Tehisintellekt

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Jätkame viimsepäevameeleoludega. Eksisteerib väljavaade, mille kõrval šariaat Pärnus tundub lausa erakordselt meeldivana. Selleks on tehisliku superintellekti teke ning kontrolli alt väljumine, mille pärast on muret väljendanud nii Musk, Hawking kui Gates ja muuseas ka Jaan Tallinn.

    Asjatundjad räägivad, et inimkonnale täiesti ohutut AI-d on tunduvalt keerukam arendada kui mingil viisil eksistentsiaalselt ohtlikku:
    AI does not hate you, nor does it love you, but you are made out of atoms which it can use for something else

    Teatud tasemest alates võib asi ennast ise arendama hakata ja õige pea pole meil enam kuidagi võimalik aimata, kui kaugele see läheb:
    … this creation could, in turn, create yet higher intelligence, which could, in turn, create yet higher intelligence, and so on ... So we might generate a growth well beyond human ability and perhaps even an accelerating rate of growth: an 'intelligence explosion’

    Musk on maininud, et ohtlikul tasemel AI võib-olla viie, kindlasti aga 10 aasta kaugusel. Mõned eksperdid räägivad pigem 25-st aastast.

    Millised siis täpsemalt on AI viimsepäeva-stsenaariumid, kas ja kuidas on mõeldav riskide ohjamine ning kui kaugel võimalikust katastroofist tänasel päeval paikneme?
  • AI jaguneb nagu inimühiskond kaheks, konservatiivseks-individualistlikuks ehk distributed AI-ks ja liberaalseks-kommunistlikuks ehk single AI-ks. On selge, et üksikisikule on ohtlik just see viimane, sest single AI puhul on ühiskonna huvid seatud kõrgemale üksikisiku huvidest, erinevalt distributed AI-st, mille puhul globaalne sihifunktsioon on üksikisikute sihifunktsioonide summa.
  • Olid ning ütleks, et ka eelmis(t)e tööstusrevolutsiooni(de) osas on veel vara lõplikku positiivset hinnangut anda. Tööstusrevolutsiooni, inimpopulatsiooni plahvatusliku kasvu ning käimasoleva liikide massilise väljasuremise (anthropocene extintion) vahel on seos. AI on aga esimese tööstusrevolutsiooniga võrreldes oluliselt karmim hüpe. Kui varem andsime lihtsustatult öeldes masinatele füüsilise töö ja endale jätsime mõtlemise, siis nüüd anname masinale mõtlemise ja jätame endale.. mille?
  • skint
    Olid ning ütleks, et ka eelmis(t)e tööstusrevolutsiooni(de) osas on veel vara lõplikku positiivset hinnangut anda. Tööstusrevolutsiooni, inimpopulatsiooni plahvatusliku kasvu ning käimasoleva liikide massilise väljasuremise (anthropocene extintion) vahel on seos. AI on aga esimese tööstusrevolutsiooniga võrreldes oluliselt karmim hüpe. Kui varem andsime lihtsustatult öeldes masinatele füüsilise töö ja endale jätsime mõtlemise, siis nüüd anname masinale mõtlemise ja jätame endale.. mille?

    Endale jätame veelgi keerulisemate asjade üle mõtlemise, kui masinad lihtsama mõtlemise endale saavad võtta ....
    Minu arust tuntakse AI üle ennatlikult hirmu, sest minu arust see, kui AI muutuks inimesele ohtlikuks, peab olema loodud masin mis omab totaalset õppimisvõimet, õpitust järelduste tegemise võimet, võimet tegevuste tagajärgi ette ennustada, paljunemisvõimet, kommunikatsioonivõimet ja kellel on oma "mina-tunnetus" ehk siis masin tunneb end isiksusena. Kui inimene loob intelligentse masina, mis ongi inimese poolt ehitatud eesmärgiga inimesi hävitada, siis on see hoopis teine jutt. Selleks sobib masin mida inimene juhib kaugjuhtimispuldist. Või näiteks massihävitusrelv sobib ka.
  • Ttrust, nagu ma aru saan siis probleem ongi selles, et:

    a) Sinu kirjeldatud läbimurretele ollakse mõningatel hinnangutel ohtlikult lähedal;
    b) kui inimese arengutempo dikteerib evolutsioon, siis masina oma pigem Moore'i seadus. Masin õpib veelgi keerulisemate asjade üle mõtlema võrreldamatult kiiremini kui inimene.

    PS - tegemist ei ole teemaga, milles end kaugeltki koduselt tunnen, samuti ei oma agendat mingit lõplikku pointi tõestada
  • ttrust
    skint
    Olid ning ütleks, et ka eelmis(t)e tööstusrevolutsiooni(de) osas on veel vara lõplikku positiivset hinnangut anda. Tööstusrevolutsiooni, inimpopulatsiooni plahvatusliku kasvu ning käimasoleva liikide massilise väljasuremise (anthropocene extintion) vahel on seos. AI on aga esimese tööstusrevolutsiooniga võrreldes oluliselt karmim hüpe. Kui varem andsime lihtsustatult öeldes masinatele füüsilise töö ja endale jätsime mõtlemise, siis nüüd anname masinale mõtlemise ja jätame endale.. mille?

    Endale jätame veelgi keerulisemate asjade üle mõtlemise, kui masinad lihtsama mõtlemise endale saavad võtta ....
    Minu arust tuntakse AI üle ennatlikult hirmu, sest minu arust see, kui AI muutuks inimesele ohtlikuks, peab olema loodud masin mis omab totaalset õppimisvõimet, õpitust järelduste tegemise võimet, võimet tegevuste tagajärgi ette ennustada, paljunemisvõimet, kommunikatsioonivõimet ja kellel on oma "mina-tunnetus" ehk siis masin tunneb end isiksusena. Kui inimene loob intelligentse masina, mis ongi inimese poolt ehitatud eesmärgiga inimesi hävitada, siis on see hoopis teine jutt. Selleks sobib masin mida inimene juhib kaugjuhtimispuldist. Või näiteks massihävitusrelv sobib ka.


    See mida sa kirjeldad ongi AI. Niipea kui maisn omanadb õppimisvõime (siis reaaalse, mitte mingi tegevuse kopeerimise võime), siis ong see lävend ületatud, sest kui tekib õppimisvõime, siis tekib automaatselt ka võime järjest keerukamaid asju õppida.
  • skint
    Masin õpib veelgi keerulisemate asjade üle mõtlema võrreldamatult kiiremini kui inimene.

    Ma olen väga skeptiline selles osas, et inimmõistus on suuteline looma tehismõistust, mis on struktuurilt keerukam, kui inimmõistus ise. Kiirus võib jah vast inimest ületada, aga keerukus mitte. Juba põhimõtteliselt pole võimalik luua midagi sellist, mida sa ise endale ette ei suuda kujutada või mille toimepõhimõte ületab su mõistmisvõimet. Sama printsiip kehtib ka masina kohta - masin ei suuda luua endast keerukamat masinat. See teadmine või mudel, kuidas luua teist (keerukamat) masinat, peaks eelnevalt "temas endas" juba sisalduma. Kui me tahame saada mõne teise olendi Loojaks, tuleb meil ta luua "oma näo järgi".

    Huh, jube segane seletus sai, aga loodetavasti on point mõistetav.
  • mx77
    See mida sa kirjeldad ongi AI. Niipea kui maisn omanadb õppimisvõime (siis reaaalse, mitte mingi tegevuse kopeerimise võime), siis ong see lävend ületatud, sest kui tekib õppimisvõime, siis tekib automaatselt ka võime järjest keerukamaid asju õppida.

    mx77, aga inimesele "masina omast tarkusest arenedes" ohtlikuks muutumiseni on sealt minna veel väga pikk tee.
  • AI ei ole midagi keerulist - andke mulle piisavalt palju arvutusvõimsust ja mälu ning ma teen inimesest targema AI valmis.
  • Fake McCoy
    AI ei ole midagi keerulist - andke mulle piisavalt palju arvutusvõimsust ja mälu ning ma teen inimesest targema AI valmis.


    Seda oleks huvitav näha kuidas sa binaarsüsteemil (tänane digitaaltehnoloogia) põhineva AI vamis teed.

    On põhjust muretseda, et varsti leiutatakse ehk midagi uut, aga see ei tugine tänasele digitaalsüsteemile (ja selle baasil tehtud arvutitele). Isegi koera ei suudeta valmis teha... rääkimata mõistmaks delfiini ajuehitust jne.

    Pigem tuleb see saavutus kusagilt bioloogide laualt... pooljuhttehnoloogia võib saada selle perifeerseks osaks, aga mitte ajuks.

    Hawkingu mõtteid peaks uurima ja lugema, tark mees. Musk on aga lihtsalt üks jobu, kes tõsimeeli usub, et tulevik on akutrellide päralt.

    PS. Javas AI-d juba ei kirjuta :-)))))))
  • Looduse jäljendamine ei ole alati kõige mõistlikum. Kui inimene oleks lennuki ehitamisel jäljendanud lindu, me ei lendaks veel, kui inimene oleks auto ehitamisel jäljendanud hobust, me ei sõidaks veel. Samuti ei päde väide, et inimene ei suuda luua keerukamat süsteemi kui inimaju, samuti nagu ei päde väide, et inimene ei jäksa luua endast tugevamat masinat.
  • Fake McCoy
    Looduse jäljendamine ei ole alati kõige mõistlikum. Kui inimene oleks lennuki ehitamisel jäljendanud lindu, me ei lendaks veel, kui inimene oleks auto ehitamisel jäljendanud hobust, me ei sõidaks veel. Samuti ei päde väide, et inimene ei suuda luua keerukamat süsteemi kui inimaju, samuti nagu ei päde väide, et inimene ei jäksa luua endast tugevamat masinat.


    Kõik õige, aga kahendsüsteemi peal sa AI-d ei ehita - see ei ole lihtsalt AI.
  • Kõigepealt on vaja definitsiooni mis see AI on. Lihtsalt statistilist analüüsi teostav programmijupp seda ei ole, kui palju intelligentsi masinal on vaja, et see kvalifitseeruks AI-ks. Eneseteadvus, õppimine, iseseisev otsustamine, eesmärk paljuneda ja ellu jääda? Teoreetiliselt ei pea see üldse inimese sarnane olema, arvutil või arvutivõrgul põhineval masinal on palju eeliseid, mida "bioloogilisel masinal" ei ole.
  • . on meeletu arvutusvõime... kuid see ei ole määrav.

    Alustaks sellest, et millised on võimalused tekitada kahendüsteemile tuginedes abstraktset mõtlemist?

    Loomariigis pole neid loomi palju, kellel selline võime oleks. Delfiini puhul seda kahtlustatakse.. neil isegi oma keel, mis koosneb 5000-st ! erineva tähendusega signaalist. Pole selge, kas need on laused, sõnad - kuid on umbes 5000 eritähenduslikku signaali, mida õpetatakse edasi oma järeltulijatele. Kindel struktuur ja tuvastatav meie tehnoloogiaga.

    Minu poolest tehtagu või miljard e-küülikut, kuid neist ei saa iial ohtu, mis ähvardaks inimkonna eksistentsi.
    Kui aga leiutatakse midagi uut... midagi, mille aju ei tugine pooljuhtidel ja omab abstraktset mõtlemisvõimet, siis tasub olla murelik. Võimalik, et see hetk on juba ära olnud (hoitakse salajas), juhtub homme... viie aasta pärast ... või mitte kunagi. Tegelikult on kõik variandid võimalikud.



  • Et AI oleks keerukam, kui inimmõistus, peaks ta suutma tulema toime kõigega, millega inimmõistus suudab toime tulla pluss veel midagi, millega inimmõistus toime tulla pole suutnud.

    Alan Turingi nimekiri asjadest, mida teoreetiline tehismõistus peaks suutma, nägi välja selline:
    Be kind, resourceful, beautiful, friendly, have initiative, have a sense of humor, tell right from wrong, make mistakes, fall in love, enjoy strawberries and cream, make someone fall in love with it, learn from experience, use words properly, be the subject of its own thought, have as much diversity of behaviour as a man, do something really new.
  • PeaLiK
    Et AI oleks keerukam, kui inimmõistus, peaks ta suutma tulema toime kõigega, millega inimmõistus suudab toime tulla pluss veel midagi, millega inimmõistus toime tulla pole suutnud.

    Alan Turingi nimekiri asjadest, mida teoreetiline tehismõistus peaks suutma, nägi välja selline:
    ...do something really new...


    Paraku võimatu. Seostub otseselt abstraktse mõtlemisvõimega. Kui e-küülikuga kuidagi maha saadakse, siis ollakse veel kättesaamatus kauguses delfiini/inimese loomisest.
  • PeaLiK
    Et AI oleks keerukam, kui inimmõistus, peaks ta suutma tulema toime kõigega, millega inimmõistus suudab toime tulla pluss veel midagi, millega inimmõistus toime tulla pole suutnud.

    Alan Turingi nimekiri asjadest, mida teoreetiline tehismõistus peaks suutma, nägi välja selline:
    Be kind, resourceful, beautiful, friendly, have initiative, have a sense of humor, tell right from wrong, make mistakes, fall in love, enjoy strawberries and cream, make someone fall in love with it, learn from experience, use words properly, be the subject of its own thought, have as much diversity of behaviour as a man, do something really new.


    See oleks oluline kui kopeerida inimmõistust. Palju neid sotsiaalseid omadusi on seotud inimese primaarsete teadvusprotsessidega mis peaksid tagama liigi paljunemise ja ellujäämise. AI võib paljunemiseks ja ellujäämiseks teise strateegia valida, seega pole sellele neid omadusi vaja ja kogu intelligents võib inimesest oluliselt erineda.
  • Härrased, selleks on õppimise võime. Ainult, et masin võib areneda ja ennast ümber programmeerida ma usun vähesemate takistustega kui ajaliselt bioloogia on suutnud areneda. Loodus ei loo igat järgnevat olendit rumalamat, ka iga järgnev laps ei sünni suurema puudega ja lõkketuli ei ole võimeline süütama vaid endast väiksemaid lõkkeid.

    Kui inimkond on nagu mesilased, pool kilo ajumassi laiali jaotatud väikeste tükkidena siis see sama mass ühe ajuna on mõeldamatu samm edasi laienenud teadvuses. Ainuüksi mõnikümmend protsenti suurem haaratavus teadvuses oleks ilmselt piisav et inikonna käed lõplikult seljataha väänata.
  • Loen siimose postitust ja meenus üks ütlus, mis käsitles vasikaga võidujooksmist.
  • Ainuke asi mis tegelikult maksab, on oskus tekitada uut teadmist, aga see pole miskit müstilist. See on lihtsalt võime mingit väiksemat mustrit või mustrifragmenti sobitada mingisse keerulisemasse mustrisse.
    Hea näide on selline:
    Meil on teadmine: Jüri on 183, Mari on 173.
    Uus teadmine, mida siit järeldada, võiks olla: xx,xx% tõenäosusega on tegemist Jüri ja Mari pikkusega.
    Ei inimesele ega mingile programmijupile ei ole piisavate varasemate analoogiate põhjal sellise järelduse tegemine väga keeruline. Ja nii lihtne see uue teadmise tekitamine tegelikult ongi. Ja kõik.
  • siimos
    See oleks oluline kui kopeerida inimmõistust.

    Kaldun arvama, et ühtegi teistsugust mõistust inimene modelleerida ei suuda. Tegelikult jääb ta hätta juba isegi selle ette kujutamisega, milline mingi "teistsugune" mõistus välja võiks näha.
    siimos
    AI võib paljunemiseks ja ellujäämiseks teise strateegia valida, seega pole sellele neid omadusi vaja ja kogu intelligents võib inimesest oluliselt erineda.

    Paljunemine ja ellujäämine pole mõistuslikkuse defineerimisel olulised tunnused. Suvaline amööb või bakter saab nende asjadega muretult hakkama ja ometi ei pea me teda kuigi vägevaks mõttehiiglaseks.
  • Paljunemine ja ellujäämine pole mõistuslikkuse defineerimisel olulised tunnused. Suvaline amööb või bakter saab nende asjadega muretult hakkama ja ometi ei pea me teda kuigi vägevaks mõttehiiglaseks.


    Be kind, resourceful, beautiful, friendly, have initiative, have a sense of humor, tell right from wrong, make mistakes, fall in love, enjoy strawberries and cream, make someone fall in love with it, learn from experience, use words properly, be the subject of its own thought, have as much diversity of behaviour as a man, do something really new.


    Need asjad taanduvad inimesel ürginstinktile paljuneda ja ellu jääda, nii on aju sadade tuhandete aastate jooksul arenenud ja need samad instinktid juhivad alateadvuslikult kõikki neid protsesse. Olenemata sellest kas keegi teadvustab seda või mitte. Kui paljunemine ja ellujäämine pole mõistuslikkuse defineerimisel olulised, siis pole ka selles nimekirjas toodud sotsiaalsed omadused. Miks peaks arvutil olema teadvusomadus "make someone fall in love with it", mis näeb ette partneri meelitamise ja bioloogilisse seksuaalsesse vahekorda astumise ja paljunemise.

  • Laias laastus jaotatakse AI kolme kategooriasse:

    1) Artificial Narrow Intelligence (ANI): Täna eksisteeriv ja meie elu igapäevaselt mugavamaks tegev tehnoloogia. ANI mängib inimesest paremini malet, arvutab kiiremini, mäletab fakte täpselt, suudab etteantud parameetritega jäljendada lihtsamaid (aga mitte enam täiesti primitiivseid) inimtegevusi, nt. auto juhtimine liikluses.

    2) Artificial General Intelligence (AGI): Täna mitte eksisteeriv AI, millel oleks samasugune võime asju laiemalt mõista, nagu inimesel. Google's selle valdkonna juhina töötav ja kogu AI-temaatika üheks juhtivaks teadlaseks ja arvamusliidriks peetava Ray Kurtzweili hinnangul on AGI saavutatav hetkeks, mil $1000 eest saab samapalju arvutusvõimsust osta kui on inimese ajul. 1985a. sai selle eest ühe triljondiku, 1995a. ühe miljardiku, 2005a. ühe miljondiku ja täna ca. ühe tuhandiku. Umbes 2025a. peaks suvaline arvuti omama samapalju arvutusvõimsust kui inimaju. RK hinnangul suudetakse umbes sel ajal erinevad ANI-d kombineerida ja panna süsteem ise õppima ja end täiendama sinnani, et tekiks AGI. See aeg võib varieeruda, sadade teadlaste ennustuste keskväärtuseks tuli 2040a, mil peeti AGI olemasolu tõenäolisemaks kui selle mitte eksisteerimist.

    3) Artificial Superintelligence (ASI): Tekib peale seda kui AGI end ise arendama ja täiendama õpib. Ilmselt tekib see äärmiselt kiiresti (intelligence explosion) ja sel hetkel pole enam inimestel eriti sõnaõigust. Mõne arvamuse kohaselt võib ASI juba tundide jooksul muutuda inimesest sadu tuhandeid kordi intelligentsemaks, seda eelkõige law of accelerating returns fenomenile. S.t. kui ASI juba tekkinud on, siis on inimeste kord vaadata ja imestada, mis meist ja maailmast saab. Nagu vihmauss ei oska inimeste motiive ja tegevust mõista, ei oskaks meie ilmselt ka ASI omadest midagi arvata. Aga tõenäoliselt on ASI-l meid vähem vaja kui meil vihmaussi.
  • siimos, rangelt võttes on sul muidugi õigus, aga ma usun, et Turingi tekst oli mõeldud tervikuna, andmaks edasi seda erakordsust ja ainulaadsust, milleks inimmõistus suuteline on ning illustreerimaks lõhet, mis meil masinatega (vähemalt esialgu veel) on. Kunagi kauges tulevikus ehk tõesti suudab mõni arvuti maalida omenda vabast tahtest midagi samaväärset, kui Leonardo da Vinci "Mona Lisa" või saada inspiratsiooni kirjutamaks raamatut, mille kõrval Kafka "Protsess" tundub klassikirjand, aga hetkel ma seda kuskilt tulemas ei näe.
  • Ma nimetaks intellekti põhimõttelist olemust "ELU saladuseks" ja binaarkoodiga seda lahti ei häki, aga edu!

    Kahju ainult, et väga palju raha põletatakse selle suuna peal ära - umbes nagu kliima soojenemine (keegi kusagil saab miljoneid ja selle eest saab oma mänge mängida ning kirjutada "uurimustöid" jne.)
  • sr71
    Ma nimetaks intellekti põhimõttelist olemust "ELU saladuseks" ja binaarkoodiga seda lahti ei häki, aga edu!

    Kahju ainult, et väga palju raha põletatakse selle suuna peal ära - umbes nagu kliima soojenemine (keegi kusagil saab miljoneid ja selle eest saab oma mänge mängida ning kirjutada "uurimustöid" jne.)


    Kas see arvamus põhineb ka millelgi, peale isikliku uskumuse? Kas kogu valdkonna juhtivad teadlased on tõesti kõik full retardid ja midagi nii olulist kahe silma vahele jätnud?
  • Blink
    3) Artificial Superintelligence (ASI): Tekib peale seda kui AGI end ise arendama ja täiendama õpib. Ilmselt tekib see äärmiselt kiiresti (intelligence explosion) ja sel hetkel pole enam inimestel eriti sõnaõigust.

    Selle teooria nimi on tehnoloogiline singulaarsus ja usku sellesse nimetatakse singularitanismiks.

    Kui see tõesti peaks teoks saama, on inimkond mõnes mõttes saavutanud oma ülima eesmärgi ja loonud üliolendi, mis on olemuslikult võrreldamatult väärtuslikum, kui inimene ise. Võimalik, et mingit konflikti üldse ei tekigi. Mõistuslikkuse eelduseks on empaatia ning väga tõenäoline, et see meie "laps" leiab endas empaatia ka meie vastu, nii nagu meie tunneme empaatiat igasugu vähemate olendite vastu, nagu linnud, liblikad ja sipelgad, kellega me seda maailma jagame.
  • Õige koht alustamiseks on just binaarkood, ainult ühed ja nullid, kõik on väga lihtne, aga aeglane. Seeeest on jalad tugevasti vastu vundamenti ja võib hakata keerukuses kõrgemale ronima, järgmine level oleks ASCII kood jne. Teisest otsast alustamine oleks sama absurd kui puu latvas istuda ja nuputada milline küll on DNA mille põhjal on selline puu kasvanud.
  • Blink


    Kas see arvamus põhineb ka millelgi, peale isikliku uskumuse? Kas kogu valdkonna juhtivad teadlased on tõesti kõik full retardid ja midagi nii olulist kahe silma vahele jätnud?


    Saan asjast nii aru, et kui oled suurema osa oma elust tegelenud elektroonika ja tarkvara arendamise ja sellega seotud probleemide analüüsiga, siis ei anna see alust enda seisukohtade omamiseks. Alati on vaja kedagi jäljendada ja tsiteerida. Vastasel juhul ei kuulu sa arvestatavasse kängi.

    Eks seda skepsist on väljendanud ka neurobioloogid ja juurde võib veel haakida teema, et meie elu on süsinikupõhine, siis kuidas oleks ikkagi ränipõhise eluga ja kas kusagil on selliseid eluvorme, millel ka meie jaoks mõistetav intellekt.
  • Fake McCoy
    ...järgmine level oleks ASCII kood jne. .


    Wow... ASCII ei põhinegi ühtedel ja nullidel?

    Vahet ei ole mitu interpereteerimiskihti sa lood, lõpptulemuseks on masinkood (binaarne) ja asja olemus on binaarne/loogiline.

    Et asjale vinti peale keerata, siis ei ole masinas isegi juhusliku arvu generaator 100% juhuslik. Selle kohta uurimustöid tehtud mitmeid. Kipub olema tendents kalduda kusagile. Seepärast ka krüptovõtmete genereerimisel soovitatakse vahel liigutada hiirt vms. et tekitada mingit andmevoogu ja pidada seda "suvaliseks".

    Aga asja põhiolemust eirata ja loota, et selle peale hakab jooksma AI.. mina sellesse uskuda ei suuda. Küll aga usun sellesse, et primitiivne inimene üha rohkem kirjutab sitta koodi ja tahab anda kõik asjad selle sitasti kirjutatud koodi juhtida - nii ei ole maailmalõpp tõesti kaugel.





  • Tahtsin veel lisada, et jalad ikka korralikult vasta maad oleks ja liiga keeruline ei oleks, siis võiks AI arendamist alustada puust treitud punnidega ja need omavahel nööriga ühendada - noh umbes nagu nöörist tõmmatav hampelmann :-))) Kui siis ikka kõvasti arendada.... küll see AI ka tuleb. Hoolimata sellest, et vahendid ja materjalid on selleks sobimatud.
  • Võtame lihtsa näite: Kas arvuti suudaks tajuda, kas inimese hääl, kehakeel, näoilme muutusid just vaenulikumaks?

    - Kui kaamera analüüsib väga suure eraldusvõimega näojooni, keha liikumist ja võrdleb neid andmebaasis oleva infoga, et mõista, kuidas inimene parasjagu reageeris, siis mida teeb ta teisiti võrreldes imikuga? Imik ei saa ka alguses nt. sarkasmist aru, aga tänu väga kiirele õppimisvõimele see paraneb kiirelt.
    - Mikrofoni kaudu saab iga heli tema parameetrite järgi analüüsida. Nii sageduse, sõnakasutuse kui muu järgi. Küsimus on vaid tehnilises võimekuses ja võrdlusbaasi olemasolus.

    Hüpoteetiline näide: Läheme 5a pärast kusagile Pakistani kolkakülasse. Oleme varustatud kõrgtehnoloogiliste seadmetega, mis on pilves ühendatud andmebaasidega (a la google glass, mikrofonid jne).Teeme enda arust vaimuka nalja inglise keeles, mille peale muutuvad kohalikud tigedaks, hakkavad omavahel kohalikus keeles seletama ja keegi saadetakse toast välja. Arvuti ütleb meile kiiresti, et oleme just külavanema tütart tahtmatult solvanud ja kohe kutsutakse peaväljakul kokku omakohus, mis 99.9% varasematel juhtudel on lõppenud kividega surnuks loopimisega. Leiame hädavale, lubame autost kingituse tuua ja teeme ruttu nahad.

    Kõigeks selleks on täna tehniline võimekus põhimõtteliselt olemas. Kas toodud näites päästis meid meie enda või arvuti tarkus? Kui arvuti poolt kasutatavasse andmebaasi lisandub iga päev sadu miljoneid uusi näiteid, kuidas erinevad inimesed olukordades käituvad, siis kui kaua läheb aega, et arvuti muutuks paremaks "suhtlejaks" ja inimestest aru saajaks kui keskmine inimene? Kasvõi mingites üsna piiratud olukordades, kus inimesel on selge handicap, keeleline, kultuuriline vms? Põhimõtteliselt on küsimus siiski vajaliku info kogumises ja töötlemises, mitte selles, et inimesel on mingi 'special human touch', milleni arvutid kunagi ei küündiks.
  • Blink, Sa praegu lõid piltlikult öeldes jalaga juba lahti olnud ukse lahti.

    Kunagi ammu olid kohmakad translaatorid - elektroonilised sõnastikud. Täna on Google translate, tõsi küll see suudab vaid teatud keeli tõlkida ja kontekstiga teeb hirmsaid vigu. Anname andeks, sest baas täieneb ja asi muutub paremaks. Nüüd aga põhiküsimuse juurde, kas see on AI?

    Vabandust, aga see on hunnik ettekirjutatud funktsioone, mida rakendatakse sõltuvalt andmebaasist leiduvast.

    Ahjaa meelde tuli, mida tahtsin ennist veel ära mainida. Kas teate, et on kirjutatud uurimustöid zombide võimalikkusest ja nende võimalikust käitumises? Ei saa öelda, et peaks tundma aukartust kui mainitakse "teadus", "juhtivad teadlased" või veel hullem "arvamusliidrit". Täna publitseeritakse sõna otseses mõttes igasgust sitta ja seda igasuguse nime all ja parimal juhul väljaanne vabandab hiljem, et selline sitt juhtus.

    PS. Kindlasti ei taha ma naeruvääristada teadust. Kuid nagu iga muu valdkonna puhulgi, ei ole mitte kõik kohe surmtõsiselt võetav ja epohhi loov. Katsetama peabki.
  • sr71: Vabanda, aga sinu argumentide puhul peabki seda lahtist ust näitama ja korduvalt sisse-välja käimist juhendama. Sinu peamine argument paistab olevat 'seda ei saa teha, sest seda pole seni tehtud'. Sinu teine argument paistab olevat, et tehisintellekt peab olema samast materjalist, nagu inimene (süsinik vs räni argument), tõenäoliselt peab tal ka sama arv jäsemeid ja sama kiire karvakasv olema. Ma oma võhiklikkuses kaldun arvama, et see nii olema ei pea. Aga ega eskimotele ei saanud ka keegi selgeks tehtud, et rauast laev ujub, enne kui nad ise seda nägid. Kes lendavast ja sulgedeta raudlinnust rääkis, see võidi suisa nõrgamõistuslikuks liigitada.
  • Blink,
    Blink
    Kõigeks selleks on täna tehniline võimekus põhimõtteliselt olemas. Kas toodud näites päästis meid meie enda või arvuti tarkus?

    Selles näites päästis meid meie enda tarkus. Arvuti asemel võib selles näites meile sama hästi abiks olla mingi turismifirma poolt koostatud Pakistani reisiteatmiku paberväljaanne, mis sisaldab infot Pakistani külaelu kommete kohta.

    Info või teadmised, koos selle edastusmehhanismiga pole mitte mingis mõttes see, mida mõistetakse intellekti all. Samuti pole maleprogrammidel või auto juhtimise sensorsüsteemidel midagi pistmist mõistusega. Primitiivsed deterministlikud algoritmid, ei muud. Mõistuslikuna saab käsitleda midagi sellist, millel on eneseteadliikus, vaba tahe, abstraktne mõtlemine ja loomingulisus. Probleem nende kvaliteetidega on aga see, et inimene isegi ei mõista hästi nende toimemehhanisme ega suuda neid seega ka tehislikult modelleerida.
  • Jah, oma primitiivsuse juures väidan, et Intelligence (A-ta või A-ga) on ilmselt energia, mida meie füüsika täna veel ei tunne ja seepärast ka religioon üritab tegeleda nende küsimustega, millega ta kohe mitte kuidagi hakkama ei saa.

    Et see energia suudaks olla "teovõimeline" vajab see mingite eeltingimuste täitmist - toimiv keha jne.

    Teovõimelisus - Alan Turingi test.

    Seni kuni me usume, et AI saab olla ka "hoomamatu" kogus meie endi poolt kirjutatud funktsioone topituna kahendsüsteemse loogika/räniklotsi peal, siis olen kindel, et see ei toimi. See jätab mulje, et on justkui Intelligence... kuid siiski ei ole. Või oot... äkki artificial tähendabki seda, et jätab mulje nagu oleks? Tegelikult on lihtsalt nagu... üleskeeratav part? Selline minu eksistentsi küll ei ohusta.
  • Mõistuslikuna saab käsitleda midagi sellist, millel on eneseteadliikus, vaba tahe, abstraktne mõtlemine ja loomingulisus.

    See on "lõpptoode". Toorikuks oleks vaja siiski midagi, mis rohkem kui ühel kitsal alal suudaks ise end arendada ja parandada. See toorik võib olla ka täiesti primitiivne võrreldes inimesega (väga tõenäoliselt saabki olema alguses), ainus oluline kriteerium on, et ta suudaks ise arendada end. Kui sellest tipping pointist üle saadakse, siis peaks üldlevinud arvamuse kohaselt lõpptoode vaid aja ja vormistamise küsimus olema.
  • Blink
    tehisintellekt peab olema samast materjalist, nagu inimene (süsinik vs räni argument)

    Süsinik ja vähemal määral ka räni on seni avastatutest ainukesed ained, millest saab moodustada keerukaid, paljudest aatomitest koosnevaid ahelaid ja kõrgmolekulaarseid polümeerühendeid. Selles mõttes on süsinik tehismõistuse loomiseks "kõige loogilisem valik".
  • Blink
    See toorik võib olla ka täiesti primitiivne võrreldes inimesega (väga tõenäoliselt saabki olema alguses), ainus oluline kriteerium on, et ta suudaks ise arendada end. Kui sellest tipping pointist üle saadakse, siis peaks üldlevinud arvamuse kohaselt lõpptoode vaid aja ja vormistamise küsimus olema.


    Ennast arendada? Et kirjutab oma põhitsüklisse funktsioone juurde või võtab ette olemasolevad? Loeb läbi "kirjutaSiiaProg.KeeleNimi" kommenteeritud raamatu ja viskab ise (Loe: Loob Uut) mitu rida koodi juurde?

    Kahtlustan, et selleks peab inimene kirjutama IF funktsiooni, mis rakendub teatud juhtudel ja siis kirjutab inimese poolt ette antud jupi juurde. Krt, aga seda peaks ju masin ise tegema? Jõuame jälle punkti, et me peame programmi kirjutama need jupid, mis midagi teevad. "Ta" ise ei tee midagi, sest seda ei ole olemas. On lihtsalt hoomamatu kogus halba koodi, mida aastate jooksul kokku kirjutame ja mis käivitub tingimuslikult - nii nagu oleme programmi kirjutanud. Aga kui seda kõike on piisavas koguses ja kõik IF statemendid paneme sõltuma mingist suvast, siis jääb MULJE, et näe mõtleb ja langetab otsuseid ise... tegelikult ikkagi "hoomamatu" kogus sitta koodi, mis kirjutatud primitiivse inimese poolt - üleskeeratav part. Ei ole kahjuks päris.
  • PeaLiK
    Blink
    tehisintellekt peab olema samast materjalist, nagu inimene (süsinik vs räni argument)

    Süsinik ja vähemal määral ka räni on seni avastatutest ainukesed ained, millest saab moodustada keerukaid, paljudest aatomitest koosnevaid ahelaid ja kõrgmolekulaarseid polümeerühendeid. Selles mõttes on süsinik tehismõistuse loomiseks "kõige loogilisem valik".


    PeaLik: See ei pea nii olema. Arvutil pole sellist piirangut, nagu on elusolenditel, kelle ajumaht on kolba suurusega piiratud. Arvuti võib olla ükskõik kui suur, loogiliseks kriteeriumiks on pigem rahaline maksumus. Nagu lennuki puhul ei pidanud võtma linnusulgi aluseks kui kõige paremat lähtekohta, võib ka AI puhul 'teha lihtsalt suurema pindalaga tiiva' ehk panna see arvutivõimsus lihtsalt kusagile ruumi istuma. Samal põhjusel ei pea AI aluseks oleva materjali struktuur olema meeletult keerukas - seda saab kompenseerida suuremat mahtu lubades.
  • Inimesel on siiski üks 'programmiline' kitsaskoht mis ei suuda rehkendada mööda enesekesksest silmaklapivaatest, et seeläbi samastuda teiste olendite või lausa tehisintellektist tumedanahalisusega. Selle programmijupi nimeks oli vist egotsentrism, piiritletav MINA-ga.
  • Lepiks kokku, et AI on elektooniline isik, kes on iseseisvalt võimeline raha teenima ja punkt ning jätaks need vabad tahted ja empaatiad ja muu sellise tilu-lilu mängust välja.
  • Blink
    Mõistuslikuna saab käsitleda midagi sellist, millel on eneseteadliikus, vaba tahe, abstraktne mõtlemine ja loomingulisus.

    See on "lõpptoode". Toorikuks oleks vaja siiski midagi, mis rohkem kui ühel kitsal alal suudaks ise end arendada ja parandada. See toorik võib olla ka täiesti primitiivne võrreldes inimesega (väga tõenäoliselt saabki olema alguses), ainus oluline kriteerium on, et ta suudaks ise arendada end. Kui sellest tipping pointist üle saadakse, siis peaks üldlevinud arvamuse kohaselt lõpptoode vaid aja ja vormistamise küsimus olema.

    Piltlikult öeldes oled sa oma lootused rajanud sellele, et kui panna suurde kasti hunnik mutreid, torusid, hammasrattaid ja võlle ning seda kasti piisavalt kaua loksutada, moodustub kastis ühel hetkel toimiv auto mootor. :) No elame-näeme... Minu loogika ütleb, et kui sul ikka aimu pole, kuidas auto mootor toimib ega oska seda kokku panna, ei anna ka aeg ja ahvilik kannatlikkus mingit erilist efekti.
  • Fake McCoy
    Lepiks kokku, et AI on elektooniline isik, kes on iseseisvalt võimeline raha teenima ja punkt ning jätaks need vabad tahted ja empaatiad ja muu sellise tilu-lilu mängust välja.

    HFT trading algoritm nüüd küll mingis mõttes AI pole.
  • Blink
    PeaLiK
    Blink
    tehisintellekt peab olema samast materjalist, nagu inimene (süsinik vs räni argument)

    Süsinik ja vähemal määral ka räni on seni avastatutest ainukesed ained, millest saab moodustada keerukaid, paljudest aatomitest koosnevaid ahelaid ja kõrgmolekulaarseid polümeerühendeid. Selles mõttes on süsinik tehismõistuse loomiseks "kõige loogilisem valik".


    PeaLik: See ei pea nii olema. Arvutil pole sellist piirangut, nagu on elusolenditel, kelle ajumaht on kolba suurusega piiratud. Arvuti võib olla ükskõik kui suur, loogiliseks kriteeriumiks on pigem rahaline maksumus. Nagu lennuki puhul ei pidanud võtma linnusulgi aluseks kui kõige paremat lähtekohta, võib ka AI puhul 'teha lihtsalt suurema pindalaga tiiva' ehk panna see arvutivõimsus lihtsalt kusagile ruumi istuma. Samal põhjusel ei pea AI aluseks oleva materjali struktuur olema meeletult keerukas - seda saab kompenseerida suuremat mahtu lubades.

    Sellega täiesti nõus. Linnu suled ja tiivad on lendamiseks lihtsalt võrratult efektiivsemad, kui mistahes inimese loodud lennuaparaat. Suvaline tihane või kajakas suudab teha õhus manöövreid ja maandumisi/õhkutõuse, millele ka kõige supermoodsam hävitaja ligilähedalegi ei saa ning seda võrratult parema massi/võimekuse suhtega. Inimene on lihtsalt liiga loll, et linnu lennu- ja motoorika juhtimismehhanisme mõista või veel vähem siis neid tehislikult modelleerida. Parim, millega ta hakkama saab, on ehitada suur, jäik plekikolakas ja kompenseerida oma oskamatus toore jõuga. Võrreldes evolutsiooni poolt looduga on kõik inimese loodu primitiivne, ebaefektiivne, jämedakoeline ja robustne ning tagatipuks ongi enamus inimese loodust lihtsalt looduse pealt oskamatult maha kopeeritud.
  • Paistab kuum topic olevat.

    No ütleme niimodi, et siin küll paljud teadlased ja muidu tegelased ennustavad AI saabumist ja AI-ga saabuvat katastroofi. No kui vaadata 60 nendate tõsiste teadlaste ennustusi siis me peaks juba ammu marsil olema või tuumasõja poolt ära hävitatud.
    Enne seda kui hakata jaurama AI probleemide üle oleks tore kui me suudaksime kõigepealt üldse arusaadavalt defineerida mis asi see intellekt üldse on, ning lahendada ära enamiku inimeste seas leviva intellektipuudulikkuse.

    Nüüd teine pisut jabur asi mida praegu teha üritatakse on sellele niinimetatud tuleviku AI-le meie enda probleemide ja hirmude külge pookimine. Aru ma ei mõista millepärast peaks mingisugune AI võtma kätte ja hakkama inimkonda hävitama ?

    Need probleemid millega me AI-ga kokkupuutudes peame tegelema on hoopiski kaugemad ja keerulisemad kui me oma primitiivses mõistuses praegu suudame ette kujutada.
  • Kui nüüd mõni kaunishing loeb PeaLiK-u viimast postitust, siis see läheb küll magama nutuvõru ümber suu...

    Paraku need asjad nii on ja tunneme rõõmu siiski saavutatust. Ja ei ole mõtet liialt muretseda seepärast, et äkki oleme muutunud nii võimekaks, et suudame luua tehisintellekti. Mina kavatsen homme oma primitiivsuse kiuste projekteerida ühe vidina vastavalt kliendi soovile... ja juhtima hakkab seda sitt kood, mis tehtud inimese poolt.

    Muret tuleb tunda hoopis seepärast, et väga elulised protsessid ei oleks vääramatus sõltuvuses sitast tarkvarast, vaid ikka võimalik oleks üle minna käsijuhtimisele (tuumajaam, auto, lennuk, laev jne.) - juhul kui vaja.
  • Tin
    Enne seda kui hakata jaurama AI probleemide üle oleks tore kui me suudaksime kõigepealt üldse arusaadavalt defineerida mis asi see intellekt üldse on

    No mingi väga üldise (kindlasti mitte ainuvõimaliku) määratluse leiab wikistki:
    Intelligence has been defined in many different ways such as in terms of one's capacity for logic, abstract thought, understanding, self-awareness, communication, learning, emotional knowledge, memory, planning, creativity and problem solving. It can also be more generally described as the ability to perceive information and retain it as knowledge for applying to itself or other instances of knowledge or information, thereby creating referable understanding models of any size, density, or complexity, due to any conscious or subconscious imposed will or instruction to do so.

    Osad neist tunnustest on kaasaegsetel tehissüsteemidel mingil määral olemas, osad aga veel kaugeltki mitte.
  • Nõus Tiniga, et enne vaidlema hakkamist peaks täpsemalt ära määratlema, millest me üldse räägime. Nendes vaidlustes on justkui kaks erinevat AI-d. Esimene on see, kes peaks olema ja käituma nagu inimene - tajuma emotsioone, tegema vigu jne. siia kategooriasse läheb ka seesama Turingi test, st. eeldus, et AI peaks suutma käituda nagu inimene, nii et inimene ei suuda AI-d teisest inimesest eristada. Kokkuvõtlikult on 'esimest liiki' AI nö. 'oma näo järgi loodud' AI. Loome masinast inimest.

    Teist 'tüüpi' AI-d võiks kokkuvõtlikult iseloomustada - õppimisvõimeline masin. Siin on lugu natuke lihtsam - riistvara areneb tohutu kiirusega. Samamoodi kasvab võrgus (pilves) oleva informatsiooni hulk. Nüüd on küsimus algoritmi loomises, mis paneks selle AI ise informatsiooni koguma, sellest järeldusi tegema ja otsuseid langetama ilma, et ükski konkreetne inimese loodud programmijupp neid olukordi talle ette kirjutaks.

    Võib ilmselt väita, et õigel AI-l oleks mõlemad omadused, aga minu meelest inimliku masina loomisest oleme hetkel veel päris kaugel. Küll aga ei pruugi kaugel olla õppimisvõimelise masina sünd. Ja seegi muudaks maailma minu meelest oluliselt.

Teemade nimekirja