Energiasäästu ja -tõhususe tehnoloogiatest - Vaba teema - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Vaba teema

Energiasäästu ja -tõhususe tehnoloogiatest

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • "Onu Ott"


    CharlieF, mis elektrijaam sul rajatud on ning milline on planeeritud tasuvusaeg? Kuna hetkel on ka maja projekteerimine käsil, siis olen ka päikesepaneelide peale mõelnud, aga kuna maja asub Nõmmel ning on ümbritsetud päris paljude mändidega, siis kardan et suure effektiivsusega nad silma ei pruugi paistma. Lisaks tuleb mändidest iga kevad korralikult õietolmu ning ka okastest tuleb neid vist hakata tihedalt puhastama. Kas kellegil on muidu olnud päikesepaneelide kogemust säärastes tingimustes ja kui mõislik nende paigaldus ikkagi oleks?


    Inspiratsioon teisest teemast ja seoses tõusvate energiahindadega. Siin keskkonnas ehk leidub kogemuslugusid uute ja huvitavate, kasulike või uute ja kasutute lahenduste osas.
    Milliseid meetmeid olete juba rakendanud varasemalt või millised on uued tehnoloogiad energiasäästu saavutamiseks eluhoonetes ja eriti huvitab just eramajades.
    Mõnedel on oma päikeseelektrijaamad, kaua on töös olnud, kas statistikat tootlikkuse ja tootluse kohta saate jagada, kuidas olete rahul, millised soovitused?
    Päikesekollektorid (vee soojendamine), sama - millised kasutajakogemused on?
    Muud lahendused - näiteks heitvee jääksoojuse ärakasutamine, akupaagid, vihmavee kogumine.
    Teema ei pea püsima väga raamides, võib ka transpordi teemat sisse tuua ja üleüldiselt arutleda energia- ja ka loodussäästu teemadel.
  • Jah, kolin siia et vastata.
    Paigaldatud on päikesejaam, 13,5KW võimsusega. Majas maaküte, 225 ruutmeetrit köetavat pinda. Minu elektritarbimine on keskmiselt 10000KWh aastas.
    Kuna kuulun ka toetuse alla, siis on esialgne tasuvusaeg arvestatud umbes 8 aastat. Pärast 1 aastat on jaama tulusus olnud umbes 10,5%, ehk siis nende hindadega peaks tasuvus alla 10 aasta jääma.
    Nüüd kus elektri hinnad on tõusuteel, ootan paremat tulusust, seda oli näha ka juba Juuli ja Augusti numbrites, kus toodetud KW arv oli küll kehvem kui aasta varem, kuid rahalises mõttes oli tulemus parem. Viimane aasta ei ole päikeseenergia mõttes olnud just parim, 2021 kevad oli väga pilvine/vihmane ja ka sügis on olnud kehvem kui eelmisel aastal.
    Igal juhul, ka madalate elektrihindadega tasub investeering mainitud perioodi jooksul ilmselt ära.
    Kuigi nüüd enam tootmisele toetust ei saa taotleda, siis tõusnud elektrihindade juures see enam suurt tähtsust ei oma (toetuse määr on 5,37senti KWh).
    Eelmisel aastal alustasin tootmist Juuli keskel ja tootsin niipalju ette, et koos toetusega oli mul aasta lõpuni elekter täiesti tasuta käes. Jaanuar ja Veebruar pidin maksma tõhimõtteliselt täie rauaga. Sel aastal algas aktiivne tootmine juba märtsi algusest ja loodan et nüüd elan talve üle tasuta elektriga. Aga reaalne elu ütleb, mis tegelikult tuleb.
    Nagu mainisin, enamasti sõltub kõik elektri hinnast. Praegu ei ole vahet mis elekter maksab - toodan rohkem kui tarbin ja ettemaks elektrimüüja kontol muudkui suureneb. Alates Novembrist (või varem) muutub see tasakaal minu jaoks vastupidiseks. Tarbimine ületab tootmise ja ettemaks hakkab vähenema.
    Lisaks - üldiselt kipub reaaltootlus olema väiksem kui reklaamitakse. Minu puhul nii 15-20%, kuid see ka ilmast sõltuv. Pikemaajaliselt saab kindlasti parema pildi, kuid olen suhelnud teiste päikesejaamade omanikega ja pigem on see nii.
    Tolm erilist tähtsust ei oma. Meie ilmad on piisavalt vihmased et seda tolmu sealt maha pesta. Varjud aga on probleemiks. Minul neid õnneks pole. Soovitan jälgida varjude liikumist päeva jooksul üle potensiaalse jaama asukoha just praegu. Kui praegu varje pole, siis pole neid ka suvisel ajal. Ja kuigi öeldakse et toodab ka talvel - selle peale eriti loota ei tasu. Eelmisel talvel oli terve Jaanuari tootmine väiksem kui praegu ühe keskmise Septembri päeva oma. Päike madalal ja päev lühike, võimalik lumi ja kehv suusailm kogu aeg.

    Niipalju siis lühidalt. Investeeringuga olen väga rahul.
  • Mul sai umbes aasta tagasi umbes valmis 40kW võimsusega park (paneele 50+kW jagu, aga üks anonüümseks jääv võrguettevõte seadis piirangu liitumisvõimsusele). Esimese aasta tootlus ca 16% planeeritud 12% asemel, kõik puhtalt elektrihinna tõttu. Toodetud kW iseenesest vähem, kui planeeritud. Kui elektrihind oleks jäänud samaks, oleks tootlus olnud suurusjärgus 10%. Minu tootlusnumbrite puhul oluline see, et maad eraldi ostma ei pidanud. Hiljemalt (nüüd juba) 11 aasta pärast kaob toetus ära, siis kukub tootlus 5% juurde "vanade hindade" juures, kui praegused hinnad hoiaksid, siis umbes 10% juurde.

    Kiita ei saa, kurta ka ei saa. Kuigi ise olen üks neist taastuvenergia toetuse parasiitidest, siis asi jätab kuidagi halva maitse suhu. Natuke piinlik või nii. Kui tegu oleks põhitegevusega, siis oleks ilmselt umbes võrreldavas moraalses dilemmas, nagu prostitutsiooni vahendajad või relvakaupmehed. Kui ise ei tee, siis keegi teine ikka teeb, aga samas päris puhas ja kuiv tunne ka ei ole.
  • Kas olete nõus ka oma päikesejaama detaile jagama? 40 kW on küll suurem kui enda tarbeks ilmselt, aga seda võib samuti 4x10 kW või 8x5 kW-sena vaadelda. Ehk et 10-15 kW on endal mõttes. Detailide all pean silmas kasutatud paneelid, inverter(id) ja ehitusmaksumus koos materjalidega. Võib olla ka teenusepakkuja välja tuua kui just ise ei ostnud ja paigaldanud. Tean suurusjärku 300 kW - 300 kEUR, aga seal vist olid sees ka elektrivõrkude kulud juba (alajaam, liitumine jms).
    Ehk siis paneelide tootjaid ja pakkujaid on palju ja tänaseks on nende hulgas tõenäoliselt palju ka mittekvaliteetset toodet kui ka teenust.
  • Minul on kommertspark, 100% läheb võrku. Kulud olidki sinu mainitud suurusjärgus, ehk €1=1W. See on siis koos kellade ja viledega (liitumine, projekteerimine, maaraam, aed, kõik elektri- ja kaevetööd, inverter jne), "võtmed kätte" lahendus. Lasin teha. Paneelide võimsuse põhjal oli kulu ~€0,7/W, kuna mul on paneelid üledimensioneeritud võrreldes inverteriga. Paneelid on WINAICO, paigaldas Smartecon. Pigem jäin teenusega rahule.

    Plaanis oli tegelikult rohkem parke teha (sobivat maad oli), aga Elektrilevi nõudis osade kinnistute puhul liitumistasuks esiklast, vasakut jalga, poolt kuningriiki, tähti ja kuud. Samas, praeguse elektrihinnaga oleks isegi need ära tasunud, aga Olari Taali abikaasa, eksole.
  • Mul katusepaigaldus, hind tuli kusagil 0,8€/KW. Võtmed kätte ka, pole omal aega tegeleda. Tahtsin ka ühe 50KW pargi kommertseesmärgil rajada, aga liitumistasu ajas kalkulatsiooni paigast ära.
  • "Heki Fond"
    Paneelide võimsuse põhjal oli kulu ~€0,7/W, kuna mul on paneelid üledimensioneeritud võrreldes inverteriga..


    Kui paneelid toodavad max võimsusega ja inverter ei võta kõike vastu siis kas päiksepaneelide puhul võib üleliigne pinge jääda paneelidele või tuleb see kuskil mujal ära kasutada?
  • "ikaldus"
    "Heki Fond"
    Paneelide võimsuse põhjal oli kulu ~€0,7/W, kuna mul on paneelid üledimensioneeritud võrreldes inverteriga..


    Kui paneelid toodavad max võimsusega ja inverter ei võta kõike vastu siis kas päiksepaneelide puhul võib üleliigne pinge jääda paneelidele või tuleb see kuskil mujal ära kasutada?


    01010011 01100101 01100101 00100000 01101111 01101110 00100000 01101101 01101001 01101110 01110101 00100000 01101010 01100001 01101111 01101011 01110011 00100000 01110110 00110110 00110110 01110010 01101011 01100101 01100101 01101100 00100001
  • Selle võib taandada küsimusele, et mis juhtub siis, kui paneel on inverterist lahti ühendatud, aga päike paistab sellele täie võimsusega peale.

    Vastus: 01001101 01101001 01110100 01110100 01100101 00100000 01101101 01101001 01100100 01100001 01100111 01101001 00100000 01100101 01101001 00100000 01101010 01110101 01101000 01110100 01110101 00100001
  • Üks oluline asi on muidugi ka see, et kui ostad elektrit, siis keevitatakse sinna aktsiis, võrgutasud ja taastuvenergia tasu ning siis kogu kupatusele veel ka käibemaks otsa, kui müüd, saad ainult puhta tooriku - börsihind, millest on maha lahutatud marginaal, mis tegelikult on tõepoolest üsna marginaalne. Kuid selleks et plussi jääda, peab sinu toodetud elektri ülejääk katma ka kõik need juurdepandud tasud. Ja see on nüüd koht mis nii meeldiv ei ole. Kui põhilisel tootmisperioodil peaks elektri hind väga madalale kukkuma, siis võivad paljud tootjad (sh ka mina) mitte plussi jääda.
    Tõsi, mida kõrgem on elektri börsihind, seda paremini peaks elektritootja toime tulema, sest võrgutasu, marginaal ja aktsiis on konstantsed suurused, ning kõrgema elektrihinna puhul on nende osakaal tarbitava energia puhul ka väiksem, mistõttu toodang peaks katma kulusid paremini. Noh ja siis muidugi ka toetus, mis teeb tootjale olukorda veidike paremaks. Praeguste hindade juures tundub see toetus väike, kuid madalamatelt tasemetelt aitab vee peal hoida. Selle aasta Juunis oli elektri hind sageli madalam kui makstav toetus. Olid ka ju 0 hinnaga päevad, kuid toetust makstakse ka siis.
    Kuskil 80€ MWh peaks olema selline hind kus elektritootja enam absoluutselt kurtma ei peaks. Loomulikult on igal jaamal oma soetushind, oma tarbimine jne, seega matemaatika on kõigil erinev. Jaamad mis on rajatud ainult müügiks - nende tasuvus on erinev.
    Kui aga jaam on rajatud kodumajapidamise juurde, siis kõige kasulikum oleks kogu oma toodetud elekter kohapeal ära tarbida. Ülejäägiga oleks kaval laadida akusid ja siis öösel tarbida salvestatud energiat. Sellega säästad maksudelt ja tasudelt. Paraku on salvestamine praegu veel kallis ja talveks ette nagunii pole salvestada võimalik.

    Täna sain oma elektriarve Septembri eest. Olin tootnud umbes kolm korda rohkem energiat kui tarbisin, kuid 2/3 teenitud rahast kulus elektriarve maksmiseks ja ainult 1/3 jäi ettemaksuks. Ja see oli alles September. Toetust pole siin arvestatud ja juhin tähelepanu, et selle aasta September polnud tootmise seisukohalt parim. Nüüd sõltub mis ilmad Oktoobris on - kui väga pimedad, siis toodang enam kulusid ära ei kata ja hakatakse ettemaksust tagasi võtma. Õnneks ei lähe ettemaks maksustamisele, kui seda elektrimüüja käest endale ei küsi.
    Kui nüüd elektri hind edasi tõuseb ja külm talv ka veel tuleb, siis mu kogunenud ettemaksust küll ei piisa et Märtsini vastu pidada - tuleb juurde maksma hakata.
  • Tarbimine mais 1302kwh - arve 149€
    Tarbimine septembris 1305kwh - arve 269€

    Pean vist Charlie sauna kutsuma ja energiasäästu või tootmist arutama.

  • "Lenzer"
    Tarbimine mais 1302kwh - arve 149€
    Tarbimine septembris 1305kwh - arve 269€

    Pean vist Charlie sauna kutsuma ja energiasäästu või tootmist arutama.



    Kontaktid olemas ja pole ka eriti kaugel :)
    Alati valmis kamraadidega oma kogemusi jagama. Jah ja sauna vastu pole ka midagi.
  • Tänud põhjaliku ülevaate eest, maja tuleb mul ka natuke üle 200 ruudu ning on maaküttega (puurkaevu lahendus).
    Aga kuidas muidu talvel lood lumega, palju aega nende puhastamisele kulub ja kas lume sulamisel tekkiv jää ja selle liikumine midagi tuksi ei keera? Tasuvuse hinnangul arvestasid ikka ka amortisatsiooni?

    "CharlieF"

    Kui aga jaam on rajatud kodumajapidamise juurde, siis kõige kasulikum oleks kogu oma toodetud elekter kohapeal ära tarbida. Ülejäägiga oleks kaval laadida akusid ja siis öösel tarbida salvestatud energiat. Sellega säästad maksudelt ja tasudelt. Paraku on salvestamine praegu veel kallis ja talveks ette nagunii pole salvestada võimalik.


    Võibolla on loll küsimus (pole krüpto teemaga päris sina peal), kuid kas pole tasuvam ülejääk näiteks müntide kaevandamisesse suunata, või on elektri müügist saadud tulu suurem?

  • Kui juba lollideks küsimusteks läks, siis kas salvestustehnoloogiad on veel liiga kallid selleks, et madala hinna ajal laadida ja kalli hinna ajal võrku müüa?
  • Lume puhastamine ei tasu üldiselt ära. Tootlus on talvel madal ja sinu puhastustöö "hind" tuleb väga odav. Muidugi, kui sul on paneelid maa peal, siis on ligipääs lihtne, mul on paneelid kahekorruselise maja katusel, ma sinna eriti ligi ei pääsegi. Üks ahel on madalamal, seda proovisin puhastada, kasu oli sellest niipalju et 0 KW asemel tuli umbes 1,5-2KWh päevas. (puhastasin siis umbes 1/3 paneelidest). NOV - FEB on päikese poolest üsna surnud aeg.

    Kui päike paistab, ja lumikate pole eriti paks, siis sulavad paneelid üsna hästi lumest puhtaks, eriti kui mõni paneeli nurk on lume alt väljas.

    Krüpto kaevandamine võiks olla ka variant, sealt eralduvat soojust saaks kõrvalproduktina ruumi soojendamiseks kasutada. Paraku pole eriti kursis sellega, kuid olen kuulnud et kaevandamise tulud on viimasel ajal oluliselt vähenenud. Pealegi, kaevandama peaks ju 24/7, ehk siis ka sel ajal kui jaam ei tooda. Kui on olemas mingi hea lahendus selleks, siis kindlasti annaks kuidagi kombineerida.

    Madis, Need akud lähevad jube kalliks et asjal mõtet oleks. Umbkaudu arvestades, minul läheks selline akupank maksma vähemalt 4-5K, et saaksin päeval toodetud energiat samal ööl ise tarvitada. Ei tundu mõistlik, pigem investeeriksin siis juba tootmisvõimsuse suurendamisse. Akudel on ka siiski piiratud arv laadimistsükleid, mahtuvuse kadu jms. Pealegi, pimedal ajal (NOV-FEB) pole neist ikka eriti tolku.
  • "CharlieF"
    NOV - FEB sucks floppy donkey dick.


    Kinnitan. 4 kuud novembrist veebruarini KOKKU toodab minu kogemuses vähem, kui suvaline muu kuu (isegi oktoober ja märts).
  • "CharlieF"
    Pealegi, kaevandama peaks ju 24/7, ehk siis ka sel ajal kui jaam ei tooda. Kui on olemas mingi hea lahendus selleks, siis kindlasti annaks kuidagi kombineerida.

    Kindlasti annaks neid seadistada ka päikese, elektrihinna ja tont teab millega sünkroonis jahvatama, aga krüpto kaevandamise riistvara maksab suurusjärgus 10€/W, ehk siis vähemalt tänase seisuga on tasuvusarvutuses elektri päritolu võrdlemisi tühine nüanss - sa oleks lihtsalt tavaline krüptoentusiast, kellel juhtumisi on ka päikesepaneelid.
  • "CharlieF"
    Pealegi, pimedal ajal (NOV-FEB) pole neist ikka eriti tolku.


    Siin on mingit sorti numbrid välja toodud, tundub jah suht nutune. Suvel odavam - talvel kallim reaalsuses peab süsteem kõvasti üledimensioneeritud olema, et rahaliselt aasta lõikes nulli jääda kui soojuspump maja kütmas.




  • Mul üks näide käepärast võtta, 50ndates naabrimees (no peaegu, tehnilliselt elab paarsada meetrit eemal). Pesitseb viimase buumi ajal ehitatud majas. Küttis tavalise katlaga.
    Mingi aeg hakkas rääkima, et jääb vanemaks ja puudega mässamine muutub tüütuks ning puidu hind ka ainult tõuseb. Isiklikult soovitasin panna lihtsalt praegusele katlale pelletipõleti juurde (peale mida on asja katlaruumi ... nii nädalas kord).

    Ta naine selline pool vegan ja muidu siinse foorumi mõistes "märsilohistaja" ning tema tahtis rohelist energiat ... ehk mingil sõnuseletamatutel põhjustel maasoojuspumpa. Asi läks maksma ulmehinna (pump ise mingi 6k aga paigaldus, maakontuur, terve aia taastamine jne, et kokku läks veidi üle 14K).
    Peale esimest talve tuleb välja, et küttekulud pole väga odavad (ühtepidi võrreldi ikkagi puukatla kuludega) ning teisalt mitte eriti üllatuslikult, kuna neil enamus majast radiaatorküttel siis soojuspump pole just kõige efektiivsem sest toodab madalatemperatuurilist vett ning kõrgemad C tulevad elektritennide abiga).
    Siis otsusti, et maja tuleb ära soojustada - buumi ajal sitasti ehitatud, ning jään vanemaks, praegu jõuan teha, vanemas eas aga saan odavamalt läbi jne). Soojustatigi, kuid jälle ülla ülla erilist efekti ei tulnud, sest lisasoojustamine oli osaline (umbes nagu talvel tõmmata peale ilma varrukateta kampsun) + lisaks raisati hunnik raha kodu "targaks" tegemise peale mis pidi hullu säästu andma. Siinjuures sellist keskmist buumiaegset maja nii soojustada, et tuleks tuntav vahe sisse küttekuludelt läheb valdkonda, et ... odavam ja mõistlikum on ehitada uus.
    Päikesepaneelid aitavad! 12K euro eest saadi 12KW päikesepaneelid aeda. Millega on tasuvus selline küsitav, sest üldiselt eelmine aasta oli nii, et kui paneelid tootsid, siis tootsid ka teistel ning müüdav börsihind oli madal, kuid jooksis aasta lõikes peaaegu nulli - maksis vist 270 eurot eesti energiale peale (seda küll olukorras, kus keskmine hind Dets - märts oli 6 senti KW)Mis oli täpselt sama palju kui ta maksis viimasel talvel oma kui tal kattel oli, oma küttepuude eest. Eks näha ole, kuidas see aasta läheb.

    Ühesõnaga peale suurusjärgus 50K + investeeringut (mis enamik laenuga) oldi kulude osas pmt tagasi suurusjärgus millega alustati (arvatavasti see aasta on kulud suuremad, kui oleks katlaga jätkates olnud).
    Ainukese vahega, et tohutu töö + aeg, laen saab makstud enam vähem siis kui läheb pensionile, maja täis kallist tehnikat (nii hoolduse, kui soetamise mõttes) millega probleemid tulevadki just siis kui pensionil oled.

    Ma ei ole kindel ka, et ka keskkonna või CO2 mõttes ollakse plussis (soojuspumpasid, soojustusi ning paneele ei toodeta õhust ja rohearmastusest).
  • Tulevikus (ja julgen oletada, et isegi mitte väga kauges tulevikus) on ehitusmaterjalid ise nii energia genereerimise kui talletamise vahendid. Solar katusekivid on juba täna reaalsus ning nn. "targad telliskivid" ja "laetav betoon" muudavad seinad ja põrandad superkondensaatoriteks. Maja ise, ehk selle kande- ja kattetarindid ongi nii paneel kui aku.

    Praktiliseks rakendamiseks ja taskukohaseks hinnaks tuleb siin veel rida asju lahendada, aga arvestades, kuidas üheainsa kümnendiga on päikesepaneelide hind kümme korda kukkunud ja kasutegur samas kahekordistunud (ning see tundub olevat alles algus), võib järgmise kümnendi järel pilt juba sootuks teine olla. Sedamööda kuidas päikeseenergia paigaldiste arv suureneb, näeme tulevikus ilmselt üha enam süvenemas seda mustrit, et päikesepaisteliselt päevadel ja kuudel kukub elektri hind nulli või miinusessegi ning päikese ja tuuleta perioodidel näeme elektriarvel peadpööritama ajavaid numbreid. Võitjateks tulevad siin mängus need, kes nuputavad välja, kuidas tuul ja päike kotti püüda ja sealt jaokaupa välja lasta.
  • "CharlieF"
    Kui aga jaam on rajatud kodumajapidamise juurde, siis kõige kasulikum oleks kogu oma toodetud elekter kohapeal ära tarbida.

    Naabrimees, kes hiljuti kah katusele rea paneele vedis, lahendas selle probleemi väga elegantselt. Ostis elamisse juraka konditsioneeri ja siis kui päike lõõskas ning väljas oli kolmkend kraadi leitsakut, oli tal elamine külm nagu hundialut ja mõlemad naisega köhisid keset suve nagu hobused.
  • Septembri keskmine elektrihind võrku müües 119 €/MWh. Äriplaanis oli arvestuslik keskmine 45 €/MWh.
    Taastuvenergia toetus 53,7 €/MWh veel otsa.

    Vägisi tekib tunne, et tänaval kõndides narkodiilerid ja litsimajapidajad jõllavad mind hukkamõistva pilguga ja vangutavad demonstratiivselt pead.
  • Asi ei ole nii lootusetu, kui paistab. Sul on võimalus ühiskonnalt kokkuriisutut eelmainitutega jagada ja usu mind, nende näod leebuvad.
  • Nii, et, HF, võta paar naist ja tehke triipu ja oled moraalselt ennast rehabiliteerinud
  • Heki Fond ,mis siis märtsi keskmine müügihind tuli?
  • "Visahing"
    Heki Fond ,mis siis märtsi keskmine müügihind tuli?


    Minul oli märts 125 €/MWh
  • "Heki Fond"
    Mul sai umbes aasta tagasi umbes valmis 40kW võimsusega park (paneele 50+kW jagu, aga üks anonüümseks jääv võrguettevõte seadis piirangu liitumisvõimsusele). Esimese aasta tootlus ca 16% planeeritud 12% asemel, kõik puhtalt elektrihinna tõttu. Toodetud kW iseenesest vähem, kui planeeritud. Kui elektrihind oleks jäänud samaks, oleks tootlus olnud suurusjärgus 10%. Minu tootlusnumbrite puhul oluline see, et maad eraldi ostma ei pidanud. Hiljemalt (nüüd juba) 11 aasta pärast kaob toetus ära, siis kukub tootlus 5% juurde "vanade hindade" juures, kui praegused hinnad hoiaksid, siis umbes 10% juurde.

    Kiita ei saa, kurta ka ei saa. Kuigi ise olen üks neist taastuvenergia toetuse parasiitidest, siis asi jätab kuidagi halva maitse suhu. Natuke piinlik või nii. Kui tegu oleks põhitegevusega, siis oleks ilmselt umbes võrreldavas moraalses dilemmas, nagu prostitutsiooni vahendajad või relvakaupmehed. Kui ise ei tee, siis keegi teine ikka teeb, aga samas päris puhas ja kuiv tunne ka ei ole.


    Kas sa sellele osalist panga finantseeringut ei võtnud? Kui ei, siis miks? Kui jah, mis see LTV, perioodi pikku ja umbkaudne intressimarginal tuli? Minu hinnangul kogu selle teema võtmekoht on seal.

    Endal on park maja küljes 2020 juulist. Kui 2 aastat täis, siis panen siia suurema kokkuvõtte koos alusloogikatega, kuidas ise teemat lahti mõtestasin alguses ning milliseid järeldusi saab teha hetkel.

    Panen siis märtsi hinna ka. Tuli 111.8 EUR/MWh.
    Aga mul samal ajal omatarbimine fiksiga vastas (kuni hakkab paistma hinna normaliseerumist börsil), kus päeva hind 111.6 EUR/MWh.
  • Siin ühel kõrvalteemas oli juttu kütteseadmetest, võiks siia ümber kolida.

    "2korda2"
    "Kuldar1"
    Õhk-vesi soojusmpumbad jätavad lliga suure riski, et talvel -25C juures kütad maja sisuliselt otse elektriga ja hind võib olla sellisel tuulevaiksel külmal perioodil 1000€/MWh

    Kuivõrd mul on juba olemas töötav gaasikatel, siis sellel eriti külmal nädalal võin ka sujuvalt teha ümberlülituse õhk-vesi pump -> gaas. Mul on aias suured viljakandvad puud, aiale kaevetehnikaga ligipääs problemaatiline. Sestap on maakütte paigaldus küsitav. Pellet on paremal juhul (kui tõrkeid ei ole) pool-mugavusküte.
    No ja lisaks istub mul keset maja ka kaminahi. Puud on pmst juba olemas (oma metsa üraskite poolt järatud kuused).
    Hetkeseisuga seetõttu minule kõige südamelähedasem ongi õhk-vesi pump. Saaks nüüd sujuvalt lahenduse, kus mulle müüb ja paigaldab börsihinnaga arvestava pumba üks firma, siis oleks juba päris hea.
    Aga see kõik on teemast välja.


    Ehk on Daikin Altherma Hybrid sobiv seade? Tegu õhk-vesi/gaasi hübriidiga. Keegi võiks hinna ka avalikult välja käia
  • Daikin on Eesti turul väga levinud, kui mitte kõige levinum. Sellegipoolest jätsin oma koju õhk-vesi soojuspumpa valides selle firma kõrvale (ei midagi halba, lihtsalt tundus olevat paremaid valikud) ja olen siiani paksult rahul.
  • Siin on infot maakütte kohta. Eksisteerivad täiesti põhimõtteliselt erinevad meetodid mismoodi on maapõuest soojust võimalik kätte saada. Iga kord ei pea viljapuuaeda üles kaevama, kõik sõltub põhjavee olemusest ja maapõue struktuurist. Samuti kui lähedal on voolav vesi oja või jõe näol, võib olla see lahendus.
    https://www.maaküte.info/
  • "Jaak"
    Ehk on Daikin Altherma Hybrid sobiv seade? Tegu õhk-vesi/gaasi hübriidiga. Keegi võiks hinna ka avalikult välja käia
    Olen lugenud. Leiaks nüüd Eestist müüja, kes suudaks paigaldada ja ka garantiid pakkuda, läheks juba huvitavaks.

  • maakyte.ee ei paku?
    Kusagil uusarenduses jäi selline aparaat igatahes silma.

    Hinna teada saad, siis postita ka siia.
  • Tundub et, arvestades elektrihinna volatiivsust, on võib-olla soodsam tegeleda hoopis energia salvestamisega. Kütta korraliku suurusega (1000 liitrit +) akupaaki odvatel kellaaegadel puhtalt elektriga selmet käitada kallist inverterpumpa ühtlaselt 24h.
  • "mutionu"
    Tundub et, arvestades elektrihinna volatiivsust, on võib-olla soodsam tegeleda hoopis energia salvestamisega. Kütta korraliku suurusega (1000 liitrit +) akupaaki odvatel kellaaegadel puhtalt elektriga selmet käitada kallist inverterpumpa ühtlaselt 24h.

    Lisaks - kui sul on vähegi mõistliku soojustusega kivimaja - siis maja ise on samuti salvestusseade :)
    Ööpäeva sisestest kõikumistest aitab üle küll. Nädalastest enam muidugi mitte.
  • "2korda2"
    "Jaak"
    Ehk on Daikin Altherma Hybrid sobiv seade? Tegu õhk-vesi/gaasi hübriidiga. Keegi võiks hinna ka avalikult välja käia
    Olen lugenud. Leiaks nüüd Eestist müüja, kes suudaks paigaldada ja ka garantiid pakkuda, läheks juba huvitavaks.



    Saab ainult mustalt või piiritagant, Eestis enam ei müüda segaste regulatsioonide tõttu, mistõttu puudub ka konkreetne hind.
    Samas vaadates kus meie gaas tuleb, orkide tegevuse mõju selle hinnale ja aega, mil selline bivalentsus peaks võitu andma...

    Ja btw kui garantii olemasolu on kellegi jaoks oluline argument, siis pöörake tähelepanu ka sellele, et paigaldaja täidaks suletud ringi mitte tavalise kraani vaid kvaliteetse kütteveega. Vastasel juhul kaob garantii kogu süsteemile koheselt, rääkimata sellest, et paari aasta pärast on uuema generatsiooni süsteemid umbes.
  • "Jaak"
    maakyte.ee ei paku?
    Kusagil uusarenduses jäi selline aparaat igatahes silma.

    Hinna teada saad, siis postita ka siia.

    Uurisin. Pakuvad gaasikatla kõrvale õhk-vesi pumba paigaldust moel, mis võimaldab automaatset ümberlülitust gaasikatlale. Samas on hinnad nii komponentidele kui tööle paigast ära (ainuüksi pakkumises olnud pumbale on võimalik saada "inimesel tänavalt" konkurendi juures >600EUR soodsam hind). Materjalide/komponentide puhul millel oli võimalik hinda otsida, tuli vahe kokku 1000EUR ligi. Kõik konkurendi hinnad Eestis ilma igasuguste kliendisoodustusteta. Tööraha kokku >2000EUR + KM. Seda siis olukorras, kus tööd on vaja teha ainult katlaruumis - mujale asja ei ole.
    Hoopis haiged on aga maksetingimused: 90% kogumahust tuleb ära maksta vähemalt nädal ette. Seega maksad ette 100% materjalide hinnast ja enamuse tööde hinnast. Seejärel jääd lootma paigalduse ja tulemuse sujuvusele. Kui ma sellele jaburusele viitasin, sain vastuseks "Meie töö on alati puhas ning viisakas, sellepärast oleme ka turul kõige kallim. Paigaldus firmade iphone." Yeah, right.
  • "2korda2"
    "Jaak"
    maakyte.ee ei paku?
    Kusagil uusarenduses jäi selline aparaat igatahes silma.

    Hinna teada saad, siis postita ka siia.

    Uurisin. Pakuvad gaasikatla kõrvale õhk-vesi pumba paigaldust moel, mis võimaldab automaatset ümberlülitust gaasikatlale. Samas on hinnad nii komponentidele kui tööle paigast ära (ainuüksi pakkumises olnud pumbale on võimalik saada "inimesel tänavalt" konkurendi juures >600EUR soodsam hind). Materjalide/komponentide puhul millel oli võimalik hinda otsida, tuli vahe kokku 1000EUR ligi. Kõik konkurendi hinnad Eestis ilma igasuguste kliendisoodustusteta. Tööraha kokku >2000EUR + KM. Seda siis olukorras, kus tööd on vaja teha ainult katlaruumis - mujale asja ei ole.
    Hoopis haiged on aga maksetingimused: 90% kogumahust tuleb ära maksta vähemalt nädal ette. Seega maksad ette 100% materjalide hinnast ja enamuse tööde hinnast. Seejärel jääd lootma paigalduse ja tulemuse sujuvusele. Kui ma sellele jaburusele viitasin, sain vastuseks "Meie töö on alati puhas ning viisakas, sellepärast oleme ka turul kõige kallim. Paigaldus firmade iphone." Yeah, right.


    Paigaldusfirmade iphone ;) ;)
    Julged poisid, arvestades, et suure osa nende töödest teevad alltöövõtjad, keda nüüd üllatus üllatus minu kontakt selles vallas alles hiljuti kooliTAS üsna elementaarsetel teemadel...

    Kirjuta privasse ja viin kokku kui huvi, bivalentne süsteem nüüd mingi eriline ime küll ei ole.
  • "Karel8"
    Kirjuta privasse ja viin kokku kui huvi, bivalentne süsteem nüüd mingi eriline ime küll ei ole.

    Huvi ikka on. LHV foorumi priva funktsionaalsust aga kasutada ei oska - oleks vaja muud kontakti.

  • "damnabos"
    ...päikesepaisteliselt päevadel ja kuudel kukub elektri hind nulli või miinusessegi ning päikese ja tuuleta perioodidel näeme elektriarvel peadpööritama ajavaid numbreid. Võitjateks tulevad siin mängus need, kes nuputavad välja, kuidas tuul ja päike kotti püüda ja sealt jaokaupa välja lasta.


    Kuna nõudlus Elcogeni toodetavate kütuseelementide järele on maailmas märgatavalt kasvanud, on ettevõte peatselt alustamas uue tootmishoone ehitust Tallinnas. Uue tehase kogupindala on 10 000 m2, mis on ca seitse korda suurem olemasolevast tehasest ning äsja saadud lisainvesteering suunatakse selle ehitusse. Elcogeni kütuseelemendid oskavad toota vesinikust heitevaba elektrienergiat või muuta elektrienergia roheliseks vesinikuks.

    https://majandus.postimees.ee/7518435/vesinikutehnoloogia-ettevote-elcogen-sai-24-miljoni-eurose-rahasusti
  • damnabost mitte tähele panna, võtab lõigu kellegi varasemast (sel korral PeaLiKu 06.10.2021 12:19) postitusest ja paneb oma lingi sinna sisse. Kamoon, LHV
  • "jpedro"
    damnabost mitte tähele panna, võtab lõigu kellegi varasemast (sel korral PeaLiKu 06.10.2021 12:19) postitusest ja paneb oma lingi sinna sisse. Kamoon, LHV


    Kas keegi julges seda linki avada ka? On seal mingi viirus või miks ta seda linki paneb?
  • 1) Lammuta toast ahi ära;
    2) lao saadud kivid päikese käes seisvasse autosse ja pane uksed-aknad kinni;
    3) õhtul, kui kivid kuumaks on läinud, vea nood jälle tuppa;
    4) naudi soojas toas säästetud raha eest soetatud konjakit ja tunne meeldivat üleolekut neist tobudest, kes ikka veel energiahindade pärast internetti täis kirjutavad
  • Juhuslik fotoleid: Tuulegeneraatorid Kingissepa rajooni “Saare Kaluri” Vätta osakonnas, 1987


  • Kuni 70 km/h, autost odavam, väga ökonoomne ja sõidab kuni 200km kaugusele ühe laadimisega. Minu valik järgmiseks suveks.
  • Üks vale tasakaaluolekuga(ei tule hetkel paremat sõna pähe) ootamatu äkkpidurdus ja ülejäänud suvi möödub halvema stsenaariumiga kipsis.

    ... või meile just reklaamiti miskit?
  • "iffkillla"
    Üks vale tasakaaluolekuga(ei tule hetkel paremat sõna pähe) ootamatu äkkpidurdus ja ülejäänud suvi möödub halvema stsenaariumiga kipsis.

    ... või meile just reklaamiti miskit?


    Jah, motovarustus(ja mõistus) on soovitatav. Siiski, minu jaoks tööle-koju kulgemiseks ideaalne vahend. Kütusele kulub 0,4€/100km kohta. :)
  • Teoreetiliselt küll. Aga siiski enne tuleks see sõiduriist endale muretseda ja sellega sõita ning alles nii kuu aja pärast saab hakata esimesi kokkuvõtteid tegema, palju sellega sai tööle ja koju sõidetud ning kui pikalt sellega sõita saab, enne kui vaja uuesti laadida.
  • Selliseid riistapuid on varem ka tehtud:

    Ainus mõte mis ma sellistel näen, et neid võiks tuppa lohistada oma väiksuse ja kerguse tõttu.
  • "ttrust"
    Teoreetiliselt küll. Aga siiski enne tuleks see sõiduriist endale muretseda ja sellega sõita ning alles nii kuu aja pärast saab hakata esimesi kokkuvõtteid tegema, palju sellega sai tööle ja koju sõidetud ning kui pikalt sellega sõita saab, enne kui vaja uuesti laadida.


    Noh, praegu kasutan igapäevaselt lisaks autole elektritõuksi. Üksratas peaks sellest veelgi võimekam, kompaktsem ja mobiilsem olema. Väljatõmmatud sangast talutab seda käekõrval kergelt ka poodi, ühistransporti jne. Kahte korraga ei saa jah. Kui tahad tippkiirusega kulgeda, siis 200km kaugusele kindlasti ei jõua.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon