Europarlamendi valimised 2019
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
Nüüd kus KE ja RE on oma valjad reetnud, saavad need valimised neile ilmselt valusad olema.
-
Kas võib olla mõistlik hääletada 'orbiidile' Helmed, Toom, Kõlvart, Seeder, jne.?
-
Eesti valija ei õpi kunagi ega mitte millestki .
Seega üks neist kindlasti Toomile,kes oma putinlikku programmi saab Euroopas hoopis paremini esitada kui Eestis.
Ref kaks kohta, üks ilmselt Paetile.
Isamaa 1 koht.
Sotsid 1 koht, ilmselt Kaljurand .
EKRE ehk kah 1 koht
Tarand peab minema tootvale tööle .
vahepeal käis jutt ,et Eesti kvooti suurendatakse 7-le saadikule,kuid mis sellest on saanud,seda ei teagi . -
Gräzin kandideerib Europarlamenti keski nimekirjas.
https://www.ohtuleht.ee/944555/grazin-kandideerin-euroopa-parlamenti-ilmselt-keskerakonna-nimekirjas
Võib-olla talle antakse siis nimekirjas 2.koht Toomi järel,mis tähendab väikest shanssi sisse saada .
Juba kommenteeritakse, et joomise mahajätmine on kole asi. Senikaua kui Tarand lakkus, sai kümneid, et mitte öelda sadu tuhandeid hääli ja elu oli lill . Jättis maha, sai jalaga tagumikku nii miitingul kui valijatelt.
Senikaua kui Gräzin jõi, oli joviaalne,nutikas ja kohati isegi vaimukas joodik. Veikko Huovinen kirjeldas taolisi tüüpe hästi oma "Joodiku eetikas ".
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?21262
Nüüd jättis joomise maha ja võta näpust- kesik valmis . -
Aga iseenesest tore - ma pole veel elus Keskerakonna valimist kaalunudki ja nüüd kohe selline suurepärane võimalus.
-
...sinna tuleb tõepoolest saata keegi, kellel BS-detektor vähegi töötab. Siiani on selles osas kuidagi kesine olnud.
-
Gräzini BS-detektori töökorrasolek tekitab minus kahtlusi. Üks selline töökorras mitteoleku näide oli Gräzini hasartne allumine verbaalsele manipulatsioonile nimega "Divesinikmonooksiidi leviku takistamise algatus".
-
ttrust
Gräzini BS-detektori töökorrasolek tekitab minus kahtlusi. Üks selline töökorras oleku näide oli Gräzini hasartne allumine verbaalsele manipulatsioonile nimega "Divesinikmonooksiidi leviku takistamise algatus".
Vōimalik, aga ainuke vähegi asjalik eurosaadik seni, kui vōrrelda. -
Gräzin oli tippvormis 10-20 aastat või 30 aastat tagasi.
-
Ma ei pidanud kedagi konkreetset silmas. Lihtsalt tahaks mõtlemiselt ergast kuju, mitte ilusa elu peale minevat elukunstnikku või maailma pehmeimat konformisti.
-
luarvikluarvik
ttrust
Gräzini BS-detektori töökorrasolek tekitab minus kahtlusi. Üks selline töökorras oleku näide oli Gräzini hasartne allumine verbaalsele manipulatsioonile nimega "Divesinikmonooksiidi leviku takistamise algatus".
Vōimalik, aga ainuke vähegi asjalik eurosaadik seni, kui vōrrelda.
Millel see arvamus põhineb? Mida on Gräzin asjaliiku seal teinud, peale niisama lämisemise. -
mx77
luarvikluarvik
ttrust
Gräzini BS-detektori töökorrasolek tekitab minus kahtlusi. Üks selline töökorras oleku näide oli Gräzini hasartne allumine verbaalsele manipulatsioonile nimega "Divesinikmonooksiidi leviku takistamise algatus".
Vōimalik, aga ainuke vähegi asjalik eurosaadik seni, kui vōrrelda.
Millel see arvamus põhineb? Mida on Gräzin asjaliiku seal teinud, peale niisama lämisemise.
Hääletas erinevaid otsuseid vastupidiselt sinu arusaamisele. Pole tüüpiline euro-sots-pede. -
Nüüdseks on erakondade nimekirjad Euroopa Parlamendi valimistel teada, nii et võib teha esimese vahekokkuvõtte.
Kuivõrd europarlamendi valimistel valitakse Eestist ainult seitse (või kuus, kui Suurbritannia ikkagi jääb pikemaks perioodiks Euroopa Liitu) saadikut, on mandaadi hind päris kõrge. Mõlemal juhul on hetkeseisuga täiesti võimalik, et Riigikogu kaks väiksemat erakonda mandaati ei saagi, Eesti 200-st (samuti täisnimekiri) või teistest väiksematest parteidest rääkimata. Seega võib juhtuda, et Eestist pääseks Euroopa Parlamenti ainult kolme erakonna esindajad.
Esialgsed ennustused näitavad nimelt, et kõige tõenäolisemalt saaks Reformierakond 3, EKRE 2 ja Keskerakond 1 koha. Siis saab määravaks juba see, kas on ka seitsmes mandaat, mida jagada, ning kui palju hääli said isamaalased ja sotsid. Parimal juhul jagavad nemad omavahel viimase, seitsmenda saadikukoha, aga mõlemale pigem kohti ei jagu. Kui mõlemad hävivad ja Eesti ikkagi saab Euroopa Parlamendis täiendava saadikukoha, läheks seegi koht d’Hondti meetodi alusel arvatavasti Reformile.
Üllatusi parteinimekirjades eriti ei ole. Reformil on vana hea kaader üles rivistatud: Ansip, Rõivas, Paet. Viimane on lausa tuntud selle poolest, et tõmbab hääli magneti kombel, omamata ühtegi konkreetset seisukohta.
Keskerakonnal on Yana Toom, kes suure tõenäosusega isikliku häältesaagiga siiski mandaadi ära võtab. Gräzini lootusi eriti kõrgeks ei hindaks nimekirja teises pooles ja KE brändimine parempoolseks ei mõju ka ilmselt üleliia usutavalt tema potentsiaalsele valijaskonnale.
EKRE tulemust europarlamendi valimistel on keeruline aimata. Eesti ühe valimisringkonnana peaks tegelikult tagama erakonnale hea häältesaagi, kuna kandideerivad kõik erakonna juhtfiguurid. Ja kui EKRE euroskeptilisus jätkuvalt müüb, võivad nad kõik üleriigiliselt koguda eeskujuliku koguse hääli. Iseasi, kes neist reaalselt europarlamenti läheksid. Kahele Helmele terendab koht valitsuses, Põlluaas on Riigikogu spiiker. Madison nimekirja ankruna on kõige tõenäolisem europarlamenti mineja, olles Riigikogu EL-i asjade komisjoni aseesimehena aktiivselt huvi üles näidanud. Mõtlema paneb see, et kui EKRE saabki teise saadikukoha, siis kes selle täidaks. Varumeeste pingilt leiab teiste seas nii otsekohese väljaütlemisega kauaaegse teleajakirjaniku-produtsendi, staažika diplomaadi kui ka maaelu edendajast Valgetähe teenetemärgi kavaleri – väga alt minna ikka ei saa.
Ja edasi: sotsialistide nimekirja veab Marina Kaljurand. Ei pea vajalikuks pikemalt kommenteerida. Kuuldatavasti on ta rahva seas erakordselt populaarne. On muidugi võimalik, et sotsid korjavad tänu temale Keskerakonnas pettunud venelaste hääli, kuigi kas venelased üldse teisejärgulistel valimistel välja tulevad, on kaheldav.
IRL-il on Terras, Ladõnskaja, Luik. Esimene neist on tundmatu suurus poliitikas, seisukohad teadmata. Eriti kindlameelne ta siiski ei näi, ametiaja lõpul lubas veel kindlalt erasektorile pühenduda. Jüri Luik on veendunud euroliberaal, kes loodavast valitsusest just vaimustuses ei ole – niisiis sobiks hästi Euroopa kolleegide sekka.
Kes veel? Raimond Kaljulaid kandideerib üksikkandidaadina europarlamenti, kuigi ma kahtlen tema võimekuses "teha Tarandit". Pealegi pole ta mingi eliidivastane kandidaat, vaid vastupidi, just establishment’i esindabki. Eesti 200 läheb ilmselt sama "meie teame, mis teile parim on" stiilis poliitikaga edasi. Esinumbrist endine tippajakirjanik (L. H.) võttis kokku: "Eesti ei tohi saata Euroopa Parlamenti vihkamist õhutavaid populiste. Euroopas on vihkav natsionalism ja patriootlik rahvuslus segamini nagu pudru ja kapsad." Ühesõnaga, järjekordne seltskond, kes apelleerib sellele, et nemad on õiged rahvuslased.
Peaks hakkama popcorn’i varuma, tuleb nauditav vaatemäng! -
EKRE puhul võiks eduks piisata, kui välja tuua mõned huvitavamad hääletused, et oleks näha mis moodi "kartelli parteid" rahva huvide eest seal kaugel Brüsselis seisavad (nt "interneti autoriõiguste reform".)
Üleüldse paistab, et internetti soovitakse järjest enam kontrolli alla saada. Seni on olnud tavameedia ainus uudiste allikas, aga juba mõnda aega ammutatakse uudiseid peamiselt digitaalsete kanalite kaudu- suur osa on sotsiaalmeedial - "probleem" on jällegi selles, et uudised pole filtrist läbi käinud.
Kaugel pole ajad, kui sotsiaalmeedia saab suukorvistatud - seda kõike vihakõne, trollide ja libauudiste vastu võitlemise sildi all. See pisiasi, et ühtlasi kaob ka sõnavabadus on vaid teisejärguline kõrvalmõju. -
Igatahes vahetult valimiste järel tegi kesik Kadri Simson avalduse, kust võis välja lugeda, et tädi on täiesti õnnelik, et keskerakond opositsiooni jääb ja ta ei pea ministriametit edasi pidama.
Kuna keskerakond opositsiooni ei jäänud, lahendati kesiklas olukord nii, et Simson pagendatakse Brüsselisse. -
Brüssel on ikka ülendamine, olgu europarlament või siis volinikukoht . Ega ilmaaasjata kodumaal poolkõrbenud poliitstaarid kangesti sinna kipu : Kallas,Ansip,Parts,Paet,Kelam .
-
Kuulasin just lobjakat üle tüki aja. Tüüp peksis täiega segast kui väitis, et Kallas ja Antsip olid nii kõvad tegijad, et suutsid omale asepresidendi koha välja võidelda. Reaalsus on hoopis see, et kõigile volinikele kellele ei julgeta ministeeriumit juhtida anda, antakse kompensatsiooniks asepresidendi tiitel. Need asepresidendid on tegelikult portfellita volinikud.
-
Kesik Kadri Simson paistis tahtvat lahkuda selliselt poliitiliselt positsioonilt kus ta on sunnitud midagi otsustama ja ajakirjanike küsimustele pidevalt vastama. Väga paljud teised politikud peavad seda positsiooni kõrgeimaks, peaministri oma on veelgi kõrgem. Eurovolinikuks minnakse ikkagi siis kui poliitiline tippaeg on läbi edasi tuleb poliitiline hääbumine.
-
Voliniku amet on vähemalt rahalises mõttes siinse poliitkärjääri tipp. Muudes ametites sa ikka üle paarikümne tuhande euro kuus puhtana kätte ei saa (vähemalt legaalselt mitte)
-
Marjustin andis täna Vikerraadios selged juhised, kuidas valima peaks, et "siinsetel saadikutel" oleks mõtet, lähtuvalt nende kuuluvusest EP fraktsioonidesse.
Eesti kontekstis kõlas tema järjekord kuidagi nii, et 1.Isamaa, 2.Sotsid, 3.RE/KE, 4.EKRE ehk konservatiivid (konservatiive olevat EP-s mõttetult vähe, vaevu said oma fraktsioonikese kokku).
See pisiasi, et nüüd kevadel valitavas EP-s võivad jõudude tasakaalud hoopis uutmoodi olla, mu meelest käsitlemist ei leidnudki, võibolla jäi kuulamisel mõni lõik vahele ka. -
olevik
Marjustin andis täna Vikerraadios selged juhised, kuidas valima peaks, et "siinsetel saadikutel" oleks mõtet, lähtuvalt nende kuuluvusest EP fraktsioonidesse.
Eesti kontekstis kõlas tema järjekord kuidagi nii, et 1.Isamaa, 2.Sotsid, 3.RE/KE, 4.EKRE ehk konservatiivid (konservatiive olevat EP-s mõttetult vähe, vaevu said oma fraktsioonikese kokku).
See pisiasi, et nüüd kevadel valitavas EP-s võivad jõudude tasakaalud hoopis uutmoodi olla, mu meelest käsitlemist ei leidnudki, võibolla jäi kuulamisel mõni lõik vahele ka.
Ei oska hetkeseisuga öelda, milline see *täpne* erakondade reitingute edetabel europarlamendi valimisteks välja võiks näha, küll aga tundub, et kahel esimesel (ehk siis Sotsidel ja Isamaal) on käsil suuremat sorti madistamine selle peale, kumb viimasena selle koha üldse kätte saab ..., 7-me valitava saadiku korral saavad ehk siiski mõlemad ;) -
Kui europarlamenti valitakse 6 liiget, siis peaks mandaadi saamiseks nimekiri koguma üle 16% ja 7 liikme korral üle 14% häältest. Tänane reiting selleks küll väga lootust ei anna.
-
Kuldar1
Kui europarlamenti valitakse 6 liiget, siis peaks mandaadi saamiseks nimekiri koguma üle 16% ja 7 liikme korral üle 14% häältest. Tänane reiting selleks küll lootust ei anna.
nüüd läks sul midagi sassi.
16 % 6 mandaadi puhul pole küll lävend,sest on erakondi ja üksikkandidaate, kes jäävad tunduvalt sellele alla ja nende hääled lähevad kaduma.
Eelmisel korral saadi sisse 13 % häältega ja oli 6 mandaati -
Ref 2 mandaati ( 24,3 % ) ,
Kesk 1 mandaat ( 22,4 % )
IRL 1 mandaat ( 13,9 % )
sotsid 1 mandaat (13,6 % )
Tarand 1 mandaat ( 13,2 % )
Ekre jäi välja 4 % häältega,samuti jäid välja Tanel Talve 3 % , Silver Meikar 1,3 % jt ning väikeparteid samuti marjamaalt väljas .
Selle näitel võiks 13 % pidada vajalikuks 6 mandaadi puhul, 7 puhul loomulikult veel vähem kuid kõik sõltub jaotusest ja sellest kuipalju hääli läheb väljajääjatele
http://ep2014.vvk.ee/voting-results.html -
Ref 2 mandaati ( 24,3 % ) ,
Kesk 1 mandaat ( 22,4 % )
Järelikult mandaadi hind oli 11,2% ja 12,15% vahel -
jaans
Ref 2 mandaati ( 24,3 % ) ,
Kesk 1 mandaat ( 22,4 % )
Järelikult mandaadi hind oli 11,2% ja 12,15% vahel
Just seda ma vaikimisi silmas pidasin, et 6. mandaat võiks tulla kusagil 11,50 (+/- 0,50) %-se ning 7. mandaat 10.75 (+/- 0,25) %-se tulemusega...
Aga eks tegelik sõltub veidi ka valimisaktiivsusest, ja suures osas sellest palju hääli "kaduma lähevad" (mida rohkem hääli hajub, seda madalamaks kujuneb nn. "lävend") -
Üldiselt on samuti ülevaatlik leht, kus näeb "võrdlusarvu" abil täpselt ära, kui palju oleks pidanud hääli koguma, et viimane 7. koht kätte saada: http://ep2014.vvk.ee/mandates.html
Viimasel korral oleks siis see number olnud 36 710 häält, mis sellel korral kujuneb eeldatavalt veidi väiksemaks.stagna
http://ep2014.vvk.ee/voting-results.html -
timmos
....
Esialgsed ennustused näitavad nimelt, et kõige tõenäolisemalt saaks Reformierakond 3, EKRE 2 ja Keskerakond 1 koha. Siis saab määravaks juba see, kas on ka seitsmes mandaat, mida jagada, ning kui palju hääli said isamaalased ja sotsid. Parimal juhul jagavad nemad omavahel viimase, seitsmenda saadikukoha, aga mõlemale pigem kohti ei jagu. Kui mõlemad hävivad ja Eesti ikkagi saab Euroopa Parlamendis täiendava saadikukoha, läheks seegi koht d’Hondti meetodi alusel arvatavasti Reformile.
Kus need esialgsed ennustused avaldatud on?
https://www.inst.ee/uudised/reformierakond-on-ulekaalukalt-koige-populaarsem-erakond
Ma panen siia värske arvamusküsitluse (viimase 4 nädala ca 4000 inimese küsitlus), mis ei pruugi küll päris täpselt Europarlamendi valimiste tulemusena realiseeruda ....
Reformierakond 33,4%
Keskerakond 20,8%
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 16,5%
Isamaa 10%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 9,1%
Eesti 200 6%
Erakond Eestimaa Rohelised 2,1%
Elurikkuse erakond 0,8%
Eesti Vabaerakond 0,6%
Muu 0,4%
Mitte kohta saanud erakondade arvelt läheb päris palju hääli kaduma/jagatakse ümber - pigem vist RE 3 KE 2 EKRE 2 tundub tõenäoline ja kui EKRE on nõrgem oodatust ja Isamaa/SDE ka kehvad, siis läheb 7 koht ka RE-le
või siis kui KE on nõrgem ja EKRE tugevam ja Isamaa võüi SDE teeb kõva tulemuse, siis RE 3 EKRE 2 KE 1 ja Isamaa või SDE see 7 koht, mis realiseerub Brexiti korral ...
minu unistuste stsenaarium on muidugi KE 0 ja Yana Toomil tühjad pihud, selleks aga peaksid väga tugevad olema nii RE, EKRE kui SDE ja/või Isamaa ... kahjuks selle stsenaariumi realiseerumiune eeldab ilmselt, et Marina Kaljurand korjab kõvasti hääli ja saab SDE-le koha -
Kui hääled jaguneksidki täpselt nii nagu ülaltoodud küsitluses, siis:
6m: RE-3, KE-2, EKRE-1, I-1
7m: RE-3, KE-2, EKRE-1, I-1, SDE-1 -
Arvestades, et KE ja RE kuuluvad europarlamendis samasse liberaalide fraktsiooni ehk suures plaanis ajavad seal sama asja.
Ma pole EKRE tegemistega kuigi kursis, kas on juttu olnud kellega nad tahaks parlamendis ühte heita?
Teine mõte, kui EP valimised on madalama osalusprotsendiga - kas võib olla, et EKRE valija tuleb vähem välja kui nt RE oma? -
uutmoodi matemaatika
kuidas 3+2+1+1 kokku kuus annab,on mulle sama mõistmatu
kuidas 3+2+1+1+1 võrduks seitse .
Kuid ei maksa imestada, minusugune vanatoi ei suuda ega viitsigi end enam moodsate trendidega kurssi viia.
Võib-olla on matemaatika ka sotsiaalne konstruktsioon nagu sugugi ja seda annab igas suunas soovi järgi venitada -
Tegin kiire internetiotsingu põhjal selle D'Hondti meetodi kasutamiseks vajaliku tabeli
Valimisõiguslike kodanike arv on see, mis oli Riigikogu valimistel just.
Osalusprotsent on see, mis oli Europarlamendi valimistel 2014.
Saadud häälte arv erakonna kohta on tuletatud eelpool viidatud Ühiskonnauuringu Instituudi küsitlusest
Punane märgib seda seitsmendat kohta, mis läheb käiku alles Brexiti korral.
Kas tegu on korrektse arvutusega? -
Vahelduseks veel uudiseid, mis liberaale ja sotsialiste kahtlemata ärritavad: populistid ja euroskeptikud on koondumas, et moodustada ühine rinne Euroopa Parlamendis. Poliitilise rühmituse nimeks saab arvatavasti European Alliance of Peoples and Nations (EAPN). Itaalia asepeaministrist Matteo Salvinist on saanud ettevõtmise eestvedaja – eesmärk on koondada fraktsiooni vähemalt 10 liikmesriigi parempopulistid, sh Itaaliast, Austriast, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hollandist, Taanist, Poolast, Soomest ja Rootsist.
Praeguses parlamendi koosseisus on parempopulistid killustunud vähemalt kolme fraktsiooni vahel: Euroopa Konservatiivid ja Reformistid / ECR (sh briti konservatiivid, poolakad, taanlased, põlissoomlased), Vaba ja Otsedemokraatlik Euroopa / EFDD (sh briti UKIP, itaallaste Viie Tähe Liikumine) ning Rahvaste ja Vabaduste Euroopa / ENF (sh prantslaste Rahvusrinne, itaallaste Põhjaliiga, Austria, Holland). Kui koondumine saab teoks, oleks potentsiaalselt tegemist parlamendi suuruselt kolmanda fraktsiooniga Euroopa Rahvapartei ning Sotsialistide ja Demokraatide järel, mis oleks suurem ka ALDE fraktsioonist.Clementine
Ma pole EKRE tegemistega kuigi kursis, kas on juttu olnud kellega nad tahaks parlamendis ühte heita?
Arvata võib, et Euroopa Parlamenti saades liituksid nad eelmainitud parempopuliste ühendava blokiga. Kuivõrd EKRE pole kunagi europarlamendis esindatud olnud, siis arusaadavalt ei ole nad erinevalt teistest Riigikogu erakondadest senimaani olnud seotud ühegi üleeuroopalise poliitilise rühmitusega. EKRE Läti sõsarpartei Rahvuslik Liit on hetkel näiteks konservatiivide ja reformistide fraktsiooni liige. -
Henno Viires
Tegin kiire internetiotsingu põhjal selle D'Hondti meetodi kasutamiseks vajaliku tabeli
Valimisõiguslike kodanike arv on see, mis oli Riigikogu valimistel just.
Osalusprotsent on see, mis oli Europarlamendi valimistel 2014.
Saadud häälte arv erakonna kohta on tuletatud eelpool viidatud Ühiskonnauuringu Instituudi küsitlusest
Punane märgib seda seitsmendat kohta, mis läheb käiku alles Brexiti korral.
Kas tegu on korrektse arvutusega?
Arvutus ise paistab igati korrektne ja ka loogiline: 6. mandaat oleks seega 10,4 % ning 7. mandaat 10 % peal ...
Ise arvan, et KE tulemus 20,8 % on ehk veidi "ülehinnatud", ning SDE 9,1 % ja EKRE 16,5 % tulemused veidi "alahinnatud", aga eks valimised näitavad ... -
mis teema siin üldse käib? "valimistel" peaksid ju kõik oma otsuse ikka peale debatte langetama, aga funktsionärid on millegipärast esimest korda ajaloos kogu debati lihtsalt eetrist maha võtnud ja sellise labase diktatuuri 'peitmiseks' näitlevad mingit eriti odavat "objektiivsust" ka veel juurde?
http://www.põlised.ee/tallinnfilm-ERR.htm -
mingit suurt kampaaniat ei tulegi, sest erakondadel on näpud põhjas ja võlad kaelas.
40 päeva enne valimisi käib meedias jauramine ikka selle kallal, kui halb saab olema loodav valitsus . -
Nüüd on siis laekunud uue küsitluse tulemused
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel viis uuringufirma Norstat läbi Euroopa Parlamendi valimiste küsitluse, kus vastajale oli esitatud ka suurem osa kandidaate. Küsitluse põhjal hääletaks mõne Reformierakonna kandidaadi poolt 24% ning Keskerakonna kandidaadi poolt 23%. Samas kõige populaarsem kandidaat on SDE liige Marina Kaljurand, kelle poolt annaks oma hääle 11% küsitlusele vastanutest. Küsitlus viidi läbi veebikeskkonnas 5. - 10. aprillini.
Juhtus see, mida oli eeldada - kui küsida konkreetsete kandidaatide kohta, siis erineb parteide eeldatav häältesaak tublisti erakondade üldisest reitingust, allolevas tabelis viimane veerg tähistabki vahet partei üldise reitinguga. Esialgu on küll tegu vaid 1000 inimese küsitlusega, sama valimi põhjal tehtud erakondade reitingu küsitlused on andnud kõikuvaid tulemusi, kuid 4 nädala kokkuvõte 4000 küsitletuga on olnud üsna täpne.
Kuna küsitlus viidi läbi 5.04-10.04.2019, siis ei ole RE ja SDE mannetu valitsemise aluste dokumendi mõju siin veel sees. -
Henno Viires
Turu-uuringud on üllitanud erakondade "brändide" alusel järjekordsed küsitluse tulemused:
ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i 1000 vastajaga üle-eestilise küsitluse järgi...
ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i 1000 vastajaga üle-eestilise küsitluse järgi on Euroopa Parlamendi valimistel kindlaks liidriks Reformierakond, mida toetab 32 protsenti valimiseelistust väljendanud valijatest.
Keskerakonna reiting on jäänud riigikogu valimiste tasemele - 24 protsenti. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poolt hääletaks 15 protsenti.
Kaks ülejäänud riigikogus esindatud parteid saavad juba alla kümne protsendi häältest: Isamaa poolt hääletaks üheksa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt seitse protsenti. Sotsidega võrdse toetuse kogus ka parlamendiväline Eesti 200.
Sellisel viisil küsitletud 1000-se valimi korral oleks
6. mandaadi "hinnaks" 10,7 % ja
7. mandaadi "hinnaks" 9,0 % valimaskäinute häälte koguarvust.
Seega saaks RE 3, KE 2, ning EKRE 1 mandaadi, Isamaa saaks 7 mandaadi jaotuse korral samuti 1 koha ... -
Ainult internetiküsitlusel põhinev uuring on alati vähem usaldusväärne, eriti siis kui uuringu küsimus on sotsioloogilist laadi (sh. poliitilised eelistused).
Veebipõhine uuring välistab paljud valijarühmad, sh. keele alusel (kui uuritakse ainult eestikeelse veebikeskkonna külastajate vms. eelistusi). -
Küsitlusi tuleb nagu seeni peale vihma... Kantar Emori veebiintervjuu 1211 inimest 10.-15.04.2019
Kuna küsitlus on reaalsete kandidaatide põhjal, siis suured erinevused erakonna üldise reitingu ja kandidaatide eelistusest tuleneva erakonna tulemuse vahel
- Marina Kaljurand on populaarseim kandidaat ja tänu talle SDE häältesaak tublisti üle erakonna üldise reitingu, peaks üsna kindlalt saama koha Europarlamendis;
- Raimond Kaljulaid võib teha Tarandit ja saada 6. koha, lükates Isamaa kandidaadi 7. kohale Brexitit ootama;
- Reformierakonna kandidaatide summeeritud tulemus on kõvasti alla erakonna reitingu ehkki Ansip ja Paet on 10 populaarseima kandidaadi seas, Rõivas jt, siis ilmselt alla ootuste ...
- Jaak Madison edestab Mart Helmet, aga EKRE kandidaatide oodatav tulemus on kõvasti alla erakonna üldise reitingu ...
Moraal: kandidaatide valikust on kindel võitja SDE ja suured kaotajad RE ning EKRE -
Nagu seeni peale vihma ... teinegi küsitlus
Kui praegused tulemused realiseeruks valimistel, siis saaks Reformierakond 2 kohta (Andrus Ansip ja Urmas Paet) ning Keskerakond (Yana Toom), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Marina Kaljurand), EKRE (Jaak Madison) ja Isamaa (Riho Terras) ühe koha. Kui Brexiti tõttu saaks Eesti ühe koha juurde, siis läheks see praeguste tulemuste korral Keskerakonnale (Igor Gräzin). -
See Marinotška pole võitnud ühtki valimist, ehkki haip on olnud meeletu
Peab olema nupust nikastanud, et valida EP venelasest sotsialisti, kes veel püüab teeselda, et esindab eestlaste huvisid .
Venelaste (imperiaalseid ) huvisid ja hoiakuid esindab seal Toom ja Marina kukub kahe tooli vahele nagu ikka . -
Kesktelevisioonis on täna Europarlamendi kandidaatide valimisdebatt.
-
Henno Viires
Küsitlusi tuleb nagu seeni peale vihma... Kantar Emori veebiintervjuu 1211 inimest 10.-15.04.2019
Kuna küsitlus on reaalsete kandidaatide põhjal, siis suured erinevused erakonna üldise reitingu ja kandidaatide eelistusest tuleneva erakonna tulemuse vahel
- Marina Kaljurand on populaarseim kandidaat ja tänu talle SDE häältesaak tublisti üle erakonna üldise reitingu, peaks üsna kindlalt saama koha Europarlamendis;
- Raimond Kaljulaid võib teha Tarandit ja saada 6. koha, lükates Isamaa kandidaadi 7. kohale Brexitit ootama;
- Reformierakonna kandidaatide summeeritud tulemus on kõvasti alla erakonna reitingu ehkki Ansip ja Paet on 10 populaarseima kandidaadi seas, Rõivas jt, siis ilmselt alla ootuste ...
- Jaak Madison edestab Mart Helmet, aga EKRE kandidaatide oodatav tulemus on kõvasti alla erakonna üldise reitingu ...
Moraal: kandidaatide valikust on kindel võitja SDE ja suured kaotajad RE ning EKRE
Kuidagi ebaloogiline ja selles kontekstis on ratsionaalset valijat raske ette kujutada. Või mis see kontekst võiks olla siis valija mõistuses? Fassaad peab tugev olema välismaa ees? -
Kristjan1 otsis (eile 21:13) ratsionaalset konteksti valija mõistuses. Mind huvitaks ratsionaalne kontekst mõne kandidaadi mõistuses: no mida lähevad Euroopa Parlamenti otsima Euroopa Liidu veendunud vastased? Ja miks peaks valija just neid toetama? – Hea küll, kandidaati huvitavad vahest Euroopa Parlamendi saadiku ametihüved. Aga mida saab valija just nende valimisest?
-
Kristjan1
Henno Viires
Küsitlusi tuleb nagu seeni peale vihma... Kantar Emori veebiintervjuu 1211 inimest 10.-15.04.2019
Kuna küsitlus on reaalsete kandidaatide põhjal, siis suured erinevused erakonna üldise reitingu ja kandidaatide eelistusest tuleneva erakonna tulemuse vahel
- Marina Kaljurand on populaarseim kandidaat ja tänu talle SDE häältesaak tublisti üle erakonna üldise reitingu, peaks üsna kindlalt saama koha Europarlamendis;
- Raimond Kaljulaid võib teha Tarandit ja saada 6. koha, lükates Isamaa kandidaadi 7. kohale Brexitit ootama;
- Reformierakonna kandidaatide summeeritud tulemus on kõvasti alla erakonna reitingu ehkki Ansip ja Paet on 10 populaarseima kandidaadi seas, Rõivas jt, siis ilmselt alla ootuste ...
- Jaak Madison edestab Mart Helmet, aga EKRE kandidaatide oodatav tulemus on kõvasti alla erakonna üldise reitingu ...
Moraal: kandidaatide valikust on kindel võitja SDE ja suured kaotajad RE ning EKRE
Kuidagi ebaloogiline ja selles kontekstis on ratsionaalset valijat raske ette kujutada. Või mis see kontekst võiks olla siis valija mõistuses? Fassaad peab tugev olema välismaa ees?
Valimistega on ilmselt samamoodi nagu investeerimisega - enamik teeb emotsionaalseid, mitte ratsionaalseid otsuseid.
Mul on äärmiselt raske mõista kodanike, kes valivad SDE-d ja eriti veel Marina Kaljuranda (OK, Sven Mikser ja Indrek Saar oleksid veel hullemad valikud) ... aga tuleb välja, et neid ei ole mitte vähe. Kuigi arvestades Viktor Kingissepa, Jaan Anvelti ja teiste sotsiaaldemokraatide rolli Eesti ajaloos peaks kogu see seltskond teenima suure EI. Kui mõni sots peaks seda lugema, siis palun mitte esineda järjekordse hülge mölaga, sellest kuidas sotsiaaldemokraatial pole midagi ühist eelmisel sajandil toimunud eksperimentidega. On küll. Ostke parem pilet Venezuelasse ...
Palju lihtsam on aru saada sellest miks Helmede kui kahe esimese EKRE kandidaadi populaarsus on erakonna üldisest populaarusest omast tublisti madalam ... isegi paadunud rahvuskonservatiiv peaks terve mõistuse olemasolul välistama selle, et teda esindab miski räuskav, keerutav ja vassiv seltskond.
Sisimas on valdav osa eestlasi ju tegelikult rahvuskonservatiivid, aga kui hakata neid võimalike väljundeid vaatama, siis EKRE juhtfiguurid ... tänan, EI -
mpaberit
Kristjan1 otsis (eile 21:13) ratsionaalset konteksti valija mõistuses. Mind huvitaks ratsionaalne kontekst mõne kandidaadi mõistuses: no mida lähevad Euroopa Parlamenti otsima Euroopa Liidu veendunud vastased? Ja miks peaks valija just neid toetama? – Hea küll, kandidaati huvitavad vahest Euroopa Parlamendi saadiku ametihüved. Aga mida saab valija just nende valimisest?
Eks kunagi valiti saadikuid ka N Liidu Rahvasaadikute kongressile selleks, et N Liit hävitada (või vähemalt Eesti sealt välja päästa). Gräzin käis kah seal. -
Henno Viires
Mul on äärmiselt raske mõista kodanike, kes valivad SDE-d ja eriti veel Marina Kaljuranda (OK, Sven Mikser ja Indrek Saar oleksid veel hullemad valikud) ... aga tuleb välja, et neid ei ole mitte vähe. Kuigi arvestades Viktor Kingissepa, Jaan Anvelti ja teiste sotsiaaldemokraatide rolli Eesti ajaloos peaks kogu see seltskond teenima suure EI. Kui mõni sots peaks seda lugema, siis palun mitte esineda järjekordse hülge mölaga, sellest kuidas sotsiaaldemokraatial pole midagi ühist eelmisel sajandil toimunud eksperimentidega. On küll. Ostke parem pilet Venezuelasse ...
Pole küll sots aga vaidlen siiski. St bolševikke ja sotsiaaldemokraate/sotsialiste siiski ühte patta panna ei saa. Venezuela näidet ei saa üldistada. Paljudes riikides on sotsid/sotsiaaldemokraadid pikalt võimul olnud, Mitterrandi, Palmet, Brandti, Helmut Schmidti, Koivistot jne võib ju mitte armastada, aga Lenini või Castroga samastada ka ei saa.
-
Henno Viires
Mul on äärmiselt raske mõista kodanike, kes valivad SDE-d ja eriti veel Marina Kaljuranda (OK, Sven Mikser ja Indrek Saar oleksid veel hullemad valikud) ... aga tuleb välja, et neid ei ole mitte vähe. Kuigi arvestades Viktor Kingissepa, Jaan Anvelti ja teiste sotsiaaldemokraatide rolli Eesti ajaloos peaks kogu see seltskond teenima suure EI. Kui mõni sots peaks seda lugema, siis palun mitte esineda järjekordse hülge mölaga, sellest kuidas sotsiaaldemokraatial pole midagi ühist eelmisel sajandil toimunud eksperimentidega. On küll. Ostke parem pilet Venezuelasse ...
Kui natuke veel ajaloost meelde tuletada, siis asutava kogu liikmetest üle 30% (kui mitte rohkemgi) olid sotsiaaldemokraadid ning nende roll kunagi Eesti Vabariigi tekkimisel ja esimestel aastatel oli väidetavalt ülisuur.
Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Asutav_Kogu, https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Sotsiaaldemokraatlik_Tööliste_Partei. Ka suuruselt teine erakond Jüri Vilmsi ja Otto Strandmaniga eesotsas oli üsna sotsiaaldemokraatlik viide: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Tööerakond
Ehk - liiga absolutistlikud väited nõuavad minu meelest vähet rohkem konteksti. -
mpaberit
Kristjan1 otsis (eile 21:13) ratsionaalset konteksti valija mõistuses. Mind huvitaks ratsionaalne kontekst mõne kandidaadi mõistuses: no mida lähevad Euroopa Parlamenti otsima Euroopa Liidu veendunud vastased? Ja miks peaks valija just neid toetama? – Hea küll, kandidaati huvitavad vahest Euroopa Parlamendi saadiku ametihüved. Aga mida saab valija just nende valimisest?
Sinu loogika jääb paraku arusaamatuks. Iga süsteemi on seesmiselt kergem muuta, või teatud juhtudel isegi lõhkuda. Sama loogikat kasutades võiks öelda, et miks oli küll vaja rahvuslikult meelestatud saadikuid ENSV Ülemnõukokku – nad töötasid ju süsteemile vastu ja põhjustasid koguni sotsialistliku vabariigi lagunemise! Ja nagu ütleb ka vanasõna: kus viga näed laita, seal tule ja aita…
Pealegi on EKRE lühikeses europarlamendi programmis täiesti konstruktiivseid ja sisukaid ettepanekuid. Neist üks mõistlikumaid on kahtlemata 2009. aastal jõustunud Lissaboni lepingu muutmine või tühistamine. Sellega suurendati oluliselt ELi otsustusõigust küsimustes, mis varasemalt olid eranditult liikmesriikide pädevuses.Henno Viires
Palju lihtsam on aru saada sellest miks Helmede kui kahe esimese EKRE kandidaadi populaarsus on erakonna üldisest populaarusest omast tublisti madalam ... isegi paadunud rahvuskonservatiiv peaks terve mõistuse olemasolul välistama selle, et teda esindab miski räuskav, keerutav ja vassiv seltskond.
Sisimas on valdav osa eestlasi ju tegelikult rahvuskonservatiivid, aga kui hakata neid võimalike väljundeid vaatama, siis EKRE juhtfiguurid ... tänan, EI
Sattusin isegi eile vaatama eespool mainitud TTV valimisdebatti, kusjuures EKRE esindaja oli veel eriti vaoshoitud võrreldes mõne teise erakonna esindajaga. Kui keegi räuskas, siis selleks olid eelkõige Eesti 200 ja sotsiaaldemokraate esindanud kandidaadid (stuudios "äärmised"). Viimase puhul näis, et pikkade Brüsselis veedetud aastate jooksul on isegi korralik eesti keel ununenud ning iga kommentaari sisse oli ikka ingliskeelset teksti ka segatud. -
Tänases postimehes on pealkiri, et Evelin Ilves paljastab eesti rahva kõige suurema tabu.
Olge siis ettevaatlikud. Kuigi pealkirjad ei vasta enamasti tõele, äkki teeb siiski seda jälle...
Linki ei pane.
