Riigiabi

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Riigiabi, toetused, laenud tundub kujunevat Eesti majandusmaastikul uueks teemaks. Peegeldus siis ka siin.

    20-aastase ajalooga Saaremaa toidutootja palvekirjas valitsusele: aidake likvideerida takistused, mis on tekkimas toidu töötlemisel
    https://arileht.delfi.ee/news/uudised/20-aastase-ajalooga-saaremaa-toidutootja-palvekirjas-valitsusele-aidake-likvideerida-takistused-mis-on-tekkimas-toidu-tootlemisel?id=89597205
  • tonis
    Riigiabi, toetused, laenud tundub kujunevat Eesti majandusmaastikul uueks teemaks. Peegeldus siis ka siin.

    20-aastase ajalooga Saaremaa toidutootja palvekirjas valitsusele: aidake likvideerida takistused, mis on tekkimas toidu töötlemisel
    https://arileht.delfi.ee/news/uudised/20-aastase-ajalooga-saaremaa-toidutootja-palvekirjas-valitsusele-aidake-likvideerida-takistused-mis-on-tekkimas-toidu-tootlemisel?id=89597205


    Ma olen alati väga skeptiliselt suhtunud sellesse võõrtööjõu-ihalusse. Kui ettevõtja ütleb, et "ei leia Eestist tööjõudu", siis minu jaoks võrdub see sellega, et "ei taha õiges turuhinnas palka maksta". Tööturg allub nõudluse-pakkumuse reeglitele ja kui tööjõudu ei leia, siis su pakkumishind on liiga madal. Mikro-makro 101.
    Selles jutus on siiski mõned erandid:
    1) hooajaline tööjõud (a la maasikakorjajad kes tulevad paariks kuuks ja kaovad enne sügist)
    2) eksportivad ettevõtted (kelle konkurentsivõimet maailmaturul mõjutab omahind, millest oluline osa on palgakulu ja kuigi alati võib öelda, et tuleks tootmist automatiseerida, siis siin võivad olla mingid erand-case'id
    3) IT, kus tuleb möönda, et kohalikud kõrgkoolid ei jõua lihtsalt ette valmistada sellisel hulgal spetsialiste, mida tööturg nõuab

    Pealiskaudsel vaatlusel ei täida toiduainetööstus neid kriteeriume, vähemalt seni kuni pole ette näidata olulist ekspordimahtu.

    Edit: siia juurde veel vahemärkus, et kui ma viimastest Statistikaameti andmetest õigesti mäletan, siis Saaremaa keskmine palk jääb omajagu alla Eesti keskmisele. Saaremaa on hetkel vajunud pigem madala palgaga maakondade hulka. Kui nendes tingimustes ka ei suuda kohalikult tööjõuturult inimesi leida, siis äkki ikkagi on probleem tööandjas, mitte töötajates?
  • Euroopa liidu üks sammas oli(on?) tööjõu vaba liikumine. Eestlased käivad(käisid?) Soomes ja mujal tööl. Eks see hinna kujunemine on seotud liiga paljude erinevate muutujatega. Loomulikult oleks parem, kui meil on siin riik, kus kõik asjad ise teeme ja abi ei vaja ja ei paku.

    Täna on aga uued Fukuyamad kohal uute ajaloo lõppudega:

    New Statesman. John Gray: miks see kriis on ajaloo pöördepunkt
    https://edasi.org/58429/john-gray-miks-see-kriis-on-ajaloo-poordepunkt/
  • Paraku on EU oma väga erinevate põllumajandustoetustega juba toiduainete turu põhjalikult ära solkinud. Kui ikka Poola põllumees saab rohkem toetusi kui Eesti oma ja Hollandi oma veel palju rohkem, kuidas sa siis nendega konkureerid ?

    Ainus võimalus ongi odavtöölised Ida-Euroopast. Meil poleks siin ühtki ukrainlast vaja kui Eesti saaks samasuguseid põllumajandustoetusi nagu Holland või Saksamaa .
  • stagna
    Paraku on EU oma väga erinevate põllumajandustoetustega juba toiduainete turu põhjalikult ära solkinud. Kui ikka Poola põllumees saab rohkem toetusi kui Eesti oma ja Hollandi oma veel palju rohkem, kuidas sa siis nendega konkureerid ?



    On sul selle kohta ka mingeid numbreid välja käia?
  • mx77
    stagna
    Paraku on EU oma väga erinevate põllumajandustoetustega juba toiduainete turu põhjalikult ära solkinud. Kui ikka Poola põllumees saab rohkem toetusi kui Eesti oma ja Hollandi oma veel palju rohkem, kuidas sa siis nendega konkureerid ?


    On sul selle kohta ka mingeid numbreid välja käia?


    Mitte just kõige uuem artikkel, aga toetuste olemusest saab aimu: https://maaelu.postimees.ee/4489759/miks-eesti-pollumees-saab-kreeklasest-poole-vahem-toetust
  • See põllumajandustoetuste teema on mitme otsaga asi. Poolakas saab ha kohta rohkem toetusi kui eestlane, hollandlasest rääkimata. Aga Poolas maksab keskmine põllumajandusliku maa hektar keskmise saagikuse tonni kohta (ehk saagikuse erinevus juba arvestades) 2.7 korda rohkem kui Eestis. Taanis 3.2 korda, Hollandi andmeid pole käepärast, aga pakun suurusjärgus 6-7 korda. Kui eeldada, et maa rent on ostu-müügihinnast umbes 4% p.a. (siin on suuri kõikumisi), siis maa hinnavahe juba kompenseerib suurema osa toetuste erinevusest. Ehk võib ka niiviisi panna: põllumaa hind on toetusmäära tuletis ja tegelikult läheb pindalatoetus valdavalt maaomanikule, mitte põllumajandustootmisse.

    Tegelik probleem on minu meelest hoopis lahendamatu vastuolu EL keskkonnanõuete ja WTO reeglite vahel, mis tähendab, et EL põllumajandus peab konkureerima USA, Venemaa, Brasiilia ja teiste palju madalamate või üldse olematute keskkonnanõuetega riikidega eksporditurgudel. Ehk püüame konkureerida nendega selles osas, kes suudab Hiinale odavamalt toitu müüa. See pole lihtsalt võimalik. Ja miks kurat me sellega oma keskkonna arvelt tegelema peaks?
    Ma näen ausalt öeldes ainsa lahendusena seda, et EL peab kvantiteedi asemel keskenduma kvaliteedile ja keskkonnasõbralikkusele (või siis keskkonnanõudeid radikaalselt vähendama, aga kes seda tahaks?), seadma põhilistele commodity toodetele ekspordikvoodid (!) ja imporditollid. Pakkumine eksporditurgudel jõuga maha, hind üles. EL toit vs Brasiilia toit on nagu konjak vs Belõi Aist - suures plaanis sama asi, aga üks on 10 x kallim (muidugi faktor 10 iga tootegrupi kohta ei käi).
    Siis ei ole enam neid jaburaid toetusi ka vaja. Loomulikult peavad ka siseturu hinnad sellisel juhul oluliselt tõusma (tarbija peab osa täna Hiina vidinatele kuluvast eelarvest suunama ümber toidule), aga need tõusevad ka tänase poliitika jätkudes ükspäev nagunii kui EL oma tootmine pole enam konkurentsivõimeline maailmaturul. Ainult, et sel juhul ei määra tingimusi enam EL ise.
  • mx77
    stagna
    Paraku on EU oma väga erinevate põllumajandustoetustega juba toiduainete turu põhjalikult ära solkinud. Kui ikka Poola põllumees saab rohkem toetusi kui Eesti oma ja Hollandi oma veel palju rohkem, kuidas sa siis nendega konkureerid ?

    On sul selle kohta ka mingeid numbreid välja käia?

    Ikka on. Üks pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna.

  • EL ei ekspordi erinevalt USAst ja Brasiiliast eriti commodity tooteid, pigem hoopis impordib neid. EL eksport on suures osas kõrgema lisandväärtusega töödeldud tooted, juustud, veinid, singid jne ehk siis EL juba keskendub kvaliteedile, erinevalt USAst, kes on puhas commodity eksportöör. Väliskaubanduse piiramine ei muuda ka EL siseselt tootmiskulusid erinevates liikmesriikides kuna piirangud kehtivad kõikile liikmesriikidele samamoodi. Ühegi tolli või ekspordipiiranguga Eesti tootja konkurentivõimet ei paranda imo.

    Toetused on meil alla keskmise hektari kohta mõõdetuna, põllumajanduses hõivatu või toodeud ühiku kohta on meil ühed kõrgemad toetused. Lisaks makstakse veel II samba ehk maaelu toetusi, mis on Eesti puhul suurem kui I sammas, sinna ei kuulu ainult a la "kiviaedade taastamine," vaid ka investeeringutoetus näiteks, kindlustustoetus jms. mis on otseselt tootmisega seotud. I samba toetused ehk otsetoetused on suuresti seotud keskkonnatingimustega, nende eesmärk ongi kompenseerida rangemate keskkonnatingimuste järgmisest tulenevaid lisakulusid. Võib ka nii vaadata, et meie keskkonnakulud on madalamad kui tihedama asustusega riikides, Hollandis on vee kvaliteet ja nitraaditundlikkus oluliselt suurem probleem kui meil.
  • Koroonaga seoses lõdvendati ka Riigiabi reegleid, üldiselt riigibi keelatud (v.a. vähese tähtsusega) kuna moonutab konkurentsi EL siseselt:

    https://ec.europa.eu/competition/state_aid/what_is_new/covid_19.html

  • EU peaks kõige pealt selgeks tegema, mis on põllumajandustoetuste eesmärk . Kui selleks on saada EU peale kokku võimalikult palju toodangut, siis loomulikult tuleb toetada maid, kus kliima on soodsam ja saagikus suurem. Kuid niipalju kui ma aru saan,siis EU toodab palju rohkem toitu kui ise ära suudab süüa . Maksta tohutult peale toidule, mille ostavad odavalt ja söövad ära hiinlased või araablased, pole minu arust mõttekas . Miks peaks Euroopa maksumaksja osa muu maailma toidukorvist kinni maksma ?

    Kui aga eesmärk on see, et põllumajandus oleks tasuv ka vähemsoodsates oludes olevais EU riikides nagu Eesti, Soome või Rootsi,et see ei sureks välja ega kiduks, siis peaks just neid toetama rohkem kui niigi suurepäraste looduslike oludega Kreekat,Hollandit ja Itaaliat.

    Kuid muidugi on Vana Öiroopa riigid rohke rahasajuga juba harjunud ega taha sendistki loobuda,et uusi ja kehvemates oludes riike järele aidata . See näitab väga ilmekalt, et kogu jutt EU solidaarsusest ja ühtsusest on suur valelik pläma .

    Kõik on võrdsed, kuid siis on veel võrdsemad kui teised .
  • Põllumajanduse eesmärk on kirjas juba EL asutamislepingus, vt Art 39 TFEU:

    https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=EN

    Vähemsoodsatel aladel on põllumajanduse toetamiseks ÜPP II sambast võimalik rakendada täiendavat toetust:

    https://ec.europa.eu/info/food-farming-fisheries/key-policies/common-agricultural-policy/income-support/additional-optional-schemes/anc_en
  • mykoloog,

    EL ekspordi mahus on päriselt kõrgema lisaväärtusega tooted (a la kõva juust, jamon/prosciutto ja margivein/naps) tegelikult ikka üsna väike osa. Põhimaht on ikka nisu ja oder terakujul (puhas commodity), piimapulber ja gouda juust (puhas commodity), vabrikust tulnud sealiha (puhas commodity) ning nimetu hispaania/pays d'oc vein (pmst ka puhas commodity, veetakse tankeriga). Kõigis nendes põhigruppides ei anna "Made in EU" mitte mingit lisaväärtust. Miks me raiskame oma ressursse selle jama tootmiseks?

    Prantslased on asja ära jaganud: selleks, et toota oleks kasumlik, tuleb pakkumist piirata. Cognac'i maakonnas on 78 000 ha viinamarjaistandusi, mille saagist võib konjakit teha. Ühel pool teed kasvav viinamari on piirkonna sees ja sellest aetud puskar müüb 30 eur/liiter (Cognac), teisel pool teed kasvav sama viinamari on piirkonnast väljas ja sellest tehtud puskar müüb 3 eur/liiter (Napoleon v Belii Aist). Piirkonnas sees olijad moepärast virisevad piirangute üle, aga keegi neid tühistada ei taha, sest pakkumine üles = hind alla ja lõpuks kaotavad kõik. Kuna EL keskkonnapiirangute tõttu mahukaubas nagunii konkurentsivõimet kaotab, siis peaks mõtlema, kuidas "Made in EU" kaubal kvaliteeti tõsta ja pakkumist vähendada nii, et vähemate ühikute eest rohkem hinda välja pigistada.
  • Üllatav, et viimasena liitunud Horvaatia on hektaritoetuse suuruselt 6. kohal ja sloveenia ka heal positsioonil, üldiselt on need endised sots maad nagu seal tagaotsas.
  • On bulki ka jah muidugi, aga suhteliselt, võrreldes teiste eksportijatega, on ELi eksport siiski mäekõrguselt töödeldud toodete poole kaldu. Ei leia praegu kahjuks graafikuid, aga pilt seda üsna selgelt näitab. Ja Made in EU annab väga paljudes riikides lisaväärtust, hiinlased näiteks impordivad Euroopas joogipiima, pakkides, mis on täiesti jabur, kuna 95% sellest on vesi, mille transport on kallis. Aga toksiiniskandaali järel usaldatakse Euroopa tooteid ja lastele joodetakse Euroopa piima, kuna ee on ohutu. Shoti ja Iiri viski on maailmas nr 1 näiteks, Gouda juust ja commodity - pole ka päris nõus. Commodity on nn. "pizza cheese" mis on odavad juustutootmise jäägid (ja mida ka muidugi palju eksporditakse), gouda on siiski geograafilise tähisega juust, millele on kindlad piirangud, et seda tähist saada. EL toodete maine ja kvaliteedi tõstmiseks on palju meetmeid, näiteks on olemas promomeetmed (alates messidel osalemisest kuni reklaamikampaaniateni) nii sise- kui välisturgudel, kõrgetasemelised kaubandusmissioonid potentsiaalsetesse ekspordi sihtriikidesse, pidevalt räägitakse läbi kaubanduslepinguid, mis muu hulgas sisaldavad geotähiste kaitset jne jne. Ma väidan, et EL on suht edukas selles olnud, võrreldes teiste eksportööridega, eriti võrreldes USAga, kes on väga jõukas riik, aga ekspordib endiselt põhiliselt nisu, maisi, sojauba ja puuvilla. Samuti kaldun arvama, et tollide ja ekspordipiirangutega on raske muuta põllumajandustootmise orientatsiooni ja see ei ole tee, mida peaksime valima.

    P.S. nõustun et pakkumise piiramine on puhtalt promovõte, mida prantslased edukalt kasutavad, Champagne vast kõige edukam näide. Veinisektoris on see võimalus kõigil tootjatel olemas regulatsioonis, näiteks Burgundia veinitootjad ongi just tulnud välja initsiatiiviga kontrollida tootmismahtu, sooviga muuta kallima otsa burgundia vein sama eksklusiivseks kui shampanja.
  • Ma siiski ei näe ühtki põhjust, milleks maksta peale toidule, mis siis eksporditakse. Milleks maksta peale toidule, mida oma rahvas ära sööb,sel on vähemalt põhjendus - et toidukaup oleks taskukohane ka vaesematele elanikele ja et odav toidukaup mujalt maailmast ( sageli toodetud väga reostaval viisil ja orjatööjõuga ) EU turgu täiesti ei vallutaks .

    Huvitav oleks teada,kas ja milliseid toetusi saab võrreldes EU riikidega maksumaksjalt näiteks USA või Lõuna-Ameerika põllumajandus.
  • stagna
    EU peaks kõige pealt selgeks tegema, mis on põllumajandustoetuste eesmärk . Kui selleks on saada EU peale kokku võimalikult palju toodangut, siis loomulikult tuleb toetada maid, kus kliima on soodsam ja saagikus suurem. Kuid niipalju kui ma aru saan,siis EU toodab palju rohkem toitu kui ise ära suudab süüa . Maksta tohutult peale toidule, mille ostavad odavalt ja söövad ära hiinlased või araablased, pole minu arust mõttekas . Miks peaks Euroopa maksumaksja osa muu maailma toidukorvist kinni maksma ?


    Kuulge, lõpetage see põllumajandus toetuste teemaline hala ära. Vaadake Soome ja Eesti pindalatoetuste vahet varem postitatud graafikul - vahet praktiliselt pole. Samas ma ostsin nädalavahetusel Selverist Soome tomatit hinnaga 1,39 eur/kg ja kurki 1,69 eur/kg. Eesti tomatit pole üldse veel müügil ja Eesti kurk maksab 3,99 eur/kg
  • stagna
    Ma siiski ei näe ühtki põhjust, milleks maksta peale toidule, mis siis eksporditakse. Milleks maksta peale toidule, mida oma rahvas ära sööb,sel on vähemalt põhjendus - et toidukaup oleks taskukohane ka vaesematele elanikele ja et odav toidukaup mujalt maailmast ( sageli toodetud väga reostaval viisil ja orjatööjõuga ) EU turgu täiesti ei vallutaks .

    Pakun, et tavaline riikliku sekkumise loogika, makstakse peale töökohtade ja maksutulu säilimise pärast. Aga ära võtta kelleltki, mis kord juba antud, see on väga paha. Keegi ei taha paha olla; see võimalik vaid erakorralistes oludes.
    Vaadake, kuidas meil täna avaliku sektori tööjõukuludega - seda ei soovi keegi näppida ( üldsõnalised avaldused siiski võimalikud). Eelmise kriisi ajal oli samamoodi. Oodatakse ära, kuni kisa tõuseb taevani, alles siis, vastu tulles avalikkuse survele, on see võimalik.
  • stagna
    Ma siiski ei näe ühtki põhjust, milleks maksta peale toidule, mis siis eksporditakse. Milleks maksta peale toidule, mida oma rahvas ära sööb,sel on vähemalt põhjendus - et toidukaup oleks taskukohane ka vaesematele elanikele ja et odav toidukaup mujalt maailmast ( sageli toodetud väga reostaval viisil ja orjatööjõuga ) EU turgu täiesti ei vallutaks .

    Huvitav oleks teada,kas ja milliseid toetusi saab võrreldes EU riikidega maksumaksjalt näiteks USA või Lõuna-Ameerika põllumajandus.


    Toidule, mis eksporditakse, ei makstagi peale, eksporditoetused keelati WTOs juba 2015. Küll on lubatud ekspordipiirangud (nagu ekspordikvoodid või ekspordimaks näiteks ehk eksporditoetustega vastupidine meede), sakuska mainis eespool neid.

    USAs ei ole otsetoetusi põllumajanduses, need lõpetati viimase Farm Billiga. Selle asemel on a) riiklik kindlustus toodangu hinna ja tootja sissetuleku languse vastu, b) sooduslaenud tootjale, c) ekspordigarantiid eksportijale.

    USA põllumajandustoetuste üldmaht on kõvasti väiksem kui ELs, aga nende meetmed on jälle rohkem turgu moonutavad, sisuliselt hinnatoetus, samas kui EL toetus on oma olemuselt toetus tootjatele keskkonnanõute täitmise eest, millel puudub otsene seos toodangu hinnaga.

    Brasiilias on nipet näpet, mingid kindustusprogrammid, ekspordigarantiid, üldmahult siiski marginaalsed.

    Hiina viib viimastel aastatel EL eeskujul sisse sarnaseid otsetoetusi nagu meil.
  • see varasema postituse graafik on muuseas ettepanek,mida tahetakse sisse viia 2027.a. See pole praegune olukord .

    ja sealgi on Soome otsetoetus siiski suurem .

    reaalne olukord, hektari otsetoetused 2014-2020



    ja siit ka vastus küsimusele,miks Eesti tahab nii kangesti odavat tööjõudu Ukrainast ja miks eestlased ise sooviks kasvõi Soomes hooajatöödel käia kui seda covidijama kaelas ei oleks . Ja miks kodumaine kurk ja maasikas on nii kallis.

    Kui ühel autol on turbo ja teisel pole, siis ei saa ju võidu sõita.
  • Sel pole ju üldse tähtsust kui eraldi eksporditoetusi pole, kui toit toodetakse muude toetuste abil odavasti, siis on see ka välismaale müües konkurentsivõimelisem .

    Kui Eesti valitsus leiaks diivanist naftookeani ja selle tulu arvel toetaks oma põllumehi toetustega 1000 eurot hektari kohta, oleks ka meie kurk, tomat ja maasikas väga konkurentsivõimelised igal pool. Praegu on neid raske isegi koduturul müüa.
  • Maasikatel, köögiviljadel hektaritoetus võrreldes tootmise kogukuludega tühine; omab mõju mahukraamile, eelkõige teravili.
    Kuidas Soomes odavamat köögivilja teha, on küll mõistatus, odavam elekter?
  • pitsat2
    Maasikatel, köögiviljadel hektaritoetus võrreldes tootmise kogukuludega tühine; omab mõju mahukraamile, eelkõige teravili.
    Kuidas Soomes odavamat köögivilja teha, on küll mõistatus, odavam elekter?


    Ma arvan, et antud konkreetsel juhul on küsimus väga mikroökonoomiline, ehk konkreetse jaekaupmehe ja tootja vaheline diil ja selle ajastus. Kurgi jooksev tootmisomahind kukub kevadel koos ilma soojenemise ja päeva pikenemisega kordades - täna võib hind poes sõltuda suurel määral sellest, kes ja millal mingi kokkuleppe tegi. Nädala-paari jooksul ühtlustuvad kurgi hinnad igal pool (allapoole suunas).
  • USA-ga võrreldes on Euroopa põllumajanduses ikka täielik turumajandus. Jagatakse küll mingi osa eelarvest hektari kaupa laiali, aga see on ka põhimõtteliselt kõik. Kasvõi piimaturg on EL-s täiesti vaba, USA-s aga on selline pornograafia tänapäevalgi kasutusel.
  • sakuska
    pitsat2
    Maasikatel, köögiviljadel hektaritoetus võrreldes tootmise kogukuludega tühine; omab mõju mahukraamile, eelkõige teravili.
    Kuidas Soomes odavamat köögivilja teha, on küll mõistatus, odavam elekter?


    Ma arvan, et antud konkreetsel juhul on küsimus väga mikroökonoomiline, ehk konkreetse jaekaupmehe ja tootja vaheline diil ja selle ajastus. Kurgi jooksev tootmisomahind kukub kevadel koos ilma soojenemise ja päeva pikenemisega kordades - täna võib hind poes sõltuda suurel määral sellest, kes ja millal mingi kokkuleppe tegi. Nädala-paari jooksul ühtlustuvad kurgi hinnad igal pool (allapoole suunas).


    Soomes eraldi riiklikud toetused aiandusele ja katmikaladele, lisaks ka veel toodangu säilitamisele jms.
    https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2020/20200008
    https://www.ruokavirasto.fi/viljelijat/tuet-ja-rahoitus/kasvihuonetuotannon-tuki/
  • Loen sellest artiklist:
    Euroopa ühel suurimal lennuteenuseid pakkuval ettevõttel (Nordica) on enam kui 600 töötajat, lennukipargis 24 lennukit.


    Mida see mees suitsetab? Lisaks vaatasin Nordica lehelt, et neil on siiski kõigest 19 lennukit (neist 7 võrratud ATR-id).
    Samas, kui ühel Euroopa väiksemail Lätlaste lennuteenust pakkuval ettevõttel on kõigest 39 lennukit ja neist 19 on "mõttetud" Airbus A220-d
  • Kunagi käisin (ida)Saksamaal ülikoolis. Siis Sakasmaad ühinesid ja inimesed said vabalt liikuda.
    Super! Kuna nad olid üks rahvas siis polnud mingeid piiranguid. Ok aga tulemus oli see et ida-saksa
    helgemad pead läksid lääde tööle sest seal olid kõrgemad palgad. Kui helgemad pead ära jooksevad
    siis niigi nigel ja vana majandus ei hakkagi arenema. Inimesi kinni hoida muidugi ei saa. Siis pole palju
    muid võimalusi kui riigiabi. Saksamaa nii tegigi. Kõik kodanikud hakkasid maksma spetsiaalset uut maksu
    mille eest hakati iad-saksa majandust üles ehitama. Mõnevõrra isegi aitas.
  • Soomes on täielik hullumaja nende Business Finlandi osas (Nende EAS/Kredex). Seebiooper ja jackass ruudus.

    Poliitikud käskisid kähku jagada, kirjutasid 800m eur välja - BF juhatus tegi mis kästi, tõmbas maha igasuguse sisulise läbivaatamise ja lähtus kahest kolmest "juriidilsest" andmebaasi päringust;

    1. Ei olnud kahjumis 2018(2019 enamasti saamata aruanded)
    2. Firma oli olemas
    3. Täitis 2 leheküljelise "projekti lehe". ma olen 4-5 neid näinud, noh.. 9klassi õpilane saaks selle eest sõimata õpetaja käest.

    Tulemus;

    napp 200m välja makstud a 100 000 eurot ja nimekiri avaldatud.

    Reaktsioon;

    Meedia leidis ülesse parlamandisaadikute enda osalusega/juhatuse liikmetega toetuse saajad, siis 10m eurose kasumiga firmad, siis 0 käibega firmad, siis maksuvõlgadega firmad.

    Ei sobi avalikusele kui saavad need kellel liiga hästi asjad
    E sobi kui asjad halvasti
    5 inimest on juba tagastanud saadud summa sest said tapmisähvardusi ja " ümbrikus number kahte"
    Suurim % saajaid on "ärijuhtimise nõustamine" loomulikult sest need harjunud sisutühjasid pabereid kirjutama tõsiselt võetavas formaadis.



    Maskiärimehe kes Bentley ostis maskide kasumi eest nabis politsei kinni, auto konfiskeeriti, nüüd siis politsei uurin selle ülaltoodud kirja "sisu", CSI Helsinki osa 1.

    Kui riik plaanis restorane toetama hakata pistsid reisibürood kisama jne.

    Kokkuvõte: Õudne segadus ja võidab se kes oskab õigel ajal varastada (ehk pabereid vorppida)

    Oleks ikkagi parem kui riik ültse mitte midagi ei jagaks, lihtsalt paneks tulumaksu ja KM maksu 50% alla kriisi ajaks, laenaks raha eelaerve defitsiiidi jaoks ja laseks era-sektoril tegutseda kapialistlikul alusel.





    K
  • Mis on siis eesmärgiks, kui me ettevõtetele riigiabi jagame?
    säilitame töökohti ja töötajate sissetulekuid;
    tagame ettevõtte pakutava tootmist, teenuste kättesaadavust,
    päästame läbi ettevõtete panku ja seega finantssüsteemi stabiilsust;
    kaitseme eesti kapitali ja ettevõtjaid võõraste poolt ülevõtmise eest.
    Mis on siis tähtsuse järjekord ja mida veel?
    No näiteks, ma olen viimase kümne aasta jooksul ca 60 korda lennukisse istunud, neist ühel korral oli nagu Estonian Air lennuk. Kas mul ülejäänud 59 korral oli halvem?, ei olnud nagu.


  • renekuus
    Oleks ikkagi parem kui riik ültse mitte midagi ei jagaks, lihtsalt paneks tulumaksu ja KM maksu 50% alla kriisi ajaks, laenaks raha eelaerve defitsiiidi jaoks ja laseks era-sektoril tegutseda kapialistlikul alusel.


    TM ja KM võib kriisi ajaks kasvõi nulli keerata, tolku on sellest vähe.
    TM maksad nagunii alles siis, kui tulu välja võtad. Kas peaks seda kriisi ajal soodustama? Ma pole kindel.
    KM - kui müük on 0, siis KM on samamoodi 0. Ja null korda 50% on endiselt null.

    Sotsmaksu miinimumsumma sissenõudmise võiks küll peatada. Sellest oli korra juttu, aga ma ei mäleta, kas kuhugi jõuti ka. Saaks natuke survet maha koondamistelt, kui on lootust, et varsti siiski äri jälle käima läheb.

    Kui kapitalismi peale loota, siis võiks teha ameerika moodi helikopteriraha mingis summas per nägu. Selle miinus on see, et on sektoreid, mida tarbija otseselt ei toida (vähemalt kriisi ajal mitte), aga mida tulevikus ikkagi tarvis läheb. Nii et riigiabist ikkagi ei pääse. Muidu on nii, et pärast selgub - mõnda strateegiliselt olulist majandusharu pole meil üldse alles, ja mõne teise on keegi koos otsustusõigusega ära ostnud hinnaga viis tugrikut dollari eest.

    Nüüd on muidugi trikk selles, et olulise ja mitteolulise vahe määramine saab olema üks hirmus korruptsiooniallikas. Aga karta on, et siin pole midagi teha - ka tormi ajal on nii, et tekilast saadetakse merre ja mõnikord ka laev madalikule, ja pärast merekohus otsustab, kas kapten tegi õigesti või mitte.


  • mx77
    Loen sellest artiklist:
    Euroopa ühel suurimal lennuteenuseid pakkuval ettevõttel (Nordica) on enam kui 600 töötajat, lennukipargis 24 lennukit.


    Mida see mees suitsetab? Lisaks vaatasin Nordica lehelt, et neil on siiski kõigest 19 lennukit (neist 7 võrratud ATR-id).
    Samas, kui ühel Euroopa väiksemail Lätlaste lennuteenust pakkuval ettevõttel on kõigest 39 lennukit ja neist 19 on "mõttetud" Airbus A220-d


    Ja millistele lennufirmadele see Läti ettevõte lennuteenust pakub?
  • Vanaema
    mx77
    Loen sellest artiklist:
    Euroopa ühel suurimal lennuteenuseid pakkuval ettevõttel (Nordica) on enam kui 600 töötajat, lennukipargis 24 lennukit.


    Mida see mees suitsetab? Lisaks vaatasin Nordica lehelt, et neil on siiski kõigest 19 lennukit (neist 7 võrratud ATR-id).
    Samas, kui ühel Euroopa väiksemail Lätlaste lennuteenust pakkuval ettevõttel on kõigest 39 lennukit ja neist 19 on "mõttetud" Airbus A220-d


    Ja millistele lennufirmadele see Läti ettevõte lennuteenust pakub?


    Eeee. Reisjatele?
  • Selle raha eest, mis sinna EA ja Nordicasse on tambitud ja veel tambitakse, saaks mõnest samasugusest ettevõttest neid lendusi tellida kui vaja peaks olema või tellida konkreetseid vajaminevaid liine lennufirmadelt, selleks ei pea "oma" lennufirmat omama.
  • [quote=mx77]
    Vanaema
    mx77
    Ja millistele lennufirmadele see Läti ettevõte lennuteenust pakub?


    Eeee. Reisjatele?


    " Euroopa ühel suurimal lennuteenuseid pakkuval ettevõttel (Nordica)" selle sõnastuse all peeti silmas allhanketöid teistele ettevõtetele (nagu lendamine Rootsi siseliinidel jms) mida Regional Jets tegi päris suures mahus. Kuna Nordica tütarettevõte, siis omistati Nordicale see roll.

    Jah, võimaldas mitmeti mõistetavust see sõnastus.

  • Paras aeg see Nordica kotti pakkida. Lennuteenus teistele vedajatele on see, mis kriisis esimesena üles öeldakse ja pärast viimasena taastatakse. Dünaamiline puhver ülejäänud turulolijate jaoks.
  • Väljaspool kriisi aga suhteliselt riskivaba äri + kriisi korral on olemas lennukid jm Tallinnast lennuühenduste taastamiseks.
  • Vanaema
    Väljaspool kriisi aga suhteliselt riskivaba äri + kriisi korral on olemas lennukid jm Tallinnast lennuühenduste taastamiseks.

    See on mingi huumori või? Kriisi korral on nagu näha kõik kohad neid lennukeid täis, mida saab vajadusel odavalt osta, liisida, rentida või midaiganes.
  • pahurik
    Vanaema
    Väljaspool kriisi aga suhteliselt riskivaba äri + kriisi korral on olemas lennukid jm Tallinnast lennuühenduste taastamiseks.

    See on mingi huumori või? Kriisi korral on nagu näha kõik kohad neid lennukeid täis, mida saab vajadusel odavalt osta, liisida, rentida või midaiganes.


    OK, pidasin silmas, et on olemas oma lennuettevõte koos lennukite ja personaliga, mille abil saab vajaduse korral taastada vajalikke lennuühendusi kiiremini, kui seda teeksid teiste maade ettevõtted.

    Üks link ka - küll kolm nädalat vana ja müüri taga, aga võib kellelegi siiski huvi pakkuda: https://leht.postimees.ee/6938484/jan-palmer-lennundus-pole-parast-kriisi-enam-endine
  • Lennundus on mitte lennukid ja lendurid ja betoneeritud plats, vaid ennekõike lepingud ja õigused. Ei saa lennukeid lendama panna, kui pole maandumis-slotti või piletivahenduslepinguid. Seetõttu on jutt sellest, et kui meil on lennukid, siis ongi justkui lennufirma valmis, olulisel määral lihtsustatud.
    Nordical on kindlasti Amadeus ja mingi kood selles toimetamiseks olemas. Kas sellest piisab lennufirma jooksutamiseks, seda ma hinnata ei oska.
  • Marvin
    Lennundus on mitte lennukid ja lendurid ja betoneeritud plats, vaid ennekõike lepingud ja õigused. Ei saa lennukeid lendama panna, kui pole maandumis-slotti või piletivahenduslepinguid. Seetõttu on jutt sellest, et kui meil on lennukid, siis ongi justkui lennufirma valmis, olulisel määral lihtsustatud.
    Nordical on kindlasti Amadeus ja mingi kood selles toimetamiseks olemas. Kas sellest piisab lennufirma jooksutamiseks, seda ma hinnata ei oska.

    oled kindel? Kui oleks, siis poleks vaja olnud sloveenlaste või poolakate platformi kasutada.
  • pahurik
    Nordical on kindlasti Amadeus ja mingi kood selles toimetamiseks olemas. Kas sellest piisab lennufirma jooksutamiseks, seda ma hinnata ei oska.

    oled kindel? Kui oleks, siis poleks vaja olnud sloveenlaste või poolakate platformi kasutada.

    Ma saan aru, et platvormi nime taga peitubki kuhi lepinguid ning kood üksi on väga väike osa kogu bisnise ülesehitusest. Aga selles, et Nordical on Amadeus ja kood olemas, olen kindel küll.
  • Nordicat kui sellist ei eksisteeri enam ju miskis arvestatavas määras, veebis on kõik xfly lennukid ka Nordica lehel nende omaks märgitud lahkelt tundub. Tallinnast 3 sihtkohta ja lisaks Stokholmist 2 mille eest keegi neile maksab, vist.
    Naljategemine. Samas on kari inimesi tööl ulmepalgaga edasi näib. Riigikapitalismi eepiline rahalõke.
  • opex
    Nordicat kui sellist ei eksisteeri enam ju miskis arvestatavas määras, veebis on kõik xfly lennukid ka Nordica lehel nende omaks märgitud lahkelt tundub. Tallinnast 3 sihtkohta ja lisaks Stokholmist 2 mille eest keegi neile maksab, vist.
    Naljategemine. Samas on kari inimesi tööl ulmepalgaga edasi näib. Riigikapitalismi eepiline rahalõke.


    Xfly on Nordica osa ehk tütarettevõte. Käib mingi konsolideerimine. Ulmepalk võis olla Taskilal. Pole mõtet lahmida. Ei tehta nalja, tehakse tööd. Ja võrreldes lätlastega on Eesti naeruväärselt vähe lennundust toetanud (ehk maksumaksja raha sinna suunanud).
  • Vanaema
    opex
    Nordicat kui sellist ei eksisteeri enam ju miskis arvestatavas määras, veebis on kõik xfly lennukid ka Nordica lehel nende omaks märgitud lahkelt tundub. Tallinnast 3 sihtkohta ja lisaks Stokholmist 2 mille eest keegi neile maksab, vist.
    Naljategemine. Samas on kari inimesi tööl ulmepalgaga edasi näib. Riigikapitalismi eepiline rahalõke.


    Xfly on Nordica osa ehk tütarettevõte. Käib mingi konsolideerimine. Ulmepalk võis olla Taskilal. Pole mõtet lahmida. Ei tehta nalja, tehakse tööd. Ja võrreldes lätlastega on Eesti naeruväärselt vähe lennundust toetanud (ehk maksumaksja raha sinna suunanud).

    naeruväärselt vähe? Pigem ikka naeruväärselt palju, arvestades, et see lennufirma ei lennanud viimasel ajal Tallinnast kuhugi, vaid osutas allhanget ja juhuslikult mõni liin oli ka Tallinnast. On ju teada vana nali, kuidas saada miljonäriks? Miljardär ostab lennufirma ja ongi miljonär.
  • 49% Xfly-st kuulub poolakatele. Lennukitega tundub majandavat Xfly. Naeruväärselt vähe toetanud? Aastate jooksul on selle naljandusega 200+ milli põletatud. Mille nimel, et püha Brüsseli liin eksisteeriks?
  • Vanaema
    [ Ei tehta nalja, tehakse tööd. Ja võrreldes lätlastega on Eesti naeruväärselt vähe lennundust toetanud (ehk maksumaksja raha sinna suunanud).


    Really? :D
    Lätlased suunasid ja said toimiva lennufirma, meie suunasima ja ikka läks kogu asi peesse. Mingid kuradi soome kolkaküladesse lennuliinid
  • Ma ütlesin lätlastega võrreldes naeruväärselt vähe. Lätlastel õnnestus euroreeglitest mööda nihverdada ja dumpingut teha. Raske poksida, kui ühel on käed selja taha seotud ja teine vehib mõlema rusikaga. Eks mõned eeldused on lätlastel paremad ka, Riia hulga suurem linn jne.

    Pahuriku nali: "On ju teada vana nali, kuidas saada miljonäriks? Miljardär ostab lennufirma ja ongi miljonär." on muidugi vettpidav. Küsimus on selles, kas rahvuslikku lennukompaniid on meil vaja või ei. Mina arvan, et on.

    2/19/2003 · Warren Buffett summed it up best: In the entire 100-year history of the airline industry (since the Wright brothers’ famous flight at Kitty Hawk in 1903), not one net dollar of profit has been made.

    2016. a jõuti küll USAs kumulatiivselt kasumisse tagasi (seda on enne 2003. a ka juhtunud).

  • Vanaema, sa võid ju arvata, et on vaja, aga meil ju poe seda? Lennufirma, mille suuromanik on riik ja mis ei lenda oma nime all ühelgi liinil ei ole kuskilt otsast "rahvuslik lennufirma" Lennundus on äri nagu iga teinegi ja tuleks juhinduda kuidas on odavam ja efektiivsem, mitte igaks juhuks raha põletada.

Teemade nimekirja