Riigieelarve - kuidas see süsteem töötab?

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kõik on kuulnud sõna "riigieelarve", kuid kas ka kõik aru saavad, kuidas see süsteem tegelikult funktsioneerib, on kahtlane. Mina igatahes tunnistan, et olen see loll ja ei saa aru. :) Ok, kindlasti on võimalik otsida vastavaid tekste ja sealt vastused välja peilida, kuid arvan, et "köögipoolt" puudutavas ikkagi ei leiaks vastust üldistes tekstides. Seega on ehk parem, kui loll siin küsib ja mõni tark vastab.

    • Eelarves määratakse ära kulutuste suurused, see on vist ainuke ja kindel üldteada fakt. :) Kas raha tuleb eelarveaasta kulutusteks samal aastal, st et jooksvalt koguneb ja jagatakse jooksvalt laiali? Vist selline variant ei ole, et aastal 2010 kogutakse aastaks 2011?
    • Sellele küsimusele vist ei leiakski niisama vastust. Kuidas raha jagamine riigiasutustele reaalselt välja näeb? Pidevalt laekub riigi käest midagi aasta läbi?
    • Mõisted: ülejääk, tasakaal ja puudujääk. Puudujääk on see, kui kulutatakse vastavalt eelarve plaanile, kuid tulusid ei tiksu nii palju peale, et jooksvalt neid kulusid katta? Siis tekib küsimus, et kas saab kulutada seda mida pole või saab kulutada seda, mis laenatakse lisaks?
    • Kuidas raha liikumine välja näeb? Inimesed maksavad makse ja lõive jne. Raha koguneb näiteks Maksu- ja Tolliameti, Keskkonnaministeeriumi ja Maanteeameti kontodele. Kas need riigiasutused annavad kogunenud raha mingile ülemuslikule asutusele edasi (näiteks Rahandusministeerium)? Mis on selle ülemusliku asutuse nimi ja kus seda kogenenud raha hoitakse? Swedbanki ja SEB arveldusarvetel? Või oletades, et näiteks Keskonnaministeerium on meil selline vaeseke, inimestelt saadavate maksude ja lõivude tõttu ta ise ennast majandada ei suuda, siis kas ta üldse kannab inimestelt saadud raha sellele ülemuslikule asutusele edasi või jätab kõik endale ja riigi käest saab veel lisagi?
    • Mis asutus riigieelarve papi välja jagab teistele riigiasutustele? Rahandusministeerium? Ja väljajagatav raha seisab Eesti Nordea ja Swedi arveldusarvetel? Pikalt raha üldse nii seisab? Kas riigil on ka eelistusi, millistes pankades ta oma raha hoiab?
  • Valitsus on teatanud, et saame lähema kuu aja jooksul uue riigieelarve tänu lisaeelarvele. Mul on kaks küsimust riigirahandust jagavatele kaasfoorumlastele:

    1) Lisaeelarves räägitakse hoolega sellest, kuhu raha kulub. Räägitakse erinevatest ettevõtlusele mõeldud toetustest, aktsiisilangetustest ning nende vahel korraga maksete peatamisest teise sambasse. Kas viimase näol pole tegu hoopis riigieelarve tulude poolt parandava tegevusega, mis kogemata ühtsesse ritta on sattunud?
    https://www.err.ee/1071564/helme-esitab-lisaeelarve-valitsusele-aas-lubab-karpeid

    "Laevanduse mõttes on plaanis muuhulgas vajadusel toetada laevafirmat Tallink, näiteks võttes ettevõttes ajutiselt 150 miljoni euro eest osalus. Samuti on kavas näiteks toetada elumajade renoveerimist ja kirikuid, vähendada digiväljaannete käibemaksu, langetada gaasi, elektrienergia ja ka diislikütuse aktsiisi. Samuti on valitsus kokku leppinud, et sarnaselt eelmise kriisiga peatab riik ajutiselt sissemaksed teise pensionisambasse."

    Kõlab, nagu sissemaksete peatamine oleks analoogne kütuseaktsiisi langetamisega.

    2) Ma ise pole seda lisaeelarvet näinud, kuid meedia andmetel on lisaeelarve maht ca 2,6 BEUR, lisaks oodatakse aasta lõpuni maksulaekumise vähenemist 1,5 BEUR. Kas see laekumiste vähenemine sisaldub hoopis uues lisaeelarves või lisandub sellele? Samas pole ma leidnud peale P2S maksete peatamise ühtegi katteallikat - kas seekord tehakse eelarvest ainult kulupool ja tulupool jäetakse ära või sellest viimasest lihtsalt ei räägita?
  • Mul on hea meel et Velikij esitas selle küsimuse, ma ise olen viimastel päevadel lugenud uudiseid , kuulanud raadiost pideval uudiseid ( tiksub taustaks), aga pole siiani aru saanud millega need lubadused kinni makstakse, laenuga vist aga täpsemalt pole sittagi aru saanud, tunne oleks nagu lühikese aruga karul.
    Palun spetsid valgustage lihtsurelikke, kes selle arve lõpuks maksab???
  • erkki_1
    Mul on hea meel et Velikij esitas selle küsimuse, ma ise olen viimastel päevadel lugenud uudiseid , kuulanud raadiost pideval uudiseid ( tiksub taustaks), aga pole siiani aru saanud millega need lubadused kinni makstakse, laenuga vist aga täpsemalt pole sittagi aru saanud, tunne oleks nagu lühikese aruga karul.
    Palun spetsid valgustage lihtsurelikke, kes selle arve lõpuks maksab???


    Küsiti, kes arve lõpuks maksab (mitte kust laenu saab). MEIE
  • Ütleme siis nii, et kinni maksab see, mis maksab kinni kõik laenud igal pool - majanduskasv - kui ta tuleb. Mõnel pool tuleb, mõnel pool ei tule kunagi.
  • erkki_1
    Mul on hea meel et Velikij esitas selle küsimuse, ma ise olen viimastel päevadel lugenud uudiseid , kuulanud raadiost pideval uudiseid ( tiksub taustaks), aga pole siiani aru saanud millega need lubadused kinni makstakse, laenuga vist aga täpsemalt pole sittagi aru saanud, tunne oleks nagu lühikese aruga karul.
    Palun spetsid valgustage lihtsurelikke, kes selle arve lõpuks maksab???


    Aga ma valgustan sind. Valitsuse defitsiitne kulutamine lisab majandusse lisaraha. Ükskõik kuidas selles tavainimese jaoks keerulikus rägastikus orienteeruda, ta teeb seda. Riigi võlakirju võiks vaadata nagu tähtajalisi deposiite süsteemis ja keskpanga reserve siis tavadeposiidid (nõudmiseni hoiuseid). Kõik, kes räägivad keskpankade tohutust rahatrükist, mõistavad üsna vähe, mis toimub. No soovitan näiteks sellist mõtteaharjutust. Kui kommertspangad vähendavad tähtajalisi hoiuseid ja muudavad need nõudmiseni hoiusteks, siis miks keegi ei karju "rahatrükk", täpselt sama toimub sisuliselt siis, kui keskpangad ostavad valitsuse võlakirju, süsteemis, suureneb likviidsus. Kui valitsused peaksid kõik võlad ära maksma, siis peaksid nad kõik raha ka "ära maksma". Siin ei ole tegemist inimesele harjumusliku majapidamise võlaga, mis tuleb ära maksta ja sellest võlguvõtmisest süsteemi juurdetekkinud raha ka kaob süsteemist. Valitsustega ei ole nii. Valitsused tavaliselt ei maksa oma võlgasid ära, nad rullivad need järjest edasi. Arengumaad, mis välisvaluutas laenavad tihti ka maksavad oma võlad ära, aga sellega kaasneb tohutu kannatuste rada nende riikide elanikele, mulle teadaolevalt pole see kunagi teisiti olnud üheski riigis, mis välisvaluutas laenanud on.

    Euroga on natuke teine lugu, päris meie oma raha ta justkui pole, mida saaksime suvaliselt väljastada, samas "on euro meie raha" nagu üks sotsiaaldemokraat mulle ütles, kui talle olin rääkinud monetaarsest suveräänsusest. Praegu kulutab meie valitsus klahvidele vajutamisega pangakontosid krediteerides ja pumpab majandusse raha, selline on asja sisuline pool. Komisjon on riigiabi reeglid ettevõtetele hästi paindlikuks teinud ja sisuliselt öelnud, et piiranguid pole valitsuse eelarvele, andke minna ja kulutage nii palju nagu heaks arvate. Euroopa Keskpank hoolitseb selle eest, et intressid ei tõuseks valitsuste võlale. Siim Kallas arvas, et 9 miljardit on vaja valitsusel defitsiitselt kulutada, mina nii täpselt öelda ei oska, aga olgu või 100 miljardit, ragastamisega probleeme ei teki.

    Selliseid jutte, et meie lapsed peavad meie pillerkaare kinni maksma, ei ole mulle mõtet rääkida. Meie lapsed saavad tarbida seda, mida nad on võimelised tootma. Mitte keegi ei saada ajas kaupu ja teenuseid tagasi sellepärast, et USA kulutas tohutult defitsiitselt 2. Maailmasõja ajal. Valitsuse finantsid ei tööta sarnaselt majapidamisele. Trump ütles kuldsed sõnad: see on meie valuuta ja sellepärast me saame seda teha. Olgu selle oranži fašaga kuidas on, aga sellest ta saab aru. (ma ei pea teda fašaks, termin pärineb Kaur Kenderi repertuaarist, kes ütles: Trump on faša :) minu meelest naljakas)
  • Kristjan1
    Siim Kallas arvas, et 9 miljardit on vaja valitsusel defitsiitselt kulutada, mina nii täpselt öelda ei oska, aga olgu või 100 miljardit, ragastamisega probleeme ei teki.


    No võtaks siis juba rohkem, igale Eesti kodanikule üks miljon kodanikupalka.

  • Eelmine aasta meie SKP seal 28 miljardi kandis vist oli, umbes kolmandiku sellest arvab Kallas vaja minevat. Iseenesest oleks tegemist väga suure defitsiidiga, aga ta ilmsellt mõtleb, et kasv on aneemiline ja ebakindlus on suur tuleviku ees. Kui selle viiruse kulgu jälgida ja majanduses toimuvat, siis ma välja teda ei naeraks. Muidugi defitsiit ei oleks enam kolmandik, vaid suurem, sest sel aastal majandus kindlasti langeb.
  • mrk
    Üks
    Kaks
    Kolm

    Ei, ma ei suutnud end vist päris täpselt väljendada. Proovin veelkord ja lihtsamalt.
    See, mida mrk kirjeldas, oli lihtne ja selge ning sellega olin ka mina väga hästi kursis. See on avalik info, üks miljon lisakulutusi riigieelarves, üks miljon võetud laenu. Tulud ja kulud on tasakaalus nagu riigieelarves ikka. Ei ole raketiteadus, tavaline excel. Aga ülejäänud kuni 3,6 BEUR?

    See, millest ma aru ei saa vaatamata Kristjan1 põhjalikule selgitusele (aitäh, Kristjan1, ilma arooniata, Sinu postitused on väga harivad!), on see, kuidas saab valitsus kulutada 3 miljardit eurot nii, et sellele pole üldse katteallikaid? See on see, millest minu väikese karu aru aru ei saa.

    Ma tean, et teoreetiliselt saab seda raha leida mitmel moel. Saab emiteerida võlakirju ja võtta laenu. Saab kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid. Euroopa Liit saab anda erakorralist rahalist abi. Saab teha kärpeid mõnes muus kulutamise valdkonnas (näiteks haridus ja sotsiaalsfäär), aga see hästi ei sobi, sest partei ja valitsus on öelnud, et nemad kärpima ei hakka. Lõpptulemusena saab tõsta makse, eriti käibemaksu. Ja võimalik, et mingi variant on veel, mis kohe meelde ei tule.

    Niipalju kui ma olen aru saanud st meediast lugenud, pole ükski neist variantidest lisaeelarve tulude poole peal kinnitatud. Aga võib-olla ongi seekord kõik teistmoodi ja valitsus saab kulutada nii, et tal pole vaja isegi võlakirju emiteerida, muudest variantidest rääkimata, lihtsalt kulutab? Uus aeg ja uued reeglid?
  • Kõigile kättesaadaval mrk viidatul artiklis on kirjas:

    "Covid-19 mõjude leevendamiseks mõeldud laen katab osa Eesti suurenenud kuludest, nagu täiendavad otsesed kulutused tervishoiusüsteemile ja kodanikukaitsele, hüvitis töötajatele..."

    Aga ülejäänud osa? Kuidas see kaetakse?
  • Eks seal on küsimus detailides. Tulu poolel räägitakse 1+ mld laenust (millest 0.95mld juba võeti) ning 1.3 mld reservidest. Kulu poolel on suurim komponent nt Kredexi käendus kommertspankadele mahus 1 mld, mis ei ole day1 cash outflow, vaid hüpoteetiline kohustus mida ilmselt modelleeritakse üle pikema ajahorisondi mingi tõenäosusega.
  • mrk
    Eks seal on küsimus detailides. Tulu poolel räägitakse 1+ mld laenust (millest 0.95mld juba võeti) ning 1.3 mld reservidest. Kulu poolel on suurim komponent nt Kredexi käendus kommertspankadele mahus 1 mld, mis ei ole day1 cash outflow, vaid hüpoteetiline kohustus mida ilmselt modelleeritakse üle pikema ajahorisondi mingi tõenäosusega.

    Vaidlen vastu. Isegi juhul, kui tegu on Kredexi käendusega, siis see on ju kulu ja sellel peab olema ju katteallikas? Jah, see ei tule kohe sulas välja käia, aga ta on ikkagi olemas. Või tänapäeval ei pea enam olema?

    See artikkel ei päde hetkel enam ka mitmel muul põhjusel:
    "Eestil on rahandusminister Martin Helme sõnul 1,3 miljardi euro jagu likviidseid vahendeid..."
    Ma ei räägi likviidsusest rahakäibe mõttes. Ma räägin tulude ja kulude tasakaalust eelarve mõttes. Ja sellest, et viidatud artikkel kajastab kulusid kordades väiksemana.

    "Rahavajadus koosneb mitmest osast: esiteks langeb majanduskasv tänavu nulli või kolme protsendiga miinusse, seda juhul, kui ühtegi vastumeedet ei tehta. Ühtlasi langeb maksulaekumine vähemalt 400 miljoni euro võrra..."
    Ütleme viisakalt, et tegu on ekslike andmetega. Maksulaekumine väheneb 1,5 miljardi võrra ja majanduskasv ei jää nulli, vaid langeb rahandusministeeriumi hinnangul 8%.

    Long story short - minu jaoks pole see üheainsas äripäeva artiklis avaldatud info a) ajakohane, b) piisav.
    Väidan jätkuvalt, et valitsus lihtsalt varjab lisaeelarve tulude poolt oma rahva eest kui isegi LHV foorumis ei osata öelda kulude katteallikaid.
  • Pandeemia teemasse postitasin, et Jefferies inv. panga maj. teadlased ootavad UK 2020 SKP languseks -18%.
    Rah.min. ootab EVs -8%.
    Majandused on muidugi erinevad aga võimalus on, EV teeb näit. -14%. Siis jälle vaja raha leida eeldatavasti.
  • opex
    Pandeemia teemasse postitasin, et Jefferies inv. panga maj. teadlased ootavad UK 2020 SKP languseks -18%.
    Rah.min. ootab EVs -8%.
    Majandused on muidugi erinevad aga võimalus on, EV teeb näit. -14%. Siis jälle vaja raha leida eeldatavasti.


    Eks see prognoos tasapisi muutub. Nädala alguses oli veel selline jutt: "Rahandusministeerium prognoosib käesolevaks aastaks 3-protsendilist majanduslangust."
  • Lugesin selle dokustaadi läbi ja otsisin siit-sealt infot juurde. Esialgne tees töötab.
    Praegune lisaeelarve ei ole muud, kui teatud poliitiliste lubaduste elluviimiseks sobiva hetke leidmine (niisama ei saa, need on kulukad) ning tuleviku-eelarvetele raamistiku loomine. Kui asi läheb nii hapuks, nagu osad räägivad, siis me näeme veel sel aastal ka teist lisaeelarvet ja tõsiseid kärpeid. Hetkel on eelarve tehtud ühe kvartali perspektiiviga, et kohe tuleb päike välja ja kõik hakkab hästi minema.
    Nii et minu mure katteallikate puudumise üle on asjatu. Elatakse kvartal korraga ja kui asi läheb hullemaks, siis tehakse uus lisaeelarve ja otsitakse uued katteallikad, aga praegu püütakse mitte paanikat külvata ja aasta lõpuni ulatuvaid reaalseid prognoose teha. Mis, muide, võib isegi õige taktika olla, eks sügisel paistab.

Teemade nimekirja