Pensionifondid - milleks kära?
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Kas keegi võiks mulle ka mingit pappi üle kanda? Ma pean 2. pensionisamba reformi jamaks. Ainus hea seal on fondipensioni võimalus, kuna see kindlustuse kohustuslik ost on minu arust viimane katkine asi täna kogu süsteemis.
Kellele saan oma konto andmed saata, et saaksin ka tasustatud? -
jnt
Kas keegi võiks mulle ka mingit pappi üle kanda? Ma pean 2. pensionisamba reformi jamaks. Ainus hea seal on fondipensioni võimalus, kuna see kindlustuse kohustuslik ost on minu arust viimane katkine asi täna kogu süsteemis.
Kellele saan oma konto andmed saata, et saaksin ka tasustatud?
info@financeestonia.eu, võtavad ka e-arveid. Vabamüürlaste kontor on kuni aprilli lõpuni suletud.
Need viimased vandenõuteooriad on juba päris kõrge meelelahutusliku väärtusega. Eestis on salajane grupp pankureid ja tippjuriste, kes on omavahel kokku leppinud, et võitleme iga hinna eest inimestele kasuliku pensionireformi vastu. Ikka pankade megakasumite kindlustamiseks ja vaeste inimeste kottimiseks. -
k525
Ühtegi arvutust või loogilist argumenti keegi numbriliselt ümber ei ole suutnud lükata. Ja tõtt-öelda on 1+1=2 ümber lükata ka päris keeruline. Mina ka ei suudaks matemaatiliselt tõestada, et täna enda säästud ära tarbides on võimalik homme paremini elada. Kuna ühtegi sisulist argumenti keegi teha ei suuda, on kogu vaidlus jõudnud selleni, et ilmselt on pangad mind siia raha eest lobistama saatnud. Võin käsi südamel öelda - teen seda täitsa pro bono. Kui karantiin läbi saab siis enam ei viitsi. Hetkel on küll selline tunne, nagu räägiks Handole, et me elame ümmarguse palli peal. :)
Ma küsisin konkreetselt. Mis on tänase kogumispensioni ebaefektiivsus, mille pärast see süsteem niivõrd halb on? Vasta palun konkreetselt ja ära hakka rääkima kättemaksust ja meediakampaaniast. Kuna ma olen nagunii pankurite lakei, siis räägiks hea meelega isandatele ära, milles probleem. Äkki siis teevad inimvaenuliku süsteemi lõpuks korda.
Nagu näha, enamus meil siin laisavõitu vanamehed.
Kui kasutaja Visahing poole personaalsemas vormis pöörduda, tema on siin hästi hakkaja,vahest jaksab, kui tal treidimisest aega üle jääb. Praegu pole äkki siinset teemat vaadanudki. ;-) -
Küsimus, praeguse pensioonisüsteemi promojatele. Miks on fondi osakute vahetuse otsust saab teha ainult nii, et hinda ei tea?
-
havoc
Küsimus, praeguse pensioonisüsteemi promojatele. Miks on fondi osakute vahetuse otsust saab teha ainult nii, et hinda ei tea?
Sa mõtled, et miks on viivitus avalduse ja reaalse liigutamise aja vahel?
Einoh, mulle meeldiks ka, et saaks fonde vahetada kasvõi osakukaupa nii, nagu kaupleks etf'idega börsil. Aga ma ei arva, et see mingi valus probleem on sellisele passiivsele ja pikaajalisele tootele.
... eeldasin, et sa pead mind "promojaks"...
tsekki pole ma veel saanud -
jnt
havoc
Küsimus, praeguse pensioonisüsteemi promojatele. Miks on fondi osakute vahetuse otsust saab teha ainult nii, et hinda ei tea?
Sa mõtled, et miks on viivitus avalduse ja reaalse liigutamise aja vahel?
Einoh, mulle meeldiks ka, et saaks fonde vahetada kasvõi osakukaupa nii, nagu kaupleks etf'idega börsil. Aga ma ei arva, et see mingi valus probleem on sellisele passiivsele ja pikaajalisele tootele.
... eeldasin, et sa pead mind "promojaks"...
Aga see on kasiinomäng ju? Inimene näeb, et pension saabumas, pole mõtet riskida. Otsustab viia oma indeksfond võlakirjafondi. Selle otsuse ja vahetamise vahel on aga kuua aega (kus temast ei sõltu midagi) ja juhtub ki selline imelik asi nagu selle aasta märtsis või eelmise aasta lõpus ning koguja kaotab sisuliselt 60% oma peansikapitalist....
Muidugi see on äärmuslik stsenaarium, kuis 10% kõikumisi on siin lähiaastate jooksul mitmeid. -
@havoc, seepärast sa vahetadki juba 5-10a enne pensile minekut fondi, et isegi kui kukub, oleks aega vajadusel oodata taastumist. Kui tahad minna pensile aasta pärast ja istud ikka veel aktsiates kogu täiega, siis oled juba hiljaks jäänud.
Ei ole mugav ja päris mõistlik, aga mis teha. Samas jätkuvalt, ma ei pea seda väga suureks probleemiks ka... -
k525
Ma küsisin konkreetselt. Mis on tänase kogumispensioni ebaefektiivsus, mille pärast see süsteem niivõrd halb on? Vasta palun konkreetselt ja ära hakka rääkima kättemaksust ja meediakampaaniast. Kuna ma olen nagunii pankurite lakei, siis räägiks hea meelega isandatele ära, milles probleem. Äkki siis teevad inimvaenuliku süsteemi lõpuks korda.
Kui väljamaksete ajuvaba süsteem kõrvale jätta, siis tänase II samba süsteem on täitsa ok. Sellepärast jääb ka pärast reformi see suurepärane võimalus soovijatel täpselt samal kujul jätkata. Nendele kes seda teha ei soovi, pakub reform rohkem valikuid. Ma ei saa aru miks see reform kellelegi halb tundub. OK, pankadele jah, neilt võetakse osa easy money ära. -
Mis sellest imetabasest liitintressi maagiast üldse alles jääb, kui 10 parimat kogumisaastat lõpust ära kustutada?
Siis võikski samahästi noorena üldse mitte midagi koguda ja 5-10 aastat enne pensionit (kui lapsed on suured, majalaen makstud ja sissetulek oma seniidis) 40% sissetulekust lihtsalt pangakontole panna.jnt
@havoc, seepärast sa vahetadki juba 5-10a enne pensile minekut fondi, et isegi kui kukub, oleks aega vajadusel oodata taastumist. Kui tahad minna pensile aasta pärast ja istud ikka veel aktsiates kogu täiega, siis oled juba hiljaks jäänud.
Ei ole mugav ja päris mõistlik, aga mis teha. Samas jätkuvalt, ma ei pea seda väga suureks probleemiks ka... -
jnt
@havoc, seepärast sa vahetadki juba 5-10a enne pensile minekut fondi, et isegi kui kukub, oleks aega vajadusel oodata taastumist. Kui tahad minna pensile aasta pärast ja istud ikka veel aktsiates kogu täiega, siis oled juba hiljaks jäänud.
Ei ole mugav ja päris mõistlik, aga mis teha. Samas jätkuvalt, ma ei pea seda väga suureks probleemiks ka...
Võlakirjadefond ei teeni iialgi 60% kukkumist tagasi ei 10 ega 5 aastaga. -
havoc
jnt
@havoc, seepärast sa vahetadki juba 5-10a enne pensile minekut fondi, et isegi kui kukub, oleks aega vajadusel oodata taastumist. Kui tahad minna pensile aasta pärast ja istud ikka veel aktsiates kogu täiega, siis oled juba hiljaks jäänud.
Ei ole mugav ja päris mõistlik, aga mis teha. Samas jätkuvalt, ma ei pea seda väga suureks probleemiks ka...
Võlakirjadefond ei teeni iialgi 60% kukkumist tagasi ei 10 ega 5 aastaga.
Ehh, kui oled juba kukkunud, siis ootadki aktsiafondis. Seepärast teed tavaolukorras vahetuse juba 5-10a enne pensi aega. Ei ole ju keeruline? -
kaidoke
k525
Ma küsisin konkreetselt. Mis on tänase kogumispensioni ebaefektiivsus, mille pärast see süsteem niivõrd halb on? Vasta palun konkreetselt ja ära hakka rääkima kättemaksust ja meediakampaaniast. Kuna ma olen nagunii pankurite lakei, siis räägiks hea meelega isandatele ära, milles probleem. Äkki siis teevad inimvaenuliku süsteemi lõpuks korda.
Kui väljamaksete ajuvaba süsteem kõrvale jätta, siis tänase II samba süsteem on täitsa ok. Sellepärast jääb ka pärast reformi see suurepärane võimalus soovijatel täpselt samal kujul jätkata. Nendele kes seda teha ei soovi, pakub reform rohkem valikuid. Ma ei saa aru miks see reform kellelegi halb tundub. OK, pankadele jah, neilt võetakse osa easy money ära.
Väga lihtne. Sest see reform on fiskaalpoliitiliselt riigile kahjulik ja toob kaasa vältimatu maksutõusu. Olen sellest eelnevalt pikalt kirjutanud. Säästmine on tarbimise edasi lükkamine. Täna tarbides ei ole võimalik tulevikus samas mahus tarbida. -
k525
kaidoke
k525
Ma küsisin konkreetselt. Mis on tänase kogumispensioni ebaefektiivsus, mille pärast see süsteem niivõrd halb on? Vasta palun konkreetselt ja ära hakka rääkima kättemaksust ja meediakampaaniast. Kuna ma olen nagunii pankurite lakei, siis räägiks hea meelega isandatele ära, milles probleem. Äkki siis teevad inimvaenuliku süsteemi lõpuks korda.
Kui väljamaksete ajuvaba süsteem kõrvale jätta, siis tänase II samba süsteem on täitsa ok. Sellepärast jääb ka pärast reformi see suurepärane võimalus soovijatel täpselt samal kujul jätkata. Nendele kes seda teha ei soovi, pakub reform rohkem valikuid. Ma ei saa aru miks see reform kellelegi halb tundub. OK, pankadele jah, neilt võetakse osa easy money ära.
Väga lihtne. Sest see reform on fiskaalpoliitiliselt riigile kahjulik ja toob kaasa vältimatu maksutõusu. Olen sellest eelnevalt pikalt kirjutanud. Säästmine on tarbimise edasi lükkamine. Täna tarbides ei ole võimalik tulevikus samas mahus tarbida.
nii lolli juttu pole investeerimisfoorumis ammu lugenud...
säästa ja ära tarbi, et hauda minnes oleks rohkem finantsvara kaasas, loomuliult -
pahurik
k525
kaidoke
k525
Ma küsisin konkreetselt. Mis on tänase kogumispensioni ebaefektiivsus, mille pärast see süsteem niivõrd halb on? Vasta palun konkreetselt ja ära hakka rääkima kättemaksust ja meediakampaaniast. Kuna ma olen nagunii pankurite lakei, siis räägiks hea meelega isandatele ära, milles probleem. Äkki siis teevad inimvaenuliku süsteemi lõpuks korda.
Kui väljamaksete ajuvaba süsteem kõrvale jätta, siis tänase II samba süsteem on täitsa ok. Sellepärast jääb ka pärast reformi see suurepärane võimalus soovijatel täpselt samal kujul jätkata. Nendele kes seda teha ei soovi, pakub reform rohkem valikuid. Ma ei saa aru miks see reform kellelegi halb tundub. OK, pankadele jah, neilt võetakse osa easy money ära.
Väga lihtne. Sest see reform on fiskaalpoliitiliselt riigile kahjulik ja toob kaasa vältimatu maksutõusu. Olen sellest eelnevalt pikalt kirjutanud. Säästmine on tarbimise edasi lükkamine. Täna tarbides ei ole võimalik tulevikus samas mahus tarbida.
nii lolli juttu pole investeerimisfoorumis ammu lugenud...
säästa ja ära tarbi, et hauda minnes oleks rohkem finantsvara kaasas, loomuliult
Vot selle peale ei oskagi kohe midagi öelda. See sinu postitus on ka ilmselgelt pankurite-tippjuristide korraldatud, et näidata II PS reformi pooldajaid intellektipuudega. -
k525, indikeerisid vist et pangandussektoris sa ei tööta, kuid kas äkki tegutsed mõnes kindlustusseltsis või suhtekorraldusfirmas, kelle kliendiks on pank/pangad või kindlustusselts(id)?
Pole kuidagi loogiline, et kõikidele vabatahtlikkuse pooldajate postitustele valvekoerana siin viimse veretilgani võitled pankade ja kindlustusfirmade easy money osalise kaotsimineku eest :) -
k5255,
tänan solvangute eest, kui muid argumente enam pole. Sa teed ühe põhilise vea, räägid, et reform on fiskaaloliitiliselt kajulik. Samas unustad tõsiasja, et indiviidi tasandil see ei pruugi nii olla, vastupidi, 2 sammas on osutunud enamusele alla mediaanpalga saajatele pensioni mõttes kahjumlikuks.
Mis puudutab kogumine versus kulutamine, siis viimase 20a jooksul on selgelt olnud nii, et kulutamine on mõistlikum olnud kui kogumine.
Kui usume, et meie palgatase läheneb Läänele, siis kehtib sama ka lähimad 10+a kindlasti. -
Küsiks siis siin ka, miks makse tõsta ja kümneid aastaid koguda, kui üleöö saab seinast triljoneid välja võluda?
-
Väga lihtne. Sest see reform on fiskaalpoliitiliselt riigile kahjulik ja toob kaasa vältimatu maksutõusu. Olen sellest eelnevalt pikalt kirjutanud. Säästmine on tarbimise edasi lükkamine. Täna tarbides ei ole võimalik tulevikus samas mahus tarbida.
See on nii suur rumalus, et ei oska kuskilt alustada. Kas sa mäletad, kui Ansip ütles eelmise kriisi puhkemisel, et eestlastel pole kunagi nii palju hoiuseid olnud? Ta ei valetanud. Samal ajal räägiti muidugi ka sellest, et tohutult on võlgu võetud ja nii enam ei saa jätkata. Neid hoiuseid võib nimetada säästudeks, ainult et nad ei tekkinud sissetulekute kulutamata jätmisest, vaid nad tekkisid siis, kui pangad laene väljastasid. Nad ei tulnud siia rootsi pensionäridelt, milliseid müüte võis ka kuulda rahva seas.
"säästmine on tarbimise edasi lükkamine" pole iseenesest vale, aga see on selline filosoofiline jutt, mis lugeja segadusse ajab. Kõige parem näide oleks, ma ei tea, näiteks me siin LHVs ajame pundi kokku ja ehitame kuhugile väikese tootmisüksuse, et maske toota. Ütleme, et töötame seal kõik koos. Selle töötamise ajal, me enda töö vilju ei tarbi, saame sellelt ettevõttelt osakutes palka näiteks. Majanduses suurenesid säästud ja investeeringud.
Löö ükskõik milline makro õpik lahti ja seal öeldakse "reaalsed säästud=investeeringud".
Säästud ei suurene majanduses, kui inimesed oma sissetulekud kulutamata jätavad. Nii palju, kui sinu säästud suurenevad selle tulemusel, vähenevad kellegi teis(t)e säästud.
Fiskaalpoliitiliselt on meie riigil vabad käed praegu ja Mario Draghi kirjutas artikli, kus väitis, et riikide kõrged võlad ja suured defitsiidid peavad normiks saama, et erasektoris bilansiseisud paraneksid jne. Ja ei, riigid ei hakka kunagi neid võlgu ära maksma, võlad rullitakse edasi ning majandused kasvavad neist lõpuks välja, aga defitsiidid on siin, et jääda aastateks. Kõik signaalid seda praegu näitavad. Euroga oleks ka muidu kuidagi blakk ja liikmesriikides tekiks rahutus euro osas. Ükskõik kuidas pensione makstakse, kas seda tehakse defitsiitselt kulutades vms. Lõppkokkuvõttes on majanduse reaalne võimekus see, mida on tarvis pensionäride üleval pidamiseks. Mingisuguse fiskaalse õudusunenäoga siin lugejaid hirmutada ei maksa, et enda agendat pušida. -
pahurik
Kui usume, et meie palgatase läheneb Läänele, siis kehtib sama ka lähimad 10+a kindlasti.
No ei ole meil enam nii pikalt minna. Mina olen täiesti veendunud, et järgmise 10 aasta reaalpalga kasv jääb oluliselt all viimase 10 aasta kasvule. Palgatasemelt oleme juba üpris lähedal vanale euroopale, samas kapitali pole kaugeltki samas mahus. Kui keegi siiski leiab kapitali ja on ka idee ehitada näiteks kõrgema lisandväärtusega tehas - kohe on rohelised kukil. -
Püüdsin teha lihtsa tabeli ja inimesi diskonteerimiste ja protsentidega mitte segadusse ajada. Teenukate arvestuses on ka peidetud tasud (näiteks pensionifondide poolt ostetud fondide peidetud tasud nagu pool bid/ask spreadist jne). Praegu on arvestatud 1,5%-ga, aga ma poleks üllatunud kui see number on suurem.
Juhul, kui pole koodis pole vigu, siis tuleb välja nii:
1) aegade algusest on fondid teeninud fondiomanikele 247 miljonit,
2) aegade algusest on fondid teeninud kõikidele teenusepakkujatele vähemalt 501 miljonit (ilmselt rohkem),
3) Saksa riigi 10-aastane võlakiri oleks samal ajal teeninud 326 miljonit,
4) inflatsioon sõi samal ajal ära 821 miljonit.
Kood on siin. Vabandan ette võimalike vigade pärast. -
luarvikluarvik
Küsiks siis siin ka, miks makse tõsta ja kümneid aastaid koguda, kui üleöö saab seinast triljoneid välja võluda?
Fiskaalpoliitilisi probleeme saab monetaarpoliitikaga parandada kuni teatud piirini. Ja eks mis seal salata, praeguse monetaarpoliitilise eksperimendi puhul on tõenäosus, et see asi inflatsiooniga lõppeb, täitsa arvestatav. See ei muuda aga säästmist mõttetuks - lihtsalt tuleb valida alusvara, mis pakuks inflatsiooni vastu kaitset. Makro aspektist on ka endiselt säästmine väga mõistlik, kuna tõstab otseselt investeeringute mahtu reaalvaradesse ja kasvatab produktiivsust (tööjõu/kapitali suhe). Ja see vähendab tulevikus maksukoormust sõltumata sellest, kas makse makstakse eurodes või näiteks jälle kroonides. Kui riigi fiskaapoliitika juhtimise aluseks võtta eeldus, et keskkond muutub inflatsiooniliseks, on palju mõistlikum suurendada riigi laenukoormust kui vähendada säätmist ja suurendada tarbimist. Ja eks alati jääb risk, et inflatsiooni ei tule. Ja ega laenukoormuse kasvatamine ei ole ka nii lihtne - lihtsalt raha matmine infraprojektide alla ei tööta. Produktiivsus väga palju ei kasva, samas risk Dutch disease'i sarnase efektiga teiste sektorite konkurentsivõime hoopis alla tõmmata on päris arvestatav. -
Kristjan1
Väga lihtne. Sest see reform on fiskaalpoliitiliselt riigile kahjulik ja toob kaasa vältimatu maksutõusu. Olen sellest eelnevalt pikalt kirjutanud. Säästmine on tarbimise edasi lükkamine. Täna tarbides ei ole võimalik tulevikus samas mahus tarbida.
See on nii suur rumalus, et ei oska kuskilt alustada. Kas sa mäletad, kui Ansip ütles eelmise kriisi puhkemisel, et eestlastel pole kunagi nii palju hoiuseid olnud? Ta ei valetanud. Samal ajal räägiti muidugi ka sellest, et tohutult on võlgu võetud ja nii enam ei saa jätkata. Neid hoiuseid võib nimetada säästudeks, ainult et nad ei tekkinud sissetulekute kulutamata jätmisest, vaid nad tekkisid siis, kui pangad laene väljastasid. Nad ei tulnud siia rootsi pensionäridelt, milliseid müüte võis ka kuulda rahva seas.
"säästmine on tarbimise edasi lükkamine" pole iseenesest vale, aga see on selline filosoofiline jutt, mis lugeja segadusse ajab. Kõige parem näide oleks, ma ei tea, näiteks me siin LHVs ajame pundi kokku ja ehitame kuhugile väikese tootmisüksuse, et maske toota. Ütleme, et töötame seal kõik koos. Selle töötamise ajal, me enda töö vilju ei tarbi, saame sellelt ettevõttelt osakutes palka näiteks. Majanduses suurenesid säästud ja investeeringud.
Löö ükskõik milline makro õpik lahti ja seal öeldakse "reaalsed säästud=investeeringud".
Säästud ei suurene majanduses, kui inimesed oma sissetulekud kulutamata jätavad. Nii palju, kui sinu säästud suurenevad selle tulemusel, vähenevad kellegi teis(t)e säästud.
Fiskaalpoliitiliselt on meie riigil vabad käed praegu ja Mario Draghi kirjutas artikli, kus väitis, et riikide kõrged võlad ja suured defitsiidid peavad normiks saama, et erasektoris bilansiseisud paraneksid jne. Ja ei, riigid ei hakka kunagi neid võlgu ära maksma, võlad rullitakse edasi ning majandused kasvavad neist lõpuks välja, aga defitsiidid on siin, et jääda aastateks. Kõik signaalid seda praegu näitavad. Euroga oleks ka muidu kuidagi blakk ja liikmesriikides tekiks rahutus euro osas. Ükskõik kuidas pensione makstakse, kas seda tehakse defitsiitselt kulutades vms. Lõppkokkuvõttes on majanduse reaalne võimekus see, mida on tarvis pensionäride üleval pidamiseks. Mingisuguse fiskaalse õudusunenäoga siin lugejaid hirmutada ei maksa, et enda agendat pušida.
See on mingi alternatiivne majandusteooria ja ma siin pikalt ei tahaks peatuda. Kirjutan lühidalt sinu maskitehase näitel.
1) Ehitad tehase. Selleks on sinul vaja kapitali. Kapitali oled kas ise säästnud või laenad pangast (keegi teine on säästnud). Tehase ehitamisega kasvavad majanduses investeeringud, st majandus kasvab. Kasvab ka majanduse produktiivsus (sama tööjõu sisendi juures on tänu tehasele võimalik toota rohkem maske).
2) Hakkad maske tootma. Kasvab tarbimine või netoeksport, st majandus kasvab. Raha (tehase omandisuhte muutumine ei ole oluline) paned panka (säästad).
3) Keegi teine võtab selle raha pangast laenuks ja ehitab uue tehase.
Kui keegi säästnud ei oleks, poleks ka tehast.
Sellest teisest defitsiitse kulutamise väitest ma ei saa ka hetkel aru. Euroopas on majanduse struktuuriprobleem. Saksamaa on hästi kapitaliseeritud ja kõrge produktiivsusega, Itaalia mitte. Sakslane toodab uue auto ja müüb selle Itaaliasse. Saadud kapitali eest sakslane kasvatab enda produktiivsust ja finantseerib itaallast. Ja nii, iga auto müügiga sakslase konkurentsivõime kasvab ja itaallase oma kahaneb (üks tarbib, teine investeerib). Traditsioonilises majanduses tasandaks valuutakursid selle vahe ära ja üks hetk itaallane ei jõua enam saksa autot osta. Eurotsoonis see nii ei toimi, konkurentsivõimet peaks tasandama fiskaalpoliitikaga, aga see on tehniliselt väga keeruline - eeldab poliitiliselt väga ebameeldivaid otsuseid. Palju lihtsam on teha Seedrit ja raha laiali jagada.
Kui nüüd juhtub, et Itaalia on üks hetk maksejõuetu, on sakslane rahast ilma. Aga mis siis? Sakslase majandus on tänu kõrgemale produktiivsusele relatiivselt palju paremas olukorras, kuna kapitali (tootmisseadmed, tehased jne) maht majanduses on suurem. Itaallane peab enda elatustaseme korrigeerima majanduse produktiivsusele vastavaks. Lühikeses perspektiivis on nii sakslasel (turg kaob ära, säästud kaovad ära) kui itaallasel (pead Fiatiga sõitma) üsna ebameeldiv, aga pikemas perspektiivis on sakslase elatustase palju kõrgemal. Mina tahaks selles näiteks kindlasti pigem olla sakslane.
Ükskõik kui kõrge on riikide võlatase või eelarvedefitsiit, see ei muuda suurt pilti - majanduses on struktuuriprobleem. Võlatasemega saab lihtsalt mõõta seda, kui suureks sellel on lastud kasvada. Täpselt sellise struktuuriprobleemi tekitamise vastu ma siin kirglikult võitlengi. -
Loowi
Püüdsin teha lihtsa tabeli ja inimesi diskonteerimiste ja protsentidega mitte segadusse ajada. Teenukate arvestuses on ka peidetud tasud (näiteks pensionifondide poolt ostetud fondide peidetud tasud nagu pool bid/ask spreadist jne). Praegu on arvestatud 1,5%-ga, aga ma poleks üllatunud kui see number on suurem.
Juhul, kui pole koodis pole vigu, siis tuleb välja nii:
1) aegade algusest on fondid teeninud fondiomanikele 247 miljonit,
2) aegade algusest on fondid teeninud kõikidele teenusepakkujatele vähemalt 501 miljonit (ilmselt rohkem),
3) Saksa riigi 10-aastane võlakiri oleks samal ajal teeninud 326 miljonit,
4) inflatsioon sõi samal ajal ära 821 miljonit.
Kood on siin. Vabandan ette võimalike vigade pärast.
Tänud, et viitsisid, proovin paari päeva jooksul süveneda.
Aga oletame, et sealt selgub, et pankurid on meid räigelt tasudega nöörinud. Ma olen endiselt selle vastu, et hakata nüüd kogumispensioni vabatahtlikuks muutmisega "kätte maksma". Kui täna on olemas hästi toimiv süsteem, mille vabatahtlikuks muutmine on fiskaalpoliitiliselt kahjulik ning vähendab riigi konkurentsivõimet siis see on selgelt endale jalga tulistamine. Me ise oleme riigina selle süsteemi üles ehitanud ja mul isiklikult ei ole küll kombeks endale mu enda vigade eest kätte maksta. -
kaidoke
OK, pankadele jah, neilt võetakse osa easy money ära.
Seegi pole kindel. Ühest küljest jah - leidub lahkujaid. Teiselt poolt suureneb aga reformi tulemusel hüppeliselt inimeste hulk, kes valivad väljamakseperioodil fondipensioni variandi. Tänu nendele jäävad pensionivarad fondidesse endise 45a asemel keskmiselt 18a (keskmine oodatav eluiga pensioniealisele) ehk 40% kauemaks.
Kui oletada, et lahkujateks on pigem madalapalgalised ning fondidel jätkub fondipensioni valinutelt haldustasu võtmise võimalus just selles kõige magusamas punktis, kus kogumisreserv on saavutanud maksimumi, peaks esialgne mahtude langus päris kiirelt välja tasanduma. Seega tundub loogiline prognoosida fondidele pensionireformi tulemusel J-kujulist mahukõverat (no veidi laugemat muidugi).
Kindlad kaotajad on vaid kindlustusfirmad. Selles mõttes on ka Loowi toodud tabel vaid "pool rehkendust". Pensionireformile koondhinnagu andmiseks peaks pensionikogujal olema võimalik siia juurde arvutada veel ka tänasesse pensionisüsteemi programmeeritud kindlustusfirmade teenukad ja väljamakseperioodi inflatsioon. Põgusalgi pealevaatamisel on selge, et need kaks söövad nii kogu fondide toodetud lisaväärtuse kui hulga pensionikoguja enda poolt sisse pandust. -
1) Ehitad tehase. Selleks on sinul vaja kapitali. Kapitali oled kas ise säästnud või laenad pangast (keegi teine on säästnud).
Ega siin muud üle ei jää, kui hakkame elementaarses raamatupidamises näpuga järge ajama.
k525 sammus panka ja sai tehase ehituseks laenu 10 miljonit eurot.
Milline on tema bilanss peale seda?
Varad: 10 miljont pangakontol.
Kohustused: laen pangale 10 miljonit.
Panga bilansikanded:
Varad: 10 miljonit k525 laenuleping
Kohustused: 10 miljonit kohustus k525-le nõudmiseni hoiuse näol.
Mõlemad osapooled väljastasid kohustusi. Mitte kuskilt ei jäänud midagi vähemaks, vaid juurde tuli, seda nimetatakse ka bilansi laiendamiseks. k525 peab mulle seletama, kuidas saab keegi enda kohustusi välja laenata. Nõudmiseni hoius ei tulnud kellegi säästudest. Kas k525 on vahest ATM-i juures avastanud, et osa tema kontol on kadunud, sest pank on selle välja laenanud? Kui inimene eksib lihtsa raamatupidamise vastu, siis millest me räägime? -
k525
1) Ehitad tehase. Selleks on sinul vaja kapitali. Kapitali oled kas ise säästnud või laenad pangast (keegi teine on säästnud).
[shit cut]
3) Keegi teine võtab selle raha pangast laenuks ja ehitab uue tehase.
Päriselt ka arvad, et pangad laenavad sulle teiste inimeste hoiuseid välja??? :D
Mine hopsti nüüd Euroopa Keskpanga lehele, kus saad teada, kuidas asi tegelikult käib:Kuidas raha luuakse?
EKP tegutseb kommertspankade seisukohast pangana, mõjutades seeläbi raha- ja krediidivoogu majanduses, et saavutada stabiilsed hinnad. Kommertspangad omakorda võivad raha EKP reservidest laenata, et katta väga lühiajalist likviidsusvajadust. EKP kontrollib välise raha kogust ja seega kommertspankade nõudlust keskpangareservide järele peamiselt väga lühiajaliste intressimäärade (ehk raha maksumuse) kindlaksmääramise kaudu.
Kommertspangad võivad luua ka nn siseraha ehk pangahoiuseid – see toimub iga kord, kui antakse välja uus laen. Välis- ja siseraha erinevus seisneb selles, et välisraha kujutab endast majanduse kui terviku jaoks vara, kuid samal ajal mitte kellegi kohustust. Seevastu siseraha on tagatud erasektori laenudega: kui pangad saaksid tagasi kõik eraisikutele antud laenud, oleks siseraha tase uuesti nullis. Seega on tegu rahavormiga, mis tekib (ja siis jälle kaob) eramajanduses. -
PeaLiK
kaidoke
OK, pankadele jah, neilt võetakse osa easy money ära.
Seegi pole kindel. Ühest küljest jah - leidub lahkujaid. Teiselt poolt suureneb aga reformi tulemusel hüppeliselt inimeste hulk, kes valivad väljamakseperioodil fondipensioni variandi. Tänu nendele jäävad pensionivarad fondidesse endise 45a asemel keskmiselt 18a (keskmine oodatav eluiga pensioniealisele) ehk 40% kauemaks.
Kui oletada, et lahkujateks on pigem madalapalgalised ning fondidel jätkub fondipensioni valinutelt haldustasu võtmise võimalus just selles kõige magusamas punktis, kus kogumisreserv on saavutanud maksimumi, peaks esialgne mahtude langus päris kiirelt välja tasanduma. Seega tundub loogiline prognoosida fondidele pensionireformi tulemusel J-kujulist mahukõverat (no veidi laugemat muidugi).
Kindlad kaotajad on vaid kindlustusfirmad. Selles mõttes on ka Loowi toodud tabel vaid "pool rehkendust". Pensionireformile koondhinnagu andmiseks peaks pensionikogujal olema võimalik siia juurde arvutada veel ka tänasesse pensionisüsteemi programmeeritud kindlustusfirmade teenukad ja väljamakseperioodi inflatsioon. Põgusalgi pealevaatamisel on selge, et need kaks söövad nii kogu fondide toodetud lisaväärtuse kui hulga pensionikoguja enda poolt sisse pandust.
Siin on toodud ära väga õiged eeldused.
Esiteks - enamus lahkujaid on madalapalgalised, kelle jaoks kogumispensioni poolt hiljem saadav pensionilisa ei ole arvestatav ja võrreldes inflatsiooni ning valitsuse headusega täiesti tühine. Nendel inimestel baseerub pensionireformi poliitiline tugi ning nende olukord reformiga praktiliselt ei halvene.
Teiseks - Loowi võiks juba teha teise poole rehkendusest ka ära teha ning näidata, mis juhtub erinevate stsenaariumitega pärast pensionile minekut (kes sõlmis kindlustuslepingu nagu praegu kohustuslik, kes võttis raha pensionilemineku hetkeks välja ning kes jätkas fondis fondipensioniga). Samuti võiks näidata, kuidas reform mõjutab tulevikus mediaanpalka saavale (mitte keskmisest, sest see on eksitav) ning sellest nulli ja maksimumi poole keskmisel seisvat inimest. -
Money creation in the modern economy
Bank of EnglandThis article explains how the majority of money in the modern economy is created by commercial banks making loans.
-
k525 on järjekindel, et II samba reformimine vabatahtlikuks purustab süsteemi. Mina selles ei ole, arvan, et suurem osa jätkab II sambasse kogumist + kogumist nn enda juhitavasse II sambasse ja vaid vähene osa paiskab selle nn tarbimisse. Usun, et Eesti inimene on arukas ja loomulikult sellele aitaks kaasa ka korralik asjatundjate töö -selgitused, mitte a'la saate palmi alla ja me oleme teist palju targemad või II samba reformimine on vandalism, kaasneb hüperinflatsioon, (k525) faktidega lahmimine jne.. Õnneks on hakanud ka pankades ilmuma analüütikuid, kes asjalikumat juttu puhuvad. (ja muidugi see pensioniks väljamaksete süsteem korda ) jne....
-
k525
Loowi
Püüdsin teha lihtsa tabeli ja inimesi diskonteerimiste ja protsentidega mitte segadusse ajada. Teenukate arvestuses on ka peidetud tasud (näiteks pensionifondide poolt ostetud fondide peidetud tasud nagu pool bid/ask spreadist jne). Praegu on arvestatud 1,5%-ga, aga ma poleks üllatunud kui see number on suurem.
Juhul, kui pole koodis pole vigu, siis tuleb välja nii:
1) aegade algusest on fondid teeninud fondiomanikele 247 miljonit,
2) aegade algusest on fondid teeninud kõikidele teenusepakkujatele vähemalt 501 miljonit (ilmselt rohkem),
3) Saksa riigi 10-aastane võlakiri oleks samal ajal teeninud 326 miljonit,
4) inflatsioon sõi samal ajal ära 821 miljonit.
Kood on siin. Vabandan ette võimalike vigade pärast.
Tänud, et viitsisid, proovin paari päeva jooksul süveneda.
Aga oletame, et sealt selgub, et pankurid on meid räigelt tasudega nöörinud. Ma olen endiselt selle vastu, et hakata nüüd kogumispensioni vabatahtlikuks muutmisega "kätte maksma". Kui täna on olemas hästi toimiv süsteem, mille vabatahtlikuks muutmine on fiskaalpoliitiliselt kahjulik ning vähendab riigi konkurentsivõimet siis see on selgelt endale jalga tulistamine. Me ise oleme riigina selle süsteemi üles ehitanud ja mul isiklikult ei ole küll kombeks endale mu enda vigade eest kätte maksta.
k525 Jääb arusaamatuks mida mõtled fraasi all "kätte maksma"
Kas see on kättemaks kui kellegil võetakse ära võimalus teiste kulul parasiteerimine? Mina tõlgendan seda pigem õigluse jalulesedmisena.
Kas sinu arvates oli pärisorjuse kaotamine kättemaks mõisnikele?
Fiskaalpoliitika põhjendusena ei päde, kuna kõigil jääb võimalus II sambasse jääda. Ütlen otse, kui fondid hakkavad näitama reaalset tootlust ja haldustasud muudetakse tulemuspõhiseks, olen kohe "käpp".
Sinu suhtumine, et kõik peale minu on lollid ja ei oska oma tuleviku osas õigeid otsuseid teha on ilge. -
Esimene asi, mida kommunikatsioonis faktidega lahmimise asemel võiks teha, on selgitada inimestele, et on kaks seltskonda, ühed, kes sulle pensioniks raha koguvad (pensionifondid) ning teised, kes selle kogutud raha peal pärast väärtust loomata parasiteerivad (elukindlustusseltsid).
Selle teadvustamine aitaks oluliselt kasutut tuld pensionifondide pealt maha tõmmata.
Rääkida sellest, et "teeme väljamaksed korda" ei ole arusaadavalt piisav. Tuleb ka lihtsalt ja arusaadavalt selgitada, mida tehakse korda ning et neil, kes kavatsevad elada saja-aastaseks ning poes maksta pensionite, mitte eurodega, säilib võimalus kõike muutumatult jätkata.
Keegi ei taha kellelegi kätte maksta ja keegi ei kavatse esitada "pankuritele" tsiviilhagi või muud nõuet. Pole mõtet külvata konflikti seal, kus seda pole. Lihtsalt edasi tuleb minna rahulikumalt ja vabamalt. -
Kristjan1
1) Ehitad tehase. Selleks on sinul vaja kapitali. Kapitali oled kas ise säästnud või laenad pangast (keegi teine on säästnud).
Ega siin muud üle ei jää, kui hakkame elementaarses raamatupidamises näpuga järge ajama.
k525 sammus panka ja sai tehase ehituseks laenu 10 miljonit eurot.
Milline on tema bilanss peale seda?
Varad: 10 miljont pangakontol.
Kohustused: laen pangale 10 miljonit.
Panga bilansikanded:
Varad: 10 miljonit k525 laenuleping
Kohustused: 10 miljonit kohustus k525-le nõudmiseni hoiuse näol.
Mõlemad osapooled väljastasid kohustusi. Mitte kuskilt ei jäänud midagi vähemaks, vaid juurde tuli, seda nimetatakse ka bilansi laiendamiseks. k525 peab mulle seletama, kuidas saab keegi enda kohustusi välja laenata. Nõudmiseni hoius ei tulnud kellegi säästudest. Kas k525 on vahest ATM-i juures avastanud, et osa tema kontol on kadunud, sest pank on selle välja laenanud? Kui inimene eksib lihtsa raamatupidamise vastu, siis millest me räägime?
Pealik, Kristjan1. Seletasin säästmise ja investeerimise seost majanduses, mitte rahaloomet.Raha loomine ei käi tõesti nii, et keegi säästab ja selle arvelt laenatakse raha välja. Ma usun, et saite sellest ka ise väga hästi aru ja hetkel on tegu lihtsalt tähenärimisega. Ja kommertspangad tõesti loovad raha, laenates keskpanga loodud raha välja, mille pealt tekib majandusse depo. Seejärel laenavad selle depo uuesti välja, tekib uus depo jne. Ehk siis sisuliselt ei ole vale öelda, et pank laenab sinu hoiuse välja. Raamatupidamislikult tekib laen ja depo tõesti samal hetkel, aga see on juba tähenärimine.
Mis Kristjan1 väidet puudutab, siis saatsin sulle juba LHV Q4 aruande. Sealt lähtub, et kui kõik LHV kliendid läheks täna ATMi juurde ja prooviks kogu enda raha välja võtta siis tõesti pangal seda kontol ei oleks. -
Pealik, Kristjan1. Seletasin säästmise ja investeerimise seost majanduses, mitte rahaloomet.Raha loomine ei käi tõesti nii, et keegi säästab ja selle arvelt laenatakse raha välja. Ma usun, et saite sellest ka ise väga hästi aru ja hetkel on tegu lihtsalt tähenärimisega. Ja kommertspangad tõesti loovad raha, laenates keskpanga loodud raha välja, mille pealt tekib majandusse depo.
Vale, keskpangad loovad reserve, need reservid on keskpanga kontodel, teistsugust eksistentsi neil reservidel pole. Sularaha nõudlus on teine teema. Minul ja sinul puuduvad keskpangas reservikontod ja kommertspangad meile neid neid kontoseise seal kuidagi laenata ei saa. Nad laenavad neid reserve omavahel ja sooritavad omavahel makseid ning valitsusele maksavad neid reserve kasutades.
Uuesti algusse tagasi, laen loob hoiuse ja investeering loob säästu. Sissetulekute kulutama jätmise tagajärjel ei suurene säästud ega investeeringud majanduses. -
janno
k525
Loowi
Püüdsin teha lihtsa tabeli ja inimesi diskonteerimiste ja protsentidega mitte segadusse ajada. Teenukate arvestuses on ka peidetud tasud (näiteks pensionifondide poolt ostetud fondide peidetud tasud nagu pool bid/ask spreadist jne). Praegu on arvestatud 1,5%-ga, aga ma poleks üllatunud kui see number on suurem.
Juhul, kui pole koodis pole vigu, siis tuleb välja nii:
1) aegade algusest on fondid teeninud fondiomanikele 247 miljonit,
2) aegade algusest on fondid teeninud kõikidele teenusepakkujatele vähemalt 501 miljonit (ilmselt rohkem),
3) Saksa riigi 10-aastane võlakiri oleks samal ajal teeninud 326 miljonit,
4) inflatsioon sõi samal ajal ära 821 miljonit.
Kood on siin. Vabandan ette võimalike vigade pärast.
Tänud, et viitsisid, proovin paari päeva jooksul süveneda.
Aga oletame, et sealt selgub, et pankurid on meid räigelt tasudega nöörinud. Ma olen endiselt selle vastu, et hakata nüüd kogumispensioni vabatahtlikuks muutmisega "kätte maksma". Kui täna on olemas hästi toimiv süsteem, mille vabatahtlikuks muutmine on fiskaalpoliitiliselt kahjulik ning vähendab riigi konkurentsivõimet siis see on selgelt endale jalga tulistamine. Me ise oleme riigina selle süsteemi üles ehitanud ja mul isiklikult ei ole küll kombeks endale mu enda vigade eest kätte maksta.
k525 Jääb arusaamatuks mida mõtled fraasi all "kätte maksma"
Kas see on kättemaks kui kellegil võetakse ära võimalus teiste kulul parasiteerimine? Mina tõlgendan seda pigem õigluse jalulesedmisena.
Kas sinu arvates oli pärisorjuse kaotamine kättemaks mõisnikele?
Fiskaalpoliitika põhjendusena ei päde, kuna kõigil jääb võimalus II sambasse jääda. Ütlen otse, kui fondid hakkavad näitama reaalset tootlust ja haldustasud muudetakse tulemuspõhiseks, olen kohe "käpp".
Sinu suhtumine, et kõik peale minu on lollid ja ei oska oma tuleviku osas õigeid otsuseid teha on ilge.
Kas täna pensionifondide haldurid parasiteerivad teiste kulul? Küsi endalt nii - kui sa oleksid täna tööjõuturule sisenev noor, kes ei tea pensionisammaste ajaloost mitte midagi, siis kas sa leiaksid, et see on endiselt kehv süsteem? Kui jah, siis palun argumente. Kui ei, siis on sammaste vabatahtlikuks muutmine kättemaks.Fiskaalpoliitika põhjendusena ei päde, kuna kõigil jääb võimalus II sambasse jääda
- see on üdini vale väide. Iga inimene, kes sambast lahkub, on fiskaalpoliitiliselt probleem. -
Paljud inimesed olid 2001a III samba kampaania ajal "noored" kes ei teadnud pensionisammaste ajaloost midagi.
Paljud inimesed olid 2002a II samba kampaania ajal "noored" kes ei teadnud pensionisammaste ajaloost midagi.
Ometigi nad arvutasid veidi ja leidsid, et see on üks väga väga kahtlane värk.... Ja nad otsustasid mitte liituda! -
Tänud kasutaja Loowit tabeli eest! Selles on kõik näha, siis ei saa ju küsimusi olla (süsteem on feilinud täiega sest võlakirjadesse investeerimine oleks olnud tulusam ehk milleks neid teenustasusid on makstud). Lisaks siis halb väljamaksesüsteem, kus sa ei teeni enam on kogutu pealt midagi ja kätte (kasutusse) seda ka ei saa.
-
Fiskaalpoliitika põhjendusena ei päde, kuna kõigil jääb võimalus II sambasse jääda
- see on üdini vale väide. Iga inimene, kes sambast lahkub, on fiskaalpoliitiliselt probleem.[/quote]
See lahkumise väide on päris kena spinn. Potentsiaalseid lahkujaid on ikkagi ennustatud suhteliselt vähe, muidugi sõltuvalt huvigrupist need numbrid kõiguvad ja needki tulevad suuremalt jaolt palgasaajate alumisest otsast kes oleksid praegu plussis kui riigi osalus oleks suunatud esimesse sambasse. Probleem miks üldse asi on selle reformini jõudnud, on oligopoolse turusituatsiooni teke II PF teenusele. Ehk siis pikaajalisele kliendile oli see teenus muudetud kohustuslikuks, turul on piiratud ring teenusepakkujaid, mistõttu konkurents=teenuse hind kannatas kliendi poolt vaadatuna. k525 spinnimise asemel paku palun välja mismoodi Loowi poolt välja toodud numbrid muutuvad kliendi poolt vaadatuna paremaks järgmise 10-20 a jooksul ilma reformi tegemata või tehes reformi alternatiivselt, aitäh. Muidugi see on veel pool rehkendust - me näeme et hirm reformi pärast lahkujate pärast on tekitanud positiivseid liikumisi fondivalitsemise kuludes, väljamakse praegusele ripoffile oleks vaja ka numbrid külge ja pakkuda alternatiive status quo surumise asemel. -
k525
Ma proovin veel lihtsamalt:
Ants, Juhan ja Tiina teenivad igaüks 100 raha kuus. Kõik nad lähevad korraga pensionile ja saavad nüüd 30 raha kuus, kuna riigi keskmine asendusmäär on 30% (nagu lähtus siin enne jagatud Eesti Panga materjalidest). Juhan ja Tiina tegid endale kogumispensioni ja saavad nüüd sealt kumbki 10 eurot kuus juurde. Ants kulutas kogu enda raha jäätisele ja nüüd on ta allpool suhtelist vaesuspiiri. Ants on olukorras väga pettunud, sest ta ei saa endale lubada ei normaalset arstiabi ega elamist, jäätisest rääkimata. Ants läheb annab valimistel enda hääle Helir-Valdorile, kes lubab kehtestada tulumaksu, millega Juhan ja Tiina annavad kumbki Antsule enda pensionist 2,5 raha ära.
Ära ole nagu Ants.
Varro ja Ahto.
Mõlemad usuvad kolme samba süsteemi
Ahto usub süsteemi kus on: 1) Riiklik pension 2) II kohustuslik pensionisammas 3) III Vabatahtlik pensionisammas
Varro usub ka kolme samba süsteemi kus on: 1) I laps 2) II laps 3) III laps.
Nelja dekaadi pärast Ahto vaatab tagasi elule ja näeb, et pensionifondide tootlus on olnud alla inflatsiooni ning läheb valimistel valima sotsiaaldemokraate, kes lubavad pensionite tõusu sõltumata tehtud sammaste vallikutest.
Varro võitleb vastu, et miks peaks Ahto samapalju pensionit saama, kui Varro, kui tema ainus panus ühiskonda on olnud rahaline. Varro arvates on tema panus olnud rahaline + inimesed.
Ära ole nagu Ahto. -
@bash, maailma aktsiate indexid on järjepidevalt tugevalt ületanud inflatsiooni... Ajalugu on olemas üle 100 aasta. Millest sa räägid? :S
Sinu Varro'l on tõesti 2% palgast puudu, et lapsi tegema hakata? See Varro ei jõua lasteni ilmselt nagunii ja valib valimistel neid, kes lubavad raha tööinimese taskust lihtsalt penionärile ümber tõsta. Tööinimese jaoks tähendab see maksutõusu... -
bash
k525
Ma proovin veel lihtsamalt:
Ants, Juhan ja Tiina teenivad igaüks 100 raha kuus. Kõik nad lähevad korraga pensionile ja saavad nüüd 30 raha kuus, kuna riigi keskmine asendusmäär on 30% (nagu lähtus siin enne jagatud Eesti Panga materjalidest). Juhan ja Tiina tegid endale kogumispensioni ja saavad nüüd sealt kumbki 10 eurot kuus juurde. Ants kulutas kogu enda raha jäätisele ja nüüd on ta allpool suhtelist vaesuspiiri. Ants on olukorras väga pettunud, sest ta ei saa endale lubada ei normaalset arstiabi ega elamist, jäätisest rääkimata. Ants läheb annab valimistel enda hääle Helir-Valdorile, kes lubab kehtestada tulumaksu, millega Juhan ja Tiina annavad kumbki Antsule enda pensionist 2,5 raha ära.
Ära ole nagu Ants.
Varro ja Ahto.
Mõlemad usuvad kolme samba süsteemi
Ahto usub süsteemi kus on: 1) Riiklik pension 2) II kohustuslik pensionisammas 3) III Vabatahtlik pensionisammas
Varro usub ka kolme samba süsteemi kus on: 1) I laps 2) II laps 3) III laps.
Nelja dekaadi pärast Ahto vaatab tagasi elule ja näeb, et pensionifondide tootlus on olnud alla inflatsiooni ning läheb valimistel valima sotsiaaldemokraate, kes lubavad pensionite tõusu sõltumata tehtud sammaste vallikutest.
Varro võitleb vastu, et miks peaks Ahto samapalju pensionit saama, kui Varro, kui tema ainus panus ühiskonda on olnud rahaline. Varro arvates on tema panus olnud rahaline + inimesed.
Ära ole nagu Ahto.
See on väga hea näide. Isegi kui Ahto säästudest on pensionipõlveks järgi üks sent, on selle võrra Varro lastel vaja vähem Ahto üleval pidamiseks maksta. Selles näites peaks Varro olema kogumispensioni suurim pooldaja :) -
[quote=jnt]@bash, maailma aktsiate indexid on järjepidevalt tugevalt ületanud inflatsiooni... Ajalugu on olemas üle 100 aasta. Millest sa räägid? :S
Jnt, selles ongi fenomen! Et meie Eesti pensionifondid seda kuidagi ei ole suutnud. Seda küll 20 aasta jooksul, aga mis olekski inimesel kasu, kui ta plussi jõiuaks 100 aastat kogumise jooksul. -
nier
jnt
@bash, maailma aktsiate indexid on järjepidevalt tugevalt ületanud inflatsiooni... Ajalugu on olemas üle 100 aasta. Millest sa räägid? :S
Jnt, selles ongi fenomen! Et meie Eesti pensionifondid seda kuidagi ei ole suutnud. Seda küll 20 aasta jooksul, aga mis olekski inimesel kasu, kui ta plussi jõiuaks 100 aastat kogumise jooksul.
Mis vahet sel enam on? Paar aastat juba olemas olnud indeksfondid.
See pole täna argument. Keegi siin just klassifitseeris seda väga hästi - emotsioonidest ajendatud kättemaks on see reform. Kunagi oli jama, kuna polnud normaalseid valikuid. Täna paistavad siin mõned lihtsalt ajaloost kibestunud olevat... -
Pensionireformi kohta kasutatav sõna "kättemaks" on midagi väga uut. Ma pole varem kunagi kohanud sellist väljendusviisi. See näitab, et sellise väljendi esitaja vaatab kogu situatsiooni väga tugevalt pankade huvidest lähtudes.
-
jnt
nier
jnt
@bash, maailma aktsiate indexid on järjepidevalt tugevalt ületanud inflatsiooni... Ajalugu on olemas üle 100 aasta. Millest sa räägid? :S
Jnt, selles ongi fenomen! Et meie Eesti pensionifondid seda kuidagi ei ole suutnud. Seda küll 20 aasta jooksul, aga mis olekski inimesel kasu, kui ta plussi jõiuaks 100 aastat kogumise jooksul.
Mis vahet sel enam on? Paar aastat juba olemas olnud indeksfondid.
See pole täna argument. Keegi siin just klassifitseeris seda väga hästi - emotsioonidest ajendatud kättemaks on see reform. Kunagi oli jama, kuna polnud normaalseid valikuid. Täna paistavad siin mõned lihtsalt ajaloost kibestunud olevat...
See indeksfondide teema vajab ka veel klaarimist. Nii näiteks uurisin Tulevast, et kui soovin fondist investeeringu tuua mingiks ajaks rahasse, et kasvõi näitena enne praegust langust ja üle elada seda kollapsit. Ei saa, oli vastus, et pane siis võlakirjafondi kuskile. -
nier
jnt
Mis vahet sel enam on? Paar aastat juba olemas olnud indeksfondid.
See pole täna argument. Keegi siin just klassifitseeris seda väga hästi - emotsioonidest ajendatud kättemaks on see reform. Kunagi oli jama, kuna polnud normaalseid valikuid. Täna paistavad siin mõned lihtsalt ajaloost kibestunud olevat...
See indeksfondide teema vajab ka veel klaarimist. Nii näiteks uurisin Tulevast, et kui soovin fondist investeeringu tuua mingiks ajaks rahasse, et kasvõi näitena enne praegust langust ja üle elada seda kollapsit. Ei saa, oli vastus, et pane siis võlakirjafondi kuskile.
Just see ongi olemasoleva pensionisüsteemi üheks "süsteemse vea" näiteks, mille tõttu on muuhulgas hädasti tarvis Pensionireformi!
Ei sooviks kuidagi enne oodatavat suurt langust, viia oma portfelli näiteks Kreeka ja / või Itaalia võlakirjadesse olematu tootlusega "mädanema". -
ttrust
Pensionireformi kohta kasutatav sõna "kättemaks" on midagi väga uut. Ma pole varem kunagi kohanud sellist väljendusviisi. See näitab, et sellise väljendi esitaja vaatab kogu situatsiooni väga tugevalt pankade huvidest lähtudes.
See on hea märkus, ttrust tabas ohtliku spinni ära. Mainitet sõna ma soovitan soojalt mitte kasutada, sest ajalugu on täis näiteid, kus provokaator on sundinud muidu mõistlikke inimesi tegema ebamõistlikke otsusi ning viimased sattunud seetõttu karmide repressioonide ohvriks. Parim võimalus sellises olukorras on provokaatorit lihtsalt eirata.
Ära lange provokaatori lõksu! -
Velikij
ttrust
Pensionireformi kohta kasutatav sõna "kättemaks" on midagi väga uut. Ma pole varem kunagi kohanud sellist väljendusviisi. See näitab, et sellise väljendi esitaja vaatab kogu situatsiooni väga tugevalt pankade huvidest lähtudes.
See on hea märkus, ttrust tabas ohtliku spinni ära. Mainitet sõna ma soovitan soojalt mitte kasutada, sest ajalugu on täis näiteid, kus provokaator on sundinud muidu mõistlikke inimesi tegema ebamõistlikke otsusi ning viimased sattunud seetõttu karmide repressioonide ohvriks. Parim võimalus sellises olukorras on provokaatorit lihtsalt eirata.
Ära lange provokaatori lõksu!
EKSS: kätte|maks [-u] - halbade tegude, halva kohtlemise, ebaõigluse, alanduse, solvangu vms. tasumiseks sooritatud tegu v. teod.
Kuidas teisiti nimetada pensionireformi, mille ajend on ajalooliselt kehv tootlus ja kõrged tasud? Skrolli palun natuke viimast paari lehte siin teemas ja loe kokku, mitu erinevat kasutajat on just sellele rõhunud. Ma saaks täielikult aru argumentidest, et tänane alusvara ei sobi või tänased tasud on liiga kõrged.
https://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/fondid/fondide-tasud/jooksvate-tasude-vordlus/
Millega võrreldes need tasud siis täna kõrged on? Mis on tänasel fondide alusvaral viga? -
- mitte ükski normaalne inimene ei hauguks nii järjekindlalt antud kriisiolukorras valvekoerana pensionireformi vastu, kui sellest ei oleneks tema sissetulek
- k525 ei suvatsenud vastata, millise suhtekorraldusfirma alt tegutsete? -
wobble
Fiskaalpoliitika põhjendusena ei päde, kuna kõigil jääb võimalus II sambasse jääda
- see on üdini vale väide. Iga inimene, kes sambast lahkub, on fiskaalpoliitiliselt probleem.
See lahkumise väide on päris kena spinn. Potentsiaalseid lahkujaid on ikkagi ennustatud suhteliselt vähe, muidugi sõltuvalt huvigrupist need numbrid kõiguvad ja needki tulevad suuremalt jaolt palgasaajate alumisest otsast kes oleksid praegu plussis kui riigi osalus oleks suunatud esimesse sambasse. Probleem miks üldse asi on selle reformini jõudnud, on oligopoolse turusituatsiooni teke II PF teenusele. Ehk siis pikaajalisele kliendile oli see teenus muudetud kohustuslikuks, turul on piiratud ring teenusepakkujaid, mistõttu konkurents=teenuse hind kannatas kliendi poolt vaadatuna. k525 spinnimise asemel paku palun välja mismoodi Loowi poolt välja toodud numbrid muutuvad kliendi poolt vaadatuna paremaks järgmise 10-20 a jooksul ilma reformi tegemata või tehes reformi alternatiivselt, aitäh. Muidugi see on veel pool rehkendust - me näeme et hirm reformi pärast lahkujate pärast on tekitanud positiivseid liikumisi fondivalitsemise kuludes, väljamakse praegusele ripoffile oleks vaja ka numbrid külge ja pakkuda alternatiive status quo surumise asemel.[/quote]
Spinn? Räägime natuke faktide keeles, mis tegelikult Eestis toimub. Seis on võrdlemisi hirmuäratav.
Meil on ca 700 tuhat inimest tööturul. Samal ajal on rohkem kui 100k inimest aktiivse maksehäirega. Ma ei ole kahjuks leidnud adekvaatset numbrit tarbimislaenude ja P2P võlglaste kogunumbri osas. Kui ca 100k inimest on maksehäirega, prognoosiks selleks numbriks kokku kuskil 200-400k inimest. ECB andmetel on keskmine intressimäär kuskil 15-18% vahel ja ca 3x kõrgem kui EU keskmine. Iga 7 töötava inimese kohta on 1 sisuliselt pankrotis ja veel 2-4 maksavad räiget intressi. See statistika on tehtud majandustsükli tipus. Daamid ja härrad, olukord on täiesti katastroofiline. Väide, et suur enamus inimesi jätkab iseseisvalt investeerimist ja säästmist on täielik kelbas. Väga suur osa laseb selle raha esimesel võimalusel sirgeks.
Ma toon siia veel ühe väga markantse näite. Pensionireformi suurtoetajad on teatavasti ühe kohaliku panga aktsionärid, kelle põhiline leib on tarbimislaenud. Portfelli mahu ja Eesti allokatsiooni pealt on võimalik arvutada, et ainuüksi selle panga eelmise aasta Eesti intressitulu oli umbes sama suur kui kogu LHV Varahalduse poolt kasseeritud teenustasu. Ikka veel tekib küsimusi, kelle huvides see reform tegelikult on? :) -
nier
oli vastus, et pane siis võlakirjafondi kuskile.
Ja sedagi saa saad teha kolm korda aastas kindal kuupäeval ja kasiino stiilis, panustades sellele, mis hinnatasemed on kuu aja pärast.
