Tuuleenergia
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
pitsat2
AGM
Ja samal ajal ajab Elering vastutustundetut jama, et meil on Skandinaavia ja lõunapoolsete riikide vahel piisavalt ühendusi, et meie vajadus ära katta ja elektrisüsteem stabiilsena hoida. Mis kasu neist ühendustest on, kui füüsilist elektrit jääb puudu? Keegi küsis sama küsimuse Taavi Veskimäelt ka viimasel Eleringi varustuskindluse raportit tutvustaval konverentsil ca kuu aega tagasi - kuid vastust sellele ei saanud. Öeldi, et tegeleme, mõtleme, vaatame... Kuidas selliste asjadega niimoodi mängitakse, on arusaamatu...
Päris huvitav, mis Saksa poliitikute energeetika-alastest roheotsustest saab, kui tootmisvõimsust väheks jääb. 2022 peaks seal tuumajaamad suletama. Selles riigis on rohesotsidest joschkad-mischkad päris kõvasti toimetanud.
Saab see, et üha kindlamini imetakse end Vene gaasi otsa kinni. Kui tuumajaamad välja lähevad, siis on selles ajapiiris (ma ei räägi siin mingis kauges loodetavas tulevikus oluliselt odavnevatest salvestustehnoloogiatest jm. täna soovmõtlemise tasemel olevatest tehnoloogilistest lahendustest) ainuke võimalus juhitavat elektrit toota gaasist (sest süsi on ju ka niikuinii halb). Sakslased saavad sellest ka väga hästi aru ja sellepärast see NordStreami kamm käib. Niiet meie idanaabrile EL energiapoliitika sobib väga hästi... -
Tegelikult ei ole ju ainus võimalus gaasist toota, ajad võivad muutuda. Ei öeldagi enam kõigile paadiga tulnud poistele rõõmsalt willkommen.
-
Sakslased vast jah manööverdavad ennast kuidagi nii, et elu läheb edasi. Ega nad lollid ole. Datat
Ligniit süsi näit, hakati vähendama 2016, aga vaikselt, eelmise aasta pildis küll veel eriti ei paista. -
Saksamaal on suur väljakutse veel see, et elektriühendused põhja ja lõuna vahel on väga viletsad - põhjuseid on palju alates maa omandiküsimustest kuni investeeringute summadeni välja. Samal ajal toodetakse näiteks valdav osa tuuleenergiast põhjas, kuid see ei jõua kuidagi lõunasse, kus on valdav osa suurtarbimisest. Ja siis see ummistabki Skandidaavia võrke tuuliste ilmade korral.
-
Suured kasutajad on pea kõik pigem saksamaa lääneosas, seal kus kaevandusedki, Essen, Duisburg -tööstuskant.
See data link ülal muu põneva seas teatab ka, et saksa on el. netoeksportöör, '17 u. 54 TWh, saaks koju jätta selle. -
Kas on öeldud, mis riikidesse Saksamaa põhiliselt elektrit ekspordib?
-
Seega hea näide, et asjad suurtes süsteemides keerulised. Ega sakslased ka tarvitse oma põhjast hakata tööstuspiirkondadesse elektrit vedama. Kaablid skandinaaviasse ja ringvõrkudesse olemas - me ju räägime, et Norras-Rootsis vett vähe. Võivad teha sama, mis meil - midagi ostame Venest ja Soome kaudu sisse, midagi samal ajal Lätti ja Leedu poole välja.
Fortum on viimasel ajal muidugi kosunud üsna kõrgetele tasemetele, tubli 50% aastaga. -
Pitsat2, elektrit sa tuhandete kilomeetrite kaugusele ikka ei transpordi. Ehk võibolla lähitulevikus (mõnekümne aastaga) on see võimalik, piisavalt odav ja vastavad ühendused ka rajatud.
-
ei mäleta jah, et oleks plaaninud.
-
ttrust
Pitsat2, elektrit sa tuhandete kilomeetrite kaugusele ikka ei transpordi. Ehk võibolla lähitulevikus (mõnekümne aastaga) on see võimalik, piisavalt odav ja vastavad ühendused ka rajatud.
See oli tehnilised võimalik ka kaheksakümbnendate lõpus, kuid majanduslikult eriti mitte. NL-s said ka esimesed 1150kV liinid valimis kuid riik sai otsa.
Praegu uuritakse alalisvoolu ülekandeid Saksamaa põhjast lõuna, kuid mõistliku hinnaga ja parameetritega DC võimsuslülitit ei ole siamaani leiutatud. -
opex
Sakslased vast jah manööverdavad ennast kuidagi nii, et elu läheb edasi. Ega nad lollid ole.
Tulemuseks: https://en.wikipedia.org/wiki/2006_European_blackout -
.....E.ON-i ühekordse valearvestuse tagajärjed olid põhjuseks mitte tootmisvõimsuse vähenemine läbi jaamade lõpliku sulgemise ju. Ei puutu väga asjasse IMO. https://en.wikipedia.org/wiki/2006_European_blackout#Cause
-
opex
.....E.ON-i ühekordse valearvestuse tagajärjed olid põhjuseks mitte tootmisvõimsuse vähenemine läbi jaamade lõpliku sulgemise ju. Ei puutu väga asjasse IMO. https://en.wikipedia.org/wiki/2006_European_blackout#Cause
Ei, üheks põhjuseks oli prognoosimatu tuuleelektrijaamade tootmise muutus just siis kui võrk oli viidud nõrgemsse konfiguratsiooni. -
siimos
Kui ehitada energiasüsteem tuulikute ja päikesepaneelide abil, siis eesti jaoks sellest 6GWh-st ei pruugi jätkuda.
Keegi ei ole rääkinud 100% tuul/ päike tootmisest. Eks see ole energeetikutel arvutada, kui palju on vaja stabiliseerimist, kui tuul/päike osakaal on 40, 50, või 60%. 6GWh salvestust ei ole siin vaja. Põlevkivi kasutamine täiendava võimsusena ei ole probleem. Probleem on, kui põlevkivi toodetakse 100% ja suures koguses ekspordiks, nagu seda täna tehakse.
Kõik on juba arvutatud, kuni 15-20% võib suhteliselt tasuta liita, suuremad numbrid põhjustavad probleeme ja mida suurem % seda kallim neid lahendada. Mida väiksem süsteem (nii nagu Eesti) seda keerulisem, sest puudub geograafiline effekt.
Väga optimistlik kuid siiski tehniliselt huvitav manual:
https://www.iea.org/publications/insights/insightpublications/Getting_Wind_and_Sun.pdf -
havoc
opex
.....E.ON-i ühekordse valearvestuse tagajärjed olid põhjuseks mitte tootmisvõimsuse vähenemine läbi jaamade lõpliku sulgemise ju. Ei puutu väga asjasse IMO. https://en.wikipedia.org/wiki/2006_European_blackout#Cause
Ei, üheks põhjuseks oli prognoosimatu tuuleelektrijaamade tootmise muutus just siis kui võrk oli viidud nõrgemsse konfiguratsiooni.
Su antud lingilt see küll välja ei tule. Anyways, sa siis väidad, et sakslased on idioodid ja sulgevad oma jaamad lõplikult mingi kaootilise protsessi käigus nagu jumal juhatab? Ma väidan, et nad on pragmaatikud ja kui vaja siis sõidavad üle igasugu EL-i ja kliimalepetest ning lubadustest enne kui lasevad tööstusel närbuda el. puuduse pärast. -
opex
havoc
opex
.....E.ON-i ühekordse valearvestuse tagajärjed olid põhjuseks mitte tootmisvõimsuse vähenemine läbi jaamade lõpliku sulgemise ju. Ei puutu väga asjasse IMO. https://en.wikipedia.org/wiki/2006_European_blackout#Cause
Ei, üheks põhjuseks oli prognoosimatu tuuleelektrijaamade tootmise muutus just siis kui võrk oli viidud nõrgemsse konfiguratsiooni.
Su antud lingilt see küll välja ei tule. Anyways, sa siis väidad, et sakslased on idioodid ja sulgevad oma jaamad lõplikult mingi kaootilise protsessi käigus nagu jumal juhatab? Ma väidan, et nad on pragmaatikud ja kui vaja siis sõidavad üle igasugu EL-i ja kliimalepetest ning lubadustest enne kui lasevad tööstusel närbuda el. puuduse pärast.
Ei, mitte idioodid, lihtsalt heaaoluühiskonnas tekkivad vahest mitte pragmaatilised ideed. Rohelised ideed on nagu süsteem positiivse tagasisidega. Objektiivselt saksa majandus saab endale lubada vene gaasi oma söe asemele.
Linki andsin, et viidata sündmusele. Kui soovid rohkem informatsiooni, siis otsi google's "ENTSO-E blackout 2006 report" kuid ole valmis ridade vahelt lugema, sest aruanne on koostatud viisil - "mida teha võrguga, et sellise tootmisviisi korral analoogsed südmused ei juhtuks." Konverentsidel räägitakse karmimalt. -
Velikij
havoc
Kui kõiki kulusid arvestada, siis 20-30% installeritud võimsust on eesti tingimustes optimaalne.
Muidu juhtub nii nagu Tallinna (Väo) elektrijaamaga, mis ärimeeste läbi surutud. Sisuliselt lülitas see konkurentsist IRU elektrijaama, kuid talveks Väo võimsusest ei jätku ja seetõttu tuleb IRU põhikulud ikka kinna maksta.
Palun räägi sellest lähemalt, mis, millal ja miks seal Irus siis õieti juhtus!
Kordan oma küsimust, see jäi vist havocil kahe silma vahele. -
Velikij
Velikij
havoc
Kui kõiki kulusid arvestada, siis 20-30% installeritud võimsust on eesti tingimustes optimaalne.
Muidu juhtub nii nagu Tallinna (Väo) elektrijaamaga, mis ärimeeste läbi surutud. Sisuliselt lülitas see konkurentsist IRU elektrijaama, kuid talveks Väo võimsusest ei jätku ja seetõttu tuleb IRU põhikulud ikka kinna maksta.
Palun räägi sellest lähemalt, mis, millal ja miks seal Irus siis õieti juhtus!
Kordan oma küsimust, see jäi vist havocil kahe silma vahele.
Ega rohkem lisada ei ole.
Kriitilise tähtsuega energia julgeolekule elektrijaam viidi konkurentsivõimetusse olukorda.
Oli veel info, et käis kõva diskussioon, kuhu see Väo koostootmisjaam ehitada sobib, tehniliselt loogiline oleks kuskil Tallinnast lääde (Harku kärjaari lähedale), kuid investori (Sõõrumaa) huvides oli odavam ehtada olemasoleva infrastruktuuri lähedale.
-
No natuke ilmselt ikka on lisada. Kuidas siis ikkagi toimus ja missuguste protsesside tulemusena see nii läks, et elektrijaam viidi konkurentsivõimetusse olukorda? Rääkimata sellest, et Väo kõrvale leiti sobilik ehitada veel teine samasugune.
-
Elering 1.poolaasta
Puhaskasum 7,1 miljonit eurot
Rahavoog äritegevusest 39 miljonit eurot.
Makstud dividendid -20,0 miljonit eurot.
Tulumaksukulu -5,0 miljonit eurot.
Emiteeritud võlakirjad 224 miljonit eurot.
Finantskulu -5,8 miljonit eurot.
Riik kandib genereeritud cashi jooksvalt välja, kulusid ja investeeringuid finantseeritakse võlaga, mis omakorda suurendab finantskulusid...
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/elektri-vorgutasude-alandamine-vahendas-eleringi-kasumit?id=83210537 -
havoc
ttrust
Pitsat2, elektrit sa tuhandete kilomeetrite kaugusele ikka ei transpordi. Ehk võibolla lähitulevikus (mõnekümne aastaga) on see võimalik, piisavalt odav ja vastavad ühendused ka rajatud.
See oli tehnilised võimalik ka kaheksakümbnendate lõpus, kuid majanduslikult eriti mitte. NL-s said ka esimesed 1150kV liinid valimis kuid riik sai otsa.
Praegu uuritakse alalisvoolu ülekandeid Saksamaa põhjast lõuna, kuid mõistliku hinnaga ja parameetritega DC võimsuslülitit ei ole siamaani leiutatud.
Hiinas juba ehitatakse pika DC linki. -
Lugu vanade tuulikute recyclingist ja uutest, suurematest tiivikutest: www.bbc.com/news/business-51325101
-
Rootsi tootis 2019 aastal 20 TWh tuuleenergiat, ja number muudkui kasvab. Juba 2023 oodatakse, et toodang on 44 TWh, mis tähendab kolmandik kogu Rootsi elektritarbimisest.
https://sv.wikipedia.org/wiki/Vindkraft_i_Sverige
Eesti tootis 2018 aastal 0,6 TWh.
http://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/
=>
Turg päris ühine, hinnad siinkandis kõrgemad, ma ei tea miks Eestis on nii (võrdlemisi) vähe ehitatud. -
47% Taani elektritarbimisest oli 2019 aastal tuuleenergia.
https://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power_in_Denmark
47% peaks vastama umbes 16 TWh, ehk Taani ilmselt tarbib päris palju vähem kui Rootsi. Erinev tööstuse struktuur. -
Tarbimine ja tootmine on siiski kaks eri asja, Samast artiklist tasuks tähelepanelikult lugeda peatükki "Electricity exports from Denmark". Impordi-, ekspordi- ja transiidibilansid teevad selle eduraporti pildi pehmelt öeldes pisut vähem lineaarseks.
-
Siit näeb reaalajas, Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus annavad tuulikud praegu pea maksimumi, Taanis on juba tuul vaibunud.
https://www.nordpoolgroup.com/Market-data1/Power-system-data/Production1/Wind-Power/ALL/Hourly1/?view=table -
Tuul puhub Saksas ja Taanis nii kõvasti, et homme makstakse elektri tarbimise eest peale, hea bitcoine kaevandada:)
https://www.nordpoolgroup.com/maps/#/nordic -
Üllatav asjade käik. Arvasin et see teema on ammu laualt maas, aga nüüd vist läheb ikka ehitamiseks. 600 MW on Eesti mastaabis üüratu suur projekt.
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/saaremaa-meretuulepargi-arendajaid-said-riigiga-kompromissile-ja-peagi-peab-valitsus-oma-mulluse-otsuse-tuhistama?id=89854893 -
The Trump administration has ended a two-year rent holiday for solar and wind projects operating on federal lands, handing them whopping retroactive bills at a time the industry is struggling with the fallout of the coronavirus outbreak, according to company officials.
https://www.reuters.com/article/us-usa-interior-renewables/trump-admin-slaps-solar-wind-operators-with-retroactive-rent-bills-idUSKBN22U0FW?il=0 -
Eile oli tänu kaabli rikkele Skandinaavias elektri hind Eestis 5x..10x tavalisest kõrgem. Ja tänu Murphy seadustele ilm pea tuuletu.
-
Tuuleenergia toodang Eestis
2018: 591 GWh
2019: 692 GWh
2020: 824 GWh
Paraku on jaanuar-märts 2021 (184 GWh) olnud palju nõrgem kui vastav periood 2020 (294 GWh)
https://tuuleenergia.ee/?page_id=1553.
"As 2020, Estonia has a wind power installed capacity of about 320 MW...
All together, three major offshore projects with total capacity of 1490 MW are being planned in Estonia"
https://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power_in_Estonia -
...tuleb vist lisada 800 MW:
"Saaremaa lähistele, Sõrve poolsaarest läände meretuuleparki kavandav ettevõte Saare Wind Energy soovib seniplaanitud 600 megavatise (MW) pargi asemel samasse rajada 1400 MW-ise võimsusega tuulepargi."
https://tuuleenergia.ee/?p=1991 -
Current levelized costs of energy, as estimated by the US EIA (Energy Information Administration) for new energy generation assets going live in 2026, place offshore wind as the most expensive way of generating a megawatt-hour right now, at US$120.52, where ultra-supercritical coal is more like $72.78 and standalone solar is around $32.78 before subsidies. www.eia.gov/outlooks/aeo/pdf/electricity_generation.pdf
-
Norralased loodavad täiesti uue disainiga 30MV tuulikud aastaks 2029 turule tuua. Disain on muidugi ohtlik, sellise hakklihamasina lähedale ei tahaks tormiga küll sattuda:)
https://interestingengineering.com/innovation/contra-rotating-turbine-double-energy-worlds-largest -
Insenertehnilises vaates tundub väga mõistlik lahendus võrreldes tänaste tuulikukonstruktsioonidega:
a) Tiivikute kandelaagrite konstruktsioon, mis praeguste tuulikute korral on üks põhilisi kulumaterjal ja rikkeoht, on palju lihtsam ja töökindlam.
b) Konstruktsioon ei vaja vastukaalu tiivikute kaalule ja on loomulikus tasakaalus.
c) Tiivikute vastassuunalisel pöörlemisel ei teki mastis nii palju tangensiaalseid pingeid.
d) Käigukast saab asuda pmst maapinna tasandil, mis lihtsustab hooldust ja alandab massikeset.
e) Massikese on oluliselt madalamal, vähendades nõudeid masti jäikusele ja materjalikulule.
Võib-olla on siin muidugi mingid aerodünaamika aga-d. -
"decibel"
30MV
Minu näpukas, loomulikult on ühikud MW ja tuulikud ise 40MW. -
Sellise jonnipunni disainiga tuuliku saaks ka maa peale paigutada. Aga kas sellega tõesti MW omahinna alla tuua saab, sõltub paljuski tuuliku elueast ehk vastupidavusest koormustele. Hea viitsimine korral saaks isegi kodus sellise prototüübi valmis meisterdada vähendatud skaalal. Aga see poolviltune pöörlemistelg tuule suuna suhtes on energia püüdmise seisukohast ikkagi selgelt ebaefektiivne ja vajab pigem veel pikemaid labasid võrreldes traditsiooniliste tuulikutega.
-
Maismaal suudaks selline ka tõusvaid õhuvoolusid püüda, eriti kui see näiteks mäeharjale panna.
-
"decibel"
Norralased loodavad täiesti uue disainiga 30MV tuulikud aastaks 2029 turule tuua. Disain on muidugi ohtlik, sellise hakklihamasina lähedale ei tahaks tormiga küll sattuda:)
https://interestingengineering.com/innovation/contra-rotating-turbine-double-energy-worlds-largest
Põhjus miks me igalpool näeme klassikalist pika masti otsas kolme tiivalabaga tuulikut on lihtne. See on kõige kulutõhusam ja majanduslikult mõttekaim konstruktsioon, mis on läbi erinevate õnnestumiste-ebaõnnestumiste põhjalikult läbi katsetatud - uuritud, füüsikaseadused vast vahepeal muutunud pole.
See disain lendama ei hakka. Kasvõi seepärast, et tiivikud on eri kõrgustel, mis tähendab, et neile mõjuvad tuulte poolt erinevad jõud, kuid generaatori osa midagi radiaalselt fikseerimas pole. Et ehk siis hakkab üks ankrutrossi keerutamine peale.
Investoritelt papi välja tinistamiseks on kindlasti hea küll.
Tuulegeneraatoril ei ole käigukasti. See sõna on eesti keeles reduktor. Inglise keeles on üks gearbox kõik. -
Ma ei saa aru. Need tiivikud pöörlevad nii aeglaselt, et kus seal see infraheli tekib. Või ikkagi tekib?
-
Tiiviku laba tipp liigub ju kiirusega 200-300 km/h ümber telje. Kui midagi nöörijupi otsa paned ja keerutad, siis tekib ka heli pigem seal tipuosas.