Rohepesu - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Rohepesu

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Teema hakkab juba peavoolumeediasse jõudma, kahjuks veel läbi roosade prillide, kuid on vaid algus.
    https://www.err.ee/1132555/paikeseenergia-buum-voib-tosta-tarbijatele-taastuvenergiatasu

    Sisuliselt ostetakse riigikogus seaduse (nii nagu tuuleparkidega kunagi tehti), mille alusel teenitakse kasumit ja hävitakse Eesti konkurentsivõimet ning energiajulgeolekut.
  • Vaata ka valemi teist poolt. Samas jääb põlevkivi maa sisse ja sellega oskame tulevikus teha ehk midagi, mis on kõrgema väärtusega, kui lihtsalt ära põletamine.
  • Miks ei võiks seda mõjutada põlevkivi kaevandamise reguleerimise kaudu?
  • Seda tehaksegi. Mitte otse aga CO2 hinnamehhanismi kaudu. Nii ongi, et majanduslikult ei tasu kaevandada.

    Rohepesu kui probleem on kindlasti olemas, ma lihtsalt tahtsin juurde öelda, et omad plussid on ka sellel, et maavara maasse jääb.
  • Mulle jäi sealt teine artikkel silma: https://www.err.ee/1067506/taastuvelektri-vahempakkumise-17-osalejat-pakkusid-viie-gwh-mahu-kolmekordselt-tais
    Saksa oksionitel on jõutud 53 EUR/MWh juurde, meie 76 EUR/MWh on sellest tublisti kõrgem. Saksas vist pilvi vähem. Eesti teadlastel oleks aeg pilve- ja vihmaelektri alaseks teadustegevuseks valitsuselt raha küsida.
  • jaans
    Eesti teadlastel oleks aeg pilve- ja vihmaelektri alaseks teadustegevuseks valitsuselt raha küsida.

    Pilveteenusena on elekter ju täitsa olemas. Äikeseks kutsutakse. :)
    Viimane aeg hakata sellele kasulikku rakendust välja töötama...
  • CO2 trahvid Euroopa Liidus ei arvesta seda, et põlevkivist saab ajada kütteõli ja müüa seda kolmandatesse riikidesse.

    Kui see poleks majanduslikult kasulik,siis Eesti ei teeks seda . Samas on ääretult silmakirjalik põletada seda kütteõli kuskil mujal ja rääkida oma panusest looduskaitsesse Euroopa Liidus kui on teada,et heitgaasid lenduvad ju ikkagi meie ühise planeedi atmosfääri.

    pealegi on põlevkivitööstusel sotsiaalne pool. Tuhanded inimesed on sellega seotud ja sellest majanduslikult sõltuvad Ida-Virumaal, mis on niigi poliitiliselt ja rahvuslikult tundlik piirkond Eestis. Ei saa sellel tööstusel lihtsalt uksed kinni panna ja viimane lahkuja kustutab tuled .
  • Diskussioon kaldus valesse suunda! Teema algatamisega tahan suunata tähelepanu kas otsesele või kaudsele korruptsioonile riigi energiapoliitika kujundamisel.
    Päikesepargid eestis ei ole alternatiiv põlevkivienergeetikale, tuuleelekter ka mitte. Praegustel tingimustel alternatiiv on import, massiline investeerimine taastuv "energeetikasse" võimendab seda tendentsi.

  • angelp
    Seda tehaksegi. Mitte otse aga CO2 hinnamehhanismi kaudu. Nii ongi, et majanduslikult ei tasu kaevandada.

    Rohepesu kui probleem on kindlasti olemas, ma lihtsalt tahtsin juurde öelda, et omad plussid on ka sellel, et maavara maasse jääb.

    Ma pooldan ka maavara maasse jätmist.

    Näiteks see päikeseparkide 370ks pisikeseks juriidiliseks kehaks eraldi väljaehitatud liitumispunktidega jagamine tasub ainult seetõttu, et maksumaksja peale maksab. See ei mõjuta kuidagi oluliselt seda, kas põlevkivi tasub või ei tasu ahju ajada.

    Eesti taastuvenergia skeemitamine on üks rohepügamise vorme ja selle maksab kinni tavaline füüsilisest isikust resident-maksumaksja. Sinna läheb ka pmst osa neid praeguse valitsuse laene.
  • stagna
    Samas on ääretult silmakirjalik põletada seda kütteõli kuskil mujal ja rääkida oma panusest looduskaitsesse Euroopa Liidus kui on teada,et heitgaasid lenduvad ju ikkagi meie ühise planeedi atmosfääri.

    Ega see õli seal kuskil mujal sellepärast põletamata ei jää,
    Kui see seal ei ole Eesti õli, siis põletatakse näiteks Iraani oma ja heitgaasid lenduvad ju ikkagi meie ühise planeedi atmosfääri.
  • marker
    stagna
    Samas on ääretult silmakirjalik põletada seda kütteõli kuskil mujal ja rääkida oma panusest looduskaitsesse Euroopa Liidus kui on teada,et heitgaasid lenduvad ju ikkagi meie ühise planeedi atmosfääri.

    Ega see õli seal kuskil mujal sellepärast põletamata ei jää,
    Kui see seal ei ole Eesti õli, siis põletatakse näiteks Iraani oma ja heitgaasid lenduvad ju ikkagi meie ühise planeedi atmosfääri.

    Nii fataalne see lugu õnneks pole. Pakkumine mõjutab hinda. Hind mõjutab tarbimisest. Mida vähem fossiilset õli pakutakse, seda kõrgemaks kujuneb ta hind ja seda aktiivsemalt hakatakse otsima alternatiivseid energiaallikaid või piirama energia tarbimist.

    Päikesepargid on ka Eestis alternatiiviks põlevkivienergeetikale. Samuti tuuleelekter.
  • Jah,õli põletataks ka siis kui Eestis seda ei toodetaks, kuid siis ei maksa väga hoobelda kuidas meie siin planeeti päästame ja EU rangeid CO2 mõõdikuid täidame kui tegelikult oleme samasugused saastava kütuse tootjad nagu Saudi Araabia ja Venemaa.

    Mõned asjad maailmas on lihtsalt paratamatud. Üks neist on fossiilkütuste põletamine seni kuni neid maapõues jätkub . EU võib teha selle võimatuks pikapeale, kuid muu maailm põletab ikka edasi. Ja EU on ainult 500 miljonit inimest. Kogu sinise palli elanikkond läheneb juba 8 jardile. Ja igaüks neist vajab energiat ja vajab toitu, riideid ja kõike muud, mille tootmiseks on vaja jällegi energiat . Mida kõrgem elatustase ja rohkem mugavusi ( aga inimesed armastavad mugavusi nii väga,see on meile kõigile ühine joon ), seda rohkem on energiat vaja .

    Pole õrna lootust kah, et nafta, söe ja gaasi näol maapõue akumuleeritud energia jääbki sinna vedelema. Greta võib nutta ja vihastada ÜRO kõnetoolis palju tahes, toitu vajavad ja mugavusi armastavad inimesed tirivad kütused lagedale ja põletavad ära .
  • Jap, Norra võiks ka real olla, hüdroelektrijaamad kinni panna ning Teslade akud fjordidesse visata, sest nad toodavad naftat. Mis nad hooplevad
  • kus Eestis need hüdroelektrijaamad on ? Ja miks peaks keegi kõige odavamat energia-allikat kinni panema, millele pealegi keegi CO2 trahve rakendada ei saa ? Kas sa ise ka aru saad, mis tekste sa siia kirjutad ? Kui meil oleks samapalju hüroenergiat kui Norras ,me tõepoolest ei peaks saastava ja viletsa energiasisaldusega põlevkiviga jantima, kahjuks meie loodus nii odavat ja puhast elektrit ei anna.Me saaks tõenäoselt seda hydroelektrit isegi müüa Soome ja Lätti , aga mida pole,seda pole

    Of the total ( Norway )production in 2011 of 128 TWh; 122 TWh was from hydroelectric plants, 4795 GWh was from thermal power, and 1283 GWh was wind generated.[5] In the same year, the total consumption was 114 TWh.
    .......................

    The annual electricity consumption was about 26-27 MWh per inhabitant during 2004-2009 when the European union (EU15) average in 2008 was 7.4 MWh.

    Õnnelik rahvas .Neil on rohkesti käes tasuta taastuvat energiat ja pealegi suured nafta - ja gaasivarud,mida müüa neile õnnetutele rahvastele,kelle maapõues ja merepõhjas niisuguseid rikkusi pole. Kasutavad mõlemat ja teenivad väga head raha, kumbagi ei põlata ära .





  • Põlevkivi ja kivisüsi ei ole enam konkurentsivõimelised. USAs lähevad järjest tootjad pankrotti, Poola kiirendab plaane süsivaba energiatootmise poole:
    The Polish government announced on Tuesday that it would be making a major pivot away from coal and toward green and nuclear energy.

    Kõikjal liiguvad võrgud tsentraalselt tootmiselt mikro- ja hajutatud tootmise poole ja praktika näitab, et see tõstab võrkude efektiivsust ja varustuskindlust. Olles osana Venemaa energiavõrgust ja omades Vene piiri ääres tsentraalset tootmist, ei ole mõtet rääkida Eesti energiajulgeolekust.

    On arusaadav, et kui 100 aastat on tööstus ehitatud üles ühele energialiigile, siis selle masinavärgi ümber pööramine on aeglane protsess. Põlevkivitööstuse nisa otsas on suur kogus energiatootjaid, ettevõtteid, allhankijaid, asutusi organisatsioone, ülikoole, akadeemikuid jne. Ja see kisa saab valju olema, kui nisa suust ära kistakse. Aga turul on alati õigus, fossiilkütustel põhinevad energiasüsteemid on eilne päev, turud liiguvad teises suunas.
  • Turud? TURUD???

    Kus siin need turud on? Käesolev lõim sai alguse tõdemusest, et roheliseks värvitud energiale peab tarbija hakkama senisest rohkem peale maksms, ja siis tuleb keegi ja hakkab turust rääkima.
    Natuke võiks ikka südametunnistust ka olla.
  • Jah, turu solkimine trahvidega ei ole turg .
  • Justnimelt TURUD, paljudele asjadele makstakse peale, põlevkivi kaevandamine on maksumaksja rahadega doteeritud, investeeringuid tehakse maksumaksja rahadega, veel kümmet erinevat moodust, kuidas asjadele peale makstakse. Kui turul mängureeglid muutuvad, muutub ka turg. Ja olge mureta, keegi ei jää pankrotistuvaid põlevkivi ja süsitööstuseid taga nutma. Internetifoorumites kremli trollid, oranžid "beautiful clean coal" fanboyd pritsivad niiska, pole see ka siin uudis, sellele vaatamata liiguvad energiatööstuses asjad paremuse suunas.
  • rohenatsidel on turgudest miski omamoodi arusaam - et nagu nõukogude liidus olid kah turud
  • siimos, sa esitad oma unelmaid tõelisuse pähe

    maailma söetoodang
    https://www.iea.org/data-and-statistics/charts/world-total-coal-production-1971-2019-provisional

    maailma naftatoodang. On koroonakriisist tingitud jõnks maikuust ,kuid see ei kesta kuigi kaua,läheb jälle üles tagasi kui pandeemia möödub

    https://ycharts.com/indicators/world_crude_oil_production

    maailma gaasitoodang , aina üles ja üles



    Pole ühtegi märki,et keegi suudaks või isegi seaks eesmärgiks kõike neid tohutuid fossiilenergia koguseid asendada tuulikute ja päikesepaneelidega




  • Mineviku inertsist tulevikku prognoosida ei ole väga mõistlik. Võib tekkida sama seis nagu 19. sajandi lõpu Inglismaal, kus visioneeriti, et aastal 1950. on suurim probleem Londonis hirmus kogus hobusesõnnikut igal pool.

    The Great Horse-Manure Crisis of 1894
  • siimos
    Põlevkivi ja kivisüsi ei ole enam konkurentsivõimelised. USAs lähevad järjest tootjad pankrotti, Poola kiirendab plaane süsivaba energiatootmise poole:
    The Polish government announced on Tuesday that it would be making a major pivot away from coal and toward green and nuclear energy.

    Kõikjal liiguvad võrgud tsentraalselt tootmiselt mikro- ja hajutatud tootmise poole ja praktika näitab, et see tõstab võrkude efektiivsust ja varustuskindlust. Olles osana Venemaa energiavõrgust ja omades Vene piiri ääres tsentraalset tootmist, ei ole mõtet rääkida Eesti energiajulgeolekust.

    On arusaadav, et kui 100 aastat on tööstus ehitatud üles ühele energialiigile, siis selle masinavärgi ümber pööramine on aeglane protsess. Põlevkivitööstuse nisa otsas on suur kogus energiatootjaid, ettevõtteid, allhankijaid, asutusi organisatsioone, ülikoole, akadeemikuid jne. Ja see kisa saab valju olema, kui nisa suust ära kistakse. Aga turul on alati õigus, fossiilkütustel põhinevad energiasüsteemid on eilne päev, turud liiguvad teises suunas.


    Nii rumalat juttu isegi Veskimägi ei aja.
  • angelp
    Mineviku inertsist tulevikku prognoosida ei ole väga mõistlik. Võib tekkida sama seis nagu 19. sajandi lõpu Inglismaal, kus visioneeriti, et aastal 1950. on suurim probleem Londonis hirmus kogus hobusesõnnikut igal pool.

    The Great Horse-Manure Crisis of 1894


    Me ei räägi siin 60 aasta horisondist praegu, see on liiga kauge,et prognoosida. Ja pole mingeid tehnoloogiaid, mis saaks lähiajal väga massiliselt asendada selle mugava,odava ja kõikjal kasutatava sisepõlemismootori .

    Unistajad võivad kuitahes palju rääkida Teslast ja elektrirekkadest, vesinikulaevadest ja elektrilennukitest, kuid need on mänguasjad, mis laias maailma mastaabis ei puhu mingit pilli, isegi kui EU taolisi mänguasju oma CO2 trahvide poliitikaga peale surub . EU on köömes maailma rahvastikust ja väike osa majandusest ning trahvidega tehnika ja ühiskondliku mõtte arengut suunata on mõttetu niikuinii
  • Odott, kuda see põlevkivile peale maksmine välja näeb? Ma saan nagu aru, et valitsus võtab EE-st kühvliga divikat (varjatud maksustamine?). Kust kohast peale maksmine siis tuleb? Meie taskust?
  • Offf
    Odott, kuda see põlevkivile peale maksmine välja näeb? Ma saan nagu aru, et valitsus võtab EE-st kühvliga divikat (varjatud maksustamine?). Kust kohast peale maksmine siis tuleb? Meie taskust?


    Kuigi energia tootmine ja võrguteenus löödi aastaid tagasi lahku, laekub võrguteenuse tulu EE-le. Nende aastaaruandes on ilusad pildid ringi jooksvatest lastest jms, aga palju tulu tõi põlevkivienergia, palju taastuvenergia ja palju võrguteenus, esimese hetkega silma ei hakanud.
  • Offf
    Odott, kuda see põlevkivile peale maksmine välja näeb? Ma saan nagu aru, et valitsus võtab EE-st kühvliga divikat (varjatud maksustamine?). Kust kohast peale maksmine siis tuleb? Meie taskust?

    Eks see käib samamoodi, nagu RB kasumlikkus.
    Hindame (hästi hinnanguliselt) kõiki kaudseid kahjusid, kuni põlevkivi puhul kaevuri lühema elue ja laste astmani.
    Järeldame sellest, et õiglane saatemaks oleks zillion €. Kõik, mis vähem, on maksumaksja poolt peale maksmine.
    Lihtne.
    Kuna inimelu on hindamatu, siis juba ühe inimese lühema eluea kahju on lõpmata suur.
  • https://majandus24.postimees.ee/6965671/eesti-energia-langes-kahjumisse
    «See elekter, mida me esimese kvartalis tootsime oli meil selgelt kahjumiga,» sõnas Avila majandustulemuste esitlusel.
    Mis võimalused kahjumi (põlevkivielektrile peale maksmise) puhul peale meie tasku veel on?
  • ma eeldan,et seal põlevkivielektri hinnas on sees ka saastetasud . Suurte saastetasude puhul rääkida sellest, et elektri tootmine on kahjumlik ja et maksumaksja peab sellele peale maksma, on silmakirjalik. Saastetasud lähevad riigieelarvesse, seega raha tõstetakse lihtsalt ühest riigi taskust teise. Samuti läheb riigieelarvesse EE makstud dividend. Kui need oleks väiksemad, ( või dividend puuduks täiesti ) oleks riigieelarves vähem raha ja Eesti Energial jälle rohkem. See on nullsumma mäng , kuna EE kuulub riigile .
  • jaans
    https://majandus24.postimees.ee/6965671/eesti-energia-langes-kahjumisse
    «See elekter, mida me esimese kvartalis tootsime oli meil selgelt kahjumiga,» sõnas Avila majandustulemuste esitlusel.
    Mis võimalused kahjumi (põlevkivielektrile peale maksmise) puhul peale meie tasku veel on?


    Kahjumi ettevõtte saab kas teiste üksuste kasumiga, varasema või tuleviku (laen) perioodi kasumi arvelt.
    See kahjum tekib rohepesu tulemusena. Kas keegi oskab öelda, kuhu see kvoodiraha läheb?
  • stagna
    ma eeldan,et seal põlevkivielektri hinnas on sees ka saastetasud . Suurte saastetasude puhul rääkida sellest, et elektri tootmine on kahjumlik ja et maksumaksja peab sellele peale maksma, on silmakirjalik.


    Lisaks selle on hinnas ka turusolkimise effekt, kus toetuste jagamisel parasiteerivad "elektritootjad" teevad jätkusuutlike tootjate kasumliku tegevuse võimatuks, tekib positiivse tagasisidega juhtimissüsteem.
  • Järjekordne ajupesu ports, kuid jällegi tunub, et ajakirjanikul endal kõik sassis.
    https://www.err.ee/1133671/narva-toostusparki-kerkiv-paikesejaam-katab-3000-narva-pere-elektrivajaduse
    Kas ERR-il ei oleks kohustuslik otseseid valesid artiklis ümberlükata?


    PS: Artikli pealkiri võiks olla "Narva tööstusparki kerkiv päikesejaam katab 3000 elektrijaamade seiskamise tõttu töötuks jäänud pere elektrivajaduse ainult siis kui päike on zeniidis, aga kuna töötutel raha niikuinii ei ole siis pole ka probleeme"
  • mina olen loodushoiu poolt, kuid see, mis toimub selle sildi all Euroopa Liidus, on talumatu. Loodushoid on see kui elektrijaamade korstnatele pannakse efektiivsed filtrid. Loodushoid on see kui rohestatakse endised kaevandusalad. Loodushoid on see kui ei solgita Eesti põhjavett ja et Kunda puud ja põõsad pole enam helehalli värvi

    Tuulikute ja päikesepaneelide kinnimaksmine ei ole loodushoid. Ühe energialiigi surnukstrahvimine ja teise poputamine selle arvelt ei ole loodushoid .

    Ja see ei saa niikuinii väga kaua jätkuda kuna muu maailm taolise hullumeelse oma majanduse seppukuga kaasa ei lähe . Muu maailm püüab kahjustada võõrast majandust ja oma majandust ja elanike heaolu kosutada ning soodustada.
  • jaans
    Offf
    Odott, kuda see põlevkivile peale maksmine välja näeb? Ma saan nagu aru, et valitsus võtab EE-st kühvliga divikat (varjatud maksustamine?). Kust kohast peale maksmine siis tuleb? Meie taskust?


    Kuigi energia tootmine ja võrguteenus löödi aastaid tagasi lahku, laekub võrguteenuse tulu EE-le. Nende aastaaruandes on ilusad pildid ringi jooksvatest lastest jms, aga palju tulu tõi põlevkivienergia, palju taastuvenergia ja palju võrguteenus, esimese hetkega silma ei hakanud.

    https://www.energia.ee/-/doc/8644186/ettevottest/aastaaruanne/pdf/EE_AA_2019.pdf
    lk 68
    Elektrilevi detailseid tulemusi näed nende endi aastaaruandes.



  • havoc
    Järjekordne ajupesu ports, kuid jällegi tunub, et ajakirjanikul endal kõik sassis.
    https://www.err.ee/1133671/narva-toostusparki-kerkiv-paikesejaam-katab-3000-narva-pere-elektrivajaduse
    Kas ERR-il ei oleks kohustuslik otseseid valesid artiklis ümberlükata?


    PS: Artikli pealkiri võiks olla "Narva tööstusparki kerkiv päikesejaam katab 3000 elektrijaamade seiskamise tõttu töötuks jäänud pere elektrivajaduse ainult siis kui päike on zeniidis, aga kuna töötutel raha niikuinii ei ole siis pole ka probleeme"


    Eesti leibkond tarbib keskmiselt 3,5MWh elektrienergiat aastas. Kui narvalased midagi väga erilist pole, tarbivad 3000 Narva peret 10GWh aastas. Kui päike püsiks kogu aeg zeniidis, toodaks 7MW jaam 60GWh elektrit aastas.
  • jaans
    havoc
    Järjekordne ajupesu ports, kuid jällegi tunub, et ajakirjanikul endal kõik sassis.
    https://www.err.ee/1133671/narva-toostusparki-kerkiv-paikesejaam-katab-3000-narva-pere-elektrivajaduse
    Kas ERR-il ei oleks kohustuslik otseseid valesid artiklis ümberlükata?


    PS: Artikli pealkiri võiks olla "Narva tööstusparki kerkiv päikesejaam katab 3000 elektrijaamade seiskamise tõttu töötuks jäänud pere elektrivajaduse ainult siis kui päike on zeniidis, aga kuna töötutel raha niikuinii ei ole siis pole ka probleeme"


    Eesti leibkond tarbib keskmiselt 3,5MWh elektrienergiat aastas. Kui narvalased midagi väga erilist pole, tarbivad 3000 Narva peret 10GWh aastas. Kui päike püsiks kogu aeg zeniidis, toodaks 7MW jaam 60GWh elektrit aastas.


    Eks siis keskmiselt nendel elekter olemas...
  • Võrgud ja ülekandevõimsused on asja võti.
    Päeval ja tuulega tuleb oluline osa sealt, kus on ja (ülejääk) kantakse mujale. Öösel ja vaikse ilmaga toidavad ühist võrku hüdro- ja tuumajaamad suures pildis. Kõigil ei saa ega pea kõike liike olema.
    Päikese- ja tuulejaamade võimsust saab sel juhul kõvasti lisada.
  • havoc
    jaans
    havoc
    Järjekordne ajupesu ports, kuid jällegi tunub, et ajakirjanikul endal kõik sassis.
    https://www.err.ee/1133671/narva-toostusparki-kerkiv-paikesejaam-katab-3000-narva-pere-elektrivajaduse
    Kas ERR-il ei oleks kohustuslik otseseid valesid artiklis ümberlükata?


    PS: Artikli pealkiri võiks olla "Narva tööstusparki kerkiv päikesejaam katab 3000 elektrijaamade seiskamise tõttu töötuks jäänud pere elektrivajaduse ainult siis kui päike on zeniidis, aga kuna töötutel raha niikuinii ei ole siis pole ka probleeme"


    Eesti leibkond tarbib keskmiselt 3,5MWh elektrienergiat aastas. Kui narvalased midagi väga erilist pole, tarbivad 3000 Narva peret 10GWh aastas. Kui päike püsiks kogu aeg zeniidis, toodaks 7MW jaam 60GWh elektrit aastas.


    Eks siis keskmiselt nendel elekter olemas...

    See mees võiks gloobuse osta:
    Ta töötab ikkagi ka valguse pealt ja Eesti ei ole selles mõttes halvema koha peal kui Saksamaa.
  • Tal on õigus, Wikipeediast:

    Eestis jõuab aastas maapinnale ühe ruutmeetri kohta ~3500 MJ päikeseenergiat, mis vastab 969,2 kWh/m2. Vahelduvad aastaajad toovad sisse aga väga suure varieeruvuse, mistõttu toodavad 90% aasta kogutoodangust päikesepaneelid märtsi ja oktoobri vahel. Talvekuudel on tootlikkus väike.
    Kuigi Eesti asub suurel laiuskraadil ning päikesekiirguse hulk pole võrdlemisi suur, tasub siin päikeseenergiat siiski toota. Arvutuste kohaselt on päikesepaneelide tootlikkus sama suur kui Saksamaal, mis on Euroopas päikeseenergia tootmises esirinnas. Vaatamata sellele, et Eesti saab vähem energiat Päikeselt kui Saksamaa, tõstab keskmisest madalam õhutemperatuur päikesepaneelide efektiivsust, mis võrdsustab Eesti ja Saksamaa tootlikkuse
    . [8]
    Samas tuleb möönda, et pilvkatte mõju pole siin vist arvestatud.
  • raulir
    havoc
    jaans
    havoc
    Järjekordne ajupesu ports, kuid jällegi tunub, et ajakirjanikul endal kõik sassis.
    https://www.err.ee/1133671/narva-toostusparki-kerkiv-paikesejaam-katab-3000-narva-pere-elektrivajaduse
    Kas ERR-il ei oleks kohustuslik otseseid valesid artiklis ümberlükata?


    PS: Artikli pealkiri võiks olla "Narva tööstusparki kerkiv päikesejaam katab 3000 elektrijaamade seiskamise tõttu töötuks jäänud pere elektrivajaduse ainult siis kui päike on zeniidis, aga kuna töötutel raha niikuinii ei ole siis pole ka probleeme"


    Eesti leibkond tarbib keskmiselt 3,5MWh elektrienergiat aastas. Kui narvalased midagi väga erilist pole, tarbivad 3000 Narva peret 10GWh aastas. Kui päike püsiks kogu aeg zeniidis, toodaks 7MW jaam 60GWh elektrit aastas.


    Eks siis keskmiselt nendel elekter olemas...

    See mees võiks gloobuse osta:
    Ta töötab ikkagi ka valguse pealt ja Eesti ei ole selles mõttes halvema koha peal kui Saksamaa.


    Päikesepaneelide kasutegur ja efektiivsus on külmade ilmade korral suurem, mis praktikas sisuliselt tasakaalustab laiuskraadi erinevuse.

    Saksamaa keskpaigas on 1kW päikesepaneelide tootlikkus aastas ca 910 kWh. Saaremaal toodab näiteks 1kW süsteem võrku 910 kWh ning Lõuna-Eestis, kus ilm aasta lõikes pilvisem kuskil 880 kWh aastas.
  • Üldiselt on päikesepaneelide tootlikkus/temperatuur puhul püütud minna seda teed, et nende aastane tootlikkus oleks rikkamates riikides (USA, EU, Jaapan) maksimaalne. Ehk millalgi hakatakse Aafrika-India-Austraalia jaoks eraldi kõrgematemperatuurilisi paneele tootma.
    EU päikesepaneelide sobivuse kaart: https://www.researchgate.net/figure/Regional-distribution-of-the-average-suitability-levels-for-the-installation-of_fig2_283276092
  • Ehk siis talvel, kell 4 päeval, kui õues on -10C, päike juba loojas ja madalad pilved taevas toodab päikesepaneel Eestis sama palju kui samal ajal Baierimaal?

    Suve osas ma ei kahtlegi - põhjapoolusel on kesksuvel päikeseenergia ööpäevane hulk ca 1,5x suurem kui ekvaatoril.

    Üldiselt ma olen hakanud arvama, et vesinikul on reaalne võimalus lähiajal sisepõlemismootorid asendada. Akuautod jäävad üldkasutuses esialgu pigem tupikteeks.
  • pitsat2
    Võrgud ja ülekandevõimsused on asja võti.
    Päeval ja tuulega tuleb oluline osa sealt, kus on ja (ülejääk) kantakse mujale. Öösel ja vaikse ilmaga toidavad ühist võrku hüdro- ja tuumajaamad suures pildis.

    Tuumajaama toodetava elektri omahinnas on "kütuse" osa alla 10%. Väiksemal võimsusel töötamise kulude kokkuhoid on minimaalne. Sisuliselt suureneb ainult "Öösel ja vaikse ilmaga" toodetava elektri omahind.

  • aga kust sa seda vesinikku saad ? Maagaasist saab kõige kergemini teha, kuid kõrvalproduktiks CO2 ja CO.

    Veest saaks teha, kuid tohutu energia tuleb protsessi sisse panna,kasutegur jääb viletsaks. Kuskil Euroopas pole näha , et elektrienergiat väga palju üle jääks, et sellega vesinikku toota, pigem tuleb isegi praeguse tarbimise puhul aina puudu ja peab seda väljastpoolt EU piire sisse ostma

    Ukraine in January-February 2020 increased its electricity exports by 33.7% or 362.5 million kWh year-over-year, to 1.438 billion kWh, the Energy and Environmental Protection Ministry of Ukraine has told Interfax-Ukraine. Electricity supplies from the Burshtyn TPP energy island to Hungary, Slovakia, and Romania rose by 56.6%, to 1.049 billion kWh.
    Exports to Poland grew by 17.6%, to 299.9 million kWh.


    ka Eesti ostab sisse osaliselt Vene "räpast " elektrit, mille tootmise kohta EU karmid keskkonnanõuded ei kehtinud

  • Alustame tuumaenergiast. Tuumaenergia on sobilik turgudel, kus on vajadus suure koguse baasenergia järele. Tuumaenergia on seotud suure kapitalikulu ja püsikuludega, muutuvkulude osakaal on väiksem, seega kasumisse jõudmiseks on vaja stabiilset suures koguses baaskoormust. Tuumajaamade miinus on, energiatootmine on vähepaindlik, kui turul on ülejääk, siis tuumajaamade energiatoodangu piiramine on keeruline. Euroopas on tavaline, et kuna tuumajaamade lühiajaline seiskamine ei ole mõeldav ja on kulukas, siis makstakse turul peale oma energiatoodangust lahti saada. Sellest ka negatiivne turuhind teatud perioodidel.

    Gaasijaamade pluss on vähesed kapitali- ja püsikulud, aga väga suur miinus on suur muutuvkulude komponent. Energiatootmine on küll paindlik, aga kuna iga järgneva ühiku elektrienergia tootmiseks on vaja osta teatud ühikud lisa gaasi, siis on suure koguse energia tootmiseks gaasijaamad kallis lahendus. Gaasijaamad on sobilikud tipukoormuse "peaker" jaamadeks, kui on vaja tipukoormust täita, baaskoormuse täitmiseks on need kulukad.

    Söejaamade puhul on mõlemad komponendid suured, nii kapitali- ja püsikulude komponent, kui muutuvkulude komponent. Kuna iga järgmise ühiku energiakoguse/õliliitri tootmise jaoks on vaja osta järgmine ühik sütt või põlevkivi, siis tänaste turuhindade juures ei kata turuhind isegi mitte muutuvkulusid, rääkimata siin kapitali-, keskonna- või püsikuludest. Sellest ka põlevkivikatelde seiskamine madala nõudlusega perioodidel, samas kui gaasijaamade seiskamisel on võimalik rahalist säästu, siis söejaamadel püsikulude komponent jääb, seiskamine küll vähendab kahjumi numbrit, aga suurtelt püsikuludelt jookseb kahjum edasi.

    Nüüd, kus turgudele lisandub aina suuremas koguses tuule- ja päikeseenergiat, millel on kapitali- ja püsikulude komponent suhteliselt väike ja muutuvkulud praktiliselt puuduvad, siis soodsate ilmastikuolude korral põlevkivi ei konkureeri suurte püsi- ja muutuvkulude tõttu energiatootmisel ühegi energialiigiga. Vaadates detailplaneeringuid, siis on ainuüksi Eestis lisandumas järgnevatel aastatel suures koguses tuuleenergiat, saab olema tavapärane, et suurema osa ajast põlevkivikatlad seisavad.

    Mis siis oleks lahendus? Keelata kõik muud energialiigid ja energiaturg kinni keerata? Tõenäolisem on, maksame põlevkivienergeetikale jätkuvalt peale, kuna paberil pole joonealust ei ole võimalik mingisuguse valemiga plussi saada, siis taome rusikaga vastu rinda ja räägime imelisi jutte Ida-Virumaa sotsiaalsest kasust ja õitsengust, taustal pildid nutuste nägudega kaevuritest ja murelikest poliitikutest.
  • siimos

    Tuumajaamade miinus on, energiatootmine on vähepaindlik, kui turul on ülejääk, siis tuumajaamade energiatoodangu piiramine on keeruline.


    Ma ei ole küll tuumaenergeetik, aga seda võiks keegi teadjam kommeneteerida, tundub ulmeline, et generaatorit ei ole võimalik turbiinist lahti ühendada või et auru pole võimalik turbiinidest kõrvale juhtida mingi paypassi kaudu.

  • raulir
    Ehk siis talvel, kell 4 päeval, kui õues on -10C, päike juba loojas ja madalad pilved taevas toodab päikesepaneel Eestis sama palju kui samal ajal Baierimaal?

    Suve osas ma ei kahtlegi - põhjapoolusel on kesksuvel päikeseenergia ööpäevane hulk ca 1,5x suurem kui ekvaatoril.

    Üldiselt ma olen hakanud arvama, et vesinikul on reaalne võimalus lähiajal sisepõlemismootorid asendada. Akuautod jäävad üldkasutuses esialgu pigem tupikteeks.


    Tuttaval on paneelid katusel, küsisin, kas ei ole väsinud talvel lund puhastamas, vastas, et enam ei ole, sest asjal puudub mõte - novembrist aprillini tootmine nullilähedane, s.t temperatuur olulist rolli ei mängi.
  • pitsat2
    Tal on õigus, Wikipeediast:

    Eestis jõuab aastas maapinnale ühe ruutmeetri kohta ~3500 MJ päikeseenergiat, mis vastab 969,2 kWh/m2. Vahelduvad aastaajad toovad sisse aga väga suure varieeruvuse, mistõttu toodavad 90% aasta kogutoodangust päikesepaneelid märtsi ja oktoobri vahel. Talvekuudel on tootlikkus väike.
    Kuigi Eesti asub suurel laiuskraadil ning päikesekiirguse hulk pole võrdlemisi suur, tasub siin päikeseenergiat siiski toota. Arvutuste kohaselt on päikesepaneelide tootlikkus sama suur kui Saksamaal, mis on Euroopas päikeseenergia tootmises esirinnas. Vaatamata sellele, et Eesti saab vähem energiat Päikeselt kui Saksamaa, tõstab keskmisest madalam õhutemperatuur päikesepaneelide efektiivsust, mis võrdsustab Eesti ja Saksamaa tootlikkuse
    . [8]
    Samas tuleb möönda, et pilvkatte mõju pole siin vist arvestatud.


    Sellisest funktsioonist nagu koosinus oled kuulnud?
  • marker
    pitsat2
    Võrgud ja ülekandevõimsused on asja võti.
    Päeval ja tuulega tuleb oluline osa sealt, kus on ja (ülejääk) kantakse mujale. Öösel ja vaikse ilmaga toidavad ühist võrku hüdro- ja tuumajaamad suures pildis.

    Tuumajaama toodetava elektri omahinnas on "kütuse" osa alla 10%. Väiksemal võimsusel töötamise kulude kokkuhoid on minimaalne. Sisuliselt suureneb ainult "Öösel ja vaikse ilmaga" toodetava elektri omahind.



    Võrdle öiseid ja päevaseid koormusi ja hindu täna.
  • Jate
    siimos

    Tuumajaamade miinus on, energiatootmine on vähepaindlik, kui turul on ülejääk, siis tuumajaamade energiatoodangu piiramine on keeruline.


    Ma ei ole küll tuumaenergeetik, aga seda võiks keegi teadjam kommeneteerida, tundub ulmeline, et generaatorit ei ole võimalik turbiinist lahti ühendada või et auru pole võimalik turbiinidest kõrvale juhtida mingi paypassi kaudu.



    Ohutuse värk. Regulatsioonid keelavad reaktoritel töötama muutuvatel parameetritel, kuna tuumareaktori parameetrid sõltuvad otsesetl ka auru/vee parameetritelt.
    Teoreeritiselt võib jah panna rohkem gradiire või aru õhku lasta, kuid ju ei ole asjad seda väärt, sest keegi maailmas pole nii teinud.
  • stagna
    aga kust sa seda vesinikku saad ? Maagaasist saab kõige kergemini teha, kuid kõrvalproduktiks CO2 ja CO.

    Veest saaks teha, kuid tohutu energia tuleb protsessi sisse panna,kasutegur jääb viletsaks. Kuskil Euroopas pole näha , et elektrienergiat väga palju üle jääks, et sellega vesinikku toota, pigem tuleb isegi praeguse tarbimise puhul aina puudu ja peab seda väljastpoolt EU piire sisse ostma

    Ukraine in January-February 2020 increased its electricity exports by 33.7% or 362.5 million kWh year-over-year, to 1.438 billion kWh, the Energy and Environmental Protection Ministry of Ukraine has told Interfax-Ukraine. Electricity supplies from the Burshtyn TPP energy island to Hungary, Slovakia, and Romania rose by 56.6%, to 1.049 billion kWh.
    Exports to Poland grew by 17.6%, to 299.9 million kWh.


    ka Eesti ostab sisse osaliselt Vene "räpast " elektrit, mille tootmise kohta EU karmid keskkonnanõuded ei kehtinud



    Aga mida vene elektris räpast on? Keskmiselt on see kindlasti puhtam kui Eesti oma paar aastat tagasi, CO2 ekvivalendis kindlasti.

Teemade nimekirja