Swedbanki kodulaen eluasemelaenu baasintressiga - võtta või jätta?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Tere,

    Küsiksin arvamust Swedbanki poolt pakutava kodulaenu variandi kohta kus laenu intress koosneb 6 kuu või 12 kuu Swedbanki eluasemelaenu baasintressist ja kliendi marginaalist. Baasintress hõlmab endas rahaturu intressimäära ehk euribori ja majanduskeskkonna riskitegurit.

    Euribor vaikselt tõuseb ja tavapärase Euribor+marginaal variandi puhul ei kompenseeri seda midagi. Selle pärast sai kaalumisse võetud baasintressiga variant. Majanduskeskkonna paranedes ja EUR tulekuga seoses võiks eeldada, et majanduskeskkonna riskitegur alaneb ning sellega natuke kompenseerib Euribori tõusu. On see liiga sinisilmne ettekujutus?

    Laen hetkel plaanis võtta 25 aastaks, aga ca 7 aasta pärast tagasimaksta/objekt maha müüa.

    Seni on kuulda ainult "kollast" kriitikat panga baasintressiga variandi kohta, aga peale panga kasu äkki peitub seal ikkagi ka kliendi jaoks kasu? Hetkel tuleb panga baasintressiga variant 0,2 % kõrgem intress kui tavapärane Euribor+marginaal.
  • Selle panga baasintressiga variandi peamine häda on see, et sõltud täielikult panga suvast. Pank võib seda riskitegurit hinnata täpselt nii nagu jumal juhatab. Nordea EEK prime baasil laenudest on vist juba piisavalt juttu olnud.
  • kuna minul tuli vahe isegi suurem kui 0,2% nimelt 0,4% siis võtsin selle nn uue süsteemi järgi, väga täpselt seda aru ei saanud kust ja mille järgi seda võetakse aga kinnitasid et oma suva järgi seda ikka ei muudeta. Huvitaks ennastki, et kas täna soodsana tundunud tehing ka tegelikult õige valik oli ja kas tegu on ikka sama tootega mis Nordea EEK prime baasil laen?
  • Toote sisu peaks endale ikka enne selgeks tegema, kui kuhugi allkirja paned.
  • Mõelda võib ka teistpidi. Oletame, et pank tõesti ei muuda riskitegurit oma suva järgi vaid et tal on olemas vinge metoodika riski hindamiseks. Ehks siis kui sul sissetulek väheneb või tagatise väärtus langeb või kui riigis tööpuudus suureneb siis põrutatakse sulle kõrgem intress. Ja juhtumisi just siis kui on kõige raskem...
  • baasintressi koostamise metoodika panga sõnades:

    Swedbanki eluasemelaenu baasintress on Swedbanki poolt noteeritav baasintress, mis koosneb: Euriborist ja Eesti riigi majanduskeskkonna riskimäärast ja muutub lähtuvalt kliendi valikust kas iga 6 või 12 kuu järel.
    Majanduskeskkonna riskimäär on reitinguagentuuri Moody's poolt Eesti Vabariigile antud krediidireitingule vastava 7-aastase võlakirja intressimäära ja 7-aastase Euro intressiswapi intressimäära vahe. Eelnimetatud määrad arvutatakse aritmeetilise keskmisena kahe viimase aasta põhjal, võttes aluseks viis ühtlase vahega ajahetke.
    Panga poolt majanduskeskkonna riskimäära arvutamiseks kasutatavad 7-aastase tähtajaga võlakirja intressid ja Moody’se reitinguid on avaldatud uudisteagentuuri Reuters lehel.

    Üritasin sisendandmeid leida ja toodud metoodika põhjal baasintressi arvutada, aga ei tulnud nii lihtsalt kui lootsin ehk ei leidnud sisendandmeid ja ka arvutuskäik jäi segaseks.

    sleepy'le täpsustuseks, et minule tehtud pakkumises oli see nn uue süsteemi järgi laenu intress kallim 0,2 %.

    Cynic'le - samas kui olukord helgem, siis maksad vähem?
  • Aare, kui vähegi võimalik, vali AINULT EURIBOR! Panga baasintressiga tekib äärmiselt suur monkeybusinessi risk tulevikus. Nordea on siin olnud eriti tähelepanuväärne näide kus mõistliku taseme e EURIBORi ja Nordea Prime vahel on olnud lausa mitusada baaspunkti spreadi. Üks suur Eurotsooni astumise eelis ongi selles, et väikese riigi struktuuri pidamise risk kaob ära. Eesti risk jääb alati Eurotsooni riskist kõrgemale. See ei pruugi alati olla põhjendatud, aga kuna raha juhitakse finantskeskustest, siis seal on ikka ja alati Germany long poolel ja peripheral short poolel kui spreadide trademiseks läheb. Mistõttu ka Saksa yield väheneb ja äärealade yield suureneb. Peripheral sodi laksab alati räigemalt üles yieldi vaadates.

    Mina tajuks panga baasintressile allumist oma mugavustsooni märgatava vähendamisena ja kindlasti ei alluks sellele. Kui oleme Eurotsoonis, siis saagu osaks ka Eurotsooni hüved. Praegusel hetkel madal EURIBOR. Ära seda vga küll tee et lased panga ametnikul endale pähe istuda ja pangapoolne baasintress välja kirjutada.
  • Alati on mõistklik võtta laene mille intressi kordajaks on Tambovi konstant.
  • Juhul kui mina praegu ostaksin eluaset, ja peaksin seda finantseerima pangalaenuga, siis oleksin nõus 5-aastase fiksintressi laenu eest maksma kindlasti 4% intress.

    Mäletagem 6k EURIBOR'i ajalugu:



    El ole üldse välistatud, et vanad rekordid 5% juures ületatakse. Mäletagem, et eelmine buum oli deflatsionistlik kuna Hiina lisas aina rohkem odavat tööjõudu juurde. Järgmine buum võib tulla inflatsionistlik, ja EURIBOR võib kergesti hüpata mitme protensti võrra ja jääda kasvõi 6-7% vahemikku.

    Seega eelistaksin mina täna fiksintressiga laenu, aga muidugi mitte "iga hinna eest".
  • Heake küll, pole vist mõtet pead vastu seina taguda. Tahtsin näha, kas keegi mõne poolt argumendi ka toob :). Mängin erinevad stsenaariumid läbi enne kui kuhugi alla kirjutan.

    Järgnevaks 5-aastaks fiksamine võib isegi mõistlik olla. Aga minu meelest oli 5 a fiks intress 5% hetkel.
  • Ise just võtsin ka Swedist kodulaenu. Peale pikka arutamist otsustasin 3a fikseeritud Euribori kasuks. Nii et kolmeks aastaks maksan intressi 1,65 (marginaal) + 1,791 (3a Euribor) = 3,441% . Ca 3 aasta pärast on plaanis ka laen tagasi maksta. Eks siis paistab, kas tegin fikseerimisega õige otsuse või mitte. Swedbanki baasintressiga laenu välistasin koheselt, sest seljuhul võib pank sinuga praktiliselt oma suva järgi käituda, nii nagu heaks arvab.
  • aare13, raha põleb, mis juhtub intressiga kui raha põleb ?
  • 5 aastane EUR IRS kaupleb hetkel 2.05/2.06 - bid/ask vastavalt. päris hea äri see intressi fikseerimine...
  • Tegin siin väikese kalkulli, kui suur on tõenäosus pikema alusperioodi peale mängides võita.

    Aluseks kuu keskmine Euribor, andmed alates 2001. Igal kuul 6 k, 12 k Euribor ja 3, 5 aasta swap vs sama perioodi 1 kuuliste Euriboride keskmine. 5 aasta swap'i puhul siis jaanuari 2001 swap vs 1 kuu Euriboride keskmine jaanuar 2001 kuni detsember 2005.

    Tulemused:
    6 kuu Euribor vs 1 kuu - võidukaid kuid 16%, keskmine kaotus 0,31 %-punkti
    12 kuu Euribor vs 1 kuu - võidukaid kuid 27%, keskmine kaotus 0,48 %-punkti
    3 aasta swap vs 1 kuu - võidukaid kuid 25%, keskmine kaotus 0,62 %-punkti
    5 aasta swap vs 1 kuu - võidukaid kuid 2%, keskmine kaotus 1,03 %-punkti (üks võidukas kuu - juuni 2005 jäi 0,02% plussi).

    Näeme, et võimalusi mänguhuvilistele on, kui mängida kuni 3 aasta peale. Kaotuse tõenäosus on siiski märksa suurem ja üle kolme aastase (kogu laenuperiood) puhul on kaotus kindel.
  • Mustafa
    Kas kokkuvõtlikult siis nii, et mida pikemaks ajaks intressi fikseerid seda kehvemad väljavaated on ?
    Siis 6k parem kui 1 aasta.
    1 aasta parem kui 2 a jne
  • Ehk siis intressi fikseermine on pigem nagu loterii?
  • Olevipoeg,
    Loterii, milles shansid on tugevalt sinu kahjuks. Kui kogulaenuperiood on üle kolme aasta (nt kolmkümmend) siis pole shansse üldse.

    Miks seda üldse tehakse (mõtestatult) on juhtum kui võimalik kiire intressihüpe peaks sind pikali lükkama. Kuid üsna varsti maksad selle siiski ka sel juhul varuga kinni.
  • Seega parim kui pangast saan laenu 1 kuu Euribori peale, õige?
  • Minu arvates on fiks ja ujuvintressi võrdluses fundamentaalselt vale komakohti arvutada. Fiksintress kui selline on meelerahu ja rahalise planeerimise küsimus, puhas psühholoogia.
  • priitp
    Täiesti õige, enamus asju siin elus on "meelerahu ja rahalise planeerimise küsimus, puhas psühholoogia"
    Siin praegu küsimus, et kas ujud maailmaga kaasa või ostad ennast välja ;-)
  • Ma ei mõtle seda just päris nii, fiksintress on minu jaoks kindel summa igas kuus X aastat ette. Kui ma seda ette planeerin, ja mul see raha täna eelarves on, siis mind isiklikult ei huvita, et see võiks olla ka väiksem, et ma võiksin osta mõnes kuus 2 jäätise asemel 3, aga mind morjendab väga, kui ma mõni kuu ei saa jäätist üldse. Umbes nii :-)
  • Ehk siis intressi fikseermine on pigem nagu loterii?

    Pigem nagu sinu võistlus IRS-e välja kirjutava krediidiasutuse analytic desk-iga. Umbes sama, kui raskekaalu poksitšempioni vastu ringi ronida. :P

    Kaotuse tõenäosus on siiski märksa suurem ja üle kolme aastase (kogu laenuperiood) puhul on kaotus kindel.

    Korrektsuse huvides tuleks siin ära mainida, et Mustafa uuring hõlmab siiski vaid viimast kümnendit, kus globaalne intressitase on olnud langustrendis. Jah, ECB tegutsemisest ja makromajanduskeskkonnast lähtuvalt on EURO IRS-id periooditi (eriti aastatel 2006-2007) ka tõusnud, aga kümnendi üldine trend on siiski selgelt alla. Võrdluseks, kui 02.01.2001 oli aastane IRS 4,72% ning 5-aastane 4,96% siis täna on need vastavalt 1,45% ja 2,12%.

    Kui intressitrend peaks murduma, võib hea ajastusega soetatud IRS-i korral šansid olla märksa paremad, kui viimase kümnendi ajaloo põhjal ekstrapoleeritud tulemus seda indikeerib. Sõnaga "kindel" oleksin mina praegusel, võimalik et pöördelisel hetkel, märksa ettevaatlikum.
  • Skandinaaviamaades ja Soomes on fikseeritud laega eluasemelaene arvestatav osa (lehtedest loetu põhjal, on see kolmandik kuni kaks kolmandikku (mälu järgi) - igatahtes läbilõikes märkimisväärne osakaal võrreldes Eestiga, kus intressi fikseerimine on ikkagi üsna erandjuhtum.

    S.t see eeldab masstootena selle müümist, valmispaketina, mille juurde käib standardjutt, mille kohta peab ka ühiskonnas olema mingi laiemaltlevinud arusaamine. Teisiti ei ole võimalik nii suurt osakaalu ju tehniliseltki vormistada.
    Aeg-ajalt käib nurinat küll, et kas keegi tunneb kedagi, kes tunneks kedagi, kellel oleks see ülempiiri "kaitse" tegelikult käivitunud, s.t. sellest enammakstud summast oleks kasu olnud. Aga eks ta käib sellise rikkama turvalisema riigiga vist kokku.
    KUi tahame igavaks jõukaks põhjala riigiks, siis peaks ka varsti alustama ümbervormistamistega.
  • Veel üks ääremärkus: Kui keegi soovib tasuda stand-alone interest rate swap lepingu eest regulaarsete maksega, on tegemist rahalise kohustuse võtmisega ning IRS-i vahendav krediidiasutus soovib tavaliselt ka tagatissumma deponeerimist. Kui nüüd aga peaks toimuma swap-i omamise seisukohast soodne sündmus, ehk intressikeskkonna kiire halvenemine, võib sellega kaasneda ka inflatsioon ning swap-i kallinemisest saadava kasu võib tagatisdeposiidi reaalväärtuse kahanemine lihtsalt ära süüa.
  • Kas me tahame igavaks ja rikkaks põhjala riigiks või tahame hoops edukaks dünaamiliseks euroopa väikeriigiks nagu seda on näiteks Šveits ja Luxemburg?
    Isiklikult eelistaks teist varianti juba puhtalt seetõttu, et kahtlen sotsialistliku mudeli jätkusuutlikkuses.
  • intressi fix - minu silmis on tegu kindlustustootega
    kas keegi teab kedagi kes teab kedagi kes omab mõnda (kindlustus)toodet, mis on tasuta?
    mis ei tähenda, et tegu oleks mittevajaliku või mõttetu tootega - igale ühele oma, kuid siin ma küsiks, et mis kasu on hingerahust 1a (12k euribior) vs 3a (3a intressilagi) kui laenuperiood on nt. 25a?
    aga võtta intressifiks eesmärgiga turg üle mängida - see jääb ikka lotopileti tasemele (ok, tõenäosus suurem, lausa 50/50 :)
  • Ma põhiliselt näen, et ma võin rahus oma "karjääri planeerida".
  • Fikseerimisel on üks konks veel - fix perioodi kestel muutmine on kulukam, sest "pank teeb ise lepingud peale", vähemalt nii lahkelt seletati.

    Samas näiteks ei suutnud mu kodupank (mitte Swed-) isegi mingit hinnangut anda nende tasude suuruse kohta teatud tüüpiliste tehingute korrral. Sest mida ühe laenuga ikka nii väga teha saabki - lõpetada (teise panka kolida), osa tagasi maksta, natuke juurde võtta. Etteteatamisega nt. 3 või 6 kuud, vms.

    Nt sellise jutu peale vaevalt Soomes-Rootsis oleks valdav osa laenajatest intressi ära fikseerinud . Aga samas nad on seda millegipärast teinud. Elame üsna erinevates maailmades

    Üritasin ka rääkida võimalusest võtta 2 eri laenu - pool kogusummast fix intressiga pikemaks ajaks ja pool lühema ujuva intressiga. Aga selle peale ei süttinud teisel pool lambikest. Kuna otsest vajadust ei olnud, siis jätsin tookord sinnapaika.
  • Rainer.i, kui sina fikseerid laenu ütleme 5. aastaks, ostab pank endale interbank marketsilt 5-aastase IRS-i, mis maksab X ühikut raha. (Sinult kasseerib pank selle raha igakuiste osamaksetena sisse.) Kui nüüd intressid peaksid aga langema, kukub koos sellega ka panga omanduses oleva IRS-i väärtus summale Y. Ühesõnaga, kui sa soovid lepingumuudatust ja sel hetkel on Y < X, tahab pank sinult hüvitist (summas Z = X -Y), et nad ise rahaliselt ei kaotaks. Pmst saad selle "trahvi" suuruse seega igal ajahetkel ise ka välja arvutada, aga loomulikult ei saa Swedbanga laenuhaldur sulle selle suurust ette hinnata, sest ta ju ei tea, kui palju intressid langevad või kas nad üldse langevad.

    Eksisteerib muidugi ka võimalus, et intressitasemed hakkavad peale IRS-i soetamist hoopis tõusma ning sinu soovitud lepingumuudatuse hetkeks on X > Y ja pank seega omadega rahaliselt plussis. Nüüd arva ära, kas nad tulevad sulle ütlema, et ee... ...me maksame sulle natikese hüvitist? Tutkit brat! Istuvad vaikselt nagu kult rukkis. :)
  • Sorry, viimases lõigus peaks olema: X < Y
  • Tänan seletamast, umbes selleni jõudsin ise ka.
    Aga palju need intressidki kõikuda saavad - allapoole palju üle 1,5 ei anna minna, ülespoole nt. +2,+3,+4. Saaks nende puhul anda näit. risttabeli - mitu kuud etteteatamist ja võimalikud intressitasemed.
    A la kindlustuspakkumised: eri kindlustussummad, erinevad riskid ja omvavastutused, kuu või kvartalimaksega.

    Tegelikult paneb mind imestama see, et Soomes-Rootsis on selliseid lepinguid tehtud sedavõrd palju.
    Kas klienti lihtsalt ei huvita, kui suured võiks olla "ikka oi oi kohe tublisti suuremad tasud" hädaolukorra puhul. Süüdimatus?

    Sealne laenuvõtja võib ka vanematelt või vanavanematelt praktilist nõu saada, mitte nagu Eestis, kus üldjuhul ollakse oma esivanematest põlvnemise liinis kõige esimene generatsioon, kes selliseid tehinguid üleüldse teeb.

    Midagi siin ei klapi
  • Veel paar üldisemat märkust kogu teema kohta:

    1) Veel üks asi, mida IRS-idega jälgida, on eriperioodiliste IRS-ide hinnaerinevus. Sisuliselt peegeldab analüütikute ootusi intressikeskkonna suhtes. Näiteks 1 ja 5-aastaste EURO IRS-ide keskmine hinnaerinevus on ajalooliselt varieerunud vahemikus -0,046 protsendipunkti (24.11.06) kuni 1,403 punkti (12.11.2003). Keskväärtuseks on 0,795 punkti. Hetkel on see erinevus 0,67 punkti, kusjuures veel aasta tagasi oli see 1,6 punkti kandis. Seega on analüütikute lühiajalise intressitõusu ootus aastaga kasvanud pea 2,5 korda!

    2) Peale IRS-ide leidub muidki instrumente (ka turgudel kaubeldavaid), millega end intressikeskkonna halvenemise vastu kaitsta. Euro jaoks on valik kasinam, aga kui võtta eelduseks, et tänapäevases globaliseerunud maailmas ei saa riikidevaheliste baasintresside erinevused kasvada väga suureks, ilma et tekiks massiivne carry-trade, saab end intressitõusu vast hedgeda kasvõi USA Treasury short-idega (Sel juhul tuleb muidugi ka hoolitseda, et ka valuutarisk kaetud oleks).
  • Rainer.i, ega see soome/rootsi laenuklient eesti omast nüüd eriti targem ole küll. Need kes kõrgete intresside hetkedel (2001/2002, 2006) oma laenud fikseerisid, istuvad ka seal samamoodi tulise ora otsas ning ei saa nüüd ilma ööratut trahvi maksmata oma kalleid laene ei ennetähtaegselt tasuda ega refinantseerida.
  • Loomulikult, istuvad, aga kisa eriti ei kosta. Võibolla sellepärast, et pole viisakas? Või et turvatunne peabki palju maksma.

    Aga miks sel juhul nt. kolmandikku või poolt eesti, pigem vähemkogenenumatest laenuvõtjatest sellesama ora otsa ei istutatud?
    Lahkusest?
    Loomulikult siis oleks kuumaksed läinud üles ja sellega vähenenud max võimalikud laenusummad ning max võimalik mull...
  • Arvestuse kohta. Minu arvestus hõlmas ka tõusva intressitrendiga aegu. 5 aasta swap jäi plussi ühel juhul (juunil 2005, 0,02 %-p), pikemad swapid mitte kordagi. Mitte kordagi. Lootus sureb muidugi viimasena.

    Pikema perioodi puhul mitte ainult ei ole sinu vastas tugevam mängija, vaid sa maksad kinni ka tuleviku kõikumise riski.

    Kliendi jaoks on jah sisuliselt tegemist kindlustustootega ja selle ära kasutamine on veel vähem mõtekas kui kindlustamine ise - vajalik ainult siis kui oled sundseisus. Kindlustuse puhul suudan ma sundseisu ette kujutada - oled ostnud asja mille hävimine ruineeriks su majandusseisu katastroofiliselt. Aga intressitõus sind ju ei tapaks, sestap jääb siin meelerahu nimel pealemaksmine mulle kaugeks.

    Enamus inimesi muidugi kindlustavad ja fikseerivad, rikkamas ühiskonnas rohkemgi kui siin. Siis mõtlevad, kuhu kurat küll mu raha kaob ja ostavad Kiyosaki raamatu.
  • Intressitõus ei tapaks? Mis artiklid need ca 2007 siis ilmusid, et euribor on 4% ja ei jaksa enam laenu tagasi maksta? :)

    Mulle see Pealiku Treasury hedge eriti ei imponeeri. Carry trade'i ei pruugi ka siis olla võimalik teha, kui EUR intressid on kõrgemad, aga EUR järjepidevalt odavneb.. negatiivse stsenaariumi korral saad laksu nii laenust kui kindlustusest kui ostujõu langusest?
  • Minu arvestus hõlmas ka tõusva intressitrendiga aegu. 5 aasta swap jäi plussi ühel juhul (juunil 2005, 0,02 %-p), pikemad swapid mitte kordagi. Mitte kordagi.

    Kas ma mõistsin su arvutusmetoodikat õigesti, et kasutasid 01.01.2001 5Y swapi tulususe hindamiseks 01.01.2001 - 01.01.2006 EURIBORi aritmeetilist keskmist jne? Sel juhul pole tulemus sugugi imekspandav, sest lõpliku tulemuse saab tänaseks hetkeks arvutada vaid 2001-2005 aastatel välja kirjutatud swap-ide kohta ning nende aastate intressitasemed olidki keskeltläbi märksa kõrgemad, kui 2006-2010 omad. Üldiselt muidugi on su point õige - "maja" võidab kokkuvõttes nkn.
  • impendium, kui EURjärjepidevalt odavneb (USD suhtes), oled sa USD-is nomineeritud väärtpaberis (nt: TBT) Treasuryt shortides ikkagi või sees. :) Worst-case stsenaarium sinu jaoks oleks sel juhul see, kui eur intressid rallivad, usd intressid langevad ja eur kallineb usd suhtes. Selline kombinatsioon aga ei ole loogiline!
  • Aga teeme kalkulli. 1 miljoniline laen 30 aastaks 1 kuu Euribori alusel marginiga 2%. 1 kuu keskmine Euribor Euro ajaloo jooksul on olnud 2,87%, arvutame 2,9-ga. Kuumakse tuleb 5307. Kui 1 kuu tõuseks oma ajaloolisesse tippu 5,02% peale (8 okt 2008, ainuke päev üle 5%) siis peaks juurde maksma 355 kr/kuus, kui asud perioodi keskel. Kui oled alguses siis 710, lõpus 0.

    355 kr/kuus on mu meelest üleelatav summa inimesele, kes maksab niikuinii 5300 kroonist kuumakset.

    Nimetet juurdemaks on ajutine. järgmisetel perioodidel maksad jälle vähem. Sellise kõikumise tasakaalustamine läheb aga maksma (kogu laenuperiood):
    6 kuu puhul 16'000 kr
    12 kuu puhul 24'000 kr
    3 aasta puhul 37'000 kr
    5 aasta puhul 62'000 kr
    30 aasta puhul 113,000 kr

    Seejuures lühem alusperiood ei tasakaalusta kõikumist suurt midagi, nt 6 kuu puhul on keskmine parim võimalik edu vaid kolm kuud. Ainult viimane, 30 aasta swap, pakub täiesti kõikumistevaba intressi. Must rahuliku une sõpradele.
  • PeaLik,
    Metoodikat mõistsid õigesti, 3 aastaste puhul võrdlesin ka 2006 aasta swappe, mil Euribor järsult tõusma hakkas. Ka see aasta on kokkuvõttes miinuses. Tõsi, septembris 2005 oleks terve rasvase %-punkti taskusse pannud (1,07%) kui oleks ette teadnud. Shansid on siiski sitad, 25%. 2007 aasta andmeid ei leidnud, kuid trendi vaadates tundub, et see oleks tulemust pigem alla tõmmanud, nii 22% peale.

    Teadlik mängur võib muidugi mängida ka maja vastu, aga ainult selle kindla perioodi peale ja oma shansse adudes.

    30 aastase kodulaenu võtja peaks aga neid otsused tegema kümneid, kui mitte sadu -> 1 kuu, 1 kuu, 1 kuu (32 korda järjest), siis lock 3 aastaks täpselt õigel hetkel võidu tõenäosusega 22%, siis 1 kuu, 1 kuu (43 korda järjest), siis lock 1 aastaks võidu tõenäsusega 32%, 1 kuu 1 kuu jne jne, miinus ümbervormistamise kulud.

    Neli korda järjest 3a lockiga täkkesse panemises täenäosus on 0,2%. Ümbervormistmise kulud juurde - ütleme, et selle stsenaariumiga plussijäämine on... vähetõenäoline ;)

    Teisiti sõnastades - võttes 20...40 a laenu võimalikult lühikese alusperioodi peale võidate üle 99,9% tõenäosusega.
  • Kokkuvõtlikult võiks siis öelda, et meil on võrreldes põhjamaadega kõvasti vedanud, et 6k EURIBOR-i pealt laenamine meil tavaks on saanud :-)
  • Olge nende tõenäosuste hindamisega siiski ettevaatlikumad. Pole võimatu, et me elame üsna pöördelisel hetkel ja viimase kümne (või koguni kolmekümne) aasta intressitrendide ekstrapoleerimine tulevikku ei anna ühel päeval enam usaldusvääret tulemit.

    US 10-Year Treasury Note Since 1962:
    US 10-Year Treasury Note Since 1962

    1 month Euribor chart, all time:
    1 month Euribor chart, all time
  • Lisaks veidi õudust reede päraslõunasse: Euro 1 kuu Euribori eelkäija tase oli 31.12.1992 näiteks 8.903;
    1992 kevad ja vara suvi möödus tasemel 9.750
    Kas just sellist littrit kartma peaks aga viimase 20 aasta jooksul on 1 kuu intress kolmel korral 5% peale ja üle selle jooksnud.
  • to b-unit: millest Sa räägid, 20 aasta jooksul kolm kuud üle 5% pole mingi näitaja!
    2008 teisel poolel oli 6 kuu euribor üle 5%, kõik kellel oli laen 6 kuu euribori vastu maksid vähemalt kuus kuud järjest üle 5% euribori.
    Lisaks veel marginaal.
  • USA dollar on Euro suhtes odavnenud keskmiselt 1,5% aastas viimase 40 aasta jooksul. 71 aastal maksis 1 dollar 29,2 eesti krooni, kui piltlikustada.

    10 aastase swappidega mängides pead kaks korda järjest väga hästi täkkesse panema. Ja mitte lihtsalt paremini kui "maja" vaid 1 kuu Euribori ja 10 aasta swapi vahe (ca 1,5 pp) võrra paremini kui maja. Kohe väga hea käsi peab olema.

    Ära PeaLik valesti aru saa. Kindlasti on sul õigus mängida nagu soovid.
  • Ei, ma ei tahtnud kindlasti swap-idega mängimist soovitada! Viitasin vaid, et hetkel maailma intressikeskkonnas toimuv võib pikas perspektiivis murranguliseks suunamuutuseks osutuda. Midagi rohkemat ma jutu sisse pannud pole.
  • ...ühesõnaga, ma mitte ei üritanud oponeerida Mustafa jutule, vaid soovisin pehmendada mõnd liigtormakat järeldust. Üldiselt on minu arust IRS-idega lugu nii nagu kõigi teiste struktureeritud rahaturutoodetega - kui pakutakse, jookse eemale. Ning mida keerulisem toode, seda kiiremini ja kaugemale jookse.
  • Ooh
    ise nordeast laenu 6kuu eiruobir, hetkel. 2.5% koos marginal
  • Pistke korrakkvs perse asemel nägu välja, siis selgub, et ka pankurd on ka nimesed.

Teemade nimekirja