VKG börsile (VKG1T)

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Äripäevas on artikkel "Tulekul suur IPO" http://ap3.ee/article/2011/4/27/tulekul-suur-ipo

    Hea pakkumine võiks olla VKG.


    Kodulehekülg on korraliku uuenduse saanud: http://www.vkg.ee/. Sealjuures on sotsiaalse vastutuse lehekülg kaugelt liiga põhjalik mõne tavalise ettevõtte jaoks: http://www.vkg.ee/est/sotsiaalne-vastutus.

    Aktsiate arv on ka 99.9m, mis sobiks IPO-ks.

    Raha on vaja (uudistest):
    - Estonia's VKG planning to build second oil refinery in two years
    - The first plant cost 1.1 billion (EUR 70 mln) kroons to build
    - Viru Keemia Grupi (VKG) Energia rajab Kohtla-Järvelt Ahtmesse 20-kilomeetrise soojatrassi, investeerides 19 miljonit eurot.
    - VKG plaanib Kohtla-Järvele 15-megavatist tuuleparki

    2011 prognoosid (2010 aastaraamatust):
    - Põlevkivi ümbertöötlemise maht – 2,4 miljonit tonni
    - Konsolideeritud käive – 160 miljonit eurot
    - Konsolideeritud kasum – 24 miljonit eurot
    - Investeeringute maht – 52 miljonit eurot,
    - sellest kaevandusele – 40 miljonit eurot
    http://www.vkg.ee/cms-data/upload/juhatus/vkg-aastaraamat-est-2010.pdf
  • Huvitav, miks ÄP sellist asja kirja ei pannud?

    Kui nüüd Eesti Energia ka veel tuleks, oleks ikka päris tore, mis? ;)
  • B-L-R-T, B-L-R-T-!-!-!

    Mina isiklikult ootan BLRT-d. Vot oleks alles huvitav regiooni majanduse peegeldaja.
  • momentum, pole kahtlust, et loevad ja see on isegi hea, sest nende muude infoallikatega võrreldes on lhv.ee ikkagi adekvaatne ja aus infoallikas (kui antud konkreetne VKG-spekulatsioon kõrvale jätta).
  • VKG puhul on huvitav see, et ettevõte kohe kindlasti ei hakkaks mingit aktsionäride exitiks mõeldud IPOt korraldama. Ettevõttel pigem on plaane rohkem kui põhiaktsionärid end ära diluteda tahavad. Põgus valik uudiseid:
    * VKG plaanib teise õlitehase ehitada kahe järgneva aastaga 10 märts 2011
    * Viru Keemia Grupp võttis hiigellaenu 15 juuli 2010
    * Uue õlitehase käivitamine nõuab kannatlikku meelt 13 mai 2010
    * VKG plaanib Ojamaa kaevandusse rikastustehast 26 jaanuar 2010
    jmt

    Paistab et juriidilise riski maandamine on üks hea põhjustest miks tulla kohalikule börsile. OEG ja VKG saavad mõlemad kasutada väikeaktsionäre kaitsekilbina regulatiivse tausta ootamatute muutuste vastu. Pragmaatika ajastu you know, äkki poliitikud annavad ettevõttele ka kaevelubasid kergema südamega sest ega ei tohi ju ometi rahva arvamuse vastu minna.
  • ÄP esileht: Tallinna börsi juht Andrus Alber kinnitab uue firma lisandumist Eesti nappi börsinimekirja
  • Kruuda on ikka selline maavillase huumori vend olnud. Ta võiks Tere't pakkuda.
  • Kas IPO peabki olema nii suur saladus, nagu ta sedapuhku on? Milles on asja mõte?
  • VKG oli mu parim pakkumine. Kui nüüd Rohumaa ütleb otse, et lähiajal IPO-t ei tule, siis ilmselt nii ka on.
    http://ap3.ee/article/2011/4/28/jaanipaevaks-tallinna-borsil-uus-ettevote

    Kui spekuleerida tahaks, siis arvaks, et äkki mõni fond teeb enda investeeringule exitit.
    Näiteks Askemblal peaks viimase fondi tähtaeg täis saama ja sealt võiks midagi tulla. Äkki Bauhof, kuigi ideaalis võiks Bauhofi jaoks ehitussektor rohkem taastuda.
    http://www.askembla.se/1_0.aspx?SenderId=Menu1

    Trigon on ametlikult ka teatanud soovist Trigon Agri piimaäri eraldi listimisest. Samas Premia mahtu siit täis ei tuleks ilmselt.
    http://www.trigonagri.com/news-and-press/news;news/301/Trigon-Agri-explores-separate-listing-for-its-dairy-farming-operations-and-updates-the-2011-projections-for-this-business-segment

    Igaljuhul on huvitav, kelle IPO tuleb. Enamus võimalike kandidaate on eilse päeva jooksul plaane eitanud. Eks peame natuke veel ootama, kuni ametlikult IPO-st teatatakse.
  • Eesti Õhku pole veel pakutud? Mõningad eeldused võiksid olla => riigi omanduses (enamus) olemise vajalikus? , Heleniuse visioon, finatseerimise vajadus ( jätkuv...?). lihtsalt üks spekulatsioon
  • Kui veel unistada, siis börsile võiks tulla üks konkurentsivõimeline puit-, s.h. palkmajade ettevõte. Siis võiks konsolideerida väiksemad üritajad ja kasvada rahvusvaheliselt arvestatavaks ettevõtteks. Ühtlasi hakkaks arendama energiatõhususate palkmajade nišši. Võtaks tööle korraliku turundusmeeskonna. Nõudlust oleks nii et tapab. Ja tuleks endale tunnistada, et kõrgtehnoloogiliste ettevõtmiste vaevarikka juurutamise asemel tuleks pühenduda Eesti tänastele tugevustele ehk metsa väärtustamisele.
    Vastukajad oodatud!
  • Ouna Ants,
    kas ei seisne vastuolu sõnapaaris: "energiatõhusad palkmajad"? Puidu soojusisolatsiooni omadused on niivõrd kehvad, et tänapäevastele nõuetele vastava maja puhul tuleks seinad teha VÄHEMALT 50 cm paksused. Sellise läbimõõduga palke pole meil võtta. Kui aga on vaja hakata lisakihte paigaldama, siis kaob suuresti kogu palkmaja võlu.
    Muidugi saaks neid ehitada ja müüa suvemajade, saunade, kuuride jne näol tervele euroopale (ja veel rohkem Jaapanisse).
  • Mulle on millalgi kõrva jäänud ka sahinad, et Ülo Pärnitsal on plaan Mainor listida.
  • ÄRILEHT: Eesti suurima panga juht on kriitiline miljarditehase rahastuse osas. Eesti Energia ja VKG ise väga ei muretse
    Kui Swedbank Eesti uus juht Olavi Lepp ütles lõppeva nädala kolmapäeval avaldatud usutluses Eesti Ekspressile, et neil on põlevkiviõli rafineerimistehase projekti mitmel põhjusel päris keeruline finantseerida, usuvad hinnanguliselt miljard eurot maksma mineva tehast rajada soovivad põlevkivitootjad, et projekti elluviimiseks on ka teisi rahastusviise.

    Kui Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler küsis kolmapäeval ilmunud intervjuus Swedbank Eesti uuelt juhilt Olavi Lepalt, kas põlevkiviõli rafineerimistehase loojatel tasuks rahastuse otsimisel Swedbanki poole pöörduda, tõdes Lepp, et sellise projekti finantseerimine on päris keeruline.

    Ärileht küsis seepeale hinnanguliselt miljard eurot maksma minevat tehast kavandavatelt Eesti põlevkivitootjatelt, Eesti Energialt ja VKG-lt, kas nad on sarnaseid indikatsioone saanud ka teistelt Eestis tegutsevatelt pankadelt ning kui palju on juba mõeldud rafineerimistehase rahastusallikate peale.

    „Konkreetsemalt projekti atraktiivsusest ning selle finantseerimismudelist räägiks peale eeltasuvusuuringu valmimist, mida ootame jooksva aasta teisel kvartalil. Hea tasuvusega projektide realiseerimiseks on ka muid finantseerimislahendusi – riigi osalusest välisinvestorite kaasamiseni,” ütles VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko, kes ei soovinud detailsematesse selgitustesse laskuda.

    Ka Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts juhtis tähelepanu sellele, et praegu on veel liiga vara projekti rahastamisallikatest rääkida. „Võimalikud finantseerimisallikad selguvad siis, kui eelrafineerimistehase projekt jõuab investeerimisotsuseni,” märkis ta.

    Küll aga lisas ta, et nii Eesti Energia kui ka VKG on juba septembris sõlminud lepingu tehase eelprojekteerimiseks Itaalia ettevõttega KT Kinetics Technology. „Eelprojekteerimise tulemusel täpsustub investeeringu maksumus ja tasuvus. Pärast seda on selge, kas põlevkiviõli väärindamise plaan jõuab ka projekteerimise faasi ning on põhjust rahastamisallikate osas tänasest konkreetsemaks minna,” rääkis Luts.

    „Kuna investeeringud energeetikasektoris on üldjuhul suured, on Eesti Energia ka varem kapitali kaasanud laiemalt, mitte ainult kohalikul tasandil. Nii suure projekti rahastamisel on mõistlik kaaluda erinevaid finantseerimisvõimalusi, kuid lõpuks saavad määravaks tingimused – eelkõige võõrkapitali hind, aga ka muud kaasnevad lepingulised kohustused,” lausus Luts.



    Jääme ootama eeltasuvusuuringu valmimist.
    Kes teab, äkki leidub rahastamisalternatiivide arutelus oma nurgake ka operatsioonile koondnimega "IPO".

Teemade nimekirja