Kogumispensioni varastamise olemasolu.

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • OK pensioni kaitseks on olemas riigi suhtes kindlustatus ja veel palju asju. Tegelikult oleks nagu küsimus, et oletaks sõja olemasolu, nagu oli kunagi nõugogude ajal, kus pangas olev raha lihtsalt ära võeti. Mis võiks saada minu pensionist kui toimuma peaks veel üks sõda, kas võib juhtuda, et ma jään oma rahast ilma, sest sõja olemasolul ei saa kaitsta minu raha enam riik, tuleb uus ülemusriik, kes vist saab ka minu raha omastada?
  • Astarta

    Küsimusele pole küll ilus küsimusega vastata, aga katsu esitada endale vastupidine küsimus: mis saab minu pensionist siis kui sõda ei tule, aga ma pole kogumispensioni kaudu raha kogunud?
  • Ja veel üks küsimus. Ja veel....
    Mis saab Sinu hästi hoitud pensionist kui Sa sõja esimesel päeval surma peaks saama?
    Aga kui taevas pähe kukuks jne.
  • Astarta
    Eks rahaga kaasneb alati risk.Kes seda teab,mis juhtub kui... Tööandja võib sind kah ükspäev palgast ilma jätta äkki.Sõda ei tule kah minutiga,see on ikka protsess ja minu arusaamist mööda peaks olema siiski võimalik oma rahad ka fondidest välja võtta,kasvõi makstes mingeid trahve,kui teisiti ei saa.Venelastel on üks hea ütlus,tõlgin selle meie keelde:
    "Kui karta hunti,siis ei saa metsa minna"
    Dont worry,be happy :)
    Parimate soovidega,
    Tom
  • Henno ega ma pole kogumispensioni vastane aga huvi tekkis ja pealegi peaks olema kogumispensioni raha pärandatav.
    tom74 ma oletaks, et minu arvates kohustusliku kogumispensioni peaks saama alles puutuda pensionil olles.
    Minu küsimuse esitamise mõte oli mõeldud, et arutleda kui kinndel on üldse see süsteem, mida üldiselt vist peatakse lollikundlaks. OK ega siis kohe sõda tulema ka ei hakka ja investeerida tasub alati, aga küsimus oli süsteemi kinndluses.
  • Süstem on kindel! Kokku on lepitud, et sõjajärgsel perioodil on iga kuu kolmandal reedel külanõukogu taga metsas pinsipäev.
    Või mismoodi Sa seda kindlust ette kujutad?
    Lisaks on sõja kõrval oluliselt maisemaid riske, näiteks risk haigestuda vähki, risk langeda kuritegevuse ohvriks, risk hukkuda autoavariis jne, jne. Niiet, Henno küsimus jääb selles kontekstis endiselt püsti. Mis siis ikkagi saab Su pensinist, kui Sa kõige kiuste pensiniealiseks jõuad ja midagi pole kogunud?
  • Asi on lihtsamast lihtsam.

    Kui tuleb sõda või riigikorra muutus, siis oled niikuinii kõigest ilma. Pole mõtet pabistada.
    Ja kui neid ei tule, vaid lihtsalt maistel põhjustel kõrvad pea alla paned, on su 2. ja 3. sammas pärandatavad.

    Küll aga ei arva ma, et kogumispension oleks ainus võimalus vanaduspõlve kindlustamiseks. Kuritarvitades ära asjaolu, et LHV töötajatel on vähem aega modereerida, märgin ära, et alternatiivideks on muuhulgas ka investeerimisfondid ja hoiused.
  • https://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=108615 

    Seal käib arutelu alternatiivsetest investeeringutest pensionifondile. Eriti soovitaks lugeda enzi postitusi.

    Velikij, kui aega saad, siis põhjenda hoiuse kui altenatiivi kasutamist, investeerimisfondi kui alternatiivi on seal juba arutatud

  • Pole siin midagi geniaalset, üritan lihtsalt selgitada oma nägemust, eks igaühel ole oma strateegia.
    Üritan portut ideaalis jaotada:
    1/3 aktsiad (vahel riskantsed, vahel väga, et ikka adrenaliini oleks ja saaks vahel Tallinkiga lossi võtta),
    1/3 inv.fondid (hea võimalus geograafiliselt diversifitseerida - pean ise ülioluliseks) ja
    1/3 inv. hoiused.
    Viimaste puhul on plussideks võimalus lüüa indeksit (kuna su tulu kasvab sageli ntx 150% vms iganes võrreldes indeksi kasvuga), tulumaksusoodustus (hetkel tehtud inv-lt 0% kuigi RM onud ja tädid plaanivad selle lõbu ära nullida) ja rahulik uni (kõige tähtsam!), kuna investeeritud raha pole võimalik kaotada.
    Jah, teoreetikud vaidlesid siinsamas foorumis, et sama ja parematki tootlust on võimalik saavutada erinevaid tuletisinstrumente kombineerides, aga paraku jõuti ka kainestavale järeldusele, et tavakodanikust väikeinvestori kasutuses olevate summadega pole sinna mängumaale asja.

    Mõistagi on ka kogumispensionil oma voorused, aga mulle isiklikult meeldib just selline kombinatsioon. Igaühele oma strateegia, mõistagi.
  • sõda tuleb niikuinii lähema 20-50 aasta jooksul.
    samas ma arvan, et 50 aasta pärast pole rahal enam sisu,
    samuti nagu pensionil. raha on ju resursipuuduse olukorras oluline,
    aga mis te arvate et lahema 50 aastaga ei suudeta nagu assif hype teha puuduse likvideerimiseks? ja mis siis kui väljume kehadest ja ainult hing on oluline? kas keegi ka vaimu investeerib?

    PS! paremat investeeringut kui kvaliteetsed lapsed ei ole olemas.
    mitte yks sammas ega fond ei tooda nii palju kui lapsed!
  • Õige, riq! Kuidas Sinu strateegia selles küsimuses on? Järgid edukalt?
  • Võtan LHV foorumites esimest korda sõna. EI saa lihtsalt teisiti !!! On õige, et üldised väärtused on siiski tähtsaimad. Tehkem lapsi, mitte raha. (Raha tahaks kah siiski, põlegi teist õieti.)
  • riq - kas oled oma 'portfelli' ka piisavalt hajutanud? nii geograafiliselt kui tegevusalade lõikes? :-)
  • riq - nõus, et lapsed on tähtsad ja lastele tuleb eelkõige anda hea haridus.

    Ei ole nõus, et see on investeering vanema seisukohalt, kui investeeringut defineerida kui kulutust tulevase tulu saamiseks. Seletan: tahan anda lapsele nt hea hariduse, kuid ei kavatse talt kunagi selle eest dividendi küsima hakata, tahan end ise kindlustada vanaduspõlveks.

    Ja paraku pole vist viimase 125 aasta jooksul olnud Eestis perioodi, kus oleks võinud teha mingi 30 aastase kogumiskindlustuslepingu, mille tähtaja kättejõudmisel poleks muutunud riigikord, rahaühik või poleks inflatsioon kogutut ära söönud.

    OK - loodame, et nüüd on kõik teisiti.
  • riq
    Kui rääkida vaimu investeerimisest,siis kahtlemata on kvaliteetsed lapsed väga hea nähtus,kuid kvaliteetsus algab eelkõige iseendast.Muutes iseennast,mõjutad Sa teisigi.
    Parimate soovidega,
    Tom
  • ma pidasin ikka silmas, et tehes n. 4 last, siis nemad suudavad sulle rohkem raha anda kui pensionisammas.. eriti siis kui nad edukad on.. st kogu pensionisamba raha paned lastesse, ja lapsi teed palju, sest moni ikka aia taha laheb.. diversifitseerid -eri emadega, eri riikides. aus olla, siis tuli see lapse kui pensionisamba idee pähe alles seda teemat lugedes.. aga mul endal lapsi pole, ehki plaanin. naised rsk ei taha keegi eriti lapsi, ainult TRALLA ja TRULLA :( ja bashment ja kluppi..

    see hea haridus on ka myyt - väga oluline on ka nö. elu 6ppetunnid, ehk just see inimestega suhtlemise pool. ja tutvused. ja noh..

    PS! kui lapsed on oigesti ksvatatud, siis ei peagi sa neilt midagi kysima. asi on koostöös, yksteise toetamises. selleks ei pea isa-lapse suhet omama, aga see suhe miskipärast lykkab tagaplaanile koik egoistlikud soovid..

    okei lahep vaatap kuskilt plonti..

  • riq
    Ok,sain aru Su mõtteviisist.Jah,parim viis jätkata iseennast,on jagada oma kogemustest (ka halbadest) edasi oma lastele ning õpetada neid targaks käitumiseks.Aga eks elu ise paneb asjad paika :)
    Terv,
    Tom
  • Mul nt on neli erinevat last kolmeteist erineva emaga, aga nad kõik saatsid mind pikalt, sest mul on vähe raha. Räägi veel lastest kui investeeringust....
    Hakkan gay´ks, sest neil on rohkem raha! No offens, just math!

    Rõvedus astmes 4
  • Teema juurde tagasi tulles, pensionist ikka ära ei ela, selleks me siin ju kõik oleme, et kindlustada endale prii põli varem või hiljem, kui pensioni peale lootma jääda, siis poleks ka vajadust investeerimisega vaeva näha. (ei pea kogumispensionit investeeringuks)

    Samas kõigile jääb oma arvamus, kuid selle asemel et muretseda, kas sõda võtab nüüd minu pensioni ära või mitte, mõtleks ikka kuidas rahast ikka rohkem raha saab :)

    Tulevane investor.
  • Ega me ikka ei tea mis tulevik toob.Pensionifondid ja homne msft hind jääb saladuseks.Mõlemad on sarnased instrumendid.Homme võib minna pankrotti msft ja sa võid kaotada oma raha, võib ka Hansapank ja homme võib ka venelane rünnata, rahva toompealt koguda ja Kogalõmmi saata.Mitte mingi jõud ega fond ei garanteeri ka seda et me järgmise murdosa sekundi jooksul ei hävi kogu selle planeediga.

    Aga hüve üle mis vanemal inimesel meele rõõmsaks teeb võime vaielda.Enamasti ei ole see pension ega pensioni suurus.

    Et seda teada saada selleks rääkige vanade inimestega.Kui tuttavat pole siis katsuge tänaval
    juttu teha.Need mõtted ja kogemused mis eakatel on ei pruugi ühtida meie pensionifondide müüjate ja muu propagandaga.
  • väga hea pensionisammas on ka järgmise kujuga:
    _______
    |/   |
    |    O
    |
    |
    |
    |
  • go go riq :))


    Lastesse panustamine on hea aga kui see pensi sammas maha notitakse enne küpset aega (loe: noorte niaste mõrvad ntx) või siis noormehed läheva pargipingile doosi või noosi ootama ?
    Kõik lihtsalt on määramatu ja absoluutset kindlust ei ole.
    Fondid ja muud viled on üks võimalus aga alati jääb võimalus ise hakkama saada :) (teiste alalist abi vajamata)
  • Huvitav, kas keegi lapsi saades mõtleb sellele, kui investeeringule. See on mingi LUUSERI mõtteviis. Kui ma ikka ise ei suuda ennast hauani majandada, siis on ilmselt parem õigel hetkel SUICIDE toime panna. Pensionifond on auväärne võimalus oma pensioniiga väärikalt veeta. Vaadake, mis toimub usas. Seal ei tunne ükski laps oma vanemaid pärast seda, kui ta on nn. tuule tiibadesse saanud. Kogu nn. õhtumaine kultuur ( filmid, kirjandus, kunst) propageerib viimasel ajal ürgsete pere- ja sugukondlike väärtuste peale sittumist. Mul on kahju.
  • Henno 23.03.06/21.50 vastus on õige. Mis siis, kui midagi ei juhtu.
    Aga pean tunnistma, et seda varianti mina enam ei usu. Hiinas on noortest kusagil 80% meessoost. Euroopa on seletamatu liitriik. Nagu NSVL, aga selle vahega, et kõigil on õigus kobiseda ja asju vussi ajada (demokraatiaks nimetatakse - meenub Vilja Savisaar Oti saatest, kus ta hiljuti ütles, et tema meelest on tänane demokraatia kõige ebademokraatlikum ühiskonna korraldus). Ja lõpuks kohalikud demograafilised iseärasused, mis peaks varsti andma minimaalselt tunda maksustamise kaudu - ebameeldivalt kahjuks.
    Kuid olen teise samba tavaline ning kolmanda mõõdukas liige. Äkki on Hennol õigus:-)
  • urm, kunagi ammu, kui khm.. ei olnud sotsmaksu, siis toitis iga kyla ise oma vallavaesed, ja kogukonnad elasid sama katuse all, ja memmed taadid kes nende söögi-ulualuse eest hoolitses? tänapäeval on koik lainud anonuyymseks.. RIIK peab koik andma ja providema. aja penskarite kisa kuuleme me koikjal.. oma lapsed on nad hyljanud? ja minu arvates ei ole penskari elu yldse elamsivääärne - magusaimad aastad on 15-55 ja siis ylejaanud 50 aastat lihtsalt tiksud ja valutad ja oigad ja keegi ei tule kylla?
  • Riq, vingumine on ka igaühe oma asi. Niipalju, kui ma näinud, on vingumine eluviis. Või siis põhjus või tagajärg. Lõpeks pole vahet.
  • Aga mis te ikka nii väga muretsete? Nähtavasti saadetakse enamus siinse foorumi liikmetest riigikorra muutumise puhul kas Siberisse või lastakse niisama maha. Mõlemal juhul on pensionisammastest üsna vähe abi.
  • mmm, tõesti, kuidas 'laste portfelli' diversifitseerida? teha üks eestis, teine ameerikas? kolmas hiinas (spermabank, puhtalt geenide pärast, et need edasi kanduskid). kas kaks last on optimaalne või peaks neli tegema?
  • Vanad eestlased tegid ikka seitse. Siis olid riskid maandatud ja kogu värk piisavalt diversifitseeritud. Oma väärtpaberiportfelli ju ka ainult 2 aktsia vahel ära ei jaota!
  • Ajalooliselt oli mõnel maal oli kombeks diversifitseerida nii, et ühest pojast sai sõjamees, teisest kirikumees, kolmandast kaupmees jne.
  • Venemaal pandi kolmandale, kõige nooremale, Ivan nimeks. Teadagi, kes temast sai :-) Kes ei tea, lugegu muinasjutte.
  • Vanasti tuli see diversifitseerimine vist peamiselt sellest, et polnud kombeks või kasulik perekonna tervikvara jagada, põhiosa ja isa ameti sai vanem poeg, osa läks tütardele kaasavaraks (isegi jõukates peredes jätkus seda sageli vaid tütardest vanemale). 2, 3... pojal ei jäänudki muud varianti kui mõni tasuta pajukiga amet nagu sõjamees või vaimulik. Kui need viimased variandid ei sobinud, ei jäänudki muud üle, kui koos kassiga laia ilma õnne otsima minna nagu muinasjutus. Tütred, kellele kaasavara ei jätkunud, saadeti ilma pikema jututa kloostrisse - renessansiaja kloostrid olevat sellistest õnnetutest kubisenud.
    Vanal eesti ajal aga oli vähemalt 2 poja valik ilmselt meeldivaim - kui vanem päris talu, siis teine saadeti ülikooli haridust omandama.
  • LHV-l oli kunagi reklaam, et su tütar lasi itaallasega jalga ja poeg käib homobaaris. Sinu raha mitte.
  • See, et vanem päris talu, aga teine saadeti ülikooli haridust omandama, on puhas kulaklust propageeriv müüt. Mulklust ka muidugi.

    Ülikooli hakati tavalisest talust minema ikka alles nõukogude aja keskel, pole mõtet muinasjutte uskuda, ajalugu ilustada ja erandeid tõe pähe võtta. Kristjan Jaakusid polnud just palju!
  • Kui 1920-ndatel eestikeelset ülikooliharidust andma hakati, kust see põhimass üliõpilasi siis mujalt ikka tulla sai kui taludest ja käsitööliste peredest. Eestikeelseid rikkuri- ja haritlasperesid oli ju tol ajal ikka suht vähe veel. Tõenäoline, et jõukamates maakondades see protsent oluliselt suurem oli, aga müüt see kindlasti pole.
  • 20 ndatel oli Eestis umbes 100 niiöelda haritlast kes olid enamasti Peterburis õppinud.

    Ja suurem osa tänasest haritlaskonnast on ENSVs õppinud ja teadlased Moskvas oma väitekirja kaitsnud.(Eesti doktorantuuri olemasolu muidugi paras naeru koht)

    Laps ei ole muidugi selle foorumi teema.

    Pension on sellesmõttes tõesti küsitav et siinmail ei ole eriti keegi kunagi veel lahedat elu lubavat pensioni saanud.See on fakt ja sellest faktist me kipume ka järeldusi tegema.Ja imelik ka oleks kui me pensionimüüjate juttu usuksime ja pudrumägesid ootaksime.Pigem on ikka nii et need kõik pensionifondid kokku lubavad meil pensioni ajal heal juhul vaesena ära elada.

    Hetlkel on tegemist ikkagi sellise riigikorraga kus normi stabiilsusest rääkida ei saa.Norm on meil nii ebastabiilne et maksupoliitika muutub pidevalt,protsessinormid iga kuu ja me ei või iial teada millal meie seadusandja otsustab sinu pensionisammas maksustada või mõne uue geniaalse lahendusega sinu olukorda halvendada.Selles riigis on õiguskindluse printsiip täielik müüt ja me ei saa oletada et kolmekümne aasta pärast on siin midagi tänasest säilinud.
  • Ma saan aru, et rahva pensionifondi osakud asuvad EVK's. Mis krdi kujul nad seal on seda mina ei tea. Huvitav oleks tead kas sõja korral on ka mingi EVK varade evakueerimise plaan ? Rääkides pfondi osakutest on ikkagi tegemist rahva varaga ja see tuleks minu arvates enne evakueerida kui Toompea. Pensionfondi edasi kantud raha kantakse kriisi korral vast nagunii kriisivälisesse piirkonda.

    Veidi nutune oleks kogu kogutud investeering kaotada mõne püssipaugu ja plahvatuse järel. Makes no sense. Pealekauba ei pruugi sõda või uus riigikord väga kaua kesta...
  • to homer
    Usun, et seda hoitakse erinevates investeeringutes ja igal juhul mitte viljas ega lihakonservides mida oleks võimalik evakueerida.
  • veliki,

    muinasjuttiudes on ikka tõde sees. üks kolmest lapsest on lollakas ehk väikeste intellektuaalse kapasiteediga. seega peab tegema ikka 3 last. kunagi ei või kindle olla et esimene su lastest loll-ivan ei ole.
  • henryhenry,

    ma kujutan ette, et iga isiku pensionifondi osakud on EVK's elektroonilisel kujul. Reaalne raha mis on investeeringute all on nagunii fondide käes. Kui fond just kriisipiirkonda endasse ei investeeri, siis ei peaks reaalne kogutud raha ju tegelikult kuskile kaduma. Oluline on teada (ja võimalus seda tõestada) oma osakute arvu (EVK andmebaas) ja see, et fondi varad kriisi korral kaduma ei saa.
  • Paraku on siin maailmas "kindel" ainult see mis juba tehtud sai ja seegi vaid meie endi jaoks.
    Mida targemaks me saame seda rohkem saame aru, et see osa millest me aru saame oli veel väiksem kui eile tundus.
    Kui keegi saab millestki üllatavalt hästi aru siis võib ta ennustada mis varem või hiljem juhtuma saab.
    Paraku üllatatakse meid iga päev.
    Eranditult kõik üllatused, kaasaarvatud head üllatused, peaksid meid kutsuma ümber hindama või vähemalt korrigeerima oma maailmapilti.
    Rehasid vedeleb maas igal pool.

    Vaata poliitikat. Seal ei ole isegi see kindel mis juba tehtud on.
    Loota, et inimene on loogiliselt mõtlev elukas on naiivne.
    Puhas tunnete ja emotsioonide pusle.
    Kui taevas pähe hakkab kukkuma ja veri tänavatel on pole kogumispensioni fondile enam kellelgi aega mõelda.

    Läheks parem suusatama. Ilus ilm väljas!
  • Seega kui investeeriks oma laste nö. pensionifondi praegu a 1 miljon eeki, peaksid nad 60 aasta pärast miljardärid olema?????
  • rams;
    Pudel puhast joogivett maksab siis umbes 1 miljon eeki, nii et miljard abiks ikka janu korral.
  • Niikaua, kuni Sinu raha üle otsustavad karistamatult ÜP Hansud,võid sa rahulikult Tallinki aktsionärina(ise seda teadmata) pensioni oodata ja siis näed oma fondi ,nagu eesti rahvas Siimu 10milli.
  • Aga muidu selle teema nimetus sobiks coca-cola alla:)

    Muidugi pannakse kõik huugama. Võtke raha pensionifondist välja ja pange tallinkisse. Või ostke asju. Või mida iganes. Nagunii jääte kõigest ilma.

    Kui sellised asjad muret teevad, siis võib kasutada esivanemate meetodeid: näiteks koguda raha sukasäärde. Igaüks teab, et inflatsioon närib seda aastate jooksul järjest vähemaks. Risk on alati. Kui sõda peaks tulema, siis on asjad igal juhul p....s. Selle vältimiseks võid koguda raha kusagile mujale panka. Aga seal ju samuti risk:) Ostad villa soojale maale- aga seal loodus selline kahtlane, tuleb tsunami ja läinud, samuti on konfliktide oht(soojamaa rahvas, teate küll). Ära ei tasuks unustada ka üha suurenevat terrorismiohtu:)

    Pikk möla, lühike point: JÄNES KAARTE EI MÄNGI! KUI KARDAD OMA RAHA TEISTELE KAOTADA, SIIS HOIA SEE OMALE JA ÄRA PÕE. Aga siis on ka üks asi kindel: ta ei kasva mitte mingil juhul.
    (tegelikult, kui ühel teatud põllul täiskuu ajal maha panna, siis pidada puu kasvama, nii et oksad on dollarite all lookas)
  • Üks on selge, KÕIK ei saa miljonärid olla. Kui pensionisammas on kõigil ja see tagab miljonite kogunemise, siis lihtsalt selle miljoniga ostad tulevikus ikkagi vaid leiba ja piima, mitte et kõigil meil on pensionil olles Ferrarid istumise all.
  • fire

    leib ja piim ongi pensionisammaste eesmärk

    või siis täpsemalt: kõik III pensionisammast kokku peaksid Sulle tagama elustandardi säilimise peale pensionile jäämist ehk pension III sambast kokku ei ole oluliselt väiksem palgast

    kui palgast Ferrari jaoks välja ei tulnud, siis ka pensionist mitte

    sammaste eesmärk ei ole mitte pensionipõlves rikkaks saada, vaid vaesust vältida
  • Mu arusaamist mööda ongi see elustandardi säilimine üks kõige suurem konks nende sammaste juures. Ütleme et jääd pensionile 65-selt ja sulle on antud elada näiteks 85 kuni 90 aastat. Kui näiteks 70-selt on su elustandard enam-vähem sama mis pensionile jäädes siis mida aeg edasi seda halvemaks elujärg muutub - pension saab tõusta vaid I samba arvelt ehk tore on kui siis ka Edgari suguseid mehi on - vähemalt nii olen ma asjast aru saanud ja sama väitis mulle ka R.Kitt kunagi kui II sammast juurutati. Üldiselt pooldan sammaste ladumist sest ilma sammasteta on asi tõenäoliselt veel hullem kuna pensionäride ülalpidajate arv väheneb.
  • Väike täpsustus eelmisele kommentaarile --- ei kuulu Keskerakonna poolehoidjate sekka.
  • Kui nüüd aga tõsisemalt asjast rääkida ,siis on üks suurem kari, mis terendub pensionisamba omanikkul tulevikus ja nimelt.Täielik ilmajäämine kõiksugustest kompensatsioonidest ja toetustest.Mida ma silmas pean.Kompensatsioon ravimitele,taastusravile,invatarvetele ja paljudele teistele esmatarbevahenditele käib juba praegu ja tulevikus seda enam solidaarsusprintsiibilst lähtuvalt.See tähendab, et pool elu pensionisambaid kogunud inimene peab need loovutama inimesele kes neid sambaid ei kogunud.Sest kõik kompensatsiooni mehhanismid on otseselt seotud sissetulekuga.See tähendab et juba täna kompenseeritakse kas täielikult ,või 50% ulatuses invatarbeid nendele kes tööl ei viitsinud,või töötasid mustalt.Nendele kes aga oma pensionit püüdsid küll staaziga,küll ületundidega suurendada,need hüved ei kehti.Seega on täiesti võimalik et leiate ennast pensionile jäädes samal majanduslikult kindlustusastmelt nagu mittesamba omanik.See tähendab on teil au olla lihtne ühevärviline eestitõugu lüpsilehm.

Teemade nimekirja