadmistena/hinnangutena, ja alles hiljem meie mõtlemise arenedes mõteldes jõuame järeldusele, et need on peegeldused, milledes miski füüsiline/objektiivne peegeldub, ning hakkame selgusele jõudma, kas ja kui adekvaatselt see miski meie subjektiivsuses peegeldub. Nii jõuamegi ühel meie maailmatunnetuse arengutasemel pikkamööda järeldustele, et on olemas meie arusaamised külma, kuuma, kasulikkuse ja kahjulikkuse kohta, millistes arusaamistes miski objektiivne peegeldub, ja hakkame arutlema, et mis see on, mis sellistes arusaamistes peegeldub. Niimoodi arutledes jõuame järeldusele, et juhul kui meie arusaamistes külmast, kuumast, kasulikkusest ja kahjulikkusest peegeldub see objektiivne adekvaatselt, on see miski füüsiline/objektiivne millegile külm, kuum, kasulik ja kahjulik. Õige lõppjäreldus on selline: külm kuum, kasulik ja kahjulik millegile on füüsilised/objektiivsed, ja hoopis nendest arusaamised on subjektiivsed.
Temperatuur samuti on objektiivne, sellest arusaamine ja selle hindamine aga subjektiivne. Kuid igal temperatuuril on ka erilised füüsilised/objektiivsed omadused millegi suhtes, millised on ka külm, kuum, kasulik ja kahjulik. -
Viimati on vaidlus olnud teemal, et mis on kasulikkus, kas subjektiivne või objektiivne. Valgustan seda probleemi veel ühest aspektist vaadatuna. Nagu me teame, on kõik subjektiivne millegi objektiivse peegeldused kellegi olendi psüühikas, ehk subjektiivsuses peegeldub objektiivne reaalsus ehk mateeria. Kehtib see ka selle subjektiivse kohta, milles peegeldub teine subjektiivsus, ehk mis on ühed teadmised teiste teadmiste kohta, sest nondes teistes või kolmandates-neljandates teadmistes peegeldub lõppkokkuvõttes ikkagi objektiivne reaalsus ehk mateeria. Ehk teisisõnu: mateeria on primaarne, kõik subjektiivne ehk vaimne kui mateeria peegeldus olendi subjektiivsuses ehk psüühikas aga sekundaarne.
Miski asi peegeldub olendi subjektiivsuses niimoodi, et see on olendile kasulik, mis on selline olendi arusaamine ehk hinnang, mis on subjektiivne. Nüüd tekib küsimus, et mis asi see objektiivne on, mis olendi arusaamistes/hinnangutes niimoodi olendile kasulikuna peegeldub? See ju peab midagi erilist olema, mis niimoodi olendile kasulikuna peegeldub, ega saa olla lihtsalt mingid ükskõik millised millegi füüsilised omadused ega põhjused. Sest ükskõik millised füüsilised omadused ega põhjused ei peegeldu olendile kasulikena. Otsides sellele küsimusele vastust, ei saagi see vastus olla teistsugune, et see, mis olendi subjektiivsuses peegeldub olendile kasulikuna, polegi midagi muud kui olendile kasulik füüsiliselt/objektiivselt. Seda muidugi sellel juhul, kui see peegeldus subjektiivsuses on adekvaatne objektiivse reaalsuse suhtes, ehk kui objektiivne reaalsus subjektiivsuses õigesti peegeldub. Tõendab see seda, et millegi kasulikkus olendile on füüsiline/objektiivne, ja hoopis sellest objektiivsest kasulikkusest arusaamine ja selle hindamine olendi psüühikas on subjektiivne.
Kasulikkus ei ole arusaamine ega hinnang, ei ole subjektiivne, vaid on millegi füüsiline/objektiivne eriline soodustav mõju olendile, ning hoopis kasulikkuse peegeldus psüühikas --- arusaamine/hinnang kasulikkuse koha--- on subjektiivne. Kuid arusaamises/hinnangus ega üldse millegis subjektiivses millegi kasulikkus ei seisne. Näiteks ei seisne joogivee olendile kasulikkus arusaamises ega hinnangus, vaid on füüsiline, objektiivne. Millegi varalisus ehk väärtus aga pole midagi muud kui tehislikult loodud kasulikkus, mis on niisama füüsiline/objektiivne nagu kasulikkus. -
Viimati sa lihtsalt ei vastanud küsimustele mis olid arutelu all vaid lihtsalt kuulutasid oma väljamõeldud maailmamudeli usku uuesti algusest peale nagu ka nüüd viimase postitusega.
Küsimused mis olid arutelu all:
1) Kas -10 kraadisel ja +10 kraadisel temperatuuril on mingi uued füüsilised mõjud või erilised uued omadused? Vastus on: ei ole, mõju on sama, energiakogus on erinev, sina lihtsalt püüad reakstioonile ja selle tulemusele oma arusaamist või tähendust lisada (kuum, külm, jahe, soe jne, kui temperatuuri olemusest on raske aru saada võid võtta kahe erineva massiga rauast kaaluvihi näite. Kerge ja raske ei ole füüsilised omadused vaid hinnangud massi kohta)
2) Kas sa soovid lihtsalt oma usku kuulutada või tahad tegelikult ka teadmiste omandamise abil jõuda tõeni ja arusaamiseni maailma toimimise mehhanismiste kohta? -
"Nagu me teame, on kõik subjektiivne millegi objektiivse peegeldused kellegi olendi psüühikas"
EI, ainult sina, Kalev, "tead" seda. Päris teadused ei kasuta terminit "peegeldus"
"Otsides sellele küsimusele vastust, ei saagi see vastus olla teistsugune, et see, mis olendi subjektiivsuses peegeldub olendile kasulikuna, polegi midagi muud kui olendile kasulik füüsiliselt/objektiivselt. "
See on jällegi täielik jama. Näiteks mitmesugused mõnuained "peegelduvad" "kasulikuna", sest olend tahab neid, teadlikult. Füüsiliselt on sellised ained jällegi üsna kahjulikud (oleneb ainest ja kogusest). Muidugi mitte objektiivselt kahjulikud vaid kokkuleppeliselt kahjulikud. -
To Rage
(((1) Kas -10 kraadisel ja +10 kraadisel temperatuuril on mingi uued füüsilised mõjud või erilised uued omadused? Vastus on: ei ole, mõju on sama, energiakogus on erinev, sina lihtsalt püüad reakstioonile ja selle tulemusele oma arusaamist või tähendust lisada (kuum, külm, jahe, soe jne, kui temperatuuri olemusest on raske aru saada võid võtta kahe erineva massiga rauast kaaluvihi näite. Kerge ja raske ei ole füüsilised omadused vaid hinnangud massi kohta). )))
Vale puha! -10 ja +10 temperatuurid erinevad üksteisest mitte ainult selle poolest et soojusenergia hulgad on erinevad, vaid erinevad ka kvalitatiivsete omaduste poolest, nagu näiteks muutub keha valguskiirgus ja värvus, muutub elektrijuhtivus, muutub aine keemiline aktiivsus, muutub kas ruumala või rõhk, võib muutuda aine agregaatolek jne. Ükski kvantiteedi muutus ei saa toimuda ilma kvalitatiivsete muutusteta, mis on üleüldine looduse seadus, mis kehtib kõige kohta, ning mitte ainult erinevate temperatuuride --- külma ja kuuma --- kohta, vaid ka näiteks kerge ja raske kohta. Näiteks kannatab maanteesild välja 300 tonni suurust raskust ja ainult natukene ja sedagi ajutiselt deformeerub selle raskuse all, aga 1000 tonnise raskuse all puruneb ja variseb kokku, mis on näide selle kohta, kuidas kvantiteedi muutus tekitab asjade kvalitatiivsete omaduste muutumist, mis eriti selgelt avaldub asjade nende omaduste kohta, kuidas need asjad mõjutavat teisi asju, ehk millist mõju avaldavad teistele asjadele. Raske, kuum, külm jne ei ole arusaamised ega hinnangud, vaid on asjade füüsilised/objektiivsed omadused millegi suhtes, ehk sellised asjade omadused, millist mõju avaldab üks või teine asi teistele asjadele. Hoopis võivad raske, külm, kuum, terav, libe jne kui asjade füüsilised/objektiivsed omadused kellegi olendi arusaamistes/hinnangutes ja üldse subjektiivsuses mõnikord mingil määral vaid peegelduda, mitte aga ei ole need subjektiivsed peegeldused. Näiteks on kuum kohvi kuum füüsiliselt/objektiivselt, sest selle ahnelt joomisel põletab see meie suu ära, mitte aega ei ole see kuum sellepärast, et me saame aru, et see on kuum ja hindame seda kuumaks. Hoopis meie arusaamistes ja hinnangutes võib peegelduda see kohvi omadus kuum, aga kohvi on meie jaoks või suhtes kuum sõltumatult meie arusaamistest ja hinnangutest. Sama kehtib ka kasulikkuse ja kahjulikkuse kohta, mis on asjade füüsilised/objektiivsed omadused näiteks olendi suhtes, mitte aga arusaamised ega hinnangud. -
To Offf
(((Päris teadused ei kasuta terminit "peegeldus". )))
Selline õpetus, mis ei kasuta terminit „peegeldus”, ei saa üldse olla teadus. Sest ükski õpetus ei saa läbi ilma konstateeringuteta, et miski asi on teadmine, arusaamine ja üldse vaimne, mis vastandub füüsilisele, materiaalsele. Teaduse seisukohtade järgi aga on kõik vaimne füüsilise/materiaalse peegeldused olendi psüühikas, mitte aga midagi muud. Seega ei saa teadus kuidagi läbi ilma vaimse kui eriliste peegelduste tunnistamiseta, ning õpetus, mis eitab vaimsuse kui materiaalse peegeldust, saab olla vaid mingi idealistlik soperdus, pseudoteadus, või keskaegne esoteerika või müstika, mitte aga teadus. See on samamoodi nagu näiteks selline majandusõpetus ei saa olla teadus, mis ei tunnista väärtuse objektiivsust ja mittevõrdväärset vahetust kui riisumist, nagu seda teeb näiteks kaasaegne võlts akadeemiline majandusteadus.
((("Otsides sellele küsimusele vastust, ei saagi see vastus olla teistsugune, et see, mis olendi subjektiivsuses peegeldub olendile kasulikuna, polegi midagi muud kui olendile kasulik füüsiliselt/objektiivselt. "
See on jällegi täielik jama. Näiteks mitmesugused mõnuained "peegelduvad" "kasulikuna", sest olend tahab neid, teadlikult. Füüsiliselt on sellised ained jällegi üsna kahjulikud (oleneb ainest ja kogusest). Muidugi mitte objektiivselt kahjulikud vaid kokkuleppeliselt kahjulikud. )))
Siin on teil tugev tõetera sees, et miski mis peegeldub kasulikuna, ei pruugi olla kasulik tegelikult, vaid võib olla hoopis kahjulik. Siinkohal te väga õigesti viitate peegelduste ebaadekvaatsusele ja illusoorsusele. Tegelikult see nii ongi. Kõiges subjektiivses küll peegeldub objektiivne reaalsus ehk mateeria, kuid peegeldub puudulikult ja mitte alati õigesti ehk adekvaatselt, ning võib ka üldse mitte peegelduda, millist peegelduste ebaadekvaatsuse ilmingud on näiteks igasugused petlikud tunded ja valesti arusaamised asjadest, illusioonid, hallutsinatsioonid, üleloomulikud olendid, seosed ja jõud, aga ka pettused. Sama lugu on ka kasulikkuse ja varalisuse ehk väärtusega, mis on küll füüsilised/objektiivsed, kuid mis võivad peegelduda kellegi subjektiivsuses ka valesti, illusoorselt/petlikult, kui ka võivad üldse mitte peegelduda, ning millede peegeldused võivad olla ka pettused, nagu seda on näiteks finantsvarad ja raha.
See aga, et te kasulikkust peate mitte objektiivseks, vaid millegikski „kokkuleppeliseks”, on muidugi vale. Nimelt on kokkulepped subjektiivsed, ning nendesse nagu üldse kõigesse subjektiivsesse tuleb alati suhtuda skeptiliselt ehk nii, et tuleb püüda kõigepealt selgusele jõuda, kui adekvaatne see või teine kokkulepe ja üldse subjektiivne võiks olla objektiivse reaalsuse suhtes, ehk peegeldus peegeldatava suhtes. -
Meil on näiteks KOKKU LEPITUD nii, et heroiin on tavakäibes keelatud substants. Aga kuna inimesed seda TAHAVAD, siis annavad nad narkokaupmehele tohutus koguses varasid. Tegelikult oleks heroiini omahind väga madal, kui seda töötuslikult toota. Jaiguveres, nagu ma aru saan, kus riisimine on keelatud ja iga asja eest määratud õige varade kogus, saab heroiini üsna poolmuidu?
-
Kalev Jaik
To Offf
Siin on teil tugev tõetera sees, et miski mis peegeldub kasulikuna, ei pruugi olla kasulik tegelikult, vaid võib olla hoopis kahjulik. Siinkohal te väga õigesti viitate peegelduste ebaadekvaatsusele ja illusoorsusele....
...See aga, et te kasulikkust peate mitte objektiivseks, vaid millegikski „kokkuleppeliseks”, on muidugi vale.
Kalevi tavaline väljatöötatud kirjutiste dramaturgia kus ta alguses tõstab oma oponendi natuke, et seejärel ta maatasa maha teha :-D -
Kalev
Sa oled rääkinud palju siin ajaloost, aga mida sa tulevikust arvad? -
To stefan
(((Sa oled rääkinud palju siin ajaloost, aga mida sa tulevikust arvad?)))
Tulevik on muidugi meile teadmatu, aga mingil määral siiski meie poolt prognoositav olenevalt sellest, kui täiuslikult ja adekvaatselt me maailma tunneme ja tulevikku prognoosida oskame. Mina kah teen oletusi ja prognoose tuleviku kohta, milledest osa on osutunud ka õigeteks. Minu oletused tuleviku kohta on üldjoones sellised.
Kui mitte arvestada inimtegevusega tekitatavaid muutusi, siis lähemate tulevaste sajandite jooksul selles osas looduses, mis puudutab päiksesüsteemi ja planeeti Maad kuigi olulisi muutusi ei toimu, ja need mis toimuvad, on suhteliselt tühised. See tähendab, et mingit kosmilist ega muud looduslikku katastroofi ei toimu, ehk tõenäoliselt ei toimu.
Poliitiliselt jääb edasi kestma senine maailmariik, mis on juba ka kestnud üle 200 aasta kõigi on iseärasustega ja lavastustega, nagu igasuguste demokraatiate, diktatuuride ja nukuriikide mängudega, sõjamängudega, majanduskriiside mängudega, riisumiste ja sabotaažidega. Mis ja millisel kujul hakkab täpselt kunagi toimuma või jääb toimunata, see oleneb kõige rohkem riigi valitsejate suvadest, ja on sellepärast väga raskesti prognoositav. Selle prognoosimine on niisama raske nagu näiteks selle prognoosimine, et milline kooliõpilane kuna ja miks võtab automaadi ja läheb sellega kooli kooliõpetajaid ja õpilasi maha kõmmutama.
Teadus ja tehnika ning ka majandus jätkavad arengut, ja suureneb üldine rikkus ja tõuseb inemeste elatustase keskmiselt, nagu see on ka senini toimunud vaatamata kõikidele lavastavatele demokraatiate ja diktatuuride mängudele ja sõjamängudele, majanduskriiside mängudele, riisumistele ja sabotaažidele. Kuid samaaegselt toimub ka inimeste sotsiaalse ebavõrdsuse järjest suurenemine, ja ka inimeste eneste areng järjest suureneva geneetilis-rassilise erinevuse suunas. Inimeste rassiline erinevus ja ebavõrdsus järjest suurenevad. Vähene osa inimestest areneb nii rassiliselt kui ka kultuuriliselt järjest edasi kõrgematele arengutasemetele, kui samal ajal rõhuv enamik inimestest taandareneb nii rassiliselt kui ka kultuuriliselt alam-inimese ja värdjalikkuse suunas. Selline inimeste arenemine erinevate kiirustega ja erisuundades viib paratamatult selleni, et järjest suuremal määral ja teadlikumalt hakatakse rakendama eugeenikat ja ka eutanaasiat, mis ei piirdu enam vabatahtliku eutanaasiaga ning seniste abortidega ja tülikate kuid viljakate värdjate ja invaliidide steriliseerimisega. -
Kalev Jaik
enamik inimestest taandareneb nii rassiliselt kui ka kultuuriliselt alam-inimese ja värdjalikkuse suunas.
Kas midagi sellist on varem inimkonna ajaloos toimunud? -
Kalev Jaik
-10 ja 10 temperatuurid erinevad üksteisest mitte ainult selle poolest et soojusenergia hulgad on erinevad, vaid erinevad ka kvalitatiivsete omaduste poolest, nagu näiteks muutub keha valguskiirgus ja värvusKalev Jaik
Raske, kuum, külm jne ei ole arusaamised ega hinnangud, vaid on asjade füüsilised/objektiivsed omadused millegi suhtes
Ilgelt demotiveeriv on siin arutada, kui ma siin ütlen sulle kus sa vea teed ja kuidas tegelikutl maailmas asjad toimuvad ja siis sa vaidled vastu ja sinu arutelus endas on juba loogikavead ja konfliktid sees, mitte lihtsalt valesti maailmast aru saamine.
Keha valguskiirgus ja värvus ei ole enam temperatuuri omadus vaid keha omadus mida temperatuur ehk energia mõjutab.
Need sinu füüsilised omadused millegi suhtes on vastasmõjud ja reaktsioonid mitte füüsilised omadused. Ja seda viga on sulle korduvalt välja toodud, et sa ei kirjelda mitte füüsilist omadust vaid vastamõju ja püüad sellele oma tähenduse veel lisada nimetades seda kiireks/aeglaseks/kuumaks/leigeks/kasulikuks/kahjulikuks, lõpeta rumaluste kirjutamine. 1kg kaaluvihi puhul võrreldes 2kg kaaluvihi puhul ei ilmne uusi füüsilisi omadusi (kerge või raske on arusaamine/hinnang koguse/vastasmõju kohta), massi kogus on lihtsalt erinev.
Tahaksid sa siis üles tunnistada, et sind ei huvita kuidas maailm käitub vaid tahad lihtsalt usku kuulutada?2) Kas sa soovid lihtsalt oma usku kuulutada või tahad tegelikult ka teadmiste omandamise abil jõuda tõeni ja arusaamiseni maailma toimimise mehhanismide kohta?
-
To Rage
(((Need sinu füüsilised omadused millegi suhtes on vastasmõjud ja reaktsioonid mitte füüsilised omadused. Ja seda viga on sulle korduvalt välja toodud, et sa ei kirjelda mitte füüsilist omadust vaid vastamõju ja püüad sellele oma tähenduse veel lisada nimetades seda kiireks/aeglaseks/kuumaks/leigeks/kasulikuks/kahjulikuks, )))
Siin on tegemist teie veaga, mis seisneb selles, et te ei pea vastasmõjusid ja reaktsioone füüsilisteks omadusteks. Aga need on just füüsilised omadused, ning mingisugeiseid teisi füüsilisi omadusi pole üldse olemas kui vastasmõjud ja reaktsioonid. Asjadel ei ole ühtegi teist omadust kui füüsilised/objejtiivsed vastamõjud ja reaktsioonid millegi suhtes, ning mis sellised ei ole, ei ole üldse füüsilised, vaid on vastasmõjude ja reaktsioonide peegeldused olendi psüühikas, ehk on subjektiivsed, mitte aga ei ole asjade omadused. Isegi liikumist, kiirust, ega jõudu ei ole olemas kuidagi teisiti, kui ainult sellised füüsilised vastasmõjud ja reaktsioonid millegi suhtes.
Kasulikkus samuti on selline ühe asja soodustav füüsiline mõju teisele asjale, ning on kui selline vastasmõju või reaktsioon füüsiline/objektiivne, mitte aga subjektiivne, ning subjektiivne on hoopis kasulikkusest arusaamine, mitte aga kasulikkus. Tuleb arusaamisele jõuda, et näiteks vee kasulikkus olendile on vee füüsiline/objektiivne omadus olendi suhtes, on selline vee ja olendi vaheline olendit soodustav füüsiline vastasmõju, mitte aga ei ole mingi arusaamine ega hinnang, ehk ei ole subjektiivne. -
To stefan
(((enamik inimestest taandareneb nii rassiliselt kui ka kultuuriliselt alam-inimese ja värdjalikkuse suunas.
Kas midagi sellist on varem inimkonna ajaloos toimunud?)))
Seda inimeste taandarengut põhjustavad bioloogilise evolutsiooni tegurid, mis mõjuvad paratamatult, ja sellele lisaks veel ka senised ebaõiged pedagoogika meetod lastekasvatamisel ja ka täiskasvanute kasvatamisel. Seda kõike ehk inimeste inimese taandarengut on ka varem kogu aeg ühiskonna ajaloos olnud, aga vähem kui kaasaegsetes eriti kõrge elatustasemega nii nimetatud „heaoluühiskondades”, kus toimub mitte ainult elanikkonna vananemine ja jätkuv väljasuremine, vaid ka rõhuva enamiku inimeste nii rassiline kui ka kultuuriline taandarenemine. Varem, nagu näiteks ka keskajal ja veel varem takistasid inimeste taandarenemist sellised halvad nähtused nagu inimeste krooniline alatoitumus, näljahädad, viletsad olemetingimused, epideemiad ja lakkamatud sõjad, mis teostasid inimeste seas sellist selektsiooni ehk valikut, et jätsid inimestest ellu ainult kõige võimekamad, kuna vähem võimekad, värdjad ja invaliidid ei pidanud eluraskustele vastu ja hukkusid. Näiteks sündis siis lapsi väga palju, aga vaid väga vähestel lastel õnnesetus üldse elada täiskasvanuks saaminseni, ja värdjalikkuse tunnustega ja haigeid lapsi tapsid juba nende vanemad, eriti üksikud vallasemad, aga ka ämmaemandad ja preestrid.
Sõja roll inimeste arengule aga on selline, et esiteks valib sõda inimeste seast parimad ja võimekamad, kes ellu jäävad, ja hävitab vähem võimekamad, värdjad ja invaliidid. Teiseks paneb sõda inimesed eriliselt loogiliselt mõtlema ja leiutamima rohkem ja järgekindlamalt kui sõjatu ühiskonnaelu. Otsene sõjategevus tapab suhteliselt vähe inimesi, ja need ei ole üldse kõige kehvemad inimestest, ning nendestki hukkuvad põhiliselt alamad lihtsõdurid, mitte aga ohvitserid. Põhilised hukkujad sõjas aga on tsiviielanikud, kes surevad alatoitumuste, nälja, haiguste ja kehvade olmetetingimiste, kodutuse ja paljaksriisumise tõttu, kes valdavalt on just kõige vähem võimekad inimesed, värdjad ja invaliidid. Sõda, peale kõige halva, teeb igakord veel erilise puhastuse elanikonna seas, hävitades vähem võimekad ja jättes ellu ja edasi arenema kõige võimekamad inimesed, avaldades sellist mõju inimeste nii rassilisele kui ka kultuurilisele arengule. -
Kalev Jaik
Sõja roll inimeste arengule aga on selline, et esiteks valib sõda inimeste seast parimad ja võimekamad, kes ellu jäävad, ja hävitab vähem võimekamad, värdjad ja invaliidid.
Kas riisumine on sõda või rahu? -
To stefan
(((Kas riisumine on sõda või rahu?)))
Riisumine toimub nii rahu ajal kui ka sõdade ajal, eriti eraisikutele kuuluvate varade riisumine ja riisutud varade raiskamine ja hävitamine riikide poolt. Eriti suured drastilised mõõtmed võtab see riisumine ja riisutud varade hävitamine sõdade ajal. Sõja ajal maksustakse eraisikud lisaks tavalistele maksudele veel täiendavate maksudega, aga samuti riisutakse varasid varade rekvireerimiste meedodil, riisutakse varasid tavalisest palju suurema raha loomise meetodil, röövitakse varasid ka täielikult avalikult, aga samuti hävitatakse paljude inimeste kodud ühes kogu varaga ja muudetakse massiliselt inimesi kodututeks puruvaesteks sõjapõgenikeks. Riisutakse isegi inimestelt nende selline vara nagu tööjõud, sundides inimest sõdima ja oma tööjõuidu selleks raiskama, ja teisi inimesi tegelikult tasuta töötama, kus nendele inimestele selle töö eest makstav palk on suuremas osas illusoorne, ehk palju suuremas ulatuses illusoorne kui tavalisel rahuajal. Inimeste massiline tapmine ja invaliidistamine veel sellele lisaks.
Millised on riisumiste ja riisutud varade hävitamiste tulemused läbi aegade, selle kohta toon ma mõned näited. Veel keskaegses Euroopas oli see täiesti tavaline, et sõja puhul põletas inimeste nende „oma” riik maha linnamüüri tagused eeslinnad, riisudes nendelt inimestelt kodud ja kogu varanduse ja muutes need inimesed kodututeks nälga surevateks kerjusteks. Seda tegi nende inimeste „oma” riik. Võõras Rooma riik Kartago vallutamisel hävitas terve linna koos elanikkonnaga, riisudes ja hävitades nende inimeste varad ja ka inimesed ise. Kiievi vallutamisel 1242 aastal võõra riigi poolt riisuti peaaegu kogu sealsete inimeste vara, ja 100000 elanikest enestest tapeti enamik nii, et ellu jäi vaid umbes 5% inimestest. Põhjasõja tagajärjel hukkus Eesti alade elanikest riisumiste ja riisutud varade hävitamiste tagajärjel mõnes maakonnas 80% ja enam inimest.
Tõelisi sõdasid ehk riikide vahelisi relvastatud võitlusi ei ole enam ammugi, sest pole enam erinevaid riike, kes võiksid üksteisega sõdida. Kuid kaasaegsetes sõjamängudes käib riisumine eriti suures ulatuses ja riisutud varade hävitamine põhimõtteliselt samamoodi. -
Kalev Jaik
Mitu korda sa veel oma valeväidet kordad? Me oleme sel teemal juba vestelnud ja sulle su vead kätte näidanud. Vastasmõju ehk jõud ja reaktsioon (ladina sõnast reactio) on vastuaktsioon, vastutoime, vastumõju, vastus, reageerimine.
To Rage
(((Need sinu füüsilised omadused millegi suhtes on vastasmõjud ja reaktsioonid mitte füüsilised omadused. Ja seda viga on sulle korduvalt välja toodud, et sa ei kirjelda mitte füüsilist omadust vaid vastamõju ja püüad sellele oma tähenduse veel lisada nimetades seda kiireks/aeglaseks/kuumaks/leigeks/kasulikuks/kahjulikuks, )))
Siin on tegemist teie veaga, mis seisneb selles, et te ei pea vastasmõjusid ja reaktsioone füüsilisteks omadusteks.
Jõud on füüsikaline suurus, mis näitab ühe keha mõju teisele kehale. Jõud võib põhjustada liikumist, aga ka liikuva keha seismajäämist või hoopis pöörlemist. Jõud mõjub mingis kindlas suunas. See, kas ja mis suunas keha jõu mõjul liikuma hakkab, sõltub ka teistest jõududest, mis sellele kehale mõjuvad. Kaks või rohkem jõudu saavad ka üksteist tasakaalustada, nii et näiliselt kehale ei mõjugi mingeid jõudusid - keha paigalseis või liikumine ei muutu nende jõudude mõjumisel. Jõud saab mõjuda pidevalt, aga saab mõjuda ka ühe hetke. Pidevalt mõjub meile kõigile gravitatsioonijõud, hetkelist jõu mõju tunneme, kui meid keegi näiteks müksab.
Kõik jõud saab jaotada kahte rühma: jõud, millega kehad mõjutavad üksteist kontaktis olles ja jõud, mis mõjuvad vahemaa tagant. Kehad omavahelises kontaktis saavad mõjutada üksteist jõududega kehade kokkupuutumisel või kokkupõrkel. Gravitatsioonijõu mõjumiseks ei ole meil vaja kontakti maapinnaga või teiste kehadega, sest gravitatsiooniline tõmbejõud mõjub ka suure vahemaa tagant. Ka magnetite vahel mõjuvad vahemaa tagant sarnase iseloomuga tõmbe- ja tõukejõud, kuid mitte nii suurtel vahekaugustel, nagu gravitatsioonilised jõud.
Jõud on alati suunatud kuhugi - see on vektorsuurus. Füüsikalises mõttes jõud on jõud - pole vahet, kas see jõud mõjub kehale teise keha poolt otsekontaktis või vahemaa tagant. Kui samale kehale mõjuvad erinevad jõud, siis need jõud liituvad. Joonistel kujutatakse jõudu suunatud noolena, mille pikkus näitab jõu suurust. Jõu vektoreid saab geomeetriliselt liita ja leida suunda, kuhu keha kõigi nende jõudude mõjul liigub.
Jõud ehk vastasmõju ei ole keha füüsiline omadus. Jõud on jõud. Sinu katsed jõudusid/vastasmõjusid/reaktsioone ja tulemusi ümber nimetada ja neile tähendust omistada nimetatakse subjektiivseks tegevuseks.
