VÄHK - tapab Eesti majanduse!

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Igal aastal diagnoositakse Eestis vähk enam kui 8000 inimesel
    Surma põhjuse registri andmetel registreeriti 2014. aastal tööealistel 946 vähisurma
    http://tervis.postimees.ee/3583335/kuidas-saada-jagu-vahist
    http://tervis.postimees.ee/2923191/vahki-haigestutakse-eestis-aina-nooremana

    Vähki haigestumine on võtnud Eestis epideemia mõõtmed, 8000 juhtu aastas, samas sünde 14 000
    Aastal 1968 oli 3600 esmajuhtu ja sünde ligi 20 000
    Ma prognoosin, et aastal 2025 on meil 10 000 esmajuhtu ja sünde 10 000

    Eesti paistab silma oma erakordselt suure ökoloogilise jalajäljega ja siit tuleb otsida ka üht põhjust.
    Numbrid näitavad, et praegune valitud tee on ikka täiesti vale ja oleme lootusetult tupikus, kuidas edasi?


  • Arvan et see teema tuleks kustutada. Makromajanduse all saaks seda arutada lühidalt, kui on seal midagi arutada.
  • Kuna lapsi ei sünni, elab Eestis liiga palju vanainimesi. Sellepärast ka on vähki palju.
  • On ekslik arvata, et vähk on vanainimeste haigus, kahjuks mitte. Ainult 60% esmajuhtudest on vanemad kui 65 aastased. Vähki haigestumine on aina enam keskealiste probleem ja siit on ka otsene seos majandusega. Igal aastal diagnoositakse üle 3000 tööealisel see raske haigus.Probleemi ulatus on siiani maha vaikitud
  • Eile oli uudis, et arstid tapavad Eestis aastas umbes 1000 inimest oma süüdimatuse, lolluse, lohakuse ja ülbuse tõttu. Võibolla tuleks alustada sellest, et arstide vastutus võrdsustada autojuhtide omaga, kui ikka purjus peaga kellegi teise ilma saadad, siis on raudne kinni minek + kompensatsioon omastele.
  • aivo1, sa teed mingit nalja või? 65 aastat?????
    35 eluaastast on jumala normaalne, et inimesed hakkavad vähki põdema. Bioloogiliselt puudub sul kauem elamiseks igasugune põhjus.
  • "Enim surmasid põhjustasid tööealiste meeste seas kopsuvähk (146 juhtu)-- ning tööealiste naiste seas rinnavähk (75 juhtu)". On küll olemas mitte-suitsetaja kopsuvähk, aga pigem vist ikka suitsetajatel siin valiku koht. Kui naiste rinnavähi seiret parandadada, peaks see vähiliik ka vähemalt surmapõhjusena esikohalt kaduma. Need 2 siis kokku pea veerand kõigist tööealiste surmadest.
  • Vähk on selline haigus, kus on oluline, et kiiresti jaole saab. Tervisehoiusüsteem peaks sammuti olema ennetav, hetkel jagub ainult resursse tagajärgedega tegelemiseks. Arstid küll kirjutavad, et selles ja selles vanuses on vaja vastavad uuringud teha ja regulaarses kontrollis käia. Reaalselt ükski arst põhjalikke uuringuid ei kirjuta, kui mingit konkreetset häda ei ole. Veelvähem puudub programm, et sa regulaarselt midagi kontrollida saaks. Eks see teema on resursside taga, haigekassa vahenditega kõike pole võimalik.
  • siimos
    Vähk on selline haigus, kus on oluline, et kiiresti jaole saab. Tervisehoiusüsteem peaks sammuti olema ennetav, hetkel jagub ainult resursse tagajärgedega tegelemiseks. Arstid küll kirjutavad, et selles ja selles vanuses on vaja vastavad uuringud teha ja regulaarses kontrollis käia. Reaalselt ükski arst põhjalikke uuringuid ei kirjuta, kui mingit konkreetset häda ei ole. Veelvähem puudub programm, et sa regulaarselt midagi kontrollida saaks. Eks see teema on resursside taga, haigekassa vahenditega kõike pole võimalik.


    Jah ja ei. Teatud vähiliikude (eesnäärmevähk) patsientide paranemislootused on päris head. Teatud liikide puhul (melanoom) üpris kehvapoolsed.

    Ennetavaid tegevusi saab teha ja tehakse, aga riik saab vastu tulla ainult poolele teele. Minu meelest on viimase 10-15 aasta jooksul väga jõuliselt sellesse teemasse sekkutud.
    Meedias räägitakse terviseriskidest pidevalt (ilmselt on seesama ennetustöö oluliselt vähendanud solaariumite vohamist, mis veel 15-20 aastat tagasi tundus päris perspektiivikas ärimudel).
    Nii rinna- kui emakakaelavähi tuvastamiseks viiakse läbi sõeluuringuid, tasuta. Ja see toimub päriselt, mitte "kusagil mujal". Mu oma elukaaslane sai kutse 30-selt. Tehakse vanusegruppide kaupa 5-aastase sammuga. Kõik toimib, riik tegeleb, aga selle ennetustöö teine osa on inimene - kui ikka kodanik saab sõeluuringu kutse ja ei lähe kohale, sest tema meelest pole see oluline või tal ei ole aega, siis mida saab riik teha? Peaks kohaldama sundtoomist?
  • Veel 10-20a ja enamus haigused on ravitavad. Kõige suurema haiguse ravimisega - vananemine+surm - läheb ehk veel 50a aega.
  • XX5
    Veel 10-20a ja enamus haigused on ravitavad. Kõige suurema haiguse ravimisega - vananemine+surm - läheb ehk veel 50a aega.


    Kas see oli peen nali?
  • Ma ei jaga sellist optimismi, et 20 aasta pärast on enamus haigusi ravitavad ja 50 aasta pärast saavutame surematuse.Ulmefilme ja tegelikkust ei maksaks segamini ajada.Pigem lisandub aina uusi haigusi, millele arstiteadus praegu peale ei hakka.
    Karm reaalsus - vähki sureb meil ligi 4000 inimest aastas, seda on rohkem kui kunagi varem.Haigekassa ei suuda aina kasvava vähihaigete arvuga toime tulla.Onkoloogia kliiniku ambulatoorsele vastuvõtule kabineti ukse taga ootajate seas on ohtralt keskealisi ja isegi noori inimesi.Käige korra lastehaigla onkohematoloogia osakonnas ja siis saate aru millises jamas oleme.
    Tervislikud eluviisid, sõeluuringud, selgitus riskifaktoritest ja muu taoline ennetustöö on igati vajalik ja sinna tuleb panustada rohkem. Aga see kõik pole peamine, eelkõige tuleb oluliselt vähendada elukeskkonna saastamist.

  • Samas - Sellest ajast peale kui Eestis hakati massiliselt põlevkivi ahju ajama, on vähenenud drastiliselt suremus kopsupõletikku. Samuti on koos saaste suurenemisega taandunud enamik nakkushaigusi, näljahäda ja õnnetused hobuveokitega. Nii et kahe teraga mõõk, äkki peab saaste vähendamisega ikkagi piiri pidama?
  • Blink, no kuulge, Teilt ma sellist seost poleks oodanud.
    Suremus kopsupõletikku vähenes drastiliselt hoopis penitsilliini avastamise pärast, mis langes ajaliselt kokku põlevkivi kaevandamise alustamisega.
  • Rikastes riikides on meditsiinist saanud suur äri, aga Eestis käib ainult üks vingumine. Kõik teised sektorid on Eestis 25 aastaga teinud hiiglasliku hüppe edasi, ainult meditsiin on paigale jäänud või isegi taandarenenud. Ja põhjus on: lollid arstid ja halvad seadused.
  • Aivo, mingeid lahendusi pakud ka või mis selle pisut paanilisena näiva (suured tähed, hüüumärk) teemapüstituse mõte üldse on...põlevkivienergeetika tapmine? Palju 850-st (1000 - 150 suitsetajat) lahkunud tööealisest aasta kauem oleks elanud kui millegi muuga kütta? Kas on üldse tõestatud, et Eesti kuidagi oluliselt eriline on vähihaigete hulga poolest, siin sulle datat mida võid kaevandada, ilmselt on paremaid kohti ka, aga ole lahke, otsi ise endale fakte:
    http://www.cancerresearchuk.org/health-professional/cancer-statistics/worldwide-cancer/incidence#heading-One
  • Nooremad, kes terved ja kellel otsene vajadus arstidega kokku puutuda puudub, arvavad, et elu sellel kohal eestis on lill.
    Saades vanemaks, tekib kindlasti suurem vajadus arstidega kokkupuuteks, ehk siis tagasi reaalsusse enda kogemuse näitel; järjekorrad eriarstile üle 3-4 kuu(tasulistele saab loomulikult kiiremini), need üksikud numbrid, mis näiteks vabanesid septembrisse mai algul, võeti ära poole tunniga(internetis on hea broneerida ja jälgida)! Loomulikult saab kasutada tutvusi ja tarbinud tuttavate näite põhjal toimib selles vallas altkäemaks, kuigi ma ei tea, palju sellest kasu on, aga järjekorras liigud kindlalt etepoole!
    Mis puutub mingite uuringute tegemisesse, siis ilma tutvuseta leiad, ehk saad mingi 2-4 nädalase(heal juhul) ootamisega suva arstile, kes saadab sind üldjuhul pikalt, ehk ütleb, tule sügisel uuesti....
    Seda on kurb kogeda, arvestades, palju sotsmaksu maksad ja kui palju peaks see maks tõusma, et tänast tegelikku vajadust katta ja palju peaks sots. maksu tõstma, et tuleviku laekumisi katta. Ja nüüd mõelge, palju meil on tegelasi, kes sotsmaksu ei maksa, aga teenust tarbivad ja mõnuga, ise sinna panustamata!
  • Mul on tuttavatel kogemus soome meditsiinisüsteemiga ja nende väitel on asi hullem kui eestis.
    Kui keegi teab, kus on see meditsiin reaalselt parem võiks need kohad välja tuua.
  • mx77
    Mul on tuttavatel kogemus soome meditsiinisüsteemiga ja nende väitel on asi hullem kui eestis.
    Kui keegi teab, kus on see meditsiin reaalselt parem võiks need kohad välja tuua.


    Hea/halb skaala on muidugi väga subjektiivne kuid leian, et olukord on kindlasti parem Šveitsis. Seni pole kordagi oodanud perearsti/uuringu/spetsialisti juurde pääsemiseks rohkem kui 2 nädalat ja tõenäoliselt oleks saanud ka kiiremini, kui oleks endal mõnevõrra vabam töögraafik. Muidugi on see ka absoluutnumbrites üsna kulukas. Tervisekindlustus on tervenisti erakätes, pakkujaid on turul mitukümmend. Palgast maksudena haigekassa jaoks raha ei koguta (võimalik, et mingi % siiski võetakse töötute ja laste/vanurite toetuseks). Samas on tervisekindlus kohustuslik kõikidele residentidele. Lihtne kindlustuskate (haiglas üldpalat, hambaravi kindlustuskatet pole, omavastutus aastas 2000 franki + 10% kõikidelt kuludelt) on täiskasvanu kohta 300+ franki kuus (4% keskmisest brutopalgast). Soovi korral võib valida ka lisateenuseid, mis muidugi suurendavad kindlustusmakset hüppeliselt.

    Teine teema on muidugi saadud abi kvaliteet, mis samuti on Šveitsis kogemuse põhjal väga hea. Samas ei ole mul ka Eestile selles osas suurt ette heita. Eks enamasti on ikka nii, et kui front deskist (perearst) kaugemale saab, siis back office on üldjuhul väga asjalik.

    Kas ja kuidas oleks sarnane süsteem rakendatav Eestis, ei oska muidugi öelda. Siin see aga keskmise inimese jaoks töötab hästi.
  • Seda eriarstide kättesaadavust kujundab ju haigekassa - kui mitu ühikut teenust sisse ostab aastas.
    Fantaseerin natuke: Kui nüüd üks aasta (või kaks) osta näiteks topeltkogus, kas siis oleks võimalik järjekorad lühendada 2-nädalasteks ja inimene saaks norm ajaga spetsialisti juurde? Ma arvan, et saaks, ja miks on see üldse nii, et inimene saab perearstilt või mõnelt erialaarstilt saatelehe ja peab siis ise otsima vastuvõtuaega - meil ju see meditsiin nii digis, et võiks ju koos perearsti või -õega kohe eriarsti digikalendrisse aja bronnida? (kogemus, kus perearst > neuroloog > uuringud > neuroloog > neurokirurg > skalpell võttis aega ja kirurg veel küsis "kus te varem olite?") Ennetustegevus meil ka väga nõrk. Näiteks kui iga inimene peaks korra aastas käima perearsti juures ja seal tehtaks kõik vajalikud proovid ja ülevaatused, et avastada haiguste markereid/tunnuseid, siis sellest oleks abi. Täna on selline põhjalik kontrolli teostamine perearstile ju kahjulik tegevus ja selle kõrval on ettevõtetel kohustus töötajate tervisekontrolli koraldada, mis on ka paras naljanumber
  • Kirsst
    mx77
    Mul on tuttavatel kogemus soome meditsiinisüsteemiga ja nende väitel on asi hullem kui eestis.
    Kui keegi teab, kus on see meditsiin reaalselt parem võiks need kohad välja tuua.


    Hea/halb skaala on muidugi väga subjektiivne kuid leian, et olukord on kindlasti parem Šveitsis. Seni pole kordagi oodanud perearsti/uuringu/spetsialisti juurde pääsemiseks rohkem kui 2 nädalat ja tõenäoliselt oleks saanud ka kiiremini, kui oleks endal mõnevõrra vabam töögraafik. Muidugi on see ka absoluutnumbrites üsna kulukas. Tervisekindlustus on tervenisti erakätes, pakkujaid on turul mitukümmend. Palgast maksudena haigekassa jaoks raha ei koguta (võimalik, et mingi % siiski võetakse töötute ja laste/vanurite toetuseks). Samas on tervisekindlus kohustuslik kõikidele residentidele. Lihtne kindlustuskate (haiglas üldpalat, hambaravi kindlustuskatet pole, omavastutus aastas 2000 franki + 10% kõikidelt kuludelt) on täiskasvanu kohta 300+ franki kuus (4% keskmisest brutopalgast). Soovi korral võib valida ka lisateenuseid, mis muidugi suurendavad kindlustusmakset hüppeliselt.

    Teine teema on muidugi saadud abi kvaliteet, mis samuti on Šveitsis kogemuse põhjal väga hea. Samas ei ole mul ka Eestile selles osas suurt ette heita. Eks enamasti on ikka nii, et kui front deskist (perearst) kaugemale saab, siis back office on üldjuhul väga asjalik.

    Kas ja kuidas oleks sarnane süsteem rakendatav Eestis, ei oska muidugi öelda. Siin see aga keskmise inimese jaoks töötab hästi.


    Eestis 12%...

    Igaks juhuks küsin, et ega see 4% näpukas ei olnud, sest 300 franki ja 4% ei korreleeru hästi keskmise palgaga. Või tegin ise arusaamisel vea?

    Üldiselt on Šveitsis vististi nii ka, et üldpalatites ei ole sul tihtipeale oma eriarsti. Kui just kõrgem kindlustus ei ole, siis võid 1) oma arsti valida ning 2) saad ka kindla eriarsti. See muidugi ei tähenda, et ravi parem ei oleks :)

    Hollandi võiks ka teise näitena tuua. Kuid nende mõlema juhul muidugi see 12% GDP vs 6% GDP on ilmekas. Ning avaldub eriti tuntavalt järelravi osas.

    KalevK, Teenuste ühikute suurendamise vastu ei ole ilmselt kellelgi midagi ning su probleem kindlasti laheneks, kuid arstide puudus ning mahtude tõstmise kulu seab ju siiski mingid piirid..
  • kalevk
    Seda eriarstide kättesaadavust kujundab ju haigekassa - kui mitu ühikut teenust sisse ostab aastas.
    Fantaseerin natuke: Kui nüüd üks aasta (või kaks) osta näiteks topeltkogus, kas siis oleks võimalik järjekorad lühendada 2-nädalasteks ja inimene saaks norm ajaga spetsialisti juurde? Ma arvan, et saaks, ja miks on see üldse nii, et inimene saab perearstilt või mõnelt erialaarstilt saatelehe ja peab siis ise otsima vastuvõtuaega - meil ju see meditsiin nii digis, et võiks ju koos perearsti või -õega kohe eriarsti digikalendrisse aja bronnida? (kogemus, kus perearst > neuroloog > uuringud > neuroloog > neurokirurg > skalpell võttis aega ja kirurg veel küsis "kus te varem olite?") Ennetustegevus meil ka väga nõrk. Näiteks kui iga inimene peaks korra aastas käima perearsti juures ja seal tehtaks kõik vajalikud proovid ja ülevaatused, et avastada haiguste markereid/tunnuseid, siis sellest oleks abi. Täna on selline põhjalik kontrolli teostamine perearstile ju kahjulik tegevus ja selle kõrval on ettevõtetel kohustus töötajate tervisekontrolli koraldada, mis on ka paras naljanumber

    Perearst ei tee analüüse oma isiklikust rahakotist, vaid uuringuteks ettenähtud fondist. Igale uksest sisse astunud tüübile ka kõiki proove teha pole mõtet. Liiga kallis ja 99% juhtudel mõttetu, seda enam et vereproovist pole võimalik varajasi kasvajaid avastada. Kallimad analüüsid maksavad 80-100€ per analüüs st ühe nimistu kõikidele patsientidele ühe sellise analüüsi tegemine maksaks 200 000€ aastas. Hüsteerikud võivad need analüüsid oma raha eest teha.
    Minu poolt ka +1 kustutamisele, enne kui asi väga piinlikuks läheb.
  • Kellele ja mis siin piinlikuks läheb?
    Kuna meditsiinisektor on täna konkurentsitult Eesti suurim häbiplek, siis teema on kahtlemata vajalik, aga võiks ümber nimetada: Tambiks veidi arste või Eesti meditsiinisektor, et oleks vähe laiem vaade asjale.
  • Opex
    Ei, ma ei vaatleks ainult kitsalt põlevkivi ja vähi vahelist seost, kuigi ka see on oluline ja seniajani mahasalatud, vaid laiemat tuleb vähendada elukeskkonna saastamist.
    Ma siin maal näen mis toimub, läga veetakse põllule, sealt edasi sulavetega drenaaži kaudu põllukraavidesse, järgneb ojade ja jõdede kinnikasvamine , allikate kadumine.Suvel maisi ja rapsipõldude mürgitamine keskpäeval, järgneb kimalaste ja mesilaste kadumine.Kevadel laialt levinud silokilede ja olmejäätmete põletamine lõkkes või mahamatmine.Farmides kasutatud puhastusvahendite ja kemikaalide valamine kraavi jne

    Massiline vähki haigestumine on nagu kõrgemalt poolt saadetud karistus inimkonnale selle lõputult kestva elukeskkonna hävitamise eest.

  • +1, pole nagu eriti midagi arutleda siin, majandust see haigus ei tapa
  • -1 [loe: "miinus yks", st säilitamise poolt; samas pealkirja võib kohandada, kui see liiga "suurejooneline" tundub; see, kui mõni kommentaar ja/või kommentaator kahtlase väärtusega on, ei tähenda tingimata veel, et kahtluslikkus kogu teema kui sellise kohta peaks kehtima]
  • Ebaõnnestunud probleemipüstitus teema algatajal, sellel pikemalt ei peatu.

    Aga üks meditsiinisektori (tervishoiusektori, kui soovite laiemalt) foorumiteema võiks ju olla küll. Kui siin on inimesi, keda see hetkel ei huvita, siis suure tõenäosusega hakkab millalgi ikkagi väga huvitama (kui just enne seda äkksurma ei sure).

    Ainult, et kustkohast saada kvaliteetseid postitusi ja ekspertarvamusi - selliseid inimesi on Eestis vähe ja siia foorumisse ilmselt nad ka ei sattu. Ja kui sattuvad, siis ei viitsi nad mölale vastata. Selle tulemuseks on emotsionaalne ja vinguv teema ("kõik eksinud arstid tuleks vangi panna" jms. pärlid).

    Olen ise praktilises meditsiinis olnud 25+ aastat, sellest 10 aastat Rootsis-Norras, vanemarstina. Ja mida kauem olen, seda segasemaks meditsiiniökonoomika pilt läheb. (Näiteks: kas käsutuses oleva saja tugriku eest ravida täna 1 raske haige asemel 3 kergemat või anda see raha hoopis profülaktikaks 5 inimesele tulevikus või anda hoopis koolituseks ja uute efektiivsemate meetodite juurutamiseks või hoopis jagada enda ja advokaatide vahel, et pesta ennast puhtaks vastutusest?) Või siis: kas kohustuslikku ravikindlustust vähendades (kui see on ühiskonna kindel soov) muuta kergemate või raskemate haiguste ravi tasuliseks? Esimesel juhul pöördutakse siis, kui on liiga hilja ja summaarsed kulutused on tüsistuste tõttu hoopis suuremad. Teise puhul aga ei suuda ühel eluperioodil enamus patsiente tasuda oma raske haiguse ravi eest ehk tsiteerides klassikuid "on saatus sündida Eestimaal siinsesse meditsiinisüsteemi" Või siis: kas efektiivistada meditsiinisüsteemi nii, et selle tagant kaob inimlikkus (meetod pole piisavalt efektiivne, seega pole ette nähtud, selle asemel saad "magusat suppi" ning sinu keha läheb hiljem tööstusele tooraineks, näiteks kanalasse valgurikka toidulisandi valmistamiseks) või püüda siiski individuaalse erikohtlemise poole (siin aga oht korruptsiooniks - otsus sõltub otsustaja suvast, mitte ära proovitud ja üleüldiselt heaks kiidetud eeskirjadest). Ja mis asi on üldse ravi. Elukvaliteedi parandamine - see on üldisem definitsioon. Ainult et ühe patsiendi jaoks on väike probleem suur ja teise patsiendi jaoks on suur problemm väike. Ja nii ongi, et "väikese probleemiga" tegeltakse pahatihti rohkem kui tõsise probleemiga, mis hetkel patsienti ei häiri (selline patsient ei pruugigi pöörduda arsti juurde ning tuleb lootusetult hilja).

    Ja erinevalt aurumasina ehitamise õpetusest on meditsiinis siiski tegemist vaid tõenäosustega ning riski hindamisega (samuti nagu ka kohtusaalis - et süüta inimest ilmaaegu ei karistaks ja et samal ajal retsidivistil ei lastaks sooritada uut kuritegu). Tervet inimest ei tohiks ravida ja haiget inimest ravita jätta. Lihtne ja loogiline, eks!. Aga mida teha siis, kui diagnoosi/ravitüsistuse tõenäosus on 50% või (nagu enamasti) see tõenäosus ei olegi konkreetse patsiendi jaoks arvutatav. Aga kui tõenäosus ongi teada ja on 95% (see on juba väga hea täpsus) ning 100 inimesest 5 jääbki paratamatul vale otsusega? Kes valib 100-st välja need 5 ja teeb nende suhtes õige otsuse enne hilisemaid tulemusi? Kas posijad? Kui palju käib päevas meditsiinist läbi patsiente ja kui palju neist jääb selle õnnetu 5% sisse, kes on pidanud kannatama vale otsuse tõttu? Mida kaugele arenenum on haigus, seda suurem on muidugi ka siis õige diagoosi tõenäosus, kuid seda heroilisemaid ravivõtteid peab kohandama ja kõik need ei pruugi siis lõppeda soodsalt, seega suureneb ka ravi risk. Küllap tuleks siis diagnoosida ja ravida "õigel ajal", aga siis ongi nii, et ei ole 100% õige diagnoos.

    Kedagi ümber veenda polnud mul plaanis (ja ma ei teagi õiget vastust), aga ehk avardab see postitus mõttemaailma, mis kipub olema kaldu (erinevatel inimestel erinevas suunas, sõltuvalt isiklikest kogemustest ja vanusest), et ära hoida mõttetuid häälitsusi. Noore ja vana inimese vahe on see, et vana on olnud nii noor kui vana, noor on aga olnud vaid noor. Enamusel see kogemus siiski saabub aja jooksul, tuleb vaid nii kaua vastu pidada. Selleks soovin hääd tervist!
  • Kui taksidermisti püstitatud kontekstis teemat arukalt edasi arendada ning ka pikemalt peatuda, siis ilmselt oleks vajalik eelnevalt peatuda pikemalt meditsiini rahastamise temaatikal süsteemi (maksud vs kindlustus vs mõlemad) ja teenuste tasandil - DRG (nt Šveits) vs FFS vs kombinatsioon (Eesti).

    Siis oleks üldse võimalik mingilt baasilt hakata teemat edasi arendama. Vastasel juhul juhtub nii.



  • Üldiselt väga hea kokkuvõte nendest teemadest taksidermisti poolt.

    Ja kui veel rääkida Eesti meditsiinisüsteemist, siis rahast ei saa mööda. Sest see seab kõigile neile valikutele raamid. Rohkem (sotsiaal)maksu ei taha keegi maksta, aga ootame paremat teenust. Tahame lühemaid ravijärjekordi, aga visiiditasu tõstmine mõne euro võrra ajab juba tagajalgadele.

    Üldiselt on uuringud näidanud (meediast korduvalt läbi käinud, ei hakka linke otsima), et arvestades kasutatavat ressurssi ja sedasama solidaarsuspõhimõtet, on Eesti tervishoiusüsteem üle ootuste tõhus ja saame päris head bang-for-buck tulemust. Kes soovib paremini või kiiremini, peabki tahes tahtmata olema valmis juurde maksma.

    Üks huvitav teema, mida taksidermist ei käsitlenud, on nn. haldusreform meditsiinis. Kui lähedal peaks olema eriarstiabi või üldse ambulatoorne arstiabi patsiendile rahvastiku vähenemise ja maakondade tühjenemise tingimusts. Vahepeal oli meil selline periood kus osteti justkui kampaania korras (ja tihti sõna otseses mõttes, sest koguti ka annetusi) maakonnahaiglatesse selliseid kalleid meditsiiniseadmeid, mille kasutus kohapeal oli alla igasugust mõistlikku sagedust. Aga tundus, et on vaja olla moodne ja kõike kohapeal ravida. Nüüd ollakse sellest vähemalt keskselt aru saamas ja mingid erialad koonduvad suurematesse keskustesse. Siingi on sarnased dilemmad millele taksidermist viitas - kindlasti osade patsientide jaoks on see probleem, logistikakulud tuleb katta endal, keegi lööb käega ja ei hakka 50 km kaugusele eriarsti vastuvõtule minema ja seetõttu on tagajärjed tõsisemad jne. Aga hoides üleval ebaefektiivsed haiglavõrku, jääb osa inimesi jälla teistpidi vajaliku ravita, sest ressurss on sama ja see on lõpuks nullsumma mäng.
    Oluline on seejuures aru saada, et kompetents tekib meditsiinis ikkagi teatud hulga patsientide pealt ja kui kusagil piirkonnas neid patsiente enam ei ole, siis võime seda haiglat koos eriarstidega veel kuidagi püsti hoida, aga tahame või ei - kompetents hakkab kaduma. Kui kirurg ei saa opereerida, siis oskused aja jooksul kaovad.
  • Haldusreform meditsiinis.....
    Siis ütleks ka sõna sekka - Tallinn tahab ehitada Lasnamäele hiigelhaiglat hunniku voodikohtadega. Milleks Lasnamäele? Miks ei võiks efektiivsemalt asja lahendada ja laiendada selle asemel Põhja-Eesti Regionaalhaiglat (PERH -i)?
  • Mis puudutab haldusreformiga seosnevat kriitikat ning eelkõige kättesaadavust, siis ilmselt on odavam ning ka ohutum patsiendile kui haldusreform saab teoks. See teema on nüüd nii mitmetahuline ja ei puuduta tegelikult meditsiini, vaid ka inimeste ebarealistlikke ootuseid. Seetõttu viimastel pikemalt ei peatuks.

    Lisaks taksidermisti ja Draaxi väljatoodule - võttes eelduseks, et igasse maakonda regionaalhaiglate tasemel asutust ei ehita - arst on õppinud tippspetsialist. Kus tahab tippspetsialist töötada? Seal kus on parimad võimalused/parimad kolleegid ja vingeimad juhtumid. Just noorte perspektiivist. Ja see on ju nii igal elualal.

  • ttrust
    Haldusreform meditsiinis.....
    Siis ütleks ka sõna sekka - Tallinn tahab ehitada Lasnamäele hiigelhaiglat hunniku voodikohtadega. Milleks Lasnamäele? Miks ei võiks efektiivsemalt asja lahendada ja laiendada selle asemel Põhja-Eesti Regionaalhaiglat (PERH -i)?


    Vaevalt keegi peale ühe härra ja ta jüngrite teemat väga arendada tahaks. ITK-st ja LTKH-st for the fun of it vb noogutab ka kaasa.
  • plastik
    Mis puudutab haldusreformiga seosnevat kriitikat ning eelkõige kättesaadavust, siis ilmselt on odavam ning ka ohutum patsiendile kui haldusreform saab teoks. See teema on nüüd nii mitmetahuline ja ei puuduta tegelikult meditsiini, vaid ka inimeste ebarealistlikke ootuseid. Seetõttu viimastel pikemalt ei peatuks.

    Lisaks taksidermisti ja Draaxi väljatoodule - võttes eelduseks, et igasse maakonda regionaalhaiglate tasemel asutust ei ehita - arst on õppinud tippspetsialist. Kus tahab tippspetsialist töötada? Seal kus on parimad võimalused/parimad kolleegid ja vingeimad juhtumid. Just noorte perspektiivist. Ja see on ju nii igal elualal.

    Eesti tihe ning võimas haiglate võrk on pärit nõukogude aegsest sõjastrateegia plaanidest - paiknesime ju impeeriumi äärealadel. Seda suppi helbime siiamaani. Kui neid sõjalisi põhjuseid poleks olnud, oleks me juba harjunud et igas maakonnas suurt haiglat polegi ning ravile tuleb sõita kas Tallinna või Tartusse.
  • Aga siiski, minu arust on see liiga laialivalguv teema ja võiks kustutada. +1
  • Minu ettepanek oleks liikluspolitsei muutmine meditsiinipolitseiks, on ju liikluses toimunud trastiline surmade vähenemine kunagiselt pea 500lt liiklussurmalt nii 60le. Selleks tuleks pidevalt korraldada reide kõik arstid puhuvad, et alko- või narkojoobes arstid ei satuks patsiente ravima + pidev analüüs kas sümptomid, diagnoos, ravi ja lahang langevad kokku või on kuskil eksitud. Iga esmakordne eksimus karistatakse 100 trahviühikuga, teine eksimus litsensist ilmajäämise ja korduseksamiga, ning kolmas kinniminekuga + absoluutne materiaalne vastutus oma vigade eest. Ainult nii on võimalik likvideerida arstide seas vohav süüdimatus, lollus, ülbus jne. Täpselt nii nagu see viimase 25 aastaga on liikluses toimunud. 1000 meditsiinisurma aastas on selgelt liig mis liig.
  • Draax
    Üldiselt väga hea kokkuvõte nendest teemadest taksidermisti poolt.

    Ja kui veel rääkida Eesti meditsiinisüsteemist, siis rahast ei saa mööda. Sest see seab kõigile neile valikutele raamid. Rohkem (sotsiaal)maksu ei taha keegi maksta, aga ootame paremat teenust. Tahame lühemaid ravijärjekordi, aga visiiditasu tõstmine mõne euro võrra ajab juba tagajalgadele.
    .


    Lisaks muidugi - see fookus ambulatoorne vastuvõtt vs statsionaarne ravi on ka natukene paigast ära. Keskmises heaoluriigis on sama staffi peale 2* korda vähem voodeid, kuid sellest justkui ei räägitagi.

    *andmed ei ole täpsed

  • Fake McCoy
    1000 meditsiinisurma aastas on selgelt liig mis liig.


    paluks viidet
  • ttrust
    Haldusreform meditsiinis.....
    Siis ütleks ka sõna sekka - Tallinn tahab ehitada Lasnamäele hiigelhaiglat hunniku voodikohtadega. Milleks Lasnamäele? Miks ei võiks efektiivsemalt asja lahendada ja laiendada selle asemel Põhja-Eesti Regionaalhaiglat (PERH -i)?


    Toon paralleeli. Kumb oleks Eestile parem, kas monopoolne Eesti Energia või kolm eraldi firmat? Mina kui enda oskuste ja aja müüja eelistaksin valida kolme erineva töökoha vahel, et saaksin kaubelda palgatingimusi jne. üle. Võibolla keegi teine teeb teistsuguse otsuse. Tippspetsialist ilmsesti sooviks vaid ühte suurt keskust, kus oleks piisavalt palju huvitavat tööd ja et oskused rooste ei läheks. Sellest ka tema arvamuse kallutatus.

    Kumb on parem patsiendile? Kas monopoolne kombinaat või kolm kombinaati? Sagedasemate haiguste korral arvatavasti konkurents (*kuidas seda elutervelt saavutada?) parandaks tulemusi. Harvaesinevate haiguste puhul tuleks aga hoopiski teenus sisse osta (nii nagu Eesti ei tooda ise ka sõiduautosid ja on valida mitme tehase toodangu vahel). See tähedab aga patsiendi suunamist väljamaa keskustesse (mitte spetsialisti toomist provintsi, sest spetsialisti aeg on kallis ja puudub ka toetav infrastruktuur põetuse jms osas). Eesti 1,3 miljonit elanikku on tegelikult meditsiinis suht väike populatsioon. Mida keerulisemaks lähevad protseduurid, seda enam on spetsialiseerumist ja seda suuremaks läheb ka inimpopulatsioon, kus vastav arv sobilikke patsiente igaks tööpäevaks "jätkub",et know-how ja vilumus areneksid edasi .

    Seega, teeks nii, et arutaksime eraldi tavameditsiini ja tippmeditsiini ning jätame tippmeditsiini rahule ja ka selle piiri täpselt paika panemata, sest kui hakkame selle üle vaidlema, siis see vaid hägustab arutelu. Räägime 80% haigetest ja patsientidest. Need on ka haigused, millega on foorumis osalejatel suurem tõenäosus isiklikult kokku puutuda. Ma "arvan", et kolm kuni viis võrdset üksust oleks minimaalne arv eraldi juhitud üksusi konkurentsi tekitamiseks, mis puudutab tavalisi haigusi. Hea oleks, kui mõni oleks neist erakätes ja mõni oleks strateegilise elualana ka riigi käsutada. Aga eks siin on korruptsiooni oht sama moodi nagu muudes sektorites.
    ---------------
    *konkurentsi saaks elutervelt saavutada, kui väljamaa (Läti+Leedu+Soome) töögrupp hindaks korraga kõiki haiglaid rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedikriteeriumide järgi ning annaks haiglale reitingu, töö telliks Haigekassa ja teised ravikindlustusseltsid, samuti patsientide ühing. Eesti kolleegid omakorda võiksid osaleda Läti, Leedi, Soome haiglate kvaliteedi hindamisel. Inimesel võiks endal olla vaba valik nende kolme kuni viie sarnase haigla vahel, teeb valiku ise. Tartus (Lõuna-Eestis) üks, Tallinnas kaks-kolm, Ida-Virus üks, näiteks. Teatud osast tippmeditsiinist jääme muidugi ilma, aga see vist on paratamatus. See eest saame korraliku taseme ja konkurentsi sagedamate haiguste alal.
  • taksidermist, paar küsimust/mõtet

    Palgatingimustest - kui kasulik on ühiskonnale olukord, kus solidaarsusprintsiibil rahastatud meditsiinis, hakkab üks haigla hakkab teistelt arste üle ostma? Ilmselt tead vastavaid näiteid Eestist ka ise.

    Regionaalpoliitika - Kui suureks sa hindad võimalust, et kuhugi Ida-Virusse tahavad arstid minna? Siin tulevad mängu juba lihtsad asjad - kus kasvatada oma peret, millisesse kooli panna laps jne. Või minna Soome teed (osaliselt seotud ka esimese küsimusega) kus tõmbekeskustest väljas olevad haiglates käivad arstid kullatakse üle lihtsalt sellepärast, et oleks kedagi kohal (Seal, tulenevalt geograafilisest asendist, on see muidugi ka vajalik).



  • plastik, kas oled ise seotud meditsiini juhtimisega tegeleva asutusega?
  • pahurik
    plastik, kas oled ise seotud meditsiini juhtimisega tegeleva asutusega?


    ei
  • plastik
    taksidermist, paar küsimust/mõtet

    Palgatingimustest - kui kasulik on ühiskonnale olukord, kus solidaarsusprintsiibil rahastatud meditsiinis, hakkab üks haigla hakkab teistelt arste üle ostma? Ilmselt tead vastavaid näiteid Eestist ka ise.



    Küsimus pole küll mulle suunatud, aga ütlen arvamuse sekka - juba viimased kümmekond aastat ei survesta Eesti meditsiinis palku mitte konkureerivad haiglad, vaid Soomes pakutav palgatase.
  • Draax


    Küsimus pole küll mulle suunatud, aga ütlen arvamuse sekka - juba viimased kümmekond aastat ei survesta Eesti meditsiinis palku mitte konkureerivad haiglad, vaid Soomes pakutav palgatase.


    Jep, lapsepõlvesõber loobus Soome kõrval tööst Eestis, kuna sel pole lihtselt isiklike ressursside kasutamise osas mõtet. Parem on teha oma töö Soomes, lennukiga koju, kogu töö ja stress jääb mujale ja nädala pärast puhanud inimesena uuesti tööle tagasi minna.
    Väljaspool süsteemi tegutseva inimesena tunnistan, et olen loll ja seetõttu lausa unistan nädalasest puhkusest.
  • plastik
    pahurik
    plastik, kas oled ise seotud meditsiini juhtimisega tegeleva asutusega?


    ei

    tänan:)
    Kui keegi räägib üürikorterite ehitamisest ääremaale, siis ma ütlen kindla ei, kui on küsimus meditsiiniteenuse pakkumises, siis ma olen kahe vahel. Ilmselt tuleb siin leida kompromiss teenuse regionaalse kättesaadavuse ja kvaliteedi ning kulude vahel. Tahame või mitte, arstiabi on regionaalpolitika osa.
    Kui ikka Saaremaal näiteks haiglat ei ole, siis kaob paljudel tahtmine saarel elada.
    Ma ei räägi siin keerulistest operatsiooidest ja uuringutest, minumeelest on elementaarne, et need tehakse suurtes regionaalhaiglates, kus on vastav kompetents. Samas hetkel käivad osa eriarste koostöö korras saarel haigeid vastu vötmas teatud aegadel ja minumeelest pole paha variant.
    Või vötame puusa- ja põlveliigese vahetused. Neid saares tehakse ja järjekord on väga pikk, seega kirurgil töö- ja praktikapuudust ei ole.
    St. kõik on suhteline. Kuressaarest Tallinna 3-4 tundi sõita on 1 asi, Hiiumaalt veel kauem, ülejäänud Eestist sõidab Tallinna või Tartu sisuliselt 1-1, 5 tunniga. Aga kui 34k elanikuga saarel ei saa naine isegi enam sünnitada ja ei ole vajalikku hädaabi raskete juhtumite puhul, siis tahes tahtmata mõtled ikka 10x, kas tahad seal elada.
    Helikopter jah viib häda korral Tallinna, aga helikopteri tulekuni on vaja ka inimene elus hoida ja kompetentsi selelks, et helikopter üldse välja kutsutaks. Ühesõnaga keeruline teema ja õigeid otsuseid raske teha ja nende tagajärgi prognoosida.
  • plastik
    taksidermist, paar küsimust/mõtet

    1) Palgatingimustest - kui kasulik on ühiskonnale olukord, kus solidaarsusprintsiibil rahastatud meditsiinis, hakkab üks haigla hakkab teistelt arste üle ostma? Ilmselt tead vastavaid näiteid Eestist ka ise.

    2) Regionaalpoliitika - Kui suureks sa hindad võimalust, et kuhugi Ida-Virusse tahavad arstid minna? Siin tulevad mängu juba lihtsad asjad - kus kasvatada oma peret, millisesse kooli panna laps jne. Või minna Soome teed (osaliselt seotud ka esimese küsimusega) kus tõmbekeskustest väljas olevad haiglates käivad arstid kullatakse üle lihtsalt sellepärast, et oleks kedagi kohal (Seal, tulenevalt geograafilisest asendist, on see muidugi ka vajalik).

    1) Loomulikult ei ole ma hinnangus objektiivne. Ja olengi töötanud nii Maarjamõisas kui Mustamäel. Tegelikult alla 30% palgaerinevus ilmsesti mind ja minu peret kolima ei ajaks. Seega, vist polegi probleemi Eesti-siseselt. Probleem on kindlasti Tallinna siseselt, kus Helsinki on paari tunni kaugusel ja palgaerinevus on rohkem kui 30%. Kas monopoolne ja halbade palgtingimustega Tallinna Meditsiinikombinaat (mis osades juriidilstes käikudes on justkui riiklik/munitsipaalne, siis osades seadustes aga jällegi justkui eraõiguslik) tuleb asjale kasuks või mitte, küllap seda ka kurikuulsas Excelis kirjas pole.
    2) Ida-Virusse kolima ajaks ilmselt piisavalt suur palgaerinevus ja hea transport koju ja tagasi. Skandinaavia osas tean omast käest, kuidas kahe nädalaga on lõdva randmega võimalik teenida kuupalk kuskil pärapõrgus. Seal on aga probleemiks, et nädalate kaupa üks arst vahetub teisega ja sisuline töö on killustatud ning vastutus hajub. Isegi perearst on igal nädalal uus nägu (tööjõuvahenduse firmal on leping, mis tagab tööjõu igaks nädalaks) Vaja oleks ikkagi põhitöökohaga arsti ja head transpordisüsteemi, mis õhtuks jälle pere juurde toob. Või siis muuta kohalikku elukeskkonda (regionaalsed maksusoodustused ja noorte perede programm ümberasumisteks, et tekkiks suurem kogukond ja neis peredes siis ka rohkem lapsi, ametikorterid ehk ka abiks lisaks muudele soodustustele).

    Suht kehva seis on ees ootamas, tegelikult, sest väljamaalt spetsialisti sisse ostmiseks on vaja lisaks know-how'le ka eksootilise keele oskust. Juba ilma eksootilise keele oskuseta on turuhind minu lähinaabruses suht kõrge, ajutise töövõtu puhul läheb arsti koht haiglale maksma ca 10 000 eurot nädal koos majutuse ja transpordi hüvituste ja ametivigade kindlustustega). See on turuhind. Ja turg teab hinda. Seega, kui integreerumine Skandinaavia suunal jätkub, siis turuhind hakkab ületama millalgi seda summat (tänu eksootilise keeleoskuse vajadusele, mis seab piirangud tööjõu kättesaadavusele). Ilmselt on odavam pidada hands-free telefonitõlki (tõlketeenused) ja kolmandatest maadest pärit arsti, kes ei suuda oskustelt konkureerida Skandinaaviaga.
    Jääb loota kodumaa ja oma riigi armastusele ning sisserändajatele, kellel meeldib eesti maa ja kultuur (seega valmis töötama alla turuhinna).

Teemade nimekirja