Tambiks veidi USA-d

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Ma pean kohe ütlema, et ma olen kaua USAs elanud ja olen kohe päris mitmes mõttes USA fänn, aga tampida võiks USA-d sellegipoolest ja ma teen otsa lahti:

    USA on toetanud neid parempoolseid militaarseid ja diktaatorlikke režiime peale 2. Maailmasõda: Indoneesia. Kreeka, Uruguai, Paraguai, Brasiilia, Haiiti, Türgi, Filipiinid, Guetamala, El Salvador, Tšiili.

  • USA relvastas Talibani võitlemaks N. Liiduga Afganistanis.
  • Grupp Seltsimehi
    USA relvastas Talibani võitlemaks N. Liiduga Afganistanis.


    Ma selle eest USA-d ei tambiks.
    Aga mulle on siiani täielik mõistatus miks see Talibani koer hiljem toitvat kätt hammustama hakkas. Ma olen ka igasuguseid dokumentaale vaadanud ja ei ole ühest vastust sellele saanud.
  • Kristjan1
    USA on toetanud neid parempoolseid militaarseid ja diktaatorlikke režiime peale 2. Maailmasõda: Indoneesia. Kreeka, Uruguai, Paraguai, Brasiilia, Haiiti, Türgi, Filipiinid, Guetamala, El Salvador, Tšiili.

    Kui eesmärgiks tampida diktaatorite relvastamise eest, siis tuleb Stalini varustamisest alustada. Rahaliselt kulutati sinna vist kõige rohkem,,,

  • mx77
    Grupp Seltsimehi
    USA relvastas Talibani võitlemaks N. Liiduga Afganistanis.


    Ma selle eest USA-d ei tambiks.
    Aga mulle on siiani täielik mõistatus miks see Talibani koer hiljem toitvat kätt hammustama hakkas. Ma olen ka igasuguseid dokumentaale vaadanud ja ei ole ühest vastust sellele saanud.


    Pole just dokumentaal, aga Charlie Wilson's War, räägib kuidas alguses olid suured plaanid (USA poolt) aitamaks riiki üles ehitada, aga selleks ajaks kuni sinna maani j6uti oli ju N6ukogude Liit lagunenud/lagunemas ning jäi k6ik see sinna paika... Mingi statistika oli ka et enamus rahvastikust oli alla 30 aastased, ilma mingisuguse hariduseta ning tuleviku väljavaadeteta elamas riigis mis oli infra poolest hävitatud.
  • Ja sellepärast et usakad piltlikult ei ehitanud neljarealist teed kuskile karumustikasse, hakkasid need kitsekarjused usa vaenlasteks?
  • Afganistan on niivõrd islamiusust läbi imbunud maa, et seda arendada, mis ühtlasi tähendab ka ühiskonna tsiviliseerimist, on pea võimatu sooritada.
    Iraanis seda üritati - kuningas üritas. Tulemuseks oli islamirevolutsioon.
    Pakun et ka Pakistan on minemas sama teed.

    Talibani puhul on sama nähtus mängus nagu on ka venemaa puhul. Totalitaarne diktatuurne organisatsioon ja islami usk vajavad vaenlast. USA oma ärilise edukusega ja vabadustega on vaenlase (kuradi) musternäidis. WTC tornid olid islamistidele nagu vaenlase sümbolid, sest seal viidi olulisemaid patte maailmas - liigkasuvõtmist (või kuidas seda islamis kirjeldataksegi).
  • Trust, pagan neid islamimaadest aru saab. Islamiusk on neis riikides kogu aeg olnud. Küsimus on selles, et miks on selline radikaliseerumine toimunud. Afganistan oli enne venelaste torkimist suht normaalne riik. Iraanis keeras shahh ikka raha põletamisega vindi kõvasti üle. Oleks veidi madalamat profiili hoidnud, poleks ilmselt midagi juhtunud.
  • https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2018/11/14/greenspan-usa-riigivolg-voib-kontrolli-alt-valjuda
    "Kardetakse, et USA 21,7 triljoni dollari suurune võlg võib kontrolli alt väljuda. Greenspan ütles, et USA peaks vähendama kulutusi sotsiaalkindlustusele, Medicaidile ja Medicare’ile, mis võimaldaks finantsseisu stabiliseerida."

    Irwin Stelzer kribas oma kolumnis, et oli kuulnud teooriat, et vbl me 10 a. pärast vaatame tagasi praegusele ajale kui hetkele mis oli USA dollari hegemoonia lõpu algus. Seda põmst sellepärast, et USA on oma rohkete sanktsioonidega tekitanud "sankts. väsimuse" (sanctions fatigue) ja olukorra kus nii hiina, EL, venkud ja vast veel keegi otsivad alternatiive dollarile ja usa pangandussüsteemile.

    EL mõtles iraani biz-i jaoks välja mudeli kus iraani naftat jm. ostvad euroopa firmad maksavad eurod SPVsse ja iraan saab seal kehas oleva eest euroopa kaupu osta. Näis, kas toimib. Aga jah, $ alternatiive otsitakse mujalgi.
  • Neid $ alternatiive on "otsitud" ca 15 aastat. Mitu korda on kohe-kohe pidanud midagi tulema, kusjuures suurimad jutustajad on olnud $ kõrval parajad rahvatantsijad (I'm looking at you, Russia!). $ liigub 40%+ kõigis majandustehingutest maailmas. Ei, ma ei väida, et paradigmad ei muutu. Lihtsalt maailma ajaloo suurim rikkuse loomise masin ja sõjaline jõud ei ole miski, millele saaks öelda, et alates ülejärgmisest kolmapäevast kellelegi enam tema surnud presidentide piltidega rohekad/hallid paberid kohe üldse ei meeldi.
  • Noh, need kes ameeriklastest väsima hakkavad on kokku suurema majandusega kui usa, misse sõjaline jõud loeb, läheb kallale hiinale ja muule maailmale kui nood dollarile selja keeravad? A kui Greenspanil jt. õigus on ja usa ise oma võlaga üldse rappa jookseb...
  • ...mina ka ei usu, et $ sellest võla-šallalaast lõpuks kuidagi kenasti ja puhtalt välja tuleb. Küll aga vaatan ma seda 40+% $ osakaalu, Wall Street'i, Silicon Valley't ja seda, et 10st suurimast avalikust ettevõttest on 8 USA omad ning maailma TOP 5 ülikoolidest on 4 USA omad... ja olen sunnitud järeldama, et poisid on seal ikka midagi päris õigesti teinud. Midagi sellist, millega võitlemisega ei saa hakkama ei Suur Sotsialistlik Euroeksperiment ega ka mõned seljad kokku panevad kleptokraadid/diktaatorid.
  • USA suurest riigivõlast ja defitsiidis eelarvest räägiti ka 40 a tagasi NLs, ning ennustati peatset kokkuvarisemist. Kokku varises aga paraku NL ise.

    Vahepeal on minu mälu järgi Clinton olnud ainuke, kes eelarve plussi suutis viia paariks aastaks.

    Aga võlaprobleem on kahtlemata olemas.
  • USA probleem ei ole mitte hiigelvõlg vaid erakordselt vilets demograafiline perspektiiv . Trump püüab massilist sisserändu takistada, kuid see on Sisyphose võitlus kiviga .Kivi veereb mäe tipust alati tagasi .

    Kolmas maailm tulvab suurte massidena USA-sse ja paljuneb seal kiiresti. Ja on ainult aja küsimus, millal kolmanda maailma rahvastik muudab ka USA enda kolmandaks maailmaks .

    Kui Mehhiko, Honduuras,Venezuela jne voolavad USA-sse ,siis aja jooksul muutub ka USA ise Mehhikoks või Venezuelaks.

    See on paratamatu .
  • jah neid uudiseid et kohe kohe tuleb USD asemel euro v6imis iganes vahendab RT pidevalt, tegelikkuses on asi nii, et USA on kogu maailma majanduse niimoodi USD-iga sidunud et nad v6ivad end l6hki laenata. Ja kui keegi kahtleb selles, et kas dollar midagi väärt on siis on olemas "Man with Guns" nagu nobelist Paul Krugman ütleb.

    Afganistanis täitis USA lahkumise järele v6imuvaakumi eelk6ige islamistlik Iraan & Pakistan ning hiljem taaskord Venemaa.
  • Vanaema
    USA suurest riigivõlast ja defitsiidis eelarvest räägiti ka 40 a tagasi NLs, ning ennustati peatset kokkuvarisemist. Kokku varises aga paraku NL ise.
    Aga võlaprobleem on kahtlemata olemas.

    Suur riigivõlg on kahtlemata olemas, võlaprobleem mitte.
    Kui sul on (ikka veel!) maailma suurim majandus, (ikka veel!) maailma võimsaim ning mobiilseim armee ja (ikka veel!) on dollar maailmas reservvaluuta nr 1, siis rääkida riigivõlast kui probleemist, on pehmelt öeldes kohatu. Trükipressi leiutas Gutenberg juba oi-kui-mitu sajandit tagasi.

  • Ma leian, et USA valitsus on täiesti ratsionaalne. Milleks oma majandust maksustada kui on võimalik emiteerida omas valuutas (valdavalt) välismaalastele pmst piiramatult võlga?
    Kui enam ei taheta võlga osta, eks siis vaatab, mis maksudega saab (USA tax burden on 26% SKT-st, versus nt Saksamaa 44%), aga seniks muusikat.
  • Vaatlusena: usakad (maj. teadlased) on võla pärast mures, LHV foorumlased eriti mitte. Hmmm.
    10 a. pärast on ainult usa riigi intressimaksed võlale u. 1 triljon $ aastas ennustuste kohaselt. Sinnani, dekaadi jooksul kokku u. 7 triljonit. Saavad hakkama vast a need kes seda võlga ostavad vbl muutuvad ettevaatlikumaks.
  • See on muidugi super link, 3 fondi mis rahastavad infrat ja sotshoolekannet lihtsalt kukuvad kokku 7 a. jooksul:
    http://www.crfb.org/blogs/three-trust-funds-face-insolvency-next-eight-years
  • opex
    Vaatlusena: usakad (maj. teadlased) on võla pärast mures, LHV foorumlased eriti mitte. Hmmm.
    10 a. pärast on ainult usa riigi intressimaksed võlale u. 1 triljon $ aastas ennustuste kohaselt. Sinnani, dekaadi jooksul kokku u. 7 triljonit. Saavad hakkama vast a need kes seda võlga ostavad vbl muutuvad ettevaatlikumaks.

    As of October 28, 2018, debt held by the public was $15.8 trillion and intragovernmental holdings were $5.8 trillion, for a total or "National Debt" of $21.6 trillion.[5][6] Debt held by the public was approximately 77% of GDP in 2017, ranked 43rd highest out of 207 countries.[7] The Congressional Budget Office forecast in April 2018 that the ratio will rise to nearly 100% by 2028, perhaps higher if current policies are extended beyond their scheduled expiration date.[8] As of December 2017, $6.3 trillion or approximately 45% of the debt held by the public was owned by foreign investors, the largest being China (about $1.18 trillion) then Japan (about $1.06 trillion).
    Mingis teemas oli juba sellest võlast juttu, aga Opex kirjelda, mis siis selle USA võlaga juhtub, et nii muretsema peaks. USAst suurem võlg on vist 45 riigil, vt. Jaapan. USD miskipärast ei nõrgene suure võla tõttu, vastupidi. USA valitsus annab välja võlakirju, FED ostab ära nagu viimased aastad toimunud on. Halvimal juhul tekib inflatsioon, mis samas aitab võlga ära inflateerida. Karum6mm ilmselt oskab selgitada, mille pärast me muretsema peaks.
  • Et ongi selline Perpetum Mobile, usa muudkui väljastab võlga, keegi ostab ja ei vaata kui suur hunnik võlga on kas abs nr-ina või suhtena millessegi või kui kallis selle teenindamine usale on? Tundub, et miskid teadlased jm. sarnased tegelased on pisut mures ikkagi, Greenspan ka ei selgita selles intervjuus millest see mure kui kõik nii hästi on.
  • opex
    Et ongi selline Perpetum Mobile, usa muudkui väljastab võlga, keegi ostab ja ei vaata kui suur hunnik võlga on kas abs nr-ina või suhtena millessegi või kui kallis selle teenindamine usale on? Tundub, et miskid teadlased jm. sarnased tegelased on pisut mures ikkagi, Greenspan ka ei selgita selles intervjuus millest see mure kui kõik nii hästi on.

    Nii, aga kas ei osteta? Ostetakse nii, et vähe pole ja USD tugevneb völa suurenemisest hoolimata. Miks, sest teised valuutad on veel sitemad:P USD võlakirjadel on tootlus, kuidas teiste riikide omadega on?
    Vaata Jaapani võlga, kordades suurem kui USA l ja pidi juba ammu jätkusuutmatu olema, kusjuures jeen ei ole mingi maailmavaluuta. Rahvastiku vananemine jne, mida USAs oodatakse, on seal ammu käes.
    Veelkord OPEX, küsisin enne ja küsin uuesti, mis takistab FEDil seda võlga ära ostmast? Jah, tundub küll enda soost väljasikutamine juustest, aga seleta ära, kus see tõrge on siis? Kuni USD on maailmavaluuta, ma küll muretsemiseks põhjust ei näe. Nagu Jaik ütleb, jube riisimine USA poolt, aga kõik taluvad ja tahavad USAle kaupa müüa, et neid kahtlasi dollareid saada?
  • Teemaväliseks kisub, aga need majandusteadlased, kellega mina olen rääkinud, ütlevad mulle, et majandusteadlased on alati teadnud seda, et maksevõimetus pole laual USA puhul. opex ütleb, et majandusteadlased on mures. Huvitav, mille üle nad mures on? Kas inflatsiooni üle? USAs ei kritiseerita defitsiite nii, et need põhjustavad kõrge inflatsiooni ning seoses defitsiitidega ei tehta inflatsioonianalüüse, keegi ei tee neid. Social security insolvency on jama. Millest jutt käib?

    https://youtu.be/DNCZHAQnfGU

  • Äkki siis võla teenindamist peetakse probleemiks tulevikus, triljon aastas 10 a pärast, mis on sama suur kui kaitsekulutused eelarves praegu mis on pea 25% eelarve kuludest. Praeguste yieldidega pole probleem, võlga mahub veel aga mingi hetk siiski äkki läheb kallimaks kah.
  • Näit selline tekst ühelt muretsejalt: "No one really knows how much federal debt is too much. Unfortunately some kind of major economic correction will be the signal that we have gone too far. Other countries will quit buying our debt, or will discount it heavily. The stock and bond markets will lose confidence in our reckless fiscal policy and send prices plunging. We are creating our own bed of instability when the government spends a lot more than it takes in (nearly $1 trillion this year), and one day the bed will begin to collapse." forbes
  • ...selleks, et selles valuutas defaultida, mida ise trükid, peab ikka...noh, Venemaa olema! Samas meeldib mulle ka see mõttekäik, et kui $ vastu usaldus ära kaob, siis sends prices plunging. Milles mõõdetuna? Okei, ma saan aru, et amid ei saa enam senises tempos tarbida ja ettevõtete kazummid on ai-ai, kuid I betcha, et varades istujal jääb rohkem ostujõudu alles anyway. Ma kordan üle, et ka mina arvan, et see lõpeb pisarate ja ostujõu korrigeerumisega, kuid seni on enamustes kolestsenaariumites mingid osad senini teatud loogikavigadega.
  • Karum6mm
    ...selleks, et selles valuutas defaultida, mida ise trükid, peab ikka...noh, Venemaa olema! Samas meeldib mulle ka see mõttekäik, et kui $ vastu usaldus ära kaob, siis sends prices plunging. Milles mõõdetuna? Okei, ma saan aru, et amid ei saa enam senises tempos tarbida ja ettevõtete kazummid on ai-ai, kuid I betcha, et varades istujal jääb rohkem ostujõudu alles anyway. Ma kordan üle, et ka mina arvan, et see lõpeb pisarate ja ostujõu korrigeerumisega, kuid seni on enamustes kolestsenaariumites mingid osad senini teatud loogikavigadega.


    Venemaa lugu on selles mõttes huvitav, et Venemaal hoiti paaniliselt kurssi fikseerituna. Kui õigesti mäletan, siis paarisaja protsendi juures käisid intressid ära. Siis lasti kurss vabaks ja defaultimiseks enam mingit põhjust polnud, kuid Venemaa defaultis ka veel takkaotsa. Venemaa Keskpangas lasti tuled surnuks ja keskpankurid lahkusid honest, kui piltlikult nii võib seda kirjeldada, sest just nii sisuliselt juhtus.
    opex
    Äkki siis võla teenindamist peetakse probleemiks tulevikus, triljon aastas 10 a pärast, mis on sama suur kui kaitsekulutused eelarves praegu mis on pea 25% eelarve kuludest. Praeguste yieldidega pole probleem, võlga mahub veel aga mingi hetk siiski äkki läheb kallimaks kah.


    See oleks siis sama, mis inflatsiooni jutt, et makstakse nii rängalt intresse valitsuse võlalt, et see toob gapopeeriva inflatsiooni kaasa. Ma ei ole sellega nõus, aga see oleks diskussiooni paremas/õigemas suunas lükkamine juba. Kõik poliitilised diskussioonid algavad eeldusega, et defitsiidid on jätkusuutmatud, halvad jne. Kõik on vaikimisi nõus. Vabariiklased asuvad defitsiitselt kulutama ja demokraadid räägivad, et näe mis saadanad teevad ja vastupidi. See on niisugune tühi poliitiline kemplus, aga avalik huvi ja USA majanduspoliitika saavad kindlasti kahjustatud. Kahjuks on ka majandusteadlasi, kes ennast sellisesse ideolooogilisse nihilismi seganud on.
  • Unusta see gop vs. demmid narratiiv, mõlemad on võlga kasvatanud.
    Küsimus võiks olla: kui suur peaks infla olema et võla teenindamiseks ei kuluks mitte 1 vaid näit 0,6 triljonit 2028, sest vist suht selge on see, et "inflateerime võla väikseks" mudel pole ka mingi piiranguteta asi. Muretsejad vist väidavad, et näit see 20-25% eelarve kulude suurusest iga aasta intressideks maksta tähendab siiski vähem raha majanduses.
  • Kumb siis opex? Et inflatsioon (mis justkui tähendab rohkem raha kulutamist majanduses) ja siis väide, et vähem raha majanduses? Enam ei saagi aru, et mida väidetakse.


    opexi esitatud küsimus viskab minul juhtme kokku. Esiteks, miks on vaja seda võlga ära inflateerida? Võla teenindamine ja sellega seotud intressid on distributsiooni küsimus. Kui on kõrged intressid, siis võlakirjade hoidjad saavad suurema intressisissetuleku. Kas opex väidab, et võlga peaks inflateerima, et nende võlakirja hoidjate intressisissetulek nii suur poleks? Kui muretsejate arvates tähendab see suur intressisissetulek vähem raha majanduses, siis tundub, et inflatsiooni üle nad ei muretse. Nüüd oleme ringiga alguses tagasi,milles küsimus on?
  • "Therefore, the best solution to prevent interest payments from consuming the budget is to enact a comprehensive debt reduction plan. Absent such a plan, an ever-growing share of our budget will be financing past consumption rather than current needs and future investments." CRFB saidilt. Väidavad, et vana võla teenindamiseks kuluv vähendab muuks saadaval olevat raha.

    Ja see läbi infla võla vähendamine töötab ka piratult, pigem ainult lolli raha korral, selle arvamuse põhjal: link
  • Väidavad, et valitsuse kulutamise osas vähendavad intressimaksed muuks saadaolevat raha. Tegelt on nii, et ega valitsused oma võlgu ära ei maksa selles mõttes, et absoluutväärtuses hakkaksid võlga vähendama. On lühikesed episoodid olnud, kus on seda tehtud, kuid lõppenud on suurte probleemidega need asjad tavaliselt. Pigem kasvavad majandused nendest võlgadest välja ja suhtena SKP-sse vähenevad need võlad siis. Ma olen CRFB juttu varem lugenud, nende analüüsid on kuidagi vaakumis kasvu suhtes. On ju fakt, et majandusagentide sissetulekud kasvavad valitsuse defitsiitide korral. Rahandussüsteem on ühiskonna jaoks saavutamaks selle eesmärke, mitte informatsiooni allikas, et mis need eesmärgid võiksid olla. CRFB jaoks on rahandussüsteem informatsiooni allikas, et mis need eesmärgid võiksid olla. Kõrged intressid on poliitiline valik. Ega ma muud ei oskagi öelda, et CRFB ei ole eriti usaldusväärne infoallikas. See teema on selline, et kõrge reputatsiooniga reitinguagentuurid andsid Jaapanile madalama reitingu kui Botswanale, on siis sellest midagi? Jaapan ka ei saa maksevõimetuks muutuda jeenis denomineeritud võlas. Sellise defitsiitide prognoosimise võiks lõpetada, samuti monetaarsuveräänide võla reitingute andmise, sel puudub mõte. Nad niikuinii pihta ei saa, et millised need defitsiidid nii pikas plaanis on. Clintoni ülejäägi korral oli ka hõiskajaid, et aastateks ja isegi aastakümneteks jäävad nüüd ülejäägid.

    See Bloombergi artikkel on mõnes mõttes üllatav, peale QE-sid üle terve maailma väidetakse selles artiklis, et kui Fed pikaajalist Treasury võlga ostaks, siis investorid võtaksid seda kui defaulti? Mida see siis tähendaks? Et ei rahastaks enam valitsuse võlga? :)
  • Hääli kes seda jätkuvalt kasvavat võlahunnikut probleemiks (otsi 'debt crisis') peavad on palju ja ammusest, nagu ka neid kes ei pea. Kas kasvavad intressikulud on lõpuks see mis sunnib teistmoodi midagi tegema...vbl, kst

    Ja Capital Economics aastaid tagasi näit. avaldas arvamust, et inflaga võla vähendamine isegi kui teha seda Fedi ostude kaudu on riskantne tee ja majanduse agentidele pigem kahjulik: "Redwood and Bootle conclude:
    The idea that inflation can be raised by a controlled amount for a fixed period then easily brought back down again is naive. When inflation has been used to reduce debt in the past, it has usually happened because a government has resorted to this out of desperation and weakness, rather than because it has judged that it is in the best interest of the economy in the long-term." allikas
  • Oioioi, hillary ikka ei saa aru, et ta aeg on läbi, tahab jälle kandideerida. Isegi CNN avaldab järjest lugusid selle vastu:
    Please, Hillary, don't do it & Here's why Hillary Clinton 4.0 is a terrible idea
  • Hillary üritab saada USA ajaloo vanimaks presidendiks?
  • Trump ainult unistab sellest,et Hillary oleks jälle demokraatide kandidaat. Kuid nii lihtsaks nad Donaldi elu kah ei tee.Leitakse keegi teine . Võib-olla Bloomberg ,kes on veel vanem, kuid kellel pole niisugust taaka ja kuuldavasti ka tervis parem . Bloomberg oleks võidu korral ametisse astudes 78 aastat vana . See kipub juba sinna Mao Ze Dongi kanti.
  • ...kui mulle USAs aastal 1999 öeldi, et HC on loco ja tahab iga hinna eest presidendiks saada, siis ma mõtlesin, et see rääkija ise on loco. Aga etskae!

Teemade nimekirja