Astmeline tulumaks Eestis???

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • mis arvate, kas tasuks ära...riigile, rahvale?
    arenenud riikides paistab toimivat.
    kas korvalehiilimist tuleks juurde?
  • Küsimus on selles, mida astmelise tulumaksuga tahetakse saavutada. Kui vaesemate klasside paremat toimetulekut, siis võiks saavutada sama ka riigieelarve ümberjagamise või maksude tõstmise abil. Kui suuremat "sotsiaalset õiglust", siis kes sissetulekute õiglased tasemed kindlaks määrab?

    Senise Eesti üksikisiku tulumaksusüsteemi suureks eeliseks on lihtsus ja arusaadavus, teiseks on juba teada-tuntud tõde, et parim maks on vana maks. Ja maksudest kõrvalehiilimine suureneb kindlasti, kui suurema sissetulekuga inimesed peaksid hakkama rohkem tulumaksu maksma.

    Seega ma näen mitmeid miinuseid, mis kaasnevad astmelise tulumaksu võimalikul sisseseadmisel, kuid selle võimalikud plussid jäävad mulle ikkagi suhteliselt häguseks.

  • seda arvasin minagi, et inimesed, kes jäävad napilt yle maksuastme varjavad siis edaspidi mingi osa, et jääda aste madalamale.
    aga samas on meil ju suurepärane maksuamet, kes voiks antud juhul jalad tagumiku alt välja ajada.

    sotsiaalset oiglust ei ole vist voimalik saavutada(vähemalt niikaua, kui Maal on rohkem kui yks inimene) aga riigile voiks se mingi lisaraha sisse tuua kyll.
  • Praeguse globaliseerumise ja maksuparadiiside leviku käigus, on nii korporatsioonidel kui eraisikutel kergem makse varjata. Kui need paradiisid suurriikide omavahelisel kokkuleppel ära kaotataks, siis oleks astmelisusel jumet, aga vaevalt, et korporatsioonid asja niikaugele lasevad.
  • eeldan 3 astet
    ei usu eriti, et mingi lihttööline oskaks maksuparadiisiga jamama hakata ja lihttööline jääb arvatavast esimesele astmele.
    aga see selekteeriks välja kohe kontingendi, kellel maksuamet peaks eriti silma peal hoidma.

    koige rikkamate kontingent on piisavalt väike, et maksuamet nendega hakkama saaks.
  • Inimesed, kelle sissetulekud on suured, on valdavas osas juba praegu teada. Mis ei tähenda maksuamet neilt kõik maksud korralikult kätte saaks.

    Ja teiseks, see kolmas, kõige kõrgem maksuaste peab hõlmama ikkagi üpris palju inimesi, et riigieelarve tulud säiliksid. Kui lihttöölistele tehakse madalama maksumäära näol maksusoodustus, siis peab raha ikkagi kusagilt mujalt tagasi tulema.
  • miks te arvate et inimesed, kes rohkem teenivad, peavad rohkem maksma. ma ei nae selles mingit pointi.

    proportsionaalselt on nende panus igal juhul mitmeid kordi suurem, kui kymne lihttoolise oma, kes jalgu trampides progresseeruvat tulumaksu nouavad.

    voi suudab keegi mind vastupidises veenda!?
  • Minu meelest on astmeline tulumaks mõeldud edukate inimeste karistamiseks. Nad ju maksavad oma suure sissetuleku pealt sama palju raha, kui mitu pisemat. Seega nad toovad riigile nii gi rohkem sisse. Mentaliteet selle taga on suunatud majandusliku ebavõrdsuse eemaldamiseks printsiibil "kui me ei saa teha kõiki ühtlaselt rikkaks, saame nad teha ühtlaselt vaeseks." See meenutab kohe Astrid Lindgreni vana head 102% maksukoormust.

    Ausalt öeldes võik hoopis katsetada vastupidist metoodikat -- allahindlust, kui sa palju makse maksad. See motiveeriks inimesi deklareerima kõiki oma makse ning ka pisemaid sissetulekuid avalikustama, kui nad leiavad et selle pealt nende üldine maksukoormus väheneks. Riik võiks samuti hulga makse rohkem koguda. See allahindluse protsenti võik võtta kui maksehüvitist ning see hiljem tagasi maksta. See omakorda jätab ajutiselt riigi valdusesse suure portsu vabu vahendeid, mida saav kasutada mingil tulusal meetodil.
  • Arvad, et egiptuse vaaraod oleks suutnud omi püramiide ilma orjadeta ehitada? Vaevalt. Ega Ellison ja Gates ka ilma Silicon Valleys 6 taala tunnis teenivate palgaorjadeta ei saa. Business Weekis ilmus sel teemal ysna hea lugu. Kas näiteks Ellisoni panus on miljon korda suurem nende omast?
    Samas moraali üle võib lõputult vaielda.
  • Küsimus pole tegelikult edukate inimeste karistamises või ettevõtluse piiramises.

    Fakt on see, et millal iganes on ebavõrdsus ühiskonnas kasvanud enamikule talumatuks, on sellele järgnenud räiged vägivalla ja sõjaperioodid olgu siis Spartacus Vana-Roomas, Suur Prantsuse revolutsioon, või siis NSVL. See viimane masendav koostis kestis 75 aastat.
    Astmeline tulumaks on lihtsalt üks paljudest vahenditest yhiskonna stabiilsuse säilitamiseks ja need "edukad hard-working inimesed", kes siin nutavad, et neilt võetakse raha ära, saevad piltlikult öeldes oksa oma jalge all.
  • welcome Savisaar

    LOL

    totaalselt vale koht teema tõstmiseks.
    50 sõnumit mingit labast teksi pole just kuigi originaalne. Millest üldse selline teemapüstitus. Riigieelarve arutelu pärast või et midagi niisama teha pole...
    LOL again
  • Äkki on rene22 hoopis Sven Mikser või miskit muud sorti keskerakondlane???? Kristiina Heinmets????
    Vahet pole - siin teema vale me nimelt üritame siin rikkaks saada. seega get lost oma haigete maksujuttudega (isiklik arvamus).
    Minu jaoks MAKSUAMET=VÄLJAPRESSIJAD.
  • Varsti hakka veel oma makstud maksude eest EW veel neegreid ka üleval pidama.
  • sheff, akki poetad siis mone sona 'originaalset' teksti...
  • Astmeline tulumaks on küll üks vahend ühiskonnas stabiilsuse tagamiseks ja sotsiaalsete rahutuste jmt. ärahoidmiseks. Point minu arust selles, et kui ühiskond/riik on nii vaesed, et seal lihtsalt pole midagi, mida ümber jagada, siis ei piisa ka astmelisest tulumaksust. Pigem aitaks siis maksude langetamine ja proportsionaalseks muutmine. Btw.mida rikkam on inimene, seda rohkem on tema käsutuses võimalusi ja vahendeid maksude vältimiseks, edasilükkamiseks jne. Igal maksuskeemil ju mingi break-even. Minu arust on 26 % tulu - ja 33 % sotsiaalmaks juba niikuinii kokku piisavalt kõrge...rohkem ei tahaks väga maksta....



  • Ma just lootsin, et Mises hakkab mu mula peale oma tulihingelist "riik on saatanast" juttu panema :(

    IRW

    Okei, TNT, paku maksuametile diili, sina maksad neile tagasi oma kooliga, tervishoiuga jms. seotud kulutused ja hakkad edaspidi maksma tänavate kasutamise eest, valgusfooride eest, ei pöördu politseisse, kui midagi peaks juhtuma jne.
  • mises!? kus on su originaalsed kommentaarid...
  • (tulihingeline olen ma küll, mis seal paha on????)näiteks...
    mis asi on "sotsiaalne stabiilsus" või "sotsiaalne õiglus".
    Ma tean mis on õiglus ja õigus: igaüks kuna on oma elu omanik, on ka oma töötulemuste omanik; kuid sotsiaalne...reminds me on Adolf etc.

    Muideks mõtelge, mis asi on ühiskond, rahvus, riik? fiktsioonid, millega meid koolist alates toidetud("a prison for you mind" Morfeus; Matrix)
    rahvus on lihtsalt üks kogukond mida ühendab keel. see on keelekogukond. muu on BS. Riik on machiavellilik moodustis, mis ajaloos peale seda kui kõik tugevad posid üksteisele pasunasse panid, on tekkinud.

    mhhhh. "sotsiaalne tasakaal" schux. Isegi mõõdukas sotsiaal-konservatiiv f.a.Hayek kritiseerib sellist haiget terminoloogiat. For hardcore vaata näiteks seda või seda

    loomulikult tuleks teemal lugeda märksa rohkem kui te selleks valmis olete, sest nii mugav on ju lutsida ju seda, mis üllas ja ilus...
    kuidagi ei usu ma et fit ühtegi neist loeb

    aga millest selline haige teema??? töönädala lõpus. saaks aru veel kui oleks lõplik maailma häving või mingil sellisel sobival hetkel
  • Aitäh Mises, got what i wanted :) Matrix meets Mises...irw.

    Ma loodan, et hoiad juba hoolega maksudest kõrvale ja topid TTYle kamaluga raha, sest ega sa ei saa ju ometi riigi kulul elada, jesus christ.

    Anyway, teema on minu poolt ammendatud. Ja ikkagi eelistan ma Taani heaoluühiskonda ameerika majandusimele ning loodan, et mises saab nagu oma iidol gates kunagi tordiga näkku, kui ta tähtis "majandusteadlane" on, mida ma küll never ei usu :)
  • Kulla inimesed ... kui te vo~rdlete vaarosi ja orje ning Gatesit ja microserfe, siis m~oelge uuesti. Kas riigil la"heks vaja rohkem Gateseid vo~i rohkem traktoriste? Ma usun, et Gateseid, kuna need arendavad majandust ning toovad sisse mitte ainult raha, vaid hoolitsevad ka selle eest, et u"leja"a"nud osa elanikkonnast omadega toime tuleks (pakkudes to"o"d, partnerlust, uusi turge, parandades elanikkonna eluja"rge, mainet, kvalifikatsiooni, jne.). Microsoft toodab aastas ca 20 miljona"ri, mis on silmatprkavalt suur. Inimesed la"hevad sinna konkreetselt to"o"le ainult rikastumise eesma"rgil. Sa pead to"o"tama nagu loom, aga sa tead, et to~ena"oliselt lahkud sa umbes viie aasta jooksul firmast va"hemalt miljon dollarit taskus ning vo~id alustada oma a"riga. Ameerika a"rikliima ongi paljuski selle to~ttu arenenud tasemele, kus see praegult on ning elanikkond keskmiselt rikkam, et ko~ik maksavad vo~ordse mo~o~dupuuga. Samuti on vo~imalus saada ma"rkimisva"a"rset maksualet heategevusega (annetad raha, maksad va"hem makse). Inimesed on huvitunud rikastumisest ning ma usun, et iga neljas ta"isealine kodanik on seal ettevo~tja. Eestis ei ole see puhtstatistiliselt vo~imalik, kui riik hakkaks sult iga mingist piirist rohkem tekkinud kroonist alates lisaraha no~udma. Raha ei kasva puu otsas, raha teenitakse. Kui inimene on raha saanud kuidagi niisama (na"iteks pa"randuseks), lo"o"b ta selle mo~ne aja jooksul la"bi (eeldades, et ta on ka"pard) ning ta on tagasi ruudus u"ks. Samas ettevo~tlik tegelane vo~oib pa"randust veelgi suurendada. Kahtlemata on neil eelis teiste ees, kuid keegi on nendegi raha kunagi teeninud vere ja higiga ning ega suurte rahade liigutamine ei vabasta sind veel vastutusest, pigem vastupidi. Taolistel inimestel on to"o"koormus masendav, lihtinimesed na"evad ainult u"ksikuid pilte kusagil banketil ning teevad sellest kaugeleulatuvaid ja"reldusi, et vend ainult pidudel ka"ibki, kuna tal on nii raskelt aega u"le.
  • Inimese ausalt teenitud tulu on tema eraomand. Igasugune eraomand peab olema püha ja puutumatu. Igasugune üksikisiku tulumaks on sellega vastuolus, amoraalne ja kuritegelik. Maksta võib millegi eest - nt õiguse eest elada mingis riigis või vallas, mitte ei pea maksma sellepärast, et sul midagi on. Ja astmeline tulumaks on meil paraku juba ammu (astmed 0% ja 26%)- tulemus on see, et mida kõrgem on kellegi sissetulek, seda suurema osa oma tuludest peab ta ära maksma (see protsent läheneb lõpmatult 26-le).
  • Kui 1997. aastal üks poliitiline liikumine hakkas eriti aktiivselt propageerima progresseeruva üksikisiku tulumaksu kehtestamist, siis tegelesin olin tõeliselt hingega asja kallal. Kindla peale ei pretendeeri alltoodud artiklid täiuslikkusele, kuid huvilised saavad kindla peale mõtteid, mille baasil edasi vaielda.

    Selles artiklis püüdsin progressiooni aluseid lihtsalt, ehk ka pisut populistlikult lahti seletada.

    Kui me jätame kõrvale majanduslikud põhjendused, mis on üsna kaalukalt progressiooni vastased, siis teine pool käsitleb tõesti õiglust - ka selle osas on kaks koolkonda: vertikaalne ja horisontaalne. Esimene neist soovitab suurepalgalisi karmimalt maksustada. Teine propageerib sama proportsiooni alusel maksustamist. Nii palju kui on inimesi, on ka õigluse mõõtmiseks meetodeid.

    Keda huvitab statistika, siis OECD Maksupoliitika trende käsitlevast teosest võetud artikli point selles, et mujal maailmas pigem vähendatakse tänapäeval progressiooni.

    Ning poliitilist võitlust saab meelde tuletada sellel aadressil.
  • Soovitan progresseeruva tulumaksu kohta lugeda ka Lasse Lehise poolt kirjutatud suurteost Tulumaksuseadus: Kommenteeritud väljaanne (OÜ Casus 2000), lk. 56. nSaadaval kõigus hästivarustatud raamatukauplustes.

    Suure saladuskatte all võin öelda, et Hr. Lehis oli ka Keskerakonna progresseeruva tulumaksu seaduse autor ja kui vaja, siis kirjutab mõõduka tasu eest järgmisena ka regresseeruva tulumaksu seaduse.

    Muuhulgas võite esitada ka avalduse Leideni ülikooli rahvusvahelise maksuõiguse programmi astumiseks. Siis saate teada, milliseid igapäevaseid planeerimisvõimalusi progresseeruv tulumaks annab. Aadressiks:
    www.tax-leiden.nl
  • To: uustalu

    Lasse Lehise süüd kergendab ehk see, et ta on ka praeguse ettevõtte tulumaksuseaduse põhiautor :-)

    To: vanaema

    Täiesti õige. Eestis kehtivat tulumaksu nimetavadki maksuteadlased kaudselt progresseeruvaks, kuna tulumaksuvaba miinimum tekitab tõesti progressiooni.
  • Mis seal halba on, kui keegi mõõduka tasu eest Keskerakonnale midagi valmis kirjutab? Keskerakonna puhul polnud ju nii või naa mingit varianti, et see eelnõu ka tegelikkuses vastu võetud oleks:-).
  • Kogu teema juures paistab tundub mulle kõige kentsakam selle "sotsiaalse õigluse" külg. Õiglus kui selline paistab tuginevat lootusele, et kui ennast hästi tundval inimesel (suurte sissetulekutega) elu kuidagi ebamugavamaks teha (kõrgema maksumääraga), siis peaks selle võrra paranema mingite muude inimeste enesetunne. Paraku ei saa ma aru, kuidas see reaalselt aset peaks leidma, kui just ei lasta kord aastas madalamaksumääralisi inimesi personaalselt "koorekihi" rahakoti kallale, et nad saaks positiivse impulsi kelleltki millegi ära võtmisest.
    Majanduslikus mõttes on progresseeruv tulumaks täielik idiootsus, sest täiesti ilmselt ei kasva indiviidi poolt tarbitavad sotsiaalsete hüvede (infrastruktuur, arstiabi, haridus, korrakaitse jne) kulud mitte mingil juhul lineaarselt samas tempos tema sissetulekutega. Pigem on olemas tendents, et suuremate sissetulekutega inimesed kasutavad ka absoluutväärtuses riiklikke hüvesid teistest vähem, sest nende tarbimisharjumused suunavad neid rohkem erasektori poole (erarstid, erakoolid, turvafirmad jne). Kui nüüd õigluseks lugeda seda, et igaüks tasub enda poolt tarvitatud asjade eest ise, siis peaks tulu- ja sotsmaks tugevasti regresseeruvad olema. Ilmselt on isegi arvutatav, palju on keskmiselt töövõimelise kodaniku kohta tarbitav sotsiaalhüvede summa. Selle järgi saaks välja arvutada vajaliku maksumäära ning hajutada kõrgemapalgaliste vahel selle osa, mida madalamapalgaliste maksudest puudu jääb. Ikkagi saaks me kõrgepalgaliste jaoks regressiivse mudeli.
  • Mõnesid avalikke hüvesid tarbivad varakamad inimesed enam kui vaesemad (näiteks riigikaitse ja korrakaitse), sest neil on, mida kaotada.

    Mis puudutab sotsiaalset õiglust, siis millestki võib kahtlemata siin rääkida. Nimelt tekib küsimus, kas kuus näiteks 100 000 krooni teeniva tippjuhi panus ühiskonda on 30 korda suurem suurem kui 3300 krooni teenival ausal treialil?

    See ei tähenda, et ma pean õigeks tippjuhtidelt treialitele täiendavalt raha ümber kantida, pikaajalises perspektiivis kaotab sellest ka viimane (ei pruugi enam olla kedagi, kes temale töökoha kindlustaks).

    Kui kõik maksaksid täielikult oma kasutatavate teenuste eest ise, siis ilmselt tekiks ühiskonnas totaalne ebastabiilsus, kuna oluline osa ühiskonnast ei tuleks lihtsalt enesega toime ning ilmselt jõutaks sinna, kuhu Venemaa aastal 1917.
  • to: hvaher
    Sotsiaalne õiglus??? On see mingi nali??? Me kõik oleme tööjõuturul oma tööjõudu müümas ja see ongi see kõige õigem ja õiglasem hind mis seal makstakse. Loomulikult ei ole tegemist absoluutselt efektiivese turuga, aga pikas perspektiivis makstakse seal kindlasti õiget hinda.
  • hvaher ... marss kooli tagasi! Ütleme tinglikult, et inimesed peavad maksma mingis teoreetilises riigis makse 25%. 100000.- ühikut teeniv kodanik annab oma panusena riigikassasse järelikult 25000.- ühikut, samas 10000.- ühikut teeniv kodanik annab ainult 2500.-. Sisuliselt riikur mitte ainult ei maksa enda eest riigiteenuste eest (nagu õiguskaitse ning politsei), vaid maksab veel vaesema mehe eest kah. Tema käest rohkem maksu küsida on sama mis hammustada kätt, mis sind toidab. Samas tuleb siin veel peidetud lisaväärtus: näiteks sellel samal rikkuril jääb ikka veel üle 75000.- ühikut, mille eest ta saab tarbida. Üutleme, et selles riigis on kõikidel kaupadel käibemaks 18%. Järelikult saab riik lisaks veel 13500.- ühikut. Järelikult on rikkama mehe panus ühiskonnda heaks kokku 38500.- raha, samas vaesema mehe oma 3850.- Ning lõpuks on suure tõoenäosusega see rikkur ka mingi firma omanik, kes omakord maksab riigile makse ning annab tööd selle riigi töötajatele. Tegelik valem muidugi niisama lihtne ei ole, kuna lihtsalt maksusüsteem on pisut keerukam, kui üldjoontes on asi siin selgemini nähtav. Lisaks veel see, et rikkam inimene tõenäoliselt toitub paremini (on tervislikemate eluviisidega) ning seega on tema tervislik seisukord parem ning ta ei vaja oluliselt riigipoolset arstiabi ning kui ta peakski vajama, siis eelistab seda omast taskust kalliste eraarstide juures teha. Lisaks kõoigele investeerib rikkur suure tõenäosusega pensionifondidesse, et oma vanaduspõlve kindlustada. Pensionifondid omakorda on aga ühed suuremad investeerijad ning majandusele tuleb see omakorda kasuks, lisaks veel ei ole need pensionärid enam vaeslapse osas. Pidage meeles, et neil inimestel ei ole tihtipeale mingeid eeliseid tavainimeste ees -- sellistele positsioonidele jõutakse tänaäeval nullist suhteliselt kiiresti, 2 - 3 aastaga eeldusel, et sul on piisavalt ettevõtlikust ja ärivaistu. Sisuliselt on tegemist omamoodi kolumbuse munaga. Kõik võiksid seda teha, kui nad ainult teaksid. Inimesed, kes teavad kuidas asju teha on tegelikult riigi kalleim aare, sest nende ümber tiirleb majandus ja nemad tegelikult aitavad riigil eksisteerida.
  • Ega ma ei mõelnudki ümberjagamise all astmelist tulumaksu. Proportsionaalne tulumaks on teatavasti samuti ümberjagamine.

    Aga mida ma selle sotsiaalse õigluse jutuga tahtsin öelda, on see, et inimestel on paraku õiglusest omamoodi arusaam, meeldib see meile või mitte. Ja seetõttu seda ümberjagamist ühiskonna otsusega toime pannaksegi. Puht majandusteoreetiliselt on kõige optimaalsem see, kui kõik maksaksid kõikide oma hüvede eest ise (või siis maksaks kõik mingi kindla ühesuguse summa maksudeks). Aga kuna majandus- ja ratsionaalsed tegurid pole inimeste otsuste ainumõjutajad (ehkki ühed olulisemad küll), siis seetõttu ongi oluline seada ühiskondlik korraldus ja maksusüsteem sellised, et enam-vähem kogu ühiskonna huvid oleks kaitstud, seda eelkõige ühiskonna stabiilsuse huvides. Ainus suurem häda on see, kui valdav osa ühiskonnast näeb oma huve üksnes lühiajalises perspektiivis ja kujundab maksusüsteemi selliselt (loe: astmeliselt).

    Ja tundkem heameelt selle üle, et senini on Eestis säilinud proportsionaalne tulumaks.
  • to decibel:

    Majandusteadlane John Maynard Keynes on öelnud umbes sarnast: "Pikas perspektiivis oleme kõik surnud." Ja osalt on tal kindlasti õigus. Aga reaalses ühiskonnas pole siiski liigselt pika perspektiivi jälgimise oht eriti aktuaalne.
  • mõtlesin vait jääda, kui Keynesi majandusteadlaseks nimetamine ajab mul ihukarvad püsti. Muideks toodud tsitaat on ka ainus, milles K täpne oli.
    Muus osas oli ta pesuehtne sotsialist. Tema majandusteooria tulenes millenealistlikust filosoofiast, mille järgi ühiskond areneb epohhide kaupa ning viimane epohh on seisund kus kaob igasugune ressursside puudus, intressi määr on 0 ning kõik inimesed on kõlbeliselt täiuslikud nagu hindu lehmad(tegelt küll nagu viktoriaanlikud härrasmehed). Minu arvates on majandusmõtlemise Keynes teisel kohal ülehinnatuse poolest peale Adam Smithi(plagiaat, turumajanduse väänamine ja metodoloogiline õnnetus ühes kompotis).

    Lugege seda või seda

    Smithist kunagi edaspidi

    ennast ei pea majandusteadlaseks(kõlab nagu Janno Reiljan või Olev Raju, fuih)
  • to mises, TNT, wizard:
    a) ei kuulu yhtegi poliitilisse organisatsiooni
    b)ei ole öelnudki, et ma pooldan astmelist tulumaksu
    c)teema pystitasin sellepärast, et elan hetkel Soomes ja saan jälgida elu teiselpool lompi. Siin paistab asi toimivat ja sama asja yle arutati Eestiski moni aeg tagasi.
    d) ja veel , kui pole midagi asjalikku öelda, siis voiks selle yldse ytlemata jätta( sp.to: mises,tnt,wizard).

    ja asja silumiseks 8)
  • Sotsiaalse õigluse üle arutamine on väga kahtlane asi. Rõhuvale enamusele inimestest näib õiglane see, mis on neile isiklikult kasulik. Seega tohiks (neutraalset)arvamust esitada vaid need, keda käsitletav küsimus kuidagi ei puuduta.
  • Täiendus Vanaemale.
    Veidi korralikumad ja natukenegi usaldusväärsed argumendid saaks kätte siis, kui lubaks käesolevas foorumis esitada ainult seisukohti, mis on seisukoha avaldajale kahjulikud.
    See tähendab, et astmelise tulumaksu vastased toogu välja ainult astmelist tulumaksu toetavaid seisukohti.
    Ja vastupidi.
    Nii saavad isiklikud huvid ellimineeritud ja ei lähe asi ka isklike solvanguteni.

    Märkus. See on kirjutanu, subjektiivne arvamus, mis võib olla ekslik. Mõelge oma peaga.
  • Sotsiaalset õiglust ei eksisteeri ilma isikuteta. Mingis mõttes võiks öelda, et sotsiaalne õiglus on individuaalsete õigluste aritmeetiline keskmine. Seetõttu pole suurt mõtet kaasata õigluse hindamise protsessi isikuid, keda teema personaalselt ei puuduta.
    Loomulikult on selle loogika järgi ühiskondlikult kõige õiglasem see skeem, mis rahuldab enamiku huve. Kuna enamik on püramiiditeooria kohaselt alati suhteliselt vaene, siis tundubki õiglane selline mudel, kus rikkaid represseeritakse. Seda muidugi ainult juhul, kui proportsioone mõõdetakse nö "peade" järgi, mitte ühiskondliku panuse järgi.
    Loogilisem skeem õigluse jaoks oleks enamus tuvastada ühiskondliku panuse kaalu järgi. Tinglikult võttes annaks iga kroon, mis on makse makstud, ühe hääle. Sellise hääletamismudeli järgi enamusse jõudnud isikute eelistused on ühiskondlikult rakendamiseks õiglased.

  • Luuser, hea mõte, kuid siin on paraku mitu aga. Ma nimelt ei suuda välja mõelda ühtegi täielikult positiivset seisukohta. Mul on küll mõned "poolpositiivsed":

    Ma ei usu, et riik rohkem maksu saab, sest inimesed hakkavad iga teenitud krooni tundma üha rohkem survet riigi poolt ning nad ilmselt hakkavad tegema k§oik endast sõltuva, et vältida maksuhaamrit. Inimesed, kellel on rohkem kaotada omavad samal ajal ka rohkem vahendeid, et kaotust vältida ning raha hakkab liikuma rohkem hämaraid kanaleid pidi.

    Ma usun, et vaesemate sotsiaalsete gruppide eht-eestlaslik kadedus saab rahuldatud ning nad hakkavad meelsamini toetama progresseeruva tulumaksu poolt võitlejaid. Huvitav on see, et eestlane ei taha saada kasu oma tegude eest, ta tahab ainult, et teised ei saaks rohkem ning on selle nimel võimeline lausa tööstuslikes kogustes sitta keerama. Kunagi ei arvestata võimalusega, et ühel heal hetkel võib ka nende majanduslik olukord paraneda ning siis on nad iseenda kadeduse ohvrid.

    Tõenäoliselt liigutab see mõneks ajaks majanduses protsentuaalse suhte eesti firmade kasuks, kuna välisfirmad, kes ei taha maksupettustega tegeleda on siin ilmselges peksupoisi osas, kuna nad peavad oma töötajatele maksma rohkem, kui nende konkurendid siinpool. Osa neist panevad pillid kotti ja kolivad oma peakorterid Lätti, osad loobuvad sootuks.
  • Paar arvamust (subjektiivsed ja võib-olla ekslikud).

    1. Eesti Vabariigis on astmelise tulumaksu ideega välja tulnud valed poliitilised jõud; kui selline idee välja käiakse, siis võiks see tulla kuskilt keskmisest jõukamate isikute huvigrupist, mitte sealt, kust praegu.
    2. Tulude asemel oleks targem keskenduda rohkem kulude kui tulude maksustamisele. Sellisel juhul ei karistataks mitte neid, kes korralikult teenivad, vaid neid, kes ressursse ebamõistlikult raiskavad (yhesõnaga midagi selles laadis, et tekitame rohkem käibemaksulaadseid makse).

    Märkus naaberriigi S kohta.
    Progressiivne tulumaks ei kehti seal mitte yleyldiselt, vaid palgatulude (ansiotulot) kohta.
    Aktsia- ja intressitulud (pääomatulot) maksustatakse sealgi kindla protsendiga.
  • to martini: Yeah right. Äkki teeks üldse nii, et need kelle netoväärtus on alla 500 tuhande, ei tohiks hääletada. Jõuaksime ilusasti keskaega tagasi.

    to pronto: eestlased on jah see kõige kadedam rahvas maa peal võrreldes kõigi teiste rahvastega, kes on kehtestanud progreseeruva tulumaksu. Turunaise tasemel targutamine.

    to mises: Mõmm-mõmm, olen paha sotsialist, hävitan shortides uue majanduse väärust, toetan sinu taoliselt tublilt töömehelt ja su tulevastelt väikestelt lastelt raha ära võtmist ja laiskadele töötutele ning joodikutest kodututele jagamist ning rikun su idealiseeritud hea/paha maailmapilti. I'm so sorry :(
  • Eestlased on kadedad nii koos, kui ilma progresseeruva tulumaksuta. Ja lisaks kõigele muule on eestased ka väiklased, nagu juuresolevalt pildilt võib näha. Eks ole ju olemas ütluski: üks eestlane = indiviid, kaks eestlast = tüli.
  • ...kolm eestlast - laulupidu, teab vanasõna. Muide, meid on siin foorumis koos vist rohkem kui kaks ... :-)
  • Kui keegi erinevalt Fit'ist luges mu konstruktsiooni tähelepanelikult, siis märkas ta kindlasti, et ma mõõdan inimeste sõnaõigust ühiskonnas selle järgi, palju nad makse maksavad. Keskajal poleks selle loogika järgi feodaalidel sõnaõigust eriti olnud ja kuningad oleks võinud üldse vait olla.

    Miks peaks kuulama riigi rahakoti manageerimisel kõige rohkem nende inimeste soovitusi, kes sinna rahakotti kõige vähem raha on sisse pannud?
  • to : martini
    Savisaar saab su jutu peale küll pahaseks. Idee muidugi üpris õiglane aga liiga radikaalne ja nurjumisele määratud. Miks? Sel lihtsal põhjusel, et vaeseid kodanikke on tunduvalt rohkem kui rikkaid ja demokraatlikus ühiskonnas annab iga kodanik ühe hääle. Seega ei lähe see idee läbi: poliitikutel on vaja kodanikele meeldida. Maailm on ebaõiglane.
  • Jah. See viibki meid järelduseni, mida keegi ei taha millegipärast tunnistada - praegu tahavad kodanikult riigilt midagi saada mitte sellepärast, et nad on ise riigi heaks midagi teinud, vaid lihtsalt sellepärast, et nad olemas on.

    Kuidas see oligi... "ära küsi endalt, mida su riik sinu heaks võib teha, küsi endalt, mida sa oma riigi heaks võid teha"? Kas mitte sellest lausest Ühendriikide üks suuremaid majanduskasve mitte alguse ei saanud?

  • jaa-ah, martini, see ongi ühiskond (riik) aga mitte aktsiaselts. Mõnikord jääb mulje, et Jüri Mõis on unustanud, et tegu on Tallinna linnaga, mitte AS-ga. Ja demokraatiaks ilmselt kutsutaksegi seda, et üks inimene - üks hääl; mitte aga üks dollar - üks hääl.
    Tasub meenutada ka seda, et ühiskonnas on alati olnud neid, keda peab aitama. On minu arust hea, et pole ainult pangajuhte, vaid on ka töölisi. Ja kas maksustatakse astmeliselt, lineaarselt või logaritmiliselt on ühiskonna otsustada. Siin esinenud Soome näitel võib vaid tõdeda, et astmeline tulumaks ei ole vähemalt kiire majanduskasvu takistuseks.
    Ma ei arva, et astmeline tulumaks Eestis hetkel aktuaalne oleks. Minu arust puudub arusaam sellest, kas praeguse seadusandlusega ettenähtud maksud kogutakse kokku või ei. Enne süsteemi paremaks muutmist (kehvemaks ju ei ole mõtet) peab teadma, kus on s~usteemi vead ja kitsaskohad.
  • Demokraatia kujul - üks inimene, üks hääl - on oma aja ära elanud. Eelkõige toetab see parasiite. Toetan igati Martini't - hääleõigus proportsiooni makstavate maksudega! Ja ka siis peavad võimalikud otsused olema seotud teatud piiridega. St teiste inimeste vara ei saa ära võtta ja ümber jagada, kuigi ühiskonna enamus võib seda soovida. Ja ükskõik millise tulumaksuga just seda tehaksegi.
  • Vanaema on oma aja ära elanud. Võtame vara ära ja poome aristokraadi laternaposti otsa!
  • Kamoon, mille yle te vaidlete. Vanaema, ega sa juhuslikult ei taha oelda, et demokraatia on oma aja ara elanud, et tekitaks uuesti keskaja, voi Rooma enne dem.!? Akki oled ka tsetseenide "vabadusvoitluse" pooldaja :)
  • Demokraatia ei ole oma aega ära elanud, küsimus on selles, milline see demokraatia on. Demokraatiad on ilmselt erinevad - ajalooõpikutest meenub tõesti ka orjanduslik demokraatia. Hääleõigus peaks sõltuma ühiskonna heaks antud panusest - see oleks demokraatlik. Ja eraomand peaks olema püha, demokraatiast üle. sotsialistlikku revolutsiooni võib teha ka parlamentaarsel teel - et enamus otsustab, et kellelt mida ära võtta. Ja meil oleks toetajaid küll - nii mõnus on, kui sulle midagi antakse teiste arvelt.

    Eks ma natuke provotseerin ka, ärge veel laternaposti otse tõmmakse, äkki ma kasvan ümber.

Teemade nimekirja