Märsilohistajate sektor Eestis
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
"mykoloog"
Moraalselt Õilsaid© inimesi see ei kõiguta, et hulk firmasid seda katsetamas on, nemad teavad paremini, et see küsimusepüsitus pole neutraalne ja üldse tegu on hämaga.
Sa ei leia, et see VÕIT - "kommunaalkulud vähenevad terve päeva võrra" viitab sellele, et kas poliitik on peast vähe lihtne või siis (tõenäolisem) peab oma valijad päris rumalateks?
Kuidas need tervishoiukulud vähenevad kui meditsiinitöötajad hakkavad vähemate töötundide eest (eeldatavasti) saama sama palka ja kallid seadmed seisavad rohkem aega kasutult? -
huvitav oleks teada kuidas mõnes bangladeshi teksavabrikus selline eksperiment läks?
-
Sa oled nüüd kõik segamini ajanud mida ma kirjutasin, ei teagi kas tahtlikult või mitte.
Saaste osas ma ei vaielnudki vastu. Tõesti jah, kui reedel töötamine ära keelata siis karta võib, et emissioonid langevad.
Ma ei tea mida sa täpselt mõtlesid viimases lõigus kulude osas. Katsed võivad ükskõik mida tõestada, aga majandusest moodustavad olulise osa ettevõtted kes parema meelega kulutaksid kommunaalide jms tegevuskulude peale rohkem kui vähem. Kommunaalkulude vähenemine ei ole mingi argument kui selle tulemusena ettevõtte tootmine seisab on mu kogu point.
4-päevase töönädala stimuleeriv efekt majandusele on ikka paras spekulatsioon ja häma. Töölistest moodustavad enamuse madal- ja keskpalgalised, kelle suurim väärtus ettevõttele on tema aeg. Mida rohkem aega ta masinapressi ääres, ehitusplatsil, bussis või mujal veedab seda rohkem väärtust ta loob. Ta ei saa aga seda aega kuidagi vähem või rohkem väärtuslikult ettevõtte jaoks panustada.
Keegi muidugi ei keela juba täna mõelda, et mis oleks kui oleks 4-päevane töönädal, selles pole midagi halba. Rääkida, et see täna ära tasub, pole aga mõtet.
Tööandja nõudmised töövõtjale piirduvad sellega mida viimane on nõus pakkuma. -
Tuletõrje võiks kah 4 päeva nädalas töötada.
Et kui reedel põleb, küll me tuleme esmaspäeval ja vaatame, kas seal tuhahunnikus on veel midagi kustutada.
Elektrijaamad võiks 4 päeva nädalas elektrit teha . Siis toidupoed ja haiglad ning kaugkütte katlamajad ... . Politsei, piirivalve ja kaitsevägi ... , lehmalaudad, transport ja meelelahutus ...võimalusi on tohutult kuidas meie kõigi elu paremaks muuta . Ega see internet ja mobiilside kah pea siis kogu aeg huugama , ainult inimeste aega raiskab ja rahva raha . -
Lisaks tuleb juba mõtlema hakata, kuidas kõigis loetletud ja loetlemata ametites oleks töökohad täpselt võrdselt täidetud valge- ja mustanahaliste, asiaatide, meeste, naiste, kristlaste, moslemite, budistide, satanistide, heterote, homode, transside ja... no ühesõnaga saate aru küll, kelle kõigiga, et oleks esindatus ja võrdsus©®™.
-
"opex"
Two-thirds of companies that have adopted a four-day week say employee productivity has increased.
On kuskil selgelt väljendatud, kas tõusis tunni/päeva produktiivsus, või tõusis ka nädala/kuu produktiivsus? -
Ei tea, Bloomberg viitab UK uurimusele (University of Reading) aga ei lingi.
2. mu link, +40% MS Japanis oli kuu produktiivsus.
www.fingerprintforsuccess.com/blog/four-day-work-week -
Kindlasti on veel kohti võrdsustada...
Näiteks on täitsa ebaõiglane, et mina saan palju rohkem palka kui ehitaja, kes paneb päevas (ütleme) 100 kivi seina, aga mõnikord on mu mitme päeva töö tulemus umbes 3 konffirida.
Peaks ikka olema õiglane, üks töömees viskab labidatäie mulda, teine paneb ühe tellise, kolmas kirjutab ühe konffirea.
Siis saabuks õnn õuele!!! -
"Offf"
Kindlasti on veel kohti võrdsustada...
Näiteks on täitsa ebaõiglane, et mina saan palju rohkem palka kui ehitaja, kes paneb päevas (ütleme) 100 kivi seina, aga mõnikord on mu mitme päeva töö tulemus umbes 3 konffirida.
Peaks ikka olema õiglane, üks töömees viskab labidatäie mulda, teine paneb ühe tellise, kolmas kirjutab ühe konffirea.
Siis saabuks õnn õuele!!!
Kas keegi juba ütles, et võrdse töö eest kodanikupalk kõigile võrdselt?
Ei?
Võrdse töö eest kodanikupalk kõigile võrdselt! -
Ettevõtted katsetavad - ja, kui leiavad, et tootlikkus kasvab - teevad ära. Täiesti normaalne. Siinkohal ei tasu aga unustada, et selle esialgse “küsimuse” esitas wannabe poliitik, kelle eesmärk on kogu ühiskonna täielik ümberkorraldamine.
-
Sa ju tegelikult mõistad, et ettevõtete poolt oma töötajatega sõlmitud töölepingud, sotsiaalsed garantiid, jms. põhinevad vastavatel seadustel, mistap on siin oma roll ka poliitikutel mängida, või lihtsalt tambid taaskord sinu jaoks ebasümpaatset maailmavaadet evivat poliitikut põhjendusega, et sa tead tema tegelikku eesmärki?
-
"Offf"
Kindlasti on veel kohti võrdsustada...
Näiteks on täitsa ebaõiglane, et mina saan palju rohkem palka kui ehitaja, kes paneb päevas (ütleme) 100 kivi seina, aga mõnikord on mu mitme päeva töö tulemus umbes 3 konffirida.
Peaks ikka olema õiglane, üks töömees viskab labidatäie mulda, teine paneb ühe tellise, kolmas kirjutab ühe konffirea.
Siis saabuks õnn õuele!!!
Ehitaja ikka oskab ja teeb midagi, aga kuidas oleks näiteks mõne eurobürokraadiga, kuidas tema tööproduktiivsust hinnata? Mida vähem tööl, seda vähem kahju? -
"luarvikluarvik"
Ehitaja ikka oskab ja teeb midagi, aga kuidas oleks näiteks mõne eurobürokraadiga, kuidas tema tööproduktiivsust hinnata? Mida vähem tööl, seda vähem kahju?
Selle nurga alt vaadates tuleb seeneteadlastele õlg alla panna, onju? ;) -
"mykoloog"
Sa ju tegelikult mõistad, et ettevõtete poolt oma töötajatega sõlmitud töölepingud, sotsiaalsed garantiid, jms. põhinevad vastavatel seadustel, mistap on siin oma roll ka poliitikutel mängida, või lihtsalt tambid taaskord sinu jaoks ebasümpaatset maailmavaadet evivat poliitikut põhjendusega, et sa tead tema tegelikku eesmärki?
Mõistan küll. Lihtsalt kõnealune poliitik koos oma erakonnakaaslastega on viimaste aastate jooksul genereerinud piisavalt avalikku infovoogu, et jutuks oleval küsimusel eksisteerib kontekst, mis võimaldab tõesti ka ilma hea fantaasiata üht-teist eeldada. Mulle roheline maailmavaade muide sümpatiseerib, kuid tõesti mitte hetkel popp remix sellest, kus taga tümpsub üha kõvemini ühe teise maailmavaate primitiivsevõitu vorm. -
Mitte väga ammu oli töös eelnõu, mis tahtis hakata "kodus passivadi noori" tööle nõustama:
https://www.ohtuleht.ee/810986/mida-ootavad-noored-kes-ei-toota-ega-opi
Ehk siis tööl käimine pole VEEL kohustuslik, aga trendi vaadates, varsti on ikka küll :) -
"Karum6mm"
Mulle roheline maailmavaade muide sümpatiseerib, kuid tõesti mitte hetkel popp remix sellest, kus taga tümpsub üha kõvemini ühe teise maailmavaate primitiivsevõitu vorm.
Saksa variant, kus rohelist punasega segatake kipub pikemas perspektiivis pruuniks kiskuma.
Ja see on ohtlik. -
N. Liidus oli tööpõlguritele koguni paragrahv ette nähtud. § 209
Злостное уклонение лица, ведущего антиобщественный образ жизни, от выполнения решения исполнительного комитета районного (городского) Совета депутатов трудящихся о трудоустройстве и прекращении паразитического существования -
наказывается лишением свободы на срок до одного года или исправительными работами на тот же срок.
............
То же деяние, совершенное лицом, ранее судимым по части первой настоящей статьи, -
наказывается лишением свободы на срок до двух лет.
Kõige tuntum N.Liidu "tööpõlgur" oli luuletaja Jossif Brodski . Vangi teda ei pandud , kuid saadeti asumisele kuhugi kolhoosi, kus teda sunniti tegema maatööd. Brodski tunnistas hiljem, et see oli tema elus kõige õnnelikum aeg . Päeval tuli kolhoosis rasket tööd teha, kuid õhtul ja pühapäeviti sai kirjutada luuletusi niipalju kui kulus . Mingid kriitikud ei käinud pinda, keegi ei irisenud ega näägutanud ega nõudnud sotsrealismi kaanonitest kinnipidamist.
Oma paarkümmend aastat hiljem sai ta Nobeli preemia .
Nii et igast suunamudijad , tagumiku tselluliidi fotoshoppijad ja muidu tööpõlgurid, tootvale maatööle, maasikaid istutama , umbrohtu rohima ja saaki koristama. Äkki saate kah Nobeli . -
"ziff"
"luarvikluarvik"
Ehitaja ikka oskab ja teeb midagi, aga kuidas oleks näiteks mõne eurobürokraadiga, kuidas tema tööproduktiivsust hinnata? Mida vähem tööl, seda vähem kahju?
Selle nurga alt vaadates tuleb seeneteadlastele õlg alla panna, onju? ;)
Tsau luarvik, olin su ära unustanud vahepeal, kuna blokkisin ära kunagi, aga tahaks tervitada ühe looga:
https://www.youtube.com/watch?v=f_CDYPVuoPI -
"mykoloog"
"ziff"
"luarvikluarvik"
Ehitaja ikka oskab ja teeb midagi, aga kuidas oleks näiteks mõne eurobürokraadiga, kuidas tema tööproduktiivsust hinnata? Mida vähem tööl, seda vähem kahju?
Selle nurga alt vaadates tuleb seeneteadlastele õlg alla panna, onju? ;)
Tsau luarvik, olin su ära unustanud vahepeal, kuna blokkisin ära kunagi, aga tahaks tervitada ühe looga:
https://www.youtube.com/watch?v=f_CDYPVuoPI
Tervitan vastu, bro:
https://www.youtube.com/watch?v=fBH0A1ztQyg -
On palju kohti, kus töötatakse 4x10h ja 4x12h ja (üllatus-üllatus) ka puhatakse 4 päeva järjest. Nii kujuneb graafik, kus ühel nädalal töötad ETKN (puhkad RLPE), seejärel TKNR tööl (LPET vaba) jne. Vahepeal on periood, kus sul on NRLP vaba ning vahepeal on perioode, kus vaba päev nädalavahetustele ei satu.
Kasutakse seda graafikualusel tööl (kauplus, turva jne.). Sama olen näinud hotellis, kus vahetused 2xhommikust õhtuni, sellele järele 2xõhtust hommikuni ja siis 4 vaba, tõsi esimene on magamise päev.
Meil on mitmeid katkematu tsükliga tööstusi - keemiatööstus, elektrijaamad, kus töö käib 24/7 ja kohati on neis nii kaks vahetust, kolm vahetust või isegi neli vahetust ööpäevas. Kaevurid käisid vanasti kolmes vahetuses. -
Neljapäevane töönädal võiks omada positiivset mõju tööhõivele (tööandjal on vaja rohkem inimesi, kes sama töö ära teeksid). Samas nii väikese tööpuuduse puhul kui Eestis on küsitav, kas sellist nihet on tööjõuturule vaja. Meil on juba praegu hulk ametikohti nii era- kui avalikus sektoris, kus nii spetsialiste kui eesliinitöötajaid on puudu. Nelja päevase töönädalaga oleks see puudujääk +20%.
-
Kui me räägime töötajatest, kelle töötulemus on rahaliselt mõõdetav (nt müügimees või programmeerija) - sellisel juhul on võimalik siduda töötasu otseselt saavutatud tulemusega, ja pole tõesti oluline, kas registreeritud töötundide arv nädalas on 40 või 32.
Kui me räägime töötajatest, kelle töötulemus (ehk klientidelt saadav raha) on otseselt seotud tema panustatud ajaga (nt turvamees või õmbleja), siis siin on kaks võimalikku tulemust:
1) töötasu vähendatakse samas proportsioonis, sest inimesel ei ole reaalselt võimalik ise oma tootlikkust suurendada. Või töötasu jääb esialgu samaks, aga inflatsioon sööb selle lihtsalt ära, kuna ei tõsteta (kõige tõenäolisem stsenaarium).
2) kuna tulud vähenevad 20%, siis suureneb oluliselt tööandja motivatsioon asendada turvamees või õmbleja masinatega. See protsess toimub juba niigi järjest kiirenevalt. Jah, meil hetkel on tööjõupuudus, aga see on mööduv probleem.
Kui me räägime inimestest, kelle töötulemus ei ole üldse objektiivselt mõõdetav, igasugu tugifunktsioonid ja sitikauurijad, siis nende edasine saatus sõltub otseselt sellest kui palju on eelarves võimalik raha kulutada. -
"stagna"
Tuletõrje võiks kah 4 päeva nädalas töötada.
Et kui reedel põleb, küll me tuleme esmaspäeval ja vaatame, kas seal tuhahunnikus on veel midagi kustutada.
Elektrijaamad võiks 4 päeva nädalas elektrit teha . Siis toidupoed ja haiglad ning kaugkütte katlamajad ... . Politsei, piirivalve ja kaitsevägi ... , lehmalaudad, transport ja meelelahutus ...võimalusi on tohutult kuidas meie kõigi elu paremaks muuta . Ega see internet ja mobiilside kah pea siis kogu aeg huugama , ainult inimeste aega raiskab ja rahva raha .
Tõesti, sellega ma küll nõus poleks - juba nüüd on raske, kui kehtiva viiepäevase töönädala tõttu mainitud tuletõrje, elektrijaamad ja haiglad ainult E-R töötavad -
"Draax"
Neljapäevane töönädal võib anda efekti töökohtade ja rollide puhul, kus loeb otsuste kvaliteet - kus eelkõige loovad väärtust töötaja teadmised ja valikud. Puhanum inimene - paremad mõtted. Arukas töötaja võib seda lisa päeva kasutada ka enesetäiendamiseks vms., mis kaude loob tööandjale väärtust täiendava kompetentsi näol.
Töötasin kunagi meie põhjanaabrite juures. Kella vaadati väga hoolikalt - kell viis pastakad kukkusid ja viie minutiga olid peaaegu kõik läinud. Ühel päeval tuli üks marketingiettevõtte meid aitama, et kuidas kohalikele paremini müüa ja mis on neile oluline. Muuhulgas oli üks slaid inimeste ajakasutuse kohta. Mu mälu võib nüüd konkreetse numbri osas mind petta, aga jäi mulje, et keskmine linnainimene kulutas päevas enam kui kaks ja pool tundi telekavaatamisele. Kuna see number tundus täiesti võimatu, siis vaatasin kohalikke kaasvõitlejaid ja ei näinud erilisi emotsioone - ilmselt oli siis suurusjärk õige. Eesti kohta sellist statistikat ei tea.
Niiet mul on omad suured kahtlused, mida inimesed selle uue vaba päevaga pihta hakkavad. -
Kui lähtuda arusaamast, et inimene on ühiskonna tootmisvahend, tuleks jah maksimeerida aega, mil ta "produkti" toodab. Kui aga hinnata sellest küljest, kas inimese elukvaliteedile annab rohkem juurde võimalus osta kaks sotti kallim mobla või 8h rohkem perega veedetud aega, võivad asjad teisiti paistma hakata. Arusaam, et SKP per capita on õnne ülim mõõdupuu, on kaunikesti primitiivne.
Üks kõva pluss neljapäevasele töönädalale veel - mykoloogi kirjutamisaktiivsus LHV foorumis väheneks hoobilt 20%. -
"PeaLiK"
Üks kõva pluss neljapäevasele töönädalale veel - mykoloogi kirjutamisaktiivsus LHV foorumis väheneks hoobilt 20%.
Kas Sa arvad et ta oma "vabast ajast" siia ei kirjuta? -
"Krista"
2) kuna tulud vähenevad 20%, siis suureneb oluliselt tööandja motivatsioon asendada turvamees või õmbleja masinatega. See protsess toimub juba niigi järjest kiirenevalt. Jah, meil hetkel on tööjõupuudus, aga see on mööduv probleem.
Kui me räägime inimestest, kelle töötulemus ei ole üldse objektiivselt mõõdetav, igasugu tugifunktsioonid ja sitikauurijad, siis nende edasine saatus sõltub otseselt sellest kui palju on eelarves võimalik raha kulutada.
See viimane punkt tuletab mulle meelde juba Xerox Star/Alto stoorit. Tuli välja 70ndate keskpaigas (lõppversioon 81? numbrid polegid nii tähtsad tegelikult antud kontekstis). Olid kõik innovatiivsed särgid värgid - hiirega tüüritav GUI, WYSIWYG kontoritarkvara, LAN, failiserver, printserver jne. Väga vahva, ainult et miinimum tööjaam maksis 16K. Ja miinimum "installatsioon" tööjaamad, plus faili- ja printserver, laserprinter jne, $200K.
Sekretäripreilina "maksis" 12K aastas. Ettevõtted kehitasid õlgu ja sõitsid sekretäripreilinatega edasi.
Hiljem riisusid sellelt ürituselt "koore" Steve ja Bill, siis kui aeg oli õige ja turg valmis.
Igasugu punaroosade idee on tegelikult õilis. Ajame INIMESE töötunni igast hüvede ja garnatiidega nii kalliks, et ettevõttel on mõtekam sellele lihttöötajale kinga anda ja robot võtta. Mulle, tehnokraadina, sobib! -
"Offf"
Igasugu punaroosade idee on tegelikult õilis. Ajame INIMESE töötunni igast hüvede ja garnatiidega nii kalliks, et ettevõttel on mõtekam sellele lihttöötajale kinga anda ja robot võtta. Mulle, tehnokraadina, sobib!
...ja varsti suhtleb AI-põhine müügijuht partneri AI-põhise ostujuhiga. -
Täiesti vabalt võib minna nii, et aja tiheduse kasv viib hoopis selleni, et konkreetselt tööd võid sa tõesti teha neli päeva nädalas, kuid ülejäänud nädalast kulutad sa kaks ja pool päeva sellele, et end harida ja üldsegi mingil moel konkurentsis püsida. Makse väänatakse aga mahlaselt kaela, sest poliitilisel klassil on vaja ka hästi elada ning neile, kes konkurentsikärult maha kukuvad, kodanikupalka maksta.
-
Minu lemmiknäide.
Egiptuse pisike kommipood. Tööl on neli noormeest - üks võtab tellimuse, teine pakib, kolmas võtab raha, neljas väljastab kauba.
Eestis oleks seal tööl üks müüja.
Lähitulevikus on ainult robot. -
"Karum6mm"
Täiesti vabalt võib minna nii, et aja tiheduse kasv viib hoopis selleni, et konkreetselt tööd võid sa tõesti teha neli päeva nädalas, kuid ülejäänud nädalast kulutad sa kaks ja pool päeva sellele, et end harida ja üldsegi mingil moel konkurentsis püsida. Makse väänatakse aga mahlaselt kaela, sest poliitilisel klassil on vaja ka hästi elada ning neile, kes konkurentsikärult maha kukuvad, kodanikupalka maksta.
Karumõmm, eks ta ole juba praegu niimoodi. On ettevõtteid, kes saavad aru, et vahel peab inimene lugema juhendit, vahel tehnouudiseid ja vahel katsetama uute tehnoloogiate ja lahendustega. Selleks, et ajaga kaasas käia ja parem spetsialist olla. ON ka selliseid (kahjuks), kus leitakse, et "see on sinu eralõbu ikkagi" "kahtlase väärtusega värk, me niikuinii ei kavatse seda X tenoloogiat implementeerida" ... enamasti inimesed hääletavad sellstes kohatdest jalgadega. -
"luarvikluarvik"
Ehitaja ikka oskab ja teeb midagi, aga kuidas oleks näiteks mõne eurobürokraadiga, kuidas tema tööproduktiivsust hinnata? Mida vähem tööl, seda vähem kahju?
Eks ikka "menetletud" dokumentide ja genereeritud bürokraatia kokku lugemise teel. Mida rohkem, seda uchkem :) -
"Krista"
Lähitulevikus on ainult robot.
...ja 40 inimesega backoffice roboti igapäevaseks halduseks/hoolduseks/diagnostikaks ning tugilepingud tootjaga, kes tõrgete korral €1000 tunnitasuga konsultandi teisest maailma otsast kohale lennutab ning keda visiidi ajal pead viietärnisele kvaliteediklassile vastavalt majutama, söötma, jootma ja potitama. -
"Krista"
Minu lemmiknäide.
Egiptuse pisike kommipood. Tööl on neli noormeest - üks võtab tellimuse, teine pakib, kolmas võtab raha, neljas väljastab kauba.
Eestis oleks seal tööl üks müüja.
Lähitulevikus on ainult robot.
Naine käis hiljuti Koreas, pea nädal aja jooksul ei õnnestunud hotellis ühegi inimesega suhelda. Ainult terminalid. -
Käisin poes. Minu ees seisis järjekorras neiuke... ereroheline seelik, kärtssinised põlvikud, lotakas kakakarva jope, kirju rätt ja... rohelised kroksid. ROHELISED! KROKSID! Paraku ei tulnud maitsepolitsei number kohe meelde, muidu oleks tõesti helistanud ja kurtnud. Nüüd on mure, et kust uued silmad saab osta.
-
"Offf"
Käisin poes. Minu ees seisis järjekorras neiuke... ereroheline seelik, kärtssinised põlvikud, lotakas kakakarva jope, kirju rätt ja... rohelised kroksid. ROHELISED! KROKSID! Paraku ei tulnud maitsepolitsei number kohe meelde, muidu oleks tõesti helistanud ja kurtnud. Nüüd on mure, et kust uued silmad saab osta.
Miks Sa vahid kõike mis nina ette satub? -
Crocsid?
Jah, see graafik on protsentides. -
Crocs on tegelikult omaette täiesti geniaalne ettevõtmine.
-
"PeaLiK"
Kui lähtuda arusaamast, et inimene on ühiskonna tootmisvahend, tuleks jah maksimeerida aega, mil ta "produkti" toodab. Kui aga hinnata sellest küljest, kas inimese elukvaliteedile annab rohkem juurde võimalus osta kaks sotti kallim mobla või 8h rohkem perega veedetud aega, võivad asjad teisiti paistma hakata. Arusaam, et SKP per capita on õnne ülim mõõdupuu, on kaunikesti primitiivne.
Mulle tundub maailm pigem sarnane Imedemaa Alice jutule, kus paigalseismiseks on vaja väga kiiresti joosta. Kui kriitiline mass molekule hakkab mõtlema elukvaliteedile, siis on selle alamsüsteemiga varsti kööga. Kehtib nii raku, elusorganismi, riigi kui tsivilisatsiooni tasemel. Ei ole tõesti eriti inimsõbralik, aga nagu juba üks tuntud laulja ütles, siis see maailm ei ole loodud meie jaoks ega meie poolt. -
"Loowi"
Mulle tundub maailm pigem sarnane Imedemaa Alice jutule, kus paigalseismiseks on vaja väga kiiresti joosta. Kui kriitiline mass molekule hakkab mõtlema elukvaliteedile, siis on selle alamsüsteemiga varsti kööga.
Nii on. Mulle tundub lausa, et paigalseismiseks tuleb ühiskonna alamsüsteeme toimimas hoidvatel molekulidel oravarattas üha kiirenevas tempos vudida. Eilsega võrreldava elustandardi saavutamiseks tuleb täna töötada rohkem, efektiivsemalt ja kõrgema vanuseni ning homme kõike seda veelgi rohkem. Tüüpilise üheksast-viieni töösipelga pere elu näeb šabloniseerides välja selline, et töökohale lähedal elamise nimel võetakse 30a eluasemelaen 2 liisingut autodele. Tööl aga käiakse selleks, et oleks millest neid laene/liisinguid maksta. Õhtul vajub rampväsinud pereisa diivanisse, laseb naisel külmpkapist tuua sixpacki ja jõllitab klaasistunud silmadega 2h telekat kuni norinal sinnasamma ära vajub. Lapsi on max 2 (ja needki kogemata juhtunud) sest lapsed segavad teadupärast karjäärile pühendumist. Karjääri edenemisest saadava sissetuleku kasvu sööb loodusseadusena suurenev maksukoormus ja elamiskulude kasv. Kolmekümnendatesse jõudes laseb võõrandunud pere mehe juurest jalga võttes kaasa pool varast. Mees võtab uue naise, kes on just kellegi teise juurest jalga lasknud ja show jätkub. Oravaratta laagrite kiunumine tõuseb heliredelil V-oktaavi C-ni, aga välja astuda pole võimalik. 55-selt on esimene südar ja 65-selt teine ning lõplik. Kahe kärgpere järeltulijad kraaklevad pisikese päranditombukese pärast, mis hüpoteegi- ja laenuhaldurite rehast üle jäi. End of story.
Kõige selle juures käib suur imestamine, miks sündivus kangekaelselt alla ühiskonna taastootmise piiri püsib ning selle kompenseerimiseks tuleb kogu aeg kuskilt mingeid teistsuguseid inimesi juurde tuua. Maksustamiskõlbulik keskklass muutub üha õhemaks ja kaob viimaks sootuks. Ausaltöeldes ei kõla kõik see kokku just eriti jätkusuutliku mudelina ning süsteemist eralduva kärsahaisu ignoreerimine muutub järjest raskemaks. -
"PeaLiK"
Kõige selle juures käib suur imestamine, miks sündivus kangekaelselt alla ühiskonna taastootmise piiri püsib ning selle kompenseerimiseks tuleb kogu aeg kuskilt mingeid teistsuguseid inimesi juurde tuua. Maksustamiskõlbulik keskklass muutub üha õhemaks ja kaob viimaks sootuks. Ausaltöeldes ei kõla kõik see kokku just eriti jätkusuutliku mudelina ning süsteemist eralduva kärsahaisu ignoreerimine muutub järjest raskemaks.
See on parim diil, mida Universum on Maa elanikele viimase 3,6 miljardi aasta jooksul pakkunud. Inimesed 100 000 aastat tagasi, 50 000 aastat tagasi või 500 aastat tagasi oleks sellise perspektiivi peale sillas olnud. Dinosauruste või ainuraksete kohalt ei oska nii kindlas kõneviisis sõna võtta. Võib-olla see ei ole nii halb olukord kui pealtnäha paistab? -
Kas on ikka parim diil? Teaduslikult-tehniliselt ilmselt küll, nagu ka aurumasin või telegraaf omas ajas.
Aga inimese või inimlikkusega vist nii hästi pole. Homo Sapiens pole kõige selle juures ju eriti arenenud. Püüe piiratud ressurssidega süsteemis igal tasandil piiramatult kasvada on pannud enneolematu surve inimesele, ühiskonnale ja keskkonnale. See võiks lihtsalt filosoofiaks jäädagi, kui see praktiliselt nii jätkusuutmatu poleks. -
"Loowi"
See on parim diil, mida Universum on Maa elanikele viimase 3,6 miljardi aasta jooksul pakkunud. Inimesed 100 000 aastat tagasi, 50 000 aastat tagasi või 500 aastat tagasi oleks sellise perspektiivi peale sillas olnud. Dinosauruste või ainuraksete kohalt ei oska nii kindlas kõneviisis sõna võtta. Võib-olla see ei ole nii halb olukord kui pealtnäha paistab?
Oleneb joonlauast, millega mõõta. Erinevatel allikatel on maamunal seni eksisteerinud 19-28 tsivilisatsiooni ning nii mõnedki neist on mitmete parameetrite poolest olnud märksa arenenumad ja kestlikumad kui meie tänane Lääne tsivilisatsioon. Õigupoolest ongi vaid teaduslik-tehnoloogiline tase ainuke tunnus, mille poolest hetkel maailmas eksiteerivad neli tsivilisatsiooni varasematest kvalitatiivselt olulisel määral eristuvad. Eks muidugi pakub see tase võimalust loodusressursse enneolematus tempos inimeste individuaalsete naudinguvajaduste rahuldamisele suunata, milles veendumiseks tasub vaid nn. "heaoluriikide" ülakaalulisus-tabelitele pilk peale visata, aga jääb siiski üsna küsitavaks, kas ähkides-puhkides autouksest liftini tatsav, maailmaga vaid nutiprillide kaudu online-suhtlev kontoritöötaja kujutabki endast Nietzche pikisilmi oodatud übermenschi ja inimkonna ultima finis-it ning kuidas üldse suhtestub "individuaalne heaolu" selliste mõistetega nagu elukvaliteet, täisväärtuslik elu või ühiskonna jätkusuutlikkus?
Küll aga saab üha selgemaks, et selle illusoorse heaolu üha kiirenevalt kasvav hind pole jätkusuutlik ning vaid loetud kümnenditega võib inimkond kukkuda tagasi barbaarsesse ajastusse, kus ka Maslow esimesest tasemest alla potsatamise vältimiseks tuleb teha ülimaid pingutusi. Oleks see vaid minu arvamus, et asjad liiguvad persekursil, saaks selle kanda üksikisiku paranoiade kategooriasse, aga paraku näivad samal seisukohal olevat 15 364 maailma teadlast (sh. enamus elusolevaid Nobeli laureaate), kes 2017.a. avaldasid hoiatuse: "World Scientists’ Warning to Humanity: A Second Notice". Tegemist oli täiesti pretsedendit avaldusega, millesugust pole teadusringkondades ei allakirjutanute hulga ega toetajaskonna konsensuslikkuse osas varem veel nähtud. -
Ühest küljest inimkond liigub jah persekursil, igasugu võukide, friikide ja uhhuude konsentratsioon kasvab pidevalt, aga teisest küljest me oleme ikka veel kindlalt ka exodusi kursil, selle teise kursiga on ainult see paha lugu, et inimkonnale on ilmselt maavarade näol ressurssi antud vaid üheks katseks, ning kui nüüd pidurit tõmmata, siis oleks ka inimkonnaga finito, ees ootaks paratamatu hääbumine.
-
"mtr"
Kas on ikka parim diil? Teaduslikult-tehniliselt ilmselt küll, nagu ka aurumasin või telegraaf omas ajas.
Aga inimese või inimlikkusega vist nii hästi pole. Homo Sapiens pole kõige selle juures ju eriti arenenud. Püüe piiratud ressurssidega süsteemis igal tasandil piiramatult kasvada on pannud enneolematu surve inimesele, ühiskonnale ja keskkonnale. See võiks lihtsalt filosoofiaks jäädagi, kui see praktiliselt nii jätkusuutmatu poleks.
Meil on Probleem. Teadus-tehnika areneb KIIREMINI kui inimene. Me oleme inimestena kusagil 19. sajandis, meie aju "riistvara" aga on puha keskajas. Kuidagiviisi on firmwareupdatega püüame toime tulla aga meie mõtlemine on tegelikult 3 jalaga ikka veel 19, sajandis kuni renesanssiajas. Ja kohanemine "uue reaalsusega" võtab rohkem aega kui "veel uuemat reaalsust" peale tuleb.
Hea näide - kool - on jätkuvalt 19. sajandi tööstusühiskonna ja selle vajadustele vastava inimese "tootmise" nägu - massiivne koronaepideemia tõi kõik süsteemi nõrkused halastamatult esile.
Üldse on korona olnud tänuväärne "süsteemi nõrkuste paljastaja" nii mitmeski punktis. -
"stagna"
Tuletõrje võiks kah 4 päeva nädalas töötada.
Sellega seoses meenus, kuidas Jüri Vlassov meenutas, et parim töö oli tal nooruses tuletõrjes. Töögraafik oli selline: 24 tundi magad tööl ja seejärel on kolm vaba päeva. -
"Karum6mm"
Crocsid?
Jah, see graafik on protsentides.
Vaatame vähe pikemat perioodi - algus näitab, mis juhtub ettevõttega, millel on sortimendis üks toode ja seegi moeröögatus. Hiljem on sortiment mitmekesistunud. -
Kurat et ikka kunagi ise ei suutnud mõelda suurelt, et Kommunaari puukotad võiks olla globaalne fenomen.
-
"PeaLiK"
55-selt on esimene südar ja 65-selt teine ning lõplik. Kahe kärgpere järeltulijad kraaklevad pisikese päranditombukese pärast, mis hüpoteegi- ja laenuhaldurite rehast üle jäi. End of story.
Con Air, Garland Greene: "What if I told you insane was working fifty hours a week in some office for fifty years at the end of which they tell you to piss off; ending up in some retirement village hoping to die before suffering the indignity of trying to make it to the toilet on time? Wouldn't you consider that to be insane?" -
"opex"
Kurat et ikka kunagi ise ei suutnud mõelda suurelt, et Kommunaari puukotad võiks olla globaalne fenomen.
Ei võinudki olla. Crocsi eelis oli innovaatiline materjal - jalale tervislik, ei võita mingeid lõhnu külge, kergelt pestav, ei tõmba jahtide pinnale mingeid triipe, ei upu, kerge välja õngitseda kui vette satub jne.
