Paabeli Majanduspreemia - kireva panuse eest majandusmõtte ajalukku

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Käesolevaga esitan Paabeli Majanduspreemia* kandidaadiks majandusteadlase Ü.E. alljärgneva kommentaari eest Äripäeva online-versiooni kommentaariruumis.

    elementaarne et pangad peavad vastutama pankade poolt kliendile (hoiustajatele/laenajatele)tekitatud kahjude eest - praegu meil sellist seaduste ei ole ja hargmaised pangad siin absoluutselt ei vastuta pankade vigade poolt heausksetele klientidele takitatud kaotuste eest - täiesti barbaarne olukord - kuid meie seadusandjad/ministrid ja inspektsioonid ei jaga pangandusest udu-tuhkagi vastus
    ~Ü. Ennuste [02.06.2010, 10:18]
    _________________________________________

    * Paabeli Majanduspreemia - ettepanek luua preemia autsaustamaks neid, kes säravalt panustavad majandusmõtte arengusse, trotsides selliseid loodusjõude nagu gravitatsioon, kogemus, matemaatika, seadusandlus, lepingute täitmine, praktika, energia jäävuse seadus ja loodusressursside ammenduvus (nimekirja jätaksin siinkohal avatuks).
    Paabeli Majanduspreemia laureaat valitaks välja korra aastas siinse foorumi külastajate poolt ning preemia antaks kätte vastaval galaõhtul. Preemia kujutaks endast rahunemist soodustavat spa-kinkekaarti ja küprokist tehtud ning kuldvärviga üle võõbatud Paabeli Torni maketti.

    P.S. Vt ka, Soodom ja Gomorra, Paabeli segadus, püha lihtsameelsus, Hugo Chavez, Kuldne Vaarikas, Nobeli Majanduspreemia.

    P.P.S. Tegemist ei ole mitte minu, vaid ühe siinse regulaarse foorumikülastaja ideega. Lihtsalt ma leidsin seda kommentaari lugedes, et selline preemia võiks ju olla?

    :-D
  • mina isiklikult arvan, et näiteks "Barabaner Award" kõlaks suursugusemalt, aga ÜE kontekst pole minu arvates päris see.
    :-)
  • See saab üks igav võistlus olema. Nominendid kipuvad aastast aastasse korduma. Mis kuupäeval galaõhtu olema hakkab? Ma teen ettepaneku, et see võiks olla iga aasta esimene reede 13. :D
  • See ÜE kontekst on otsapidi sarnane selle igavese "kes on süüdi" otsinguga, millega näiteks siin tegeletakse. Nii et küsimus, kumb on suurem oinas, kas raha laenaja süüdimatuks tegevuseks või selle süüdimatu kasutaja? Ja kui suur osa majandusest sellisel süüdimatusel (?) just üleval seisabki?
  • Paabeli majanduspreemia kontekstis on galaõhtu asemel kalaõhtu
  • - mind pani ÜE puhul kulme kergitama see, kuidas pank "tekitas laenajatele (Sic!) kahju" ja "peab vastutama." Ma olen selliseid mõttekäike varemgi kohanud, kuid kindlasti mitte isikute käest, kes tituleerivad end majandusteadlaseks.
  • Henno, kalaõhtu on hea idee. Suupisted ainult kalast jne? Ühtlasi väike vihje sellele, et kuskil on äkki mingi "kala sees?"
  • Henno: huvitav, mitmendal aastal hakkab nominentidele ja laureaatidele üldse kohale jõudma, et selles ürituses mingi "kala" peidus on?

    :-)
  • Kohapeal saab mängida põnevat mängu. Nimelt ära arvamist, et kes on tulnud kohale sellepärast, et arvab, et asi on igati korralik ning kes sellepärast, et vaatamata kohatistele vallatutele mõtetele, ei ole võime naerda ka enda üle, õnneks kuhugi kadunud.
  • Ühtlasi võiks mõneaastase intervalliga välja anda nn. ''elutöö preemiaid'' teadlastele kes on vähemalt 20 aastat segast peksnud ja vaatamata sellele suutnud õppejõu ametikohal töötada ilma et miski nende positsiooni kõigutaks.
  • 20 aastat segast peksnud?
    Krt. Palju neid järgijaid tudengite seas võiks olla?
    Huvitav kas tudeng, kes õppejõuga nõus ei ole saab eksmati?
  • Vähemalt eksmati. Ja kui juba preemiate jagamiseks läks siis võiks veel olla LHV foorumis enimviidatud majandusalase debiilsuse preemia.
  • ära unista. ma kunagi üliõpilasena kobisesin mingis artiklis JR seisukohtade suhtes ja sain üpris mahlaka ja diskussioonivaenuliku vastuse osaliseks. Tead, mõni selline inimene võib täitsa kätega kallale tulla, kui argumentidest nappus. Mine tea, kes siis reaalselt pihta saaks, kui ta omast arust kedagi kimbutama läheb. Pärast siis avastab ilma mingi põhjuseta ennast puuris sildiga "Janno&Villu, söötmine keelatud".
  • Selle eest antakse diplom ja Honorable Mention
  • koto, neid 20 a segast peksnud kirevamaid tüüpe oskaksin mina nimetada vähemalt kolm. Lisaks omaette kategooria on veel õppejõud, kes de facto jagavad matsu ja teevad teadust, kuid loengus suudavad rääkida AINULT sellest, kui kunnid nad on näiteks mingi erialase terminoloogia väljatäätamisel. Jajah, raha ei vooga... raha ei vooga... korrake nüüd kõik, kuni kõrvadest hakkab verd tulema. Samas selliste tegelaste pirnid ei leia kunagi piisavat kõlapinda, et neile preemiat määrata.
  • Kategoorias "parim sotsiaalseid pingeid vähendav ettevõtmine" pakuks nominendiks viisi, kuidas lihtsate vahenditega saab kahe- (kolme-, ...)kordistada "abistatavate" arvu.

    EPL: 40 bussikoristajat vahetakse välja http://www.epl.ee/artikkel/577723

    Esimesel 40-l sotsiaalsele töökohale võetud bussikoristajal lõppes eile tööleping ja nende asemele võetakse täna 40 uut töötajat, teatas Tallinna autobussikoondis.
    Selleks korraldatakse TAK-s täna bussisalongide ja lõpp-peatuste päevastele koristajatele koolitus. Kokku töötab TAK-s 60 busside päevast koristajat, kellest ülejäänud 20 töölepingud lõppevad eri ajal lähikuudel. Ka nende inimeste asemele võetakse lepingute lõppemise järel uued töötajad.
    Tallinn lõi reisisaatjate ja bussikoristajate sotsiaalsed töökohtad, et aidata töötutel majanduslangusega toime tulla.
  • Eelmised 40 saab koondada ja töötute statistika püsib kuni valimisteni sobiv.
  • Preemial peaks olema motiveerimiseks siiski ka selge rahaline mõõde. Kunagi mardisantisid tudendgid pikalt V. Raudsepa ukse taga. Lõpuks läks uks pisut praokile ja mingi pisem paberraha susati sellest pilust koos "saate isegi aru, rasked ajad!" kommentaariga välja.
  • Sellel ajal kui mina Tartu Ylikoolis kaisin (92-96) ei olnud seal (TTY kohta ei oska oelda, kuigi kahtlustan sama. Mujal siis majandust ei opetatud) yhtegi oppejoudu, kes majandusteadlase tiitli oleks valja kandnud. Aru sain ma sellest muidugi hiljem alles, peale Taanis oppimist. Olid mehed, kes olid paar laane opikut labi lugenud ja siis sellest vigaselt tolgitud kokkuvotte eesti keeles teinud. Koige suuremad elukunstnikud olid turunduse oppetoolis, seal kais pohiliselt vaidlus stiilis "kas toode on kaup voi kaup on toode." Jaikism at its best. Noh, eks olid segased ajad ka muidugi, tanaseks paevaks on olukord ilmselt muutunud.
  • Tänaseks ei ole suures plaanis muhvigi muutunud, kui need samad õppejõud on kohale jäänud, siis on nad samasugused edasi. Minu tagasihoidliku majandushariduse kogemuse põhjal üldistades on ka veel praegusel ajastul ainsad "vanakooli" õppejõud, kes loengus asjalikku juttu räägivad, need, kes õpetasid aineid stiilis "majandusmatemaatika", "statistika", "ökonomeetria" jms. Kui mõned muud isikud isegi muidu kompetentsed tundusid olevat, siis oma teadmiste edasiandmisega oli ikka sageli suhteliselt kehvasti (vt ka J. "raha voogab" A., K. "eksam koosneb minu õpiku tsiteerimisest" K., E. "mul pole aega" L. jpt)


    P.S. Karum6mmi poolt antud loeng oli üks ägedamaid loenguid minu bakalaureusehariduse jooksul, konkureerides vaid paari teise panganduses töötava isiku loengutega. Karum6mm, sa ei soovi alaliseks lektoriks hakata? :)
  • impendium, tänan positiivse tagasiside eest. Ma ikka olen proovinud väikese show püsti panna, kui üliõpilastele rääkima kutsutakse. Järgmine kord üritan kasutada ka tossumasinat, punast valgust ning Ennio Morricone "The Ecstasy of Gold'i" taustaks. :-D Samas arvan, et ma ei ole ei piisavalt tark, haritud ega kannatlik , et mingikski kasvõi pool-alaliseks lektoriks hakata. Las mulle jääb "special guest star'i" roll, kes tuleb teeb veidi mürtsu ja näitab mõnele üliõpilasele, et majanduse õppimine ei pruukinudki olla nii dramaatiline viga, kui pärast J. "raha voogab" A. loengut tunduda võis. :-D
  • ühe tunnustatud ökonomisti arvamusi ep-s eesti kõrgharidusmaastiku koht:

    A.P.:Ma olin Eesti kõrghariduses ravil ligi kakskümmend aastat. Sel kevadel tunnistati mind imekombel tervenenuks ja kirjutati sealt lõpuks välja. Tunnistan ausalt, et olen sel aastal on elukombeid oluliselt parandanud, sest oht sellesse haiglasse tagasi kukkuda on ikka veel väga selgelt silme ees.

    Et mu kogemus sellest vallast on niivõrd pikaajaline ja rikkalik, siis ma kohe ei tea, kust oma kirumist alustada. Loomulikult on igasugused üldistused isegi nii õnnetu nähtuse puhul eksitavad - ja päris kindlasti leidub meie kõrgkoolides üksikud terve mõistuse oaasikesi -, aga ma soovitaks kõigil võimaluse korral - ja neid võimalusi on ju nüüd ikka omajagu - vähemalt mingisse sama halba väliskooli minna, kui sealt muud ei tule, siis võõrkeel ikka.

    Et Eesti kõrghariduse põhjalikum sajatamine võtaks minult ära kogu ülejäänud töönädala, piirduksin vaid ühe märkusega - kui ainus asi, mida üks asutus oma kundedele pakub, on võimalus oma eksameid kuus korda järele teha, siis peaks vist selle asutuse nimi olema kõrgkool. Kui te selle väitega ei nõustu, siis viige oma vanemate (või enda) raha pealegi ... (järgneb nii umbes 20* vigase pruudi loetelu).

    * Mul lugemine sassi läind. Osad on vahepeal vist lusika nurka pannud. Hea seegi.


    ***********

    Täna on kohe minu päev!

    Kõigepealt oli mul tänu prl Laksile võimalus avaldada arvamust Eesti kõrgharidusest, nüüd tänu Janno Reiljanile temast endast ja sellest, mida ta minu jaoks esindab.

    Järgnev ei ole SEB ei ametlik ega mitteametlik seisukoht.

    Minu arvates on Villu nendest kahest vennast kaugelt kahjutum. Mõtleks, poliitik pani midagi vasakule. Big diil! Ma usun küll, et Villu oli keskmisest kõvasti ahnem ja eks see talle ilmselt ka saatuslikuks sai, aga noh laias plaanis jätab see tema saaga mind suhteliselt külmaks. Minu muljete kohaselt oli tegemist üsna muheda rahvamehega. Pole küll päris minu maitse, aga ma saan aru küll, millega ta oma hääled korjas.

    Janno Reiljan esindab minu jaoks seevastu parteistunud punaprofessoreid - ja see on ikka üks väga eemaletõukav tõug, kelle mõju Eesti tulevikule on kordades laastavam. Üks inimene, kelle Eesti kõrghariduse tundmises pole põhjust kahelda, on kunagi öelnud, et ülikooli reformimine on nagu surnuaia kolimine. Ma arvan, et see on liiga optimistlik hinnang, sest nagu päris vanemad, nii elavad ka akadeemilised vanemad oma lastes edasi ja hoiakud, mida Reiljan & Co enda ümber levitavad, murendavad kogu Eesti kehandi seljaaju ja ei soodusta kuidagi meie jätkusuutlikkust (ma kasutasin siin meelega seda minu jaoks lõputu kordamise toimel täiesti jälestusväärseks muutunud sõna).



    ******************



    No nii. Mul jäi eilsest ikka veel natuke sappi sisse, mis selle teema juures nüüd väljalaskmist nõuab. Ma mäletan tegelikult küll, et paar kommi tagasi kutsusin ma kalleid kaaskodanikke üles heatahtlikkusele ja vastastikusele sallivusele, aga kui ma nüüd meenutan neid ebahuvitavaid hulle, kes meie õnnetul haridusturul ringi tuigerdavad, siis - mis parata - ei suuda ma siin küll ise oma sõnade järgi käia. Ja ma ei taha end sellepärast ka väga noomida.

    Et võimalikule lugejale ei tunduks, et muidu (loodetavasti) enam-vähem poolmõistlikku juttu viljelev ökonomist kõrgharidus teema juures järsku täiesti ebaadekvaatseks muutub, siis toon oma seisukohtade kinnituseks suurepärase tsitaadi Avatud Ühiskonna Instituudi Kõrghariduse Toetamise Rahvusvahelise Programmi asedirektorilt Voldemar Tomuskilt (ühtlasi tänan siinkohal üht oma endist tervemõistuslikku kolleegi, kes mu selleni juhatas):

    "Eesti kõrgharidus on massiharidus selle sõna kõige halvemas mõttes, kus püütakse väike raha vähese vaevaga vahetada suure hüppe vastu sotsiaalsel redelil. Tulemus on see, et kõik valetavad kõigile konnatiigi mõõtu sotsiaalses koosluses ja kiidavad oma tarkust, millest kellelgi sooja ega külma ei ole."

    Hr. Tomusk tegi mu oma sõnatäpsusega kohe korraks kadedaks.

    "Eesti ülikool: ei jõua, ei viitsi!"
    *********

    Pilk jäi reale "vähemalt hoone on ilus ja ametnikke on palju". Mulle meenus seejuures lugu, mille mulle rääkis üks endine kolleeg SEB-st. Mingil suhteliselt kõrgetasemelisel üle-Baltikumisel kohtumisel olevat keegi meie rahvusvahelise konkurentsivõime pärast muretsev rootslane küsinud: "Võib-olla te peaksite rohkem investeerima haridusse?". Lause olevat olnud veel poole peal, kui keegi kohalik juba vahele pistis: "Mitu korrust sel majal peaks olema?"

    Nii see just täpselt on. Kui me vaatame praegu TTÜ-s või TÜ-s ringi, siis jätab asi esmapilgul ikka päris ulja mulje; ruumid näevad välja kordades paremad kui näiteks Cambridge'i Ülikooli Sidwicki avenüü majandusteaduskonna omad. Selles pole ju ka veel midagi taunitavat, aga kahjuks ajab Mustamäel selle klantspildi taustal minu mentor Kostel Gerndorf ikka sama soga nagu kakskümmend aastat tagasi (tõenäoliselt on asi veel muidugi kordades hullemaks läinud) ja paarsada kilomeetrit lõuna pool materdab professor Janno Reiljan oma eriti jälgil viisil veel õilsamas keskkonnas armutult kõiki Luua koolkonna vastaseid, kelle tähtsamateks esindjajateks on Ansip, Laar, Hayek, Nestor, Strandberg, Phelps, Marrandi, Kallas, Tsahkna, Fama ja Rosimannus.

    Üks asi, milles ma autoriga ei nõustu on see, et haridus ja hamburger ei ole võrreldavad. Asi sõltub ju ikkagi abstraktsiooniastmest. Mingil piisavalt kõrgel tasemel nad on, või vähemasti peaksid olema võrreldavad - mõlemad peaksid lõppude-lõpuks rahuldama olulisi inimvajadusi. Seda argumenti, nagu toodaks õppejõude tsunft midagi sootuks erilist, mille hindamisel tavalised mõõdupuud oma kehtivuse kaotavad, kasutatakse pahatihti haridustööstuse kõige eemaletõukavamate omaduste põlistamisel. Loomulikult on sel tegevusel olulised iseärasused, aga need on ka kõikidel teistel inimtegevuse valdkondadel.

    Üldiselt olen ma autoriga siiski põhijoontes täiesti nõus. Mulle meenub, et mõned minu kallid kaaskolleegid juhendasid aastas nii 50 magistritööd, mille autorite arusaam eesti keele grammatikast oli jäänud sinna kuhugi põhikooli algusesse. Veelgi enam, ma olen üsna kindel, et kui me nii aasta kolme-viie pärast Eesti kõrgkoolide õpetajate tubades etteütluse korraldaksime, siis võiks nii umbes pooled instruktoritest koju saata. See oleks väga positiivne. Sest ma olen ammu veendunud, et Eesti kõrgharidus on oma praegusel kujul mitte kasutu, vaid suisa kahjulik.

    ********
    p.s.
    loodan, et copy-pastega ei rikkunud copyright`iga seonduvat.
    aga tekst on ju super.
  • Taator3a, see oli minu viimase aja lemmik ajakirjanduslik oopus. Avastasin end ikka aeg-ajalt Refresh-nuppu pressivat, et äkki on miskit uut ja head ilmunud. Muidugi, härra on ka live'is nauditav.
  • http://www.opleht.ee/Arhiiv/2003/07.11.03/arvamus/1.shtml - vana kuld samalt autorilt
  • Live`s sõnastas lugupeetu eesti majanduse, kui õhupalli,mis kord on täis, kord tühi, pallist endast sõltumatult.
    aga juba winnie puhh teadis, et elu on lill, kui sul on õhupall, eriti kui veel sinimustvalge...

    vabandan autori ees, kui mõte ei ole päris täpselt edastatud.
  • Eesti hariduse allakäik ei ole asi iseeneses vaid osa kogu lääne tsivilisatsiooni mandumisest. Kõik devalveerub.

    Tiina Kirssi seisukohtadega olen 100% nõus, Pajula lahmib nagu Pajula ikka. See on rohkem show-business.

    Tehke ka vahet sellel, et üks asi on ülikoolis külalisesinejana särav 30 minutiline ettekanne teha (ja tekitada tudengites tunne, et küll oleks tore, kui meil oleks kogu aeg selline õppejõud), teine asi on läbi viia 16 nädalasi kursuseid ja sageli mitut korraga paraleelselt.

    Paraku kulub õppejõudude aeg ka projektide kirjutamisele, täitmisele ja aruandlusele (millest enamasti suuremat kasu pole, kuid vajalikke "linnukesi" on vaja), sageli mittevajalike publikatsioonide koostamisele ja läbisurumisele, üldisemalt tõestamisele, et sa pole kaamel ja et järgmine kord tagasi valitud saada. See pole mingi Eesti eripära, seda kurdavad Lääne-Euroopa omad ka.
  • õigus, vanaema.
    pajulale on show-bussiness väga oluline - siis ta plaat müüb.

    aga alljärgnev lõhnab küll majanduspreemia järgi oma kireva panuse eest, sest tuhanded tahaksi õppida ülikoolis, mis on teinud sellised teaduslikud läbimurded ja ajaloo jalgadelt peapeale väänanud.
    loomuliklut ootab ülikool tudengeid lääne-euroopast ja õppemaksumaksevõimelisi.

    Postimees:Seda, et Jan Hus mõisteti 1914. aastal Konstanzi kirikukogul surma ja tema ideed viis sada aastat hiljem tulemusliku lõpuni Martin Luther King, oleks naljakas lugeda juhul, kui tegu ei oleks Tartu Ülikooli bakalaureusetööga.

    kas ikka pajula lahmib?
    ka endal on kogemus aastaselt intensiivkursuselt tü majandusteaduskonnas.
    oli ikka seinast seina see pakutav küll.

  • Teate mehed, kurvaks läheb lugu siis kui peate värbama just ülikooli lõpetanud noori. Muidu on igati lõbus.
  • Eks see oleneb sektorist, aga natuke nokk kinni-saba lahti teema küll. Olen isiklikult üsna pikalt paralleelselt töötanud ning erinevates koolides erinevatel tasemetel kõrgharidust omandanud. Jah, töö aspektist on see muidugi parem. Oled rohkem valmis, eeldusel, et nii töö kui kool ühte jalga käivad, saavad märksa selgemaks ka paralleelid teoorias ja "on the field".

    Probleem tekib aga siin - isegi kui tahta oluliselt suuremat õpingute mahtu, siis töö kõrvalt lihtsalt ei jõua. No tõesti ei jõua. Masin ei ole ning mõni inimene tahab eraelu ka elada (kes vähem, kes rohkem). Seega ongi siis valikud, kas pühendada end koolile, mis tähendab, et (eriti sotsiaalteadustes) koolist lahkudes hoiab Tin peast kahe käega kinni, ei ole võimalik iseseisvuda ning ära ei maksa unustada ka teatud väljakujunenud varakapitalistlikke ühiskondlikke norme. Tõepoolest, kapitali akumulatsiooniga ühiskonnas on nagu on ning tihti ei ole vanematel võimalik väga palju toetada.

    Või siis käia paralleelselt koolis ning põhikohaga tööl, kus oluliselt õpingute mahtu kasvatada ei saa.

    KÜLL AGA on minu arust Eestis olnud üsna staatilised õpinguvormid. Tudengite loengus (või nimetame seda siis seminariks) aktiivsemaks muutmine võiks olla päris oluline. Mõne õppejõu puhul on veidi kurbnaljakas näha, kuidas soleerima harjunud tegelane oma materjali ette vuristab ning auditooriumist tulnud "out of the box" küsimuse peale justkui hetkeks rööbastelt maha sõidab.

    Ma ei arva, et kõrgharidus peamistes Eesti vastavat õpet pakkuvates koolides oleks halb, küll aga ei peaks me rahulduma olukorraga, kus arenevad vaid materjalid, mida õpetame, mitte õppevormid, kuidas me õpetame.
  • Vanaema, selles on sul õigus, et 30 min show'd teha on käkitegu võrreldes õppejõud olemisega. Enamus 30 min (või isegi kahetunnise show) tegijatest ei evi mingit soovi ega isegi võimekust 16-nädalasi tsükleid jne ette võrtta

    Mis puudutab Pajulat, siis tema on üliõpilaste harimisega tegelenud varsti 20 aastat. Ta on olnud süsteemi sees ning omades ka isiklikke kokkupuuteid mõningate tema poolt kritiseeritavate nähtustega (a la ülikoolist välja lastud värsked tööotsijad) , ei saa ma tema ilukirjanduslikult nauditavat kriitikat kuidagi lahmimiseks või show'ks pidada.

  • Näete, kandidaate meie preemiale on ka väljaspool majandusteemalisi akadeemilisi ringkondi...

    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/hannes-vanakula-arimaailm-on-parasiitlik-susteem.d?id=31555615

    /Ehk siis küsimus, kas Delfi avaldab tõesti ANYTHING by ANYONE... :-D
  • Karum6mm, anything by anyone kuulus enuff. Pmst piisab sellest et kolm joodikut koplist tunnevad.
  • Ei taha väita, et Pajula ei oleks võimekas ja andekas inimene, aga sellised väited nimetan ma lahmimiseks küll:

    "Sest ma olen ammu veendunud, et Eesti kõrgharidus on oma praegusel kujul mitte kasutu, vaid suisa kahjulik."

    Või tahab keegi tõsimeeli väita, et oleks tark 1. septembrist k.a. kõik Eesti ülikoolid sulgeda - eeltoodud väitest tulenevalt oleks see ju kasulik samm?

    Ja olemata kindlasti Reiljani fänn on lahmimine ka see:
    "Nii ongi tekkinud täiesti jabur olukord, kus Lääne tippülikooli magistrikraad maksab Eesti seadusandja silmis vähem kui mõni omaaegne marksismi-leninismi õhtuülikooli lõputunnistus, mille Janno Reiljanid on tegevuse käigus osavalt Eesti Vabariigi teaduskraadideks ümber sahkerdanud."
  • Vanaema, tegelikult on tal õigus, sest kui ma võtan mõne itemehe tööle kes on värskelt ülikooli lõpetanud, siis ma võin 99% kindel olla, et temast on ettevõttele pigem kahju kui kasu. Kui ta on juba paar kolm aastat mõned ettevõttes kahjumlikult eksisteerinud ja kogemusi omandanud alles siis võib teda tööle võtta.

    Vaatasin hiljuti ITkolledzi lõputöid, piinlik oli, väga piinlik, kas tõesti peab kolm aastat midagi tegema, selleks, et siis demonstreerida oma poolikuid teadmisi, pidevalt konstanteerida "Aga sellepeale ma ei ole tõepoolest mõelnud." ja teemad millest kajab suurelt välja diplomikaitsja argilk kiunatus, aga mina ju ei tea mis nad seal täpselt tegid ja miks mina olin kõigest praktikant...
  • http://www.ted.com/talks/sir_ken_robinson_bring_on_the_revolution.html

    On ka huvitav mõtisklus teemadel kas koolid teevad kahju või kasu ja mil määral, kindlasti on alati kasu suurem kui kahjum aga hea mõtisklus igal juhul.
  • Ma arvan ja loodan, et ülikoolid ei hakka kunagi ette valmistama tööturu jaoks küpseid kogemustega spetsialiste. Ülikoolide ülesanne on anda korralikud fundamentaalteadmised antud alalt, mis peaksid olema eelduseks alal tööle hakkamisel. Ülikool arendab mõtlemisoskust. Kogemused tekivad praktika käigus, mitte ülikoolis. Loodan, et nii see ka jääb.
    Tin, küsin huvist, kui palju sa oled võimaldanud oma ettevõttes veel ülikoolis käivatele üliõpilastele praktiseerimisvõimalusi? Või pigem panus sellele, et las saavad mõnes teises ettevõttes kogemused kätte ja siis on õige aeg nad enda juurde tööle võtta.
  • Minul on olnud küll praktikante, pea 10 tükki nüüdseks. Aga nüüdsel keerulisel ajal ei ole nii palju ressurssi (ajalist) võtta.
    Annan uusaasta lubaduse, et kevadel prooviks võtta jälle mõned .>
  • Tuleb Ouna Antsuga nõustuda. TRÜ professor Maido Rahula ütles kunagi kuldsed sõnad - haridus on see, mis jääb alles, kui kõik õpitu on ununenud. Kõrghariduse omandaja ei pea teadma, kuidas firma X seadet Y tööle kruttida, küll aga peab tal olema piisav abstraktsioonivõime selle kompetentsi omandamiseks. Ajul peavad olema tekkinud need "kurrud", mille vahele selline oskus ära mahuks. Haridus suurim kvaliteet on see, et ta "õpetab" inimese õpivõimeliseks.

    Paradoksaalsel kombel võib õigus olla aga ka Tin-il. IT-kolledž on üks neist "rakenduskõrgharidusasutustest", mis üritab inimest harida läbi konkreetsete insenertehnikate omandamise. Umbes sama, kui näidatakse, kuidas tuumageneraatorit ehitada ilma füüsikat oskamata. Sel viisil omandab inimene küll mõned mehhaanilist laadi oskused, kuid toimimispõhimõtete mõistmine jääb häguseks. Seega ei pruugi probleem olla mitte puudulikus praktikas, vaid puudulikus baashariduses ja mõtlemiskvaliteedis. Sedalaadi "kõrghariduse" omandanu sobibki vaid lihtsamaks monkey-job-iks ning uute tehnikate omandamiseks tuleb teda läbi täiendkoolitusprotsessi pidevalt "apgreidida".
  • PeaLiK, ka sellist rakenduskõrgharidust on vaja. Paljud inimesed ei ole ei võimelised ega huvitatud nö tuumafüüsika õppimisest, kui nad saavad rahuldava elukvaliteedi õigel ajal õigeid nuppe keerates konkreetsel juhtpuldil. Praegu peetakse rakenduskõrghariduseks eelkõige mingeid treialeid ja lukkseppi jms, aga vahepeal on tekkinud terve uus tasand "ahvitöid".
  • On muidugi ka neid inimesi vaja, aga see hägustab kõrghariduse määratlust. On mõningaid nuppe ja juhtpulte, mille kruttimise kallale need inimesed siiski ei tohiks sattuda.
  • Esitan kandidaadi : Kadri Simson....

    „Kaudselt võidavad aga kõik maksumaksjad, kuna astmelise tulumaksu eelnõu parandab järgmisel aastal riigieelarve positsiooni eeldatavalt 3,5 miljardi krooni võrra. Samuti võimaldab tulumaksu muutmine astmeliseks oluliselt paremini juhtida majandustsüklit, lahendada sotsiaalprobleeme ja tasandada regionaalseid tuluerisusi.“

    Simson ütles, et riigieelarveliste tulude suurenemine tulumaksust võimaldab tulevikus alandada tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset. „Viimane on täna kõige enam ettevõtlust koormavad maksuliik,“ märkis Simson. „Astmelist tulumaksu kasutavad kõik Põhjamaad ning peaaegu kogu Lääne-Euroopa. Ühtlane maksusüsteem kehtib aga näiteks Venemaal ja Valgevenes.“

    ____________________

    Kommentaarid on liigsed, kuid siiski...

    - kui soovida tuua positiivseid näiteid, siis ei tasuks tuua nendeks riike, mis vaevlevad selgelt hetkel aastakümnete pikkuse vale majanduspoliitika poolt tekitatud portsu otsas. Ehk siis suur osa Euroopast? Riigid, kus avaliku sektori võla suhe SKTsse, on tõkestamatult lähenemas pariteedile, lihtsalt pole head näited
    Seega ei tasuks vist kasutada ideid, mis kuuluvad selliste majanduspoliitiliste mõtete kompleksi, mis on tänaseks end täiesti tuntavalt diskrediteerinud.

    - mitte kasutada ideid, mis võivad kasvõi kaudselt avaldada mõju kellegi otsusele siia investeerida. Keskkonnas, kus töötuid on ca 18% , ei tasuks majanduspoliitilise keskkonnaga teha eksperimente küll muus suunas, kui regulatiivset- ja maksukeskkonda lõdvemaks lastes.

    Ma saan aru, et see idee on sisepoliitiliseks tarbimiseks ning selle sihtgrupp on see valijate grupp, kes rahaliselt võidab natukene ning klassiviha rahuldamise kontekstis palju, kuid nii madalalt lati alt läbi joosta on ikka ka mark. Neil ju oli erakonnas isegi üks majandusharidusega härra - Vitsur noh. Too ilmselt hoiaks sellise teksti peale ilmselt kahe käega peast kinni.




  • Karumõmmi jutu juurde ... selguse huvides ka välja pakutud maksumäärad

    Maksustatava tulu osa, mis on väiksem või võrdne 70000 krooniga aastas (kuni 5833 krooni kuus), maksustatakse 18 protsendiga. Maksustatava tulu osa, mis algab 70001 kroonist kuni 250000 kroonini (5833-20833 krooni kuus), maksustatakse 26 protsendiga. Maksustatava tulu osa, mis on üle 250001 krooni (alates 20833 kroonist kuus), maksustatakse 33 protsendiga.

    võib-olla ma arvutasin kiiruga veidi valesti, aga selle skaala puhul maksumäär tõuseb üle praeguse 21% pea täpselt praeguse keskmise palga juures

  • Eks maksu kogutakse ikka sealt kus seda kätte saadakse mitte mingi müütilise õigluse nimel; keskmise palga teenijaid on kõige rohkem, järelikult neid saab ka rohkem pigistada.
  • Vasakpopulistide ja end KESK-erakonnaks nimetavate tegelaste aastatepikkune võitlus keskklassiga on tõesti natukene naljakas ;)
  • Keskmise palga teenijaid ei ole kõige rohkem. Maksu- ja tolliameti andmetel teenis eelmisel aastal palka kokku 635 641 inimest. Nendest umbes keskmist ja rohkem (140 000 kr aastas ja rohkem) teenis 188 612 inimest, ehk kõigest 30%. Selliseid inimesi, kes teenisid rohkem kui 250 000 kr aastas oli u 50 000 ehk 8% palgatulu saajatest. Nendest 38st protsendist on Keskerakonna valijaid palju? 0,0 midagi protsenti? Ma kahtlen, kas Vitsur hoiaks pead kinni nii täpselt valijaskonnale adresseeritud teksti pärast.
  • Vitsur ütles lihtsalt oma vaoshoitud ja diplomaatilisel moel, et Kadrikene ajab jama suust välja...

    http://www.e24.ee/?id=276378



    Heido Vitsur
    Arengufondi majandus­ekspert:

    Arenenud riikides on astmeline tulumaks kõikjal kasutusel. Ise olen kogu aeg astmelise tulumaksu pooldaja olnud, kuid seda ei ole võimalik nii kiirelt sisse viia, kui viidi käibemaks möödunud suvel.
    Progressiivse tulumaksu eeliseks on suurem solidaarsus ühiskonna liikmete vahel, liiga suure varandusliku ebavõrdsuse vähendamine, sest see on reeglina ühiskonda nõrgendav. See võimaldab anda vähem varakatele võimalusi paremini toime tulla. Nii et põhimõtteliselt seisneb selle tähtsus asjaolus, et on loodud madalam esimene aste, mitte selles, et on olemas kõrgem ülemine aste. Astmeline tulumaks tekkiski ju seetõttu, et maksustada tulumaksuga ka neid, kellelt polnud võimalik normaalmäära alusel maksu võtta. Usun siiski, et Kadri Simsoni prognoositud 3,5 miljardit riigikassasse lisanduvat krooni on natuke liiga suur summa.
  • Vabandust, mitte 38st protsendist, vaid 30st protsendist, kuna üle 250000 teenivad on ju loomulikult samuti keskmist ja rohkem teenivate hulgas.
  • Masada, palju protsent siis, kui lisada 70 000 kr ja rohkem teenivad?

Teemade nimekirja