Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
To Kristjan 1
(((Füüsikas pole niisugust asja nagu kvaliteet. Objektiivselt pole kvaliteeti.)))
Mis jutt see veel on, et objektiivselt pole olemas kvaliteeti?! Kvaliteedid ja kvantiteedid on just olemas objektiivselt, ning hoopis nendest arusaamised, nende kohta hinnangud, on subjektiivsed. Näiteks erinevad üksteisest vask ja raud, kivi ja elekter, ahv ja inimene jne, ning erinevad need just kvaliteedi poolest. See, mille kohta Nõukogude ajal anti välja kvaliteedimärke, ei olnud mitte millegi ega toodangu kvaliteet, vaid olid kellegi subjektiivsed ja mitte alati kuigi adekvaatsed hinnangud kvaliteedi kohta. Iga asja kvaliteet aga on objektiivne, ning nagu kõik objektiivne on reeglina alati puudulikult ja mitte alati adekvaatselt tunnetatud, on seda ka kvaliteet, ehk peegeldub subjektiivsuses puudulikult ja mitte alati õigesti, kui ka võib üldse mitte peegelduda. -
"Muide, sellist loogilist mõtlemist, mis on ka tõelise teaduse loogika, õpetatakse juba lasteaialasele enne kooli, aga minu poolt nimetatud „Rooma paavsti efekt” takistab inimestel loogiliselt mõtlemast ja asjadest õigesti arusaamist"
Kalev, kas sa tead näiteks fakti, et väikesed loodusrahvakillud, kes senimaani elavad isoleeritult ja sisuliselt kiviajas (leidub veel selliseid ka 21. sajandil nt. bušmanid, mõned rahvakillud Lõuna-Ameerikas jne.), kes pole mingist kooliõpetusest rikutud arvutavad instinktiivselt LOGARITMILISEL skaalal. Nad kõik, teineteisest täitsa sõltumatult. Meid õpetatakse lapsest peale rehkendama ja mõtlema LINEAARSEL skaalal. Kas inimesi õpetatakse koolis valesti? Kas oleks ehk mõistlik teha nii nagu inimesed instinktiivselt teevad ja minna rehkendamisel ja loendamisel üle logaritmilisele skaalale? Äkki meil on koolist kaasa tulnud "Rooma Paavsti efekt" ja me ei mõtle oma peaga, et peaks hoopis logaritmilist skaalat kasutama? Mis sa arvad? -
Kalev Jaik
Ma ei soovi ise mingit usku uskuda ega ka mingisugust usku kuulutada. Soovin aga ise maailma paremini tundma õppida, ja ka teisi inimesi valgustada.Rage
Kas soovid uuesti viiteid vastavatele katsetele ja nüüdisaegsetele teaduse seisukohtadele, et oma eksiarvamust parandada?Kalev Jaik
Ainult et see juhuslikkus, määramatus ja tõenäosus ei ole omane reaalsele objektiivsele maailmale
See on vale. Su teadmised on puudulikud. Tutvu palun vastavate katsete ja tõestusega millele on sulle siin korduvalt viidatud. -
To tqnism
(((Kuum "kellegi üldse" suhtes ei tähenda absoluutselt mitte midagi.
Täpselt samamoodi: väärtuslik mingi subjekti jaoks. Väärtuslik "kellegi üldse" jaoks ei tähenda midagi. )))
Ei, loogiline tähendus sellistel väljenditel ja arusaamistel on olemas. „Väärtuslik kellegile üldse” tähendab seda, et see tehislikult loodud kasulikkust omav asi ei ole kasulik ainult kellegile ühele isikule, vaid paljudele isikutele, ning juhul kui see asi ei ole kasulik või maksimaalselt kasulik selle asja omanikule enesele, siis on see vahetatav kellegi teise isikuga nii, et need vahetatud asjad saavad selliste isikute omandusse, kelledele need on mõlematele maksimaalsel määral kasulikud. Tehislikult loodud kasulikkust omavad asjad aga on varad, ning nende varalisuse määr ehk kvantiteet on väärtus. Kaasaegses majanduses ongi nii, et asjad mida toodetakse, reeglina ei ole vajalikud/kasulikud ühelegi nende tootjale enesele, kuid on kasulikud teisele isikutele, kes on samamoodi nendele isiklikult mitte vajalike ja mitte kasulike asjade tootjad, ning vajalikeks/kasulikeks osutuvad need toodetud asjad alles siis, kui need saavad turul üksteise vastu vahetatud kaubavahetuse teel. -
Kalev, kuidas on, kas läheme logaritmilisele skaalale üle?
-
To Offf
(((Äkki meil on koolist kaasa tulnud "Rooma Paavsti efekt" ja me ei mõtle oma peaga, )))
Mina olen aastaid uurinud tsivilisatsioonist puutumatute inimese ja rahvaste mõtlemist, kuid mingit loogilisust pole eriti sealt leidnud. Seda kõike valgustab meile väga hästi ja dokumentaalselt ka praegu ka ETV telesaadete sari „Saladuslik Aafrika”. Seda ürgset primitiivset mõtlemist iseloomustavad just sellised üldomadused nagu mitte-loogilisus, ebakriitilisus ja nõme pimeusklikkus. Rooma paavsti efekt on just selle ürgse primitiivse mõtlemise jääknähtus kaasaegse haritud inimese mõttemaailmas, mitte aga ei tule see kaasa koolist. Kaasaegne haritud inimene lihtsalt on ürginimene edasi kogu tema alateadvusliku, intuitiivse irratsionaalse mõtlemise ulatuses, millest tuleneb ka Rooma paavsti efekt. Vastupidi, püüab kool ja üldse haridus oma põhilise suuna poolest inimest kasvatada loogiliselt/kriitiliselt ratsionaalselt mõtlevaks olendiks, aga see õnnestub vaid osaliselt, ja areng selles suunas on aeglane palju põlvkondi ja aastatuhandeid kestev vaevaline, ning primitiivselt mõtlev ürginimene elab inimese hinges selle alateadvuslikus osas edasi kuni see pikkamööda taandareneb ja inimene areneb järjest loogilisemalt ja kriitilisemalt mõtlevaks olendiks nii geneetiliselt kui ka kultuuriliselt. Rooma paavsti efekt aga on üks paljudest ebakultuursustest kaasaegses kultuuris. -
Kalev ei saa logaritmilise skaala osas arvamust avaldada, vaeseke on pahviks löödud. See on mäletatavasti jaikosoofiline termin.
-
Kalev
Kas sinu maja on kvaliteetne? Ootan objektiivset vastust. -
dig
Kalev ei saa logaritmilise skaala osas arvamust avaldada, vaeseke on pahviks löödud. See on mäletatavasti jaikosoofiline termin.
Täpsemalt mispärast siis, sinu arvates? -
Kalev, mis sa arvad, mida tuleks kõigepealt teha, et taastada sõjas laastatud majandust?
-
To stefan
(((Kas sinu maja on kvaliteetne? Ootan objektiivset vastust.)))
Siin te kasutate mõistet „objektiivne” hoopis teises tähenduses kui mina. Teil siin tähendab „objektiivne” sellist arusaamist, mis on õige ehk reaalsuse suhtes adekvaatne. Minul aga tähendab „objektiivne” reaalsust ennast, mitte aga mingit selle kohta arusaamist, ning igasugused arusaamised ja vastused on alati subjektiivsed olenemata sellest, kas ja kui õiged ehk reaalsuse suhtes adekvaatsed need on või ei ole.
Aga kas minu maja on kvaliteetne? Kõigel mis on, on kvaliteet, ehk kõik on kvaliteetne, kuid igal majal ja üldse asjal on kvaliteet erinev, aga samuti võivad kvaliteedilt erinevad asjad millegi poolest ka üksteisele sarnased olla, nagu näiteks kaks maja, telk ja maja. inimene ja hobune, erinevad inimesed, veetilgad jne.
Aga teie küsimus oli vist selline, et millise kvaliteediga arvavad erinevad inimesed minu maja olevat, ehk kui hea ja kasuliku. Siin on erinevate inimeste arvamused väga erinevad. Minu arvates on minu praeguste võimaluste juures see maja parim elukoht, kuigi väiksemate puudustega. Maja teiste kaasomanike arvates on see maja täielik rämps, elamiskõlbmatu, võiks üldse olematu olla, ning parem kui see kiiremini ära laguneb ja hävineb, ja sama arvavad ka selles majas elavad puruvaesed üürnikud, kes ometi vasturääkivalt nende hinnangutele selles majas elavad 10 ja 20 aastat juba. Sama arvasid ka kolm naissoost maaklerit, kes käisid sellele majale oma eksperthinnangut andmas. Kuid hiljuti käisid mul külas kaks sõpra, kelledest üks on Tartus elav filosoofiadoktor ja teine Soomes elav ja töötav arst (psühhiaater), ning nende arvates ei ole majal ega selle korteritel suurt midagi viga, et on küll ahjuküte, aga sellega saab hakkama. -
To Offf
(((Kalev, mis sa arvad, mida tuleks kõigepealt teha, et taastada sõjas laastatud majandust?)))
Kõigepealt nii nagu ka ikka ja alati igas olukorras tuleb ühiskonna majandus korralikult riiklikult organiseeritult ja juhitult käima ja arenema panna. -
Kalev, kuidas siis on? Kas objektiivne reaalsus on juhuslik ja määramatu või mitte? Kas soovid tõde välja selgitada või tahad oma deterministlikku usku kuulutada?
Kalev Jaik
Ma ei soovi ise mingit usku uskuda ega ka mingisugust usku kuulutada. Soovin aga ise maailma paremini tundma õppida, ja ka teisi inimesi valgustada. -
Kalev Jaik
To Offf
(((Kalev, mis sa arvad, mida tuleks kõigepealt teha, et taastada sõjas laastatud majandust?)))
Kõigepealt nii nagu ka ikka ja alati igas olukorras tuleb ühiskonna majandus korralikult riiklikult organiseeritult ja juhitult käima ja arenema panna.
Vale vastus, Kalev! Näed, ei jaga sa ikka neid majanduse asju. Selleks, et sõjas laastatud majandust taastama hakata peab esimese asjana selle majanduse sõjas laastama. Elementaarne, Kalev. Aga ma olen nõus selle kohaga, et riiklikult organiseeritult ja juhitult õnnestub majanduse laastamine kindlasti paremini. -
Kalev Jaik
Aga kas minu maja on kvaliteetne? Kõigel mis on, on kvaliteet, ehk kõik on kvaliteetne
Ja kõik, millel on kõrgus, on kõrge? Või kas on ka midagi, mis ei ole kõrge? -
To Rage
(((Ainult et see juhuslikkus, määramatus ja tõenäosus ei ole omane reaalsele objektiivsele maailmale
See on vale. Su teadmised on puudulikud.)))
See juhuslikkuse teema ei haaku küll kuidagi meie arutluse põhiprobleemiga, et mis on kasulikkus, kas objektiivne või subjektiivne, ja on täiesti kõrvalteema. Aga see selleks.
Mis aga puutub teadmistesse ja üldse kõigesse subjektiivsesse, siis on teadmised alati ja kõigil puudulikud ja mitte alati õiged, ainult et iga isiku puhul võimalik et erineval määral, mis kehtib ka teadmiste kohta juhuslikkuse kohta, et mis see juhuslikkus on, kas objektiivne või subjektiivne. Selles selgusele jõudmiseks on vaja omal loogiliselt mõtlema hakata näiteks niimoodi.
On juhuslik objektiivne, ei sõltu see kellegi teadmistest millegi kohta. On aga subjektiivne, sõltub see teadmistest, sest ongi teadmine --- teadmise meetod seletada kuidagi midagi mitte mõistetavat antud subjektiivsuse ehk maailma tundmise arenguastmel. Vaatleme, kust üldse juhuslikkus pärineb. Varem kui umbes 250 aastat tagasi peaaegu et ei olnud midagi juhuslikku inimeste arusaamistes, ning seda, mida hiljem hakati seletama juhuslikkusega, seletati üleloomulike olendite maagilise tegevusega, nagu näiteks jumala tahtega, ehk üleloomulike olendite ja jõudude maagilise vahelesegamisega füüsiliste asjade maailma. Kui siis pikkamööda jõuti arusaamisele, et mitte midagi üleloomulikku objektiivselt ei ole olemas, et kõik üleloomulik on subjektiivne, siis alates sellest ajast hakati seletama kõike arusaamatut tolleaegse teaduse ja filosoofia tasandil juhuslikkusega. Endine üleloomulik kui subjektiivne asendati juhuslikkusega. Nüüd analüüsime seda juhuslikkust lähemalt.
Kujutlege, et te olete haritud inimene või teadlane 250 aastat tagasi, kes ei tea pikse põhjusi, ega seda miks mõnikord on pikne, mõnikord aga mitte, ning miks pikne just siia lööb, mitte aga kusagile mujale. Te seda ei tea, ning teil ei jää midagi muud üle kui arvata või seletata seda nii, et see on juhuslik, kui te olete loobunud selle seletamisest millegi üleloomulikuga. Teadus aga areneb, avastatakse elektrinähtused, leiutatakse piksekaitsed ja õpitakse pikset ka kunstlikult tekitama ükskõik kuna ja suunama kuhu vaja nii laborites kui ka atmosfääris. Nüüd vaadake mis toimub. Kui alguses 250 aastat tagasi oli teie arvates pikne täielikult juhuslik, siis mida rohkem te pikset tundma õpite, seda enam toimub teie arusaamistes pikse kohta juhuslikkuse erosioon ehk juhuslikkuse asendumine teadmistega põhjuste kohta. Et aga teadmised põhjustavad juhuslikkuse erosiooni, siis see tõendab, et juhuslikkus ei ole objektiivne vaid on subjektiivne, ongi üks erilaadiline teadmine. Oleks juhuslikkus objektiivne, ei mõjutaks teda teadmised, nende olemasolu ega puudumine mitte kuidagi, aga näete mõhutavad, ja mõjutavad hävitavalt. -
Kalev sa jälle vastad küsimusest mööda, mind üldse ei huvitanud hetkel teadmiste ja välgu ajalugu jms.
Vasta küsimustele:
1) Kas objektiivne reaalsus on juhuslik ja määramatu või mitte?
2) Kas soovid tõde välja selgitada või tahad oma deterministlikku usku kuulutada?
Aga ei ole kõrvalteema, kui me arutasime sinuga, et kas täringu viskamisel saades tulemuseks 6, siis kas selles sündmuses on ilma eesmärgistamata midagi objektiivselt kahjulikku/kasulikku ja sa arvasid, et on. Kui sa ükskord saaksid aru, et objektiivne reaalsus ja mateeria käituvad juhuslikult, siis sa peaksid ka aru saama, et objektiivset kahjulikkust/kasulikust ei eksisteeri. -
"To Rage
(((Ainult et see juhuslikkus, määramatus ja tõenäosus ei ole omane reaalsele objektiivsele maailmale
See on vale. Su teadmised on puudulikud.)))
See juhuslikkuse teema ei haaku küll kuidagi meie arutluse põhiprobleemiga, et mis on kasulikkus, kas objektiivne või subjektiivne, ja on täiesti kõrvalteema. Aga see selleks. "
Ragel on õigus ja Kalev eksib. Reaalses maailmas eksisteerib juhuslikkus ja see on lihtsasti tõestatav. Kalev, sa hiilisid ju enne sellest jutust mööda, kui ma tõin näite eksperimendist, mille saab kodus ise lihtsalt odavalt käepäraste vahenditega korraldada. Võta purk, pane sinna üks must ja üks valge, ühesuurune- ja raskune kuul (võid kasutada muid füüsilistelet parameetritelt sarnaseid objekte). Pigista silmad kinni... võta purgist üks neist objektidest. Saad 50/50 tõenäosusega "musta või valge". Mitte ükski sinu "TEADUS" ei suuda mitte mingi valemiga ETTE ennustada 100% täpsusega, kas sa saad musta või valge. Ei usu??? Proovi ise järele. -
Offf
dig
Kalev ei saa logaritmilise skaala osas arvamust avaldada, vaeseke on pahviks löödud. See on mäletatavasti jaikosoofiline termin.
Täpsemalt mispärast siis, sinu arvates?
Küllap on põhjus mitmekihiline. Esiteks ei ole Kalevil knee-jerk reaktsiooni logaritmiliste skaalade kasutamise poolt ega vastu. Aga seda saab juhtuda ainult siis, kui tal ei ole udust aimugi, miks logaritmiline skaala hea on.
Ja udu oma peas peitmiseks otsustaski ta esitada tiraadi "primitiivsete inimeste" ja "kultuuritute kultuuride" aadressil. -
Kalev Jaik
Maja teiste kaasomanike arvates on see maja täielik rämps, elamiskõlbmatu, võiks üldse olematu olla, ning parem kui see kiiremini ära laguneb ja hävineb, ja sama arvavad ka selles majas elavad puruvaesed üürnikud, kes ometi vasturääkivalt nende hinnangutele selles majas elavad 10 ja 20 aastat juba.
See ongi omaette saavutus sulle kui üürileandja, et sul on nii pikaajalise üürnike. Eks nad on siis sinuga ja majaga (ja üüriga) rahul. -
To Offf
(((Ragel on õigus ja Kalev eksib. Reaalses maailmas eksisteerib juhuslikkus ja see on lihtsasti tõestatav. Kalev, sa hiilisid ju enne sellest jutust mööda, kui ma tõin näite eksperimendist, mille saab kodus ise lihtsalt odavalt käepäraste vahenditega korraldada. Võta purk, pane sinna üks must ja üks valge, ühesuurune- ja raskune kuul (võid kasutada muid füüsilistelet parameetritelt sarnaseid objekte). Pigista silmad kinni... võta purgist üks neist objektidest. Saad 50/50 tõenäosusega "musta või valge".)))
Teie poolt kirjeldatud katse on hoopis heaks tõestuseks selle kohta, et juhuslikkus on subjektiivne, mitte aga objektiivne. Seletan. Te kirjeldate midagi objektiivset, mis toimub. Samas aga käsete silmad kinni panna, et te ei näeks ja teaks vähem mis ja miks toimub, ja niimoodi saate juhuslikkuse. Teete silmad lahti ja näete mis toimub, ja teate toimuvast ja selle põhjustest palju paremini kui kinniste silmadega pimedas kobades. Ning nüüd kui te hakkaksite loogiliselt mõtlema, juhtuks selline imeasi, et te hakkaksite aru saama, et toimuva juhuslikkus sõltub sellest, kui hästi või halvasti te toimuvast ja selle põhjustest aru saate. Mida vähem te toimuvast ja selle põhjustest aru saate, seda suuremal määral peegeldub toimuv teie arusaamistes juhuslikuna ja määramatuna, ja mida paremini sellest aru saate, seda vähemal määral juhuslikuna ja määramatuna, ja väga hea nähtavuse ja arusaamise korral väheneb see juhuslikkus sellise lihtsa katse juures nullini. See juhuslikkus ja määramatus on sõltuvuses sellest, kui hästi te objektiivselt toimuvast ja selle põhjustest aru saate. Kuid see mis on objektiivne, et sõltu arusaamistest/teadmistest, kas on või ei ole arusaamisi, või millised need arusaamised on. Et aga juhuslikkus ühes määramatuse ja tõenäosusega sõltub arusaamistest, siis see on järjekordne tõestus selle kohta, et need juhuslikkus, määramatus ja tõenäosus ongi arusaamised ehk subjektiivsed, mitte aga füüsilised/objektiivsed. -
To Rage
(((Kui sa ükskord saaksid aru, et objektiivne reaalsus ja mateeria käituvad juhuslikult, siis sa peaksid ka aru saama, et objektiivset kahjulikkust/kasulikust ei eksisteeri.)))
Kui ma niimoodi asjadest aru saaksin, et juhuslikkus on objektiivne, kasulikkus ja kahjulikkus aga subjektiivsed, siis saaks ma maailma asjadest väga valesti aru. Mina aga nii valesti aru ei saa, ja seda juba alates ammusest asjast, minu mäletamise järgi aastast 1961. Esmakordselt puutusin ma juhuslikkuse probleemidega kokku ühte Lenini teost lugedes. Selles teoses vaidles Lenin subjektiivsete idealistidega materialismi positsioonilt, aga sealjuures ise sooritas sellise vea, et pidas juhuslikkust objektiivseks ehk materiaalseks. Mina siis mõtlesin järele ja jõudsin järele, et mingit objektiivset juhuslikkust ei saa olla, et juhuslikkus on hoopis inimeste arusaamine maailmast ehk subjektiivne, mis tuleneb inimese maailmatunnetuse puudulikkusest.
Aga teile olen ka paljukordselt tõestanud, et kasulikkus ja kahjulikkus mõjutavad asju füüsiliselt/objektiivselt, ning et mis mõjutab asju füüsiliselt, on füüsiline/objektiivne, mitte aga subjektiivne, milline subjektiivne midagi füüsiliselt ei mõjuta. Loogiline järeldus on, et millegi kasulikkus ja kahjulikkus on objektiivsed, mitte aga subjektiivsed. Aga paistab et teile on nii see tõestus kui ka kõik ülejäänud tõestused nagu hane selga vesi. -
Rage
Kalev sa jälle vastad küsimusest mööda,.
Vasta küsimustele:
1) Kas objektiivne reaalsus on juhuslik ja määramatu või mitte?
2) Kas soovid tõde välja selgitada või tahad oma deterministlikku usku kuulutada? -
To Rage
(((1) Kas objektiivne reaalsus on juhuslik ja määramatu või mitte?)))
Objektiivne reaalsus ei ole juhuslik ega määramatu, ning juhuslikkus ja määramatus on subjektiivsed, on inimese maailmatunnetuse iseärasused, tulenedes selle maailmatunnetuse puudulikkusest.
((((2) Kas soovid tõde välja selgitada või tahad oma deterministlikku usku kuulutada?)))
Mina soovin tõde välja selgitada, mitte aga mingit usku uskuda ega kuulutada. Detreminism ei ole usk, vaid on tõestustel-põhjendustel rajanev teaduslik seisukoht. Üldse on usk inimese maailmatunnetuse irratsionaalsuse nähtus, mis teaduslikule maailmatunnetusele omane ei ole. -
To stefan
(((Ja kõik, millel on kõrgus, on kõrge? Või kas on ka midagi, mis ei ole kõrge?)))
Miski asi on kõrge alati millegile või millegi suhtes, ning kõrgust omav asi võib millegile või millegi suhtes ka madal olla. On aga mikski asi millegile kõrge või madal alati objektiivselt selline, mitte aga kellegi arvates ehk mitte subjektiivselt. Täpselt samamoodi on objektiivselt miski asi millegile kuum, külm, soe kasulik ja kahjulik. -
Kalev
Objektiivne<->Subjektiivne
Absoluutne<->Suhteline
Binaarne<->Jooksev
Kui keegi räägib, et maja on punane, siis reeglina ta selles ei hinda kuivõrd punane on maja, vaid seda peetakse binaarseks väljendiks, ehk maja on kas punane, või ei ole punane. Kui sa hakkad rääkima, et iga maja on rohkem või vähem punane, siis kommunikatsioon ei toimi, olgu et puhtalt füüsiliselt võib niimoodi mõtiskleda. Teatud piiri juures on aga inimestel mõistlik kasutada uut värvisõna (roosa vms), aga see on siis inimeste poolt välja kujunenud praktika millele tuleb kohaneda, mitte kogu elu selle vastu võidelda. -
Kalev Jaik
Detreminism ei ole usk, vaid on tõestustel-põhjendustel rajanev teaduslik seisukoht. Üldse on usk inimese maailmatunnetuse irratsionaalsuse nähtus, mis teaduslikule maailmatunnetusele omane ei ole.
Determinism on ammu ümber lükatud kui reaalsusele mittevastav ebateadus. Kui sa kuulutad ebateadust, siis sa kuulutad usku. -
Kalev Jaik
To Offf
(((Ragel on õigus ja Kalev eksib. Reaalses maailmas eksisteerib juhuslikkus ja see on lihtsasti tõestatav. Kalev, sa hiilisid ju enne sellest jutust mööda, kui ma tõin näite eksperimendist, mille saab kodus ise lihtsalt odavalt käepäraste vahenditega korraldada. Võta purk, pane sinna üks must ja üks valge, ühesuurune- ja raskune kuul (võid kasutada muid füüsilistelet parameetritelt sarnaseid objekte). Pigista silmad kinni... võta purgist üks neist objektidest. Saad 50/50 tõenäosusega "musta või valge".)))
Teie poolt kirjeldatud katse on hoopis heaks tõestuseks selle kohta, et juhuslikkus on subjektiivne, mitte aga objektiivne. Seletan. Te kirjeldate midagi objektiivset, mis toimub. Samas aga käsete silmad kinni panna, et te ei näeks ja teaks vähem mis ja miks toimub, ja niimoodi saate juhuslikkuse. Teete silmad lahti ja näete mis toimub, ja teate toimuvast ja selle põhjustest palju paremini kui kinniste silmadega pimedas kobades. Ning nüüd kui te hakkaksite loogiliselt mõtlema, juhtuks selline imeasi, et te hakkaksite aru saama, et toimuva juhuslikkus sõltub sellest, kui hästi või halvasti te toimuvast ja selle põhjustest aru saate. Mida vähem te toimuvast ja selle põhjustest aru saate, seda suuremal määral peegeldub toimuv teie arusaamistes juhuslikuna ja määramatuna, ja mida paremini sellest aru saate, seda vähemal määral juhuslikuna ja määramatuna, ja väga hea nähtavuse ja arusaamise korral väheneb see juhuslikkus sellise lihtsa katse juures nullini. See juhuslikkus ja määramatus on sõltuvuses sellest, kui hästi te objektiivselt toimuvast ja selle põhjustest aru saate. Kuid see mis on objektiivne, et sõltu arusaamistest/teadmistest, kas on või ei ole arusaamisi, või millised need arusaamised on. Et aga juhuslikkus ühes määramatuse ja tõenäosusega sõltub arusaamistest, siis see on järjekordne tõestus selle kohta, et need juhuslikkus, määramatus ja tõenäosus ongi arusaamised ehk subjektiivsed, mitte aga füüsilised/objektiivsed.
Ma ei tea, kuidas seda õigem nimetada oleks, mida sa kirjutad, kas "kretinismiks" või mängid sa teadlikult lolli või siis tegeled sofistika ja sõnade väänamisega, et näidata postitust oma lollaka "teooria" valguses. Siililegi on selge, et kui silmad lahti teha, siis pole see katse enam SEE. Kui meil on katse algtingimustes näiteks (NÄITEKS!!!), et võtame 1kg kaaluvihi ja Kalev võtab 2kg kaaluvihi, siis on katse algtingimusi RIKUTUD ja katse sellisel kujul ei ole KEHTIV.
Seega, Kalev, sinu jampsimine ei "tõesta" mitte midagi, sest sa rikud katse algtingimusi ja kohandaid neid nii, et nad annaks sinu lollakale "teooriale" "tõenduse". Viisakad inimesed ja päris teadlased sedasi ei tee! -
To Offf
Tõestasin küll oma eilses 19.41 postituses väga selgelt ja lihtsalt ära, et juhuslikkus on subjektiivne, mitte aga objektiivne, aga kahjuks teie sellest aru ei saanud. Tõestus oli selline. Me peame midagi toimuvat juhuslikuks. Selle toimuva juhuslikkuse määr aga oleneb sellest, kui hästi me sellest toimuvast ja selle põhjustest aru saame. Saame halvasti aru, nagu näiteks ei näe kinniseotud silmadega mis toimub ja otsime pimedas kobamisi, on toimuva juhuslikkus hiiglasuur, mida ütleb ka vanasõna „ nagu pime kana otsib tera”. Kuid ühes parema arusaamisega väheneb see juhuslikkus kuni nullini. Et toimuva juhuslikkus sõltub arusaamisest, siis see tõendab, et juhuslikkus ongi arusaamine ehk subjektiivne, mitte aga füüsiline/objektiivne. Sest miski objektiivne arusaamistest ei sõltu, juhuslikkus aga sõltub.
Millegi kasulikkus kellegile aga ei sõltu arusaamistest, mis tõendab, et kasulikkus on füüsiline/objektiivne, mitte aga subjektiivne. -
Kalev Jaik
To Offf
Tõestasin küll oma eilses 19.41 postituses väga selgelt ja lihtsalt ära, et juhuslikkus on subjektiivne, mitte aga objektiivne, aga kahjuks teie sellest aru ei saanud. Tõestus oli selline. Me peame midagi toimuvat juhuslikuks. Selle toimuva juhuslikkuse määr aga oleneb sellest, kui hästi me sellest toimuvast ja selle põhjustest aru saame. Saame halvasti aru, nagu näiteks ei näe kinniseotud silmadega mis toimub ja otsime pimedas kobamisi, on toimuva juhuslikkus hiiglasuur, mida ütleb ka vanasõna „ nagu pime kana otsib tera”. Kuid ühes parema arusaamisega väheneb see juhuslikkus kuni nullini. Et toimuva juhuslikkus sõltub arusaamisest, siis see tõendab, et juhuslikkus ongi arusaamine ehk subjektiivne, mitte aga füüsiline/objektiivne. Sest miski objektiivne arusaamistest ei sõltu, juhuslikkus aga sõltub.
Millegi kasulikkus kellegile aga ei sõltu arusaamistest, mis tõendab, et kasulikkus on füüsiline/objektiivne, mitte aga subjektiivne.
Ah, ära räägi lollusi. See jutt on isegi sinu kohta, Kalev, väga rumal. Kui me ei pane silmi kinni, siis pole üldse tegemist juhusliku sündmusega eksperimendi mõttes. See on mingi teine eksperiment, mis ei tõesta mitte mitte midagi. Vähemalt tõenäosuse kontekstis. Aga kui sa nii väga tahad võta 2 palli asemel näiteks neutron ja prooton. Aja silmi punni palju tahad, vaadata sa neid ikka ei saa. -
To Offf
(((Kui me ei pane silmi kinni, siis pole üldse tegemist juhusliku sündmusega eksperimendi mõttes.)))
Väga õige! Kui me silmi kinni ei pane ja näeme ehk saame aru milline pall on valge ja milline must, ja võtame õige palli, ning siis ei ole siin midagi juhuslikku. Aga kust siis tuleb juhuslikkus, kui me silmad kinni paneme? Juhuslikkus tuleneb sellest, et me ei näe ega tea mis toimub, ehk teame sellest puudulikult. Juhuslikkus tuleneb meie teadmiste puudulikkusest, ning ongi meie selline teadmine millegi kohta, millest ja mille põhjustest teame me puudulikult.
Püüdke aru saada, et midagi juhuslikku ei ole seal, kus me objektiivselt toimuvast hästi aru saame, on aga seal, kus me aru ei saa või saame puudulikult aru, ning juhuslikkus kahaneb ühes sellega, kui me toimuvast ja selle põhjustest hakkame paremini aru saama. -
Kalev Jaik
To Offf
(((Kui me ei pane silmi kinni, siis pole üldse tegemist juhusliku sündmusega eksperimendi mõttes.)))
Väga õige! Kui me silmi kinni ei pane ja näeme ehk saame aru milline pall on valge ja milline must, ja võtame õige palli, ning siis ei ole siin midagi juhuslikku. Aga kust siis tuleb juhuslikkus, kui me silmad kinni paneme? Juhuslikkus tuleneb sellest, et me ei näe ega tea mis toimub, ehk teame sellest puudulikult. Juhuslikkus tuleneb meie teadmiste puudulikkusest, ning ongi meie selline teadmine millegi kohta, millest ja mille põhjustest teame me puudulikult.
Püüdke aru saada, et midagi juhuslikku ei ole seal, kus me objektiivselt toimuvast hästi aru saame, on aga seal, kus me aru ei saa või saame puudulikult aru, ning juhuslikkus kahaneb ühes sellega, kui me toimuvast ja selle põhjustest hakkame paremini aru saama.
See pole teadus vaid EBAteadus. Meil on vaja genereerida juhuslik sündmus. Ja kui sulle pallid ei meeldi, võta elektron -- võid ajada silmad pähe nii pungi, et nad sul pealuu seest välja kukuvad, aga elektroni kiirust ja asukohta samal ajal sa ikkagi "näha" ei saa. Määramatuse printsiip kehtib. (ja kaudselt on see seotud ka juhsulike sündmustega). "Hästi aru saamine" != "eksperimendi lähtetingimuste rikkumine". Või oled sa liiga loll, et sellest aru saada! Juhuslikkus ei tule "teadmiste puudulikkusest" vaid on objektiivse reaalsuse lahutamatu osa. Täpselt nagu kaos on objektiivse reaalsuse lahutamatu osa. (Graafikut mäletad, mis ma sulle panin). Kommenteerinud sa seda pole. Ei oska, jah? -
To Offf
(((Ja kui sulle pallid ei meeldi, võta elektron -- võid ajada silmad pähe nii pungi, et nad sul pealuu seest välja kukuvad, aga elektroni kiirust ja asukohta samal ajal sa ikkagi "näha" ei saa. Määramatuse printsiip kehtib. )))
„Nägemine” siinkohal tähendab teadmist, arusaamist, mitte aga seda, mida olend silmaga näeb. Näiteks metsloom maanteel kah näeb, et auto tuleb, aga aru sellest saab nii puudulikult, et ei oska astuda 2 meetrit kõrvale ja jääb vaatamata oma väga heale ja inimesest paremale nägemisele auto alla. Elekrtrone inimene silmaga ei näe, aga tuvastab need ehk saab nendest teada teistel meetoditel kui otseselt silmaga nägemine. Ühine metslooma ja inimese maailmatunnetusele on see, et metslooom saab maanteel liikuvast autost ja selle mõjust kokkupõrkel temaga puudulikult aru, ja samamoodi puudulikult ka inimene elekroni ja footoni käitumisest ja selle põhjustest, ning sellest ehk arusaamise puudulikkusest tuleneb ka juhuslikkus ja määramatus. See juhuslikkus ja määramatus kaheneb vastavalt sellele, mida paremini olend millegist aru saama hakkab, mida tõendab näiteks ka liiklusõnnetuste juhuslikkus-tõenäosus.
Näiteks omapäiselt maanteel jalutav 2 aastane laps saab autodest ja nende liikumisest ja mõjust kokkupõrkest temaga peaaegu sama puudulikult aru nagu metsoom, mistõttu tema auto alla jäämise tõenäosus on hiiglasuur. Kuid vastavalt sellele, kuidas lapse arusaamine ehk teadlikkus areneb, väheneb ka tema auto alla jäämise tõenäosus tema 20 aastaseks saamiseks peaaegu kuni nullini, juhul kui ta on tähelepanelik, ei ole loll ega ei ole purjus. Liiklusõnnetuse tõenäosus ja juhuslikkus kahanevad ühes inimese arusaamise arenguga ja suurenevad jälle ühes arusaamise kahanemisega nagu näiteks mõistuse vaheaegadel ja purjusolekus. Juhuslikkuse ja tõenäosuse sõltuvus arusaamisest aga tõendab seda, et need juhuslikkus ja tõenäosus ongi arusaamised ehk subjektiivsed, ei ole aga objektiivsed. -
" Elekrtrone inimene silmaga ei näe, aga tuvastab need ehk saab nendest teada teistel meetoditel kui otseselt silmaga nägemine. Ühine metslooma ja inimese maailmatunnetusele on see, et metslooom saab maanteel liikuvast autost ja selle mõjust kokkupõrkel temaga puudulikult aru, ja samamoodi puudulikult ka inimene elekroni ja footoni käitumisest ja selle põhjustest, ning sellest ehk arusaamise puudulikkusest tuleneb ka juhuslikkus ja määramatus."
Enohh, tüüpiline Kalev. Võtab ja segab ühte jaburdamisse kokku metsloomad ja elementaarosakesed. Kuna see metsloomade jutt oli ilmselt ägedama jampsimisehoo ajal kirjutatud, siis seda üldse ei kommenteeri. Mis puutub elektroni, siis võid sa seda "tuvastada" ka muude vahenditega. Tuvasta palju tahad, elektroni kiirust ja asukohta SAMAL AJAHETKEL sa määrata ei saa. Teaduslik fakt! Määramatuse printsiip kehtib. Lisaks on elementaarosakeste käitumise kohta sulle KORDUVALT toodud näidet "kahe pilu katsest". Selle on teinud päris(!) teadlased, kontrollitud tingimustes, see katse on korratav ja kontrollitav, erinevalt sinu eba-teadusest. See katse näitab meile, et elementaarosake ei "eksisteeri" nii nagu nt. kivi meie mõistes eksisteerib, vaid eksisteerib tõenäosuslainena. See ongi see, mida me maailmast järjest paremini teame -- tõenäosused ja juhuslikkus on objektiivselt olemas. -
Kalev Jaik
Me oleme juba korduvalt viidanud, et su väide/usk on vale ja see on praeguse teaduse konsensuslik seisukoht. Arvestades, et oled öelnud, et tahad tõde välja selgitada, siis palun ma viitan materjalile mille läbi töötamisega sa võiksid jõuda tõeni ja aru saada miks su uskumus vale on.
1) Kas objektiivne reaalsus on juhuslik ja määramatu või mitte?
Objektiivne reaalsus ei ole juhuslik ega määramatu, ning juhuslikkus ja määramatus on subjektiivsed, on inimese maailmatunnetuse iseärasused, tulenedes selle maailmatunnetuse puudulikkusest.
https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/7035
https://et.wikipedia.org/wiki/Kvantmehaanika
Lisaks võid Savlejevi Füüsika III õpikut lehitseda.
Kui sa materjalidest aru ei saa, anna märku, leian sulle lihtsamalt kirjeldatud seletusi. Sinu mitte arusaamine ei ole tõe kriteeriumiks ja mateeria käitumine kui tõenäosuse laine on fakt mis on korduvalt kontrollitud ja teaduslikult ka ära tõestatud ja seletatud ja tänapäeva maailm ja tehnika on täis sellel faktil rajanevaid rakendusi.Kalev Jaik
Mateeria käitumine kui tõenäosuse laine sai tõestatud 1920ndatel aastatel, sellega on Determinism kui aegunud teadus ümber lükatud.
2) Kas soovid tõde välja selgitada või tahad oma deterministlikku usku kuulutada?
Mina soovin tõde välja selgitada, mitte aga mingit usku uskuda ega kuulutada. Detreminism ei ole usk, vaid on tõestustel-põhjendustel rajanev teaduslik seisukoht. Üldse on usk inimese maailmatunnetuse irratsionaalsuse nähtus, mis teaduslikule maailmatunnetusele omane ei ole.Niisiis aastal 1927 sai elektronide difraktsioon lõpliku kinnituse ja kaks aastat hiljem, 1929. a., anti de Broglie’le Nobeli füü-sikaauhind „elektroni lainelise olemuse avastamise eest“. 1937. a. said Nobeli auhinna ka C. Davisson ja G. Thomson „kristallidelt elektronide difraktsiooni“ avastamise eest. Olgu veel meenutatud, et 1897. a. oli G. Thomsoni isa J. J. Thomson avastanud subatomaarse osakese – elektroni –, mõõtes ära selle laengu ja massi. Nüüd, 30 aastat hiljem, tegi poeg kindlaks selle osakese lainelise olemuse. Klassikalise füüsika maailmapildis tähendanuks see isa tulemuse eitamist või vähemalt selle tõsise kahtluse alla seadmist. Tol ajal, 20. sajandi teise veerandi alguses, peeti olukorda ikkagi paradoksaalseks. Kulus veel aastakümneid, kuni nendes tulemustes hakati tajuma suure ühtsuse osakelaine järjekordset ilmingut.
Pärast elektronide difraktsiooni avastamist alustati analoogilisi, kuid tehniliselt hoopis keerukamaid katseid teiste objektidega. O. Stern (vt. VII § 5.3) ja Immanuel Estermann (1900–73) registreerisid aastatel 1930–31 ka aatomi- ja molekulikimpude difraktsiooni. Ja lõpuks, Ameerika aatomipommi projekti, Manhattani projekti raames uuris Enrico Fermi oma kolleegidega difraktsiooni ja interferentsi aeglaste neutronkimpudega. Need, esialgu salastatud tulemused avaldati alles 1947. a.
Sul ei ole siin millegi üle vaielda, aksepteeri tõde, determinism on ümber lükatud, determinismil põhinevad teooriad on ümber lükatud. Sa ei saa determinismi kasutada oma "objektiivse kasulikkuse" teooria tõestamiseks, sest see on vale. -
To Rage
Kordan uuesti, et kogu see determinismi eitamise teooria ühes füüsikute poolt eksperimentide tulemuste tõlgendamistega on põhimõtteliselt vale, mis rajaneb sellisele suurele gnoseoloogilisele veale, et füüsikud arvavad ekslikult kõike maailma kohta teadvat --- antud juhul elektronide ja footonite ning nende käitumise põhjuste kohta. Kuna aga tegelikul nad ei tea ehk teavad puudulikult ja mitte alati õigesti, need asjakesed käituvad aga käituvad teisiti kui nemad seda oskavad seletada, siis sellest tulenevalt on nad oma maailmatunnetusliku ehk subjektiivse fenomeni ---juhuslikkuse/ määramatuse ja tõenäosuse --- on omistanud ekslikult ja animistlikult füüsilisele/objektiivsele maailmale.
Juhuslikkus tegelikult on subjektiivne, mida mõned inimesed ekslikult peavad objektiivseks. Kuid kasulikkuse juures on vastupidi, et kasulikkus on objektiivne, mida aga mõned inimesed peavad ekslikult subjektiivseks. Mõlemal juhul on maailmast ühte moodi valesti aru saadud, et on objektiivne reaalsus ja teadmine selle kohta omavahel segi aetud --- objektiivne ja subjektiivne. Mis seda tõendab, et juhuslikkus on subjektiivne, kasulikkus aga objektiivne, seda ja neid paljusid tõestusi ma siinkohal kordama ei hakka. Toon vaide ära kokkuvõtte kasulikkuse subjektiivsuse kontseptsioonist, milles paljastub selle kontseptsiooni valelikkus, ebaloogilisus ja absurdsus vasti kõige selgemini:
„Kasulikkus ja kahjulikkus millegile ei ole nii või teistsugune füüsiline/objektiivne mõju, vaid on arusaamine, kujutlus, teadmine. On olemas selline teadmine ükskõik kuidas, nagu näiteks illusiooni, usu või vaimuhaige luulu ja hallutsinatsiooni kujul, siis on olemas kasulikkus ja kahjulikkus, kui aga sellist teadmist ei ole, nagu näiteks taimel, väikesel lapsel ja koomaseisundis inimesel, siis ei ole ka midagi kasulikku ega kahjulikku. Nii kaua kui inimesed ei teadnud seda, et õhurõhk on kasulik, ei olnud see ka kasulik, sest kasulikkus on teadmine, kui aga tekkis selline teadmine, muutus kasulikuks see teadmine, mitte aga õhurõhk ega selle füüsiline mõju inimesele.” -
Kalev Jaik
See ei ole mingi eitamine vaid on tõestustel-põhjendustel rajanev teaduslik seisukoht. Mateeria käitumine kui tõenäosuslaine on tõestatud fakt.
Kordan uuesti, et kogu see determinismi eitamise teooria ühes füüsikute poolt eksperimentide tulemuste tõlgendamistega on põhimõtteliselt vale
Ja kogu sinu postitus ei sisaldanud mingeid fakte ega argumente. Käitud nagu hull preester, kes ainult kordab, et välk tuleb jumala sõrmest ja teadlased lihtsalt ei tea kuidas välk tekib.
Ise ütlesid, et soovid tõde välja selgitada. Kas sa minu viidatud materjale vaatasid? Kas sa üldse tead millest jutt käib? Kas sa saad aru mida tähendab elektronide difraktsioon?
Palun demonstreeri, et sa oled üldse võimeline diskussiooni pidama. -
To Rage
(((Kas sa saad aru mida tähendab elektronide difraktsioon?)))
Saan aru küll et see elektronide ja valguskvantide käitumine ja selle põhjused on kaasaegsele teadusele veel väga-väga suures osas terra incognita ehk tundmatu valdkond, mida ei osata kuidagi ära seletada teisiti kui oletuslikult tõenäosusega ja juhuslikkusega, kuid eksitakse selles, nagu oleks see tõenäosus ja juhuslikkus omane füüsilistele/materiaalsetele protsessidele, mitte aga inimeste arusaamistele nende protsesside kohta. See aga pole teaduslik asjade käsitlus, diskussioon ega tõestus, kus midagi püütakse tõestada tegelikult tundmatu kohta suvalisi järeldusi tehas, või hoopis mingil teisel teemal jutuga.
See pole teaduslik asjade käsitlus, kus tegelikult tundmatu kohta tehakse suvaline järeldus, et see on juhuslik või tõenäoline objektiivselt , või siis „tõestatakse” kasulikkuse subjektiivsust selliste argumentidega, et nii arvavad ja usuvad kõik inimesed , et seda väidab üks majandusõpetus, või et seda tõendavad logaritmid ja kvantmehaanika. See on ju samasugune soovmõtteline järeldustest tegemine nagu teeb järeldusi isasuguste asjade kohta selgeltnägijast ennustaja pendli, mängukaartide või kohvipaksu järgi.
Teaduslik asjade käsitlus on hoopis teistsugune, ja teaduslikud ning üldse loogilised järeldused subjektiivsuse ja objektiivsuse kohta on sellised. See, mis on sõltumatu arusaamistest, on objektiivne, mis aga on sõltuv arusaamistest, on subjektiivne. Juhuslikkus ja tõenäolisus on sõltuvad arusaamisest, sest mida paremini inimene millegist aru saab, seda vähem juhuslikumaks ja tõenäolisemaks see asi või protsess tema maailmapildis muutub, kusjuures juhuslikkus ja tõenäolisus asenduvad teadmistega põhjuste kohta, mis tähendab seda, et juhuslikkus ja tõenäosus ongi arusaamised ehk on subjektiivsed. Millegi kasulikkus arusaamistest ega hinnangutest ei sõltu, mis tõendab, et kasulikkuse on objektiivne. Näiteks ei sõltu vee kasulikkus olendile sellest, kas olend saab või ei saa sellest aru, mis tõendab et vee kasulikkus olendile ja üldse kasulikkus on objektiivne. -
Kalev Jaik
Saan aru küll et see elektronide ja valguskvantide käitumine ja selle põhjused on kaasaegsele teadusele veel väga-väga suures osas terra incognita ehk tundmatu valdkond,
Kui Kalev kujutab ette teadlasi tõenäosustega tegelemas, kujutab Kalev ette, et teadlased lehvitavad niimoodi kätega nagu Kalev just tegi ja teatavad "Seda ei saagi teada!"
Aga teadlased ei tee nii. Selle asemel teevad nad kavalaid matemaatilisi trikke nende tõenäosuste täpsemaks uurimiseks. Kuidas muidu võiks üks teadlane teada, missugune ühe tõenäosuslaine täpne kuju on? Kalev, näe, ei tea, tema arvab, et jutt tõenäosustest on seesugune lobajutt, mida Kalev ise ajab iga kord, kui ta jamaga vahele jäänud on. -
Kalev Jaik
Saan aru küll et see elektronide ja valguskvantide käitumine ja selle põhjused on kaasaegsele teadusele veel väga-väga suures osas terra incognita ehk tundmatu valdkond,
Sinu väidetel pole mingit alust. Erinevalt sinust on katsed ja tulemused ja teooria tõestustel-põhjendustel rajanev seisukoht, mitte usu kuulutamine. Sinu reaalsuse eitamine ei ole tõekriteeriumiks.
Fakt on, et mateeria levib tõenäosuslainena, kõik katsed kinnitavad seda, objektiivne reaalsus käitub nii.
Kas sa ikka uurisid/lugesid mu viidatud materjale? Soovid äkki täiuslikumaid seletusi või vastupidi lihtsamaid? -
To Rage
(((Fakt on, et mateeria levib tõenäosuslainena, kõik katsed kinnitavad seda, objektiivne reaalsus käitub nii.)))
Faktid küll sellised ei ole ega seda ei kinnita, et millegile objektiivsele on omane juhuslikkus ja tõenäolisus, on aga sellised inimeste vildakad arusaamised faktide kohta. Küll aga tõendavad faktid seda, et juhuslikkus ja tõenäosus sõltub inimeste arusaamistest. Mis aga on sõltuvuses arusaamistest, ei ole objektiivne, vaid on subjektiivne. On väga lihtne ja selge tõestus selle kohta, et mis tegelikult on juhuslikkus, määramatus ja tõenäosus, kas objektiivne või subjektiivne, mida teie aga jätkuvalt ignoreerite.
Sama tõendab ka seda, et kasulikkus on objektiivne, sest see ei ole sõltuvuses arusaamistest. Miski asi on kas kasulik või kahjulik olendile sõltumatult sellest, kas olend või keegi teine sellest aru saab või ei saa, mis kui fakt tõendab seda, et kasulikkus on objektiivne, mitte aga subjektiivne. Ühes kasulikkusega on samamoodi objektiivsed ka millegi varalisus ja varalisuse kvantiteet ehk väärtus. -
Kalev Jaik
To Rage
(((Fakt on, et mateeria levib tõenäosuslainena, kõik katsed kinnitavad seda, objektiivne reaalsus käitub nii.)))
Faktid küll sellised ei ole ega seda ei kinnita, et millegile objektiivsele on omane juhuslikkus ja tõenäolisus, on aga sellised inimeste vildakad arusaamised faktide kohta.
Ma ei saa nüüd aru mida sa valeks pead?
Kas katse tulemust (et elektronid/prootonid/molekulid jne jätavad difraktsioonimustri detektor ekraanile) või arvutusi/põhjendusi miks see nii on?
Ole hea ja korralda katse ja tee oma arvutused ja kirjeldus kuidas katset ja tulemust korrata ja siis seleta palun, miks füüsiline mateeria tekitab difraktsiooni mustri. -
Kalev
Missugune oleks elu ilma Internetita? Ühesõnaga, mitu telliskivi on vaja selleks, et luua sama suur vara kui Internet? Paar triljonit? -
To Rage
(((Ole hea ja korralda katse ja tee oma arvutused ja kirjeldus kuidas katset ja tulemust korrata ja siis seleta palun, miks füüsiline mateeria tekitab difraktsiooni mustri.)))
Neid katseid on paljukordselt tehtud selle ala spetsialistide poolt ja arvutusi tehtud palju paremini, kui mina suudaks seda teha, aga vaatamata sellele ei osata paljutki ära seletada ega põhjustest aru saada. Ehk saadakse aru puudulikult, ja pole ka teada, kas ikka päris õigesti, mistõttu ollakse sunnitud tegema oletusi ja seletama seda juhuslikkusega ja tõenäosuslikkusega, millest aru ei saada. Nii et eksperimendid antud juhul kuigi palju ei aita, aitab aga loogiline mõtlemine ja selle põhjal loogiliste järelduste tegemine, mis on juba kindlamalt teada.
Teada aga on see, et igasugune juhuslikkus väheneb/kaob vastavalt sellele, mida paremini me mingist nähtusest ja selle põhjustest teada saame, ja vastupidi, mida vähem teame ja aru saame, seda suurem on selle nähtuse juures juhuslikkust. Juhuslikkus ühes igasuguse määramatusega ja tõenäolisusega on sõltuvuses arusaamisest. Kuid see, mis on sõltuvuses arusaamistest, on subjektiivne ehk ongi arusaamine, sest miski objektiivne arusaamistest ei sõltu. Nii lihtne see tõestus ongi, et juhuslikkus on subjektiivne, kasulikkus ja varalisuses aga objektiivsed. -
To stefan
(((Missugune oleks elu ilma Internetita? Ühesõnaga, mitu telliskivi on vaja selleks, et luua sama suur vara kui Internet? Paar triljonit?)))
Milline on elu ilma internetita, seda vanemad inimesed mäletavad hästi. See elu on võimalik, aga kehvem. Näiteks mina kuulsin internetist esmakordselt 1958 aastal ühel rahvaülikooli loengul, kus lektor rääkis, et Ameerikas olevat ehitatud esimene elektriline ekraaniga arvutusmasin juba1942 aastal, mis oli olnud nii suur, et ei mahtunud ära ka väga suurde tuppa. Esmakordselt televiisorit nägin ma 1964 aastal, kuna varem olin televiisoritest vaid kuulnud ja ajalehest lugenud. Ise oma silmaga arvutit nägin ma esmakordselt vist 1988 aastal. Arvutit esmakordselt ise proovida sain siis kui ma arvuti ise ostsin 2003, ning internetiühenduse sain alles aasta hiljem.
Internet on vara ning vara suurus on väärtus. Vara ja selle väärtus on objektiivsed, ning nendest nagu üldse objektiivsetest asjadest teada saada pole kuigi lihtne. Ei ole nii, et mina või keegi teine seda täpselt teaksid, ja on võimalik, et sellest ei teata üldse või teatakse valesti. Igal juhul on teadmine varast ja selle väärtusest puudulik, ja eriti teaduse üks ülesanne on püüda sellest võimalikult paremini ja adekvaatsemalt teada saada. Interneti väärtuse kindlakstegemine on veel eriti keeruline, sest internet on teaduse ja tehnika mitmesaja aasta pikkuse arengu tulemus, millisesse arengusse on oma kas suurema või väiksema panuse andnud tuhanded meile mitte teada olevad leiutajad ja avastajad ning muud investorid. Et internet on hiiglasuur vara, see on meile selge, kuid selle vara väärtuse täpsem kindlakstegemine on umbes sama keeruline nagu näiteks inimkeele ja kirjaoskuse väärtuse mõõtmine. -
Kalev Jaik
Internet on vara ning vara suurus on väärtus. Vara ja selle väärtus on objektiivsed, ning nendest nagu üldse objektiivsetest asjadest teada saada pole kuigi lihtne. Ei ole nii, et mina või keegi teine seda täpselt teaksid, ja on võimalik, et sellest ei teata üldse või teatakse valesti.
Aga Jaiguvere hinnakomitee, mis rangelt mõõdab iga asja väärtust, et vältida riisumist?
Eks nemad oskavad öelda mitu telliskivi maailm tahab saada UFO-delt kätte, et loovutada neile Interneti? -
To stefan
(((Aga Jaiguvere hinnakomitee, mis rangelt mõõdab iga asja väärtust, et vältida riisumist? )))
Millegi varalisus ja väärtus on objektiivsed, igasugused väärtuse mõõtmised, arusaamised ja hinnangud ning otsustamised varalisuse ja väärtuse kohta aga on subjektiivsed. Varade vahetusproportsioon ehk hind on objektiivne nagu väärtuski, igasugused hindade määramised ja otsustamised aga subjektiivsed. Ka see, kuidas Jaiguvere hinnekomitee väärtusi mõõdab ja hindasid määrab, on subjektiivne. Sellele subjektiivsele nii nagu üldse kõigele subjektiivsele aga üldomane see, et objektiivne reaalsus peegeldub selles subjektiivsuses puudulikult ja mitte kõiges ega alati adekvaatselt, mis kehtib ka selle subjektiivse kohta, kuidas Jaiguvere hinnakomitee varasid tuvastab, nende väärtust ja hinda mõõdab, määrab ning otsustab.
Kuid erinevalt kõikidest senistest varade tuvastamistest, väärtuste ja hindade mõõtmistest, otsustamistest ja kokkulepetest, teeb Jaiguvere hinnakomitee seda kõike teaduslikul subjektiivsuse ehk teaduse tasandil. Teaduslikul tasandil subjektiivsus ehk maailmatunnetus aga on kõige täiuslikum ja adekvaatsem maailmatunnetus kõikidest subjektiivsustest ehk maailmatunnetustest, ning mida arenenum teadus, seda täiuslikum ja adekvaatsem. Vastavalt sellele ehk teaduslikkusele on Jaiguvere hinnakomitee poolt varade tuvastamine, väärtuste mõõtmine ja hindade ehk vahetusproportsioonide määramine ja korrigeerimine kõige täiuslikum, kompetentsem, adekvaatsem ja õiglasem antud teaduse arengutaseme juures, mis saab üldse olla, kuigi 100% täiuslikkust ja adekvaatsust ei saavuta ka see, ja ka siin tuleb midagi otsustada umbkaudselt, kuigi nii vähe umbkaudselt kui see on võimalik. Senine varade tuvastamine, väärtuste mõõtmine ja hinnakujundus, mida teostavad võhikud omavahelistel võhikilikel kokkulepetel ja sulid pettuste teel selleks et riisuda kellegi varasid, on lausa koletuslik barbaarsus võrreldes teaduslikul tasandil hinnakujundusega tulevases Jaiguveres. -
Kalev Jaik
on Jaiguvere hinnakomitee poolt varade tuvastamine, väärtuste mõõtmine ja hindade ehk vahetusproportsioonide määramine ja korrigeerimine kõige täiuslikum, kompetentsem, adekvaatsem ja õiglasem antud teaduse arengutaseme juures, mis saab üldse olla,
Kas on olemas "tavalisi inimesi" kes sobiksid Jaiguvere hinnakomiteele? -
"Millegi varalisus ja väärtus on objektiivsed, igasugused väärtuse mõõtmised, arusaamised ja hinnangud ning otsustamised varalisuse ja väärtuse kohta aga on subjektiivsed."
Kas see on nii objektiivselt või subjektiivselt?
Kui see on sinu arvamus, siis järelikult subjektiivselt. Objektiivselt nii saab see olla ainult siis, kui sul on olemas mingi otsetee objektiivse tõe juurde, kasutamata mõõtmisi, arusaamisi ja hinnanguid. -
Rage
Ole hea ja korralda katse ja tee oma arvutused ja kirjeldus kuidas katset ja tulemust korrata ja siis seleta palun, miks füüsiline mateeria tekitab difraktsiooni mustri.
Kalev ei taha katset teha. Kalev tahab omaette nurgas mantrat pomiseda: "tõenäosusi ei ole olemas. tõenäosused on subjektiivsed". Usuhull, noh.
