Paar küsimust palga kohta Eestis

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Olen mõnda aega juba kodumaalt eemal elanud/töötanud ja paar asja panevad mind pead kratsima palkade kohta Eestis:

    1) Miks on Eestis tavaks rääkida just kuupalgast? Väga paljudes teistes kohtades (näiteks UK ja USA) räägitakse vaid aastapalgast, mingit kuupalka ei mainita. On see lihtsalt tava/harjumuse asi? Ega see väga vahet ei tee sest 12'ga korrutamine/jagamine pole just kõrgem matemaatika.

    2) "Mis värk" on kogu selle puhkuserahade süsteemiga, miks seda üldse vaja on? Minu meelest väga veider peavalu tekitamine raamatupidajatele. Ise töötan UK's kus palk tiksub ühtlaselt mu pangakontole sõltumata sellest kas olen puhkusel või tööl. Minu meelest palju lihtsam ja loogilisem süsteem kuid kindlasti on siin mingi algne põhjus mis selle põhjustas.

    3) Palju räägitakse astmelisest/progresseeruvast tulumaksust, kas tuua see süsteem sisse või mitte, kuid finantsinimesena vaatan ma et meil on ju see sisuliselt olemas.
    Kui mõte on selles et kõrgema sissetulekuga inimene maksab rohkem tulumaksu kui väiksem siis see ju toimib praegu: lihtne maksukalkulaatori kasutus näitab et keegi kes teenib 3,000 Eur aastas maksab sellest 6,96% tulumaksuks, samas aga keegi kes teenib 30,000 Eur maksab 18,05%.
    Kui tuua sisse mingisugune "sissetulek üle X'i maksustatakse kõrgema protsendiga" siis muutuks ju vaid see mis Exceli valemiga raamatupidaja numbreid kokku ajab, mitte midagi sisulist. Kas küsimus on lihtsalt inimeste majanduslikus (ning eelkõige matemaatilises) harimatuses et selline asi on teemaks? (omaette arutelu on muidugi see kas need %'id mida kellegilt kätte saadaks on õiged või mitte)
  • Tutvu veel kavandatava suurepärase maksutagastuse skeemiga. Leiad eriti armsa negatiivse maksuastme.
  • 1) Kuupalgast räägitakse ilmselt sellepärast, et palka makstakse siinmail kord kuus. Inglismaal näiteks on pikka aega olnud tavaks palga maksmine kord nädalas ja sellepärast räägitakse seal ka nädalapalgast (sama "mõõtühiku" on omaks võtnud ka jalgpallimaailm. Jalgpallurite palkasid võrreldakse üle Euroopa nädala töötasu järgi)

    2) Eestis on võimalik ise soovi avaldada, et puhkuserahad kantaks kontole järgmisel palgapäeval ja nii on ka laialdaselt kombeks. Töötajale endale on nii lihtsam (eel)arvestada. Seadus näeb tõesti ette, et puhkuserahad kantakse üle enne puhkust.

    3) Tulumaksuvaba miinimum iseenesest ongi aste, tõepoolest. Astmelise tulumaksu dilemma on pigem see, et kui palju neid astmeid peaks olema ja mis nende astmete maksumäär peaks olema ja kust jooksma piir erinevate astmete vahel.
  • Draax
    1) Kuupalgast räägitakse ilmselt sellepärast, et palka makstakse siinmail kord kuus. Inglismaal näiteks on pikka aega olnud tavaks palga maksmine kord nädalas ja sellepärast räägitakse seal ka nädalapalgast (sama "mõõtühiku" on omaks võtnud ka jalgpallimaailm. Jalgpallurite palkasid võrreldakse üle Euroopa nädala töötasu järgi)

    2) Eestis on võimalik ise soovi avaldada, et puhkuserahad kantaks kontole järgmisel palgapäeval ja nii on ka laialdaselt kombeks. Töötajale endale on nii lihtsam (eel)arvestada. Seadus näeb tõesti ette, et puhkuserahad kantakse üle enne puhkust.

    3) Tulumaksuvaba miinimum iseenesest ongi aste, tõepoolest. Astmelise tulumaksu dilemma on pigem see, et kui palju neid astmeid peaks olema ja mis nende astmete maksumäär peaks olema ja kust jooksma piir erinevate astmete vahel.

    Tänud vastamast!

    1) Seda küll mitte. Nädalapalka ehk saavad mõned baaritöötajad kuid nii siin kui ka teistes kohtades kus räägitakse aastapalgast on palga maksmine ikkagi kuupõhine. Seni pole küll kuulnud et keegi saaks nädalapõhist palka (vähemalt mitte valgekraelistel töökohtadel)

    2) Võibolla ei sõnastanud oma küsimust arusaadavalt (või ei saanud täpselt aru mida sa mõtled siin). Mis mulle on segadustekitav on see miks on üldse mingeid puhkuserahasid vaja? Miks ei võiks lihtsalt tavaline palk edasi joosta kontole, muutus on vaid see et kontoris viibimise asemel oled sa puhkusel.
    Kuidas see eelarvestamist peaks muutma? Pigem las olgu lihtne: on teada mis summa su kontole iga kuu tiksub (su tavaline kuu netopalk) ja sellega arvestadki.

    3) Seda ehk küll, sellega olen nõus. Võibolla on lihtsalt meedia jätnud eksitava mulje et diskussioon käib vaid selle üle et kas rikkad peaksid rohkem tulumaksu maksma või mitte, mitte nii väga selle üle mis need piirid ja määrad peaksid olema.
  • no puhkuseraha puhul pole asi päris nii lihtne, et "lihtsalt palk jookseb edasi", eriti tunnipalga alusel töötajate puhul. sesoonsetes valdkondades võib vabalt talve- ja suvekuude palgaerinevus olla 3x
  • Elan ja töötan Inglismaal.

    1. Mina ja minuga räägitakse reeglina vaid päevatasust :) Esimeses siinses töökohas aga leppisime kokku just kuupalgas, samuti tahtis üürileandja teada just mu kuusissetulekut. Vahepeal sain raha jälle iga reede. Ehk siis kuidas kuskil.

    2. Inglismaa puhkusetasu arvestamine on tunduvalt keerulisem ning ebaõiglasem kui Eestis. Palgatöötajale võib see tunduda esialgu lihtne, aga võiks näiteks proovida arvutada, et palju töötasu paaripäevase puhkuse ajal olema peaks, kui alla 3 kuu tööl on oldud või vahepeal palgata puhkust võetud või palk vahepeal muutunud on ...

    3. Kasutatakse ära inimeste rumalust. Eestlane tahab ju ikka omamoodi olla ja eks selle peale mängitaksegi.

    PS. Olen kõigis kohtades laia profiiliga programmeerijana töötanud, mitte baaris. Samuti olen kokku puutunud siinse puhkuserahade arvestusega - see ei ole mitte su tavaline palk edasi jooksmas, vaid on seda vaid ideaaljuhul.
  • Oskab keegi meenutada, miks Eestis kujunes välja just selline palgasüsteem, et brutost läheb maha tulumaks ja brutole arvutatakse juurde sotsmaks? Maa, millega end pidevalt võrdleme ehk Soome, kasutab loogilisemat süsteemi ehk siis sellist, et brutost lähevad maha kõik maksud ja seega sealne bruto ja meie bruto pole ju võrreldavad?
  • Sotsiaalmaksu n-ö ettevõtte kanda jätmises ei ole midagi tavapäratut. USAs jagatakse sotsiaalmaks pooleks - pool peetakse brutotasust kinni ja pool tasub ettevõte. Üsna sarnasel alusel töötab ka meie töötuskindlustusmakse.

    Miks see hea oli, ilmselt kaks põhjust. Esiteks võimaldab see lihtsamini kõrvutada erinevaid tululiike (kuna need sisaldasid tol hetkel ainult tulumaksu - töötuskindlustus ja pensionikindlustus tulid hiljem). Teiseks ei saa kodanik aru, kui kõvasti riik teda nöörib :)
  • Astmelise maksu teeb keeruliseks see, et inimestel on mitmeid erinevaid sissetulekuid, et astmeline maksustamine korrektselt toimiks on vaja teada aastast kogusissetulekut. Siin on vaja kaks erinevat süsteemi, esimene peab tagama jooksvalt maksude kogumise ja millist määra igale agendile jooksvalt kohandada, teine arvutab deklaratsiooni põhjal tegelikud aastased tulud ja kulud ning sellel põhineva lõpliku maksumäära.

    Ühetaolist maksusüsteemi saab kohandada jooksvalt, kõigile on selge palju on efektiivne maksumäär, bürokraatiat on vähem ja sisuliselt puudub vajadus aastaste deklaratsioonide järgi.

    Teine teema on, kas suurema sissetulekuga peaksid maksma suuremaid makse. Kui ignoreerida seda maksuvaba miinimumi astet, siis ühetaolise maksumääraga 1000€ brutokuupalgalt läheb maksudeks 516€ ja 2000€ brutokuupalgalt 1067€ maksudeks. Suurem loodud lisandväärtus ja sissetulek tähendab suuremaid makstud makse, puudub tegelikult vajadus progresseeruvate keeruliste maksusüsteemide järgi.

Teemade nimekirja