Exit ...

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • 1.Eesti võimaliku väljaastumise idee korjab peagi üles üks partei ja nähtavasti võidab sellega valijaid.
    2.Eestis ei ole hetkel head ühiskonda lõhestavat ideed mille üle diskuteerida - selle tõttu hakkab see idee tühjal põllul hästi idenema.
    3.Suurbritannia majandusel hakkab võibolla heasti minema ja see annab asjale hoogu.
    4.Konkretiseerub linn/maa vastuseis.
    5.EL ei pruugigi püsida ühelt poolt ja teiselt poolt Eesti oma sellekohase aktiivsusega teeb vähemalt Euroopa tasandil jälle ilma.

    Minu arvamus on, et vaidluse võiks pudelist välja lasta.
  • ehh...Eesti on täna väga kaugel sellest, et üksinda hakkama saada ja kui EU ei püsi, siis ikkagi Eesti peab mingite riikidega tihedasse koostöösse jääma (Soome, Rootsi) või (Läti, Leedu, Poola, Tsehhi ehk endised idaploki maad)
  • Eks see ole moskoviitse seltskonna märg unenägu, et Eesti koogutaks jälle moskva poole nagu vanasti.
    A pole sellel asjal niipalju toetajaid misket.
  • noblesse
    Two thirds believe Britain is on the right track following Brexit vote, new poll shows
    http://www.telegraph.co.uk/news/2016/09/04/two-thirds-believe-britain-is-on-the-right-track-following-brexi/


    Eks nad võivad ju olla, sest UK on seni veel EL liige (isegi väljastumisavaldust pole miskipärast esiatatud). Seega väljaastumise tagajärgede mõju laks on veel tulemata.
  • Brexit teema on ka siin muidugi olemas...
    Austraalia pakkus free-trade diili ja pärast seda oma läbirääkijaid laenuks UK-le, hiinlased jt. suured on ka huvitatud aga UK ei saa midagi sõlmida kuni pole EUst lahkunud või vähemalt protsessi käivitanud. Siiani tundub, et May on otsustanud selle asja läbi viia ja kombanud pinda, viimati G20 kohtumisel, kus võimalikud
    lepingu- ja kaubanduspartnerid tahtsid kõik läbi rääkida. Panevad tiimi alles kokku läbirääkimisteks EU-ga. Eks näis, aga kujutada ette, et sellist asja tehakse suvel ja kahe kuu jooksul, ei maksa. Sel aastal vist isegi ei jõuta seda mingit artikklit ELi seadustest "äratada".
  • Jaapanlased olevat igatahes G20 kohtumisel Mayle öelnud, et Brexiti korral viivad nad oma tehased mandrile.
    See saab kõva löök olema.
  • Noh, eks kõik tahaks teada mis UK-EU suhetest saab aga siin mõned ideed miks pole põhjust paanitseda brittidel:
    - Firstly, Japanese corporate sources remain insistent that the Japanese government does not speak for them and cannot make business decisions on their behalf.
    - Secondly, many of the ideas listed by the government are not at all radical – many British firms also want open access to EU markets and a steady supply of workers from the continent and elsewhere around the world.
    - Thirdly, the Japanese statement also says the country wants a new deal itself with the UK.

    Theresa May said she is already speaking with the Japanese government about future trade arrangements.
    http://www.telegraph.co.uk/business/2016/09/05/japans-threat-to-cut-investment-in-the-uk-would-hurt---but-is-un/
  • Mind just huvitab tänane Eesti selles valguses
    Esiteks tundub,et me kaotame konkurentsivõime kui oleme ELis. Eriti põllumajandus. See seltskond arvab ,et mannat peab lõputult sadama.Minu meelest on kadunud ka Eesti võime finantssektorit omada. Iseseisvana peaksime oma rahanduse eest vastutama ja ministeeriumis ja pangas ei saa enam olla pardid.
    Teiseks võiks näiteks tuua ka ELi raudtee projekti. Keegi ei tea milleks seda vaja on ja ehitatakse selleks ,et ehituslepinguid saada.
    Valitsusektor on nagu mingis aegluubis filmist. Keegi eriti millegi eest enam ei vastuta ja mäng käib ainult selle peale kuidas oma elamuaseme laenu intresse maksta.

    Kaudselt on ELis olemisega hulk laiskust tulnud. Mingil hetkel hakkavad miinused plusse üle kaaluma.
    Rääkimata lõunaosariikide tulevastest kuludest jne. Ma pole päris õige inimene siin sõna võtma ,kuid tunnetan probleemi ja Suurbritannia käitumine süvendab kahtlusi ELi osas.
  • noblesse, kirjelda sellist estexit stsenaariumi, eriti huvitav oleks põllumajanduse stsenaarium
  • Ma tahaks teada miks poliitikud paremaks muutuvad seoses exitiga?
  • mx77
    noblesse, kirjelda sellist estexit stsenaariumi, eriti huvitav oleks põllumajanduse stsenaarium


    Tänan hea küsimuse eest ja olen alati tahtnud sellele vastata: põllumajandus peab hakkama siis toimima kapitalismi põhimõtete järgi. St nõrgem sureb välja ja tugevam jääb ellu.
  • NeverL
    Ma tahaks teada miks poliitikud paremaks muutuvad seoses exitiga?

    Exit kutsuks esile tugevamate isiksuste esilekerkimise. Ehk hakkab täna kõrvalehoidev seltskond siis Eesti pärast muretsema. Ma arvan,et meil on küllalt võimekaid inimesi,kes Eestit suudavad ausa konkurentsi tingimustes võrdselt teiste riikidega juhtida.
  • Millisel turul? Mis saab imporditollidest? Kui nagu kapitalistliku turul, siis järelikult ilma imporditollideta. Seega kuidas eesti põllumees konkureerib toetustega elava EL põllumehe toodanguga? Jne., jne.
    Seega eesti põllumajandus sureb välja ja poola oma jääb ellu.
  • mx77
    Millisel turul? Mis saab imporditollidest? Kui nagu kapitalistliku turul, siis järelikult ilma imporditollideta. Seega kuidas eesti põllumees konkureerib toetustega elava EL põllumehe toodanguga? Jne., jne.
    Seega eesti põllumajandus sureb välja ja poola oma jääb ellu.


    Vabal turul. Mis siin arusaamatut on. Põllumees konkureerib vastavalt oma oskustele ja teadmistele. Konkureerib jaapanlasega kui suudab. Kapitalismis jääb ellu see kes paremini oskab. Kui ei oska sureb loomulikult välja.
  • noblesse
    mx77
    Millisel turul? Mis saab imporditollidest? Kui nagu kapitalistliku turul, siis järelikult ilma imporditollideta. Seega kuidas eesti põllumees konkureerib toetustega elava EL põllumehe toodanguga? Jne., jne.
    Seega eesti põllumajandus sureb välja ja poola oma jääb ellu.


    Vabal turul. Mis siin arusaamatut on. Põllumees konkureerib vastavalt oma oskustele ja teadmistele. Konkureerib jaapanlasega kui suudab. Kapitalismis jääb ellu see kes paremini oskab. Kui ei oska sureb loomulikult välja.

    ee, kus need põllumajanduse vabad turud on? Jaapani turg nüüd kindlasti vaba turg ei ole, sama on ka enamuse teiste riikidega.
  • pahurik
    noblesse
    mx77
    Millisel turul? Mis saab imporditollidest? Kui nagu kapitalistliku turul, siis järelikult ilma imporditollideta. Seega kuidas eesti põllumees konkureerib toetustega elava EL põllumehe toodanguga? Jne., jne.
    Seega eesti põllumajandus sureb välja ja poola oma jääb ellu.


    Vabal turul. Mis siin arusaamatut on. Põllumees konkureerib vastavalt oma oskustele ja teadmistele. Konkureerib jaapanlasega kui suudab. Kapitalismis jääb ellu see kes paremini oskab. Kui ei oska sureb loomulikult välja.

    ee, kus need põllumajanduse vabad turud on? Jaapani turg nüüd kindlasti vaba turg ei ole, sama on ka enamuse teiste riikidega.


    Mölisemine on igal turul vaba ja tollideta.
  • noblesse, lihtsalt niisama lolli juttu pole ka mõtet ajada. seda on gigabaitide kaupa Delfis juba olemas
  • Ma ei taha seda ka siin põllumaj. teemaks muuta. Samas, eestis tegelikult on ka EU top3 piimasaak per lehm pa. (know-how, efektiivsus ja ideaalne kliima on olemas) ja vilja tuleb OKlt pea iga aasta.
    Vilja müügiga pole probleeme (maailmaturu hind, diilid suurte ostjatega), piimaga ja sealihaga on hetkel. Tõenäoliselt vaja rohkem lisandväärtust luua neile kaubagruppidele, pealehakkamise ja finantside küsimus.
    Pigem on asi selles, et EV üksi ei suuda eriti läbi rääkida, samas kui EL-il tulevad rattad alt ja hakkab lagunema siis tekivad riikide grupid kus karja peale ikka valitsussektoris tarku leitakse, et saab need kaubandusdiilid tehtud.
    Või siis tõesti kui hakkajatel inimestel broilerite siblimisest siiber saab tulevad riigile appi läbi kaubanduskoja või tööandjate keskliidu.
  • Vabal turul millegi müümine eeldab,et sa oled konkurentsivõimeline. Kui ei ole siis ka ei müü. Jaapan on üks maailma suuremaid majandusi ja kui suudad sinna midagi müüa saadab sind kindlasti edu. Tere ei ole ainuke kes tagasi on lükatud ja miskipärast ma arvan, et viga ei olnud Jaapanis.

    Vaba turg Eesti põllumajandusele võib tähendada teatud tegevuste lõpetamist. Aga see ongi kapitalism. Muuseas ka täna kui põllumajandus on suuresti meie maksumaksja raha eest toetatud teatud tegevused surevad ikkagi välja.
  • mx77
    Millisel turul? Mis saab imporditollidest? Kui nagu kapitalistliku turul, siis järelikult ilma imporditollideta. Seega kuidas eesti põllumees konkureerib toetustega elava EL põllumehe toodanguga? Jne., jne.
    Seega eesti põllumajandus sureb välja ja poola oma jääb ellu.


    Kas siis nn. kapitalistlik turg on ilma imporditollideta?
  • Astub Eesti euroliidust välja, siis koheselt käivituvad imporditollid kaupadele, mis Eestist viiakse EU-sse.
    Enne EU-sse astumist oli meil imporditollide kaotamise kohta erileping, see leping oli sõlmitud ainult seetõttu, et me kandideerisime EU liikmeks astuma. Mis ajendaks EU-d meiega uuesti imporditollide kaotamise lepingut sõlmima kui me sealt oleme välja astunud, nn "Exit" -t teinud?
    Jaapan on suur turg, aga ka Jaapani turu pärast konkureerivad väga paljud. Meie väikene tootmismaht ei pruugi tekitada Jaapanis huvi.
    Lisaks veel - pole teada milline mõju on masendaval Kruuda piimapulbri-afääril edaspidisel piimatoodete (või muude toiduainete) müügil Jaapanisse.
  • Keegi vist ei plaanigi niiväga, erinevalt UKst, suht stabiilse (stagna-)olukorra sarnases olekus lahkuda nagu praegu. Lihtsalt kui lagunema hakkab, siis peaks midagi ette võtma, a siis on juba nkn kõik bets off, uus mäng ja uued diilid.
    Kas siis hakkavad naabrid tolle kehtestama...vaevalt. Esialgu ukse suunas trügimist pole.
  • farmer
    mx77
    Millisel turul? Mis saab imporditollidest? Kui nagu kapitalistliku turul, siis järelikult ilma imporditollideta. Seega kuidas eesti põllumees konkureerib toetustega elava EL põllumehe toodanguga? Jne., jne.
    Seega eesti põllumajandus sureb välja ja poola oma jääb ellu.


    Kas siis nn. kapitalistlik turg on ilma imporditollideta?


    Tõeline kapitalistlik turg, nii nagu noblesse seda soovib, on ilma imporditollideta ja toetusteta.
    Unista edasi farmer.
  • Farmer, vaata kui Exit peaks toimuma, siis muutub ülioluliseks millise rahvasaadiku sa Toompeale valid. Kui riik saab enesemääramisõiguse tagasi ,siis hakkab seadusandlik võim arutama mis sorti kaitset farmer vajab. Vaba turu tingimustes hakkab toimima ka terve Riik, mitte ainult eraõiguslik majandusagent.
  • Noblesse, miski ei seda Riiki ka praegu sarnaselt toimimast. Võluvitsu ei ole olemas ja kui ka on, siis Brexit pole üks nendest.

    Mind (ja tõenäoliselt auditooriumit) huvitab:
    - kõrgema intressimääraga laenutoodete sihtrühma (need samad madalama sissetulekuga inimesed) suurus (turupotentsiaal mõõdetuna potentsiaalsete klientide arvuga);
    - teenusega hõivatud inimeste arv (niisuguse teenuse klientide arv Eestis).

    Kui juba jagamiseks läheb, siis võid lisada ka turu trendi hinnangu: langev, stabiilne, kasvav.
  • Kalakajakas
    Noblesse, miski ei seda Riiki ka praegu sarnaselt toimimast. Võluvitsu ei ole olemas ja kui ka on, siis Brexit pole üks nendest.

    Mind (ja tõenäoliselt auditooriumit) huvitab:
    - kõrgema intressimääraga laenutoodete sihtrühma (need samad madalama sissetulekuga inimesed) suurus (turupotentsiaal mõõdetuna potentsiaalsete klientide arvuga);
    - teenusega hõivatud inimeste arv (niisuguse teenuse klientide arv Eestis).

    Kui juba jagamiseks läheb, siis võid lisada ka turu trendi hinnangu: langev, stabiilne, kasvav.


    Ma kogu aeg üritan kuidagi viisakalt sinu küsimustest mööda hiilida. Kuna neile ei saa vastata. Sa peaksin natuke analüüsima oma käitumist ja mõtlema mis sa valesti teed. Ma arvan ,et auditoorium saab hästi aru miks sellistele küsimustele vastata ei saa.
  • Tänan kommentaari eest!

    Põhjustest, miks küsimustele ei saa vastata.
    Ettevõttelt ei ole mõtet küsida ja ettevõte ei vasta küsimustele, mis on otseselt seotud ärisaladusega (sisemised protsessid, lepingutingimused jms). Ma ei küsinud midagi, mis on ettevõtte spetsiifiline. Mina küsisin turumahu ja potentsiaalse turumahu hinnangut Eesti jaoks so agregeeritud hinnangut, sealjuures ei huvita mind ettevõtte spetsiifiline turuhinnang (see sõltub pisut positsioneerimisest ja väärtuspakkumisest) vaid sektori turuhinnagut. Valdkonnas aktiivselt tegutsejana peaksid seda teadma (sest muidu ei ole võimalik hinnata ettevõtte turupositsiooni ja selle muutumist).

    Ma oletan, et põhjus, miks sa vastata ei soovi asub pigem kontekstis, milles need küsimused tekkisid. Siinkohal võiks olla aus iseenda ja meie suhtes, sest ettevõtja turunägemine on minu jaoks vähemalt sama kvaliteetne situatsioonihinnang, kui statistika (mõnes mõtteks ka kvaliteetsem). Kui see on küsimuse tekkimise konteksti seisukohalt halb, siis tuleb seda aktsepteerida, kui see on aga positiivne, siis kuidas saan ma seda ignoreerida ja jätta tunnistamata, et olen järjekordselt eksinud.
  • Euroliit paneb ka pajalappidele piirangud peale

    Varsti peab pajalapi tegemisel saatma näidised vastavasse ametkonda ning saama sertifikaadi.
  • Noh, aga samas "Nimelt sätestab EL-i uus nõue, et pajalappi tuleb käsitleda kui isikukaitsevahendit, mis ka tegelikult peab kaitsema selle kasutajat kuumuse eest" kõlab ju üdini loogiliselt või kuidas?
  • raulir
    Euroliit paneb ka pajalappidele piirangud peale

    Varsti peab pajalapi tegemisel saatma näidised vastavasse ametkonda ning saama sertifikaadi.


    Selle loo kommentaarid olid head- sarkasm ja iroonia möllasid, nagu jõudsid :)
  • Varsti hakatakse nõudma pajalapi kandmise luba analoogselt relvaloaga.
  • Mina ütleksin euroskeptikuna, et Eesti ja eestlaste poliitiline enesehinnang on liiga madal, et siin võiks kunagi see idee domineerima hakata, et astume EL-st välja. Ma võin muidugi eksida. Isegi EL-i suhtes skeptilised inimesed ei taha seda, sest kohe tulevad põhjendused:, me ei saa, me ei oska, me ei suuda, vene karu jne. Mis puudutab noblesse juttu, et pole ideed, mis ühiskonda lõhestaks, siis mina ütleksin, et pole ideed, mis ühiskonda ühendaks praegu. Kooseluseadus tundus kõvasti lõhestavat ühiskonda, teine oli pagulastega seonduv. Mitmed avaliku elu tegelased noomisid matsirahvast, et nood on sallimatud ja ei saa aru, milliseid väärtusi kõrged herrad Brüsselis kõikse paremaks peavad. Sellega kaasnes alati teatud sundimise või hirmutamise moment. Lobjakas andis avapaugu, et peame EL-st lahkuma, kui me keeldume ja seda enamus inimesi minu meelest ei taha, sest siis tuleb katastroof nagu targad on alati väitnud. Ma üldiselt arvan, et meil seda debatti eriti pidada vaja ei ole, EL laguneb niikuinii ja initsiatiiv ei tule meilt. Tundus hea idee olevat kunagi.

    Need pajalappide piirangud on rohkem infomüra ja päevapoliitika, pajalappide piirangud võib ka meie valitsus kehtestada, ma ei näe seda lagunemise põhjusena.
  • raulir
    Euroliit paneb ka pajalappidele piirangud peale
    Varsti peab pajalapi tegemisel saatma näidised vastavasse ametkonda ning saama sertifikaadi.

    See teema pole päris triviaalne. Mina isiklikult eeldaks, et kui ma ostan poest pajalapid, siis need mulle ahjust vormi välja võtmisel kätte ära ei sula. Paraku on ühel tuttaval just selline selline kogemus.
    Tegelikult võiks pajalapiks kvalifitseeruval tootel olla garanteeritud mingi temperatuuritaluvus. Iseküsimus, kuidas seda ilma liigse bürokraatiata lahendada.
  • Standardid ja normid on, Euroopas sertifikaadid "EC". Meil oli vene ajal GOST, kui EV saabus, siis tegelikult kasutasime suuresti GOST-i edasi, aga näiteks ehitusele ilmusid vennad, kes rääkisid, et ma Soomes tegin ja Rootsis nägin. EV ei olnud võimeline norme kehtestama, mis pani tegelikult tellija ja teostaja mõlemad raskesse olukorda. Suuresti baseerus kõik ütlustel, et nii tehakse. Minu vanematele ehitasid sellised vennad kunagi duširuumi ilma hüdroisolatsioonita ja maja tahtis ära mädaneda selle peale. Väga vähe on näiteid, kus turud ise korrigeerivad seda ja muinasjutt, et halvad tegijad tõrjutakse turult välja, ei pea reaalses elus tihti paika. Kuigi ma tean tootjate liite, mis on kehtestanud mingid omad vastavusnõuded ja liitu kuuluvad tootjad kasutavad siis seda tootjate liidu märki, et näe, oleme selle liige ja meie toodang on vastavuses nonde nõuetega. Bürokraatiat suurendab see kindlasti ja uued tulijad peavad oma toodetega kallid laborikatsetused läbima jne, aga kuidas teisiti saakski. Et lähed poodi , pajalappe on kümnelt firmalt, seda ei osta enam, mis mul eelmine kord näpud praeahju külge liimis, valime ülejäänud üheksa hulgast ja loodame, et läheb paremini seekord? Kui ei ole bürokraatiat, siis on anarhia, kus iga mees karjub oma mätta otsast, et tema pakutav on parim ja ostjal puuduvad võimalused ning teadmised, et seda hinnata. Ma räägin üleüldiselt, mitte konkreetselt pajalappidest. Peale EL-ga ühinemist ehitatakse ja remonditakse meil teid vastavalt standarditele, kui keegi on tähele pannud. Selle klassi teel ei tohi olla nii ja nii järsku kurvi jne.
  • Presidendi valimised indikeerivad jälle vastutustundetusele ja avalikule lebotamisele. Mitte mingit eesmärki mitte kellelgi. Peaminister ei saa isegi aru,et see on tema tegemata töö. Kandidaadid on koheselt valmis püssid nurka viskama, mingit võitlusvaimu.
    Osa parteisid elab eelmises sajandis, kes ajab mingit kahtlast nazi poliitikat,kes tegeleb sise "demokraatiaga".

    Vaja on mingit tugevat ühist nimetajat mille nimel tegutseda.
  • http://m.delfi.ee/article.php?id=75999227
    Valloonid ei taha Kanadat (õigemini suht kahtlast lepet), vaja neid veel mõjutada kuni ehk ikka nõustuvad.
    Hollandlased ei taha Ukrainat, vaja neid mõjutada kuni ehk ikka nõustuvad.
    Itaallased armastavad puutinit. Keegi ei saa neid mõjutada. Kõik juba nõustuvad sellega.
    Täitsa ok liit.
  • Vaja on midagi kapitaalselt muuta. Tänasest unisest paradigmast on vaja välja astuda. Eesmärgita olendeid ei ole mõtet riiki juhtima nimetada. Parteijuhtidel igasugune vastutus puudub. Reedetakse eelkõige valijaid, parntereid jne.
    Vaja on vastutust oma heaolu eest. Puukell on vaja välja teenida, rääkimata korterist.

  • Noblesse, vale teema all kirjutad?
  • Marine Le Pen , järjekordne teenäitaja liidust välja. wikist:

    MEP, she holds globalization, intergovernmental organizations, 'euro-mondialism', free trade and ultra-liberalism responsible for the decline of agriculture and the fishing industry, deindustrialization, offshoring and structural unemployment. Advocating a 'Europe of the nations' like a loose confederation of sovereign nation states, she opposes supranationalism,the euro and the eurozone, the technocracy of Brussels,[250] and the EU's federalism.

    She opposes the establishment of a direct European tax, which is favoured by the leaders of the European Parliament and European Commission. She claims that an indirect European tax already exists, since France is a net annual contributor to the EU budget by up to 7 billion euros annually.

    She claims that the Treaty of Lisbon is the 'gravedigger of the independence and identity of the European nations' and the 'executioner of public utilities in the name of a cult of profitability and free competition – both mortal enemies of public interest'.In her view, the Treaty of Lisbon is an 'exact copy' of the European Constitution which was twice rejected by referendum: first in France by 54.67% of the voters on 29 May 2005 and then in Netherlands by 61.54% of the voters on 1 June 2005. She thus regretted that the Treaty of Lisbon had been imposed on the French people by parliament in order to avoid another referendum.She also criticized its approval by the Socialist Party.She denounces the Treaty's amending implemented by the EU leaders, notably Germany. In her view, the revision is aimed at "solving the euro" and "forever eliminating the budgetary sovereignty of the states to institute a kind of supranational European monetary fund".

    Opposed to the accession of Turkey to the European Union, she prefers the option of a "privileged partnership". Marine Le Pen opposes accession of Ukraine to the European Union, while supporting its association status. She is currently campaigning for a referendum on France leaving the EU.
  • Eestis pole see seni aktuaalne kuni me oleme netosaajad. Küsimus võib muutuda aktuaalseks siis kui saame netomaksjateks ja / või kui riikideülesed nõuded Euroopa Liidus muutuvad Eesti rahva jaoks väljakannatamatuks

    Näide :
    1) kui peaksime EU ühiskassasse maksma peale 1 miljardit eurot aastas +
    2) oleksime kohustatud võtma vastu ja ülal pidama 50 000 afroaraabia logardit aastas +
    3) oleksime survestatud nõustuma Türgi ja Ukraina EU täisliikme staatusega.

    Minu jaoks mistahes kahe tingimuse kombinatsioon neist kolmest otsustaks lahkumise kasuks võimalikul exit-referendumil.

    Praegu pole neid veel väga lähedas tulevikus näha. Elame edasi.Mis puutub Eesti põllumajandust, siis selle tingimused väljaspool EU-d muutuks otsekohe väga raskeks toetuste ärajäämise tõttu, Vene turu suletuse tõttu ja Eesti võimetuse tõttu sulgeda kodumaist turgu allahinnatud Euroopa toidukaubale. Toota saaks muidugi, kuid siis peaks me ise eelarvest põllumajandustoetusi jagama, milleks - ma kardan - isegi märksa jõukam Eesti poleks võimeline.
  • Eesti iseseisvalt sellest välja ei astu, selles võtmes ei ole seda mõtet arutada. Lagunemine paistab üha tõenäolisem, aga minu meelest sellist asja meil karta ei ole vaja nagu siis, kui NSVL lagunes. Esiteks meil puudus tol ajal teovõimeline valitsus, teiseks polnud ka läände orienteeritud majandust ja majanduse kokkuvarisemist minu meelest vähemalt sellises ulatuses pole tarvis karta nüüd.

    Le Penile küsitlused teises voorus paljulubavad pole. Muidugi võib muutuda see ja tähtsam on võib olla see, et isegi, kui ta ei saa presidendiks, siis toetus on ju kõva talle. Naiste toetus tugevalt kasvanud jne. Mis viitab sellele, et pikemas plaanis pole EL jätkusuutlik oma praegusel kujul. Ma ei välistaks midagi, aga ma ausaltöeldes ei näe, et Le Pen saaks teises voorus üle 50%. Kui saab, siis eurot ja EL-i küll kauaks pole.

    Minu meelest on Itaalias selline vaikus enne tormi situatsioon. Põhiseadusreferendum kukkus neil läbi, mille peale Renzi tagasi astus. Renzi partei on poliitilisel maastikul nö ainuke tõeliselt arvestatav euromeelne jõud. Nüüd vahetult veel tekkisid erimeelsused Renzi parteis ja saan aru, et vähemalt mingisugune pereheitmine leiab aset seal. Grillo liikumine ei ole EL-i vastu, aga on euro vastu. Kui nüüd ennetähtaegsed valimised tulevad ja Grillo partei võidab (küsitlused sellele viitavad), siis hoia piip ja prillid. Siin tuleb aru saada, et Itaalia ja Prantsusmaa korral pole tegemist mingisuguse kääbusriigiga nagu Kreeka, mis kardab ja EL-i survele allub. Ma olen vasakpoolsetega suhelnud Prantsusmaal (mitte Le Peni toetajad) ja jutt on selline, et las aga ECB tõmbab pistiku seinast, ilma Prantsusmaata pole eurot jne. Nemad ei karda ja Grillo ka ei karda.

    Mis puudutab Geert Wildersit näiteks, siis valimised ta tõenäoliselt võidab, aga võimu juurde ei pääse, kuid lisab euroskeptilist fooni.

    Minu arvamus: EU is dead man walking. Eriti kaua seda venitada ei saa enam, eriti kui ideed puuduvad ja ideed puuduvad.
  • EU ja NATO on mõlemad meie julgeolekutagatised. Üks asi on okupeerida osa Ukrainast, teine asi on okupeerida EL liikmesriik. Meie huvi on EL säilimine.
  • Kahtlemata on meie huvides EU säilimine. Iseküsimus, kas meie huvides on EU säilimine praegusel kujul.

    Elagu Eesti!
  • See "praegune kuju" pole veel väga hull. Hoopis hullem on see, mida planeeritakse : EU föderaliseerimist, liikmesriikide suveräänsuse kastreerimist,rahvusriikide ja rahvuskultuuride hävitamist, Euroopa ümberrahvastamist ja uue identiteedi nn. " eurooplase" loomist ameeriklase eeskujul. Mina ei taha, et Eesti õigus ja võimekus oma saatust kujundada taanduks umbes sellisele tasemele kui on Maine `i osariigil. Isegi siis ei taha kui sellega kaasneks märksa jõukam elu .
  • stagnaga nõus, eks tuvidäi, junker ja teab kes veel "tagatoas" sellist plaani tuleviku EUst pidasid. Seda kõik ei saa viia ellu ühe põlvkonna jooksul. Olid liiga kannatamatud, tahavad kohe tulemusi näha, kuid lõhkuvad sellegi ära mis on.
  • stagna
    See "praegune kuju" pole veel väga hull. Hoopis hullem on see, mida planeeritakse : EU föderaliseerimist, liikmesriikide suveräänsuse kastreerimist,rahvusriikide ja rahvuskultuuride hävitamist, Euroopa ümberrahvastamist ja uue identiteedi nn. " eurooplase" loomist ameeriklase eeskujul. Mina ei taha, et Eesti õigus ja võimekus oma saatust kujundada taanduks umbes sellisele tasemele kui on Maine `i osariigil. Isegi siis ei taha kui sellega kaasneks märksa jõukam elu .


    Rahvuslusejärgse Euroopa moodustamise manifest

    Daniel Cohn-Bendit Guy Verhofstadt

    ….See ongi tänase kriisi põhiolemus: ühisraha on vastuolus jätkuva rahvusriikide eksisteerimisega nende tänases vormis. Järelikult, peame kas looma Euroopa föderaalriigi ja rahvuslusejärgne Euroopa sünnibki, või jätkame vanamoodi ja ühisraha kaob olematusse. Mingit vahepealset varianti ei ole olemas. Kuid me peame ka tajuma, et kui kaob ühisraha, siis on ka Euroopa Liit ise hukule määratud…..

    …Me ei pea leppima asjade praeguse seisuga. Eurokriis ei osuta mingil määral sellele, et Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtt oleks olnud viga või et Euroopa Liit on määratud hukule. Ärge laske end eksiteele juhatada. See kriis ei ole Euroopa ühisrahast kui sellisest. Tõsi on, et raha sünni juures tehti oluline, saatuslik konstruktsiooniviga. 1. jaanuaril 2002, mil euro ametlikult käibele võeti, olid kasutuselevõtjad sellest veast ka hästi teadlikud. Nimelt ei saa euroraha olla edukas ilma ühise majandus- ja maksupoliitikata. Kuid kuna ei suudetud kokku leppida, kuidas viimast organiseerida, veendi ennast, et need poliitikad sünnivad iseenesest, euro kasutuselevõtu kaasaandena. See osutus tõsiseks valearvestuseks. Kümme aastat hiljem selgub, et poliitilise, majandusliku ja fiskaalliidu loomiseks pole mitte midagi tehtud. Seetõttu oli ka eurokriis ettenähtav. See oli kirjas ka kõigis Euroopa Liitu kirjeldavates käsiraamatutes…..


    Ma saatsin rahandusministeeriumile arupärimise selle kohta, et kas tõesti oldi teadlikud sellisest veast ühisraha sünni juures ja kui oldi, siis miks rahvast ei teavitatud. Mina mäletan jutte tollest ajast, et euro on soe kruiisilaev, mitte Titanic. Cohn-Bendit ja Verhofstadt väidavad, et mingisugustes Euroopa Liitu kirjeldavates käsiraamatutes olevat see kirjas olnud. Mina neid ei ole näinud. Rahandusministeeriumist tuli selline viisakas ja mittemidagiütlev vastus, et saaks sellest ebameeldivast küsijast lahti. Verhofstadt on ALDE päälik Europarlamendis, fraktsioon, kuhu kuuluvad meie Kesk ja Reform. Avalikult meie rahvasaadikud sellest ei räägi ja ega keegi eriti ei küsi ka. Aga selline suund on ja Verhofstadt'i jutt on iseenesest õige, ainult nii saaks see jätkusuutlik olla. Teist varianti tõepoolest pole. Asi lendab nüüd lähiaastatel tõenäoliselt poliitiliselt õhku.
  • Kuskil siis, kui mina noore ja lollina veel FIMi ja DEMi kauplesin, oli mäletamistmööda Economistis lugu, kuidas eri tootlikkusega majandused valuutaliidus ilma fiskaalülekande reeglite ja ühise Pahandusmüsteeriumita ei toimi. Kirjeldati ka, kust ja kuidas feilama hakkab. Päris lahedad vennad - lõid meelega katkise asja.
  • Karum6mm
    Kuskil siis, kui mina noore ja lollina veel FIMi ja DEMi kauplesin, oli mäletamistmööda Economistis lugu, kuidas eri tootlikkusega majandused valuutaliidus ilma fiskaalülekande reeglite ja ühise Pahandusmüsteeriumita ei toimi. Kirjeldati ka, kust ja kuidas feilama hakkab. Päris lahedad vennad - lõid meelega katkise asja.

    Vastupidi - lõid nimelt sellise asja, mille parandamine eeldab tugevamat võimu kontsentreerimist :).
  • Kui Euroopa riikides tekib võimalus paindlikult palku alandada ning ülelaenamist suudetakse karmilt vaos hoida, siis peaks see põhilise osa euroraha haigustest välja ravima. IMHO.

Teemade nimekirja