Kalev Jaik võsafilosoofist majandusteadlane
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
To Offf
(((Peaelgi on Kalev juba öelnud, mis tal öelda on, et ta keelduks ka kohtus reaalsust aktsepteerimast ja mängiks meelsamini oma teooria märtrit.)))
Siin te ütlete seda välja, mida teie selleks “reaalsuseks” peale. See on valetamine/võltsimine ja teesklemine nagu seda on parajasti vaja ja nagu see on valetajale isiklikult kasulik. See selline “reaalsus” on ülemaailmne globaalne nähtus, millele tagajärgedeks on pealt palju muu veel ka võltsid pseudoteadused eesotsas ak majandusteadusega, juuraga ka politoloogiaga, ja ka pseudoteaduslikkuse ilmingud teistes teadustes, nagu peale ajalooteaduse ja muude ühiskonnateaduste isegi füüsikas ja matemaatikas. Näiteks matemaatikas seisneb see pseudoteaduslikkus selles, et matemaatika ei paljasta võltside pseudoteaduste võltsust ja ebaloogilisust omakasupuudlikel eesmärkidel, vaid varjab seda, teeskleb kanapimedust ja vaikib need maha, tunnistades nii vaikivalt kui ka avalikult võltsid pseudoteadused võltsilt teadusteks. See on kah reaalsus, aga tõeline reaalsus ei ole oma isikkliku omakasu eesmärgil valetamise/võltlinise ega teesklemise reaalsus. Ehk reaalsus pole selline, nagu see on valetajate/võltsijate ja teesklejate poolt kujutletud ja väidetud. Vaat selles seisneb kardinaalne erinevus ausa ja ebaausa maailmatunnetuse vahel, ja ka teaduse ja võltsi pseudoteaduse vahel, tõeotsimise ja omakasupüüdliku pettuse vahel. Sealjuures ausamad inimesed on valmis ka tõeotsimise märtrid olema, ega tunniste valet isegi siis mitte, kuid neid selleks eriliselt sunnitakse ja präänikoga meelitatakse ehk püütakse ära osta ehk värvata palgatud valetajaks ja valede ideede/käskude järgi ka reaalsete tegude sooritajaks.
Näiteks mina, kui ma oleks sattunud omal ajal ülikooli majandusteadust õppima, ei oleks saanud mitte kuidagi nõustuda ak majandusteaduse absurdsete, ebaloogiliste ja võltside seisukohtadega, ja oleks kohe hakanud neid seisukohti analüüsima ja revideerima, ning oleks nende vastu hakanud protesteerima, ehk poleks neid mingil juhul õigeteks ega teaduslikeks tunnistanud, erinevalt teisest kümnetest tuhandetest sellistest tudengitest, kellede eesmärgiks on mitte tõe otsimine, vaid isikliku edu ja omakasu saavutamine, mille nimel nad on valmis ükskõik mida kas õigeks või valeks tunnistama olenevalt sellest, kuidas see on isiklikult kasulik, on valmis valetama ja võltsima ning ükskõik milliseid tegusid sooritama, kasvõi selliseid, millede eest poodi Nürnbergis selliseid tüüpe üles. -
Kalev Jaik
To Offf
(((Peaelgi on Kalev juba öelnud, mis tal öelda on, et ta keelduks ka kohtus reaalsust aktsepteerimast ja mängiks meelsamini oma teooria märtrit.)))
Siin te ütlete seda välja, mida teie selleks “reaalsuseks” peale. See on valetamine/võltsimine ja teesklemine nagu seda on parajasti vaja ja nagu see on valetajale isiklikult kasulik.
Ei, Kalev, kasulikkus v. kahjulikkus ei puutu üldse asjasse. Reaalsus on realasus, faktid on faktid. Faktid on tõesed v. väärad ükskõik mida me neist arvame ja kas me peame neid kasulikuks v. mitte.Kalev Jaik
Näiteks matemaatikas seisneb see pseudoteaduslikkus selles, et matemaatika ei paljasta võltside pseudoteaduste võltsust ja ebaloogilisust omakasupuudlikel eesmärkidel, vaid varjab seda, teeskleb kanapimedust ja vaikib need maha, tunnistades nii vaikivalt kui ka avalikult võltsid pseudoteadused võltsilt teadusteks.
Kalev, aga kust sa tead, mida matemaatika teeb või ei tee, kui sa ei oska matemaatikat? Sul on raskusi juba neljanda klassi matemaatikast aru saamisega (negatiivsed arvud) rääkimata keerukamatest kontseptsioonidest nagu "piirväärtus" või "tuletis". Sa oled ka korduvalt kirjutanud, et sa ei saa valemitest aru. Seega, sa ei saa kuidagi hinnata, kas matemaatikas tehakse midagi õigesti või vääralt, sest sa ei saa sellest aru.Kalev Jaik
Näiteks mina, kui ma oleks sattunud omal ajal ülikooli majandusteadust õppima, ei oleks saanud mitte kuidagi nõustuda ak majandusteaduse absurdsete, ebaloogiliste ja võltside seisukohtadega, ja oleks kohe hakanud neid seisukohti analüüsima ja revideerima, ning oleks nende vastu hakanud protesteerima, ehk poleks neid mingil juhul õigeteks ega teaduslikeks tunnistanud,
Kalev, nagu sa ise sedastad - ülikoolis sa õppinud ei ole. Kust sa võtad üldse rumala väite, et ülikoolis õppimiseks peaks mõne seal õpetatava teooria õigeks v. teaduslikuks v. tõeseks tunnistama? Sellise jampsi oled sa ise välja mõtlenud, ülikoolis küll midagi sellist ei toimu. -
To Offf
(((Siit võime järeldada, et mingi fakt võib olla tõene ka siis ja mõjutada objektiivset reaalsust ka siis, kui see põhineb "valedel" seisukohtadel. Mis sa sellisest järeldusest arvad, Kalev. )))
Aga muidugi. Inimtegevus ühes selle produktidega, nagu näiteks ka varadega ja varade loomisega ning hävitamisega on objektiivne, ja seda vaatamata sellele, et see inimtegevus võib olla juhitud subjektiivsuse poolt, nagu tahtmiste, arusaamiste, ideede ja eesmärkide poolt. Seda olenematult ka sellest, kas see subjektiivsus on või ei ole adekvaatne, või on ekslik, vale, võlts, luululine jne. Näiteks on inimtegevus tootmine ka siis, kui inimesed seda hoopis näiteks nõidumiseks peavad; on tarbimine ka siis, kui inimesed ise ei tea üldse, et see on tarbimine, ning et need on varad, mida nad tarbivad; ja on riisumine ka siis, kui inimesed peavad seda näiteks firma direktorile hiigelpalga maksmiseks tema töö sest, mida töö eest palga saamiseks peab ka direktor kui majandusteadlane ja jurist ise ja nii on “kokku lepitud”. Lühialt, inimtegevus on objektiivne, kaasa arvatud ka subjektiivsuse poolt juhitud inimtegevus, ja seda ühes selle inimtegevuse produktidega, varadega/väärtustega ja kõikide majandustehingutega. Majandustehingud ei pruugi üldse olla sellised, mida nendest inimesed arvavad, teavad või milleks peavad, vaid on objektiivsed, ning inimesed võivad nendest vaid kas enam või vähem adekvaatsemalt aru saada, aga võivad ka üldse mitte aru saada, kui ka väga valesti aru saada. -
Vaheküsimus. Kalev, sa väitsid, et riisumine võib ka ebateadlik olla. Kuidas sellisesse riisumisse suhtub Jaiguvere juura?
-
To Offf
(((Kalev, aga kust sa tead, mida matemaatika teeb või ei tee, kui sa ei oska matemaatikat? )))
Isegi siis, kui ma tunneks matemaatikat ainult eelkooliealise lapse tasemel, saaksin ma matemaatika kohta samu järeldusi teha, et ka matemaatika sisaldab eneses võltsi psudoteaduslikkust, ega pole päris aus ehk valest puhas teadus. Seletan täpsemalt.
Matemaatika ei tegele ainult arvudaga, vaid toob näiteid ka reaalsest elust kõikvõimalikelt elualadelt, nagu näiteks et mitu aiaposti, mitu tonni kaalub auto koormaga ja ilma koormata, kui kiiresti jõuab laev punktist A punkti B kui ta liigub sellise tunnikiirisega jne. Kuid seesama matemaatika, tuues näiteid kõikidelt elualadelt ja tehes arvutusi, hoidub nagu kurat kirikust (vanasti oli selline metafooriline vanasõne) selliste näidete toomisestest ja arvutuste tegemisest, mis paljastaksid ak majandusteaduse ja juura fundamentaalselt võltsi pseudoteadusliku olemuse, varjates näiteks seda fakti et raha eest vara saamine on riisumine, mitte aga ostmine. Matemaatika võiks ju ülikergesti selle hiiglasuure võltsuse paljastada, aga ta ei tee seda, varjates ja aidates varjata seda valet ja võltsust võltsidel pseudoteadustel, olles nendes valedes, võltsustes ja riisumistes vähemalt passiivselt oma vaikimiste ja varjamistega kaasosasaline. Aga paljastaks selle vale lihtne matemaatiline arvutus, mis on järgmine.
Raha looja loob raha ja müüb selle ühiskonnale, esialgu ühele ühiskonnaliikmele, ostes selle raha eest tollelt X hulk varasid. Ühiskonnaliikmeid aga on mustmiljon inimest, ning edasi hakkab selle rahaga toimuma järgmine. Raha saanud ühiskonnaliige ostab selle raha eest varad teiselt ühiskonnaliikmelt, teine kolmandalt, kolmas neljandalt, neljas viiendalt jne mustmiljon korda. Iga sellise ostukorra vahel vähendab inflatsioon selle raha ostujõudu, vähendades lõpuks seda kuni nullini, kui selle raha eest ei saa enam mitte midagi kellegi käest osta. Sellest järeldub, et raha loomisel ostis raha looja selle raha eest tervelt ühiskonnalt X hulk varasid, aga mitte midagi selle raha eest ühiskonnale ei müü. Ta andis küll ühiskonnale raha loomisel raha, kuid selle raha ostujõud langes nullini selle tagajärjel, et raha looja jätkas raha loomist, seda samal moel ühiskonnale müües ehk selle eest varasid ostes järjest uutes hiigelkogustes, kuid ühisjkonnale selle raha eest mitte midagi ei müü peale selle raha, mille ostujõudu vähendab lõputu inflatsioon, ja mille eest raha looja ei anna ühiskonnale mitte midagi ehk mingit vara. Kokkuvõttes: raha looja sai raha loomisel ühiskonnalt X hulk varasid, vastu aga ei anna mitte midagi peale selle lõpuks ostujõuetu raha, mis tähendab, et ta mitte ei ostnud ühiskonnalt need varad, vaid riisus need. Oleks see olnud ostmine, oleks ühiskond raha loojalt vastu saanud kah X hulk varasid, aga ta ei saanud tegelikult mitte midagi, mis tähendab seda, et raha eest varade saamine ei ole ostmine, vaid on varade riisumine pettuse teel, sest raha looja ja tema pseudoteadus valetavad raha eest varade saamise ostmiseks, et seda riisumist varjata ja riisutavaid inimesi petta. Veelgi enam. See tähendab et ka kõik teised raha vahetamised varade vastu on riisumised, ka need, mida sooritavad ühiskonnaliikmed omavahel, ning mitte ainult need, mida sooritab raha looja ühiskonnalt varasid riisudes.
Nagu näete, tõendab juba nii lihtne matemaatika, et raha vahetamine vara vastu on selle vara riisumine igal juhul, on oma olemuselt kuritegu, mitte aga pole ostmine ega müümine. Matemaatika aga sellest juba enam kui 200 aastat vaikib ehk seda varjab, olles selles ulatuses samuti võlts pseudoteadus ehk ajuloputus rahva petmiseks ja rahva vara riisumiseks pettuse teel. Seda tõendab veel see, et kui võlts ak majandusteadus kasutab ka kõrgemat matemaatikat ülikeeruliste valemitega oma kuritegelike võltsingute ja soperduste teostamiseks ja õigustamiseks, siis ei avalda matemaatika selle vastu üldse protesti, et teda kasutatakse kuritegelikel rahvavastastel eesmärkidel, ning on kõige sellega vaikivalt nõus ja kiidab selle heaks. -
To Offf
(((Vaheküsimus. Kalev, sa väitsid, et riisumine võib ka ebateadlik olla. Kuidas sellisesse riisumisse suhtub Jaiguvere juura?)))
Igasugune riisumine on Jaiguveres keelatud ja kuritegu. Kui aga see riisumine sooritati teadmatult, siis selle eest riisujat ei karistata, vaid tunnistatakse ta süüdimatuks nii nagu näiteks alaealise või 2 aastase lapse , kes sooritas riisumise või mõne muu kuriteo teadmatult/süüdimatult. Küll aga karistatakse neid, kes teadsid, et see on riisumine, aga lasksid sellel kas oma kuritahtlikkusest või lohakusest toimuda. Riisutud varad aga võetakse riisuja valdusest või omandusest ära ja tagastatakse nendele, kelledelt need on ära riisutud. Kui riisumise ohvreid pole võimalik kindaks teha, siis võetakse need riisutud varad riigi omandusse. Teadmatule inimesele aga tehakse kohustuslik vastav pedagoogiline kasvatustund ehk vastavad selgitused koos tema poolt pärast jõukohase “eksami” sooritusega. -
"Matemaatika ei tegele ainult arvudaga,
Jah, matemaatika ei tegele ainult arvudega, vaid palju põnevamate kontseptsioonidega. Kuid... oma olemuselt on matemaatika täiesti abstraktne teadus, mis annab vahendid ja aparatuuri teistele teadustele.
"vaid toob näiteid ka reaalsest elust kõikvõimalikelt elualadelt, nagu näiteks et mitu aiaposti, mitu tonni kaalub auto koormaga ja ilma koormata, kui kiiresti jõuab laev punktist A punkti B kui ta liigub sellise tunnikiirisega jne."
"Matemaatika võiks ju ülikergesti selle hiiglasuure võltsuse paljastada, aga ta ei tee seda, varjates ja aidates varjata seda valet ja võltsust võltsidel pseudoteadustel, olles nendes valedes, võltsustes ja riisumistes vähemalt passiivselt oma vaikimiste ja varjamistega kaasosasaline. "
EI, matemaatika midagi niisugust ei tee ja selliste asjadega ei tegele. See on sinu Hobuse Unenägu, Kalev.
Matemaatika loendab aiaposte, et Kalevid ja 3.nda klassi õpilased aru saaksid paremini inter-distsiplinaarsetest seostest. Puhas matemaatika tegeleb ainult abstraktsioonidega. Auto kaal ja laeva liikumine punktist A punkti B on FÜÜSIKA rida, mis ainult KASUTAB matemaatilist aparatuuri.
"Aga paljastaks selle vale lihtne matemaatiline arvutus, mis on järgmine.
Raha looja loob raha ja müüb selle ühiskonnale,"
Matemaatika rahaga ei tegele, see on majandusteaduse rida.
Seega, Kalev sa tõestasid pika jaigutusega taas kord veenvalt, et vähe sellest, et sa matemaatikat ei tunne, sa ei saa isegi aru, mis distsipliiniga on tegu ja mis on selle distsipliini skoobiks.
"siis ei avalda matemaatika selle vastu üldse protesti, et teda kasutatakse kuritegelikel rahvavastastel eesmärkidel, ning on kõige sellega vaikivalt nõus ja kiidab selle heaks."
Matemaatika ei ole isik. Isegi mitte objekt. Muide, kuulipilduja ka ei avalda selle vastu protesti kui teda kasutatakse süütute tsiviilelanike maha laskmiseks. Kas peaks? -
Kalev Jaik
Kui riisumise ohvreid pole võimalik kindaks teha, siis võetakse need riisutud varad riigi omandusse.
Nüüd tuleb kuulus matemaatik krahv von Count ja loeb kokku, et tänu Jaiguvere sekkumisele saab ühest riisimisest kaks. Ilmselge matemaatiline järeldus on, et Jaiguvere on leiutis riisimise juurdetootmiseks, mitte vähendamiseks. -
To Offf
(((Matemaatika ei ole isik. Isegi mitte objekt. )))
Erinevalt kuulipildujast, mis on masin, on matemaatika nii isik kui ka isikuna objekt, on matemaatiku ja matemaatikute isikud ja isikutena ka objekt-objektid. Matemaatika on inimese maailmatunnetuse ehk subjektiivsuse üks osa, üks väga oluline komponent. Ilma matemaatikata oleksid kõik teised teadused kui mitte just päris võimatud, siis väga mannetud ikkagi. Et matemaatika rahaga ei tegele, see ei ole õige, sest pole ainevaldkonda, millega matemaatika ei tegele, mis tähendab seda, pole ega tohi olla ainevaldkonda, kuhu matemaatika ei “topi oma nina”, olgu see siis kas astronoomia, maagia ja religioon, meditsiin, majandus ja raha. Et matemaatika rahaga ei tegele ja usaldab pimedalt ja kontrollimatult selle tegelemise võtsidele pseudoteadustele, teeseldes siinkohal tendentslikult “kanapimedust” ehk idiootsust, siis see pole aus aga teaduslik. Käib see selle kohta, et matemaatika varjab seda, et raha ei ole vara, ning et vara vahetamine raha vastu on riisumine, mitte aga ostmine ega müümine. Aga matemaatika pole ainukene, kes seda sama asja samamoodi varjab, vaid samamoodi varjab seda ka näiteks kogu kaasaegne tunnustatud ehk professorlik filosoofia, mis aga selles ulatuses ei ole üldse filosoofia, vaid on filosoofiaks maskeeritud tendentslik valetamine/võltsimine ehk tõe varjamine. -
Ja jälle pikk ja totter jaigutus, mille tulemuseks on lugeja haigutus:
Matemaatika: "2x2=4"
Kalev Jaik: "see pole aus aga teaduslik"
Eks sa, Kalev, leiuta see "aus ja teaduslik" jaikomaatika. Jaikofüüsika ja Jaikosoofia meil juba on, koos jamandustueadusega. Asi sul see jaikmatemaatika siis leiutada pole. -
To Offf
(((Eks sa, Kalev, leiuta see "aus ja teaduslik" jaikomaatika.)))
Mingit uut matemaatikat pole vaja. Vaja aga oleks juba olemasoleva
matemaatika ausat rakendamist sinna ja nii nagu vaja. Mina rakendasin nii nagu vaja matemaatikat oma eilses 18.18 postituses nii ja tõestasin ära matemaatiliselt, et raha pole vara. ning et raha vahetamine vara vastu on selle vara riisumine, ja teie jaoks paistis see matemaatiline tõestus olevat hoopis totter jaigutus, mis kutsus esile “lugeja haigutuse”.
On ju küll väga lihtne tõestus . Raha looja saab tema poolt loodud raha eest ühiskonnalt varad, aga ei anna selle raha eest ühiskonnale varasid, mis tähendab et riisub need varad, mitte aga ei osta need. Et raha eest varade saamine on ostmine, on vale ja pettus, nagu ka see, et raha on vara. Te saaksite ju sellest aru küll ka palju lihtsama mudeli järgi nagu näiteks nii. Mina olen raha looja ja teie olete ühiskond. Mina loon raha ja saan selle raha teie varad, teile aga selle raha eest varasid ei anna. Mina saan teie varade omanikuks, teie aga minu poolt loodud väärtusetu raha omanikuks. Peaksite ju aru saama, et see on teilt teie varade riisumine, ning et raha ei ole vara. -
"Mingit uut matemaatikat pole vaja. Vaja aga oleks juba olemasoleva
matemaatika ausat rakendamist sinna ja nii nagu vaja. "
See on juba natuke mõistlikum jutt. Eks siis rakenda seda ausalt ja teaduslikult, "nii nagu vaja". Jäta rumal matemaatika süüdistamine. Matemaatika on nagu haamer -- haamriga saab naelu seina lüüa v. inimese ära tappa. Tööriist ei ole vastutav selle eest, kes ja kuidas seda rakendab. -
To Offf
(((Eks siis rakenda seda ausalt ja teaduslikult, "nii nagu vaja". Jäta rumal matemaatika süüdistamine. )))
Kahjuks ei saa jätte süüdistamast ka matemaatikat, ja mitte ainult neid võltse pseudoteadusi, mis matemaatikat oma võltsingutes instrumendina kasutavad. Matemaatika süü seisneb siin selles, et ta vaikivalt laseb ennast kasutada kuritegelike võltsingute teostamisel, ja on sedavõrd nendes kuritegelikes võltsingutes kaasosaline. Matemaatika ju ei ole kivi ega haamer, mis on süüdimatu ja mida võib ükskõik milleks kasutada, vaid matemaatika on süüdivad inimesed, nende inimeste arusaamised asjadest, nende õpetus teistele inimestele eesmärgiga valgustada neid inimesi ja hoida neid ära asjadest valesti arusaamiseest ja eksimustest , mis ei tohi valetamine, tõe varjamine ega kuritegelik võltsing olla. Aga vaatleme, kuidas kui võltsilt rakendab matemaatikat võlts pseudoteadus, ja kuidas matemaatika tema sellise rakendamisega vaikivalt nõus on.
Võlts akadeemiline majandusteadus arvutab „matemaatiliselt” välja, et kodanike hoiuseid pangas on kas vähem või rohkem kui kohustusi, ning teadus matemaatika on sellega vähemalt vaikivalt nõus. Ometi on see arvutus ja järeldus põhjalikult absurdne, ebaloogiline, vale ja võlts, mis on võrreldav sellise matemaatikaga, nagu näiteks arvutus: 5 aiaposti + temperatuur 37*C = 42 aiaposti. Oleks justnagu õige, aga on põhimõtteliselt vale. Vale selle poolest, et kohustused ei ole hoiustega ei liidetavad ega lahutatavad, sest on põhimõtteliselt erinevad ajad, ja kogu selline matemaatika ja matemaatika rakendus on võlts soga ja võltsing. Sest loogilise ja ausa matemaatika käsitluse järgi saaks see „kohustus” olla võlanõue ehk nõue, mis aga ei ole hoius, ega hoius ei ole „kohustus” ehk nõue. Vale ja absurdne oleks selline hoiuse ja võlanõude omavahel segiajamine ja ühe neist teiseks tõlgendamine ka siis, kui hoius oleks raha, sest see „kohustus” ehk võlanõue ei ole ka raha. Hoiuse rahaks tõlgendamine on samuti võlts, ning hoiuse „kohustuseks” tõlgendamine on veel topelt võlts, läbi-läbi võlts ja absurdne. Hoiuse ja „kohustuse„ vahel ei pruugi üldse mingit korrelatsiooni olla, sest need on põhimõtteliselt erinevad asjad, ning „kohustus „ ei saa üldse kellegi poolt omatav, laenatav ega ostetav-müüdav asi olla, erinevalt hoiustatavast, laenatavatest ja ostetavatest-müüdavatest asjadest. Põhimõtteliselt vale on kontseptsioon, et hoius on panga kohustus hoiustaja ees, või vastupidi, on laen võlgniku kohustus panga ees. -
"vaid matemaatika on süüdivad inimesed, nende inimeste arusaamised asjadest, nende õpetus teistele inimestele eesmärgiga valgustada neid inimesi ja hoida neid ära asjadest valesti arusaamiseest ja eksimustest , mis ei tohi valetamine, tõe varjamine ega kuritegelik võltsing olla."
Kalev, lõpeta lolluste rääkimine. Matemaatika on teadus, distsipliin, mitte isik, ega teadlik olend. -
To Offf
(((Matemaatika on teadus, distsipliin, mitte isik, ega teadlik olend. )))
Aga teadus, kaasa arvatud ka matemaatika, on just see “teadlik olend” --- on üks osa olendi ehk inimese subjektiivsusest, on selle enamarenenum kõrgem osa, mida iseloomustab püüdlus võimalikult täiuslikuma ja adekvaatsema maailmatunnetuse poole, millise püüdluse üks väga oluline obligatoorne komponent on üle saada igasugustest eksimusest ja valesti arusaamistest, valest, võltsingutest, pettustest, tõe varjamistest ja muidugi kuritegelikest pettustest. Matemaatika nii nagu üldse teadus ei tohi olla selline võlts soga ega võltsing, kus tõde varjatakse ja valetatakse, kus ühed asjad tõlgendatakse võltsides hoopis teisteks asjadeks, nagu näiteks võlanõue varaks, raha varaks, laenud ja hoiused rahaks, riisumine ostmiseks, laenud ja hoiused kohustusteks lisaks veel nende võltsilt rahaks tõlgendamistele jne. Matemaatika, nii nagu teadus üldse, ei tohi olla ka kaasosaline nendes tõe varjamistes ja võltsimistes ei aktiivselt ega passiivselt, ega tohi ka taluda sellise soga ja võltsingut ega sellest vaikida, kui matemaatikat rakendatakse nii võltsilt, et ühed asjad tõlgendatakse hoopis teisteks asjadeks ja nii sooritatakse võltse arvutusi, nagu näiteks hoiused ja kohustused, raha ja vara, ja nendega võltse kuritegelike arvutusi, milledega varjatakse hoiustajatelt ehk rahvalt hoiuste riisumist. -
"Aga teadus, kaasa arvatud ka matemaatika, on just see “teadlik olend” --- on üks osa olendi ehk inimese subjektiivsusest, on selle enamarenenum kõrgem osa, mida iseloomustab püüdlus võimalikult täiuslikuma ja adekvaatsema maailmatunnetuse poole"
See jamps on sinu välja mõeldud "jaikomatemaatika" definitsioon. Päris matemaatikat nii ei defineerita.
Mõtled jälle sõnadele uusi tähendusi välja, Kalev?
"nagu näiteks võlanõue varaks, raha varaks, laenud ja hoiused rahaks, riisumine ostmiseks, laenud ja hoiused kohustusteks lisaks veel nende võltsilt rahaks tõlgendamistele"
Matemaatika ei tegele nende asjadega. See on majandusteaduse rida.
"atemaatika, nii nagu teadus üldse, ei tohi olla ka kaasosaline nendes tõe varjamistes ja võltsimistes ei aktiivselt ega passiivselt"
Kalev, sul on viimasel ajal jäänud rohud võtmata v. muidu kehvemaks läinud? Sinu tavapäraselt "lihtsalt kiiksuga teooriatest" on saanud hetkel sügavalt vaimse puudega isiku sonimine. Matemaatika isikustamine läheb ikka tõsisema häire alla juba.
Analoogia: "Kuulipilduja nagu relvad üldse ei tohi olla kaasosaline inimsusevastastes kuritegudes ei aktiivselt ega passiivselt. Ei tohi taluda selliseid tegusid ega nendest vaikida"
Ehk aitab analoogia sul su enda jutu täielikust arulagedusest paremini aru saada? -
To Offf
((("nagu näiteks võlanõue varaks, raha varaks, laenud ja hoiused rahaks, riisumine ostmiseks, laenud ja hoiused kohustusteks lisaks veel nende võltsilt rahaks tõlgendamistele"
Matemaatika ei tegele nende asjadega. See on majandusteaduse rida. )))
Eksite suuresti, et matemaatika selliste asjadega ei tegele. Aus teaduslik matemaatika tegeleb küll ja lausa peab tegelema. Matemaatika on küll suuruste ja hulkade ehk kvantiteetide teaduslik mõõtmine ka arvutamine, aga sealjuures on matemaatika lausa kohustatud ka nende mõõdetavate /arvutatavate asjade kvaliteete õigesti ehk adekvaatselt määratlema ja asju kvalitatiivselt üksteisest eristama näiteks nii, et eristama pähkleid kividest, aastaid päevadest, loomi ja inimesi üksteisest, varasid kokkulepetest ja lubadustest, füüsilisi asju kujutletavatest asjadest jne. Vastavalt sellele keeldub aus teaduslik matemaatika tegemast selliseid arvutisi, et liidab kokku saapad ja liivaterad rannas, saades nii palju saapaid, või tõlgendab hoiused ja kohustused üheks ja samaks olluseid, või hoiuseid, mis ei ole raha tõlgendab rahaks, mõõdab hoiuseid rahaühikutega ja allutab niimoodi hoiused raha inflatsioonile. Kui kusagil selliseid nõmedusi tehakse, siis on matemaatika kohustatud astuda vahele ja nõmedatele tüüpidele ja üldse inimestele selgitada kuidas neid asju kvalifitseerida, mõõta ja arvutada tuleb. Näiteks omal ajal, kui nõmedad tüübid arvasid ekslikult, et taevas ühes Päikese, Kuu ja tähtedega asuvad puulatvade ja nendest veidi kõrgema torni tipu kõrgusel, kus linnud lendavad, oli just tekkiv matemaatika see, mis või kes astus vahele ja hakkas selgitama, et see taevas asub hoopis kõrgemal ja lõpuks hakati ka mõõtma, et kui kõrgel. Muide, see taeva kavalitatiivse määratlemise ja selle kõrguse mõõtmise lugu on kõverpeegeldusliku müüdina isegi piiblis kirjas.
Matemaatika on teistest teadustest isegi kõige tähtsam ja ka vanem teadus. Nimelt on see just matemaatika, mis õpetab ja harjutab teisi teadlasi ja üldse inimesi loogiliselt/kriitiliselt ja teaduslikult mõtlema, ja juba igat inimest alates tema eelkoolieast. Näiteks kooliõpetaja matemaatikatunnis küll ei luba ega lase õpilasel nii ebaloogiliselt/ebakriitiliselt ja ebateaduslikult mõtelda, nagu seda teevad ak majandusteaduse ja juura jüngrid, astub sellisele ebateaduslikkusele jõuliselt vahele, pannes õpileasele kahe ja vanasti sai õpilane koguni tukast valusasti sugeda sellistel puhkudel, nagu see on öeldud ka ühes vanas kukeaabitsas: “ Kes ei oskanud lugeda, see sai tukast sugeda”. See matemaatika, mis ei astu kooliõpetajast valgustaja kombel vahele ja laseb ak majandusteaduse ja juura jüngritel ning igasugustel ideoloogidel ja poliitikutel nii valeststi, ebaloogiliselt, ebakriitiliselt ja ebateaduslikult mõtelda, sealjuures veel ka matemaatikat võltsilt kasutada ja matemaatikaga oma võltsinguid õigustada, ega valgusta inimesi, vaikib äraostetud ja vaikima sunnitud lakeina ega astu vahele, ei ole selles osas aus ega üldse teadus. Sest teaduse eesmärk ei ole tendentslikult kõige moonutamine nagu see meeldub ja on isiklikult kasulik, valetamine ega tõe varjamine. -
"Matemaatika on küll suuruste ja hulkade ehk kvantiteetide teaduslik mõõtmine ka arvutamine, aga sealjuures on matemaatika lausa kohustatud ka nende mõõdetavate /arvutatavate asjade kvaliteete õigesti ehk adekvaatselt määratlema ja asju kvalitatiivselt üksteisest eristama näiteks nii, et eristama pähkleid kividest, aastaid päevadest, loomi ja inimesi üksteisest, varasid kokkulepetest ja lubadustest, füüsilisi asju kujutletavatest asjadest jne. "
Niimoodi teeb ainult jaikomatemaatika. Ega sul, Kalev, pääsu ei ole. Pead ikka ise leiutama selle "ausa ja teadusliku" matemaatika. Meie matemaatika liidab ainult x-e x-idega ja z-e z-idega. X ja Z tähistamine kivide või saabastega on juba teiste distsipliinide rida.
Ühtlasi võiks jaikofüüsika siis ära mõõta, et "kui kõrgel on taevas" -- oleks ka huvitav teada saada.
" Näiteks kooliõpetaja matemaatikatunnis küll ei luba ega lase õpilasel nii ebaloogiliselt/ebakriitiliselt ja ebateaduslikult mõtelda, nagu seda teevad ak majandusteaduse ja juura jüngrid, astub sellisele ebateaduslikkusele jõuliselt vahele, pannes õpileasele kahe ja vanasti sai õpilane koguni tukast valusasti sugeda sellistel puhkudel"
Kalev, kust sina tead, mis seal koolis toimub? Sa pole seal ju just eriti pikalt käinud. Muide, sa ei vastanud mulle ka enne, kust sa ammutad oma teadmised ülikoolis toimuva kohta, kui sa ise pole seal käinud? -
Offf
Kalev, lõpeta lolluste rääkimine.
Sa, Offf, oled ikka üks parandamatu optimist. -
To Offf
(((Meie matemaatika liidab ainult x-e x-idega ja z-e z-idega. X ja Z tähistamine kivide või saabastega on juba teiste distsipliinide rida. )))
Aga ometi toimub matemaatika heakskiidul, kaasabil ja selle teaduslikuks ja õigeks tunnistamisel hoiuste ja kohustuste liitmine ja lahutamine, mis on sama mis saabaste ja kivide üksteisega liitmine ja lahutamine, ning pluss sellele veel nende mõlemate asjade põhimõtteliselt valesti tõlgendamine, mis need on, ja nende “kohustuste-hoiuste” tühistamine veel kolmanda asja ---raha--- inflatsiooni ettekäändeks tuues. Terve ak majandusteadus on otsast lõpuni täis selliseid matemaatilisi asjade võltse tuvastamisi ja arvutusi ka kõrgema matemaatika tasemel, mis on kõik põhjalikult ebaloogiline, ebakriitiline, absurdne, võlts ja kuritegelik, aga näete teadus matemaatika tunnistab selle kõik vähemalt vaikivalt õigeks ja teaduslikuks, ei piuksata selle peale ega mürista, kuigi peaks lausa müristama.
Aga kui kõrge on taevas? Üks asi on taeva kõrgus objektiivselt, teine asi aga inimeste subjektiivsetes peegeldustes, nagu arusaamistes ja teadmistes. Kunagi arvati, et see taevas asub Paabeli torni tipu kõrgusel, et tornist saab taevasse ronida, millist taeva kvaliteeti ja kõrgust peaaegu et ortodoksselt usuvad rõhuv enamik inimesi kuni tänapäevani, kes on usklikud. Inimese maailmatunnetuse arenedes on see taeva kõrgus järjest suurenenud ja ulatub juba tuhandete valgusaastate kõrgusele ja kõrgeneb veelgi. Aga kõige põnevam on see, et põhjalikult on muutunud ka see taevas kvalitatiivselt endisest üleloomulike olenditega paradiisiaiast hoopis millegikski muuks.
Koolis olen ma ikkagi 7 klassi käinud, ja ka hiljem koolidega ja koolides toimuvaga tutvunud. Samuti olen ka paljukordselt ülikoolis loengutel käinud ja üle 40 aasta ka ülikooli raamatukogus lugeja olnud, olen vestelnud-vaielnud paljude üliõpilastega ja enam kui kümne professoriga mitmetel teemadel tundide viisi. Nii et koolides ja ülikoolis toimuv ei ole mulle täielikult võõras. -
Kalev, võtame jälle analoogia ette:
Kas konstruktorid Schmeisser, Tokarev, Klašnikov, Henry jne. jne. on vastutavad selle eest, et nende konstrueeritud relvadest lasti maha muu hulgas ka süütuid inimesi. Või on vastutav ikkagi see, kes vastava tööriista kätte võttis ja tegusid tegi?
Aga kui me räägime Sinu armastatud suurtööstusest? Kas iga tööline, kes pani Kruppi tehastes käe külge mõne suurtükidetaili valmistamiseks, on vastutav kõigi mürskude kõikide kahjude eest, mida nende välja tulistamine kaasa tõi? Või äkki on ikka vastutavad need, kes vastavad relvad tellisid ja vastavad käsud andsid?
Kuidas Sulle tundub, Kalev? -
"Samuti olen ka paljukordselt ülikoolis loengutel käinud"
Kalev, millises loengus, millises ülikoolis ja mis aastal sulle väideti, et sa pead lektori väidetega nõus olema ja milleks see pidi vajalik olema? -
Kalev
Kas 1+1 on tegelikult 2? -
To Offf
(((Kas konstruktorid Schmeisser, Tokarev, Klašnikov, Henry jne. jne. on vastutavad selle eest, et nende konstrueeritud relvadest lasti maha muu hulgas ka süütuid inimesi. Või on vastutav ikkagi see, kes vastava tööriista kätte võttis ja tegusid tegi?)))
See vastutuse probleem on väga keeruline, et kuivõrd on riigi poolt nii otseselt kui ka majanduslike hoobadeaga sunnitud põhjalikult ärapeteud ehk ajuloputatud väheteadlik tööline, insener, kubjas, sõdur, politseinik, kohtunik, minister ja näiteks vallamaja raamatupidaja, koristaja jne vastutav nende tegude eest, mida ta teeb ja millede tegemisele kas otseselt või kaudselt kaasa aitab ja teisi inimesi tegema sunnib. Igaüks selles riigile allutatud inimeste süsteemis püüab võimalikult püüdlikumalt riiki teenida oma komandöride käskude täitmise teel, et võimalikult vähem karistada saada ja võimalikult enam privilegeeritumaks saada ja suuremat pirukat selle oma tegevuse eest tasuks saada. Tegutseb aga see inimene oma isiklikes huvides, mitte aga riigi huvides, olles samaaegselt selle riigi potentsiaalne vaenlane ja terve ühiskonna potentsiaalne vaenlane. Nii on see olnud alates iidsetest aegadest, ja kuivõrd see väike inimene selles süüdi on ja kuivõrd süüdimatu, on probleem.
Kuid hoopis suurem süü on teadlasel, kes teadlikult võltsib teadust igasuguste tendentslike moonutamiste, valetamise ja tõe varjamiste teel samadel eesmärkidel nagu tööline, sõdur ja minister, teostades otseselt vähem teadlike inimeste petmist, ja ka iseenese madalamate psüühikasfääride soovmõtlejaslikku petmist, seda teaduse maskiga varjates. -
To Offf
(((Kalev, millises loengus, millises ülikoolis ja mis aastal sulle väideti, et sa pead lektori väidetega nõus olema ja milleks see pidi vajalik olema?)))
Põhiliselt Tartu Ülikoolis ja loendutel nii “jänesena” või vabakuulajana kui ka avalikel loengutel, mis olid mõeldud kõigile huvilistele. Näiteks töötasin ma ehitusel üliõpilastega ühes brigaadis, ning mul ei olnud mingit probleemi koos teiste üliõpilastega pääseda ülikooli auditooriumitesse leongutele vastavatel kellaaegadel ja kohtades, kus ma olin küll prfofessoritele võõras nägu, aga kust mind tavaliselt välja kah ei aetud. Minusuguseid teisi selliseid ma ei teadnud olevat. Aga et üliõpilane peab nõus olema professori väidetega, sest vastasel juhul ta saab hirmsasti karisada, on vist vana igavene reegel . Sellest tulenevalt ka üliõpilased olid nõus professori väidetega ükskõik mille kohta, kas uudismaa ja toitlustusprogramiga, rahuvõitlustega Korea, Alžeeria, Egiptuse ja Vietnami jne sõdades, rahvademokraatiaga, majandusega, ka sellega, et raha on vara ja hoiused raha, jne nõus, kes suuremal ja kes vähemalt määral ja kes veidi ka teeseldes nõus, aga ikkagi nõus. -
Kalev tunnistab avalikult, et on tegelenud loengute süstemaatilise ärariisimisega. Muudkui aga marssis, täiesti õiguspäratult, ülikooli sisse ja laskis loengul, mille ettenähtud saajateks olid kehtestatud täiesti teised inimesed, üle oma pea uhada. Hea vähemalt, et midagi külge ei hakanud, muidu oleks vaeseke ajaikollade silmis suur süüdlane.
-
"Aga et üliõpilane peab nõus olema professori väidetega, sest vastasel juhul ta saab hirmsasti karisada, on vist vana igavene reegel ."
Ma olen ülikooli töös osalenud nii õpilase kui õppejõuna. Päris mitmeid aastaid. No mitte ei märganud kusagil sisekorras või õppetöö eeskirjas punkti, et "üliõpilane peab nõus olema". Samuti polnud mingeid märkeid "hirmsate karistuste" kohta. Ei märganud, et kedagi oleks piinatud, hukatud v. kooli ees tuleriidale pandud õppejõududega mitte-nõusolemise eest. Ilmselt on meil jälle tegu Kalevi luulu-maailmaga, kus igasugu huvitavaid asju toimub. -
To Offf
(((Ma olen ülikooli töös osalenud nii õpilase kui õppejõuna. Päris mitmeid aastaid. No mitte ei märganud kusagil sisekorras või õppetöö eeskirjas punkti, et "üliõpilane peab nõus olema". Samuti polnud mingeid märkeid "hirmsate karistuste" kohta.)))
Kus siis on teie märkamine, kui te selliseid asju ei märka, mis on ju ka kõigile teada, ja mida valgustavad ka arvukad kriminaalasjad ka kohtuprotsessid, mida valgustab ka ajakirjandus? Näiteks on naistudengid valmis isegi füüsiliselt prostitueeruma, et mitte saada karistada professoriga mitte nõustumise eest. Aga peale isiklikes asjades nõustumiste on olemas veel nii professortitel kui ka tudengitel need nõustumised ja nõustuma sundimised mitmete sundimiste ja privilegeerimiste hoobadega, kuidas nad kõik on sunnitud poliitilise režiimi ja sellele alluva kooli juhtkonna poolt nõustuma ükskõik milliste ebaloogilisusega ja absurdsustega nagu see on nõutud, tunnistama ja eitama ükskõik mida, valetama ja varjama ja teadust võltsima ükskõik kuidas, nagu seda parajasti nõutakse. Iga inimene selles sunnitud nõustumiste süsteemis teab küll, mis temaga hakkab siis juhtuma kui ta keeldub nõustumast, kaasa arvatud valetamast, varjamast, võltsimast ja teadust võltsimast nii nagu temalt nõutakse ja väriseb nagu haavaleht hirmust. Ega seegi nähtus, miks inimesed nõustuvad nii kangekaelselt selliste valedega, ebaloogilisustega ja absurdsustega, et raha on vara, hoiused on raha jne, ei tulene mitte inimeste vabamõtlemisest, vaid teadjamad inimesed, kes üldse mõtlevad sellistest asjadest, on sunnitud niimoodi valetama ja võltsima, võltse pseudoteadusi õigeteks ja teadusteks tunnistama, reaalsust ja riisumisi varjama jne. -
"Kus siis on teie märkamine, kui te selliseid asju ei märka, mis on ju ka kõigile teada, ja mida valgustavad ka arvukad kriminaalasjad ka kohtuprotsessid, mida valgustab ka ajakirjandus? Näiteks on naistudengid valmis isegi füüsiliselt prostitueeruma, et mitte saada karistada professoriga mitte nõustumise eest"
Teeme nüüd Kalev, "nagu ülikoolis". Ma annan Teile võimaluse seda väidet tõestada lisades oma postitusele VIITED ajakirjanduse artiklitele (avalikud!) ja kohtulahenditele (avalikud) mis "valgustavad" seda probleemi. Vastasel korral oleme sunnitud nentima, et tegemist on järjekordselt "tühja tünni kõminaga" ehk Kalevi väljamõeldstega tema luulu-maailmast. -
"Ega seegi nähtus, miks inimesed nõustuvad nii kangekaelselt selliste valedega, ebaloogilisustega ja absurdsustega, et raha on vara"
Ma olen läbinud kurused "mikroökonoomika" ja "makroökonoomika" kohustuslike ainete programmi raames. Väitega "raha on vara" nõustuma seal ei sunnitud. Mis nüüd saab, Kalev? -
To Offf
(((Teeme nüüd Kalev, "nagu ülikoolis". Ma annan Teile võimaluse seda väidet tõestada lisades oma postitusele VIITED ajakirjanduse artiklitele (avalikud!) ja kohtulahenditele (avalikud) mis "valgustavad" seda probleemi.)))
Aga ülikoolis ei anta ju ei õppejõule ega õpilasele võimaluski midagi sellist tõestada ega ümber lükata, mis valgustab/paljastab midagi sellist, mis on riigile tõeliselt vastukarva, nii nagu see on ka kõikides teistes koolides ja kehtib ka ajakirjanike ja kirjanike ning muidugi poliitikute kohta. Kõik need inimesed on kallutatud nii majanduslike maksmiste ja privilegeerimiste/erisoosimiste hoobadega kui otseselt karistamiste ähvardamiste hoobadega kõigest sellest vaikima nagu seda nendelt nõutakse, kõike tendentslikult moonutama nagu nõutakse, ja kõike valetama/võltsima nagu seda nõutakse. Igasugusele tõelisele vabamõtlemisele, tõelisele opositsioonile ja ausale teaduslikkusele on terves selles süsteemis jäetud võrdlemisi kitsad piirid, ja sedagi ainult nendel teemadel, mis kuigi otseselt ei puuduta sotsiaalseid probleeme, ühiskonnakorraldust, poliitikat, majandust jne. Kõiges muus osas, mis puudutab sotsiaalseid probleeme, domineerib üleüldine varjamine, võltsimine, kõige moonutamine ka teesklemine, nagu see on privilegeerimistega ja karistamistega sunnitud. Ega ilmaasjata inimesed tunnistavad ebaloogiliselt selliseid absurdsusi nagu näiteks raha varaks, laenud ja hoiused rahaks, tunnistavad raha eest vara saamise ostmiseks, vaikivad maha ja eitavad riisumisi jne, kui nad ei oleks selleks mitmete väga mõjusate hoobadega sunnitud. Sedasama globaalset nähtust tõendab näiteks ka Venemaa ja Poola ajaloolaste arusaamiste vastuolulisus Poola ajaloo viimase 100 aasta kohta, mis tuleneb just sellest, et inimesed on pandud varjama, valetama, kõike moonutama ja teesklema nii nagu sunnitud, aga sunnitud erinevates maades seda tegma vähekene erinevalt. Oleks neid sunnitud niimoodi tegema ühte moodi, varjaksid, valetaksid/võltsiksid, moonutaksid ja teeskleksid nad kõik ühte moodi nagu sõdurid paraadil astuvad sammu, aga nüüd teevad nad seda vähekene teistmoodi, nagu see igaleühele isiklikult tema olukorras antud juhul on kasulik. See aga on üks väike näide vabamõtlemise ja ausa teaduslikkuse ning selle puudumise kohta nii üldse kui ka ülikoolides. Kui see nii ei oleks, siis ei saaks mingit sellist võltsi pseudoteadust üldse olemas olla, nagu seda on näiteks kaasaegne akadeemiline majandusteadus. -
"Aga ülikoolis ei anta ju ei õppejõule ega õpilasele võimaluski midagi sellist tõestada ega ümber lükata, mis valgustab/paljastab midagi sellist, mis on riigile tõeliselt vastukarva, nii nagu see on ka kõikides teistes koolides ja kehtib ka ajakirjanike ja kirjanike ning muidugi poliitikute kohta. "
Kuidas puutub asjasse "tõestamine ja ümber lükkamine"??? Mida sa, Kalev, jälle jahud? Meil oli jutt konkreetselt nõus olemisest. Ükski üliõpilane ei ole kohustatud nõus olema distsipliini X loengul toodud väitega Y. Üliõpilane peab seda ainult teadma ja oskama nt. eksamil vastata: "Õpetuse X järgi kehtib väide Y" (näiteks "raha on vara"). Üliõpilane ei ole kohustatud selle väitega nõustuma ega saa mittenõustumise eest vähimalgi määral karistada. -
To Offf
(((Üliõpilane peab seda ainult teadma ja oskama nt. eksamil vastata: "Õpetuse X järgi kehtib väide Y" (näiteks "raha on vara"). Üliõpilane ei ole kohustatud selle väitega nõustuma ega saa mittenõustumise eest vähimalgi määral karistada. )))
Kui üliõpilane ütleb sellise lause “Raha ei ole vara”, ja keegi sellest aru ei saa, mida see lause tähendab, et see on terve selle õpetuse fundamentaalselt valeks ja kuritegelikuks tunnistamine ühes terve ühiskonnakorralduse ja poliitilise süsteemiga selliseks tunnistamisega, siis muidugi üliõpilane karistada ei saa. Kui aga selle lause tähendusest aru saadakse, siis saab see ütleja karistada kõige rängemalt, ükskõik kas ta on üliõpilane või professor. Kõige kergem karistus on selline, et nii üliõpilane kui ja professor lüüakse koerapiitsaga ülikoolist minema, ja neil jääb üle ülikooli asemel vaid minna seisma töötu abiraha kerjajate järjekorda tööbörsile. Nõukogude Liidus ja Põhja-Koreas oleksid karistused veelgi rängemad. Ega ilma surveta ja koerapiitsa hirmuta tuhanded ja miljonid tudengid, professorid ja teised teadjamad inimesed ei tunnista selliselt absurdseid ebaloogilisi ja ebateaduslikke valetunnistusi, nagu tunnistavad kõik üksmeelselt raha varaks, hoiused ja laenud rahaks, mõõdavad laenude ja hoiuste suurust nii võltsilt nagu inflatsiooniliste rahaühikutega, eitavad mittevõrdväärse vahetuse kui riisumise ja muude riisumiste olemasolu, jne. Surve ja koerapiitsa hirm on nii suur ja mõjuvad nii tõhusalt kõigile, et mitte ükski inimene ei piuksata kah sellest, et aga järsku raha ei olegi vara, et võibolla raha eest vara saamine ei olegi ostmine, vaid on hoopis riisumine, jne. -
Jaiguvere ülikoolides on, muidugi mõista, jaikonoomika dogmade ümberlükkamine mitte ainult võimalus vaid lõpetamise kohustuslik eeltingimus. Kuidas saab pidada usaldusväärseks üht ajaikollat, kes on nõus jõustama lolle seadusi ilma mõistmata, et need lollid on?
-
Kalev, üliõpilane võib vabalt ütelda "Tartus elab isehakanud ja ilma formaalse hairuduseta võsafilosoof Kalev Jaik, kelle loodud vigase* majandusõpetuse väitel raha ei ole vara" ja mitte keegi ei löö teda ülikoolist minema.
*jaikonoomika on inkonsistentne seega on ta päris teaduse kaanonite kohaselt vigane**
**pole teada, kas jaikteadus lubab inkonsistentseid (sisemiste vastuoludega) teooriad pidada mittevigasteks***
***selles küsimuses, Kalev, võid sa mind valgustada -
"Kõige kergem karistus on selline, et nii üliõpilane kui ja professor lüüakse koerapiitsaga ülikoolist minema, ja neil jääb üle ülikooli asemel vaid minna seisma töötu abiraha kerjajate järjekorda tööbörsile."
Juba üksainus lause sisaldab palju vigu ja tõele mittevastavusi. Üliõpilase eksmatrikuleerimise protsess ei sisalda mingeid "koerapiitsasid" (vähemalt mitte tsiviliseeritud riikides). Samuti ei sisalda seda professoriga töölepingu lõpetamise protsess. Selle kohta on seadused ja reeglid kuidas seda tehakse ja samuti pole üliõpilase v. professori mittenõustumine v. nõustumine mõne teooriaga piisavaks aluseks. Seega lause esimeses pooles KOLM tõele mittevastavust. Töötu abiraha ei "kerjata" vaid need on seadusega ette nähtud summad, mida makstakse (töötutoetus ja abiraha). NELJAS viga. Eestis tegeleb sellega Töötukassa mitte tööbõrs. VIIES viga. Seega, ühes lauses kokku VIIS tõele mitte vastavat väidet. Rekord, Kalev??? -
Peale selle on tsiviliseeritud riikides keelatud ja karistatav koerte piitsutamine.
-
To Offf
(((Kalev, üliõpilane võib vabalt ütelda "Tartus elab isehakanud ja ilma formaalse hairuduseta võsafilosoof Kalev Jaik, kelle loodud vigase* majandusõpetuse väitel raha ei ole vara" ja mitte keegi ei löö teda ülikoolist minema. )))
See jutt on teil nagu vana Nõujogude aegne anekdoot . Ameeriklane kiidab venelasele , et teil NL-us pole vabadust, aga vaat kus meil USA-s on vabadus, et igaüks võib meil meie presidenti ja valitsust kritiseerida. Selle peale vastab venelane: “See pole midagi, meil Nõukogude Liidus on palju suurem vabadus, et meil võib igaüks teie presidenti ja valitsust mitte ainult kritiseerida, vaid ka sõimata ja ähvardada!” Kas pole lõbus? Võib küll öelda, aga katsugu keegi vastupdist öelda, ja vaadaku mis siis hakkab juhtuma. Samuti võib iga tudeng ja professor öelda, et et ühe võsafilosoofi väide “raha ei ole vara” on vale. Aga katsugu ta vastupidist öelda, et selle võsafilosoofi väide “raha pole vara”on õige, fundamentaalselt vale ja võlts aga on hoopis ülikoolis õpetatava ja õpitava ak majandustaduse ja juura õpetus, et raha on vara, et mis siis hakkab juhtuma.
Filosoofiast on teil kah täiesti vale arusaamine, kui te peate kedagi “isehakanud filosoofiks”. Just sellised isehakanud võsafilosoofid ongi tõelised filosoofid, mitte aga nood teised tehtud ja tunnustatud kroonufilosoofid, kes pole üldse filosoofid, vaid on kroonu teenistuses olevad palgalised valetajad /võltsijad ja tõe varjajad, kes on filosoofideks vaid maskeeritud. Samasugune vale arusaamine on teil ka teadusest, kui te peate teaduseks seda, mis on võltsjate poolt teaduseks tunnistatud, näiteks nagu sellist “teadust”, mis peab raha varaks, laenatavaks ja hoiustatavaks asjaks, jne. Teadust ja filosoofiat iseloomusab kõigepaelt ausus ja loogilisus, nendel “teadustel” ja “filosoofiatel” aga puudud nii ausus kui ka loogilisus. -
To dig
(((Jaiguvere ülikoolides on, muidugi mõista, jaikonoomika dogmade ümberlükkamine mitte ainult võimalus vaid lõpetamise kohustuslik eeltingimus. Kuidas saab pidada usaldusväärseks üht ajaikollat, kes on nõus jõustama lolle seadusi ilma mõistmata, et need lollid on?)))
Dogma on uskumuslik/irratsionaalne arusaamime millestki, millel puudub loogiline põhjendus, mis ei ole arutletav ega vaieldav. Dogmad on sellised inimeste iseenesestmõistetavad arusaamised, nagu näiteks lõnguse moe- ja ilumaitse, meeldub-ei meeldi, tahan-ei taha, aga samuti ak majandusteaduse seisukohad, et raha on vara, et raha on laenatav ja hoiustatav asi jne. Teaduses ega filosoofias ei tohi dogmasid ehk dogmaatilisi seisukohti olla. Et Jaiguvere ülikoolides on õpetatav ja õpitav teaduslik, siis ei saa seal dogmasid olla, ning dogmad ja üldse dogmaatilisus kuuluvad madalamal arengutasemel oleva inimese maailmatunnetuse ja üldse kultuuri valdkonda, kui seda on teadus ja filosoofia, kuuludes primitiivse-ürgse ebaloogilise ja ebakriitilise alatadliku ehk inuitiivse mõtlemise ja maailmatunnetuse valdkonda. -
Kalev, mitte kedagi ei heideta ülikoolist välja tõeste väidete esitamise eest. Näiteks:
Üliõpilane ütleb: "Jaikonoomika teooria väitel raha ei ole vara" see väide on tõene.
Üliõpilane ütleb: "Üldkasutusel oleva majandusteooria alusel raha on vara" ja ka see väide on tõene.
Üliõpilane ütleb: "Klassikalise loogia alusel ei ole võimalik tõestada jakonoomika konsistentsust" ja ka see väide on tõene.
Samuti nagu väited: "Eukleidilise teooria järgi 2 paralleelset sirget ei lõiku kunagi" ja "Lobatševski geomeetria järgi 2 paralleelset sirget alati lõikuvad lõpmatuses" ja need mõlemad väited on õiged.
Ülikoolist välja ei heideta kummagi esitamise eest.
"Teadust ja filosoofiat iseloomusab kõigepaelt ausus ja loogilisus"
Jaikonoomikat ja jakosoofiat iseloomustab jällegi see, et klassikalise loogika kaanonite järgi ei ole nende õigsus ja konsistentsus tõestatavad. Kasutusele tuleb võtta eriline "jaikoloogika". -
To Offf
(((Üliõpilane ütleb: "Jaikonoomika teooria väitel raha ei ole vara" see väide on tõene.
Üliõpilane ütleb: "Üldkasutusel oleva majandusteooria alusel raha on vara" ja ka see väide on tõene. )))
Majandusteooria on majandusteadus, ning kui teadus ei jagune selle järgi, kas ja kuidas seda kasutatakse või mitte, ja kas seda tunnustatakse või mitte. Teadust iseloomustavad hoopis teised kriteeeriumid, milledest tähsamad on ausus ja loogilisus.
Väide, et raha on vara, aga ei saa kuidagi aus ega loogiline olla, ja seega ka olla teaduslik. Pole olemas sellist loogilist loogikat, mille järgi raha võiks vara olla, ning selline loogika saab olla ainult võlts, vale ja ebaloogiline, ebateaduslik loogika. Pole ju aus ega loogiline selline loogika, mille järgi laenatud vara on võlgniku oma, võlöanõue aga võlausaldaja oma ehk asi, mis ei ole vara, ja mis ei saa ka kellegile isikule kuuluv asi olla. Sellest tulenevalt ei saa ka võlanõudest selle valesti arusaamise teel loodud raha olla vara. Kõik see on nii, ehk raha ei ole vara, juba ka kõige lihtsama klassikalise loogika järgi, mis on ka väga lihtsalt ja igakülgselt tõestatav. -
"Teadust iseloomustavad hoopis teised kriteeeriumid, milledest tähsamad on ausus ja loogilisus."
Päris teadusi iseloomustavad pigem sellised kriteeriumid nagu "tõestatavus" "eksperimendi korratavus" "kasutatavus" ja... tõepoolest, ka loogilisus, selles kontekstis, et teooria ei tohi sisaldada sisemisi vastuolusid ja väited peavad loogiliselt järelduma postulaatidest ja aksioomidest.
Vaatleme nüüd jaikonoomikat
Jaikonoomika ei ole teadus selles mõttes, et sisaldab sisemisi vastuolusid, mida ei saa klassikalise loogika reeglite järgi lahendada. Võib olla saab neid lahendada jaikoloogika reeglite järgi, aga meie seda ei tea.
Jaikonoomika ei ole teadus selles mõttes, et ei vasta kriteeriumidele "tõestatavus" "eksperimendi korratavus" "kasutatavus" .
Isegi kui me jätame selle viimase punkti kõrvale ja võtame sinu definitsiooni. Teadus on "aus" ja "loogiline". Loogilisega (klassikalise loogika kontekstis) on asi selge -- jaikonoomika seda ei ole.
Aus - palun defineeri, mis tähendab postulaat "teadus peab olema aus". Mis asi on "aus". Kuidas ausust mõõdetakse, mis ühikutes? -
"Väide, et raha on vara, aga ei saa kuidagi aus ega loogiline olla, ja seega ka olla teaduslik. "
Loogiline saab küll olla -- tõestatavuse paradoks. Lausens võib olla TÕENE (ei sisalda loogilisi vastuolusid) aga see veel ei tähenda, et see lausend on ÕIGE. Seda õpitakse üsna loogika algkursusel, kuidas sina, Kalev jälle NII LIHTSAT asja ei tea?
Aus -- defineeri "aus" - siis räägime edasi.
"aus ja loogiline" on mitte teaduste vaid "jaikteaduse" hindamise kriteerium. Proovime siis kindlaks teha, kas väide "raha on vara" peab vett vähemalt jaikteaduslike jaikhinnangute kohaselt. -
To Offf
((("Teadust iseloomustavad hoopis teised kriteeeriumid, milledest tähsamad on ausus ja loogilisus."
Päris teadusi iseloomustavad pigem sellised kriteeriumid nagu "tõestatavus" "eksperimendi korratavus" "kasutatavus" ja…)))
Loogilisus tähendab ühtasi ka tõestatavust, põhjendatust ja verifitseeritavust. Eksperimendil ja selle korratavusel aga ei ole teaduses väga tähtsat rolli, sest paljud teaduse seisukohad rajanevad väga kaudselt eksperimentidele, olles nendest kaudsetest eksperimentidest loogilised tuletised. Näiteks kui me vaatame teatrietendust, siis meil ei ole kuidagi võimalik seda eksperimentaalselt kindlaks teha, mis on selles etenduses reaalne ja mis näiline, butafooriline ehk virtuaalne, vaid me peame seda loogiliselt tuletama. Aga mis on ausus teaduses? Kõige lihtsamalt on see mitte millegi varjamine, mitte võltsimine-valetamine, mitte petmine, mitte millegi tendentslik moonutamine tulenevalt isikliku kasusaamise ajenditest. Aususe ja loogilisuse puudumine on see kõige olulisem, mis eristab võltsi pseudoteadust teadusest.
Aga tuleme tagasi probleemi juurde, kas raha on või ei ole vara. Selle probleemi lahendab juba see, et kas omandiõigus, nagu näiteks võlanõue, on või ei ole vara. Juhul kui võlanõue ega üldse omandiõigus ei ole vara, ei ole ka raha vara, sest raha pole midagi muud kui valesti tunnetatud omandiõigus. Aga et võlanõue ega üldse omandiõigus ei ole vara, seda tõestab juba väga lihtne eksperiment, matemaatika ja loogika. Olgu meil ühiskonnas X hulk varasid, ja me kehtestame nende varade kohta veel võlanõuded või siis tavalised omandiõigused, ja siis kontrollime, kas varade hulk suurenes või mitte või jäi endiselt X suuruseks. Varade hulk aga ei suurenenud, vaid jäi endiselt X suuruseseks, ega ka ei vähene, kui me võlanõuded ja üldse omandiõigused tühistame, mis tõestab, et võlanõuded ja üldse omandiõigused ühes nendest tuleneva rahaga ei ole varad. Väga lihtne ja kindel tõestus, et raha ei ole vara.
On küll väga lihtne kindel tõestus, aga ometi mitte keegi sellega ei nõustu ja kõik peale minu peavad seda üksmeelselt valeks ja hoopis raha varaks . Nüüd tekib küsimus, et aga miks, et miks inimesed siinkohal ja teistel taolistel kohtadel ei tunnista tõde, loogikat, matemaatikat ega teaduslikkust? Aga sellepärast, et nad ei ole ausad, vaid eelistavad tõele igaüks nendest omale isiklikult kasulikku valet. -
"Aga mis on ausus teaduses? Kõige lihtsamalt on see mitte millegi varjamine, mitte võltsimine-valetamine, mitte petmine, mitte millegi tendentslik moonutamine tulenevalt isikliku kasusaamise ajenditest. Aususe ja loogilisuse puudumine on see kõige olulisem, mis eristab võltsi pseudoteadust teadusest."
Kalev, ma küsisin, kuidas moodi ja mis mõõtühikutes seda mõõdetakse?
"lgu meil ühiskonnas X hulk varasid, ja me kehtestame nende varade kohta veel võlanõuded või siis tavalised omandiõigused, ja siis kontrollime, kas varade hulk suurenes või mitte või jäi endiselt X suuruseks. Varade hulk aga ei suurenenud, vaid jäi endiselt X suuruseseks, ega ka ei vähene, kui me võlanõuded ja üldse omandiõigused tühistame, mis tõestab, et võlanõuded ja üldse omandiõigused ühes nendest tuleneva rahaga ei ole varad. Väga lihtne ja kindel tõestus, et raha ei ole vara. "
Aga Sinu jabur eksperiment ei tõesta ju mitte midagi. Mul on näiteks tükike maad. Alustame sellest, et Kalev ei saa "kehtestada" selle kohta võlanõudeid või siis "tavalisi omandiõgusi". Sellised kokkulepped tehakse ikkagi kahe poole nõusolekul. Ei saa nii, et üks pool "kehtestab". Sama nagu Sinu teoorias varade panka viimise korral. Mis siis kui ma tean, et ma viin panka varad, ja pank "tunnistab" need võltsilt varaks, minu tsus ju.
Samamoodi pole sa 11 aasta jooksul suutnud defineerida, mis tähendab "tootmine"
(tuletame meelde: "varad" on tootmise* teel saadud inimestele tõeliselt** vajalikud*** asjad)
Kalevi viimase 11 aasta jooksul poolt defineeritud mõiste läbi "tõeliselt" ja "vajalikult"
tõeliselt** - Kalev ei suutnud veenvalt tõestada, et mingi "tõeliselt" on olemas.
vajalikud*** - Kalev ei suutnud veenvalt tõestada, et mingi "vajalik" on üldse olemas. Kalev püüdis sohki teha ja sõnastas selle ringi "objektiivselt kasulikuks" aga nähti läbi. -
Võltsilt vara rahaks... minu trükiviga.
-
Kalev, kas Sa kehtestad neid võlanõudeid koos või ilma sama suurusega ja vastasmärgiliste võlakohustusteta?
-
To dig
(((Kalev, kas Sa kehtestad neid võlanõudeid koos või ilma sama suurusega ja vastasmärgiliste võlakohustusteta?)))
Siin on tegemist arusaamatusega. Võlanõue ja võlakohustus ei ole kaks erinevat asja, vaid on üks ja seesama asi, on inimeste sellesisuline kollektiivne teadmine, et isik A peab isikule B nii palju ja sellistel tingimustel varasid andma ehk maksma. See on inimeste kollektiivne teadmine, mis ei saa olla ühegi isiku oma, vaid ainult kehtib erinevate isikute kohta ja igaühe kohta erinevalt, ning millel ei ole mingeid vastasmärgilisi erinevaid pooli, ei mingit nõude poolt ega kohustuse poolt. See on nõue-kohustus, on üks omandiõiguse alaliik. -
To Offf
(((Aga Sinu jabur eksperiment ei tõesta ju mitte midagi.)))
Kas minu eksperiment ei tõesta, et võlanõue ei ole vara? Kas tõestab, et on vara, või tõestab miski muu asi seda? Nii arvates ei mõelda loogiliselt. Mõtleja eesmärk siin ei paista üldse olevat tõe väljaselgitamine, vaid võltsimine nii nagu see parajasti meeldib.
Aga kes kehtestab ja tühistab võlanõudeid ja üldse omandiõigusi? Neid seaduse jõudu omavaid kollektiivseid teadmisi kehtestatakse ja tühistatakse riigi volitusel nii inimeste kokkuleppel, pettuse teel näiliselt kokkuleppel, vägivaldselt ja inimeste tahte vastaselt, võltsimiste teel, kui ka kohtuotsistena ja kellegi isiku diktaadina, nii kuritegelikult ebaõiglaselt kui ka õiglaselt.
‘(((Samamoodi pole sa 11 aasta jooksul suutnud defineerida, mis tähendab "tootmine" )))
Seda olen ma ju väga põhjalikult defineerinud ja seletanud, et tootmine on tehislikult kasulikkuse loomine, on varade loomine. Olen seletanud, kuidas see tootmine käib, et see on objektiivne protsessi ühes selle tootmise produktidega ehk varadega, et on võimalik ka kahjumlik tootmine, kui tootmisel kulutatava kapitali väärtus on suurem loodavate varade väärtusest, jne.
(((Kalevi viimase 11 aasta jooksul poolt defineeritud mõiste läbi "tõeliselt" ja "vajalikult"
tõeliselt** - Kalev ei suutnud veenvalt tõestada, et mingi "tõeliselt" on olemas.)))
Kas ma pole seda tõestanud, et tõelisele vastandub näilikkus, igasugune vale, pettus ja võltsus, valearvamus?! Kas te siis juba ise seda ei tea, et mis on vajalikkus, et selleks et midagi kas säiliks või muutuks, on vaja neid ja neid objektiivseiid tingimusi või mõjutusi, et vajadused on objektiivsed, kaasa arvatud ka elusorganismide ja inimeste vajadused, et vajadustele vastanduvad inimeste arusaamised vajadusest, millised arusaamised võivad nii puududa kui ka ei pruugi õiged ehk adekvaatsed olla?
(((Kalev püüdis sohki teha ja sõnastas selle ringi "objektiivselt kasulikuks" aga nähti läbi. )))
Millist sohki ja mida nähti läbi? Sohki püüdsid teha hoopis minu oponendid, tõlgendades võltsilt kasulikkuse subjektiivseks, kui kasulikkus on alati objektiivne ühes varalisusega ja väärtusega, ja hoopis kasulikkusest arusaamised on subjektiivsed, pakkudes välja valesid ebaadekvaatseid arusaamisi kasulikkusest. Pika vaidlemise peale paistis, et hakati aru saama küll, et kasulikkus ehk midagi soodustav/tekitav on objektiivne, et terve maailm on otsast lõpuni täis objektiivseid kasulikkusi ja kahjuluikkusi, aga seda ei tahetud tunnistada, sest see oleks läinud vastuollu võltsi pseudoteaduse fundamentaalselt võltside absurdsete seisukohtadega, mida jumaldatakse ja mille truud jüngrid ollakse. See salati maha nagu ka teie ise salgasite maha omaenese õige seisukoha, et kviitung ei ole vara, mis oleks ühtlast peaaegu et tähendanud ka seda, et raha ei ole vara.. -
To Offf
Kõige paradoksaalsem on siin veel see, et ei teie ega keegi teine ei ole selle 11 aasta jooksul minu teada ühtegi põhjenduse või tõestuse moodi väidet toonud, et miks ja mille alusel arvate, et raha on vara, isegi mitte ebaõiget ehk valet väidet. Väited on olnud vaid sellelaadilised, nagu näiteks Kristjan 1-hel, et nii olevat kokku lepitud nagu liikluses parempoolne liiklus, kellegil teisel sellepärast,et raha on vahetatav varade vastu, et majandusteadus tunnistab raha kõige likviidsemaks varaks, sellepärast et mina olevat liiga harimatu ja loll, et sellest aru saada, ei tundvat loogikat ega matemaatukat jne. Näiteks Rage vajalikkuse ja kasulikkuse kohta esitas küll põhjenduse või tõestuse taolise valeväite, et vajalikkus ja kasulikkus olevat subjektiivsed sellepärst, et sisaldavat vaatleja hinnangut ja eesmärgipärasust, et ilma vaatleja hinnanguta mingit vajalikkust ega kasulikkust ei olevat olemas. Kuid et raha on vara, selle kohta pole keegi ka mingit taolist valeväidet esitanud. Ka kusagil majandusõpikus pole ma mingit põhjenduse või tõestuse laadilist väidet selle kohta leidnud niisamuti, nagu ka näiteks võlanõude ja omandiõiguse varaks olemise koha. Usk aga, et raha on vara, et võlanõue on kellegile isikule kuuluv asi, ostetav ja müüdav asi ja vara, on üleüldine ja kõigutamatu ning nii kaljukindlalt, et mingi arutluse ega analüüsimise alla ei kuulu, nagu näiteks ka jumal religioonis, millise isegi nime “asjatu” nimetamine on ära keelatud ehk patuks tunnistatud.
