Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kalev, praegune ettevõte, mis nõukogude nahaka asemel tegutseb on ca kolm korda efektiivsem, kui vaadata töötaja kohta toodetud jalatsipaare. See on umbkaudne rehkendus, sest täpselt toodetud jalatsipaare mul nahaka kohta võtta ei ole ja võtsin selle sinu kolm tuhat töötajat ning arvestasin aastaplaani järgi (rahas) ning hulgimüügihindade järgi enam vähem aastatoodangu tollaegsele nahakale. Praegu suudab ettevõte 170 töötajaga 2000 paari jalatseid päevas toota. Toodang on ka erinev muidugi, nüüd on materjalide ja mudelite valik mitmekesisem. Nüüd nad teevad torkekindlaid saapaid erinevate taldadega jne. NATO standardidete vastavad nende saapad ja kaitseväele toodavad neid.
    Samas oli siis palgal igasugu sööklatädisid, ei imestaks, kui asutusel oli oma puhkebaas kuskil, mida oli tarvis hooldada ja turvata. Suurettevõte see oli, aga mõtlesingi, et kas palkas üle 5% Tartu tööealistest, mida ma kindlasti ei usu. Nii see umbes tuleks, sest elanikkond oli alla 90 tuhande Tartus 1968. Filiaalidega mujal võis see nii olla küll, et 3000 töötajat.
    Almeta oli pisike tootmisüksus Võru tänaval, seal tehti potte ja padasid. Kartuli transportööre seal küll ei toodetud. Olen seal käinud, kui see veel töötas. Kujutan ette, et üle autokoorma toodangut sealt ei tulnud päevas. Ma käisin seal Tartu Autovedude konteinerautoga. NSVL-s oli oma konteinerite standard, need olid erineva mõõduga konteinerid, mida siis plommitult veeti veoautodega, nii taheti transporti efektiivsemaks muuta. Need konteinerid olid pisikesed võrreldes praeguste merekonteineritega. Ja ühe sellise konteineri järel ma seal Almetas käisin, mis oli siis arvatavasti padasid täis. 5 tonnise auto peale mahtus neid konteinereid ikka seal 5-6 tükki. Võite ette kujutada, kui väikesed pidid tootmismahud seal Almetas olema. Mäletan, et hoov oli nii väike, et pika veoautoga ei õnnestunud kuidagi ümber pöörata seal. Kas sa seda tahtsidki erastada ja pidasid seda vägevaks nõukogude tehaseks? Selliseid üksusi pandi kinni juba nõukogude ajal.
    Minu kodulinnas pandi 70-datel väike limonaaditehas seisma, mis suutis ehk koorma paar limonaadi toota päevas. Kogu sisseseade jäeti maha, tatikana käisin seal rüüstamas.
    Tänapäeval ei tuleks kõne alla, et toodad koorma padasid päevas ja elad sellega ära. See hõlmab endas lihtsat ja levinud tehnoloogiat, mida tehakse tohutus koguses.
    Tartu kubises tol ajal sellistest väikestest tootmisüksustest.
    Nüüd on seda teed mindud, et me ei kasuta protektsionismi selliste tootmisüksuste kaitsmiseks välismaise toodangu eest ja ekspordiga "maksame" nende pottide ja padade eest.



  • "Ühe kütuse kasutamine on sellele mootori funktsioneerimisele enam kasulikum kui teise kasutamine, sest sellega toimub gaasiplahvatus silindris aeglasemalt, lööklaine kolvile on väikesem ja sellepärast on mootori detailide purunemise tõenäosus väiksem, mootor kulub vähem, ning kasutegur on kah suurem."

    Ot-ot-ot, kas majandusteadlane, kes oma sõnade järgi soojusmootoritest ja nende teooriast suuremat ei tea on nüüd välja tulnud fundamentaalse avastusega, et "lahjema" kütusega ja aeglasemalt töötavad soojusmootorid on suurema kasuteguriga. Muidugi, kui sinu avastus õige oleks, et TD II ei kehti, siis vist olekski nii.
  • To Kristjan 1
    (((Kalev, praegune ettevõte, mis nõukogude nahaka asemel tegutseb on ca kolm korda efektiivsem, kui vaadata töötaja kohta toodetud jalatsipaare.)))

    Ja mis siis, kui praegune saapavabrik ongi töölise kohta 3 korda efektiivsem kui see oli üle 50 aasta tagasi Nõukogide ajal. See kõik ei õigusta praegust majandussüsteemi, kapitali riisumist rahvalt maffiale, sabotaažiga tekitatavat nõudluse nappust ehk igavest üles-alla kõikuvat majanduskriisi ja tööpuudust, riisumistega saavutatavat kolossaalselt suurt sotsiaalset ebavõrdsust ja hädasid, ja muidugi mitte ka võltse akadeemilist majandusteadust, juurat ja poliitikat. Muidugi, riisumine ja riigi enese poolt teostatav sabototaaž oli omame ka Nõukogude majandussüsteemile, aga mitte nii suures ulatuses ja nii ränkade tagajärgedega nagu praegu ja üldse lääne ehk „kapitalistlikus” majandussüsteemis, mis on vaid näiliselt „kapitalistlik” ja „turumajandus”, ehk on vaid lavastatud selliseks.

    Mis aga puutub tööviljakusse ja tootmise tehnoloogiatesse, siis need arenesid nii Nõukogude ajal kui ka praegu ehk lääne tüüpi majandussüsteemis, kord ühes kiiremini kui teises, kord jälle vastupidi vastavalt sellele, kui suures ulatuses kus ja kuna riik teostab oma riisumisi ja sabotaaže ja paneb peale majanduse funktsioneerimisele ja arenemisele takistavaid pidureid. Aga vaatamata kõikidele hädadele arenes Nõukogude majandussüsteem keskmiselt ikkagi kiiremini kui lääne oma, ja oli ka töörahvale igati soodsam.

    Et tööviljakus tõusis ja tootmise tehnoloogiad arenesid ka Nõukogude Liidus jõuliselt , seda tõendab näiteks seegi fakt, et juba Nõukogude ajal sellessamas saapavabrikus mindi üle vanalt naelutatud jalanõude tootmiselt valatud-liimitud tallaga jalanõude tootmisele, mis oli väga suur tööviljakuse ja tootmise produktiivsuse suurendamine. Velgi varem oli üle mindud puidust tikkudega saapatalla kinnitusest messingist naeltele, mida juba lõi mitte inimene käsitsi iga tikk eraldi, vaid automaat.
  • To Offf
    (((Ot-ot-ot, kas majandusteadlane, kes oma sõnade järgi soojusmootoritest ja nende teooriast suuremat ei tea on nüüd välja tulnud fundamentaalse avastusega, et "lahjema" kütusega ja aeglasemalt töötavad soojusmootorid on suurema kasuteguriga. )))

    1. 'Ei, ma ei rääkinud mitte mootori küttesegu „lahjusest” ega mootori töötamise kiirusest, vaid mootori silindris toimuva gaasiplahvatuse detonatsiooni kiirusest, mis erinevate kütuste kasutamisel on erinev, ning milline liiga kiire plahvatuse lööklaine avaldab plahvatuse hetkel kolvile liiga suurt jõudu mis põhjustab mootoris liiga suuri hõõrdumisi ja kulumisi , vähendab niimoodi kasutegurit, ja suurendab mootori detailide purunemise tõenäosust. Liiga kiire detonatsiooni vältimiseks mootori silindris mõningaid bensiine etüleeritakse.
  • Kalev Jaik
    Rage
    sündmused objektiivses reaalsuses koosnevad paljudest objektidest ja jõududest ja mõjudest ja need on korraga nii kasulikud kui kahjulikud (ehk võrdsed).. kasulik/kahjulik on ainult millegi suhtes ja selleks me peame oma subjektiivses maailmatunnetuse peegelduses defineerima millise protsessi/tulemuse suhtes me seda hindame/võrdleme.. oledki väga hästi ära tõestanud ise, et kasulikkus/kahjulikkus on subjektiivsed mitte objektiivsed.

    Ei, see on minu poolt öeldu valesti tõlgendamine. Millegi kasulikkus ja kahjulikkus mingile protsessile ei ole subjektiivsed, vaid on objektiivsed, ja hoopis kasuliukkusest ja kahjelikkusest arusaamised/hinnangud on subjektiivsed.
    Nagu tüüpiliselt, sa lihtsalt kordad väidet, mitte ei tegele diskussiooniga kus sa püüaksid mu argumente ümber lükata..
    Kalev Jaik
    Rage
    Tundub, et sa mäletad väga hästi seda näidet kui laev liikus tuule mõjul 100m kaist eemale ja mitte ükski laevale mõjunud jõud ei saanud olla kahjulik, ise ka tunnistasid seda fakti.

    Ei, mina pole seda tunnistanud, et laev liikus kaldast 100m eemale ja ükski laeva liikumisele mõjunud jõud ei olnud sellele kahjulik. Vastupidi, väga paljud jõud olid sellele ehk laeva liikumisele kahjulikud, nagu näiteks hõõrdumised, laeva mass, gravitatsioon, laevajuhi poolt sellise liikumise takistada püüdmine, ja üldse kõik mis seda liikumist takistasid, olid sellele kahjulikud. Paljud teised mõjutused, mis seda laeva liikumist põhjustasid ja soodustasid, nagu näiteks tuul ja valvemadruse magama jäämine, olid sellele kasulikud.
    Tundub, et sa ikkagi üldse ei mäleta seda näidet. Tuletan meelde. Jälgisime objektiivses reaalsuses toimunud sündmust kus kai küljest pääses lahti jaht kus ühtegi inimest ei olnud. Laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul. Täiesti neutraalne ja subjektiivsusest vaba objektiivne sündmus. Nüüd peamine, analüüsides seda sündmust võime tuvastada, et objektiivselt ei saanud mitte ükski jõud või mõju sellele sündmusele olla kahjulik.
  • Kalev Jaik
    Mina ükskord oma juba üsna päevinäinud kirsasaabastes jooksin läbi terve Tartu-Otepää maratoni 42 km, mille üle siis teised jooksjad irvitasid nagu lollaka maaimaime üle, aga kirsad pidasid vastu, ega polnud ka jalad hõõrdunud.


    Kirsad olid sulle antud töövahenditena kasutamiseks. Sina käisid sellisel kergemeelsel üritusel tootmisvahendeid läbi kulutamas ja pillamas. Sa kuritarvitasid oma ametiseisundit ja ei kasutanud tootmisvahendeid sihipäraselt. See on ju riigivara riisumine.
  • "'Ei, ma ei rääkinud mitte mootori küttesegu „lahjusest” ega mootori töötamise kiirusest, vaid mootori silindris toimuva gaasiplahvatuse detonatsiooni kiirusest, mis erinevate kütuste kasutamisel on erinev, ning milline liiga kiire plahvatuse lööklaine avaldab plahvatuse hetkel kolvile liiga suurt jõudu mis põhjustab mootoris liiga suuri hõõrdumisi ja kulumisi , vähendab niimoodi kasutegurit, ja suurendab mootori detailide purunemise tõenäosust. Liiga kiire detonatsiooni vältimiseks mootori silindris mõningaid bensiine etüleeritakse. "

    Ja miks sa tõid sisse selle KÕRVALISE TEEMA??? Detonatsioon on tõepoolest mootorile äärmiselt kahjulik aga tegemist pole ka enam mootori NORMAALSE tööprotsessiga. Muide, kuna etüleeritud bensiin on ÄÄRMISELT MÜRGINE, siis selliseid ei kasutata juba oma tubli 40 aastat või nii umbes sinna kanti.
    Räägime erinevate soojusmootorite tavapärasest tööprotsessist. Kumb on siis mootori tööle kui "arenguprotsessile" kasulikum, kas madalama v. kõrgema oktaanarvuga bensiin, madalam v. kõrgem surveaste. Ja milline arenguprotsess seal üldse toimub.
  • To Rage
    (((Jälgisime objektiivses reaalsuses toimunud sündmust kus kai küljest pääses lahti jaht kus ühtegi inimest ei olnud. Laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul. Täiesti neutraalne ja subjektiivsusest vaba objektiivne sündmus. Nüüd peamine, analüüsides seda sündmust võime tuvastada, et objektiivselt ei saanud mitte ükski jõud või mõju sellele sündmusele olla kahjulik.)))

    Niisiis, midagi subjektiivset ei olnud, ühtegi inimest samuti, aga laev hakkas kaldast kaugemale liikuma, ja teie väidate, et sellele laeva liikumisele ei olevat olnud midagi kahjulikku, ja ju siis ka kasulikku. Kuidas te saate seda väita, kui seda laeva liikumist takistasid väga paljud mõjutused alates näiteks hõõrdumistest, ja soodustavateks ning liikumist põhjustavateks samuti väga paljud mõjutused alates näiteks tuulest?! Protsessile takistav/hävitav mõju on sellele protsessile kahjulik, soodustav aga kasulik, ning midagi muud kahjulikku ega kasulikku ei ole ega saa üldse olemas olla kui sellised objektiivsed mõjud ühele või teisele arenguprotsessile. On veel olemas inimeste arusaamised millegi kasulikkuse ja kahjulikkuse kohta, kuid nendes arusaamistes ega üldse millegis subjektiivses kasulikkus ega kahjulikkus ei seisne, vaid on objektiivne. Millegis subjektiivses võib see millegile objektiivne kasulikkus ja kahjulikkus vaid peegelduda.

    See peaks küll nüüd meile selge oleme, et kasulikkus ja kahjulikkus millegile või kellegile on objektiivsed, mitte aga subjektiivsed, ehk ei ole inimeste arusaamised ega hinnangud. Ühtlasi tähendab see ka seda, et eriline ehk tehislikult loodud kasulikkus ehk varalisus on ja selle kvantiteet --- väärtus --- on objektiivsed, mitte aga subjektiivsed, ehk ei ole inimeste arvamused, ei ole arvamuslikud ega kokkuleppelised asjad, ning et nende arvamuslikeks ja kokkuleppelisteks arvamine on väär.

    On aga paratamatu, et inimestel ka nende subjektiivsustes oleksid arusaamised ja hinnangud millegi kasulikkuse, kahjulikkuse, varalisuse ja väärtuse kohta, sest ilma nende arusaamisteta ei oleks inimese tasemel võimalik üldse majandada. Kuid need inimeste arusaamised/hinnangud millegi kasulikkuse, varalisuse ja väärtuse kohta peavad olema võimalikult adekvaatsemad objektiivse kasulikkuse, varalisuse ja väärtuse suhtes, milline kõige adekvaatsem maailmatunnetus ehk subjektiivsus on teaduslik maailmatunnetus, antud juhul tõelise majandusteaduse maailmatunnetus.
  • Kalev Jaik
    Rage
    Jälgisime objektiivses reaalsuses toimunud sündmust kus kai küljest pääses lahti jaht kus ühtegi inimest ei olnud. Laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul. Täiesti neutraalne ja subjektiivsusest vaba objektiivne sündmus. Nüüd peamine, analüüsides seda sündmust võime tuvastada, et objektiivselt ei saanud mitte ükski jõud või mõju sellele sündmusele olla kahjulik.
    teie väidate, et sellele laeva liikumisele ei olevat olnud midagi kahjulikku, ja ju siis ka kasulikku.
    Mina pole midagi sellist väitnud. Mina väidan, et objektiivses reaalsuses toimunud sündmusele: Laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul ei saanud ükski sellele mõjunud jõud olla objektiivselt kahjulik.
    Kalev Jaik
    Kuidas te saate seda väita, kui seda laeva liikumist takistasid väga paljud mõjutused alates näiteks hõõrdumistest, ja soodustavateks ning liikumist põhjustavateks samuti väga paljud mõjutused alates näiteks tuulest?! Protsessile takistav/hävitav mõju on sellele protsessile kahjulik
    See millest sina räägid on sinu peas eksisteeriv hüpoteetiline ja eesmärgistatud protsess kus laeva liikumise suund või kiirus on eesmärgistatud, mitte objektiivses reaalsuses toimunud sündmus mis tegelikult aset leidis.

    Tuul ei saanud sellele sündmusele (punktist A punkti B aja Z jooksul) olla kuidagi kahjulik. Kõik mõjud olid objektiivselt "tarvilikud" selle sündmuse tulemuse saavutamiseks, ilma ühegi mõjuta poleks laev jõudnud sellesse punkti või selle aja jooksul mis ta jõudis.

    See kehtib tegelikult üleüldiselt, ilma oma peas mingit eesmärki või hüpoteetilist tulemust ette kujutamata ei saa kasulikkust/kahjulikkust eksisteerida. Kasulikkus/kahjulikkus on subjektiivsed just sel põhjusel.
  • To Rage
    (((See millest sina räägid on sinu peas eksisteeriv hüpoteetiline ja eesmärgistatud protsess kus laeva liikumise suund või kiirus on eesmärgistatud, mitte objektiivses reaalsuses toimunud sündmus mis tegelikult aset leidis.)))

    Selles ehk laeva liikumises ei ole mingit eesmärgistamist, ja kui te leiate siin eesmärgistamist, siis on see vale. Laev liigub sõltumatult sellest, kas mina või keegi teine seda teab või ei tea, ja juhul kui siiski teab, kas tal on või ei ole mingeid eesmärke. Tegemist on füüsilise/objektiivse protsessiga, ning kõik mis seda soodustab, on sellele kasulik, ja kõik mis takistab, on sellele kahjulik, ning kasulik või kahjulik objektiivselt. Mingit subjektiivset kasulikkust ega kahjulikkust ei ole üldse olemas, ning ausaamistes/hinnangutes, juhul kui need ehk peegeldused üldse olemas on, ja ka adekvaatsed on, millegi kasulikkus ega kahjulikkus ei seisne.

    (((See kehtib tegelikult üleüldiselt, ilma oma peas mingit eesmärki või hüpoteetilist tulemust ette kujutamata ei saa kasulikkust/kahjulikkust eksisteerida. Kasulikkus/kahjulikkus on subjektiivsed just sel põhjusel.)))

    See on vale. Millegi kellegile kasulikkuse või kahjulikkuse korral ei pea mingeid kujutltusi, teadmisi, eesmärke üldse midagi subjektiivset olemas olema, ja juhul kui siiski kellegil on, on millegi kasulikkus ja kahjulikkus kui sellised objektiivsed mõjutused sõltumatult nendest ja üldse kõigest subjektiivsest. Näiteks selle õigesti hindamise juures, et mis on või ei ole kasulik inimesele, et tule see üldse arvesse, millised on inimese kujutlused, arusaamised ja eesmärgid, kas neid üldse on või ei ole olemas, vaid arvesse tuleb ainult see, millist objektiivset mõju avaldab miski inimesele kui arenguprotsessile. Inimese arusaamised võivad olla ükskõik kui valed ja luululised, nagu näiteks sellised, et pääseda pärast surma taevariiki jne, aga sellised ega mingid teised eesmärgid ega arusaamised ega nende puudumine ei tule üldse arvesse selle õigesti hindamine juures, mis on või ei ole inimesele kasulik või kahjulik.
  • Kalev Jaik
    Rage
    See millest sina räägid on sinu peas eksisteeriv hüpoteetiline ja eesmärgistatud protsess kus laeva liikumise suund või kiirus on eesmärgistatud, mitte objektiivses reaalsuses toimunud sündmus mis tegelikult aset leidis.

    Selles ehk laeva liikumises ei ole mingit eesmärgistamist, ja kui te leiate siin eesmärgistamist, siis on see vale. Laev liigub sõltumatult sellest, kas mina või keegi teine seda teab või ei tea, ja juhul kui siiski teab, kas tal on või ei ole mingeid eesmärke. Tegemist on füüsilise/objektiivse protsessiga, ning kõik mis seda soodustab, on sellele kasulik, ja kõik mis takistab, on sellele kahjulik,
    Tahad teadust teha, ole täpne. Jälgi täpselt millisest sündmusest jutt, ei ole ainult liikumine vaid ka aeg. Mina räägin objektiivsest sündmusest: laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul. Mingit eesmärki või suunda ei ole. Selle sündmuse suhtes ei saanud ükski mõju või jõud olla kahjulik. Sina aga defineerid oma peas teise sündmuse, sündmuse kus laeva liikumise kiirusel või efektiivsusel või suunal on mingi eesmärk ja ütled, et mingi asi on kahjulik. Räägi ikka samal detailsuse tasemel samast sündmusest. Demonstreeri siis, milline jõud on kahjulik antud sündmuses. Too üks näide mis on 100% vettpidav ja kui ma sulle näitan, et see on vale, siis sa lõpetad diskussiooni mitte ei too järgmist lolli näidet.
    Kalev Jaik
    Rage
    See kehtib tegelikult üleüldiselt, ilma oma peas mingit eesmärki või hüpoteetilist tulemust ette kujutamata ei saa kasulikkust/kahjulikkust eksisteerida. Kasulikkus/kahjulikkus on subjektiivsed just sel põhjusel.
    See on vale. Millegi kellegile kasulikkuse või kahjulikkuse korral ei pea mingeid kujutltusi, teadmisi, eesmärke üldse midagi subjektiivset olemas olema

    Ma just demonstreerisin ja tõestasin sulle, et ei saa olla objektiivselt olemas kahjulikkust ja sealt saab järeldada, et ka kasulikkust. Kasulikkuse/kahjulikkuse jaoks peab olema defineeritud soovitud tulemus või eesmärk.
    Sinu toodud näited on rumalus ja ei oma mingit seost antud diskussiooniga.
  • To Rage
    (((Jälgi täpselt millisest sündmusest jutt, ei ole ainult liikumine vaid ka aeg. Mina räägin objektiivsest sündmusest: laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul. Mingit eesmärki või suunda ei ole. Selle sündmuse suhtes ei saanud ükski mõju või jõud olla kahjulik. Sina aga defineerid oma peas teise sündmuse, sündmuse kus laeva liikumise kiirusel või efektiivsusel või suunal on mingi eesmärk ja ütled, et mingi asi on kahjulik.)))

    Ma ei saa aru, et millest te räägite. Te toote eraldi välja aja faktori, justnagu liikumine toimuks väljaspool aega. Liikumine, protsess ehk arenguprotsess aga ei toimu väljaspool aega. See, et laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul on kõik objektiivne ilma millegi subjektiivseta, nii nagi ka see, et olid paljud objektiivsed mõjutused, mis sellele ehk laeva liikumiseisele mõjusid ühed soodustavalt/kasulikult, teised aga takistavalt/kahjulikult. See kõik on niimoodi objektiivselt ühes millegi laeva liikumisele kasuliku ja kahjulikuga, ja juhul kui me sellest oma subjektiivsuses aru saame ja seda konstateerime, ei tee meie arusaamine ega konstateerumine seda --- kasulikkust ega kahjulikkust ---- subjektiivseks. Teie aga tõlgendate seda nii, nagu poogiks mina kõigele selle ehk objektiivsele juurde mingi eesmärgi, mida mina ei tee, vaid ainult konstateerin fakte.
    (((Ma just demonstreerisin ja tõestasin sulle, et ei saa olla objektiivselt olemas kahjulikkust ja sealt saab järeldada, et ka kasulikkust. Kasulikkuse/kahjulikkuse jaoks peab olema defineeritud soovitud tulemus või eesmärk.)))

    Ei, see pole tõestus, vaid on eksitus. Et miski asi oleks millegile takistav/kahjulik selle juures ei pea olema mingeid arusaamisi ega eesmärke, ega ei pruugi kahjulikkus ega kasulikkus üldse mitte kuidagi seostuda arusaamistega ja eesmärkidega ka siis, kui need arusaamised ja eesmärgid olendil üldse on olemas. Füüsilistel/objektiivsetel arenguprotsessidel, millisest üks on ka selline loom nagu inimene, eesmärki ei ole, ja kõik mis nendele on kasulik või kahjulik, on seda objektiivselt sõltumatult igasugustest arusaamistest ja eesmärkidest.
  • Kalev
    Ma loen Konstantin Jaigist Postimehes 1932:

    "Konstantin Jaik 50-aastane. Tartu suurema kirjutusmaterjali- ja raamatukaupluse ning majade onik K. Jaik pühiteb pühapäeval oma 50 a. sünnipäeva, kus juures võib tagasi vaadata oma äri pikale tegevusele. K. Jaik on juba poisikesena avaldanud ärimehe kalduvusi ja hakanud omalkäel kauplema väikeste asjadega ning visa püüdmise tagajärjel jõudnud niikaugele, et tema praegune kirjutusmaterjali- ja raamatukauplus, mis asub Suurturg 11, üks suurematest Tartus on. Peale selle omab K. Jaik mitu maja Jaama tänaval."
    http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?kid=398802

    Kuidas nende majade omamisega oli Nõukogude Liidu ajal? Kes neid jaikoloogia järgi tegelikult omas?
  • To Rage
    (((Jälgi täpselt millisest sündmusest jutt, ei ole ainult liikumine vaid ka aeg. Mina räägin objektiivsest sündmusest: laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul. Mingit eesmärki või suunda ei ole. Selle sündmuse suhtes ei saanud ükski mõju või jõud olla kahjulik. Sina aga defineerid oma peas teise sündmuse, sündmuse kus laeva liikumise kiirusel või efektiivsusel või suunal on mingi eesmärk ja ütled, et mingi asi on kahjulik.)))

    Ma ei saa aru, et millest te räägite. Te toote eraldi välja aja faktori, justnagu liikumine toimuks väljaspool aega. Liikumine, protsess ehk arenguprotsess aga ei toimu väljaspool aega. See, et laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul on kõik objektiivne ilma millegi subjektiivseta, nii nagu ka see, et olid paljud objektiivsed mõjutused, mis sellele ehk laeva liikumiseisele mõjusid ühed soodustavalt/kasulikult, teised aga takistavalt/kahjulikult. See kõik on niimoodi objektiivselt ühes millegi laeva liikumisele kasuliku ja kahjulikuga, ja juhul kui me sellest oma subjektiivsuses aru saame ja seda konstateerime, ei tee meie arusaamine ega konstateerumine seda --- kasulikkust ega kahjulikkust subjektiivseks. Teie aga tõlgendate seda nii, nagu poogiks mina kõigele sellele ehk objektiivsele juurde mingi eesmärgi, mida mina ei tee, vaid ainult konstateerin fakte.
    (((Ma just demonstreerisin ja tõestasin sulle, et ei saa olla objektiivselt olemas kahjulikkust ja sealt saab järeldada, et ka kasulikkust. Kasulikkuse/kahjulikkuse jaoks peab olema defineeritud soovitud tulemus või eesmärk.)))

    Ei, see pole tõestus, vaid on eksitus. Et miski asi oleks millegile takistav/kahjulik, selle juures ei pea olema mingeid arusaamisi ega eesmärke, ega ei pruugi kahjulikkus ega kasulikkus üldse mitte kuidagi seostuda arusaamistega ja eesmärkidega ka siis, kui need arusaamised ja eesmärgid üldse on olemas. Füüsilistel/objektiivsetel arenguprotsessidel, millisest üks on ka selline loom nagu inimene, eesmärki ei ole, ja kõik mis nendele on kasulik või kahjulik, on seda objektiivselt sõltumatult igasugustest arusaamistest ja eesmärkidest.
  • To stefan
    (((Kuidas nende majade omamisega oli Nõukogude Liidu ajal? Kes neid jaikoloogia järgi tegelikult omas? )))

    Jah, see oli minu isapoolne vanaisa, kes tapeti 1941 aastal küüditamises Nõukogude võimu poolt. Majad natsionaliseeriti ehk riigistati minu vanaisalt 1940 aastal. Saksa ajal oleks need majad omanikule tagastatud, aga kuna omanik ehk minu vanaisa oli jäljetult kadunud, siis anti need majad vanaisa pojale ehk minu isale hooldada. Minu isa aga sõdis rindel Saksa sõjaväes, ja volitas majade hooldamise oma naisele ehk minu emale. 1944 aastal kui tuli Nõukogude võim tagasi, riigistati maajad uuesti ja olid õiguslikult riigi omad kuni 1996 aastani, millal nad tagastati minu vanaisa pärijatele, kelledest üks olen nüüd mina. Kolmest majast kõige suurem, kus enne 1914 aastat oli saksa üliõpilaste seltsi klubi, põles maha 1944 aastal, kaks väikest maja aga on praeguseni alles, ja seal elan mina ja mõned üürnikud. Tänavaäärne maja võeti 1944 aastal Nõukoguse sõjaväe valdusse, ja seal oli siis sõjaväekasarmu ja sõjaväe fotolaboratoorium, ja kogu õue oli siis täis sõjaväe furgoonautosid. 1953 aastal kolis sõjavägi saelt välja ja maja tehti tavalisteks üürikorteriteks.

    Aga kellele need majad kuulusid Nõukogude ajal? Õiguslikult kuulusid need Nõukogude riigile kuni 1990 aasani, ja aastatel 1991 kuni 1996 praegusele Eesti Vabariigile, kellele Nõukogude Liit need kinkis kui üks röövel teisele, milline teine röövil hoidis neid kah oma omanduses enam kui 5 aastat(!), enne kui suvatses pärijatele peale nonde armusantidena kerjamisi, asjatuid ootamisi, nonde mõnitamisi ja pärast pikki kohtuprotsesse siiski tagastada, ja nüüd kuuluvad need majad pärijatele. Selline on nende majade ja terve kinnistu õiguslik ehk juriidiline kuuluvus. Füüsiliselt aga on neid majasid kogu aeg omanud need, kes nendes on elanud ja neid kasutanud, ja kasutavad ka praegu, seda nii üürnikud kui ka mina kui kaasomanik ja üürnike külalised.
  • Kalev
    Niisiis, sinu vanaisa lõi suurt varandus, Nõukogude Liit teda küüditas, ja riigistas tema varandust. Siis 50 aastat hiljem polnud Eesti Vabariik sind unustanud, vaid päästis su vanaisa varandust sinu heaks.

    Ja siit järeldub, et sina kiidad Nõukogude Liitu, ja muudkui kritiseerid Eesti Vabariiki? Loogiline?
  • Kalev, milline arenguprotsess on soojusmootor. Vaata mind väga huvitab see, sest sa tulid välja põhjapaneva avastusega, et madalama oktaanarvuga kütust kasutav, "külmem" ja madalama surveastmega sisepõlemismootor on suurema kasuteguriga. See on väga põnev ja viitab, et kogu inimkond on sisepõlemismootoritest väga valesti aru saanud ja Kalev on teinud järjekordse avastuse.
  • To stefan
    (((Niisiis, sinu vanaisa lõi suurt varandus, Nõukogude Liit teda küüditas, ja riigistas tema varandust. Siis 50 aastat hiljem polnud Eesti Vabariik sind unustanud, vaid päästis su vanaisa varandust sinu heaks.

    Ja siit järeldub, et sina kiidad Nõukogude Liitu, ja muudkui kritiseerid Eesti Vabariiki? Loogiline?)))

    Jah, on väga loogiline, mis selgub siis kui hakata loogiliselt-kriitiliselt arutlema. Siis selgub, et nii Nõukogude Liit kui ka Eesti Vabariik on mõlemad õudsed koletised ja röövlid, aga Nõukogude Liit on nendest ikkagi parem kui Eesti Vabariik. Minule sai see asjaolu selgeks juba 1988 aastal ehk 3 aastat enne selle praeguse Eesti Vabariigi ametlikku väljakuuutamist selle tegelike tegude ja olemuse järgi. Sai nii selgeks, et kui 1991aasta augustis Nõukogude tankikolonn liikus Pihkvast Tallinna poole, et see Eesti Vabariik ara hävitatada, siis olin mina valmis sellel päeval vabatahtlikult minema Nõukogude sõjaväkke kangelaslikult võitlema, kui see oleks aidanud Eesti Vabariigi ärahävitamisele, kui varem alates noorusest keeldusin ma kogu aeg Nõukogude sõjaväkke minemast poliitilistel põhjustel, sest vihkasin Nõukogude Liitu. Minu jaoks olid nii Nõukogude Liit kui ka Eesti Vabariik mõlemad vaenlased, röövlid ja õudsed koletised niisamuti nagu Odysseuse jaoks olid Skylla ja Charybdis, aga üks nendest koletistest oli ikkagi parem kui teine, ja sellepärast tuli väljapääsmatus olukorras ühte nendest eelistada teisele. Ise ma sellel päeval töötasin tehases ja jäin äraootavale seisukohale, saades aru, et toimub mitte tõeline aktsioon ega võitlus, vaid ainult üks tavaline maffia poolt korraldatav poliitikatsirkuse lavastus. Aga siiski pääsemislootus veel õudsema koletise küünte vahelt tekkis, tekkis lootus et võibolla siiski ei ole veel kõik täielikult ja lõplikult kadunud, et võibolla jääb siiski alles veel elamise ja elu jätkamise võimalus järgmistes põlvkondades ka minule. Aga analüüsime seda olukorda detailsemalt.

    Nõukogude Liit röövis minu vanaisa paljaks ja tappis ta. Eesti Vabariik riisus mind paljaks veel suuremast varandusest ja kah sisuliselt tappis nii mind ühes minu tulevaste lastega ja lastelastega, sooritades minu vastu genotsiidi, minult kogutud varanduse ja sissetuleku ja elatusvahendite ärariisumisega steriliseeris mind ehk muutis aeglaselt lõplikult surevaks eluvõimetuks olendiks. Laste saamiseks ja kasvatamiseks minu poolt kogutud varandus oli minult ära riisutud, edaspidise sissetuleku saamise võimalus samuti, mis tähendas genotsiidi ehk surma. Nõukogude Liit kinkis Eesit Vabariigile nii minu vanaisalt röövitud varanduse kui ka minu varanduse, mille siis Eesti Vabariik ära riisus ja maffiale edasi kinkis. Sealjuures tagastas see Eesti vabariik minult kui nüüd juba paljaksriisutud steriliseeritud pool-laibale ühe väikese osa minu vanaisalt röövitud varandusest, minult eneselt riisutud varandust aga üldse ei tagastanud sellest mitte kildugi. Seegi tagastatud varandus oli kahjumlik ehk progresseeruvalt hävinev, ehk mitte kapital, ja võttis ühtlasi eraisikutelt üldse kasumliku kapitali omamamise võimaluse, mida isegi Nõukogude Liit ei teinud, jättes hoiustajatele ikkagi kasumliku kapitali õigusliku omamise võimaluse riigi valduses.
  • Kalev Jaik
    Laste saamiseks ja kasvatamiseks minu poolt kogutud varandus oli minult ära riisutud

    Ma pakun, et NL ajal oli tavaline lapse saamise vanuseks 20-25, ehk sinu puhul aastatel 1962-1967. Kuidas Eesti Vabariik sind tol ajal riisus?
  • stefan
    Kalev Jaik
    Laste saamiseks ja kasvatamiseks minu poolt kogutud varandus oli minult ära riisutud

    Ma pakun, et NL ajal oli tavaline lapse saamise vanuseks 20-25, ehk sinu puhul aastatel 1962-1967. Kuidas Eesti Vabariik sind tol ajal riisus?


    Nõukogude ajal oli kõik korras, Kalevil polnud siis lihtsalt raha veel. Kui tal lõpuks õnnestus inflatsioonlisi rublasid hankida, siis kuulutati need varsti kehtetuks. Kogu lootus eluaegset nikunälga kustutada kustus.
    Ta tundis end eemaletõrjutuna terve oma elu ja arvas, et raha päästab ta. See asi oleks kulmineerinud analoogselt ka siis, kui NSVL poleks kadunud. Sellest ei rääkinud Kalev ühelegi psühhiaatrile, ka tema soovi taga välismaale põgeneda polnud midagi muud kui rahuldamata seksuaalne iha. See oli alandav talle, et kõik teised seda teevad ja tema mitte. Ta otsis võimalust sellest põgenemiseks. Üheks selliseks võimaluseks oli hiljem raha kogumine madratsi alla. Hiljem on ta rääkinud, et EV ajal lahke tädi andis talle. Ma arvan, et tegemiist oli prostituudiga, kellele Kalev maksis. Iseenesest kurb lugu, et vaimselt haiged inimesed seksuaalselt eemaletõrjutud on ja niiviisi kannatvad.
    Ma tean, et vähemasti poliitilistes debattides on Skandinaavia heaolumaades arutatud prostituutide teenuse eest riigi poolt maksmise üle puudega inimestele. Kas seda kuskil ka rakendatud on, ei tea. Vaevalt, et see konkreetne meede Kalevi piinu vähendaks, ta tunneks end ikkka alandatuna, et naisega ilma rahata olla ei saa.
  • To stefan
    (((Laste saamiseks ja kasvatamiseks minu poolt kogutud varandus oli minult ära riisutud
    Ma pakun, et NL ajal oli tavaline lapse saamise vanuseks 20-25, ehk sinu puhul aastatel 1962-1967. Kuidas Eesti Vabariik sind tol ajal riisus?)))

    Mis tähendab laste saamise keskmine vanus, kui minul ei olnud selles vanuses mitte mingisugiseid vähegi võimalikke võimalusi. Esiteks olin ma siis KGB poolt tagakiusatav õigusetu paaria, kellel ei olnud isegi mitte tavalise inimese õigust isikupuutumisele ja seaduse kaitsele, ametlikult töötamise ega passi õigust, ja olin kirjas kui süüdimatu isik ema passis. Pealeselle oli ka minu majanduslik seisukord väga kehv, sissetulek väga väike, elamispind kehv ja väga väike, ametlikult töötamise õigustki mul polnud, mistõttu ka tööstaaž on väike, ja ka praegune pension väiksem kui teistel, tulevikuperspektiivid väga kehvad jne. Mina muidugi üritasin naist saada, et lapsi saada, aga see ei õnnestunud mitte kuidagi, milles minu kehv sotsiaalne staatus ja majanduslik olukord olid ühed suured põhjused. Üritasin siis vähemalt oma kehva majanduslikku olukorda parandada nii palju kui suutsin ja tulevase perekonna jaoks kindlamat majanduslikku baasi luua hoiustajaks ja kapitalistiks hakkamisega. See andis ka kõvasti tulemusi. Kui ma olin juba 40 aastane, tekkisid mulle juba tänu minu rikkusele ka esimesed vähegi reaalsemad naise kandidaadid, ja kahel korral tuli kõne alla isegi abiellumine ja lapse saamine, ja need võimalused järjest avardusid, ja mulle anti ka juba pass. Kõik arenes järjest paremuse poole .... kui olin saanud 46 aastat vanaks algas ühes perestroikaga ja selle jätkumisega --- Eesti Vabariigiga --- kohutav katastroof, mis järjest süvenes, kuni mind lõpuks täielikult paljaks riisuti kogu minu kogutud varadusest ja võeti ära igasugune naise ja laste saamise ehk elamise ja elu jätkamise võimalus. Toimus lõplik hävitav genotsiid. Üritasin ka veel 70 aastaselt last saada, aga see ei õnnestunud vähegi sobivama naisololevuse puudumise tõttu, aga naisolevus osutus kättesaamatuks ikka minu selleks liiga väikese majandusliku rikkuse ehk vaesuse tõttu. Seletasin küll ühele naisolevusele, et sünnitagu mulle minu oma laps, et ma maksan, ja lapse kasvatamisega ei pea ta ise vaeva nägema, et ma võtan lapse oma kasvatada, et juhul kui ma ära surema peaks, saab laps ja tema ise päranduseks minu majaosa ja veel ka aktsiaid mitme korteri jagu, aga temake pidas seda kõike selleks liiga väheseks ehk mind liiga vaeseks. Ikka vaesus ja vaesus, mis suleb inimese ees kõik uksed ja võtab ära elamise ja elu jätkamise võimalused.
  • Kalev Jaik
    Rage
    Jälgi täpselt millisest sündmusest jutt, ei ole ainult liikumine vaid ka aeg. Mina räägin objektiivsest sündmusest: laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul. Mingit eesmärki või suunda ei ole. Selle sündmuse suhtes ei saanud ükski mõju või jõud olla kahjulik. Sina aga defineerid oma peas teise sündmuse, sündmuse kus laeva liikumise kiirusel või efektiivsusel või suunal on mingi eesmärk ja ütled, et mingi asi on kahjulik.
    Ma ei saa aru, et millest te räägite. Te toote eraldi välja aja faktori, justnagu liikumine toimuks väljaspool aega.
    Sa tõesti ei saa. Ei ma ei väida, et liikumine toimuks väljaspool aega. Sinu toodud näited on siiani alati olnud väljaspool seda sündmust. Kirjutasid pika ila kokku, aga jätsid ikka küsimusele vastamata:
    1) Demonstreeri siis, milline jõud on kahjulik antud sündmuses (laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul), mitte väljaspool seda sündmust. Too üks näide mis on 100% vettpidav ja kui ma sulle näitan, et see on vale, siis sa lõpetad diskussiooni mitte ei too järgmist lolli näidet.
    Kalev Jaik
    Rage
    Ma just demonstreerisin ja tõestasin sulle, et ei saa olla objektiivselt olemas kahjulikkust ja sealt saab järeldada, et ka kasulikkust. Kasulikkuse/kahjulikkuse jaoks peab olema defineeritud soovitud tulemus või eesmärk.
    Ei, see pole tõestus, vaid on eksitus.
    Ei, kõik see mis sina siin edasi kirjutad ei ole tõestus, vaid on väide mis baseerub defineerimata mõistetel ja varsemalt tõestamata väidetel:
    Kalev Jaik
    Et miski asi oleks millegile takistav/kahjulik, selle juures ei pea olema mingeid arusaamisi ega eesmärke, ega ei pruugi kahjulikkus ega kasulikkus üldse mitte kuidagi seostuda arusaamistega ja eesmärkidega ka siis, kui need arusaamised ja eesmärgid üldse on olemas. Füüsilistel/objektiivsetel arenguprotsessidel, millisest üks on ka selline loom nagu inimene, eesmärki ei ole, ja kõik mis nendele on kasulik või kahjulik, on seda objektiivselt sõltumatult igasugustest arusaamistest ja eesmärkidest.


  • To Rage
    (((Kirjutasid pika ila kokku, aga jätsid ikka küsimusele vastamata:
    1) Demonstreeri siis, milline jõud on kahjulik antud sündmuses (laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul), ....)))

    Ma ei jätnud ühelegi küsimusele vastamata, ja vastasin väga selgelt ja põhjalikult. Oli selline laeva liikumine, ja olid väga paljud mõjutused, mis seda takistasid/pidurdasid ehk olid sellele kahjulikud, ja teised mõjutused, mis seda põhjustasid/soodustasid ehk olid sellele kasulikud, ja seda kõike objektiivselt ilma igasuguse subjektiivsuseta, ilma eesmärkideta ja sõltumatult kõigest subjektiivsest. Kust te võtate selle, nagu see oleks eesmärgipärane, või mina tooksin siia sisse soovitud tulemuse, soovid ja eesmärgid, jääb mulle arusaamatuks.

    Tõestatud on, et millegile kasulik ja kahjulik on objektiivsed, mitte aga subjektiivsed, millest iga mõtlev inimene peaks ka aru saama. Kasulikkuse ja kahjulikkuse subjektiivseteks arvamise juures peaks tulemus olema nii vale ja absurdne, C vitamiin on inimesele kasulik siis, kui inimesed aru saavad, et selline asi olemas on, ja on kasulik. Kui arusaamine puudub, siis see ka kasulik ei ole, sest millegi kasulikkus on arusaamuslik/subjktiivne, mitte aga füüsiline/objektiivne.
  • Kalev Jaik
    Rage
    Kirjutasid pika ila kokku, aga jätsid ikka küsimusele vastamata:
    1) Demonstreeri siis, milline jõud on kahjulik antud sündmuses (laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul), ....
    Ma ei jätnud ühelegi küsimusele vastamata, ja vastasin väga selgelt ja põhjalikult. Oli selline laeva liikumine, ja olid väga paljud mõjutused,

    mis sul arusaamatuks jäi?

    Too üks näide mis on 100% vettpidav ja kui ma sulle näitan, et see on vale, siis sa lõpetad diskussiooni mitte ei too järgmist lolli näidet.
    Võta üks jõud mis sinu arvates on kahjulik selles sündmuses ja selle tulemuse suhtes. Kirjelda/analüüsi seda ja eista oma põhjendus, mitte ära aja üldist mulli.
  • Kalev Jaik
    Pealeselle oli ka minu majanduslik seisukord väga kehv, sissetulek väga väike, elamispind kehv ja väga väike, ametlikult töötamise õigustki mul polnud, mistõttu ka tööstaaž on väike

    Su ema tahtiski 1983 aastal osta maja 25 000 rublaga, aga sina seda takistasid kuna oli "raha raiskamine":
    https://books.google.ee/books?id=Fg_ED4icdu8C&pg=PA521&lpg=PA521&dq=tuuli+jaik&source=bl&ots=53RTBZp2Y-&sig=ACfU3U1Y4kZOx3xCqgrhXI0ibsb9gTseZw&hl=sv&sa=X&ved=2ahUKEwiog6S314XnAhXPk4sKHY9UBTwQ6AEwAnoECAkQAQ#v=onepage&q&f=true

    Kui nüüd lisada su enda kirjutatu, et sa pole 40 aasta jooksul riideid ostnud, magad vedrute peal, on suur aktsiate omanik jne, siis selgubki pilt, et mis puudutab raha, oled sa ise valinud kuidas tegutseda.

    Seevastu ei kahtle ma selles, et NL ja KGB kohtles sind just nii halvasti nagu oled kirjeldanud.
  • Kalev
    "peaks tulemus olema nii vale ja absurdne, C vitamiin on inimesele kasulik siis, kui inimesed aru saavad, et selline asi olemas on, ja on kasulik."
    Absoluutselt ei peaks. See "järeldus" on väär, ega põhine mitte millelgi. Laest võetud "jumalik ilmutus".
  • To Rage
    (((Võta üks jõud mis sinu arvates on kahjulik selles sündmuses ja selle tulemuse suhtes. Kirjelda/analüüsi seda ja eista oma põhjendus, mitte ära aja üldist mulli.)))

    Selles teie küsimuses on vale see, justnagu peaks miski asi kasulik või kahjulik olema tulemuse suhtes ehk tulemusele. Aga kasulik või kahjulik mitte tulemusele, vaid protsessile, arenguprotsessile. Sest tulemus on selline asi, mida peab ette teadma ehk teadma, igasugune teadmine aga on subjektiivne, ning objektiivsete protsesside maailmas, kuhu kuuluvad ka millegile kasulik ja kahjulik, mingeid teadmisi ega midagi muud subjektiivset ei ole. Ei ole millegi peegeldusi kellegi ajus, ja juhul kui ongi, siis millegile kas kasulik või kahjulik nendes peegeldustes ei seisne, sest need on sellised objektiivsed mõjutused ehk jõud.

    Aga mis oli siis kahulik kirjeldatud laeva liikumisele? Laeva liikumisele takistav/kahjulik jõud oli näiteks laeva hõõrdumine vastu vett, mis takistas laeva liikumist nii üldse kui ka liikumist laeva liikumist põhjustava/soodustava tuule kiirusega. Antud juhul oli tuul laeva liikumisele kasulik , hõõrdumine aga kahjulik.
  • Kalev Jaik
    Selles teie küsimuses on vale see, justnagu peaks miski asi kasulik või kahjulik olema tulemuse suhtes ehk tulemusele. Aga kasulik või kahjulik mitte tulemusele, vaid protsessile, arenguprotsessile. Sest tulemus on selline asi, mida peab ette teadma ehk teadma
    Ei pea ju ette teadma. Me vaatleme sündmust mis on toimunud ja analüüsime seda toimunud sündmust.
    Kalev Jaik
    Aga mis oli siis kahulik kirjeldatud laeva liikumisele?
    Jälle sa ei ole täpne, mina ei kirjelda tühiselt laeva liikumist vaid tervet sündmust mis on nelja mõõtmeline. Laeva liikumine ruumis ja ajas. Alguspunkt, lõpp-punkt ja kulunud aeg.

    Kas soovid muuta oma 100% vettpidavat näidet jõust mis oli selle sündmuse/protsessi suhtes kahjulik või jääd oma toodud näitele kindlaks? Ja me võime seda analüüsima hakata ja kui ma sulle näitan, et su toodud näide on vale, siis sa lõpetad diskussiooni mitte ei too järgmist totakat valet näidet?
    Kalev Jaik
    Laeva liikumisele takistav/kahjulik jõud oli näiteks laeva hõõrdumine vastu vett, mis takistas laeva liikumist nii üldse kui ka liikumist laeva liikumist põhjustava/soodustava tuule kiirusega. Antud juhul oli tuul laeva liikumisele kasulik , hõõrdumine aga kahjulik




  • To stefan
    (((Su ema tahtiski 1983 aastal osta maja 25 000 rublaga, aga sina seda takistasid kuna oli "raha raiskamine": )))

    Jah, mina olin sellele minu ema majaostmisele vastu, sest pidasin seda varade mõttetuks raiskamiseks, mis oleks olnud vastupidine tegevus minu püüdlustele varasid koguda ja neid kasumlikuks kapitaliks muuta riigi valduses. Olin selle vastu vaatamata sellele, et ema tahtis maja osta ainult ühe osa tema hoiuste eest, mitte aga minu hoiuste eest, sest mul olid siis juba ammugi emast eraldi ja veel suuremad hoiused. Too maja praegu oleks maksnud vähemalt 80000 eurot. Selgitan, miks ma olin tolle majaostmise vastu.

    Esiteks ei ole maja kapital, vaid on kahanev-amortiseeruv vara, mille hoodamiseks ja remontimiseks tuleb igavasti kulutusi teha ehk varasid raisata, kui kapital on igavesti juurdekasvav ehk kasumlik vara nii selle kapitali omanikule enesele kui ka ühiskonnale ja inimkonnale üldse. Maja osta või ehitada on otstarbekas vaid siis, kui seda on selles elamiseks tõeliselt vaja. Minul ja minu emal aga 1983 aastal enam elamispinnaga nii kitsas käes ei olnud, et oleks pidanud kapitalist loobuma ja selle eest kahjumlik vara --- maja --- ostma. Selleks ajaks olin mina natsionaliseetitud minu vaiaisa majdesse sisse ehitanud veevärgi, ehitanud salaja meie kotrerile juurde veel kaks tuba ja vannitoa, ehitanud aeda aiamaja, kus on hädapärast võimalik ka talvel elada, ja ehitanud aeda suure köetava kasvuhoone. Nii et ruumi meil siis juba oli, ja oleks ruumi jätkunud ka juba tulevase minu naise ja lapse jaoks, aga naist ikka veel ei leidnud mitte kusagilt.

    Teiseks elasime me emaga minu vanaisa natsionaliseeritud majas üürikorteris, mille order oli ema nimel. Seadus aga oli siis selline, et inimesel ei tohi olla korraga eramaja ja riigikorterit. Kui ema oleks ostnud tolle maja, siis oleks temalt see riigikorter ära võetud, me oleksime pidanud siis oma korteri minu vanaisa majas kõigi minu poolt tehtud juurdeehitistega maha jätma ja ümber kolima sinna ema majja, kus mul oleks tulnud siis uuesti hakata vannituba ehitama ja ka muid renoveerimisi ja remontisid tegema. Minule kui teovõimetuks tunnistatud isikule, kes oli ema hoolealune nagu alaealine, ei oleks mingil juhul korterit antud ega jäetud. Siis oleksin ma pidanud kõik, mis ma ehitanud olin, maha jätma, ja siis ei oleks minu vanaisa majasid ega krunti ka praegu enam ammugi alles, ja siia oleks siis riik ehitanud 5 korruselised kortermajad, nagu need on Annelinnas. Juba 1965 aastal oli linnavalitsuse otsus need minu vanaisa majad pärast ühte tulekahju ära lammutada ja asemele ehitada suured kortermajad, ja ka minu emale pakuti siis riigi poolt asemele ühetoalist üürikorterit Annelinnas uues majas. Aga tänu minu remontimistele, mida ma tegin muidugi omal kulul, jäeti need majad ja see krunt siiski alles, ja on praegugi veel alles, mis pärast pärijatele tagastati. Muidu ei oleks ka tagastatud kellegile mitte midagi.
  • Vahepeal kirjutas Kalev kuidas ta kulutas 3 rubla isiklikku raha riigi hüvanguks ja kujutleb nüüd, kuidas see teeb teda palju paremaks, õilsamaks, kvaliteetsemaks ja üldse esmasordilisemaks inimeseks, kellel peaks olema teisi inimesi "lõnguseks teha", koonduslaagrisse pista ja üldse otsustada kuhu ja kuidas nood oma varasid peaks kulutama. Kalev peaks sotsidega liituma, punasusest juba puudu ei tule.
  • To Rage
    (((Kas soovid muuta oma 100% vettpidavat näidet jõust mis oli selle sündmuse/protsessi suhtes kahjulik või jääd oma toodud näitele kindlaks? )))

    Minu näide on tõepoolest vettpidav, ja ma jään selle juurde kindlaks. Muidugi, me võime seda oma subjektiivsuses tagantjärgi kui fakti konstateerida, et laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul. Samuti võime me seda kui fakti oma subjektiivsuses konstateerida, et sellele laeva liikumisele kui arenguprotsessile mõjusid nii takistavad ehk kahjulikud jõud, kui ka põhjustavad/soodustavad ehk kasulikud jõud, et kui neid takistavaid/kahjulikke jõudusid ei oleks olnud, oleks laev liikunud kiiremini. Laeva liikumine nii aeglaselt aga ei tõenda kuidagi seda, et sellele laeva liikumisele ajaga Z midagi takistavat/kahjulikku ei olnud, vaid tõendab hoopis vastupidi, et oli küll, ja oli objektiivselt, et millegile kasulik ja kahjulik on objektiivsed, mitte aga subjektiivsed.
  • Kalev Jaik
    To stefan
    (((Su ema tahtiski 1983 aastal osta maja 25 000 rublaga, aga sina seda takistasid kuna oli "raha raiskamine": )))

    Jah, mina olin sellele minu ema majaostmisele vastu, sest pidasin seda varade mõttetuks raiskamiseks, mis oleks olnud vastupidine tegevus minu püüdlustele varasid koguda ja neid kasumlikuks kapitaliks muuta riigi valduses. Olin selle vastu vaatamata sellele, et ema tahtis maja osta ainult ühe osa tema hoiuste eest, mitte aga minu hoiuste eest, sest mul olid siis juba ammugi emast eraldi ja veel suuremad hoiused. Too maja praegu oleks maksnud vähemalt 80000 eurot. Selgitan, miks ma olin tolle majaostmise vastu.

    Esiteks ei ole maja kapital, vaid on kahanev-amortiseeruv vara, mille hoodamiseks ja remontimiseks tuleb igavasti kulutusi teha ehk varasid raisata, kui kapital on igavesti juurdekasvav ehk kasumlik vara nii selle kapitali omanikule enesele kui ka ühiskonnale ja inimkonnale üldse. Maja osta või ehitada on otstarbekas vaid siis, kui seda on selles elamiseks tõeliselt vaja. Minul ja minu emal aga 1983 aastal enam elamispinnaga nii kitsas käes ei olnud, et oleks pidanud kapitalist loobuma ja selle eest kahjumlik vara --- maja --- ostma. Selleks ajaks olin mina natsionaliseetitud minu vaiaisa majdesse sisse ehitanud veevärgi, ehitanud salaja meie kotrerile juurde veel kaks tuba ja vannitoa, ehitanud aeda aiamaja, kus on hädapärast võimalik ka talvel elada, ja ehitanud aeda suure köetava kasvuhoone. Nii et ruumi meil siis juba oli, ja oleks ruumi jätkunud ka juba tulevase minu naise ja lapse jaoks, aga naist ikka veel ei leidnud mitte kusagilt.

    Teiseks elasime me emaga minu vanaisa natsionaliseeritud majas üürikorteris, mille order oli ema nimel. Seadus aga oli siis selline, et inimesel ei tohi olla korraga eramaja ja riigikorterit. Kui ema oleks ostnud tolle maja, siis oleks temalt see riigikorter ära võetud, me oleksime pidanud siis oma korteri minu vanaisa majas kõigi minu poolt tehtud juurdeehitistega maha jätma ja ümber kolima sinna ema majja, kus mul oleks tulnud siis uuesti hakata vannituba ehitama ja ka muid renoveerimisi ja remontisid tegema. Minule kui teovõimetuks tunnistatud isikule, kes oli ema hoolealune nagu alaealine, ei oleks mingil juhul korterit antud ega jäetud. Siis oleksin ma pidanud kõik, mis ma ehitanud olin, maha jätma, ja siis ei oleks minu vanaisa majasid ega krunti ka praegu enam ammugi alles, ja siia oleks siis riik ehitanud 5 korruselised kortermajad, nagu need on Annelinnas. Juba 1965 aastal oli linnavalitsuse otsus need minu vanaisa majad pärast ühte tulekahju ära lammutada ja asemele ehitada suured kortermajad, ja ka minu emale pakuti siis riigi poolt asemele ühetoalist üürikorterit Annelinnas uues majas. Aga tänu minu remontimistele, mida ma tegin muidugi omal kulul, jäeti need majad ja see krunt siiski alles, ja on praegugi veel alles, mis pärast pärijatele tagastati. Muidu ei oleks ka tagastatud kellegile mitte midagi.

    Ühesõnaga, kõige paremad investeeringud mis sa tegid Nõukogude Liidu ajal oli need mis sa tegid oma majasse.
  • stefan
    Ühesõnaga, kõige paremad investeeringud mis sa tegid Nõukogude Liidu ajal oli need mis sa tegid oma majasse.

    Kusjuures Kalevi kriteerium selle paremuse hindamiseks ei ole mitte "objektiivne väärtus" vaid see, et ta ise veevärki ehitanud oli.

    Kalevit on ülilihtne riisida: tuleb talle ainult öelda, et kui ta suurest varandusest vabatahtlikult ei loobu, riisitakse talt väike varandus ära. Ja suures riisimishirmus lasebki Kalev end paljaks riisida lihtsalt selleks, et riisimist vältida.
  • To stefan
    (((Ühesõnaga, kõige paremad investeeringud mis sa tegid Nõukogude Liidu ajal oli need mis sa tegid oma majasse.)))

    Siin te kasutate mõistet „investeerimine” selle vales võltsi akadeemilise majandusteaduse tähenduses, kus see tähendab varade kuhugi paigutamist, nagu seda on näiteks varade paigutamine sellisesse tarbeesemesse, nagu seda on elumaja. Minu majandusõpetuse ehk tõelise majandusteaduse järgi aga ei ole investeerimine ükskõik kuhu varade paigutamine, vaid ainult varade rakendamine tootmisprotsessi ehk nende muutmine kapitaliks. Kapital samuti ei ole ükskõik milline vara, vaid ainult tootmisprotsessi rakendatud vara. Vastavalt sellele ei ole kullasse, kunstiteostesse, elumajadesse, muudesse tarbeesemetesse ega säästudesse üldse võimalik investeerida, ja sinna varade paigutamine ei ole investeerimine. Tõeliselt ja suurelt eraisikul varasid investeerida oli võimalik vaid riigi valduses olevatesse tehastesse hoiustajaks hakkamise teel, mida ma ka tegin, ja tegin õigesti. Et need investeeringud ehk see kapital minult ja teistelt hoiustajatelt ara riisuti, see on hoopis teine teema ega tähenda seda, et ma oleksin investeerinud valesti. Need minu investeeringud on ka praegu paljukordselt teisenenutena alles, ja igavesti alles, ainult et need pole enam minu omanduses, vaid on minult varade riisujate omanduses. Need investeeringud ei ole kadunud, vaid on ära riisutud ja riisujate omanduses. Nende investeeringutega toimub ka praegu ja igavesti nii nagu ikka investeeringutega ehk kapitaliga, et kapital teiseneb tootmisprotsessis valmistatavaks toodanguks, milline toodang ei ole kapital, sellest toodangust üks osa investeeritakse ehk muudetakse kapitaliks ja teine osa tarbitakse ära, ja nii põhjustab kapital igavesti kestva varade juurdekasvu ja ka kapitali enese igavese juurdekasvu, kui ka teeb võimalikuks ka varade tarbimise. Ka praegu on eraisikul võimalik varasid investeerida põhiliselt ainult kas hoiustajaks või aktsionäriks hakkamise teel, millised investeerimise võimalused on varade riisumiste tõttu tehtud eraisikutele kahjumlikeks.
  • Kalev Jaik
    Laeva liikumisele takistav/kahjulik jõud oli näiteks laeva hõõrdumine vastu vett, mis takistas laeva liikumist nii üldse kui ka liikumist laeva liikumist põhjustava/soodustava tuule kiirusega. Antud juhul oli tuul laeva liikumisele kasulik , hõõrdumine aga kahjulik.
    Kalev Jaik
    Minu näide on tõepoolest vettpidav, ja ma jään selle juurde kindlaks.

    Sinu väide, et mingid jõud on selles sündmuses selle sündmuse suhtes objektiivselt kahjulikud/kasulikud, on vale.
    Kõik selles sündmuses osalenud jõud mõjutasid seda sündmust, aga samas olid ka absoluutselt tarvilikud selle sündmuse toimumiseks täpselt sellisena nagu see toimus. Ükski jõud ei saanud selle sündmuse ja tulemuse suhtes olla kahjulik. Sinu nimetatud hõõrdejõud ja tuul olid mõlemad tarvilikud selle sündmuse jaoks, kui ükskõik emb-kumb nendest sealt sündmusest "ära võtta", poleks laev jõudnud punkti B või aja Z jooksul. Sinu toodud näide, et hõõrdumine on takistav laeva liikumisele, on mingi muu sündmus mis eksisteerib sinu peas (on subjektiivne peegeldus), milles sa analüüsid olukorda kus laeva liikumine läbi vee on eesmärk ja mis on selle eesmärgi suhtes kasulik/kahjulik, meie sündmuses, laev liikus punktist A punkti B aja Z jooksul, ei ole üldse eesmärki ja miski ei saa olla ka seda sündmust "kahjustav".

  • Kalev
    Sul on mingi kummaline arusaam, et investeeringud on omaette eesmärk. Investeeringu ainsaks põhjuseks on tulevikus mingisugune realiseerimine. Seega võid sa väga vabalt investeerida oma majasse või riietesse, eesmärgiga, et tõenäosus, et naiste huvi su vastu kasvab. See omakorda võib elavdada elu mitmel moel, ehk realiseerida investeeringu väärtust.

    Ehk investeerimine tähendab, et sa loobud millestki täna, et homme ja ülehomme oleks parem. Heaks näiteks on siis sinu investeeringud oma majasse, mis tõenäoliselt on tõstnud su elukvaliteeti kauaks ajaks. Väga hea! See kestvalt tõstetud elukvaliteet ongi investeeringu eesmärk.
  • To Rage
    (((Sinu väide, et mingid jõud on selles sündmuses selle sündmuse suhtes objektiivselt kahjulikud/kasulikud, on vale.
    Kõik selles sündmuses osalenud jõud mõjutasid seda sündmust, aga samas olid ka absoluutselt tarvilikud selle sündmuse toimumiseks täpselt sellisena nagu see toimus. Ükski jõud ei saanud selle sündmuse ja tulemuse suhtes olla kahjulik. )))

    See on teil vale arusaamine toimunust. Alguses te järeldate õigesti, et kõik jõud mõjutasid seda sündmust, aga jätate lisamata, et mõjutasid füüsiliselt/objektiivselt ehk olid objektiivsed. Seejärel jätate lisamata, et need objektiivsed jõud ei mõjunud laeva liikumisele kui arenguprotsessile ühte moodi, vaid ühed nendest mõjusid sellele soodustavalt ehk kasulikult, teised aga takistavalt ehk kahjulikult, ja seda jällegi objektiivselt, milliste faktide tunnistamine oleks juba tõestus selle kohta, et kasulikkus ja kahjulikkus arenguprotsessile on objektiivsed. Teie aga hakkate siinkohal edasi vassima ja alusetult järeldama, justnagu oleks takistav/kahjulik jõud laeva liikumisele arusaamine minu peas ehk subjektiivne, seotud mingite eesmärkidega jne. Aga ei ole selle kasulikkuse ega kahjulikkuse juures midagi eesmärgipärast ega midagi muud subjektiivset, ja subjektiivne on vaid minu arusaamine millegi kasulikkusest ja kahjulikkusest laeva liikumisele ja minu poolt selle kui faktide konstateerimine. Arusaamine ja faktide konsrtateerimine aga ei tee kasulikkust ega kahjulikkust subjektiivseteks, mis on objektiivsed, mis on faktilised, mitte aga arusaamuslikud ega konstateerimislikud.
    See et mingi protsess toimus aja Z jooksul, mitte aga kiiremini ega aeglasemalt, ei tähenda, et sellele protsessile ei olnud midagi soodustavat/kasulikku ega takistavat/kahjulikku. Alati on igale protsessile nii kasulikke kui ka kahjulikke objektiivseid mõjusid, ja ka erinevatel määradel üksteise suhtes nii kasulikke kui ka kahjulikke mõjusid. Et see kõik on nii objektiivselt mitte aga subjektiivselt, seda veel täiendavalt tõendab see, et meie subjektiivsustes peegelduvad need nii kasulikud kui ka kahjulikud mõjud puudulikult kui ka võivad üldse mitte peegelduda ehk meie nendest mitte teadlikud olla. Lihtne loogika aga ütleb meile, et ei saa see miski subjektiivne olla, mis subjektiivsuses võib ka mitte eksisteerida ehk mitte peegelduda, millisteks miskiteks on ka millegile nii kasulik kui kahjulik olemine.
  • To stefan
    (((Sul on mingi kummaline arusaam, et investeeringud on omaette eesmärk. Investeeringu ainsaks põhjuseks on tulevikus mingisugune realiseerimine. Seega võid sa väga vabalt investeerida oma majasse või riietesse, eesmärgiga, et tõenäosus, et naiste huvi su vastu kasvab.)))

    Ei, investeerimine ei ole eesmärk ega eesmärk ei ole investeerimine. Eesmärk on eriline kujutlus ehk teadmine ja on subjektiivne, ega pruugi üldse vara olla, võib aga olla mõningatel juhtudel intellektuaalne vara. Investeerimine aga on objektiivne pritsess, on varade rakendamine tootmisprotsessi, kus need varad teisenevad tootmisel loogavaks toodanguks ehk teisteks ja veel suurema väärtusega varadeks, kui seda on investeeritavad varad ehk kapital. Muide, varasid investeerida, kapitaliks muuta ehk toota on võimalik ka ilma igasuguste eesmärkideta, teadmatult ehk ilma igasuguse subjektiivsuseta, nii nagu on võimalik ka varasid niimoodi tarbida/hävitada. Muidugi on võimalik ka varade eesmärgipärane investeerimine ja tarbimine, aga kas see on või ei ole investeerimine või tarbimine, seda ei määra eesmärgid, vaid see on sõltumatu igasugustest eesmärkidest ja arusaamistest, sest on objektiivne. Investeerimine, mis on sama mis tootmine, on selline nagu see on objektiivselt ka sõltumatu nendest eesmärkidest ja arusaamistest, mis seda investeerimist ehk tootmist juhtisid, nii nagu on ka varade tarbimine sõltumatu nendest eesmärkidest ja arusaamistest, mis seda tarbimist juhtisid. Näiteks võib inimese tegevust juhtida eesmärk ja arusaamine nõiduda, kui tegelikult on see hoopis investeerimine ehk tootmine, nagu on ka ohverdamise eesmärk paluda jumalalt armuande ehk niimoodi kerjuse kombel „toota”, kui tegelikult on see lõkketulel varade põletamine hoopis tarbimine ehk varade hävitamine jne. Nii et see mida inimesed ise arvavad investeerimisest/tootmisest, tarbimisest jne, ei pruugi sellised üldse olla, ja nende eesmärgid ega arusaamised ega kokkulepped ei määra seda ära, mis asi või protsess mis on või ei ole.
  • Kalev Jaik
    Investeerimine aga on objektiivne pritsess, on varade rakendamine tootmisprotsessi, kus need varad teisenevad tootmisel loogavaks toodanguks ehk teisteks ja veel suurema väärtusega varadeks, kui seda on investeeritavad varad ehk kapital.

    Kõiki neid tehaseid, mida sina ülistad, nad ei toota midagi muud, kui neid tarbimiskaupu, mida sina põlgad. (Kui tehased kapitalitooteid toodavad, siis selleks, et selle kapitaliga omakorda tarbimiskaupu toota.)

    Tartu Õlletehas on kasulik investeering ainult siis, kui me õlut tarbime. Läbi õlle (mõistliku) tarbimise kasvab inimeste elukvaliteeti, ja niimoodi on investeeringud Tartu Õlletehasesse meile kasulikud. Kui me õlut ei tarbi, muutub tehas väärtusetuks.

    Ühesõnaga Kalev, sa pead otsustama, kas hakata tarbimiskaupu ülistama, või tehaseid põlgama. Muidu sa pole järjekindel.
  • jaiktootmine, nagu me teame eksisteerivad sõltumatult inimesest ja tema arusaamistest, lihtsalt iseenesest või siis Püha Vaimu väel. Jaikinvesteeringud kasvavad jaiktootmisprotsessis lihtsalt iseenesest või siis Püha Vaimu väel. Jaikteadus kubiseb Jumalikest Ilmutustest. Tundub, et Kalev Jaik on väga religioosne inimene, kes vankumatult usub jaikpyha vaimu sisse. (Vara on ainus Jumal ja Kapital on tema Prohvet)
  • stefan
    Ühesõnaga Kalev, sa pead otsustama, kas hakata tarbimiskaupu ülistama, või tehaseid põlgama. Muidu sa pole järjekindel.

    Millal miski jaikosoofikas enne järjekindel olnud on? Jaikosoofika on fraktaalne. Iga järjekindlus oleks oht Kalevi võimule inimestele seletada, et nad ei saa jaikosoofikast aru.
  • To stefan
    (((Kõiki neid tehaseid, mida sina ülistad, nad ei toota midagi muud, kui neid tarbimiskaupu, mida sina põlgad. (Kui tehased kapitalitooteid toodavad, siis selleks, et selle kapitaliga omakorda tarbimiskaupu toota. )))

    Tehased toodavad ehk üldse toodavad varasid, ja sellist liiki varasid, mida on inimestel vaja tarbimise, säästmise ja kapitaliks muutmise ehk investeerimise/tootmise jaoks. Sealjuures on kõik varad nii tarbitavad, säästetavad, kui ka investeeritavad, ning kui mitte just otseselt, siis ühiskonnas varade vahetuste ja teisendamiste kaudu ikkagi. Ka teie nimetatud „tarbimiskaubad” on investeeritavad ehk kapitaliks muudetavad, ja „kapitalikaubad” tarbitavad, nagu näiteks elektrijaama või muu tehase õhkulaskmise, põlema panemise või mingil muul moel väärtusetuks prahiks muutmise teel. Sealjuures see, kuidas ühtesid varasid teist liiki varadeks teisendada, või siis teist liiki varade vastu turul vahetada, ja kuidas tootmise profiili muuta ehk kohandada vastavalt inimeste vajadustele, ei ole ühegis vähegi normaalsemas majanduses probleemiks.

    Inimeste vajadused varade järgi on alati piiramatult suured ja on varadest nappus, ja piiramatult suured on ka inimeste tarbimisvajadused. Sellist olukorda, et inimesed ei taha tarbida, et tarbitavad varasid on üleliia palju, ei ole kunagi olnud ega ka tule iialgi, ükskõik kui rikkaks ka inimesed saavad. Vastavalt sellele on säästmine ja investeerimine võimalik ainult tarbimise piiramise arvel nii, et osa tootmisega loodud varadest jäetakse tarbimata kõigi tarbimisvajaduste vastaselt ehk ihnurina kokku hoides, ja investeeritakse need kokkuhoitud varad tootmisse ehk muudetakse kapitaliks. Muidugi on võimalik ka kõik varad ära tarbida ehk läbi pillata, nagu seda puhtaverelised pillajad teevad, aga siis sureks inimkond vaesusesse nälga. Aga mida enam jäetakse varasid tarbimata ja investeeritakse tootmisprotsessi ehk muudetakse kapitaliks, seda rikkamaks ja kiiremini rikkamaks muututakse, ning rikkamatena avarduvad siis ka tarbimisvõimalused --- enam arukama ja otstarbekohasema tarbimise võimalused.

    Nii et mina ei ole mitte tarbimise vastu, vaid arutu pillava tarbimise ja üldse arutu majandamise vastu, ja muidugi majandusasjadest valesti arusaamiste ja pettuste ning nõmeduste vastu. Majandamise õige eesmärk on mitte tootmine tootmise jaoks, vaid tarbimine, aga see tarbimine saab rajaneda ja rajaneb ainult tootmisele, investeerimisele ehk kapitalile, sest kapital ehk investeerimine/tootmine on ainukene varade allikas, on kõige alus, on see kandev oks, millel inimkond ja iga inimene eraldi üldse püsib ega kuku hukutavasse kuristikku.
  • To Offf
    (((jaiktootmine, nagu me teame eksisteerivad sõltumatult inimesest ja tema arusaamistest, lihtsalt iseenesest või siis Püha Vaimu väel. Jaikinvesteeringud kasvavad jaiktootmisprotsessis lihtsalt iseenesest või siis Püha Vaimu väel.)))

    Objektiivne reaalsus ehk mateeria ei ole Püha Vaim, ja miski ei toimu seal Püha Vaimu väel, kaasa arvatud ka varade loomise protsess ehk tootmisprotsess ja selle produktid, millede seas on ka varad, mis kõik on objektiivsed ehk materiaalsed. Inimesega kui kah objektiivse arenguprotsessiga on sellel kõigel aga niipalju seost, et varad ei ole varad mitte iseenesest vaid inimese suhtes ehk jaoks, ning et varade loomine ehk tootmine toimub objektiivse inimtegevusega, milline objektiivne inimtegevus on mõnikord mingil määral juhitud inimese subjektiivsuse poolt, tema teadmiste, tahtmiste ja eesmärkide poolt. Aga mis on tootmine ja mis mitte, mis on varad ja mis mitte, milline on varade väärtus, mis on tarbimine, säästmine, investeerimine ja mis mitte, need on kõik objektiivsed ehk materiaalsed asjad, mitte aga subjektiivsed, ja millised need on või ei ole, seda ei määra inimeste arusaamised, hinnangud, kokkulepped, ega miski muu subjektiivne. Inimeste subjektiivsustes võib see kõik objektiivne vaid peegelduda, sealjuures nii õigesti kui ka valesti ja väga valesti peegelduda, kui ka üldse mitte peegelduda. Aga püüelda tuleb meil selle kõige võimalikult adekvaatsema ja täiuslikuma peegeldumise poole, millise ürituse avangardis on teadus, antud juhul tõeline majandusteadus seniste võltside pseudoteaduste asemel.
  • Kalev Jaik
    Nii et mina ei ole mitte tarbimise vastu, vaid arutu pillava tarbimise ja üldse arutu majandamise vastu,

    Miks sa siis pole riideid 40 aasta jooksul ostnud?

  • Kalev Jaik
    Aga mida enam jäetakse varasid tarbimata ja investeeritakse tootmisprotsessi ehk muudetakse kapitaliks, seda rikkamaks ja kiiremini rikkamaks muututakse, ning rikkamatena avarduvad siis ka tarbimisvõimalused --- enam arukama ja otstarbekohasema tarbimise võimalused.

    Nii lihtne see ei ole Kalev. Kui jäetakse nii palju tarbimata, et varad hakkavad kuluma, või muutuma mitte-moodsaks siis on toimunud "üleinvesteerimine". "Vaba aeg" oleks olnud parem tegevus kui varade tootmine kulumiseks.

    Tartu õlletehas on kasulik investeering inimestele, aga kümme Tartu õlletehast kõrvuti poleks. Kasu oleks väiksem kui pingutus nende tehaste loomiseks.
  • To stefan
    (((Kui jäetakse nii palju tarbimata, et varad hakkavad kuluma, või muutuma mitte-moodsaks siis on toimunud "üleinvesteerimine". )))

    Siinkohal tuleks meil kõigepealt enestele selgeks teha, et mis on tarbimine. Tarbimiseks tuleb kvalifitseerida peale sihipärase teadliku ja „vajalikuks” peetava tarbimise ja pillava tarbimise ja varade raiskamise veel ka ka igasugune mitteteadlik varade hävinemise põhjustamine, kui ka varade iseeneslik hävinemine füüsilise ja moraalse amortiseerumise teek, varade sihiliku hävitamise, kui ka varade hävinemise igasuguste avariide, tulekahjude, epideemiate, ja loodusõnnetuste tagajärjel. Mina kvalifitseerin kõik selle, kus toimub varade hävinemine, nende varade tarbimiseks olenemata selle hävinemise põhjustest ja inimeste teadmistest ja eesmärkidest, mis on õigesti tarbimise defineerimine. Nii näiteks on ka varade säästmine selles osas tarbimine, millises osas toimub säästetavate varade väärtuse vähenemine, ja tarbimine on ka see, kui riik paneb tööjõulised inimesed töötutena kas vanglatesse või vabadusse logelema parasiitidena , mis on riigi poolt nende inimeste tööjõu kui vara tarbimine selle vara hävitamise teel. Mis ei ole tarbimine, on varade säästmine selles ulatuses, millises ulatuses säästetavate varade väärtus säilib selleks säästmiseks mingeid kulutusi tegemata, nagu näiteks laokulutusi ja valvamise kulutusi tegemata, ja muidugi ei ole tarbimine investeerimine, kus toimub varade hävinemise-kahanemise asemel hoopis varade juurdekasv kapitalikasumite võrra.

    Seevastu seniste majandusõpetuste poolt „tarbimiseks” kvalifitseeritud tegevus ei pruugi tegelikult üldse tarbimine olla, ja võib olla hoopis investeerimine ehk tootmine, nagu näiteks tööjõu tootmine, kui inimene sööb, puhkab ja magab soojas toas või kasvatab lapsi. Ka magades ja täiesti teadmatult on võimalik toota! Tootmisele aga on iseloomulik see, et teadlikult toota püütakse alati võimalikult väiksemate varade ehk kapitali kulutustega ja võimalikult suuremate kulutatava kapitali kasumitega. Liigsed kulutused tootmisel aga pole enam tootmine, vaid on varade raiskamine ehk raiskav tarbimine.

    Niisiis, kui varad toodetakse ja jäetakse säästudena seisma, siis on see ikka nende varade tarbimine nende varade väärtuse vähenemise ulatuses, kuigi teadlikult/tahtlikult neid varasid tarbida ei kavatseta, ja inimesed ise pole sellest teadlikudki, et see on kah tarbimine.
  • stefan
    Nii lihtne see ei ole Kalev. Kui jäetakse nii palju tarbimata, et varad hakkavad kuluma, või muutuma mitte-moodsaks siis on toimunud "üleinvesteerimine". "Vaba aeg" oleks olnud parem tegevus kui varade tootmine kulumiseks.


    stefan ei saa aru, et ta räägib nõukogude mentaliteediga inimesega. Tol ajal toodeti kaupu lattu, sest ettevõtted täitsid tootmisplaane, mitte ei reageerinud nõudlusele. Ladudes olid varud. Õlut lattu ei toodetud, sest kirjade järgi ei seisnud see üle nädala, praktikas veelgi vähem ja kõhu võttis Tartu õlletehase toodang lahti.
    Igal pool olid suured laod, kust kaupu kauplustesse veeti. Täna on enam vähem nii, et tootjad toodavad nii palju, kui nõudlust on ja selliseid laovarusid pole kuskil. See on veel kõigil meeles, kuidas Savisaar võilao uksi avas ja selgus, et ladu oli võist tühi. Siis võis kaupluse müügipinnast kuni poole moodustada kaupluse ladu, mis nüüd on praktiliselt olematu.

    Kui tootmiesettevõte täidab plaani, siis peab kuskil ladu olema. Praegustel ettevõtetel on alati mingisugune varu tootmispotentsiaal. Toona ei olnud, nood ettevõtted töötasid täisvõimsusel, kui materjalidest vms puudust polnud. Igas Eesti linnas olid kooperatiivi laod ja kaupa ei veetud poodidesse otse tootjatelt, vaid läbi nende ladude käis asi. Peale selle olid veel kesklaod. Mõned erandid olid, leiba ja saia ei hoitud sellistes ladudes, õlut ka tavaliselt mitte. Nüüd on ka hulgilaod, aga nende iseloom on teistsugune, nad ei ole selleks, et kaubavarusid hoida, vaid nad on distributsiooni keskused, kuigi mingisugune varu võib nendes olla. Lattu tootmist sellisel kujul enam ei toimu nagu nõukogude ajal. Siis võis aiakärudest ladu pungil täis olla kuskil ja mitme aasta varu ees, sama nende kirsasaabastega, neid olid laod kuskil Venemaal tõenäoliselt täis.
    Selline tootmismudel ei sobi kuidagi kokku praeguse majandusega. Kujuta ette, et Nokia vanu telefone oleks kuskil ladu täis. Aga plaanimajandus nii opereeris ja Nokia telefonid on ju objektiivselt kasulikud ning rikkuseks olevad asjad. Ma kujutan ette, et uued ajad tulid peale ja osa neis ladudes hoitavast kas hävitati üldse või siis läks vanametalli vms. Ega Kommunaari kingadest poest puudus polnud, kuu ajaga murdusid neil tallad keskelt katki, aga neid oli poes müügil alati. Neid toodeti kuhugile lattu.
    See oli tol ajal täiesti iseenesest mõistetav, et lattu tulebki varusid toota. See lõppes kohe, kui plaanimajandus kadus.

  • Kalev Jaik
    Siinkohal tuleks meil kõigepealt enestele selgeks teha, et mis on tarbimine. Tarbimiseks tuleb kvalifitseerida

    Ei, Kalev, sõnadel ei ole kohustust lasta end ümber defineerida, et nad ei laseks välja paista, kui loll jaikosoofika tegelikult on. Meil on sõnavabadus ja sõnad on täiesti vabad laskma jaikosoofika lollust välja paista.
  • To stefan
    Mis aga puutub „üle-investeerimisesse”, mis on sama mis „ületootmine”, siis see võimalik ei ole. Ei ole võimalik sellepärast, et inimese vajadused varade järele on piiramatult suured, tootmisvõimsused aga on piiratud, ükskõik kui suured need ka pole. Tagajärjeks on see, et inimene ei jõua varasid ehk rikkust nii palju tootmisega luua, kui suured on tema vajadused varade järele. Tagajärjeks on varade nappus, mis on sama asi mis vaesus. Üle toota on võimalik vaid mõnda üksikut vara liiki, mida ei lähe niipalju vaja kui seda on toodetud, ja seegi ületootmine on võimalik ainult nii, kui samaaegselt jäetakse sedavõrd tootmata sellist liiki varad, mida inimestel on vaja, suurendades niimoodi veelgi suuremaks vajalike varade nappust. Inimesed aga ei tooda ükskõik mida, vaid vajalikke asju, esmajoones neid varasid millede järel nappus on kõige suurem, muutes vastavalt tootmise profiili.

    Nõudluse nappus kaasaegses majanduses ei tulene mingist ületootmisest, vaid tuleneb hoopis sellest, et riik oma ebardliku kuritegeliku rahandussüsteemiga blokeerib kinni kaubavahetuse ühiskonnas, takistades inimestel nendele isiklikult mittevajalikke varasid vahetada turul nendele isiklikult vajalike varade vastu.
  • Kalev Jaik
    Sealjuures on kõik varad nii tarbitavad, säästetavad, kui ka investeeritavad, ning kui mitte just otseselt, siis ühiskonnas varade vahetuste ja teisendamiste kaudu ikkagi.


    See on mikro tasandil mõtlemine ehk asja nägemine enda mätta otsast. NSVL-u majanduses tervikuna toodeti mingil ajaperioodil mingi hulk tarbekaupasid ja mingi hulk investeerimiskaupasid. Nende omavaheline vahetus investeerimiskaupade ja tarbekaupade kogust ei muuda. Õllepudelid ei muutu kuidagi tehase sisseseadeks ega vastupidi. NSVLs oli ette ära otsustatud, kui palju toodeti tarbekaupasid ja kui palju investeeriti. Kui keegi tarbimata jättis, siis see ei muutnud seda kuidagi, et kui palju investeeriti. Tarbimata jätmine ei ole investeerimine. Kalev püüab oma närust elu kuidagi õigustada, aga peale enda ei ole ta suutnud kedagi veenda sellist jama ajades. Muuseas börsilt aktsiate ostmise korral ei suurene investeerigute hulk majanduses Kalev. Kalev aga väidab, et ta on teene teinud inimkonnale. Sa ei ole mingit teenet teinud inimkonnale, seda ei teinud sa siis, kui tarbimata jätsid ja see toodang NSVLu ladudes ära hallitas ja roostetas, seda pole sa teinud ka nüüd, kui oled börsilt aktsiaid ostnud.
    Investeerimine seondub küll tarbimata jätmisega, aga mitte sellisel kujul nagu Kalev seda ette kujutab.

    Toodetud õllepudeleid ei ole võimalik praktikas tehase sisseseadeks muuta ka mikro tasandil. Kui ehitasid õlletehase piirkonda, kus nõudlus on juba rahuldatud, siis on su investeering vett vedama läinud. Ei ole mõeldav, et veaksid õlle kuhugi kaugele, seal poleks sa konkurentsivõimeline suurte transpordikulude tõttu, kogu sinu ärimudel baseerus millelgi muul jne.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon