Rootsi kunn lasi Estonia põhja - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Rootsi kunn lasi Estonia põhja

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • "tonis"
    Ma siiski arvan ,et need on originaalid ja lukustid ja terved. Ja keegi tegi need lihtsalt lahti. Vaevalt et väljapandud visiirile on mingeid uusi osi keevitatud. See oleks ju täielik absurd.


    Kui see nüüd mingi eriti peen iroonia pole, siis Jate lisatud pildil on ikkagi visiirikinnitused, õigemini, mis neist järel oli, originaalis ja pärast ülestõstmist.
  • Hilisema pildi peal neid läikivaid polte ei ole.
  • Visiirikinnitustena töötasid ilmselt ka need hydrosilindrid või siis nende kinnitused, teoorias peaks tekkima nii lainetusest tulenevalt, kui hüdrosilindrite sulgemisel jõud, mis suruvad selle kinnituse kanna vastu, mitte ei rebi seda õhukest materjali osa. Meeletu kogus vett visiiril või tekil muidugi tekitab vastupidised jõud. Kui palju vett normaaltingimustes sinna visiirile lainetusega jõuab, kas nina sukeldub laine alla, kui alus on normaallastis (tolleagse tuuletugevuse- lainesuuruse- ja sõidukiirusega ) Olukord muutub muidugi oluliselt, kui alus on juba "sügavamal"- ehk mida sügavamal vees alus istub, seda enam ilmselt sukeldub ka nina laine sisse/alla. Ma ei saa aru, et miks üks pealtnägija väitis, et vett pritsis rambi vahelt ühtlaselt/pidevalt terve videopildis nähtava rambi ulatuse osas olenemata lainetusest. Arvestades kui kõrgel on ramp, siis lainest väljudes ei tohiks seda vett ju hetkeks pristida, ehk pigem pidanuks nägema pulseerivat vee sissevoolu, mis vastavalt lainetusele, kord pritsib enam ja siis vähem?
  • Visiiir võis lihtsalt lahti olla. Võibolla sõidu algusest peale. Võibolla tehti sõidu ajal kogemata lahti. Siis tundub kogu see kiire uppumise asi palju loogilisem. Lihtsalt vastutustunde puudumine, laiskus jne tavalised inimlikud faktorid.
  • Üks variant on, et visiir ikkagi ei tõmmanud rampi täiesti lahti. Sel juhul muutub küsitavaks "suure hulga vee kiire tulvamine autotekile läbi avatud vööri". Samavõrra vähem küsitavaks muutub aga rambi osaliselt avatud olek merepõhjas. Teine variant, et ramp tõmmati küll täiesti pärani, kuid järgmine vastutulev laine lõi selle uuesti (pool)kinni. Tegemist on ikkagi paarikümneruutmeetrise plaadiga, mida ei tohiks pindala arvestades lainetel, mis viisid eest visiiri, ammugi raske liigutada olla.
  • "tonis"
    Visiiir võis lihtsalt lahti olla. Võibolla sõidu algusest peale. Võibolla tehti sõidu ajal kogemata lahti. Siis tundub kogu see kiire uppumise asi palju loogilisem. Lihtsalt vastutustunde puudumine, laiskus jne tavalised inimlikud faktorid.


    Atlandi luku polt, mis hiljem merre visati, on minu arust (ei saa hetkel kontrollida) ametliku raporti fotol suletud asendis. Mis ei saanuks seda olla, kui visiir sõidu ajal lahti oli.
  • "tonis"
    Siin sellest Atlandi lukust. Väidetavalt hävitatud.
    https://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?p=20275

    Kui Estonia uppus aeglaselt (kümnete minutitega), siis oli ümbermineku põhjuseks mitte vesi autodekil, vaid see et ülemised dekid on vette vajudes raskemad kui alumised. Neisse jääb, eriti peale akende purunemist jms, vähem õhku kui kere alumisse kinnisesse osasse.
  • Sealsamas kipper.ee foorumis kirjutab ajakirjanik Imre Kaas:

    Olen mitmel korral Rootsis viibides kohtunud ühe härrasmehega. Nimetagem teda H.M.-ks. Mees töötas tollal enda väitel riigiametis (ja enda väitel luureohvitserina) ning puutus põgusalt kokku ka Estonia hukuga. Tema teooria on järgmine:

    Estonial veeti tõepoolest sõjatehnikat, kuid hukuga sel seost pole. Hukk toimus just nii nagu seda väidab lõppraport ja oli erinevate ebameeldivate kokkulangevuste tulemus.

    Paraku sisaldas aga osa tol ööl laeva pardal olnud tehnikast mingil määral radioaktiivseid aineid, mis huku tagajärjel keskkonda lekkisid.

    Rootsi riigi kava Estoniat katta olevat välja mõeldud just sel põhjusel, et vältida ohtlike ainete keskkonda sattumist.

    Tervet Estoniat ei olnud siiski vaja katta, sest ramp tiriti irvakile ja radioaktiivset ainet sisaldanud konteinerid toodi välja ning maeti vraki lähedusse. Väidetavalt on see matmispaik isegi merepõhja kaardil tuvastatav, kui võrrelda esimesi sonaripilte ja kõrvutades neid tänapäevastega.


    Need sonaripildid on netis olemas, postitasin need siia paar nädalat tagasi. Seal on tõesti näha, et laevast 200m eemal on sügavam ala ära täidetud ja põhi on seal mitu meetrit tõusnud.
  • "kindsigo"
    Sealsamas kipper.ee foorumis kirjutab ajakirjanik Imre Kaas:
    ...
    Need sonaripildid on netis olemas, postitasin need siia paar nädalat tagasi. Seal on tõesti näha, et laevast 200m eemal on sügavam ala ära täidetud ja põhi on seal mitu meetrit tõusnud.

    Mõned meetrid katet merepõhjas ei takista neid konteinereid ju lagunemast.

    Teine asi on see, et kui raske töö konteinerite laevast väljaurgitsemisega oli tehtud, siis oleks olnud juba lihtne need kaugemale ja lõpuks lausa kuhugi sadamasse viia.
  • Algul kardeti lekkeid ja see välistas väljatõstmise, sest radioaktiivse aine leket õhus pole võimalik varjata, see tuvastatakse sadade ja isegi tuhandete kilomeetrite kauguselt ära. Otsustati betoneerida. Võib-olla betoneerimise projekt jäigi katki ainult sellepärast, et selgus, et konteinerid ei hakanud lekkima ja need tõsteti lõpuks üles.

    Väga ebatõenäoline, et avalikkus sellest kunagi teada saaks, kui seal tõesti veeti midagi radioaktiivset. Siiani on see kindlalt vaid vandenõuteooria staatuses püsinud.
  • Siin on varasemaltki erinevaid sündmuseid kronoloogiliselt kirjeldatud, kui laeva uppumis kulg leidis aset kella 0.55 ja 2.03 vahel. Kuidas kommenteerida seda, et esimene väljasaadetud infoteave oli tüürimeeste edastatud hädakutsung! Kell 1.22 saatis Estonia teine tüürimees esimest korda raadioeetrisse Mayday hädakutsungi!
    Ennem seda oli häire laevas antud 1.20. Kuna sündmused eskaleerusid väga kiirelt, laeva kreen kasvas, siis kuidagi tekitab küsimusi eelnev side pidamine ja eelinfo käsitlemine/kaptenisilla püüd olukorda kontrolli alla saada. Miks ei antud ennem hädakutsungit infot laeva juhitavuse, kalde vm ebaharilikust, kas see ei ole standard protseduur igast väikesest muutusestki infot edastada?
    Oma kogemustest ja hinnangutest jagab õhtulehes laevakapten ja tollane Eesti piirivalve juht:
    https://elu.ohtuleht.ee/1013838/tarmo-kouts-uudist-august-estonia-pardas-olen-ma-oodanud-pikki-aastaid-mulle-tundus-kogu-aeg-et-mingi-fragment-on-uppumise-loo-juures-puudu-




  • Seda radioaktiivsete ainete veo teooriat on ju lihtne testida vee all mõõtmiste abil. Kui leke toimus, siis midagi peaks kiirgusmõõtja ikka näitama.
  • Raadiosidet segati sellel õhtul tundide kaupa ja see pole tõesti mingi vandenõuteooria vaid tõestatud fakt, ka teised laevad ei suutnud ühendust saada päästeteenistuse ja piirivalvega, lõpuks mingilt laevalt helistati sateliiditelefoniga. Seega oli võimalik, et Estonialt üritati Mayday signaali ka varem saata, aga keegi ei kuulnud.

    Vee all radioaktiivne kiirgus eriti ei levi. Ja kui leket polnud, pole ka midagi mõõta. Jutta Rabbe tiim muide mõõtis laeva juures, ei tuvastanud midagi.
  • "kindsigo"
    Algul kardeti lekkeid ja see välistas väljatõstmise, sest radioaktiivse aine leket õhus pole võimalik varjata, see tuvastatakse sadade ja isegi tuhandete kilomeetrite kauguselt ära. Otsustati betoneerida. Võib-olla betoneerimise projekt jäigi katki ainult sellepärast, et selgus, et konteinerid ei hakanud lekkima ja need tõsteti lõpuks üles.

    Väga ebatõenäoline, et avalikkus sellest kunagi teada saaks, kui seal tõesti veeti midagi radioaktiivset. Siiani on see kindlalt vaid vandenõuteooria staatuses püsinud.

    Ainult, et mis see radioaktiivne asi peaks olema? Uraan-235? Plutoonium-240? Plutoonium-238? Mis selle veo motiivid oleks?
    P.S See ei ole tänitamisena ega irooniana mõeldud, vaid päris küsimusena.
  • "kindsigo"
    Algul kardeti lekkeid ja see välistas väljatõstmise, sest radioaktiivse aine leket õhus pole võimalik varjata, see tuvastatakse sadade ja isegi tuhandete kilomeetrite kauguselt ära. Otsustati betoneerida. Võib-olla betoneerimise projekt jäigi katki ainult sellepärast, et selgus, et konteinerid ei hakanud lekkima ja need tõsteti lõpuks üles.

    Väga ebatõenäoline, et avalikkus sellest kunagi teada saaks, kui seal tõesti veeti midagi radioaktiivset. Siiani on see kindlalt vaid vandenõuteooria staatuses püsinud.

    Ma pigem pidasin seda silmas, et kui laevast on juba sõna otseses mõttes välja urgitsetud-lohistatud, siis võib kraana selle tõsta näiteks 10 m sügavusele veepinna alla ja sellega paarkümmend km eemale popsutada. Ei pea matma mõnesaja meetri kaugusele.

    See esimene väljakoukimise staadium on ju lekete suhtes kõige ohtlikum.

    Pärast saab seal eemal kuude ja aastate viisi selle kraamiga tegeleda ja keegi ei küsi.
  • Sageli väidetakse, et sidepidamine oli tol ööl raadiohäirete tõttu takistatud. Helsinki raadio saadi Europalt või Mariellalt kätte üksnes NMT telefoni abil. Millegipärast ei lastud Estonialt isegi punaseid rakette, kuigi sellised peaksid sillal alati olemas olema ja oleksid võinud ometi lähedalasuvate laevade tähelepanu tõmmata ja täpse õnnetuskoha markeerida. Ükski Läänemerel tegutsev laevastik, luure või piirivalve väidetavalt automaatselt reisilaevu ei jälginud/ei salvestanud teekondi. Alati tasub üle korrata, et isegi EPIRB poid, mis oleksid veega kokkupuutel automaatselt signaali hakanud edastama, olid tahtlikult välja lülitatud.

    "Neutral"
    Siin on varasemaltki erinevaid sündmuseid kronoloogiliselt kirjeldatud, kui laeva uppumis kulg leidis aset kella 0.55 ja 2.03 vahel. Kuidas kommenteerida seda, et esimene väljasaadetud infoteave oli tüürimeeste edastatud hädakutsung! Kell 1.22 saatis Estonia teine tüürimees esimest korda raadioeetrisse Mayday hädakutsungi!
    Ennem seda oli häire laevas antud 1.20. Kuna sündmused eskaleerusid väga kiirelt, laeva kreen kasvas, siis kuidagi tekitab küsimusi eelnev side pidamine ja eelinfo käsitlemine/kaptenisilla püüd olukorda kontrolli alla saada. Miks ei antud ennem hädakutsungit infot laeva juhitavuse, kalde vm ebaharilikust, kas see ei ole standard protseduur igast väikesest muutusestki infot edastada?
    Oma kogemustest ja hinnangutest jagab õhtulehes laevakapten ja tollane Eesti piirivalve juht:
    https://elu.ohtuleht.ee/1013838/tarmo-kouts-uudist-august-estonia-pardas-olen-ma-oodanud-pikki-aastaid-mulle-tundus-kogu-aeg-et-mingi-fragment-on-uppumise-loo-juures-puudu-


  • "kindsigo"
    Sealsamas kipper.ee foorumis kirjutab ajakirjanik Imre Kaas:

    [i]Olen mitmel korral Rootsis viibides kohtunud ühe härrasmehega. Nimetagem teda H.M.-ks. Mees töötas tollal enda väitel riigiametis (ja enda väitel luureohvitserina) ning puutus põgusalt kokku ka Estonia hukuga. Tema teooria on järgmine:
    ...


    Kõlab loogiliselt. Põhjus varjata, põhjus mitte lasta kedagi laeva juurde sukelduma.
  • "113366"
    Sageli väidetakse, et sidepidamine oli tol ööl raadiohäirete tõttu takistatud. Helsinki raadio saadi Europalt või Mariellalt kätte üksnes NMT telefoni abil. Millegipärast ei lastud Estonialt isegi punaseid rakette, kuigi sellised peaksid sillal alati olemas olema ja oleksid võinud ometi lähedalasuvate laevade tähelepanu tõmmata ja täpse õnnetuskoha markeerida. Ükski Läänemerel tegutsev laevastik, luure või piirivalve väidetavalt automaatselt reisilaevu ei jälginud/ei salvestanud teekondi. Alati tasub üle korrata, et isegi EPIRB poid, mis oleksid veega kokkupuutel automaatselt signaali hakanud edastama, olid tahtlikult välja lülitatud.


    Eile oli Kanal 2 peal esimene osasa dokumentaalist Estonia hukku kohta. Seal käsitletud raadioside salvestistel tuli selgelt välja, et peale hädaraadioside vastuvõtmist hukukohale lähenenud Viking Line Mariella ja üks kahest Silja Line alusest nägid punast raketti Estonia oletatavas hukukohas peale raadioside katkemist Estoniaga.
  • Panen selle raadioside salvestise siis veelkord. Punaseid rakette nähti küll, aga need võisid tulla juba päästeparvedest, nendes on ka alati paar tk komplektis.

    https://www.youtube.com/watch?v=TT8D7zSbkdE
  • "tonis"
    Ma siiski arvan ,et need on originaalid ja lukustid ja terved. Ja keegi tegi need lihtsalt lahti. Vaevalt et väljapandud visiirile on mingeid uusi osi keevitatud. See oleks ju täielik absurd.


    Nojah, juba Leenin ütles et usk on oopium rahvale
  • "kindsigo"
    Sealsamas kipper.ee foorumis kirjutab ajakirjanik Imre Kaas:

    Olen mitmel korral Rootsis viibides kohtunud ühe härrasmehega. Nimetagem teda H.M.-ks. Mees töötas tollal enda väitel riigiametis (ja enda väitel luureohvitserina) ning puutus põgusalt kokku ka Estonia hukuga. Tema teooria on järgmine:

    Estonial veeti tõepoolest sõjatehnikat, kuid hukuga sel seost pole. Hukk toimus just nii nagu seda väidab lõppraport ja oli erinevate ebameeldivate kokkulangevuste tulemus.

    Paraku sisaldas aga osa tol ööl laeva pardal olnud tehnikast mingil määral radioaktiivseid aineid, mis huku tagajärjel keskkonda lekkisid.

    Rootsi riigi kava Estoniat katta olevat välja mõeldud just sel põhjusel, et vältida ohtlike ainete keskkonda sattumist.

    Tervet Estoniat ei olnud siiski vaja katta, sest ramp tiriti irvakile ja radioaktiivset ainet sisaldanud konteinerid toodi välja ning maeti vraki lähedusse. Väidetavalt on see matmispaik isegi merepõhja kaardil tuvastatav, kui võrrelda esimesi sonaripilte ja kõrvutades neid tänapäevastega.


    Need sonaripildid on netis olemas, postitasin need siia paar nädalat tagasi. Seal on tõesti näha, et laevast 200m eemal on sügavam ala ära täidetud ja põhi on seal mitu meetrit tõusnud.


    Jube jutukad on need Rootsi igasugused "luureohvitserid"
  • Radioaktiivsetest materialidest -- Eesti NSV-s oli oma radioaktiivsete jäätmete ladestamispunkt, kus mingisugused noored joobarid käisid endale radioaktiivseid detaile põuetaskusse peitmas ja seejärel surid radiatsioonitõppe, koos pere koeraga. Samuti kindlasti oleks hea tahtmise korral ja raha olemasolu korral saanud osta mingeid radioaktiivseid jäätmeid kasvõi Paldiski suletavast tuumajaamast. Läänes maksab see kõik head raha, muidugi kui õige detaili peale satud mingis mahajäetud või korruptiivse valvega hoidlas. Venemaal oli tol ajal selliseid radioaktiivsete ainete ladustamisplatse kõvasti, seega, et seda kraami tassiti aeg-ajalt laevadega Läände, pidi olema pigem reegel, mitte erakordne juhtum.
    Ja miks ei võinud Rootsi mingid ametnikud äri teha selles vallas, kui seda sai tol ajal teha?
  • Punane elavhõbe.
    Müstilise hinnaga. 1000000 USD/kg
    Kes ei oleks seda 90 ndatel proovinud hankida.
    Poes polnud mingi hetk isegi leiba müüa, rääkimata võist.
  • "ttrust"
    Radioaktiivsetest materialidest -- Eesti NSV-s oli oma radioaktiivsete jäätmete ladestamispunkt, kus mingisugused noored joobarid käisid endale radioaktiivseid detaile põuetaskusse peitmas ja seejärel surid radiatsioonitõppe, koos pere koeraga. Samuti kindlasti oleks hea tahtmise korral ja raha olemasolu korral saanud osta mingeid radioaktiivseid jäätmeid kasvõi Paldiski suletavast tuumajaamast. Läänes maksab see kõik head raha, muidugi kui õige detaili peale satud mingis mahajäetud või korruptiivse valvega hoidlas. Venemaal oli tol ajal selliseid radioaktiivsete ainete ladustamisplatse kõvasti, seega, et seda kraami tassiti aeg-ajalt laevadega Läände, pidi olema pigem reegel, mitte erakordne juhtum.
    Ja miks ei võinud Rootsi mingid ametnikud äri teha selles vallas, kui seda sai tol ajal teha?

    Kes täpsemalt maksab raha radioaktiivsete jäätmete eest? Siiamaani makstakse väga suurt raha, et nendest lahti saada. See ei ole nüüd küll mõistlik seletus. Pealegi on Rootsil oma tuumareaktoreid küll.
  • Sellel ajal oli vene piir ka suht lahti. Ma müüsin 1993,1994 Moskvasse mobiilseid bensiinijaamasi paar-kolm tükki grusiinidele. Autojuht võttis alati piiriületuseks paar tuhat dollarit kaasa "et ei peaks peatuma piiril" Ilmselgelt need kulud ei läinud eelarvesse ja maksutemplid tekkisid ükskõik mis dokumendile. Nii et ei ole mõtet spekuleerida kust kaup tuli.
  • "tonis"
    Sellel ajal oli vene piir ka suht lahti. Ma müüsin 1993,1994 Moskvasse mobiilseid bensiinijaamasi paar-kolm tükki grusiinidele. Autojuht võttis alati piiriületuseks paar tuhat dollarit kaasa "et ei peaks peatuma piiril" Ilmselgelt need kulud ei läinud eelarvesse ja maksutemplid tekkisid ükskõik mis dokumendile. Nii et ei ole mõtet spekuleerida kust kaup tuli.

    Küsimus ei ole selles, et kust kaup tuli, küsimus on mis kaup see selline oli, et selle pärast kogu see vaev ette võtta.
  • Tahaks teada ka seda, mis kaup oli Voroninil kohvris, et seda oli vaja tundide kaupa otsida ja siis üles tuua. Huvitav et kohvri otsimist ei õnnestunud salastada, kas läks nii palju aega selle peale või milles asi.
  • "ttrust"
    Radioaktiivsetest materialidest -- Eesti NSV-s oli oma radioaktiivsete jäätmete ladestamispunkt, kus mingisugused noored joobarid käisid endale radioaktiivseid detaile põuetaskusse peitmas ja seejärel surid radiatsioonitõppe, koos pere koeraga. Samuti kindlasti oleks hea tahtmise korral ja raha olemasolu korral saanud osta mingeid radioaktiivseid jäätmeid kasvõi Paldiski suletavast tuumajaamast. Läänes maksab see kõik head raha, muidugi kui õige detaili peale satud mingis mahajäetud või korruptiivse valvega hoidlas. Venemaal oli tol ajal selliseid radioaktiivsete ainete ladustamisplatse kõvasti, seega, et seda kraami tassiti aeg-ajalt laevadega Läände, pidi olema pigem reegel, mitte erakordne juhtum.

    Ja miks ei võinud Rootsi mingid ametnikud äri teha selles vallas, kui seda sai tol ajal teha?


    Teemast mööda, aga keda huvitab, siis 3 nädalat pärast Estonia hukku oli tõesti Eestis selline juhtum Saku vallas Tammiku ohtlike jäätmete hoidlas, mis päädis mitme isiku ja ühe koera kiiritustõvega Kiisal. Lingil Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri poolt avaldatud uurimisraport. Inglise keeles.
    IAEA: The radiological accident in Tammiku

    Tänaseks on Tammiku hoidla suletud ja kogu täiega Paldiski tuumaobjekti hoidlasse ümber kolitud. Paldiski tuumaobjekti haldab AS A.L.A.R.A. ja objekt ise on minu kogemuse järgi mehitatud valve all. Korra peatusin seal ees autoga ja kahe minuti pärast oli turvateenistuse masin pargitud maantee ääres minu masina taha. Maanteele keeras see otse tuumaobjekti sissesõiduteelt.
  • "Sekeldaja"
    "tonis"
    Visiiir võis lihtsalt lahti olla. Võibolla sõidu algusest peale. Võibolla tehti sõidu ajal kogemata lahti. Siis tundub kogu see kiire uppumise asi palju loogilisem. Lihtsalt vastutustunde puudumine, laiskus jne tavalised inimlikud faktorid.


    Atlandi luku polt, mis hiljem merre visati, on minu arust (ei saa hetkel kontrollida) ametliku raporti fotol suletud asendis. Mis ei saanuks seda olla, kui visiir sõidu ajal lahti oli.


    EDIT: polt ehk põhjariiv oli küll suletud asendis, ent terve lukk puruks rebitud.



  • St siis pidi olema jõud, mis selle lahti murdis. No seda jõudu saab vist mõõta. Nähtavasti mõõdeti ja järelikult siis laine murdis selle laht? Tänud piltide eest.
  • Mõõdeti (arvutati) ja mudeldati. Sellest on lõppraportis 9 lehekülge üpris tehnilist ja erialast juttu.
  • "kindsigo"
    Panen selle raadioside salvestise siis veelkord. Punaseid rakette nähti küll, aga need võisid tulla juba päästeparvedest, nendes on ka alati paar tk komplektis.

    https://www.youtube.com/watch?v=TT8D7zSbkdE


    Sideteemal veel! Neid olemasolevaid raadioside salvestisi kuulatud, aga need salvestised algavad sisuliselt moel, kus lõpp on käes ja tõeliselt halb kalle juba saavutatud. Aga huvitab just, mis eelnevalt kaptenisillal toimus ja kas neid salvestisi ei ole sarnaselt lennuki musta kastile olemas. Kas avaldatud sideühendust on psühholoogilisest aspektist analüüsitud ning miks tüürimeeste kõrval kapten sidepidamisega juba varem ei sekkunud. See viimane võib olla teisejärguline, kuid hädakutsungi saatmise moment viitab, et seda tehti viimases hädas, aga mitte esimesel võimalusel. See viimane aspekt tekitabki küsimusi, milleks viivitada...
  • Räägitakse , et raadioside oli Estonia ümber maha surutud. Keegi äkki on midagi rohkem kuulnud, lugenud?
  • Nii ütles Helsingi Raadio (Merevalvekeskuse) operaator sides ühega appiläinud laevadest - et 16. kanal oli pikemat aega kinni olnud. Seda saab muuhulgas põhjustada saatjal lihtsalt "talk" nuppu all hoides, aga tuvastada, kes kanalit kinni hoiab, on võimatu. Eespool oli link pikemale sidesalvestusele Youtube'is, kus operaator sellest räägib, üsna alguses.
  • Huvitav, millal see vahupeksmine otsa saab?
    Oli torm, oli ruunatud laev ja laev läks tormiga põhja. Ikka juhtub, eriti laevadega.
    Koos või ilma tuumaraketita.
    Veerand sajandit hiljem käib kõva lehmakauplemine, kes suudab rohkem mõttetuid lubadusi anda (a-la tõstame üles, toome säilmed välja, teeme veel seda ja toda ja kolmandat). Helmed endid paras sinna saata, las kaevavad ja tassivad!
    Filmitegijad tahavad raha teenida ja poliitikud profiiti lõigata, aga pügatavateks on ikka seesama hea lambakari. Mida rohkem seda teemat üles kütta, seda rohkem villa annab. Business as usual!

    Ja lõppeks polegi vahet, tagasi inimesi ei too ja need fantoompäästetud on kah (kui nad olidki üldse) juba aastakümneid Peetruse paremal käel.

  • "antsukene"
    Huvitav, millal see vahupeksmine otsa saab?
    Oli torm, oli ruunatud laev ja laev läks tormiga põhja. Ikka juhtub, eriti laevadega.
    Koos või ilma tuumaraketita.
    Veerand sajandit hiljem käib kõva lehmakauplemine, kes suudab rohkem mõttetuid lubadusi anda (a-la tõstame üles, toome säilmed välja, teeme veel seda ja toda ja kolmandat). Helmed endid paras sinna saata, las kaevavad ja tassivad!
    Filmitegijad tahavad raha teenida ja poliitikud profiiti lõigata, aga pügatavateks on ikka seesama hea lambakari. Mida rohkem seda teemat üles kütta, seda rohkem villa annab. Business as usual!

    Ja lõppeks polegi vahet, tagasi inimesi ei too ja need fantoompäästetud on kah (kui nad olidki üldse) juba aastakümneid Peetruse paremal käel.



    Kuskilt tuleb see retoorika tuttav ette. Ahjaa: "A mis teil hakkab kergem, kui teate, kes lennuki alla lasi vä?" (Venemaa Riigiduuma väliskomisjoni aseesimees Leonid Kalašnikov MH-17 allatulistamise kohta)

  • Riigikogu uurimiskomisjoni protokoll nr 42. Hermann Simm: "Olin selles grupis, kes tegeles kindral Einselni ajal toimunud relvaäriga Kaitsejõudude peastaabis ja ma sain sellega tegeleda ainult tänu sellele, et ma suutsin nende dokumendid, väljaveo dokumendid Soomest hankida."

    Laaneots: "No siis tema oli koputaja. Selles ma olen veendunud, et Simm koputas regulaarselt Moskva poole. Kui ta midagi teada sai ja siin niisugune huvitav asi tekkis, loomulikult see huvitas ka venelasi. Nõukogude armeel oli selline põhimõte, et mingil juhul ei tohi salastatud asju vaenlase kätte sattuda. Selles liinis on täiesti tõenäoline, et läbi Hermani käis sinna informatsioon ja sellest võib-olla ka hoiatussõnumid. Kaks oli vist neid, jah."


    https://tv.postimees.ee/7097111/parvlaev-estonia-huku-teemaline-erisaade-4-osa
  • "kindsigo"
    Filmimaterjali analüüsides on neile selgeks saanud, et vigastus on umbes kolmandiku kaugusel vöörist tüürpoordipoolsel küljel. Auk on neli meetrit kõrge ja kõige laiemas kohas 1,2 meetrit lai. Auk ulatub veeliinist nii alla- kui ülespoole.

    Kas visiir võis äkki jääda pinnale ujuma ja suutis küljelt nii kõvasti rammida? Vajaks kindlasti uurimist, kas see teoorias võimalik oleks või siiski välistatud.


    "pitsat2"
    Visiir tundub loogiline siiski. Tundub, et väike jubin, kuid 55 tonni on võrreldav Abrams M1 massiga.
    Pinnalpüsimine kokkupõrkeni ( kuni 10 sekundit) pole probleem, see ei sõltu keha materjalist ega massist vaid konstruktsiooni kujust ning asendist vees. Visiiril enesel olev mõlk, mis tekkinud kokkupõrkest vööripirniga, - mis iseenesest tömp ese - näitab, kui korraliku mõlgi see laevakerele võib tekitada. Kui nüüd löök tekib ebasoodsalt ja terava nurgaga, siis ei peaks laevakere läbistamise kasvõi väheses ulatuses välistama. Järgneva töö teeb laeva liikumine. Nurkapidi läbi laevakere oleva , kuid vees liikumishoo kaotanud visiir rebitakse konservikarbi avajana laevakerest veetakistuse tõttu uuesti välja.

    Nagu näha, samad mõtted jooksid siit teemast ka läbi.
    https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/helsingin-sanomat-soome-teadlane-pohjendab-uues-teoorias-auke-parvlaev-estonia-keres-visiiri-lookidega-vastu-selle-kulge?id=91673369

  • See on huvitav - selgub, et laevahuku uurimise komisjonis on olnud liikmeid, kellel pole aimugi, miks osad asjad, nagu laev, ujuvad ja teised asjad, nagu suvaline rauast 55-tonnine kärakas, ei uju.

  • Tihe, homogeenne terasest ese, upub vees muidugi kiiresti.
    Samas suure välispinnaga lehtmetallist ese, mis pealegi kumer/nõgus (näiteks kauss), võib mõnda aega pinnal püsida, sõltuvalt sellest, millal kauss veega täitub. Või siis vastupidi, kui ta satub vette, kumer pind ülespoole, upub pärast seda, kui ta külili asendisse pöördub.
    Kumer ese, kaalugu ta ka 1000 tonni, võibki vaikse ilmaga ujuma jääda.
    Visiir on piisavalt kausi sarnane (ning lisaks seesmise konstruktsiooniga, mis takistab hetkelist veega täitumist), et kümmekond sekundit pinnal püsida. Ei tohiks ju väga keeruline olla.
  • Jaa, aga kuskohas on visiiri küljes jäljed kokkupõrkest? Need puuduvad.
  • "kindsigo"
    Jaa, aga kuskohas on visiiri küljes jäljed kokkupõrkest? Need puuduvad.


    really? Ilus, sile nagu tehasest?
  • Liiga ilus. Siit ei saa isegi aru, kumb nurk siis teoorias võis laevakeret rammida, mõlemal värvikahjustused suht tagasihoidlikud. Eks taedlased hakkavad nüüd loodetavasti siis taaskord visiiri uurima, et kas seal on märke kerega kokkupõrkest. Senised uurimiskomisjonid ju jälgi kokkupõrkest pole tuvastanud.

    Ja kas siin tõesti paistab olevat nii suur õhutasku, mis 55 tonni vee peal suudaks hoida?
  • Siin on pilte rohkem.
    https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-ja-fotod-estonia-visiiril-on-tanini-naha-meeskonnaliikmete-jalajaljed?id=69824801
    Kohe esimesel neist on näha sobiv konservikarbi avaja.

    Teisel pool olev samasugune on lahti rebenenud. Tuleb möönda, et selle ots on liiga ilus.
    Nendin vaid, et selleks sobivaid tervaid nurki võib veel leiduda.


  • "kindsigo"


    Ja kas siin tõesti paistab olevat nii suur õhutasku, mis 55 tonni vee peal suudaks hoida?


    see visiir ulbib päris pikalt pinnal
  • Mis Estonia jääklass oli, laevakere veeliinil võiks ju tugevust ikkagi olla? Ja pisut võiks kahelda ikkagi, et see visiir 4 meetrise augu nii kõrgel veeliinil ja nii kaugel laeva ninast teeb, pidi ta ju päris nagu õngekork hulpima seal kümme+ sekundit veepinnal. Visiiri välisküljel olev jälg näitab, et ta kukkus küljest n.ö ettepoole (järgi andsid ülemised kinnituskohad?), sellisel juhul oli see visiir oli esimese lainega vett täis, ilmselt olid igasugu õhukorgid veega täitunud juba, kui ta seal küljes veel rippus, väga kahtlane, et visiir jääks sellises olukorras veel kümme+ sekundit pinnale hulpima?
  • Asjade ujuvus sõltub nende tihedusest võrreldes vee tihedusega, mitte kujust ega loomulikult ka mitte kaalust. Sorry siinsamas lehel piltidel näha olev objekt ei hakka kuhugi ujuma ka siis kui ta üliettevaatlikult kraanaga ots ees basseini lasta, ta on selleks liiga raske võrrelduna selle tühimikuga mis seal on. Ammugi mitte tormisel merel 4 meetri kõrguselt kukkudes, kui ta juba ka enne kukkumist pooleldi vett täis oli.


    "pitsat2"
    Tihe, homogeenne terasest ese, upub vees muidugi kiiresti.
    Samas suure välispinnaga lehtmetallist ese, mis pealegi kumer/nõgus (näiteks kauss), võib mõnda aega pinnal püsida, sõltuvalt sellest, millal kauss veega täitub. Või siis vastupidi, kui ta satub vette, kumer pind ülespoole, upub pärast seda, kui ta külili asendisse pöördub.
    Kumer ese, kaalugu ta ka 1000 tonni, võibki vaikse ilmaga ujuma jääda.
    Visiir on piisavalt kausi sarnane (ning lisaks seesmise konstruktsiooniga, mis takistab hetkelist veega täitumist), et kümmekond sekundit pinnal püsida. Ei tohiks ju väga keeruline olla.


Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon