Päevakaja - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Päevakaja

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • antsukene
    Saan ma nüüd õigesti aru, et umbjoobes politsei eest põgenedes 3 inimest tapnud ralliäss võib vale süüdistusparagrahvi tõttu õiguse saada?
    Sel juhul tuleb proksi määrida, mitte kohtunikke.
    Lööd eide maha, kirvega, 20 korda pähe ja lased proksil süüdistada ennast küttepuude külatalgutel hoogusattumises.


    Päris ikka nii ei ole, et kui mõrvas süüdi ei mõisteta, siis on puhas nagu prillikivi - üritatakse luua pretsedent aga kui see läbi ei lähe, siis tapmise eest saab ta ikka.

    Sinu näite puhul, juhul kui sa suudad proksi selles veenda, siis kohtusüsteem ilmselt veenab proksi asja uuesti üritama.
  • fjot
    Draax
    fljot, kui mõrvasüüdistus ei pea, saab kohus selle ikkagi ümber kvalifitseerida tahtmatuks tapmiseks vms. kvalifikatsiooni järgi. Pretsedendi loomise katse ei tähenda, et süüdlane jääks karistuseta.

    Kohus ei kvalifitseeri midagi ümber. Prokuratuur esitab süüdistuse ning peab selle kohta ka tõendid esitama. Kui ei suuda ära tõestada, siis mõistab kohus õigeks. Kohus ei ole uurimis- ega repressiivorgan. Mitut erinevat süüdistust ei saa ka ühe ja sama teo eest esitada a'la - süüdistame mõrvas, tahtlikus tapmises ja kehavigastuse tekitamises ettevaatamatusest. Prokuratuuril tuleb üks neist valida. Kui suurt kala minnakse püüdma, siis parem olgu ka tõendid olemas. Mõrv?? See on juba ette teada läbikukkumine.

    Kohus on varem küll erinevaid süüdistusi ümber kvalifitseerinud, isegi rangemaid karistusi määranud kui prokuratuur on nõudnud.
  • Rangem karistus sama asja eest on hoopis teine teema vs täiesti uue süüdistuse esitamine. Mõrv, tahtlik tapmine ja kehavigastuse tekitamine ettevaatamatusest on erinevad kuriteo liigid. Tuleb tõestada erinevaid asju. Kui proks esitab mõrvasüüdistuse, siis tõendite puudumisel ei saa kohus midagi muud teha, kui õigeks mõista. Kohus ei esita uut süüdistust ega kogu tõendeid. Muidu poleks ju kohut vajagi, olekski ainult prokuratuur. Ise süüdistame ja ise mõistame süüdi.
    Kohtunikku on keeruline määrida, sest kohtul on mitu astet.
    Aga proks? Pole kuulnud, et mõni uurija või prokurör oleks Eestis vastutanud tööpraagi eest. Esita vale süüdistus, tee uurimisel või tõendite kogumisel mõni protseduuriline viga, kasuta taatlemata mõõtevahendit, venita, vms .. võimaluste arv süüdistust põhja lasta on ammendamatu.
  • fljot, sa oled täiesti valel teel. guugelda kas või "kohus kvalifitseeris ümber" ja näed palju näiteid, kus süüdistuse aluseks olnud paragrahv on kohtus muutunud veidi leebemaks, aga see ei ole päästnud süüdlast karistusest.

    teiselt poolt - viis aastat tagasi ühekuuse lapse surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustanud roolijoodik Kristian Tarve sai 4,5 aastat vanglat. Maksimaalne karistus selle paragrahvi alusel, mida prokurör tollal küsis, oli 5 aastat.
    Kuriteo koosseis oli üsna sarnane - varem joobes juhtimise eest karistatud roolijoodik lendas 200 km/h mööda Narva maanteed, kuni sõitis teisele autole tagant sisse.

    Kas tundub õiglane, kui 3 hukkunuga liiklusõnnetuse põhjustanud korduv roolijoodik saab ühe käe sõrmedel aastate jagu vanglas järele mõelda? Ei tundu.
    Üldiselt on hea, et Mikk Segeri aegadega võrreldes on ka Eesti õigussüsteem veidi edasi arenenud ja selliste tegude eest on hakatud määrama tõsiseltvõetavamaid karistusi. Vähemalt reaalne vangla koidab, mitte tingimisi noomimine.
  • Palun abi. Ei leia kusagilt uudist aprilli käibemaksu laekumise kohta. Tähtaeg oli 20. mai. Täiesti reaalne oleks saavutada pealkiri: "Käibemaksu laekumine eelmise aasta aprilliga võrreldes langes 30%". Miks ükski ajakirjanik seda pealkirja teha ei taha ning teabenõuet Maksuametile ei vormista?

    Märtsi kohta tuli tegelt uudis alles 29. aprillil. Siis oli crash 26%. Vast siis järgmiseks nädalaks suudavad ära teha selle kohutavalt keerulise matemaatilise tehte aprilli kohta.
  • troim, käibemaksuga on vist asi natuke keerulisem kui tööjõumaksudega, sest deklaratsiooniga esitatakse 20. kuupäevaks nii tasumisele kuuluv summa kui ka käibemaksu tagastusnõuded. Et suurem osa neist sisuliselt läbi vaadata, läheb eeldatavalt mõned tööpäevad aega - keskmiselt vist saab km tagastuse ka umbes 10 päeva jooksul
  • Draax
    Lugesin paywalli taga oleva artikli ka läbi. Indrek Sirkilt oli seal huvitav võrdlus, et mõrvaks võiks kvalifitseerida teo, mille puhul tagajärjed on süüdlasele ette teada. Ja võrdlusena tõi olukorra, kus tulistatakse huupi, kuigi tulistaja teadis, et seal suunas asuvad inimesed ja lask võib kedagi tabada. Sel juhul argument, et "ei olnud kavatsust" enam väga hästi ei pea ning süüdlane pidi teadma, et tema teol on tõenäoliselt vahetud rasked tagajärjed, kuigi ta konkreetselt ühtegi inimest ei sihtinud.

    Selles juriidilises mõttekäigus on tugev paralleel liikluskuritegudega. Istudes joobes peaga rooli ja asudes kihutama, ei ole küll eesmärk õnnetusse sattuda, aga prokuröri süüdistus võib tugineda väitele, et süüdlane pidi teadma, et varem või hiljem satub ta avalikul teel nii käitudes liiklusõnnetusse, sest suure kiiruse ja joobe tõttu ei suuda ta õnnetust vältida ja suure kiiruse tõttu on õnnetusel ka rasked tagajärjed. Roolijoodiku kihutav auto on maanteel siis justkui huupi tulistatud püssikuul.
    "Pidi teadma" on ka selline väide, kus prokurör saab tugineda süüdlase varasemale käitumisele - kui ta on varem liiklusrikkumiste (sh. joobes juhtimise) eest karistatud (nt. tingimisi), siis saab kohus tema teadlikkust nendest ohtudest lugeda suuremaks kui nt. rohelise vahtralehe puhul. "Ei osanud õnnetust ette näha" on seda vähem argument, mida rohkem on eelnevaid karistusi, näpuvibutusi ja korrale kutsumisi.

    Ohtlik mõttekäik. Seda loogikat järgides võib iga potentsialseid terviseriske põhjustava käitumise mõrvaks defineerida. Näiteks võib veganiks hakanud ja oma vanematega tülli pööranud laps esitada oma vanemate vastu süüdistuse mõrvakatses, kes talle varem lihatoite on pakkunud, viidates uuringutele loomse kolesterooli ja südameveresoonkonna haiguste seoste kohta ning asjaolule, et vanemad seda seost "teadma pidid".

    Kui ühiskonna soov on raskete liiklusrikkumiste korduvrikkujaid karmimalt karistada, siis nii tulekski teha, mitte hakata legaaldefinitsioonidele meelevaldset sisu külge pookima.
  • PeaLiK
    Draax
    Lugesin paywalli taga oleva artikli ka läbi. Indrek Sirkilt oli seal huvitav võrdlus, et mõrvaks võiks kvalifitseerida teo, mille puhul tagajärjed on süüdlasele ette teada. Ja võrdlusena tõi olukorra, kus tulistatakse huupi, kuigi tulistaja teadis, et seal suunas asuvad inimesed ja lask võib kedagi tabada. Sel juhul argument, et "ei olnud kavatsust" enam väga hästi ei pea ning süüdlane pidi teadma, et tema teol on tõenäoliselt vahetud rasked tagajärjed, kuigi ta konkreetselt ühtegi inimest ei sihtinud.

    Selles juriidilises mõttekäigus on tugev paralleel liikluskuritegudega. Istudes joobes peaga rooli ja asudes kihutama, ei ole küll eesmärk õnnetusse sattuda, aga prokuröri süüdistus võib tugineda väitele, et süüdlane pidi teadma, et varem või hiljem satub ta avalikul teel nii käitudes liiklusõnnetusse, sest suure kiiruse ja joobe tõttu ei suuda ta õnnetust vältida ja suure kiiruse tõttu on õnnetusel ka rasked tagajärjed. Roolijoodiku kihutav auto on maanteel siis justkui huupi tulistatud püssikuul.
    "Pidi teadma" on ka selline väide, kus prokurör saab tugineda süüdlase varasemale käitumisele - kui ta on varem liiklusrikkumiste (sh. joobes juhtimise) eest karistatud (nt. tingimisi), siis saab kohus tema teadlikkust nendest ohtudest lugeda suuremaks kui nt. rohelise vahtralehe puhul. "Ei osanud õnnetust ette näha" on seda vähem argument, mida rohkem on eelnevaid karistusi, näpuvibutusi ja korrale kutsumisi.

    Ohtlik mõttekäik. Seda loogikat järgides võib iga potentsialseid terviseriske põhjustava käitumise mõrvaks defineerida. Näiteks võib veganiks hakanud ja oma vanematega tülli pööranud laps esitada oma vanemate vastu süüdistuse mõrvakatses, kes talle varem lihatoite on pakkunud, viidates uuringutele loomse kolesterooli ja südameveresoonkonna haiguste seoste kohta ning asjaolule, et vanemad seda seost "teadma pidid".

    Kui ühiskonna soov on raskete liiklusrikkumiste korduvrikkujaid karmimalt karistada, siis nii tulekski teha, mitte hakata legaaldefinitsioonidele meelevaldset sisu külge pookima.


    Suuresti äärmusesse minev näide, ja laps ei saaks sul midagi teha - proksi poolt peaks mõrvakatse süüdistus tulema. Sirki poolne analoog on hea - umbjoobes peaga kiiruse ületamise puhul peab inimene arvestama, et selle teoga on ta võimeline kedagi ära tapma - sama nagu tulirelva valang suvalises suunas.

    Prokuratuur praegu täidabki ühiskonna soovi, seadusandluse muutmise puhul antud härrasmees saaks sellise pooliku karistuse, mis kuidagi ei vasta tema puhul sùüteo tõsidusele. Just kuna tema teo toimepanemise ajal.ei kehtinud vastav reglement. Pluss, õnneks on vastavaid juhtumeid mitte just nii palju, et oleks vaja eraldi sätteid genereerima hakata.
  • Minu meelest (nii nagu ma õigusest aru saan) peab sellise kuriteo mõrvaks kvalifitseerimisel olema täidetud palju eeltingimusi, millest juba ühe äralangemisel seda enam mõrvana käsitleda ei saa.

    Üks selline on kihutamine. Prokuratuur peab tõendama, et teadlikult kuritegelik käitumine viis ohvritega õnnetuseni, mida süüdlane pidi ette nägema. Kui sa kihutad 200-ga (võimalik tõendada ekspertiisiga) siis sa pead teadma, et sellisel kiirusel kokkupõrge lõpeb raskete vigastustega.
    Kui tegemist oleks lihtsalt roolijoodikuga, kes sõitis nt. vastassuunavööndisse, aga liikles enam-vähem piirkiirusega, siis seda argumenti nii lihtsalt kasutada ei saa. Kaitsjal on lihtne apelleerida, et joobes inimene hindas valesti enda seisundit, ei suutnud küll sõidukit valitseda, kuid uskus siiski, et suudab sõidukiga ohutult sihtkohta jõuda. Lubatud piirkiiruse puhul on ka vigastuste raskus selline fifty-sixty. Ei saa öelda, et süüdlane pidi ette nägema, et keegi sureb.Tahtluse tõendamine (mis on mõrvasüüdistuse aluseks) on peaaegu võimatu.
    Nii lähevadki enamik õnnetusi sellise paragrahvi alla, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest vms.
  • Kui purjuspäi kihutades liiklusõnnetuse tekitamine ja kellegi surma põhjustamise on mõrv, kas siis purjuspäi sõitmine ja liiklusõnnetuse põhjustamata jätmine on mõrvakatse? Lõppude lõpuks, kui roolijoodik peab ette nägema, miks siis mitte ka prokuratuur?
  • tqnism
    Kui purjuspäi kihutades liiklusõnnetuse tekitamine ja kellegi surma põhjustamise on mõrv, kas siis purjuspäi sõitmine ja liiklusõnnetuse põhjustamata jätmine on mõrvakatse? Lõppude lõpuks, kui roolijoodik peab ette nägema, miks siis mitte ka prokuratuur?


    Hea mõte. Väiksemad alkojäljed nagu jääknähud jms võiks välja jätta, aga muidu võiks küll täie rauaga panna.
  • Surmaga lõppenud liiklusõnnetuste statistikast joonistub välja, et lisaks lubatud piirkiiruse ületamisele, sõiduki juhtimisele alkoholi piirmäära ületavas seisundis (2019 aastal oli kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest 37,3% õnnetuse puhul üks osalejatest joobes.) esineb teisigi teisigi riskikäitumise tegureid, mis võivad kaasa tuua rasked tagajärjed. Artiklist "Miks inimesed teedel surevad?" joonistub näiteks välja, et sellisteks põhjusteks on ka kulunud rehvid ja liiklusohtlik haigus- või väsimusseisund. Üheks enimlevinud liiklusõnnetuste tekkepõhjuseks on tegelemine toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist. Ka sõiduki mittevastavus tehnonõuetele võib õnnetuste raskuses olulist rolli mängida. Utreerimist jätkates võib välja tuua ka selle, et: "Võimsama autoga on suurem risk õnnetus põhjustada".

    Ausaltöeldes ei näe ma purjuspäi kihutamisel kvalitatiivset erinevust juhtumiga, kui purukaine juht telefoni näppides ülekäigurada ületava lapse surnuks sõidab. Millised siis ikkagi on need liikluse riskikäitumise tegurid või tegurite kombinatsioonid, mis kvalifitseeruvad "mõrva" alla? Kui õnnetus juhtub hämaral ajal; ekspertiis tuvastab, et sõiduki üks lähitule pirn polnud töökorras ning juhti on varem korduvalt karistatud tehnoseisundile mittevastava sõiduki juhtimises? Õnnetuse põhjustamine keskmisest võimsama mootoriga autoga, mille rehvimustri jääksügavus on kevadeks langenud alla kriitilise 3mm piiri? Kas need olukorrad siis pole "huupi valang suvalises suunas"?

    Mõistan, et purjuspäi sõiduki juhtimise teema on emotsionaalselt laetud, aga mis peaks kohtupraktikas olema see kvalitatiivne tunnus, mis potentsiaalsed liiklussurma tegurite puhul tõmbab joone tahtliku mõrva ja kuritegeliku hooletuse vahele?
  • PeaLik, mõrva puhul peab tõendama, et juht pidi teadma oma tegude rasketest tagajärgedest. "Pidi teadma" on tingimust prokuröril on väga lihtne ära "linnutada", kui rikkumine on korduv ja süüdlane on sarnaste paragrahvide alusel (joobes juhtimine, kihutamine) varemgi kohtu ees seisnud.

    Kihutamine ja joobes juhtimine kipuvad olema korduvad need rikkumised, millega need paadunud roolijoodikud satuvad tihedamini kohtusse ka. Need, kes õnnetuse põhjustavad kaine peaga telefoni näppides, või selle pärast, et rehvid kulunud, seda tavaliselt teist korda ei tee. Või vähemalt pole sellest uudistes kuulda olnud.

    Teine põhjus on see, et kulunud rehvimuster võib sind kevadise külma ilmaga küll foori taga teisele autole pamperisse saata, aga eeldatavalt jäävad kõik osalised siiski ellu. Iga kõks ei ole fataalne. Maanteel 150-200 km/h kihutades on ohvrite tõenäosus palju suurem.
  • Purjusolek on teadlik ja tahtlik tegu, mille juhtumiseks peab inimene eraldi teadlikke toiminguid ette võtma.

    Purjus sõitma minekuks veel lisatoiminguid.
  • Kuidas küll mõista prokuratuuri käitumist Andrus Järvik ja Joosep Laiksoo asjus. Mõlemad juhtisid autot kui poleks tohtinud seda teha. Mõlema puhul oli vaikus.

    Andrus Järvik on täielik analoog. Oli varem karistatud.
  • Tegelikult me peaks kokku leppima ühes asjas:

    Purjusolek ei tohi mitte mingil juhul olla kergendav asjaolu.
  • Vanasti oli joove hoopis raskendav asjaolu igasuguse kuriteo puhul. Miks see säte seadustest ära võeti ?
  • stagna
    Vanasti oli joove hoopis raskendav asjaolu igasuguse kuriteo puhul. Miks see säte seadustest ära võeti ?

    Vaadates viimase aja loogikat kohtuvaidlustes ja ajakirjanduses jms:

    - Oli purjus, järelikult ei teadnud, mida tegi, järelikult oli hooletus.

    - Ei olnud purjus, järelikult teadis mida tegi, järelikult oli tahtlik.

    Seda esimest loogikat ei tohi taluda. Kahjuks on seda siingi viljeletud :(
  • Ma ei oska hetkel viidet leida, aga 15-20 aastat tagasi oli juhtum, kus röövi käigus teibiti inimesel suu ja nina kinni. Lämbus.
    Seda tõlgendati kui ettevaatamatust, sest röövlid ei olevat osanud ette näha, et hingamisteede sulgemine võib surma põhjustada.
    Mõrv eriti julmal moel sai tapmiseks ettevaatamatuse tõttu.
  • stagna
    Vanasti oli joove hoopis raskendav asjaolu igasuguse kuriteo puhul. Miks see säte seadustest ära võeti ?

    Vanast oli joove ikka kergendav asjaolu, see muudeti alles 61. aasta kriminaalkoodeksis raskendavaks asjaoluks, sa pole nii vana midagi kui püüad näidata:)
  • Kes viina joob, teeb vähe pattu...........
  • raulir
    stagna
    Vanasti oli joove hoopis raskendav asjaolu igasuguse kuriteo puhul. Miks see säte seadustest ära võeti ?

    Vaadates viimase aja loogikat kohtuvaidlustes ja ajakirjanduses jms:
    - Oli purjus, järelikult ei teadnud, mida tegi, järelikult oli hooletus.
    - Ei olnud purjus, järelikult teadis mida tegi, järelikult oli tahtlik.
    Seda esimest loogikat ei tohi taluda. Kahjuks on seda siingi viljeletud :(

    Kui ma teist inimest püstolist tulistan ja tulistamise hetkel silmad kinni panen, kas see on ka kergendav asjaolu? Ma ei näe ju!
  • ttrust
    Kui ma teist inimest püstolist tulistan ja tulistamise hetkel silmad kinni panen, kas see on ka kergendav asjaolu? Ma ei näe ju!

    Aga kuidas Sa tõestad, et päästikule vajutamise hetkel silmad kinni olid? :)
  • Prokuratuuri poolt rumal ja nihilistlik käitumine. Populism? On õnn, et kohus saab tõepoolest süüteo ümber kvalifitseerida, mitte ei pea mõrvas õigeks mõistma. Kurjategija tegu kirjeldab karistusseadustiku täpne paragrahv 422 "Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine". Kui seadusandja on mingi teo kohta kuriteokoosseisu täpselt määratlenud, siis peab süüdistama ja karistama selle koosseisu järgi. Kui see rikkumine (kiirus + joove + möödasõit) viis kahe inimese surmani, siis on maksimaalseks karistuseks 12 aastat, mida pole ju tegelikult vähe. Mõrvaparagrahvi miinimumkaristus on 8 aastat. Oleks täiesti piisav, kui prokuratuur taotleks maksimaalset karistust õige paragrahvi järgi.

    Erandiks on ainult Kõmmari-taolised juhtumid - kui on näha ja süüdistus saab väita, et autot kasutati relvana, otsasõit oli tõeliselt tahtlik, mitte "huupi tulistamine". Sellisel juhul loomulikult pole tegu liiklusnõuete rikkumisega vaid tapmissüüdistus on omal kohal.
  • Lõpuks siis tuli ära ka maksulaekumiste uudis: "Käibemaksu laekus eelmise aasta aprillis 201,6 miljonit eurot. Tänavu aprillis aga vaid 24,1 miljonit." Tundub, et väike langus on toimunud, aga ei midagi hullu. Kärpida küll ei tohi, ainult palkasid tohib tõsta, seejuures järgides 2+2 reeglit, st kui 2 ametkonda on palgatõusu saanud, siis tuleb tõsta veel kahe ametkonna palkasid. Kui nii teeme, siis juunis asi paraneb.
  • ...selle kärpimisega on nii, et solidaarsussammuna oleks see muidugi omal kohal. See oleks aus, õige ja isegi moraalne. Samas puht-tehniliselt pärast mastaapset deflatsioonilist šokki hakata veel omalt (riigi) poolt kärpimisega deflatsiooni toitma - ei tundu eriti smart move.
  • Karum6mm
    ...selle kärpimisega on nii, et solidaarsussammuna oleks see muidugi omal kohal. See oleks aus, õige ja isegi moraalne. Samas puht-tehniliselt pärast mastaapset deflatsioonilist šokki hakata veel omalt (riigi) poolt kärpimisega deflatsiooni toitma - ei tundu eriti smart move.


    Tallinna lennujaam koondab 111 töötajat, et kulusid kärpida.
  • See langus tundub liiga ebareaalne. Tundub, et ainult riigikogu liikmed veel ongi Eesti ainsad tarbijad. Ilmselt on asi selles, et intressiarvestus peatati ajutiselt ja paljud lihtsalt lükkasid maksukohustuse edasi kuu võrra. Lisaks lülitus umbes 30% tegelastest kiiresti varimajandusele.

    Ja kuhu see Sulevi artikkel nüüd kadus Ekspressist? Midagi oli siis tal andmetes ka valesti, et parandamiseks kogu kraami maha võttis.
  • Pigem tuleks rõõmu tunda, et osadel ettevõtetel läks nii hästi, et lausa midagigi aprillis maksti - intressi ei arvestatud, maksuvõlglaste register kinni - kui muud ei saa, siis arvelduskrediidi intressi tiksus ikka natuke vähem nende maksmata maksude pealt. Mai laekumistes tuleb tõenäoliselt korralikult vett segav hüpe, aga tõetund koidab juunis.
  • troim
    Lõpuks siis tuli ära ka maksulaekumiste uudis: "Käibemaksu laekus eelmise aasta aprillis 201,6 miljonit eurot. Tänavu aprillis aga vaid 24,1 miljonit." Tundub, et väike langus on toimunud, aga ei midagi hullu. Kärpida küll ei tohi, ainult palkasid tohib tõsta, seejuures järgides 2+2 reeglit, st kui 2 ametkonda on palgatõusu saanud, siis tuleb tõsta veel kahe ametkonna palkasid. Kui nii teeme, siis juunis asi paraneb.


    Kas see on deklareeritud või tasutud summa?
    Deklareeritakse ilmselt ikka mingi mõistlik number lõpuks. Tasumisega on nii ja naa hetkel, aprillis kehtis veel intressivabastus ja ettevõtted lihtsalt lükkasid oma kohustused edasi. Kui deklareerimine oleks 24 miljonit, siis võib öelda, et elu jäi tõepoolest seisma :)
  • troim
    Lõpuks siis tuli ära ka maksulaekumiste uudis: "Käibemaksu laekus eelmise aasta aprillis 201,6 miljonit eurot. Tänavu aprillis aga vaid 24,1 miljonit." Tundub, et väike langus on toimunud, aga ei midagi hullu. Kärpida küll ei tohi, ainult palkasid tohib tõsta, seejuures järgides 2+2 reeglit, st kui 2 ametkonda on palgatõusu saanud, siis tuleb tõsta veel kahe ametkonna palkasid. Kui nii teeme, siis juunis asi paraneb.


    Statistikaamet ütleb, et aprillis laekus 159,3 miljonit eurot vs 200,2 miljonit aasta tagasi
    Riigieelarvesse laekunud maksud
  • qido
    troim
    Lõpuks siis tuli ära ka maksulaekumiste uudis: "Käibemaksu laekus eelmise aasta aprillis 201,6 miljonit eurot. Tänavu aprillis aga vaid 24,1 miljonit." Tundub, et väike langus on toimunud, aga ei midagi hullu. Kärpida küll ei tohi, ainult palkasid tohib tõsta, seejuures järgides 2+2 reeglit, st kui 2 ametkonda on palgatõusu saanud, siis tuleb tõsta veel kahe ametkonna palkasid. Kui nii teeme, siis juunis asi paraneb.


    Statistikaamet ütleb, et aprillis laekus 159,3 miljonit eurot vs 200,2 miljonit aasta tagasi
    Riigieelarvesse laekunud maksud


    Seepärast see Sulevi artikkel Ekspressist ära koristati, et Sulev näitas vist reaalselt laekumist, mis tekitas Jürile ja Martinile liiga suure masenduse. Vaadata tuleks aga deklareerimist.

    Artikkel oli muidu siin:
    https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust/riigi-maksutulu-sai-aprillis-erakordselt-karmi-pontsu-aktsiisilaekumised-laksid-peaaegu-nulli?id=89961503 (ei hakka seda lingiks teisendamagi, sest enam ta ei toimi)
  • Mis võim on Jüril ja Martinil Ekspressi veebist artikleid ära koristada? Ekspress grupi väljaanded on seni silmapaistnud EKRE ja KE kiitmise ja kaitsmisega?
  • Karum6mm
    ...selle kärpimisega on nii, et solidaarsussammuna oleks see muidugi omal kohal. See oleks aus, õige ja isegi moraalne. Samas puht-tehniliselt pärast mastaapset deflatsioonilist šokki hakata veel omalt (riigi) poolt kärpimisega deflatsiooni toitma - ei tundu eriti smart move.

    Karum6mm, ei juhtu just tihti, et su mõttekäiguga ei nõustu, aga seekord jääb arusaamatuks. Kui riigisektoris palkade kärpimine tekitaks deflatsioonilise šoki, kas nende tõstmine tõmbaks meid siis jamast välja? Või on need palgad hetkel puhtjuhuslikult nö goldilocks tsoonis? Ei tohi vähendada ega suurendada, hetketase on parim?
  • Kevad
    Karum6mm
    ...selle kärpimisega on nii, et solidaarsussammuna oleks see muidugi omal kohal. See oleks aus, õige ja isegi moraalne. Samas puht-tehniliselt pärast mastaapset deflatsioonilist šokki hakata veel omalt (riigi) poolt kärpimisega deflatsiooni toitma - ei tundu eriti smart move.

    Karum6mm, ei juhtu just tihti, et su mõttekäiguga ei nõustu, aga seekord jääb arusaamatuks. Kui riigisektoris palkade kärpimine tekitaks deflatsioonilise šoki, kas nende tõstmine tõmbaks meid siis jamast välja? Või on need palgad hetkel puhtjuhuslikult nö goldilocks tsoonis? Ei tohi vähendada ega suurendada, hetketase on parim?


    Nagu ma ütlesin, et siin on moraalne ja tehniline dimensioon. Moraalne on see, et muidugi tuleb kärpida, sest erasektor kärbib. Ma saan sellest argumendist täiesti aru ja inimesena pigem isegi toetan seda. Tehniline argument on aga see, et kärpimine tõmbaks praegusel hetkel majandusest raha välja ning see nüüd küll see ei ole, mida praegu vaja oleks. See oleks(ki) kütuseks täiendavale deflatsioonile. Seega eeldades, et riigipalgalistele makstakse (kaudselt) läbi riigi võlakoormuse kasvu ning eeldades praeguses kriisis riigipoolse majandusse raha pumpamise õigustatust, ei maksaks riigipalgaliste palku just praegu kärpida.
  • Karum6mm
    Kevad
    Karum6mm
    ...selle kärpimisega on nii, et solidaarsussammuna oleks see muidugi omal kohal. See oleks aus, õige ja isegi moraalne. Samas puht-tehniliselt pärast mastaapset deflatsioonilist šokki hakata veel omalt (riigi) poolt kärpimisega deflatsiooni toitma - ei tundu eriti smart move.

    Karum6mm, ei juhtu just tihti, et su mõttekäiguga ei nõustu, aga seekord jääb arusaamatuks. Kui riigisektoris palkade kärpimine tekitaks deflatsioonilise šoki, kas nende tõstmine tõmbaks meid siis jamast välja? Või on need palgad hetkel puhtjuhuslikult nö goldilocks tsoonis? Ei tohi vähendada ega suurendada, hetketase on parim?


    Nagu ma ütlesin, et siin on moraalne ja tehniline dimensioon. Moraalne on see, et muidugi tuleb kärpida, sest erasektor kärbib. Ma saan sellest argumendist täiesti aru ja inimesena pigem isegi toetan seda. Tehniline argument on aga see, et kärpimine tõmbaks praegusel hetkel majandusest raha välja ning see nüüd küll see ei ole, mida praegu vaja oleks. See oleks(ki) kütuseks täiendavale deflatsioonile. Seega eeldades, et riigipalgalistele makstakse (kaudselt) läbi riigi võlakoormuse kasvu ning eeldades praeguses kriisis riigipoolse majandusse raha pumpamise õigustatust, ei maksaks riigipalgaliste palku just praegu kärpida.

    Ma oma eelmises vastuses puudutasin tegelikult ainult seda tehnilist dimensiooni, aga sisulist vastust ei saanud :)

    Tegelikult on hea tahtmise korral võimalik ka see tehniline ja moraalne pool kokku viia, suunates riigitöötajate palkade vähendamisest tekkinud sääst mujale. Pole muidugi kindel, kuidas see praktikas toimiks, igasugune jagamine ja ümbersuunamine tekitab teatavas kontingendis ebaterveid soove vahendustasudeks.
  • Eelmine MASU näitas, et raha ei tõmmanud majandusest välja mitte ainult palgakärped vaid kõige suurem roll näis olevat tekkinud äkitselt hirmul tuleviku ees, millega seoses piirati igati oma kulutusi. Nii tarbimisele kui investeeringuteks. Vähemalt Eestis õpiti ennast mitte kõriauguni täis laenama ning inimesed, kellel sissteulek seda kannatab on, õppisid raha arvele koguma. Praeguse MASU järel need inimsed kindlasti veenduvad, et ette võetud säästusuund oli õige.
  • ttrust
    Eelmine MASU näitas, et raha ei tõmmanud majandusest välja mitte ainult palgakärped vaid kõige suurem roll näis olevat tekkinud äkitselt hirmul tuleviku ees, millega seoses piirati igati oma kulutusi. Nii tarbimisele kui investeeringuteks. Vähemalt Eestis õpiti ennast mitte kõriauguni täis laenama ning inimesed, kellel sissteulek seda kannatab on, õppisid raha arvele koguma. Praeguse MASU järel need inimsed kindlasti veenduvad, et ette võetud säästusuund oli õige.


    eelmise masu ajal ikkagi raha pakkumine pankade poolt vähenes esialgu oluliselt ja see tõmbas hinge kinni
    hirm tuleviku ees tegi taastumist lihtsalt aeglasemaks, sest uusi kulutusi ja investeeringuid tehti konservatiivsemalt
    praegu ei ole raha pakkumises eriti küsimust
  • ...ühtlasi on võimalik käsitleda säästude kasvu kena kontraindikaatorina. Kogu selle perioodi, mil eestlane pangakontole sääste akumuleeris, oleks tulnud investeerida, investeerida ja veelkord - investeerida!

    ;-)
  • Karum6mm
    ...ühtlasi on võimalik käsitleda säästude kasvu kena kontraindikaatorina. Kogu selle perioodi, mil eestlane pangakontole sääste akumuleeris, oleks tulnud investeerida, investeerida ja veelkord - investeerida! ;-)

    Rahval ei ole investeerimise-alast usaldust, julgust, oskusi ja teadmisi.
    Peale viimast MASU võttis julguse ära pikaaegsest infotulvast tekkinud teadmine, et fondid ei ole tulusad (pensionifondid annavad eeskuju), osad fondid on pettusele ehitatud (näiteid mitmeid), raha ka nagu näppude vahel ära ei sula (inflatsioon madal). Seega säästmisvõte otsustatud -- korjame vara rahanumbritena pangaarvele!
    Vaid vähesed sukelduvad isiklikult väärpaberitemaailma, enamusele on see hirmutav kosmoseteaduslik ulmemaailm.
  • Pangaarvele kogumine on ju ka investeerimine, pealegi kümnetesse kordadesse ulatuva võimendusega. Mitte küll koguja enda jaoks.
  • Aga elu näitab, et päris hea kui on mingi rahaline puhver, mida raskel ajal saab kulutada. Mida sa selle Tallinki aktsiaga praegu ikka oleks teinud,mille ostsid eelmise aasta maikuus hinnaga 1.07 ? 75 sendiga hambaid kiristades maha müünud, sest tööd ei ole, sissetulekut ei ole, kuid pere tahab toitmist ja arved maksmist ? Ettevõte on hea ja neil on kahtlemata perspektiivi, kuid ilma pikaaegse vaateta ja valmiduseta ka rasked ajad lihtsalt ära kannatada, pole väikeinvestoril üldse mõtet börsil mängida

    Euro on sellega võrreldes üsna hästi oma ostujõudu hoidnud.

    Keegi ei näinud seda pandeemiat ja sellega kaasnevat majanduskriisi ette. Isegi kullaga kauplev ja fiat-valuutadele alatasa hävingut ennustav Tavid ei näinud seda ette. Tavid ostis alles märtsis kulda, müües maha oma sulavaluuta varud kui nägi,et reisimise ja valuutavahetusega on sel suvel kööga.

    Pisut nad teenisid selle pealt, kuid kui oleks sama idee neil olnud aasta tagasi maikuus, oleks teeninud tohutu rahapoti ( ca 37 % on hind tõusnud viimase 12 kuuga )

    Ei näinud Tamming seda ette
  • Ka selles juhtumis otsustas kohus, et süüdistus tapmises on alusetu (paywall) ja mõistis enda äranägemisel süüdi provotseeritud tapmises, mis tundubki asjaolusid arvestades täiesti loogiline. Karistuseks on vastavas paragrahvis ettenähtud karistusvahemiku keskmine - miks ka mitte.

    113366

    Erandiks on ainult Kõmmari-taolised juhtumid - kui on näha ja süüdistus saab väita, et autot kasutati relvana, otsasõit oli tõeliselt tahtlik, mitte "huupi tulistamine". Sellisel juhul loomulikult pole tegu liiklusnõuete rikkumisega vaid tapmissüüdistus on omal kohal.


  • Tervist kõigile!

    Rääkisin Investeerimisraadios meie loost, krüptodest ja Changeí plaanidest

    https://soundcloud.com/investeerimisraadio/saade-209-change-investiga-investeerimismaailma-vallutama

    Kristjan Kangro
  • Karum6mm
    ...ühtlasi on võimalik käsitleda säästude kasvu kena kontraindikaatorina. Kogu selle perioodi, mil eestlane pangakontole sääste akumuleeris, oleks tulnud investeerida, investeerida ja veelkord - investeerida!

    ;-)


    Oleks 2010 teadnud, mis ralli tuleb, oleks maja panti pannud. (rõhk sõnal 'oleks').

    Nüüd märtsis oli jälle hea võimalus, aga ega rumal õpi. Jälle ilma :)

    Õnneks pole ise ainuke, prantslased-sakslased kah:

    https://majandus24.postimees.ee/6980921/koroonakriis-pani-eurooplased-raha-varuma

  • kristjankangr0
    Tervist kõigile!

    Rääkisin Investeerimisraadios meie loost, krüptodest ja Changeí plaanidest

    https://soundcloud.com/investeerimisraadio/saade-209-change-investiga-investeerimismaailma-vallutama

    Kristjan Kangro


    Fundamentaalselt õudne keelekasutus, sellist tegelast ei saa usaldada, kuigi ta sellest usaldusväärsusest pikalt jahub.
    Sisu ei hakka isegi kommenteerima, ei leia ühtegi pointi seda kasutama hakata.

    Muuseas on mõne aastaga huvitav areng toimunud, varem "müüdi" krüptoraha argumendiga, et maksed on anonüümsed ja neid ei saa jälitada. Nüüd kui kuritegelik maailm on krüpto omaks võtnud just sellepärast, tuleb justkui välja, et saab ikka küll jälitada.
    Uueks argumendiks krüpto poolt on keskpankade rahatrükk ja üritatakse väita nagu oleks krüpto usaldusväärsem :)
    Samal ajal kui ilma euro ja dollarita oleks krüptoraha kasutatavus ja koos sellega ka väärtus null.
  • Usaldusväärsed asjad ei oma niivõrd volatiilset hinda (või siis ütleme "vahetuskurssi"). Aga ega noored jopskid sellest aru ei saa. Need jopskid kellele on krüptoraha "müük" suunatud.
  • Ah mis te patrate, Bitcoin ju muutub aina stabiilsemaks. 300% tõusude-languste asemel on juba mõnda aega ainult tühised 100% kühmud.
  • Kuidas EL plaanib suurema osa sellest ühiselt kokkulaenatud €500b jagada tasuta abina:

    Relatively wealthy Italy, Europe’s 4th largest economy, would get €81.8bn in grants. Hungary, a much poorer country but which was less badly hit by the pandemic, would receive €8.1 billion. Spain would get €77.3bn and France, 2nd wealthiest in EU, would get the 3rd largest share of the pot with €38.8bn. Germany would receive €28.8bn in grants, but its share of the debt would be some €135 billion. Netherlands would take on €30 billion in extra debt and get only €6.6 billion in grants. Confidential paper circulated by Dutch, Austrian, Danish and Swedish gov's said 4 countries “cannot agree” because the plan leads “to debt mutualisation, significant increases in the EU budget” and warned that they would fund the extra contributions by imposing domestic cuts that would fuel support for Eurosceptic parties in all of their countries. “All member states will suffer from an unprecedented economic contraction,” said the paper, seen by The Times. “Additional funds to the EU, regardless of how they are funded, will strain national budgets.”
  • Mingi relvaloaga tüüp tappis Lihulas 2 inimest ja haavas veel kolme. Tulistas ka teda kinni võtma saabunud politseinike suunas.Ma siis eeldan, et seaduslikust relvast .

    https://parnu.postimees.ee/6990911/liiklusonnetuse-pohjustanud-mees-tulistas-surnuks-kaks-voorast-inimest-ja-haavas-kolme

    Ma pakun kuidas see lugu edasi läheb. Psühhiaatrid uurivad teda mitu kuud või aastat ja leiavad mingi keerulise vaimuhaiguse, mis ei võimalda tüüpi vastutusele võtta. Istub hullumaja kinnises osakonnas paar aastat, siis kaastundlikud kohtunikud ja arstid lasevad ta vabaks, sest ei kujuta enam ühiskonnale ohtu.

    USA-s poleks üldse kahtlust kah, mis sellisega juhtub pärast seda kui ta on tulistanud politseinike suunas. Küsimusi esitatakse hiljem morgis .

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon