Eesti maksusüsteem

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • siin foorumis ei ole veel spetsiaalset Eesti maksusüsteemile pühendatud teemat ... teen selle lahti ja ootan huviga arvamusi

    alustuseks tänase Riigikogu istungi stenogramm, kus rahandusminister Maris Lauri vastab Riigikogu liikmete küsimustele Eesti maksusüsteemi osas (postitamise hetkel istung veel käib ... seega stenogramm täieneb jooksvalt).

    http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1421067454

    Priit Toobal
    Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Kõigepealt ei alahindaks ma Eesti inimese arvutamisoskust. Olen täiesti kindel, et kui oskad arvutada 20%, siis oskad ka teisi protsente sealt võtta, kui näiteks on tegemist astmelise tulumaksuga. Teie erakond on astmelise tulumaksu kohta öelnud, et astmeline tulumaks esindab tüüpilist sotsialistlik-kommunistlikku mõtteviisi, mille tulemuseks on ühiskond, kus kõigil on enam-vähem vilets elada. Ometigi lähevad Eestist inimesed just nendesse riikidesse paraku, kus on astmeline tulumaks, näiteks Soome, Rootsi, Saksamaa. Kas te julgete nimetada siin saalis, et needsamad, näiteks eespool nimetatud riigid, Soome, Rootsi, Saksamaa, on ühiskonnad, kus kõigil on enam-vähem vilets elada? Aitäh!

    Rahandusminister Maris Lauri
    Ma arvan, et Eesti inimesed lähevad Soome tööle mitte sellepärast, et Soomes on astmeline tulumaks, vaid sellepärast, et Soomes on tööd saada. Majanduskriisi ajal oli Eestis tööd väga keeruline saada. See oli üks põhjus. Teine põhjus on see, et Soome palgatasemed on kõrged. Kui meie kehtestame oma madalate palkade juures astmelise tulumaksu, siis mina ennustan, et meie inimesed lahkuvad veelgi rohkem Soome tööle. Eriti need inimesed, kes teenivad hästi meie oludes,ehk näiteks IT-sektori töötajad, arstid, tublid kõrgelt kvalifitseeritud töölised jne. See ei ole hea lahendus. Tänan!
  • http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/vabariigi_kodanikud/saated/caf42da0-6c44-456c-8be2-bc6bba515f20

    "Vabariigi kodanikud" maksusüsteemile pühendatud saade novembrist 2014 - stuudios on ettevõtja Indrek Neivelt, Äripäeva arvamustoimetuse juht Vilja Kiisler, investor ja ärimees Heldur Meerits ja tarkvaraettevõtte Nortal juht Priit Alamäe.

    Lühikokkuvõte siin - http://uudised.err.ee/v/majandus/1afae0a0-a89a-41e4-8c7a-a2e3d4ad0635
  • http://meieraha.ee/?page=main&year=2014#

    visualiseeritud kalkulaator, mille abi saab vaadata - mida maksude suurendamine-vähendamine riigieelarve seisukohast kaasa toob
  • See Lauri vastus on hea. Toopalli teemapüstitus vastav mehe vaimsele võimekusele ja Lauri vastus- mine poiss persse ilma labaseks minemata. Palun veel selliseid tegelasi riiki juhtima.
  • Rääkides palga maksustamisest oleks vaja eelkõige tehnilist muudatust - hetkel meil kehtiv palgafond oleks vaja ümber nimetada brutopalgaks ja sellega seoses väheneks kohe automaatselt sotsmaks (33% --->25%), tulumaks oleks 20%, töötukindlustusmaks oleks vaja teha ka brutopalgast 2-3% ja see palgasüsteem oleks võrreldav teiste riikide palgasüsteemiga ja enamik Eesti palgasaajaid ( kellest ma väidan, et finantsiliselt on kirjaoskamatuid ca 80%) hakkaks ehk aru saama, et Eesti keskmine brutopalk pole võrreldes Soomega mitte 3,2 kordne vaid 2,5 kordne!
  • siis kui inimene näeb tööandja palgafondi tekib uhkem tunne? see oleks asja point?

    kedagi ei koti see brutopalk.
  • usd
    siis kui inimene näeb tööandja palgafondi tekib uhkem tunne? see oleks asja point?

    kedagi ei koti see brutopalk.

    kotib küll, siis inimene saab aru, palju riik talt tegelikult ära koorib enne kui palga kätte saab.
  • Teiste riikide palkadega 1:1 võrdlemine on üks jube ikaldus. Neil on enamasti sedavõrd palju igasugu erandeid, et ükski mõistlik arvutus ei anna tõde. Ainult statistikaga saab midagi ära teha stiilis: brutopalk X => netopalk Y (efektiivne maksumäär z%). Meilgi on erandeid, aga oluliselt vähem.

    IRLi tulumaksu reformi idee on muidugi ka üks kole krokodill. Täielik värdarvutus millega sisuliselt identse tulemuse saab praeguses süsteemis pisut maksumäära ja tulumaksuvaba miinimumiga mängides.
  • Kui see tehniliselt võimalik oleks, siis ma näeks hea meelega, et kogu töötaja palgafond kantakse talle iga kuu täies mahus kontole ja siis sealt läheb otsekohe miinusmärgiga pool minema, selgitusega a la "Sinu osa riigipirukasse". Äkki siis tekiks inimestel "riigiga" vähe isiklikum suhe kui igaüks saaks oma konto väljavõttelt kokku lugeda, palju maksudena minema rändas. Samamoodi oleks tore kui iga kaardimaksega näidataks ära KM, aktsiisimaks jne.

    Praegu on lihtsalt liiga tugev kontrast nende vahel, kes maksuraha maksavad ja kes seda kulutavad. Alustades ametnikest ja poliitikutest ja lõpetades vallasekretäriga, kellele tundub, et tema töökoha säilimine on maailma keskpunkt ja tema küll päris tööle minna ei saaks. Isegi suure osa tööl käivate maksumaksjate arvates tuleb raha põhiliselt mitte nende taskust, vaid...riigieelarvest.
  • KM näidatakse iga ostutšekil eraldi. Ei meenu ÜHTEGI juhtumit kus tavajorss oleks väga huvi tundnud selle rea kohta kviitungil. On oluline, et summa lahtkirjutatakse lahti per osised, kuid kas neist ka keegi aru saab taandub siiski oskustele ja haridusvõimekusele.
  • winger - praktilises mõttes on sul kahjuks õigus. Et kohale jõuaks, peaks iga tehingu juures olema üks apla näoga ametnik, kes käpa sügavalt inimese rahakotti ajaks ja oma osa ära võtaks. Vajadusel iga osa eraldi ja kommentaariga. Näiteks küsid baaris õlle. Kollaste hammastega jorss ilmub välja. Kõigepealt ajab käpa sulle taskusse kommentaariga "Alkoaktsiis. Selle eest soovib kohalik omavalitsus sulle häid jõule". Siis võtab teise roundi, "Käibemaks. Selle eest kirjutab Statistikaameti ametnik nr. 172 pool lk uut juhist, mille kohaselt peab igakuiselt õlletarbimise kohta aru andma". Arvad, et võid juba lonksu võtta, aga käsi läheb uuesti rahakotti: "Käibemaks aktsiisimaksult. Selle eest viib ametnik endale kohvi koju. Sest see on normaalne, kõik viivad". Et suur osa populatsioonist aru saaks, peaks lõpuks veel lõuga ka andma ja ütlema, et "Liiga odava õlle ostsid, politsei jaoks ei jätkunud".
  • Blink
    Kui see tehniliselt võimalik oleks, siis ma näeks hea meelega, et kogu töötaja palgafond kantakse talle iga kuu täies mahus kontole ja siis sealt läheb otsekohe miinusmärgiga pool minema, selgitusega a la "Sinu osa riigipirukasse".


    Inimene peaks ikka ise oma pisikeste käekestega iga kuu TSD ära täitma ja selle 40-43% oma sissetulekust EMTA kontole üle kandma ...ja siis veel allesjäänud osast kümnendiku endale puhkusefondi kõrvale panema. Selle peale saaks "elu maitse" suhu küll.

  • Blink
    Kui see tehniliselt võimalik oleks, siis ma näeks hea meelega, et kogu töötaja palgafond kantakse talle iga kuu täies mahus kontole ja siis sealt läheb otsekohe miinusmärgiga pool minema, selgitusega a la "Sinu osa riigipirukasse". Äkki siis tekiks inimestel "riigiga" vähe isiklikum suhe kui igaüks saaks oma konto väljavõttelt kokku lugeda, palju maksudena minema rändas. Samamoodi oleks tore kui iga kaardimaksega näidataks ära KM, aktsiisimaks jne.

    Praegu on lihtsalt liiga tugev kontrast nende vahel, kes maksuraha maksavad ja kes seda kulutavad. Alustades ametnikest ja poliitikutest ja lõpetades vallasekretäriga, kellele tundub, et tema töökoha säilimine on maailma keskpunkt ja tema küll päris tööle minna ei saaks. Isegi suure osa tööl käivate maksumaksjate arvates tuleb raha põhiliselt mitte nende taskust, vaid...riigieelarvest.


    See on tegelikult hädavajalik ja kui see kord sisse viia, siis võib olla enam ei valita ka neid tolasid ja kloune riigikogusse, vaid kedagi asjalikku.
    Ma sain hiljuti hoiatava kogemuse osaliseks, kui sattusin kuskil olengul jutustama ühe tuttavaga ja teemaks tuli mingi riigipoolse dotatsiooni teema. Minu suureks üllatuseks deklareeris see tuttav, keda ma nagu kõige rumalamaks inimeseks ei pea, et selle raha maksavad ju riigile tööandjad, et see on nagu tööandja maks, teda huvitab vaid see summa, mis tema kontole iga kuu laekub, mis muust rahast saab teda ei huvita. Mul kukkus suu lahti selle peale. Ilmselt mõtlevadki paljud inimesed niimoodi ja valivad Tanel Talved ja Aunasted riigikokku, et las toimetavad selle pahadelt tööandjatelt võetud rahaga.
  • PeaLik, see on ohtlik! Väga ohtlik! Nii hakkavad koristajad ja taksojuhid olema hõivatud TSD täitmisega. Kes siis nende tööd tegema hakkab? Ibrahim Indoneesiast?
  • puhkjapojad1
    See Lauri vastus on hea. Toopalli teemapüstitus vastav mehe vaimsele võimekusele ja Lauri vastus- mine poiss persse ilma labaseks minemata. Palun veel selliseid tegelasi riiki juhtima.


    Maris Lauri blogi peale eilset Riigikogu istungit :)

    https://mlauri.wordpress.com/2015/01/12/maksustamisest-veel-kord-seekord-pikalt/

    Jälgides Reformierakonna oponentide arvamusavaldusi maksustamise osas ning peale Keskerakonna arupärimisele vastamist Riigikogus, otsustasin veel kord käia üle mõningad maksustamise põhitõed. Seda lihtsalt seetõttu, et mulle tundub, et nii mõnegi oponendi jaoks on maksustamisega seotud asjaolud segi nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul.
  • Aina kurdetakse, et tööjõu maskukoormus on liiga kõrge. Kas saaks palun mõned näited kus see oluliselt madalam on? Soovitavalt võrreldavast riigist, või kuskilt mille poole me püüdleme.
    Kunagi varem sai lhv foorumis läbi käidud Saksamaa maksud töötajale. Osutusid Eesti omadest kõrgemaks.
    Minule igal juhul printsiibina meeldib reegel, et oma sotsiaalkulud maksavad töötajad ise (võib olla ka osaliselt solidaarselt). Aga siit tuleki lihtne valik: -> kas vähem "sotsiaali" või vähem makse.
  • Blink
    selgitusega a la "Sinu osa riigipirukasse".

    Mis ta nii väga "riigipirukas" on. Enamikku osa oma tööjõumaksudest tahaksime ise tagasi saada.
  • Silmakirjalikkusest ja parteipoliitikast nõretav blogpostitus kahjuks Maris Laurilt.

    maksuvaba miinimumi tõstmine annab nii mõnelegi ettevõtjale õigustuse loobuda töötajate palkade tõstmisest („teie tulu ju tõusis juba“). Nii on mugavatel ettevõtetel võimalik kauem jätkata odavtootmisega /.../ Nagu eespool osutatud, tähendab kiire ja ulatuslik maksuvaba miinimumi tõus seda, et ettevõtjatel kaob motivatsioon palku tõsta ja tootlikkuse tõusu nimel investeeringuid teha.
    Veidi hiljem
    Reformierakonna maksumuudatused annavad juba 650-eurosest kuupalgast töötajatele rohkem puhastulu kui IRLi omad. Seda muuseas ka tänu sellele, et sotsiaalmaksu määra langetamine võimaldab ettevõtjatel tõsta palku.

    Seega reformierakonna poolne maksu langetamine võimaldab ettevõtjatel tõsta palku.
    Teiste erakondade poolne maksude langetamine aga kaotab motivatsiooni palku tõsta ning lõpetab investeeringud ja innovatsiooni. Silmakirjalikkus kuubis.

    Minu jaoks uskumatu mida erakonnastumine mõistliku inimesega suudab nii lühikese ajaga teha.



  • Kust need "1-4 postituse-tüübid" alati propasõdade ajal välja ilmuvad?
  • To marker
    "Aina kurdetakse, et tööjõu maskukoormus on liiga kõrge. Kas saaks palun mõned näited kus see oluliselt madalam on? Soovitavalt võrreldavast riigist, või kuskilt mille poole me püüdleme"
    Kõige parem näide - Soome!
    Tööandja seisukohast on Soomes 1350 EUR palgafondi puhul maksud madalamad kui Eestis samasuguse palgafondi puhul! Suuremate palkade puhul alates teatud summast aga on Eestis eelis.Ja kuna Eestis on keskmine brutopalk ca 1000 eur + sotsmaks 33% ja töötukindlustus ka ehk palgafond ca 1350 EUR, siis ongi tööjõumaks sellelt palgatasemelt üüratult kõrge
  • Kust nad tulevad? See pole nii oluline. Oluline on see, kes nad on ja millised nad välja näevad. :-D



  • How to spot a troll. Ma ei olnud algul väga veendunud. Lugesin korra 5 üle. Siis jõudis kohale - troll on see, kes brutopalgale lisab sotsiaalmaksu otsa. Otse. Ilma kondoomita. Loodame, et see haigus pole muteerunud piisknakkuseks.
    powerman
    Ja kuna Eestis on keskmine brutopalk ca 1000 eur + sotsmaks 33% ja töötukindlustus ka ehk palgafond ca 1350 EUR, siis ongi tööjõumaks sellelt palgatasemelt üüratult kõrge
  • Isegi suure osa tööl käivate maksumaksjate arvates tuleb raha põhiliselt mitte nende taskust, vaid...riigieelarvest


    Isegi suure osa finantsistide arvates tuleb raha põhiliselt mitte keskpanga trükipressist vaid...nende taskust.

    Teiseks, enne riigieelarve tulude kärpimist tuleb selgeks teha milliseid kulusid kärpida. Kes räägib, et makse on vaja alandada paluks kõigepealt välja tuua milliseid kulusid selle arvel kärbitakse ja palun vaadata, et numbrid klapivad.
  • Karum6mm
    Kust nad tulevad? See pole nii oluline. Oluline on see, kes nad on ja millised nad välja näevad. :-D





    Kavalamad sellise välimusega tegelased ei lahku kuskile ka propasõdade vaheajal ja tuletavad meile võimalusel meelde, et EE dividenditulu läheb õpetajate ja arstide palkadeks, aga TVE divikas TTV-le.
    Õpi neilt axs.
  • powerman
    Kõige parem näide - Soome!

    Võrdleks ikka igal pool keskmist palka, või näit 0,5*keskmist või 2* keskmist.
    1350 € on Soomes mingi "miinimumi-lähedane" mõiste.
    Miinimumpalga maksutasemega kogu sotsiaalsüsteemi üleval hoida realistlik ei ole.
  • Jah axs, mine kooli ja õpi nati majandust. Ja siis tule jaurama oma demagoogia võtteid kasutades. Mitte , et see mulle korda kuidagi läheks mis sina ja mõni su isandatest asjast arvab aga sa mõjuksid natukenegi nagu profimalt. Hetkeline lähenemine on selline delfi tase.
  • Kahju, et maksusüsteemi teema algatatakse vastusega Eesti poliitika madalaimale ühisnimetajale :)

    Aga midagi peab lähitulevikus muutma, muidu läheb see laev väga kreeni lõpuks.

    Rahvastik vananeb ja väheneb, püsikulude osakaal eelarves tõuseb ja investeeringute osakaal väheneb. Eesti jaoks tuleb jõhkram pauk ELi järgmise eelarvetsükliga, kui rahatoru päris ahtaks kuivab. Sinnamaani teeme investeeringuid eelkõige ELi rahadest ja räägime korras rahandusest ja õhukesest riigist, omamata kumbagi. Retoorikanihkena räägime eelarvetasakaalu asemel struktuursest eelarvetasakaalust. Kas me hakkame pärast ELi rahavoogude lõppu toetusi ja pensione kärpima? Või võtame püsikulude katteks rahus võlga, nagu õige Euroopa kunagi?

    Kas lahenduseks on maksutõus, maksude ringimängimine ja/või avalike teenuste vähendamine, ei ole praeguste valimite kontekstis isegi oluline, kuna eeldatav valimiste võitja räägib, et kõik on hästi, lähme ikka kindlalt edasi. Ka makrovaates muidu täiesti adekvaatne uus rahandusminister räägib pärast politiseerumist, et tegelikult pole meie tööjõumaksud üleliia hullud midagi ja olukord on täitsa OK.

    Isiklikult toetan tööjõumaksude alandamist ettevõtte/omandimaksude tõstmise arvelt. Annaks meile järsku mingigi konkurentsieelise kõrge lisandväärtusega töökohtade loomisel ja talentide kojutoomisel.

    Juurde peaks rääkima osade avalike teenuste vähendamisest/kaotamisest, et tagada vananeva rahvastiku juures 'korras riigirahanduse' jätkusuutlikkus. Vohava haldusriikluse kärpimisest ei hakka rääkimagi.
  • dumbuser
    Isiklikult toetan tööjõumaksude alandamist ettevõtte/omandimaksude tõstmise arvelt. .

    Ettevõtte tulumaks on ca 320MEUR, sotsmaksud 2370MEUR.
    1 pp sotsmaksu maksumäära langetamisega väheneb nende laekumine ca 70MEUR-i. Sama palju ettevõtetelt lisaks "kätte saamiseks" peaks maksumäära tõstma 4 pp.
    Kui palju ettevõtete maksumäärale otsa paneks?
  • marker

    Ettevõtte tulumaks on ca 320MEUR, sotsmaksud 2370MEUR.
    1 pp sotsmaksu maksumäära langetamisega väheneb nende laekumine ca 70MEUR-i. Sama palju ettevõtetelt lisaks "kätte saamiseks" peaks masumäära tõstma 4 pp.
    Kui palju ettevõtete maksumäärale otsa paneks?

    Ma ei väljendanud end esimese hooga juriidiliselt korrektselt - ma näen ettevõttemaksude tõstmisena tulumaksuvabastuse kaotamist ja üldist e/v tulumaksu ca 10% - 15%. Lisaks ka maa turuväärtusele vastavat maamaksu või kinnisvaramaksu. Juurde ka omaosaluse suurendamist tervishoiusüsteemis ning pensioniea kiiremat tõstmist, jne. Kokkuvõttes näen pigem üldise maksukoormuse alanemist ja seda just tööjõumaksude arvelt. Ühelt poolt maksutulude ümbermängimine, teisalt sotsiaalsüsteemi kulude vähendamine või vähemalt kulude kasvu aeglustamine.

    Mõnda aega tagasi otsisin enda pead vaevavatele vastustele ka õigeid küsimusi ning leidsin need statistikaameti andmebaasist ettevõtete majandusnäitajate rubriigist. Kaks lihtsat suhtarvu, tööjõukulude osa müügitulust ja tööjõukulude osa kogukuludest, näitasid seda, mida ma juba varem teadsin - kõige kõrgemad olid need teadus- ja arendustegevuses, ITs, õigusabis, jne.

    Eesti tööjõumaksude osakaal OECD riikide hulgas:
    http://www.oecd.org/ctp/tax-policy/taxing-wages-tax-burden-trends-latest-year.htm
  • powerman
    Kõige parem näide - Soome!
    Tööandja seisukohast on Soomes 1350 EUR palgafondi puhul maksud madalamad kui Eestis samasuguse palgafondi puhul!

    Pilt küll aastake vana, aga ilmselt ikka kasutatav. See koostatud küll töövõtja seisukohast, aga vajadusel saab ka tööandja seisukoha siit välja lugeda.



    Soome andmete allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Taxation_in_Finland
    The total income taxes including the mandatory insurance fees were 29.8% for an average yearly income of 37,400 € in 2010.

    There are also indirect tax-like mandatory social security contributions and insurance fees paid by employer in addition to the gross income. The social security contribution is 2.12% of the gross income. The pension and unemployment insurance fees depend on the age of the employee and the size of the employer, they are usually 18.3% and 3.2% of gross income, respectively.

    VAT is levied at a standard rate of 24% (January 2013), and two reduced rates of 13% on food and restaurants, and 9% on transport and accommodation.
  • Kinnisvaramaks peaks küll olema täiesti no-brainer valik maksumenüüs. Eriti Eestis oma risti-rästi seotud ja avalike registritega. Kogu maksu haldamisega saaks hakkama 1 inimene ja vajalikud süsteemid on juba kõik nagunii olemas.

    Senine praktika on paraku liikunud vastupidises suunas. Eriline aitäh siinjuures muidugi Res Publica teenelistele p'rsevestidele - broileritele: pole mingi probleem 1000 viriseva Merivälja ja Nõmme pensionäri hääle nimel oluline osa maksusüsteemist üleöö kummuli keerata.
  • Kuidas see palgakulult KMi maha arvestamine käib? Või miks see tabelis välja toodud on eraldi?
  • Blink
    Kuidas see palgakulult KMi maha arvestamine käib? Või miks see tabelis välja toodud on eraldi?


    Miks mitte? Ilmselt läheb 900 eurine brutopalk kõik tarbimisse.
  • Blink
    Kuidas see palgakulult KMi maha arvestamine käib? Või miks see tabelis välja toodud on eraldi?

    Sest tabel on koostatud keskmise palgaga töövõtja vaatenurgast, ja ilmselgelt lihtsustatult, kuna ei ole arvestatud ei aktsiise ega ka käibemaksuvabasid eluasemekulusid, ega ka Soome käibemaksuerisusi.

    Tööandja seisukohast ei ole see viimane rida niikuinii oluline, vaid võib vaadata netopalga ja tööandja kogukulu suhet, mis Eesti puhul annab netopalgaks 59,1% tööandja kuludest ja Soome puhul 56,8%. Seda siis viidatud andmete korral ja ligikaudu keskmiselt palgalt, mitte nii nagu siin ülevalpool vaadata üritati, kus Eesti palk kanti lihtsalt Soome maksusüsteemi üle.
  • sakuska
    Kinnisvaramaks peaks küll olema täiesti no-brainer valik maksumenüüs.

    Kui tal ka mingi seos turuhinnaga peaks olema, muutub pilt oluliselt keerulisemaks.
    - Kui tihti teha hindamist.
    - Kuidas määrata "ääremaadel"
    - Kui kalli piirkonna krundi kõrvale "prügimägi tekib"...
    - Tõstame pensionäri esivanemate talust välja, kui maksuvõlg tekib?

  • Repliigi korras lihtsalt, riigi poolt kokku korjatavad aktsiisimaksud on tuntavalt suuremad kui füüsilise ja juriidilise isiku poolt makstav tulumaks kokku. Kui eesmärgiks on näidata, kuhu "kaob" tööandja poolt töövõtjale allokeeritud raha, siis ei tohiks seda kõrvale jätta. Aktsiisimaks on valdavas osas makstav just lõpptarbija poolt.
  • marker
    sakuska
    Kinnisvaramaks peaks küll olema täiesti no-brainer valik maksumenüüs.

    Kui tal ka mingi seos turuhinnaga peaks olema, muutub pilt oluliselt keerulisemaks.
    - Kui tihti teha hindamist.
    - Kuidas määrata "ääremaadel"
    - Kui kalli piirkonna krundi kõrvale "prügimägi tekib"...
    - Tõstame pensionäri esivanemate talust välja, kui maksuvõlg tekib?



    Päris kindlasti peab olema seos turuhinnaga ja regulaarsed hindamised (kui tihti ei oska öelda). See lahendab ka "ääremaade" küsimuse.
    Pensionäril saab probleem tekkida ainult siis, kui ta elab kallis piirkonnas. Samas on tal siis alati võimalus elamine maha müüa ja soodsamale pinnale kolida. Need krokodillipisarad teemal "kogu elu Meriväljal elanud, bää bää" ei ole mingi argument.
  • Päris kindlasti peab olema seos turuhinnaga ja regulaarsed hindamised (kui tihti ei oska öelda). See lahendab ka "ääremaade" küsimuse.

    Ääremaade probleemina mõtlesin põhiliselt seda, et kus ei ole ühtegi tehingut, ei ole ka eriti turuhinda.
    Naaber sul kuskil metsa keskel müüb üles kõpitsetud talu maha ja sellega sinu maamaks viiekordistub?

  • dumbuser
    Ma ei väljendanud end esimese hooga juriidiliselt korrektselt - ma näen ettevõttemaksude tõstmisena tulumaksuvabastuse kaotamist ja üldist e/v tulumaksu ca 10% - 15%. Lisaks ka maa turuväärtusele vastavat maamaksu või kinnisvaramaksu. Juurde ka omaosaluse suurendamist tervishoiusüsteemis ning pensioniea kiiremat tõstmist, jne. Kokkuvõttes näen pigem üldise maksukoormuse alanemist ja seda just tööjõumaksude arvelt. Ühelt poolt maksutulude ümbermängimine, teisalt sotsiaalsüsteemi kulude vähendamine või vähemalt kulude kasvu aeglustamine.


    Probleem ikka selles, et sotsiaal-kulud (maksud) on absoluutarvuna suured. Selleks et need kasvõi osaliselt ettevõtete peale veeretada, tuleb nende maksukoormust kõvasti tõsta.
    "Tulumaksuvabastuse" kaotamisega (ajatamise kaotamisega) saad ainult ajutise võidu. Kõik muu mis üles lugesid on nipet/näpet. Mäng paari protsendiga.

    Su toodud OECD statistikas oleks päris huvitav mõni madalama koormusega riik detailselt läbi käia.
    Näiteks Taani ja Austria asukoht on üllatav.
    Mõned põhjused "soodsaks asukohaks" on ka aimatavad.
    UK-s on minule teadaolevalt riiklik pension ikka väga niru (ca 600 €/kuu) ja kõik on harjunud endale ise "sambaid koguma". Laseks me ka "keskmise palga" ja "riikliku pensioni" suhte nii madalale, saaksime kõvasti sots-maksu alandada.
    USA-s ilmselt selles pildis on tervisekindlustuse osa väike, kuna igaüks maksab seda otse ise.
  • Ikka ja jälle unustavad kõik ära, et ettevõtted maksavad erisoodustustust. Kõik maksavad. Ikka soovitakse midagi pakkuda ka töötajatele, leida programme et neid hoida ja soosida. Selle tulemusena on ettevõtetelt laekuv tulumaksu osa suurem ja parem kui lihtsalt väljamakstavalt tuludelt tulumaksu võttes. Kas sinu poolt viidatud ettevõtte TM seda summat sisaldab, ei ole näha, kiud vaadates kui väike summa on, siis kohe kindlasti mitte.

    P.S.
    Erisoodustus tähendab ka sotsiaalmaksu. Seega iga pidu on panus haigekassale, prillid töötajatele, väike kimp lillekesi sünnipäevalapsele. KÕIK LÄHEB RIIGILE.
    marker
    dumbuser
    Isiklikult toetan tööjõumaksude alandamist ettevõtte/omandimaksude tõstmise arvelt. .

    Ettevõtte tulumaks on ca 320MEUR, sotsmaksud 2370MEUR.
    1 pp sotsmaksu maksumäära langetamisega väheneb nende laekumine ca 70MEUR-i. Sama palju ettevõtetelt lisaks "kätte saamiseks" peaks maksumäära tõstma 4 pp.
    Kui palju ettevõtete maksumäärale otsa paneks?
  • marker

    Probleem ikka selles, et sotsiaal-kulud (maksud) on absoluutarvuna suured. Selleks et need kasvõi osaliselt ettevõtete peale veeretada, tuleb nende maksukoormust kõvasti tõsta.
    "Tulumaksuvabastuse" kaotamisega (ajatamise kaotamisega) saad ainult ajutise võidu. Kõik muu mis üles lugesid on nipet/näpet. Mäng paari protsendiga.

    Su toodud OECD statistikas oleks päris huvitav mõni madalama koormusega riik detailselt läbi käia.
    Näiteks Taani ja Austria asukoht on üllatav.
    Mõned põhjused "soodsaks asukohaks" on ka aimatavad.
    UK-s on minule teadaolevalt riiklik pension ikka väga niru (ca 600 €/kuu) ja kõik on harjunud endale ise "sambaid koguma". Laseks me ka "keskmise palga" ja "riikliku pensioni" suhte nii madalale, saaksime kõvasti sots-maksu alandada.
    USA-s ilmselt selles pildis on tervisekindlustuse osa väike, kuna igaüks maksab seda otse ise.

    Just. Meil on tegelikult siin kõik täiesti jätkusuutlik värk, laseme aga samas vaimus edasi. Ärme jumala eest mõtle, et maksusüsteem, mis oli omal ajal väga OK, et tuua siia välisinvesteeringuid allhanketootmiseks järsku ei kära enam olukorras, kus me fantaseerime kõrge lisandväärtusega töökohtadest, talentide kojutoomisest ja IT tiigriks olemisest?

    Ja kui ELi raha järgmise eelarvetsükliga kokku kuivab (siia võiks täiendava mõtteharjutusena juurde mõelda näiteks Kreeka exiti eurotsoonist, UK exiti EList ja Le Peni valimisvõidu Prantsusmaal), siis mida me peale hakkame? Investeeringute raha tuleb meile kustkohast? Või on Eesti selleks ajaks valmis? Praegune REFi juhtgrupp hakkab sotsiaalkulutusi kärpima?

    Omaosaluse suurendamine tervishoius on nipe-näpe? Pensioniea kiirendatud korras tõstmine ka? Mõlemad vähendavad sotsiaalkulutusi.

    Lisaks võiks mõni Suur-Ameerika tänava mees proovida alkoholi- ja tubakaaktsiisi optimaalset määra otsida, järsku oleks mõistlik hoopis langetada, saaks rohkem Soome müüa, Liviko ei peaks koondama ja tulud järsku hoopis suureneksid mingil määral?

    Selle asemel räägivad kalanäoga mehed meile oma selgeks õpitud jutupunkte, kuidas kõik on hästi, kindlalt edasi ja kes vähegi kritiseerima juhtub (on selleks WHO, EL, Riigikontroll või dumbuser LHV foorumis) ei saa lihtsalt asjadest aru.
  • Eesti maksusüsteem ei ole disainitud mitte allhanketootmiseks, vaid rahvusvahelise maksuplaneerimise mustrisse sobitumiseks. Maksuplaneerimine on minu meelest ka põhjus, miks Eestis on nii palju juurdetulevaid/likvideeritavaid ettevõtteid samaaegselt. Loomulikult, kuna nende juures on vaja tõestada ka 'substance' olemasolu, on nendes juhatuse liikmed ja mõnel ka sekretär tööl. Nende tasud jäävad tõesti Eestisse, muu jookseb siit lihtsalt läbi.

    Kui Eesti sotsiaalkulutusi ei kärbi ning kõrgepalgaliste töökohtade kulu alla ei too, oleme 15 aasta pärast väga sügavalt pees. Hullemini kui Kalakajakas ja Aivo kirjeldada suudavad.

    Miinimumpalga või tulumaksuvaba miinimumi üle jauramine sobib võsapetsi vahtivatele ullikestele. Nemad kahjuks on ka valijad - ei tea küll kui suur protsent viitsib nuppu vajutada - ja selle tõttu meie poliitbürood selle (asendus)teemaga tegelevadki. Ja seda, et pensioni alandataks, et leida raha noori Eestisse tagasi tuua, minu silmad ei näe. Pensionäre on rohkem kui noori ja loomulikult sogavad poliitikud ja ajakirjandus mingitest sotsiaalkuludest, üksi elavatest vanainimestest ja tervisekuludest. Neid väljendeid mida selle peale öelda tahaks, ei kannata siia kirja panna. Kõigil ei saa hea olla, kedagi tuleb kottida selleks et teised elu edasi viiks.
  • sakuska
    Pensionäril saab probleem tekkida ainult siis, kui ta elab kallis piirkonnas. Samas on tal siis alati võimalus elamine maha müüa ja soodsamale pinnale kolida. Need krokodillipisarad teemal "kogu elu Meriväljal elanud, bää bää" ei ole mingi argument.


    See "bää bää" pensionär võib olla kogu oma elu tööd teinud, riigile makse maksnud ja oma parimad aastad ning tervise sellele kulutanud, et sinusugune saaks siin riigis elada ja nüüd tema kodule hammast ihuda. Äkki suudaks oma küüned veel nii kaua vaos hoida, et inimene need viimased kümme-viisteist aastat rahulikult ja hirmu tundmata saaks omaenda elutööga ehitatud kodus eluõhtut veeta. See, et sinu jaoks mõiste kodu puudub, ei tähenda, et see ka teistega nii oleks. Mul on su vanematest kahju!
  • PeaLik,
    kui inimene on kogu elu tööd teinud ja elu viimaseks veerandiks omab kallis piirkonnas(!) kinnisvara, siis egas keegi teda sealt välja tõsta. Inimesel on oma valik - kas elab pensionärina üle oma võimaluste elupinnal edasi ja kannatab muu elu või müüb raske raha eest selle kalli kinnisvara, kolib odavamale pinnale ja elab see-eest hästi, lubades endale ilmselt palju sedagi, mida varem lubada ei saanud. Mu oma vanemad kolisid eelmisel aastal ridaelamust, milles 24 aastat elati. Ei olnud maamaksu tõttu - suur maja (mis omal ajal laste tõttu oli päris paras) hakkas kahele pensionärile üle jõu käima. Elavad nüüd vastrenoveeritud, mugavustega korterelamus. Lisaks on suveks eraldi suvekodu. Kulud on väiksed, vaeva vähe ja vahetuse tõttu tekkinud ülejäägi eest saavad endale lõpuks lubada ka meelelahutust, millest varem tihti loobuti.
    Ma saan aru küll "see on kogu elu minu kodu olnud" tundest - ma käin siiani umbes aastas korra oma endised elupaigad läbi ja vaatan, kuidas seal asjad edenenud on. Aga tekitada juurde veelgi enam vanainimesi, kes tõenäoliselt ei suuda oma kallis piirkonnas olevat ja amortiseerunud kinnisvara pidada... Ma ei näe sellel mõtet - pigem võiks vanainimene tondilossist välja kolida, uued omanikud teeksid objekti korda, saab ümbruskond väärtust juurde ja vanainimene tõenäoliselt lihtsama elu peale. win-win-win.
    Iseküsimus on maa(või kinnisvara) turuhinna leidmine - see tekitab päris palju halduskulusid juurde, on igasuguseid erandeid ja ääremaadel oleks tehingute vähesuse tõttu tegemist üldse potjomkinlusega. Siin ma küll mingit head lahendust ei näe.
  • See debatt on juba olnud, läks päris korralikuks sõimlemiseks.
  • Fredegunde
    See debatt on juba olnud, läks päris korralikuks sõimlemiseks.

    Aga juba paar esimest kirja näitavad, et kinnisvaramaks on eelkõige madala sissetulekuga inimeste koinimiseks.
  • Seoses kinnisvaramaksuga juhin tähelepanu sellele, et tänane maamaks on elamumaa suhtes sisuliselt regressiivne. Kuna maksust on vabastatud kõik koduomanikud üle Eesti ühtemoodi, siis Valga elanik ei võida "kodualuse maa maksuvabastusest" sisuliselt midagi (maamaks oleks ka täie rauaga rakendades nagunii nullilähedane), Viimsi elanik aga võidab päris arvestatava summa. Ei kõla nagu liiga õiglaselt.
  • Seoses aktsiiside tõstmisega selline arvutus:
    Olgu sigaretipaki aktsiis 1.- EUR, Valitsus otsustab tõsta 10%. Suitsumehi on 10 ja igaüks ostab 10 pakki, seega aktsiisi
    laekub 100.- EUR. Peale tõstmist peaks laekuma 110.- EUR. Aga üks tõepoolest lõpetab suitsetamise ja teine leiab salasuitsude müüja. Nüüd laekub aktsiisi 88.- EUR ja Valitsuse "eesmärk"on täidetud, üks suitsetaja jälle vähem, aga eelarves on auk ja tuleb tõsta veel miskit maksu.
  • 2korda2
    PeaLik,
    kui inimene on kogu elu tööd teinud ja elu viimaseks veerandiks omab kallis piirkonnas(!) kinnisvara, siis egas keegi teda sealt välja tõsta. Inimesel on oma valik - kas elab pensionärina üle oma võimaluste elupinnal edasi ja kannatab muu elu või müüb raske raha eest selle kalli kinnisvara, kolib odavamale pinnale ja elab see-eest hästi, lubades endale ilmselt palju sedagi, mida varem lubada ei saanud.


    Pole olemas mingit "kallist piirkonda", kuni me ise vasakpopulistlike kadedusmaksudega neid ei tekita. On piirkonnad, kus kinnisvara soetushinnad on kõrged. See, milline on soetushind, ei ütle absoluutselt mitte kui midagi selle kinnisvara ülalpidamiskulude kohta. Korralikult soojustatud, kaasaegse küttesüsteemiga individuaalelamu olmekulud võivad olla kordi madalamad, kui "odava piirkonna" prussakalossi kuudi omad.

    Ka pole inimene kuidagi "süüdi" selles, kui ta ajaloolistel põhjustel elab piirkonnas, kuhu hetkel on kinnisvara soetamine kujunenud kalliks. Nõmme oli omal ajal Tallinna linnasüdamest kaugele jääv eraldi väikelinnake, mida ei peetud sugugi kalliks. See, et nüüd paljud sellele hammast ihuvad, ei tähenda, et Nõmme tollaseid elanikke ja nende järglasi tuleks maksutehniliste võtetega hakata rikkurite jalust minema küüditama.

    Eestis ei ole ka "kallist piirkonda" selles mõttes nagu Moskva Rublyovka sarnane rikkuritele mõeldud rajoon, mille ees on tõkkepuud, kus liiguvad vaid spreipäevitusega, karusnahkadesse mässitud diivad ja kus luksusautode vahele pargitud Toyota Avensisele vaadatakse kui tänavale valatud sitahunnikule. Loodan, et selliseid Eestisse ka kunagi ei tule, kus inimese "sotsiaalne staatus" määrab, kus kohas ta tohib elada ja kus mitte.

    2korda2
    Mu oma vanemad kolisid eelmisel aastal ridaelamust, milles 24 aastat elati. Ei olnud maamaksu tõttu - suur maja (mis omal ajal laste tõttu oli päris paras) hakkas kahele pensionärile üle jõu käima. Elavad nüüd vastrenoveeritud, mugavustega korterelamus. Lisaks on suveks eraldi suvekodu. Kulud on väiksed, vaeva vähe ja vahetuse tõttu tekkinud ülejäägi eest saavad endale lõpuks lubada ka meelelahutust, millest varem tihti loobuti.


    See oli su vanemate enda otsus. Oletagem aga, et kui nende otsus oleks olnud oma endisesse kodusse jääda, kas sa siis tõesti oleksid ühel päeval nende juurde sisse sadanud, käed puusa löönud ja deklareerinud, et "nii, see elamine on teie jaoks liiga hea, tõmmake siit n***** sotsiaalpinnale või hakkate mulle iga kuu X euri trahvi maksma." Olen üsna kindel et sa nii ei talitaks. Nii käituks oma elatanud vanematega ainult viimane tõbras, mida sa kindlasti pole. Miks sa siis aga sellist käitumist propageerid?

    Paljud elatanud inimesed eelistavad elukoha väikemaks vahetamise ülejäägi eest saavale meelelahutusele hoopis seda, et nad saavad oma hoole ja armastusega loodud kodu pärandada oma lastelastele. Kes oled sina, et leiad endal olevat õiguse nendelt see võimalus võtta?

    Ka võib vanemate inimeste jaoks mõnest välisreisil käimisest märksa olulisem olla, et nad saaksid eladada tuttavate inimeste keskel, omaks saanud kogukonnas, kus on kujunenud oma tavad ja harjumused. Kus saab vahel naabri juures kohvitassi kõrvale juttu käia vestmas, kus kohalik apteeker juba teab, mida sa ostma tuled jne. Paljudel ei ole enam jaksu ega soovi hakata uut kohta "koduks elama" ja võõras keskkonnas sotsiaalseid suhteid uuesti nullist üles ehitama.

    Eestis pole ka mingit põletavat elamukinnisvara defitsiiti. Hoopis vastupidi - asjade demograafiline seis viitab sellele, et järgmine ja ülejärgmine põlvkond pärivad hulga rohkem kinnisvara, kui nad isiklikuks tarbeks vajavad.

    2korda2
    Aga tekitada juurde veelgi enam vanainimesi


    Ära karda, see käib küll üsna märkamatult, aga teisest otsast jääb elatanud inimesi tasapisi ka vähemaks. Lõpuks jõuame me kõik sellele viimasele "kinnisvarale" ja meie asemele asuvad noored. Ei teki kuskile mingite surematute vanurite üha kasvavaid hiigelslumme. Kannata natuke ja kõik läheb oma loomulikku rada. Pole vaja hakata neid nende eluõhtul maksutehniliste nõksudega nagu tülikaid pampe jalust ära, nurka kokku hunnikusse loopima. Ja võta arvesse, et kõik see, mida soovid teistele, saab ühel hetkel juhtuma ka sinu endaga...

    Jätke need vanemad inimesed rahule! Võimaldage neile need viimased aastad elada rahulikult nii, nagu nad on harjunud. Need inimesed on ju teie endi isad-emad, vanaisad-vanaemad.

Teemade nimekirja