Lennart Meri

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Et korraks siis lp. foorumlased langetagem leinas pead.Erakordne isiksus on siirdunud siis taevastele radadele.Minu jaoks oli Lennart Meri kunagi nii suur autoriteet,et ääre pealt oleksin tema autoportree lasknud kodus seinale panna.Tema mõttekäigud olid oma konstruktsioonidelt teinekord väga abstraktsed,kaugeleulatuvad ja sügavamõttelised.Mulle on alati meeldinud intelektuaalsed isiksused,kelle mõtted ulatuvad igavikku ja nad küsivad,mis on seal teiselpool silmapiiri?
  • Ülikooli ajal sõidab Lennart koos sõpradega Leningradi. Väljas läheb pimedaks ja reisiseltskond asub peavarju otsima. Võõrastemajades aga pole ühtki vaba kohta. Viimaks astub Lennart nooblisse hotelli ja küsib tuba prantsuse keeles. Administraator lubab lahkesti toa leida. Seepeale esitab Lennart oma vene passi.

    •• 1953. aasta 5. märtsil on kolmanda kursuse arstitudeng Regina Ojaver keemialoengus, kui tudengitel palutakse püsti tõusta. Õppejõud katkestab loengu seoses Stalini surmaga. Tänaval ootab Reginat Lennart, kes ütleb: “Jäägu see õnnelik päev ka meile meelde.” Ja viib kallima perekonnaseisuametisse abiellumisavaldust kirjutama.

    •• Kohtumisel president George Bushiga teeb Lennart Valge Maja gloobusele Kamtšatka kohale pastakaga risti. “Siin on väga hea kalajõgi,” seletab Lennart. Nõutu Bush kaebab paar aastat hiljem Clintonile: “Näete, mis mister Meri minu gloobusega tegi!”

    •• Kui eestlaste filmirühm jõuab Põhja-Soome, kaob Lennart koos autoga ootamatult ära. Tunni aja pärast ilmub ta välja ja räägib järgneva loo. Ta tahtis sõidu ajal suitsu teha, aga sigaretisüütaja oli rikkis, mispeale ta asus seda remontima. Siis muutus kõik äkki väga pimedaks ja vaikseks. “Edasi käitusin vastavalt eeskirjale. Püüdsin avada vasakut ust, aga see ei õnnestunud.” Lennart oli sõitnud Žiguliga pehmesse lumevalli. Kuidas ta lummemattunud autost välja sai, teadis vaid ta ise.

    •• Sõites kord piki mere äärt, tunneb Lennart Meri järsku autos ebameeldivat lõhna. “Mis see siin haiseb?” küsib Lennart autojuhilt. Mees, kes delikaatselt ei taha öelda, et meri haiseb, vastab: “Avameri haiseb.“ Ees autojuhi kõrval istuv presidendi käsundusohvitser Martin Avameri nohiseb veel tükk aega pärast seda.

    •• Võrumaa taluperenaine palub aidata tamme istutada. Lennart teeb kohkunud näo: “Kas üle Suure väina?” Taluperenaine ei naera. “Püüa, mis sa püüad, ega alati nali välja ei tule,” ohkab Lennart ja võtab labida.

    •• Ajakirjanik Enno Tammer küsib, kes võiks olla Meri asemel Eesti president. Lennart vastab: “Eestis on umbes 250 000 inimest, kes vastavad kahele vajalikule kriteeriumile. Vähemalt 40-aastane ja Eesti kodanik. Et ma kõigi nimesid ei tea, ei taha ma kedagi loetelust välja jätmisega solvata.”

    •• Palamuse koolimaja ees ütleb Meri kolmele teda piiravale fotograafile: “Poisid, aumeeste värk. Nüüd teen suitsu ja teie pilti ei tee.” Piltnikud tõmbuvad kõrvale. Hetk hiljem ilmub nurga tagant neli uut fotograafi, kes asuvad Marlborot suitsetavat Lennartit pildistama.

    •• Kadrioru õigusnõunik Vahur Glaase satub radikuliidivaludega operatsioonile. Kaks päeva pärast lõikust toob turvamees mobiiltelefoni, mille saatis president. Glaase helistab, et on pikali ega saa käia. Lennart vastu: “Ma vajan su pead, mitte jalgu.” Nädal hiljem kutsub president Glaase tööle. Glaase ei saa istuda. “Siis oled mul raamatukogus riiuli juures pikali,” ütleb Lennart.

    •• 1. jaanuaril 1998 vigastab president Meri Paslepa residentsis suurt varvast. Haapsalu kirurg seob varba kinni. Kuu aega hiljem Ameerikast tagasi tulles kiidab Lennart tohtrit: “Sain Washingtonis nii ringi käia, et keegi isegi ei märganud, et mul olid hambad valu pärast risti suus.“

    •• Lennart tahab hilja õhtul kesklinna tuttavale kirjanikule külla minna. Ta palub valvesekretäril auto kutsuda. Mercedes ja ihukaitsjate auto asuvad parasjagu riigikantselei autobaasis. Sekretär ütleb, et auto tuleb veerand tunni pärast. “Kuidas? Siis tellige takso!” Alles poole tee peal jõuab saateauto Lennarti taksole järele.





  • Äkki on see õigem koht ...
    http://www.riik.ee/lennartmeri/?id=26200
  • Ei krabistaja Eesti Riigis võib suurest mehest rääkida kõikjal.Ei ole mõtet ühte kohta eelistada teisele.
  • •• Sõites kord piki mere äärt, tunneb Lennart Meri järsku autos ebameeldivat lõhna. “Mis see siin haiseb?” küsib Lennart autojuhilt. Mees, kes delikaatselt ei taha öelda, et meri haiseb, vastab: “Avameri haiseb.“ Ees autojuhi kõrval istuv presidendi käsundusohvitser Martin Avameri nohiseb veel tükk aega pärast seda.

    See oli hea :)
  • Mul on tegelt hetkel väga kahju,et ma Lennart Meriga tema elu ajal isiklikult ei kohtunud.Enam mul seda võimalust ei ole.
  • Ei suuda hetkel mitte millelegi keskenduda ja argiasjadele mõelda.Ikka väike leinameeleolu on hinges ja tahaks nutta...
  • globalnet
    Aga nuta siis,tõepoolest,selles ei ole midagi halba ning pole vaja häbeneda.
    Jah,Lennart Meri oli tõeline Eesti Vabariigi President,eile kui seda uudust kuulsin ei osanud isegi reageerida kohe.Viimasel paaril aastal on päris palju lähiümbruskonnast inimesi surnud.Elu siin maa peal ei ole ikka igavene ja hinge eest tuleb hoolt kanda.Aga eks elu läheb edasi.
  • Sellise Suure Inimese puhul on tunne, et Ta oli, on ja jääb.
  • Leina märgiks oli eile ka kuuvarjutus.

    Aga kahju ikkagi...tõesti oli PÄRIS PRESIDENT!
  • Olgem õnnelikud ja tänulikud, et ta meil oli.
  • Ainus Tõeline. Rohkem pole ja ei tea kas tulebki.

    Mullle meeldis kuidas ta keset kõige tähtsamaid tööasju leidis hetki muhedaid inimlikke vimkasid visata :)
  • President Meri tõestas, et ei ole olemas suuri ega väikeseid, on vaid väike mõttemaailm ning ilmavaade.Ta näitas korduvalt ja ilmekalt – vaimult suure inimese teel ei ole tõkkeid, on vaid ümbersõidud jõudmaks rikkamana tagasi peateele.Lennart Meri sügav tunne, mida võib ilmselgelt pidada armastuseks oma riigi vastu tekitas kõikjal tunde - AU on olla eestlane.
    Kuigi lahkunud on inimene, elab ainus tõeline legend igavesti Eesti ajaloos.
    Respekt!
  • Oli hea juhus istuda lihtsate inimeste vestlus ringis Prangli saarel, kui päevateemaks oli kalakvoodid ja piirangud. Meestel võeti töö käest tänu kvootidele.

    Tuli Lennart, kuulas kurtjaid ja lausus palju näinud mehena: "Teil siin on erakordne väärtus, mida Euroopas kalli hinna eest ostetakse - VAIKUS! Orienteeruge ümber oma tegevused ja tooge siia luksusjahtide turistid vaikust nauttima. Võidavad nemad ja võidate teie."

    Pärast seda lõppes hala ja loodetavasti on keegi ka Pranglil sellest tänaseks õppust võtnud.

    Igatahes oli tegemist meeldejääva sündmusega, mis alguses tundus üsna trööstituks minevat ja mis lõppes kaugele ulatuva tegevusplaaniga, mis võib anda pikaks ajaks leiba kogu saarele. Ole ainult mees ja tee ära.

    Tubli mees igatahes ja minu poolne sügav tänukummardus temale. Tänud ka inimestele aastal 92, kes Lennarti kandidatuuri seadsid. Meil polnud vaja odavat siseriikliku populaarsust, vaid kaugeleulatuvaid julgeid suhteid.

    Minu ja mu pere kaastunne abikaasa Helle Merile, lastele ja teistele lähedastele.
  • Väga sümpaatne mees, palju näinud, palju käinud ja mis kõige tähtsam -- palju teinud.
    Kahjuks jäi au isiklikult kohtuda tulematta. Sellist ehtsat/tõelist huumorit, nagu tegi seda Lennart, kohtab ka harva.
  • Meie President! Meie teerajaja! Meie tuletooja! Meie eeskuju!

Teemade nimekirja