Koroonakriisi toetusmeetmed riigilt (töötukassa kaudu) ettevõtjatele

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Päris tükk aega tuli oodata esimesi kirjalikke juhiseid/tingimusi ning ega nüüdki pole kaugeltki veel kõik selge, kuidas hakkab toimuma see nö kiirabi ettevõtetele. (Niigi selge, et töötukassa veebileht või vastav taotluste esitamise veebileht ei pea esimestel tundidel koormusele vastu ja kräshib mõneks ajaks, seda pole vaja ennustada isegi...)

    Ilmselt on kõik asjasthuvitatud kursis, et tööandjana tuleb täita 2 tingimust 3st, üldsõnaliselt esitatuna:
    * tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
    * tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
    * tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.

    Valitsuse määrus ja seletuskiri sellele on töötukassa lehel viitena olemas - juriidilise alusena peab olema rakendatud TLS paragrahvi/e 35 ja/või 37.

    Saatan peitub teatavasti detailides ja tõlgendustes, töötukassalehele on üles riputatud juba veidi rohkem teksti kui paar päeva tagasi, ühtlasi suunatakse sealt edasi ühe töötukassa juristi arvamuseni, mille lõpus on tema pakutud 3 näidisolukorda ja viited paarile kohtulahendile.

    https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis

    Siin jutulõimes võikski siis arutada selle üle, kuidas need tingimused tunduvad ja mis hakkab juhtuma aprillikuus, kui taotluste esitamine avatakse.
  • parandus: töötukassa ei viita miite töötukassa juristi vaid ühe tööinspektsiooni juristi arvamusele

  • Kuidas saab rakendada §35 ja §37 samaaegselt? Üks reguleerib töötasu alandamist, teine töötasu säilitamist

    § 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel
    Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

    § 37. Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral
    (1) Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.
  • Tundub, et toetuse saajaks kvalifitseerub vabalt näiteks Kuutsemäe Puhkekeskus, kus käive lumepuuduse tõttu vähenes 30% ning täideti ilmselt ka ülejäänud tingimustest vähemalt üks. Eriolukorraga ei ole mingit pistmist. Vedas neil, et riik toetab ka lumepuuduses vaevlejaid. :)

    Tõenäoliselt on veel hulk selliseid juhtumeid, kus märtsi käibelanguse põhjus on täiesti koroonavaba.

    Huvitav, kas seal TK ankeedis saab olema linnuke: "Vannun käsi kopsul, et käibelanguse põhjustas koroona"?
  • Mõeldud on ilmselt, et §35 ja/või §37. Mitmetel saab olema aluseks ühel perioodil 35 ja teisel perioodil 37.
  • jam
    Mõeldud on ilmselt, et §35 ja/või §37. Mitmetel saab olema aluseks ühel perioodil 35 ja teisel perioodil 37.


    Good point!
  • Täna on töötukassa vastavat infot juba üsna oluliselt täiendatud, mõtlen just tingimusi tööandjale küsimuste-vastuste vormis: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tingimused-tooandjale
  • Päris korralikult "auke" täis.

    Näiteks, käibe tõestamiseks pakub Töötukassa välja käibedeklarid. Kuid teadupärast leidub ettevõtteid, kes ei ole käibemaksukohuslased ning ei esita käibedeklareid. Need peavad siis ilmselt tõestama käivet nii, et näitavad konto väljavõtteid ja kassa väljavõtet. Kassaraamat on kindlasti alati väga kõva tõend. Seda küll keegi võltsima ei hakka. :)

    Tuleb üks Harju keskmine rahaloopimine, ilma erilise järelkontrolli võimekuseta.
  • kas pole odavam koondada kui seda abi kasutada?
  • stigheide
    kas pole odavam koondada kui seda abi kasutada?


    Oleneb visioonist - kui omanikel on veel hiljuti "normaalolukorras" olnud kasumlikult toimiv tiim ja usku sellesse, et kriis ei kesta ülipikalt - siis ikka pigem katsud mitte koondada, lähikuudel vähemasti.

  • 30% töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda teemal:
    Kas keegi oskab täpselt öelda, mida tähendab "Mõlemal juhul tuleks töö mitteandmisest töötajale teatada kirjalikult, et seda oleks võimalik töötukassale tagantjärele tõendada."
    Saan ma õigesti aru - 15 töötajaga ettevõtte puhul tuleb vähemalt 5-le vormistada ametlik paber a la "käesolevaga teatan, et sulle pole kokkulepitud mahus tööd anda aga palk jääb sul samaks"?
  • juhatuse otsus tuleb vormistada, millega vähendatakse töötajate töötasu ajutiselt.
    või töölepingu muudatus.
  • Ma ei pidanud silmas töötasu alandamist vaid koormuse vähendamist/30% vähenenud töömahtu. Nii et palk jääb samaks
  • See maht (250m EUR) tõenäoliselt märgitakse ca kahekordselt üle. Ainuüksi Tallink oma 3900 töötajaga Eestis võib sealt saada ca 5m EUR ehk 2% kogu fondi mahust, kui arvestada kaheks kuuks töötaja kohta keskmiseks toetuseks 700 EUR kuus (max 1000).
    Eestis ca 680 000 töötajat (550 000 ex avalik sektor), kellest tõenäoliselt suur osa nende tingimuste alla on võimalik paigutada. Seega jääb valitsusel üle, kas antud meetme eelarvet tõsta või kitsendada toetuse suurust / saajate skoopi, mis riivaks paljude õiglustunnet.
    Igal juhul saab tõenäoliselt juba aprillis paljudele riikidele selgeks, et sellist majanduse vaikelu rääkimata totaalsest karantiinist, ei suuda riik ilma pankrotilaineta samas võlakoormust märgatavalt suurendamata pikalt üleval hoida.
  • Jah, see 250m kulub äkki juba esimese kuuga (toetused märtsikuu eest). Mõistlik oleks olnud saajate ringi veidi piirata ja vaadata, kas firma näiteks üldse makse ka on maksnud ja/või selliseid töökohti loonud, mis pole ainult miinimumpalgalised. Ja mõistagi lisapunktid selle eest, kui kaupu ja teenuseid on suudetud eksportida.

    30% vähenenud töömahu teema on väga kahtlase väärtusega ja eriti totter, kui vaja seda paberil tõestada.

    Aga eks siis meetmete kestvuse pikenemise korral on võimalik ministeeriumides vigade parandust teha, kahjuks 2 kuuga ilmselt kriis küll ei lõpe.
  • Kuna selle töömahu vähendamise tõendamise juures oli sõna "tagantjärele", siis on selle tõsiseltvõetavus pigem madal. Igasugu pabereid saab ju vormistada tagantjärele.

    Pealegi, meil on tegemist asutusega, kelle viimase viie aasta suurim saavutus on olnud mõttekäik: "Meie nimeks peaks hoopis olema Töökassa". Ehk siis mitte kõige nutikam asutus. Arvestades ka laekuvate taotluste mahtu (siga-briljon) ning neid menetlevaid tibisid (10 tibi vast pannakse lisaks), siis kõik saab toimuma automaatselt ning järelkontroll saab olema pisteline (pigem väga hõre).
  • troim
    Kuna selle töömahu vähendamise tõendamise juures oli sõna "tagantjärele", siis on selle tõsiseltvõetavus pigem madal. Igasugu pabereid saab ju vormistada tagantjärele.

    Pealegi, meil on tegemist asutusega, kelle viimase viie aasta suurim saavutus on olnud mõttekäik: "Meie nimeks peaks hoopis olema Töökassa". Ehk siis mitte kõige nutikam asutus. Arvestades ka laekuvate taotluste mahtu (siga-briljon) ning neid menetlevaid tibisid (10 tibi vast pannakse lisaks), siis kõik saab toimuma automaatselt ning järelkontroll saab olema pisteline (pigem väga hõre).


    Noh, selles mure ongi - suure tõenäosusega kräshib see toetusavalduste esitamine esimestel päevadel IT-suutmatuse tõttu kapitaalselt ja hiljem ka on hunnik vaidlusi, miks ja mida oleks pidanud paberil esitama et tõestada vähemalt 30% töö mitteandmist
  • Arvan, et Töötukassa, kes on seni tagunud hüvitisi tuhandetele mustalt töötavatele, kuid töötut teesklevatele isikutele, ei muutu üleöö korrektseks järelkontrolli teostajaks. Seal puudub ka vastav vaimne ressurss ning motivatsioon põhjalikumaks kontrollimiseks. Pigem lastakse ilma kontrollimata läbi igasugu juhtumid ja vaidluste tulva ei teki. Automaatse kontrollimise käigus kasutatakse vaid töötamise registrit, TSD-sid ning KMD-sid. Ja ongi kõik. Vaid äärmiselt kahtlaste juhtumite puhul palutakse saata lisadokumente. Jään lihtsalt selle juurde, et see sotsialistlik abisüsteem sai neil auklik nagu alati. Aga noh, vast 90% taotlejatest on ikka ausad.
  • Siin keegi päris palkade ja tööpuuduse kohta. Päris mitmed tuttavad on komandeeritud -30% palgaga koju. Ühes hulgifirmas kontor -60%-ga kodus ja lao omad -30% peal, vastavalt siis vähendatud ka töökoormust. Tõenäoliselt on see pigem tavapraktika, neid kes 100% peal edasi lasevad väga ei tea- what a mess. Samas ei taheta ka koondada veel, lootuses jätkata mõne kuu pärast sealt, kus pooleli jäi. Investeeringutest jätkatakse pikemate strateegiliste eesmärkide täitmiseks hädavajalikuga, näiteks eurorahadega kahasse projektid.
  • Kas MTA kvartaliandmed, mis järgmisel nädalal peaksid tulema, lähevad ka salastamise alla?
  • White Nigga
    Kas MTA kvartaliandmed, mis järgmisel nädalal peaksid tulema, lähevad ka salastamise alla?


    https://www.emta.ee/et/uudised/eriolukorras-peatatakse-maksuvolgade-intressi-arvestamine

    - viimase lause põhjal paistab nii küll
  • Tuul puhub ära meie lapse valu 1. mail? Võib vist eeldada meetme jätkumist pikemalt. Saabki poliitikute palgatõusu survestada veits.
  • Kvartaliandmed on ju detsember-veebruari andmete pealt? Seal on nagunii elu veel veel kõigil lill?
  • Nii tore, et kinni keerati võimalus hoida silma peal kuidas koostööpartneritel läheb ja õige(ma)l ajal näha, kui neil pupu majas... Tänu sellele gestaapovõttele hakkab päris paljudel ettevõtetel (kes muidu ehk ilusti hakkama saaks) ebatõenäoliste laekumiste kirje paisuma nagu pärmi peal :( Täiesti ajuvaba meede minu meelest.
  • Homme hommikul toimub selline veebiülekanne:"Eesti Töötukassa juhatuse liige Erik Aas ja hüvitiste osakonna juhataja asetäitja Ardo Rosin selgitavad meetme sisu ning tutvustavad hüvitise taotlemise protsessi."

    https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitise-valjamaksmine-ja-taotlemine

  • Aas suudab ikka ühte ja sama lauset korrutada ja nämmutada viis korda. :)
  • Publiku küsimused olid õnneks super-head. Eriti see küsimus töö mitteandmise osas 1 tunni võrra. Geniaalne. :)
  • Kas praegu poleks paras aeg anda kõva boost maanteede 4-realiseks ehitamisele? Või ehk mõne aja pärast, kui veri on tänavatel ja ehitushinnad langenud. Head kriisi ei saa raisku lasta...
  • peeter82
    Kas praegu poleks paras aeg anda kõva boost maanteede 4-realiseks ehitamisele? Või ehk mõne aja pärast, kui veri on tänavatel ja ehitushinnad langenud. Head kriisi ei saa raisku lasta...

    Sõidan regulaarselt Rakvere ja Tallinna vahet. Haljala surmalõigul, mida hakati neljarealiseks ehitama eelmisel aastal, on kõik tehnika kadunud ja töö pooleli nagu oleks kõik korraga Soome ehitama kolinud. Masendav vaatepilt.
  • Sama siin aga sellel lõigul tööseisak juba pikka aega. Kui mälu ei peta, siis Virumaa Teatajas oli lugu, et seisakus süüdi miskid maksmata arved jne. Ühesõnaga Koroona ei puhu selles loos pilli.
  • Kui mälu ei peta, siis paar päeva tagasi öeldi midagi sellist:

    Alates 6. aprillist 2020 jätkuvad Haljala–Aaspere teelõigu ehitustööd, mis olid peatatud tehnoloogilise pausi tõttu. Teelõigule kehtestati talviste ilmastikuolude tõttu kahekuuline tehnoloogiline paus veebruari alguses. Kuna ööpäevased temperatuurid on piisavalt kõrged, saab pausi lõpetada ja jätkata ehitustöödega.

    Haljala–Aaspere teelõik ehitatakse 2+2 sõidurajaga maanteeks, et parandada liiklusohutust ja liikluse läbilaskvust.

    Alates 12. märtsist kehtib Vabariigi Valitsuse otsusel eriolukord, et tõkestada koroonaviiruse levikut. Seetõttu tehakse kõiki töid järgides nõutavaid ohutusreegleid.

    Töid teostab AS Merko Ehitus Eesti. Tööde maksumus on 20,7 miljonit eurot ja eeldatav lõpptähtaeg november 2020.
  • ymeramees
    Kui mälu ei peta, siis paar päeva tagasi öeldi midagi sellist:

    Alates 6. aprillist 2020 jätkuvad Haljala–Aaspere teelõigu ehitustööd, mis olid peatatud tehnoloogilise pausi tõttu. Teelõigule kehtestati talviste ilmastikuolude tõttu kahekuuline tehnoloogiline paus veebruari alguses. Kuna ööpäevased temperatuurid on piisavalt kõrged, saab pausi lõpetada ja jätkata ehitustöödega.

    6. aprill on juba homme. Seega järgmisel nädalal vaatame huviga, kuidas ehitustööd edenevad.
  • Veebruari teema:

    Kas teeehituse peatas ilm või võlad?
    Aaspere–Haljala teelõigu ehitus seisab alates veebruari algusest. Peatöövõtja AS Merko Ehitus kinnitab, et tegemist on tehnoloogilise pausiga, kuid samas tunnistab, et üks nende alltöövõtjatest, OÜ Teearu Grupp, on kohalikele veofirmadele võlgu.
    Loe lähemalt: https://virumaateataja.postimees.ee/6908227/kas-teeehituse-peatas-ilm-voi-volad

    Kui Maanteeamet ütleb, et hakkab pihta, siis isegi kui vahepealne seisak oli alltöövõtjate vahel seimajäänud rahadega, peab olema seal ka Merko valmisolek. Kas on lahendus leitud alltöövõtjate vahel, või on seal uued alltöövõtjad.

    L-Virus pidid ka Rakvere kandis kevadel teetööd algama. Linn tõmbas sellele kriisi tõttu kriipsu peale, seega masinaid peaks vabu olema nagu putru.
  • Nonii, Töötukassa aardelaegas avati ja taotluste vastuvõtt algas. Samas, viisakam oleks see koos hommikul maha joosta. Hetkel support juba magab.
  • Mulle pakub mõningast meelelahutust, kuidas firmad, mis olidki halvasti juhitud ja oleksid manalasse läinud nii või teisiti saavad nüüd kõik ennast selle kriisi taha peita: "Kallid investorid, võlausaldajad ja töötajad, pärast kahtekümmet kahjumlikku tegevusaastat nägime 2020-s head potentsiaaali lõpuks kasumisse jõuda aga see haigus rikkus kõik meie plaanid ära ja nüüd paneme poe kinni..."
  • Niih esimesed tulemused avalikud ja 1000+ positiivset siis. Kas keegi on siis 1,7 kordse palga vastu võtnud? Tundub, et läks papi külvamiseks.
  • https://majandus24.postimees.ee/6946320/minister-karu-miks-ei-voiks-riik-olla-bolti-investor

    Äripäev võiks oma ägedatesse edetabelitesse lisada uue veeru: "Kui kiiresti kukkus kiunuma koroona ajal?". Seal võiks olla siis päevade arv, mis kulus esimese kiunatuseni.

    Ja võib-olla tuleks edetabelitesse lisada ka veerg "Kuivõrd elutähtsat rolli mängib ettevõte üldse?". Seal võiks olla väärtuste valik "tähtsusetu praht", "teatav olulisus", "äärmiselt elutähtis".

    Siis oleks ministrionudel edaspidi lihtsam.
  • Mulle nii meeldib, kui tähtsad teadlased ja ajakirjanikud hakkavad ettevõtlusest midagi arvama.
    Vaatame siis lähemalt, kes kõige helgemad pead ettevõtluse koha pealt ka on?
    Tarmo Soomere
    Eero Vasar
    Urmas Varblane
    Maarja Kruusma
    Jaan Kalda

    Arto Aas- kas palkaksite enda ettevõttesse midagi juhatama?

    Leheneegrid pole nimepidi loetletud.

    Vaidlustamata lugupeetud akadeemikute haridust ja kindlasti ülimat erudeeritust omas valdkonnas, tekib küsimus, millised on nende inimeste teadmised restoranipidamisest, reisikorraldusest, bussi- ja taksofirmade juhtimisest, kohvikutest ja pagariäridest, kaubanduskeskustest, puitmajade tootmisest, maasikakorjamisest, jne jne jne
  • siim susi
    Siin keegi päris palkade ja tööpuuduse kohta. Päris mitmed tuttavad on komandeeritud -30% palgaga koju. Ühes hulgifirmas kontor -60%-ga kodus ja lao omad -30% peal, vastavalt siis vähendatud ka töökoormust. Tõenäoliselt on see pigem tavapraktika, neid kes 100% peal edasi lasevad väga ei tea- what a mess. Samas ei taheta ka koondada veel, lootuses jätkata mõne kuu pärast sealt, kus pooleli jäi. Investeeringutest jätkatakse pikemate strateegiliste eesmärkide täitmiseks hädavajalikuga, näiteks eurorahadega kahasse projektid.


    Mingi subjektiivne üldistus tutvusringkonna ja kättesaadavate andmete pealt on selline, et tööjõuturul on hetkel kolme liiki sündmusi.

    Täiesti eraldiseisev on turismisektor - hotellid ja turismifirmad alustasid koondamistega juba märtsis, sest hoolimata sellest kui kaua eriolukord kestab, siis turism ei taastu niipea. Suvi on sisuliselt pekkis, rahvusvaheline turism ei toimi ja Eestis ka keegi liikuda ei kavatse (osalt sellepärast, et koroona, osalt sellepärast, et tavapäraste Spa ja turismitalude peale ei soovita enam kulutada). Ühesõnaga, pole mingit alust arvata, et neile töötajatele on mais või juunis tööd anda ja õigem koondada.

    Teine osa on ettevõtted, kelle jaoks on see ajutine langus, eelkõige karantiinist mõjutatud (kauplused, spordiklubid, hambaarstikabinetid, ilusalongid). Nemad loodavad palga vähendamisega hambad ristis eriolukorra lõpuni vastu pidada ja et siis käive kiiresti taastuks. Tegemist on sektoriga, kus kodutöö ei ole eriti variant ja nende inimeste puhul on ettevõtte käive otseselt seotud inimeste töötundidega (nt. hambaarstid või eratreenerid). Seega istuvadki inimesed kodus tööta ja palga osas on lootused ajutiselt Töötukassa toetuse peal. Kui kedagi peab koondama, siis alustatakse non-essential personalist (nt. spordikulbi administraatorid).

    Kolmas osa on müügiga seotud ettevõtted, sh. need kes tegelevad B2B teenustega. Nende puhul on nii, et ettevõte toimib ja töö käib, aga käive on kukkunud, sest kliendid on oma kontorid kinni pannud ja teenuseid ei vaja (siin parim näide on kontorite koristamise teenus, aga võib lisada ka Siim Susi ülalpool viidatud hulgimüügifirmade näide, kes tihti müüvad erinevat kaupa ettevõtetele). See on olukord, kus töö jätkub, aga kuna müügiinimeste töötasu on tihti seotud käibega, siis aprilli eest tuleb müügiboonust palgalehele väga minimaalselt. Tööandja ei pea selleks ilmselt isegi töölepingut muutma või töötukassasse pöörduma, aga töötajate reaalsissetulek on 20-30% väiksem.

    Ja siis on kõige selle kõrval sektorid, kus elu jätkub vähemalt esialgu üsna nii nagu ennegi. Töötleva tööstuse mingid harud, toiduainetööstus, telekomid jm. Tööd neil esialgu jätkub ja käibe langus, kui see paari kuu jooksul ka tuleb, ei ole nii oluline, mis sunniks kõigil töötajatel palka kärpima või oluliselt personali vähendama.
  • Minu tutvuskonnast mõned kogemused, mis näitavad, et ka sektorist sõltuvalt võivad asjad erineda:
    * fintech startup - kõik korras, inimesi jätkuvalt võetakse palgale
    * ehitajad - enamusel sama palk ja töö edasi, vähestel palga vähendamine 30% võrra koos töönadala lühendamisega 4-päevaseks
    * turism - pole tööd, ka omad autod lähevad müüki
    * IT (hotellide veebide arendus) - koondamised ja 30% võrra vähem palk
  • Sponsorlus. Samasugune diil nagu mõnel ärikal tema valduses oleva beibega.
  • Tagastamatu laen on finantseerijale sponsorlus aga kaabu viibutajale veerevad sidrunid. :)
  • Loll on see, kes maksumaksja raha välja ei peta.

Teemade nimekirja