Kaja Kallase valitsus - head ja vead
Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse
-
"PeaLiK"
"k525"
Ma pooldan kirglikult võimalikult õhukest riiki ja pean tunnistama, et kommunistlik parteti, kes kutsub ennast Isamaaks, esineb sinimustvalge lipu all ja arvab, et on sealjuures parempoolne, on mulle nagu rätik härjale.
Jah, me kõik juba teame, et kui tekstis esinevad järjest tähed Helir-Val..., siis umbes sellest kohast edasi lööb sul silme eest pimedaks, sa kuuled sa vaid kõrvus lakke hüpanud vererõhust tulenevat kohinat ja edasi on ainult piip-piip-piip. Eesti Energia vaiketarbijate hinnastamisele kulupõhisuse nõude seadmine = eraettevõtluse riigistamine??? ...nojah. Pensionireformiga kaotatud riikliku kindlustus-sunnimaisuse kaotamine pidi ikka päris traumeeriv kogemus olema.
Hetkel aga, tee mis tahad, on asjalood paraku niimoodi, et:
a) Isamaa on ainuke poliitiline jõud, kellel on mingigi konkreetne plaan esmatasandi teenuse saadavuse tagamiseks. Kas nüüd perfektne plaan, aga vähemalt plaan. Eks detaile annab veel kohendada.
b) Isamaa poolt avalikuks diskussiooniks välja pakutud plaan on way parempoolsem, kui RE puusalt improviseeritud maksuraha lauskülv. Vaata, kus otsast tahad. Normatiivne moment siin on küll jah, aga see ei erine ühegi kvalitatiivse tunnuse poolest nendest normidest, mis mitmetele muudele esmatasandi teenustele juba ammuilma kehtestatud on.
Iga vähegi siseturule panustav ettevõtja või investor on tänu pensionireformist hoogu saanud tarbimis- ja investeerimisbuumile enda taskud väga viisakalt lihtsate inimeste rahaga ära vooderdanud. Puhtalt pensionit kasvatades poleks tõesti selliseid numbreid näinud. Peaksin Seedrile igati tänulik olema, aga ei tunne mingit võidurõõmu. Pigem on siiras hirm, kuidas kogu see eksperiment lõppeb. Pean pensionireformi endiselt taasiseseisvunud Eesti suurimaks fiskaalpoliitiliseks lolluseks ning võid ise mõistatada, kas pensioniraha ära tarbimine suurendab või vähendab hetkel nõudlust energia järele (ja tõstab nii kaudselt elektrihindu). Ca aasta tagasi rääkisid siin samas foorumis, kuidas Seedri juhtimisel inimesed iseseisvalt hakkavad enda raha investeerima ja pensionifondide tootluseid üle lööma. Loe siis, kuhu see raha päriselt läks.
Venemaal oli ka 1940 ainsa välisriigina konkreetne tegevusplaan Eesti rahva vabastamiseks vaba turumajanduse ikkest, aga minu esivanemad ei osanud ka tasuta rongipiletist lugu pidada. Mul on vist see tänamatus geenides :D -
"thargun"
Ma arvan täiesti siiralt, et ettevõtted ei ole piisavalt tegelenud oma kulude optimeerimisega, lihtsalt isikliku kogemuse põhjal
Kas Su oma ettevõte? -
Ühte asja on need järjestikused kriisid (covidi-kriis, energiakriis) selgelt näidanud: loota saab AINULT enda peale.
Jutt solidaarsusest ja väärtustest jääb kriisisituatsioonis ainult jutuks.
Hetkel on postkastis elektriarve suur ja kisa taevani. Sisuliseks põhjuseks on ju see, et plejaad "valitsejaid" on suutnud maha magada selle, et energiat eksportivast riiigist on saanud energiat importiv riik. Ja igasugunegi plaan puudub, mis nüüd teha. Pool elanikkonnast saadetakse valda toetust nuruma.
Aga see kõik on köki-möki. Varsti on meil punase viisnurgaga pommitajad pea kohal ning siis sellel hetkel on natuke hilja iseseisev kaitsevõime üles ehitada. Paar aastat on veel heal juhul sättimiseks aega. -
"thargun"
1.Palun leia 1 omavalitsus kes on nõus seda tuumajaama omale paigaldama
2.Karumõmm kohe tuleb räägib sulle miks see ei ole hea mõte
3.äkki on seotud punkt 4ga
4.Eee, kas meil ole piisavalt?
Tuumajaam sobiks Tartusse hästi Emajõe kaldale, linnapea võib otsustada kas vasak-või parem kallas. -
"thargun"
On meil mingit seadusandlust et tuumajaama majandada? Tuleb luua seadusandlus, järelvalve, leida inimesed, need välja õpetada (loota et tulevikus kõik noored tahavad õppida tuumafüüsikuks) jne
Ansipi valitsus oleks pidanud sellega alustama, siis oleks meil praegust mingi tuumajaama laadne asi koos, hetkel tampida Kajat selle eest, ei ole aus
Kas tuleb tuumajaam, tselluloositehas vmt. siis uuringud ja seadusandlus võiksid juba olemas olla. Aastaid tagasi isegi hakati tuumaspetsialiste koolitama... -
"Stealth"
"ziff"
Midagi veel samal teemal.
Kaja Kallas: Mulje, et elektriarved ulatuvad valdavalt sadadesse ja tuhandetesse, on petlik
P.S. Reikop küsis eilses Ringvaate saates et mida sina teeksid peaministri asemel, kui sa oleksid peaminister ning Janek Luts ütles vastuseks väga hea lause: "Õpiksin rääkima".
Populismis nõrk jah. Sellise väite järel on kommentaarium täis lumpeni väiteid, et Siim pani 10 miljonit pihta, mis tal viga. -
"thargun"
EKRE ei võida kunagi valimisi, õnneks on Eestis piisvalt tervet mõistust.
Tahab keegi kihla vedada? Paneks mingi konni või miskit vahele
Valimised võib võita, aga loodetavasti ei moodusta valitsust ja ei saa peaministrikohta. Aga eks ajaloost võib leida näiteid, kus see terve mõistus ära pöörab. -
"Vanaema"
Populismis nõrk jah. Sellise väite järel on kommentaarium täis lumpeni väiteid, et Siim pani 10 miljonit pihta, mis tal viga.
Ta ise rääkis, et "ma ei tea kuidas enamik elab, issi tagus mul kõik kinni".
Vaatasin ja kujutasin endale ette näiteks Boris Johnsonit seda rääkimas... Või siis Macroni ... Või Merkelit ...
Normaalses riigis oleks selline jutt 100% poliitiline enesetapp! Ükskõik, kes tegelikult poliitiku elamise kinni taob või tagus, aga avalikult ei tohi sellise kommentaariga esineda. -
"raulir"
"Vanaema"
Populismis nõrk jah. Sellise väite järel on kommentaarium täis lumpeni väiteid, et Siim pani 10 miljonit pihta, mis tal viga.
Ta ise rääkis, et "ma ei tea kuidas enamik elab, issi tagus mul kõik kinni".
Vaatasin ja kujutasin endale ette näiteks Boris Johnsonit seda rääkimas... Või siis Macroni ... Või Merkelit ...
Normaalses riigis oleks selline jutt 100% poliitiline enesetapp! Ükskõik, kes tegelikult poliitiku elamise kinni taob või tagus, aga avalikult ei tohi sellise kommentaariga esineda.
Seda ma räägingi, et populismis nõrk. Poliitikud söövad päris inimese pärast seda ära. -
"Vanaema"
"raulir"
"Vanaema"
Populismis nõrk jah. Sellise väite järel on kommentaarium täis lumpeni väiteid, et Siim pani 10 miljonit pihta, mis tal viga.
Ta ise rääkis, et "ma ei tea kuidas enamik elab, issi tagus mul kõik kinni".
Vaatasin ja kujutasin endale ette näiteks Boris Johnsonit seda rääkimas... Või siis Macroni ... Või Merkelit ...
Normaalses riigis oleks selline jutt 100% poliitiline enesetapp! Ükskõik, kes tegelikult poliitiku elamise kinni taob või tagus, aga avalikult ei tohi sellise kommentaariga esineda.
Seda ma räägingi, et populismis nõrk. Poliitikud söövad päris inimese pärast seda ära.
See ei ole populism. See näitab, kas inimene suudab ennast teise olukorda panna või mitte.
Kui ei suuda, siis ei sobi ka poliitikasse. -
Kuskil oli eespool kriitikat, et miks viimane pakkuja määrab hinna. Meenutuseks veidi (lihtsustatud) majandusteooriat, nii ongi, et viimane pakkuja määrab hinna, need, kes olid valmis ka madalama hinnaga müüma küsivad ka sama hinda.
-
"Vanaema"
Kuskil oli eespool kriitikat, et miks viimane pakkuja määrab hinna. Meenutuseks veidi (lihtsustatud) majandusteooriat, nii ongi, et viimane pakkuja määrab hinna, need, kes olid valmis ka madalama hinnaga müüma küsivad ka sama hinda.
Kahjuks see ei kehti Eesti energiaturu puhul.
1. Eesti energiaturul pole vaba turgu.
2. Sellest tulenevalt ongi olukord, kus "turumajanduse" kasu mingis sektoris tekitab suuremat kahju teistele sektoritele. -
"k525"
Küsimus ei ole rohepöördes. Ülikiire hinnatõus on paratamatus, mis tuleneb peamiselt nõudluse kasvust. CO2 kvoodimajandus on toiminud pikalt ja ei ole seni tarbijatelt jalgu alt ära tõmmanud - kogu juurpõhjus on nõudluse kasv, mida suruvad avaliku sektori kulutused ja lõtv monetaarpoliitika.
Issand, sa näed ja sa ei mürista. Kui totaalne pakkumisepoolne majanduspoliitiline kobarkäkk üritada spinnida nõudluse kasvuks, siis tõesti saabki ainult tulla järeldustele a la Jürgen Ligi või Meelis Atonen 2022.
Päris maailmas on elektrienergia nõudlus nii Eestis kui kogu Euroopas sel sajandil sisuliselt muutumatu. Eelmisel aastal tõid koroonaseisakud nõudluse tavaliselt tasemelt veidi alla ja 2021 tõusis see lihtsalt pandeemiaeelsele mahule tagasi.
Eesti
https://elering.ee/elektri-tarbimine-ja-tootmine
Euroopa
https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/images/0/0d/Consumption_of_electricity_by_sector%2C_EU%2C_2000-2019_%28GWh%29_F3_update.png
Probleemi juurpõhjuseks on jätkuvalt lippude lehvides rohepöördesse tormamine ilma, et oleks olemas piisavalt juhitavad ja garanteeritud taastuvenergia tootmise tehnoloogiad. Täna faktiliselt neid ei ole. Sellest pisiasjast täiesti teadlik olles hoopis vajutatakse rohepöördele tempot juurde.
Kogu aur ja investeeringud on läinud sellise tootmisvõimsuste installerimisele, mis lihtsalt ei tooda ajal, mil meie piirkonnas energiat kõige rohkem vaja oleks. Täna me oskaksime tuulest ja päikesest ehk piisavalt energiat saada, kui võimsused nii umbes 20 korda üle dimensioneerida. Kas see on realistlik ja konkurentsivõimeline? Ei ole. Hüdroenergiaks meil sisuliselt võimalust ei ole ja muud olemasolevad taastuvad tehnoloogiad on tilulilu. Piisavaid salvestustehnoloogiaid samuti täna ei ole.
Paneme siia juurde Saksamaa tuumajaamade sulgemise ning päris mitme valitsuse totaalse tegematajätmise. No meil peaks ju olema ammu juba vägagi läbikaalutletud strateegiad ja plaanid, kuidas Eestis piisav konkurentsivõimelise hinnaga elektrivarustus tagada, eks. Paraku alles räägitakse tuumatehnoloogia teemaliste arutelude planeerimisest ja esimeste meretuuleparkide planeerimisest... Millele õigupoolest on seni loodetud jääb sügavalt selgusetuks. Kuskohast on võetud see sinisilmne usk, et põhjamaadest saame iga kell kogu Baltikumi vajadustele piisavalt mõistliku hinnaga elektrit?
Täiendav kaabel Soome ja/või Rootsiga oleks samas endiselt abiks. Siin on väga õigesti osundatud, et odavamast tootmispiirkonnast sisenevate kaablite võimsus peaks ületama lõuna poole väljuvate liinide võimekuse meile endale vajaliku impordimahu võrra.
Kui teadvustada, et meie poolt makstavast elektri hinnast vähemalt poole moodustab sisuliselt otsene või kaudne laekumine riigieelarvesse (km, Co2 kvooditasu, taastuvenergia tasu, EE kasum), siis see "kompenseerimine on riigieelarvele liiga koormav" ja "tegu oleks sotsimisega" jutt omandab pisut ootamatult sülle kukkunud täiendava maksutulu (ja tarbijale ootamatult kasvanud maksukulu) varjundi, millega meile soovitakse enne järgmisi RK valimisi suuremeelselt kosja tulla. -
"thargun"
Nah, mind ei tule keegi üle parda viskama, sest ma teen oma tööd 100% ja ma ma tean mida ma teen, ehk hetke tööturgu arvestades, ma olen asendamatu, hmm.. peaks palka juurde küsima :)
Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust. -
"Vanaema"
"Stealth"
"ziff"
Midagi veel samal teemal.
Kaja Kallas: Mulje, et elektriarved ulatuvad valdavalt sadadesse ja tuhandetesse, on petlik
P.S. Reikop küsis eilses Ringvaate saates et mida sina teeksid peaministri asemel, kui sa oleksid peaminister ning Janek Luts ütles vastuseks väga hea lause: "Õpiksin rääkima".
Populismis nõrk jah. Sellise väite järel on kommentaarium täis lumpeni väiteid, et Siim pani 10 miljonit pihta, mis tal viga.
Ei pannud muidugi, ta sai sealt ainult osa. -
"Casual"
"k525"
Küsimus ei ole rohepöördes. Ülikiire hinnatõus on paratamatus, mis tuleneb peamiselt nõudluse kasvust. CO2 kvoodimajandus on toiminud pikalt ja ei ole seni tarbijatelt jalgu alt ära tõmmanud - kogu juurpõhjus on nõudluse kasv, mida suruvad avaliku sektori kulutused ja lõtv monetaarpoliitika.
Issand, sa näed ja sa ei mürista. Kui totaalne pakkumisepoolne majanduspoliitiline kobarkäkk üritada spinnida nõudluse kasvuks, siis tõesti saabki ainult tulla järeldustele a la Jürgen Ligi või Meelis Atonen 2022.
Päris maailmas on elektrienergia nõudlus nii Eestis kui kogu Euroopas sel sajandil sisuliselt muutumatu. Eelmisel aastal tõid koroonaseisakud nõudluse tavaliselt tasemelt veidi alla ja 2021 tõusis see lihtsalt pandeemiaeelsele mahule tagasi.
Eesti
https://elering.ee/elektri-tarbimine-ja-tootmine
Euroopa
https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/images/0/0d/Consumption_of_electricity_by_sector%2C_EU%2C_2000-2019_%28GWh%29_F3_update.png
Probleemi juurpõhjuseks on jätkuvalt lippude lehvides rohepöördesse tormamine ilma, et oleks olemas piisavalt juhitavad ja garanteeritud taastuvenergia tootmise tehnoloogiad. Täna faktiliselt neid ei ole. Sellest pisiasjast täiesti teadlik olles hoopis vajutatakse rohepöördele tempot juurde.
Kogu aur ja investeeringud on läinud sellise tootmisvõimsuste installerimisele, mis lihtsalt ei tooda ajal, mil meie piirkonnas energiat kõige rohkem vaja oleks. Täna me oskaksime tuulest ja päikesest ehk piisavalt energiat saada, kui võimsused nii umbes 20 korda üle dimensioneerida. Kas see on realistlik ja konkurentsivõimeline? Ei ole. Hüdroenergiaks meil sisuliselt võimalust ei ole ja muud olemasolevad taastuvad tehnoloogiad on tilulilu. Piisavaid salvestustehnoloogiaid samuti täna ei ole.
Paneme siia juurde Saksamaa tuumajaamade sulgemise ning päris mitme valitsuse totaalse tegematajätmise. No meil peaks ju olema ammu juba vägagi läbikaalutletud strateegiad ja plaanid, kuidas Eestis piisav konkurentsivõimelise hinnaga elektrivarustus tagada, eks. Paraku alles räägitakse tuumatehnoloogia teemaliste arutelude planeerimisest ja esimeste meretuuleparkide planeerimisest... Millele õigupoolest on seni loodetud jääb sügavalt selgusetuks. Kuskohast on võetud see sinisilmne usk, et põhjamaadest saame iga kell kogu Baltikumi vajadustele piisavalt mõistliku hinnaga elektrit?
Täiendav kaabel Soome ja/või Rootsiga oleks samas endiselt abiks. Siin on väga õigesti osundatud, et odavamast tootmispiirkonnast sisenevate kaablite võimsus peaks ületama lõuna poole väljuvate liinide võimekuse meile endale vajaliku impordimahu võrra.
Kui teadvustada, et meie poolt makstavast elektri hinnast vähemalt poole moodustab sisuliselt otsene või kaudne laekumine riigieelarvesse (km, Co2 kvooditasu, taastuvenergia tasu, EE kasum), siis see "kompenseerimine on riigieelarvele liiga koormav" ja "tegu oleks sotsimisega" jutt omandab pisut ootamatult sülle kukkunud täiendava maksutulu (ja tarbijale ootamatult kasvanud maksukulu) varjundi, millega meile soovitakse enne järgmisi RK valimisi suuremeelselt kosja tulla.
Aitäh Casual asjaliku kommentaari eest. -
"Casual"
"k525"
Küsimus ei ole rohepöördes. Ülikiire hinnatõus on paratamatus, mis tuleneb peamiselt nõudluse kasvust. CO2 kvoodimajandus on toiminud pikalt ja ei ole seni tarbijatelt jalgu alt ära tõmmanud - kogu juurpõhjus on nõudluse kasv, mida suruvad avaliku sektori kulutused ja lõtv monetaarpoliitika.
Issand, sa näed ja sa ei mürista. Kui totaalne pakkumisepoolne majanduspoliitiline kobarkäkk üritada spinnida nõudluse kasvuks, siis tõesti saabki ainult tulla järeldustele a la Jürgen Ligi või Meelis Atonen 2022.
Päris maailmas on elektrienergia nõudlus nii Eestis kui kogu Euroopas sel sajandil sisuliselt muutumatu. Eelmisel aastal tõid koroonaseisakud nõudluse tavaliselt tasemelt veidi alla ja 2021 tõusis see lihtsalt pandeemiaeelsele mahule tagasi.
Eesti
https://elering.ee/elektri-tarbimine-ja-tootmine
Euroopa
https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/images/0/0d/Consumption_of_electricity_by_sector%2C_EU%2C_2000-2019_%28GWh%29_F3_update.png
Probleemi juurpõhjuseks on jätkuvalt lippude lehvides rohepöördesse tormamine ilma, et oleks olemas piisavalt juhitavad ja garanteeritud taastuvenergia tootmise tehnoloogiad. Täna faktiliselt neid ei ole. Sellest pisiasjast täiesti teadlik olles hoopis vajutatakse rohepöördele tempot juurde.
Kogu aur ja investeeringud on läinud sellise tootmisvõimsuste installerimisele, mis lihtsalt ei tooda ajal, mil meie piirkonnas energiat kõige rohkem vaja oleks. Täna me oskaksime tuulest ja päikesest ehk piisavalt energiat saada, kui võimsused nii umbes 20 korda üle dimensioneerida. Kas see on realistlik ja konkurentsivõimeline? Ei ole. Hüdroenergiaks meil sisuliselt võimalust ei ole ja muud olemasolevad taastuvad tehnoloogiad on tilulilu. Piisavaid salvestustehnoloogiaid samuti täna ei ole.
Paneme siia juurde Saksamaa tuumajaamade sulgemise ning päris mitme valitsuse totaalse tegematajätmise. No meil peaks ju olema ammu juba vägagi läbikaalutletud strateegiad ja plaanid, kuidas Eestis piisav konkurentsivõimelise hinnaga elektrivarustus tagada, eks. Paraku alles räägitakse tuumatehnoloogia teemaliste arutelude planeerimisest ja esimeste meretuuleparkide planeerimisest... Millele õigupoolest on seni loodetud jääb sügavalt selgusetuks. Kuskohast on võetud see sinisilmne usk, et põhjamaadest saame iga kell kogu Baltikumi vajadustele piisavalt mõistliku hinnaga elektrit?
Täiendav kaabel Soome ja/või Rootsiga oleks samas endiselt abiks. Siin on väga õigesti osundatud, et odavamast tootmispiirkonnast sisenevate kaablite võimsus peaks ületama lõuna poole väljuvate liinide võimekuse meile endale vajaliku impordimahu võrra.
Kui teadvustada, et meie poolt makstavast elektri hinnast vähemalt poole moodustab sisuliselt otsene või kaudne laekumine riigieelarvesse (km, Co2 kvooditasu, taastuvenergia tasu, EE kasum), siis see "kompenseerimine on riigieelarvele liiga koormav" ja "tegu oleks sotsimisega" jutt omandab pisut ootamatult sülle kukkunud täiendava maksutulu (ja tarbijale ootamatult kasvanud maksukulu) varjundi, millega meile soovitakse enne järgmisi RK valimisi suuremeelselt kosja tulla.
Aitäh Casual asjaliku kommentaari eest. -
"Casual"
Probleemi juurpõhjuseks on jätkuvalt lippude lehvides rohepöördesse tormamine ilma, et oleks olemas piisavalt juhitavad ja garanteeritud taastuvenergia tootmise tehnoloogiad. Täna faktiliselt neid ei ole. Sellest pisiasjast täiesti teadlik olles hoopis vajutatakse rohepöördele tempot juurde.
Kogu aur ja investeeringud on läinud sellise tootmisvõimsuste installerimisele, mis lihtsalt ei tooda ajal, mil meie piirkonnas energiat kõige rohkem vaja oleks. Täna me oskaksime tuulest ja päikesest ehk piisavalt energiat saada, kui võimsused nii umbes 20 korda üle dimensioneerida. Kas see on realistlik ja konkurentsivõimeline? Ei ole. Hüdroenergiaks meil sisuliselt võimalust ei ole ja muud olemasolevad taastuvad tehnoloogiad on tilulilu. Piisavaid salvestustehnoloogiaid samuti täna ei ole.
Paneme siia juurde Saksamaa tuumajaamade sulgemise ning päris mitme valitsuse totaalse tegematajätmise. No meil peaks ju olema ammu juba vägagi läbikaalutletud strateegiad ja plaanid, kuidas Eestis piisav konkurentsivõimelise hinnaga elektrivarustus tagada, eks. Paraku alles räägitakse tuumatehnoloogia teemaliste arutelude planeerimisest ja esimeste meretuuleparkide planeerimisest... Millele õigupoolest on seni loodetud jääb sügavalt selgusetuks. Kuskohast on võetud see sinisilmne usk, et põhjamaadest saame iga kell kogu Baltikumi vajadustele piisavalt mõistliku hinnaga elektrit?
Sellele küsimusele, nagu ka küsimusele, miks meil pole piisavalt energiatootmise võimsusi, peaks saama vastata peaminister. Tema käsutuses on nii vastava valdkonna ministeeriumid kui soovi korral muu analüütiline võimekus. Aus olles - seda küsimust on talle ka korduvalt esitatud ja vastuseks on mingit mäda suust välja aetud, samas küsimusele vastamata jättes. Ajakirjanik on aga naeratades sellega leppinud. -
"Casual"
Paneme siia juurde Saksamaa tuumajaamade sulgemise ning päris mitme valitsuse totaalse tegematajätmise. No meil peaks ju olema ammu juba vägagi läbikaalutletud strateegiad ja plaanid, kuidas Eestis piisav konkurentsivõimelise hinnaga elektrivarustus tagada, eks. Paraku alles räägitakse tuumatehnoloogia teemaliste arutelude planeerimisest ja esimeste meretuuleparkide planeerimisest... Millele õigupoolest on seni loodetud jääb sügavalt selgusetuks. Kuskohast on võetud see sinisilmne usk, et põhjamaadest saame iga kell kogu Baltikumi vajadustele piisavalt mõistliku hinnaga elektrit?
Ise küsin, DEportivo vastab... Ammendavalt."DEportivo"
"Velikij"
Kas keegi teab ka seda, MIKS me siis oleme jätnud ühiskonnana (räägime siiski valitsustest!) need võimalused kasutamata ja ainult räägime taastuvenergeetika arendamisest, kuid tegelikult (nagu ka ülevaltpoolt võib lugeda) lihtsalt vähendame tootmisvõimsusi?
Lihtne pakkumine oleks, et kui mingi erakond oleks nii 10 aastat tagasi hakkanud liiga kõvasti rääkima, et nüüd suuname kõik kvoodist saadu võimekuse suurendamisse, oleks see seltskond hakkanud flirtima künnisega kuna pole just seksikas teema. Kipub ikka nii olema, et Toompeal tegeletakse "seksikate" teemadega ning teema paneb paika ühiskond kollektiivselt. Oleks võinud rohkem aga ei mäleta väga 5-10 aasta taguseid teemaalgatusi ja ülessekutseid, et nüüd kohe oleks vaja asju teha. Laias laastus paneb teemad paika rahvas ise.
Demokraatia varjukülg? -
Ma hakkan mõtlema, et see tänane olukord tuleb rohepöördele päeva lõpuks kasuks selles mõttes, et hakatakse paremini aduma kogu selle protsessi keerukust ning mõistetakse, et küsimus kuidas? on palju olulisem kui loosungipõhised kas? ja eriti millal?. Pole oluline, kas jõuame kliimaneutraalsusse 10 aastat varem või hiljem, oluline on, et jõuame sinna ilma massiliste ühiskondlike vapustusteta (milles ebaõnnestumine võib omakorda tähendada, et me ei jõua sihtpunkti kunagi).
Loomulikult tuleb rohehungveipingide poolt selles osas kõva kisa, sest kuidas? küsimuses kaasarääkimiseks puudub neil igasugune kompetents ja selles tulenevalt ka võimalus sulli ning feimi voogude jagamisel osaleda. Teiseks hakkab hinnatõus neid "aktiviste" endid igapäevases elus p.rsest pigistama.
Poliitikud aga saavad lõpuks aru, et need kõvahäälsed tüübid ei esinda tegelikult mitte kedagi peale iseenda ja seega nende taga reaalseid hääli ei ole -> kogu kisast hoolimata võib nad rahumeeli pikale lainele saata. Kiidaks siinjuures Erki Savisaare ja Kristina Kallase viimaste päevade seisukohti. -
Kuna kellaaeg on viski jaoks veel tsiba varane, siis Keskerakonna, SDE ja EKRE programme ei vaadanud, aga nii Reformierakonna kui Isamaa puhul on energeetika kenasti nii 2015. kui 2019.a. valimiste programmis sees, viimase puhul veel üsna detailselt eraldi peatükina. Sisu on ka üldjoontes sama, põlevkivist teeme õli, elektriturg on hea, sõltumatus on hea, ühendused on vajalikud, Venemaast tuleb lahti ühenduda jne. See on jah rohkem valijatele peeglisse vaatamise koht, et miks iga kord mingid abielureferendumid jms viiendajärgulised purtsatused ning nendele reageerimine kõvasti rohkem eetriaega saavad.
-
"Velikij"
"Casual"
Paneme siia juurde Saksamaa tuumajaamade sulgemise ning päris mitme valitsuse totaalse tegematajätmise. No meil peaks ju olema ammu juba vägagi läbikaalutletud strateegiad ja plaanid, kuidas Eestis piisav konkurentsivõimelise hinnaga elektrivarustus tagada, eks. Paraku alles räägitakse tuumatehnoloogia teemaliste arutelude planeerimisest ja esimeste meretuuleparkide planeerimisest... Millele õigupoolest on seni loodetud jääb sügavalt selgusetuks. Kuskohast on võetud see sinisilmne usk, et põhjamaadest saame iga kell kogu Baltikumi vajadustele piisavalt mõistliku hinnaga elektrit?
Ise küsin, DEportivo vastab... Ammendavalt."DEportivo"
"Velikij"
Kas keegi teab ka seda, MIKS me siis oleme jätnud ühiskonnana (räägime siiski valitsustest!) need võimalused kasutamata ja ainult räägime taastuvenergeetika arendamisest, kuid tegelikult (nagu ka ülevaltpoolt võib lugeda) lihtsalt vähendame tootmisvõimsusi?
Lihtne pakkumine oleks, et kui mingi erakond oleks nii 10 aastat tagasi hakkanud liiga kõvasti rääkima, et nüüd suuname kõik kvoodist saadu võimekuse suurendamisse, oleks see seltskond hakkanud flirtima künnisega kuna pole just seksikas teema. Kipub ikka nii olema, et Toompeal tegeletakse "seksikate" teemadega ning teema paneb paika ühiskond kollektiivselt. Oleks võinud rohkem aga ei mäleta väga 5-10 aasta taguseid teemaalgatusi ja ülessekutseid, et nüüd kohe oleks vaja asju teha. Laias laastus paneb teemad paika rahvas ise.
Demokraatia varjukülg?
Kas just ainult demokraatia. Kasakhstan on minu mälu järgi küllaltki selline autokraatne piirkond nt ning ega seal tekkisid kerged võnked kui energiaallikate hinnad hakkasid tõusma.
Muuseas, mitte, et Eestis umbes 5-6 viimast valitsuskoosseisu poleks sellega mööda keppinud - st erinevatel aegadel on oma panuse pannud kõik Eestis tegutsevad poliitilised jõud aga mingi hulgal on siin ikka tegu ka inimeste endi valmisolekuga. Valitsused on küll maganud aga nende erinevatest koosseisudest tulenev erinev sõnum on siiski olnud, et energia hind kasvab tulevikus märkimisväärselt.
Ning ma ise olen võtnud küllaltki prohvetliku sündmusena ca aasta aega tagasi or sth Texases toimunud bardakk - Texase omad oma suures tarkuses olid end riiklikust võrgust lahti haakinud, lõdvendanud võrkudelt nõutud standardeid ja siis kui ilm läks perse seal, siis lendasid hinnad lakke kui vedas ning kui ei vedanud, siis olid lihtsalt elektrita. Seal teine teema oli ka see, et olid samasugused börsilepingud nagu Eestis ja vist ei tohiks üllatusena tulla, et hind kerkis lakke ja inimesed said 10k arveid.
Eestlased olid vähemalt võrgus ning hinnad lendasid ainult lakke ning Venetsueelat ei pidanud mängima aga see mis praegu toimub, selle eest hoiatati ning sarnane sündmus oli just juhtunud ka läänemaailmas.
Aga seda enam võiks praegu keskenduda kauakestvamatele lahendustele kui see, et külvame kõik rahaga üle ja siis 4 paragrahvi alapunktis 5 räägime, et mis me tulevikus teeme. Vastupidi peaks asi toimima. -
"Velikij"
"Casual"
Probleemi juurpõhjuseks on jätkuvalt lippude lehvides rohepöördesse tormamine ilma, et oleks olemas piisavalt juhitavad ja garanteeritud taastuvenergia tootmise tehnoloogiad. Täna faktiliselt neid ei ole. Sellest pisiasjast täiesti teadlik olles hoopis vajutatakse rohepöördele tempot juurde.
Kogu aur ja investeeringud on läinud sellise tootmisvõimsuste installerimisele, mis lihtsalt ei tooda ajal, mil meie piirkonnas energiat kõige rohkem vaja oleks. Täna me oskaksime tuulest ja päikesest ehk piisavalt energiat saada, kui võimsused nii umbes 20 korda üle dimensioneerida. Kas see on realistlik ja konkurentsivõimeline? Ei ole. Hüdroenergiaks meil sisuliselt võimalust ei ole ja muud olemasolevad taastuvad tehnoloogiad on tilulilu. Piisavaid salvestustehnoloogiaid samuti täna ei ole.
Paneme siia juurde Saksamaa tuumajaamade sulgemise ning päris mitme valitsuse totaalse tegematajätmise. No meil peaks ju olema ammu juba vägagi läbikaalutletud strateegiad ja plaanid, kuidas Eestis piisav konkurentsivõimelise hinnaga elektrivarustus tagada, eks. Paraku alles räägitakse tuumatehnoloogia teemaliste arutelude planeerimisest ja esimeste meretuuleparkide planeerimisest... Millele õigupoolest on seni loodetud jääb sügavalt selgusetuks. Kuskohast on võetud see sinisilmne usk, et põhjamaadest saame iga kell kogu Baltikumi vajadustele piisavalt mõistliku hinnaga elektrit?
Sellele küsimusele, nagu ka küsimusele, miks meil pole piisavalt energiatootmise võimsusi, peaks saama vastata peaminister. Tema käsutuses on nii vastava valdkonna ministeeriumid kui soovi korral muu analüütiline võimekus. Aus olles - seda küsimust on talle ka korduvalt esitatud ja vastuseks on mingit mäda suust välja aetud, samas küsimusele vastamata jättes. Ajakirjanik on aga naeratades sellega leppinud.
Eestis on energiatootmise võimsusi 2000MW. Lihtsalt nad kas ei saa tulla turule siis kui elektri hind on mõistlik 30-45MW/h, või nad ei taha tulla turule.
Lisaks peaks samamoodi tulema turule ka Läti ja Leedu süsinikurikkad energiatootjad. -
Ega kiiresti ei saagi muud teha kui töötada välja efektiivsed ja lihtsad kompenseerimismehhanismid kodutarbijale ja väikeettevõtteile. Enamus sellest hiigelrahast jääb ju Eestisse, mis arvete eest kokku korjatakse, maksud ja tasud jäävad kõik siia .
ka veel ühe jämeda kaabli üle Soome lahe saab teha suht kiiresti .
Kõik ülejäänu on udujutt, mille realiseerumiseks läheb palju aastaid . -
Ei saa ka öelda, et päris käed rüpes oleks istutud, näiteks majade energiatõhususe normide järkjärguline peale keeramine on ikka väga vana asi juba. Täpsete valemite ja rõhuasetuste üle saab küll vaielda, aga sõnum on väga selge olnud - ära ehita papist maja.
-
Stagna, kui gaasi hind on normaalsest hinnast 4...5 korda kallim, siis kõike seda üle normi minevat kallidust ei saa riik gaasist laekuvate makusedega kompenseerida. Sest kui gaas on 4...5 korda kallim, siis ega see raha ei laeku Eesti riigile, vaid laekub venemaa Gazpromile.
Sama kehtib ka elektri tootmise puhul - raha laekub elektritootjale. Näiteks kui elekter tuleb üle Soome lahe Eestisse, laekub raha Soome elektrimüüjale.
Riik saab ainult maksud, mis on väike osa sellest. -
"jesper"
Ei saa ka öelda, et päris käed rüpes oleks istutud, näiteks majade energiatõhususe normide järkjärguline peale keeramine on ikka väga vana asi juba. Täpsete valemite ja rõhuasetuste üle saab küll vaielda, aga sõnum on väga selge olnud - ära ehita papist maja.
Enamus inimesi elab majades mis on ehitatud kaugelt rohkem kui 35-40a tagasi. See oli ajajärk kus koolides olid radiaatorid tulikuumad, aga kuna aknaraamid olid kõverad ja lasid tuult läbi, siis olid aknalaudade peal toas väikesed lumememmed, mis kuidagi sulama ei hakanud. -
"sakuska"
Ma hakkan mõtlema, et see tänane olukord tuleb rohepöördele päeva lõpuks kasuks selles mõttes, et hakatakse paremini aduma kogu selle protsessi keerukust ning mõistetakse, et küsimus kuidas? on palju olulisem kui loosungipõhised kas? ja eriti millal?. Pole oluline, kas jõuame kliimaneutraalsusse 10 aastat varem või hiljem, oluline on, et jõuame sinna ilma massiliste ühiskondlike vapustusteta (milles ebaõnnestumine võib omakorda tähendada, et me ei jõua sihtpunkti kunagi).
Loomulikult tuleb rohehungveipingide poolt selles osas kõva kisa, sest kuidas? küsimuses kaasarääkimiseks puudub neil igasugune kompetents ja selles tulenevalt ka võimalus sulli ning feimi voogude jagamisel osaleda. Teiseks hakkab hinnatõus neid "aktiviste" endid igapäevases elus p.rsest pigistama.
Poliitikud aga saavad lõpuks aru, et need kõvahäälsed tüübid ei esinda tegelikult mitte kedagi peale iseenda ja seega nende taga reaalseid hääli ei ole -> kogu kisast hoolimata võib nad rahumeeli pikale lainele saata. Kiidaks siinjuures Erki Savisaare ja Kristina Kallase viimaste päevade seisukohti.
Ma arvan, et siin on sellist üleüldisemat teemat väga palju arutada. Ma sellega väga ei nõustu, et Millal on loll küsimus - igal eesmärgil peab olema aeg, mil sa seda saavutada tahad. Ning kõige halvem tulemus praegusel juhul oleks minu jaoks see, et kui pannakse igale poole pidur peale, ja siis mõtleme, et meil oleks võimalus aega tagasi keerata.
Aga selles on raske vaielda, et see, et kõik vast saavad aru, et see Kuidas küsimus tuleb ka ära lahendada. Et seda küsimust ei saa lahendada ilma ise investeerimata nt. Või siis näiteks, et ei saa lubada lõputuid vaidlusi kahe riigile kuuluva ettevõtte vahel teemadel, et kes kulu kannab. Ühest küljest väga suurtele rohetiigritele märguanne, et pead pakkuma lahendusi kõikidele küsimustele ja pead olema valmis maksma hinda ning teisest poolest ka teisele äärmusele, et päris ilma raputusteta varianti ka laual ei ole. -
"ttrust"
Stagna, kui gaasi hind on normaalsest hinnast 4...5 korda kallim, siis kõike seda üle normi minevat kallidust ei saa riik gaasist laekuvate makusedega kompenseerida. Sest kui gaas on 4...5 korda kallim, siis ega see raha ei laeku Eesti riigile, vaid laekub venemaa Gazpromile.
Sama kehtib ka elektri tootmise puhul - raha laekub elektritootjale.
Elektrihinnast jääb vast 90% rahast siiski Eesti riigile (läbi Eesti Energia). Seega selle kompenseerimine on realistlik ettevõtmine.
Gaasiga on jah keerukam.
Balti regioonis jääb puudu kusagil 2000 MW hetkel. Seega tuleks kohe ja praegu anda roheline tuli tuumajaamale. Muidu käib see teema siin ka 2040 edasi ... miks midagi tehtud pole. -
"ttrust"
Stagna, kui gaasi hind on normaalsest hinnast 4...5 korda kallim, siis kõike seda üle normi minevat kallidust ei saa riik gaasist laekuvate makusedega kompenseerida. Sest kui gaas on 4...5 korda kallim, siis ega see raha ei laeku Eesti riigile, vaid laekub venemaa Gazpromile.
Sama kehtib ka elektri tootmise puhul - raha laekub elektritootjale. Näiteks kui elekter tuleb üle Soome lahe Eestisse, laekub raha Soome elektrimüüjale.
Riik saab ainult maksud, mis on väike osa sellest.
Väike osa ? Sa vaata oma elektriarvet . Minul moodustavad maksud ja tasud 46 % arvest ( ja võrgutasu on juba kompenseeritud 50 % võrra.)
Enne seda moodustasid maksud ja tasud 57 % arvest . -
Wesse, ma täiendasin väheke oma kommentaari - Märkimisväärne osa elektrist tuleb Soomest, seega Eesti riigile laekuvad ainult maksud sellest rahast.
90% on kaugelt üle pakutud. -
"ttrust"
Eestis on energiatootmise võimsusi 2000MW. Lihtsalt nad kas ei saa tulla turule siis kui elektri hind on mõistlik 30-45MW/h, või nad ei taha tulla turule.
Tood detailsemat infot nende võimsuste kohta?
Eleringi graafikud näitavad keskmiseks tootmiseks ca 700MW ja absoluutsed tipud kuskil 1400MW. Need tipud on üksikud ja lühiajalised. Ilmselt optimaalse tuule ja päikesega olukorras. -
"stagna"
Ega kiiresti ei saagi muud teha kui töötada välja efektiivsed ja lihtsad kompenseerimismehhanismid kodutarbijale ja väikeettevõtteile. Enamus sellest hiigelrahast jääb ju Eestisse, mis arvete eest kokku korjatakse, maksud ja tasud jäävad kõik siia .
ka veel ühe jämeda kaabli üle Soome lahe saab teha suht kiiresti .
Kõik ülejäänu on udujutt, mille realiseerumiseks läheb palju aastaid .
Mis pakud kaua selle kaabli lahti rullime aega võtaks ja mis see ka maksab? Noh +-2a võid mööda panna. -
"Wesse"
Elektrihinnast jääb vast 90% rahast siiski Eesti riigile (läbi Eesti Energia). Seega selle kompenseerimine on realistlik ettevõtmine.
Kas kvoodirahagi kogu mahus siia jääb? Minu arusaamas pead oma eraldatud kvootide ületamisel "turult" juurde ostma ja siis läheb kogu papp müüjale. -
"NÄDALA NÄGU | Andrus Kivirähk: notsust saab lohe
Seina elektrikontakt, mis seni on meenutanud sõbraliku notsu nina, on ühtäkki muutunud hirmuäratavaks loheks, kes soovib piltlikult öeldes iga kuu õgida ära ühe pereliikme. Ning valju nutu ja kaeblemise saatel see ohver tuuaksegi."
MIdagi head naljavaesel ajal.
Ilusat Jaanipäeva ka Kajale. -
Tulevikku vaatavalt on korraga õigus siin nii Stagnal kui rauliril, ja paljudel teistel ka. Eriti mis puudutab näiteid sellest, et rikkaks saades on vaja olnud palju fossiile ahju ajada ning energiat rakendada. Mulle tundub, et see on senimaani võti rikkaks saamisel ja, meile väljakutsuvalt, rikkaks jäämisel. Küsimus ei ole tegelikult süsinikus, vaid selles, kas meil on palju energiat. Sest energia tähendab, et seda ei pea käsitsi tegema.
Päris pikalt on jauratud sellest, et me ei saa rahvaarvult suureks, aga peame siis olema targad. Tark töö nõuabki seda, et mees mõtleb, masin teeb. Masinad siiski vajavad palju energiat, eelkõige elektrit. Mida rohkem meil seda on, mida odavam see on, seda rohkem me neid masinaid siin kasumlikult käitada suudame. Elekter on küll vaid üks sisenditest tootmises, aga kui see on enamvähem keskkonnasõbralik, seda on palju ja see on stabiilselt odavam kui mujal, siis küll me leiame investoreid, kes siia masinaid paigaldavad. Olgu selleks andmekeskused, vineeritööstus või misiganes robotitel põhinev töötlev tööstus. See on juba meie valida, millega lepime.
Selles suhtes ma küll ei saa aru tuumaenergia vastastest, et liiga suur oleks. Mida rohkem elektrit on, mida odavam see on, seda rohkem me sellele kasutust ka leiame. No problem, kulutamata see ei jää. -
"Wesse"
Balti regioonis jääb puudu kusagil 2000 MW hetkel. Seega tuleks kohe ja praegu anda roheline tuli tuumajaamale. Muidu käib see teema siin ka 2040 edasi ... miks midagi tehtud pole.
Võib valida ka variandi kõik suuremad tarbivad tööstused pankrotti lasta. See võiks kiiremini käia.
Estonian Celli keskmine võimsustarve on mingi 25 MW. -
"marker"
"ttrust"
Eestis on energiatootmise võimsusi 2000MW. Lihtsalt nad kas ei saa tulla turule siis kui elektri hind on mõistlik 30-45MW/h, või nad ei taha tulla turule.
Tood detailsemat infot nende võimsuste kohta?
Eleringi graafikud näitavad keskmiseks tootmiseks ca 700MW ja absoluutsed tipud kuskil 1400MW. Need tipud on üksikud ja lühiajalised. Ilmselt optimaalse tuule ja päikesega olukorras.
-- "Viimaste aastate rekordiliseks tootmismahuks võib aga lugeda 2281 MW, mis pärineb 2016. aasta 15. jaanuarist ajavahemikul kell 09.55-10.00." Link.
-- "Eesti suurima põlevkivipõhise elektrienergia tootja Narva Elektrijaamad installeeritud netovõimsus on umbes 1900 MW." Link.
-- "2019. aasta suurim võimsus oli 21. jaanuaril, kui koguvõimsus oli 2023 MW." Link.
-- "2020a: Soojuselektrijaamade paigaldatud elektrivõimsus: 2182 MW." Link. -
kuid palju sellest ei ole CO2 trahvide tõttu konkurentsivõimeline. Need on ju hüppeliselt tõusnud eelmisel aastal . Kui sul sisendkuludele väänatakse lambist ikka 70 eurot MWh kohta juurde, siis mis sa ikka konkureerid tuumajaamade, hakkepuidu koostootmisjaamade või hüdroenergiaga
Kui Martin Helme üldse midagi head tegi ministrina, siis seda, et ei lubanud paljusid Narva jaamade plokke kinni panna vaid käskis need hoida stardivalmis ja töökorras juhuks kui peaks vaja olema.
Kriisi ajal ja külmal talvel, kui ka tuulikud suurt midagi ei tooda, on kõige olulisem, et elekter oleks olemas. Kõige hullem stsenaarium, kus tarbijaid hakatakse kordamööda välja lülitama, seni pole veel käivitunud. Kuid eks aega on, see jama pole veel läbi ja pool talve on veel taevas -
"Wesse"
"ttrust"
Stagna, kui gaasi hind on normaalsest hinnast 4...5 korda kallim, siis kõike seda üle normi minevat kallidust ei saa riik gaasist laekuvate makusedega kompenseerida. Sest kui gaas on 4...5 korda kallim, siis ega see raha ei laeku Eesti riigile, vaid laekub venemaa Gazpromile.
Sama kehtib ka elektri tootmise puhul - raha laekub elektritootjale.
Elektrihinnast jääb vast 90% rahast siiski Eesti riigile (läbi Eesti Energia). Seega selle kompenseerimine on realistlik ettevõtmine.
Talv 2020/2021: Eesti elektrisüsteemis ei katnud tootmine tarbimist 99,7 % ajast ja oli vajalik import. Maksimaalseks ekspordiks oli 131 MW ja maksimaalseks impordiks 984 MW. Keskmiselt importis Eesti elektrisüsteem 437 MW.
Allikas: https://elering.ee/sites/default/files/2021-12/Varustuskindlus%202021%20lk.pdf -
Süsinikukvoodid olenevad poliitilisest tahtest. Ja see tahe peab olema mitte ainult Eestil, vaid Lätil, Leedul ja Soomel korraga.
Kas need riigid tahavad et nende rahvad vaesuvad või ei taha. -
"taavi talvik"
"Wesse"
"ttrust"
Stagna, kui gaasi hind on normaalsest hinnast 4...5 korda kallim, siis kõike seda üle normi minevat kallidust ei saa riik gaasist laekuvate makusedega kompenseerida. Sest kui gaas on 4...5 korda kallim, siis ega see raha ei laeku Eesti riigile, vaid laekub venemaa Gazpromile.
Sama kehtib ka elektri tootmise puhul - raha laekub elektritootjale.
Elektrihinnast jääb vast 90% rahast siiski Eesti riigile (läbi Eesti Energia). Seega selle kompenseerimine on realistlik ettevõtmine.
Talv 2020/2021: Eesti elektrisüsteemis ei katnud tootmine tarbimist 99,7 % ajast ja oli vajalik import. Maksimaalseks ekspordiks oli 131 MW ja maksimaalseks impordiks 984 MW. Keskmiselt importis Eesti elektrisüsteem 437 MW.
Allikas: https://elering.ee/sites/default/files/2021-12/Varustuskindlus%202021%20lk.pdf
See on kõik poliitilise tahte taga. Tehniliselt on Eesti võimeline oma tarbijaid varustama elektriga ja ka eksportima. Poliitilise tahte taga on ka elektrihind. -
nujah, kas ma olen õige vastu , et saata kvoodid persse ja toota nii nagu toodeti 20 aastat tagasi ? Mina olen poolt.
Kuid meile räägitakse, et see toob kaasa ränga karistuse EU poolt. Kas toob ja kui ränga, seda mina ei oska öelda -
"ttrust"
-- "2020a: Soojuselektrijaamade paigaldatud elektrivõimsus: 2182 MW." Link.
Elering live andmetel oli Eesti maksimaalne tunnitootmine detsembris 1481MWh. (kõik tootmistüübid)
Siin tekib küsimus, et mis hindade jaoks ja kus asuvad need "ülejäänud" tootmisvõimsused.
Või on need ainult paberil? -
"marker"
"ttrust"
-- "2020a: Soojuselektrijaamade paigaldatud elektrivõimsus: 2182 MW." Link.
Elering live andmetel oli Eesti maksimaalne tunnitootmine detsembris 1481MWh. (kõik tootmistüübid)
Siin tekib küsimus, et mis hindade jaoks ja kus asuvad need "ülejäänud" tootmisvõimsused.
Või on need ainult paberil?
eks need Narva seisvad blokid ole, mille käivitamine ei käi paari päevaga, võibolla osasi ei annagi lma suurema remondita tööle panna.. Suuremaks tarbimiseks tuleb ka põlevkivi kaevandamist suurendada jne. -
"pahurik"
"marker"
"ttrust"
-- "2020a: Soojuselektrijaamade paigaldatud elektrivõimsus: 2182 MW." Link.
Elering live andmetel oli Eesti maksimaalne tunnitootmine detsembris 1481MWh. (kõik tootmistüübid)
Siin tekib küsimus, et mis hindade jaoks ja kus asuvad need "ülejäänud" tootmisvõimsused.
Või on need ainult paberil?
eks need Narva seisvad blokid ole, mille käivitamine ei käi paari päevaga, võibolla osasi ei annagi lma suurema remondita tööle panna.. Suuremaks tarbimiseks tuleb ka põlevkivi kaevandamist suurendada jne.
See on samuti poliitilise tahte taga. Kaja Kallase valitsuse otsa tuleb vaadata. Juba kevadel räägiti võimalikest saabuvatest kõrgetest elektrihindadest. -
"ttrust"
"pahurik"
"marker"
"ttrust"
-- "2020a: Soojuselektrijaamade paigaldatud elektrivõimsus: 2182 MW." Link.
Elering live andmetel oli Eesti maksimaalne tunnitootmine detsembris 1481MWh. (kõik tootmistüübid)
Siin tekib küsimus, et mis hindade jaoks ja kus asuvad need "ülejäänud" tootmisvõimsused.
Või on need ainult paberil?
eks need Narva seisvad blokid ole, mille käivitamine ei käi paari päevaga, võibolla osasi ei annagi lma suurema remondita tööle panna.. Suuremaks tarbimiseks tuleb ka põlevkivi kaevandamist suurendada jne.
See on samuti poliitilise tahte taga. Kaja Kallase valitsuse otsa tuleb vaadata. Juba kevadel räägiti võimalikest saabuvatest kõrgetest elektrihindadest.
siin eespoole oli jutt süsinikukvootide laekumisest. Keegi täpsemalt teab, mis mahus ja kuidas need rahad liiguvad. Kas me pole meile määratud kvoote odavalt ette ära müünud osaliselt? -
"pahurik"
eks need Narva seisvad blokid ole, mille käivitamine ei käi paari päevaga, võibolla osasi ei annagi lma suurema remondita tööle panna.. Suuremaks tarbimiseks tuleb ka põlevkivi kaevandamist suurendada jne.
Kui neid detsembris ja nüüd tööle ei pandud, siis loogiliselt võttes ei annagi tööle panna. Kas mitte pole valitsuse otsus (EKRE ja KE, aitäh!), et jääb 1000 MW põlevkivi ja ülejäänud vanarauaks? Ainus millest ma päris hästi aru ei saanud, et kas Auvere sealhulgas või lisaks. -
"113366"
"pahurik"
eks need Narva seisvad blokid ole, mille käivitamine ei käi paari päevaga, võibolla osasi ei annagi lma suurema remondita tööle panna.. Suuremaks tarbimiseks tuleb ka põlevkivi kaevandamist suurendada jne.
Kui neid detsembris ja nüüd tööle ei pandud, siis loogiliselt võttes ei annagi tööle panna. Kas mitte pole valitsuse otsus (EKRE ja KE, aitäh!), et jääb 1000 MW põlevkivi ja ülejäänud vanarauaks? Ainus millest ma päris hästi aru ei saanud, et kas Auvere sealhulgas või lisaks.
vastupidi, EKRE valitsuse ajal just jäeti need blokid vanarauaks viimata.
