Riigiametitest nii ja naa

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Kuuldavasti on valitsusel kavatsus kärpida oluliselt ametite hulka ja vähendada seega ametnike tühja tööd.
    Mind ärgitas seda teemat avama korduvalt kuuldu, kus asutused, mis peaks olema ühes, paadis rebivad eri suunas.
    Kui Keskonnaameti Jägala jõe paisu veekasutusloale pikenduse andmise keeldumise õiguspärasuses kahtlevad Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet jne... Siis näib küll, et ametnikke on liiast ja see on liigne kulu, mille maksab kinni maksumaksja. Kas see tuleb sidrunite väljapressimisest või oma jope toetamisest ?
    Usun, et foorumlaste hulgas on ka spetsialiste, kes oskavad üldsusele selgitada, miks on nii ja kuidas oleks õigem.

  • Kui keskkonnaamet ja muinsuskaitse amet ei suuda kokku leppida, kas pais tuleb lõhkuda või säilitada, siis on probleemiks vastukäivad eesmärgid. See ei tähenda, et ametnikke oleks tingimata palju või nad oleks rumalad. Neile on antud lihtsalt erinevad eesmärgid, mida riik ei ole võtnud vaevaks prioriteetide järgi ritta seada.
    Kuna need eesmärgid tulevad seadustest, siis keeruline seda ka ainult ametnikkonna süüks panna. Ametnik ei saa seadusest mööda vaadata.

    Kui keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon ja keskkonnaministeerium on erinevatel seisukohtadel, siis see mõjub küll kummaliselt. Keskkonnaministeeriumi/ametite nägemus võiks olla siiski ühine. Keskkonnaameti ja -inspektsiooni liitmine on samas täiesti aktuaalne teema, nii et konkreetsel juhul võib-olla murrame selle jutuga lahtisest uksest sisse.

Teemade nimekirja