3D printimine ehk kihtlisandustehnoloogiad - Investeerimine - Foorum - LHV finantsportaal

LHV finantsportaal

Foorum Investeerimine

3D printimine ehk kihtlisandustehnoloogiad

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Viimastel aastatel on tugevalt meediakajastust saanud 3D printimine. Paljude arvates on sektori ettevõtted suure meediakära saatel üles haibitud ja sektor on sügavalt mullis. Teised arvavad, et just praegu on tehnoloogia kasvufaasi alguses ja positsioonid tuleks sisse võtta. Kuna LHV foorumis kihtlisandustehnoloogiatest eriti juttu pole olnud, siis mõtlesin, et avan selle teema ning toon välja mõned ettevõtted, kes koos sektoriga võiksid kasvust osa saada. Kuna ma aktsiaid analüüsida ei oska, siis selle kohapealt olen vait.
    Kõigepealt, mis on kihtlisandustehnoloogiad (i.k. „Additive manufacturing technologies“)? Selleks on tootmismenetluste kogum, kus toote valmistuspõhimõtteks on materjali kihtide kaupa juurdelisamine otse digitaalsest mudelist, ilma inimese sekkumiseta. Kihtlisandustehnoloogia on üldine mõiste, mille alla kuuluvad näiteks laser- või elektronkiirsulatus, 3D printimine, stereolitograafia, pealekeevitus jt.

    Tänu plasti 3D printerite võidukäigule on tunda, et järgmist suurt läbimurret oodatakse metallide printimises. Tööstuslikule tasemele kõige lähemal on hetkel kaks tehnoloogiat - selektiivne laserpaagutus ja pealesulatus (-keevitus). Pealesulatus arvatavasti kõige lähemal, eelkõige lennukitööstuses, kus valmistatakse suuremaid detaile. Üheks näiteks, kes on oma tööstusliku pingi hiljuti turule toonud, kus laseriga valmistatakse detail ja siis see freesiga siledaks lastakse (Lasertec 65 3D), on DMG Mori Seiki (XETRA: GIL.DE). Antud pink võimaldab valmistada sellise kujuga detaile, mida teiste meetoditega on teha raske, kui mitte võimatu. Peamiseks probleemiks on hetkel see, et tarkvara ei ole tehnoloogiale järele jõudnud. Nende endi sõnul ei ole hetkel materjali lisamine ja maha võtmine hästi omavahel ühildatud.

    Teine tehnoloogia milles ise suuremat potensiaali näeksin on „powder bead“ tehnoloogiad, ehk siis lasersulatus (SLM) või elektronkiirsulatus (EBM). See on pulbertehnoloogia, kus lisatakse pulbrikihte ning need siis lasrkiirega või elektronkiirega valikuliselt sulatatakse.Tehnoloogiliselt ei ole probleemiks kõrge kvaliteediga detailide valmistamine (enam-vähem misiganes sulamisr). Suurimad küsimused on hetkel printerite kõrge hind, madal tootlikkus ja standardite puudumine. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti, siis hindab tootja seadme elueaks 4-5 aastat. Ning kuna kasvatuskiirus on väike, siis tuleb detaili omahind kõrge (suurusjärk 4000-5000 EUR/kg).

    SLM metallimasinate tootjad on mõned gigandid, kes on ka väiksemaid kokku ostnud (Stratasys (NASDAQ: SSYS), 3Dsystems (NYSE: DDD), EOS, Renishaw (LON: RSW)) ja väiksemad tegijad (Concept Laser, Realizer, SLM Solutions (XETRA: AM3D). Väiksemate esindajatega olen mõnega saanud vestelda ja nemad kõik kinnitavad buumi. A la kui eelmine aasta müüs 30 seadet, siis käesoleval aastal 300.
    SLM-ga sarnane on elektronkiirsulatus (EBM), mille põhimõtte on patenteerinud ja masinaid toodab Rootsi firma, Arcam (NASDAQ OMX: ARCM). Minu jaoks väga sümpaatne firma, kes tunnistab, et nende esimesed printerid olid kräpp. Praegune generatsioon prindib kiiremini kui SLM, samas detailidel suurem pinnakaredus. Suunanud on nad ennast biomeditsiinile (implantaadid) ja lennukitööstusele.
    Metallitööstus nõuab printeritootjatelt suuremat tootlikkust, ja sellega masinate tootjad ka põhiliselt tegelevad. SLM tootjad lisavad lasereid, EBM tootja tõstab elektronkiire võimsust. Varsti peaks Arcamilt turule tulema 10 kW elektronkiire allikaga masin mis peaks nende tootlikkust kõvasti tõstma (hetkel maksimaalne 3 kW).
    Kui esile tuua firmasid, kes on metalli printimise tööstuslikult kasutusele võtnud või võtmas, siis reeglina on need gigandid, kelle jaoks printimise lisandväärtus aktsiahinnas arvatavasti ei kajastu. Näiteks Airbus, GE, RollsRoyce, Siemens, Thales. Võib-olla huvitava faktina, GE alustas 2014 aastal turbiini sissepritsedüüside tööstuslikku 3D printimist. Nad toodavad neid ~70 000 tk aastas ning ostsid selle jaoks 50mUSD eest printereid (link).
    Kes veel võivad kihtlisandustehnoloogiate kasvust osa saada, on metallipulbrite tootjad. Paljud pulbritootjad on juba turule toonud spetsiaalsed printimise pulbrid (nt. GKN Hoeganaes (LON: GKN)). Samas, endale tundub, et metallide printimine niipea selliseid mahte ei saavuta, et see pulbritootjatel märkimisväärselt mahte kasvataks.
    Kokkuvõtvalt, metallide 3D printimisel kui sellisel on kindlasti potentsiaali. Kihtlisandustehnoloogiad arvatavasti ei võta üle standardseid metallitöötlustehnoloogiaid, aga leiab mingi aja jooksul oma niši.
    Kui kellelgi on häid ideid, kes võiks olla võitjad, siis loeksin huviga. Ise ostaksin kõhutunde järgi Arcam (kui LHV seda mulle võimaldaks).
  • http://carbon3d.com/
    CLIP — Continuous Liquid Interface Production — is a breakthrough technology that grows parts instead of printing them layer by layer. CLIP allows businesses to produce commercial quality parts at game-changing speeds, creating a clear path to 3D manufacturing.
  • Mõtlesin, et kirjutaks lühidalt metallide 3d printimise viimase aja arengutest. Täpsemalt siis „powder bed“ valdkonna kohta, mis on metallide printimises tugevalt kõige suurema osakaaluga.
    Väikesemaid masinate tootjaid on usinalt turult kokku ostetud – Arcam ja Concept Laser osteti General Electricu poolt ning DMG Mori omandas kontrollosaluse Realizer GmbH-s. Napilt oleks ka müüki läinud SLM Solutions, aga nende tuumikaktsionärid otsustasid mitte müüa.
    Peamine põhjus konsolideerumiseks on olnud uute suurte tegijate turule tulek (Trumpf Group, GE, DMG Mori), hinnaga löövad teiselt poolt hiinlased (näiteks Farsoon Technologies). Väikestel on ka raske pakkuda ülemaailmset tehnilist tuge, ning vähetähtis pole ka fakt, et kasumid pole olnud kooskõlas nende ettevõtete eest pakutava hinnaga. Hetkel ongi väiksemate tegijatena pildil SLM Solutions, võib-olla ka Renishaw PLC, kelle põhikäive tuleb küll teistest valdkondadest.
    Kui on usku 3D printimise kiiresse kasvu, siis selle valdkonna hea potentsiaaliga aktsia võiks lisaks SLM Solutionsile olla veel Materialise NV. Nad arendavad 3D printimise tarkvara (3D mudelite ettevalmistamine printimiseks), samuti ühed suuremad printimisteenuse pakkujad. Soft mida nad pakuvad, on reeglina kaasas kõigil metalliprinteritel, mõnel juhul ka integreeritult. Samas, iseenesest pole võimatu, et neil suurte 3D tarkvaralahenduste pakkujate (nt. Dassault või Siemens) poolt jalad alt lüüakse. 3D printimise tarkvara integreerimist 3D modelleerimise süsteemidesse kindlasti tehakse. Ise usun, et pigem võiksid nad olla võitjate poolel. Umbes kuu tagasi selle usu põhjal antud aktsiat ise ka soetasin.
  • "Tuul"
    "martk"
    20.10.2020

    Kui kedagi huvitab, siis praegu tegelen põhjaõngitsemisega 3D printimise sektoris - SSYS, DDD, XONE, VJET. Seal on sisuliselt sama situatsioon kui päikeseenergias 2016. aastal - sentiment täiesti tuksis, valuatsioon ja hinna/käibe suhtarv odavaim kui kunagi varem, suur lühikeste osakaal. Korralik käibekasv tulevikus sama kindel kui aamen kirikus. Praegu käib haavade lakkumine pärast võimast haipi aastatel 2013-2014.
    3D printimise positsiooni suurus hetkel arvatavasti ca 8-10 protsenti portfellist, võimalik, et tõstan lähema 12 kuu jooksul 15 protsendi peale.

    Aitäh selle postituse eest! Kuidas sulle olukord praeguseks tundub? Kas võiks näiteks DDD-s või SSYS-is kasumid lukku lüüa?
    Vabandust teemavälise postituse pärast, kuid algne postitus on ka selles teemas.

    Jah, Hind/Käive=1 oli ulmeline valuatsioon mille pealt (tuleviku) tugevat kasvuaktsiat osta.
    Ootasin seda momenti 3D sektorisse sisenemiseks kätel seistes aastaid.
    Oktoobris oli turupsühholoogia pöördeks küps.

    Pigem ei peaks positsioonist väljumisega kiirustama.
    Alati võib ju natuke vähendada kasumi võtmiseks.
    Usun, et DDD ja SSYS on suutelised järgmise viie aasta jooksul jõudma kuskile 200 dollari ligidale.
    Järgmise 10 aasta jooksul ei välistaks mõlema puhul 400 dollarit.
    XONE ja VJET võivad veel kallineda 10x järgmise viie aasta jooksul. Järgmise 10 aasta jooksul veel rohkem.
    Tulemas on samasugune buum/maania nagu praegu päikeseenergia sektoris.
    Kuna ralli oli väga võimas - DDD oktoobri põhjast ligi 1000 protsenti - siis tõenäoliselt varem või hiljem tuleb suurem kukkumine (-50%).
    Tänaselt hinnatasemelt sisenedes on riskid juba väga kõrged.
    Positsiooni võtmise või selle suurendamisega võiks oodata kuni tekib tugevam korrektsioon. Tavaliselt mida suurem ralli, seda suurem korrektsioon.

    Isiklikult plaanin hoida DDD, SSYS, XONE, VJET viis kuni kümme aastat.
    Sest 3D printimise maania tekkimine võtab aega.
    Kui DM (Desktop Metal) ja Carbon 3D (pole veel IPO-ni jõudnud) ja NNDM (Nano Dimensions) peaksid lähikvartalitel odavmüüki tulema, siis kaaluksin isegi 3D osakaalu suurendamist portfellis (hetkel ca 30 protsenti, samas kogu portfell oktoobriga võrreldes 2x).
    Võimalik, et ka PRLB ja MTLS saab tulevikus soetada parema valuatsiooni pealt.
  • Tõstan selle postituse päikeseenergia foorumist ümber õigesse kohta.
    martk
    "lauri"

    Ok, see pole teemasse, aga I'll bite. Huvitab visioon. Mis tagab sinu arvates korraliku käibe kasvu tulevikus selles sektoris?
    Kes peaks endale 3dprinteri ostma ja miks, vrdl valmistoodete ostmisega (mis igapäevaselt kasutatava masstoodangu puhul jääb tõenäoselt alati odavamaks)?
    Era või äri?
    Era puhul - hobi, kunst, või mis?
    Äri - suur printimine (hooned jm) või mingid pisi-prototüübid, hambaproteesid vms?
    P.S oled sa ise midagi 3dprinteriga trükkinud?

    21.10.2020 12:39

    Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.



    Miks 3D printimist ootab suur tulevik on kirjas ARK Invest dokumendis lehekülg 34.
    research.ark-invest.com/hubfs/1_Download_Files_ARK-Invest/White_Papers/Big Ideas 2020-Final_011020.pdf

    3D printimine muutub iga aastaga järjest odavamaks ja kiiremaks ning seetõttu tekib järjest uusi kasutuskohti.
    Esialgu on olnud majanduslikult mõttekam võtta 3D printimine kasutusele kohtades, kus tootmine on väikesemahuline - see tähendab tüki hind on väga kõrge (näiteks lennundus või vanade autode varuosad). Lennunduse puhul on lisaks väga tähtis iga tüki kaal, sest ühe kilogrammi transport maksab lennuki eluea jooksul tuhandeid eurosid. Juba ühe lennuki elutsükli pealt on võimalik säästa miljoneid eurosid.
    Lennunduses on 3D printimise tehnoloogia juurutamine alles lapsekingades - 1-2 protsendi juures võimalikust. Käibekasvu võib sealt tulla ca 50x.

    Tavapärase valuvormi abil tootmise alustamine on väga kallis ja võtab väga kaua aega. Samuti ei ole võimalik toote disaini kiiresti ja odavalt muuta.
    Valuvormiga või mis iganes muul viisi tootmises on ka äärmiselt palju materjali raiskamist.
    3D printimine võimaldab kõrvalda mitmed traditsioonilise tootmise puudused.

    ARK Invest ennustab, et 3D printimise sektori käive kasvab järgmise viie aasta jooksul 10x.
    Selleks ajaks kui 3D printimine on jõudnud masskasutusse on tänased aktsiahinnad mitmekümne kordse tõusu selja taha jätnud.
    Õige aeg investeerimiseks on siis, kui aktsiad on investorite huviorbiidist väljas.

  • Kuna ise Tallinna Tehnikaülikoolis igapäevaslt 3D printimise tehnoloogiatega tegelen, siis lisan paar mõtet.

    3D printimise vaieldamatu eelis on valdkondades kus puuduvad alternatiivid. Üheks selliseks on näiteks ortopeedia ja personaalmeditsiin. Selles valdkonnas näen küll järgmisteks aastateks korralikku kasvu. Minu jaoks suhteliselt uskumatu kui suures ulatuses juba tänapäeval suudetakse luustikku luumaterjaliga täidetud titaanvõrega asendada. Ka meie üks endine doktorant alustas Ukrainas selle valdkonnaga. Viimane detail mille nad valmistasid on selline

    Loodetavasti päästab see detail ühe õnnetu vähihaige elu.

    Kui on olemas alternatiivsed tootmismeetodid, eks siis tehakse valik vastavalt madalamale hinnale. Polümeeride puhul on 3D printimise ja survevalu vahel hinnas ikka nii kolossaalne vahe, et antud juhul pole ei lühemas ega pikemas perspektiivis 3D printimisel masstootmisesse jõuda lootustki. Samas kui toodet on vaja mingi aja tagant või vastavalt kliendile modifitseerida, või on väiksemad partiid, siis on 3D printimine täiesti reaalne alternatiiv. Ka Eestis on päris palju tootmisettevõtteid, kellel on 3D prinditud detailid standardtoodetes. Rääkimata prototüüpimisest ja tootearendusest. Antud juhul on nende kasutamine standard.

    Eestis on ka üks puhtalt metallide 3D printimisega tegelev ettevõte, CloudFactory OÜ kes tegeleb ehete tootmisega. Nende peamine eelis on paindlikkus detailide mõõtude ning partiisuuruste suhtes kuna puuduvad vormid. Sõrmuse läbimõõdu suurendamiseks on vaja lihtsalt skaleerida 3D mudelit.

    Trendidest, 3D printimise sektor on tõesti viimastel aastatel kõvasti pihta saanud. Esiteks muidugi selle pärast, et FDM printer ei jõudnud igasse kodusse. Aga ka sektori tööstusele suunatud ettevõtted pole just eriti positiivselt suutnud üllatada. SLM Solutions, kes veel neli aastat tagasi suurtel 3D printimise messidel kõigile piiramatult õlut ja süüa välja tegi ning oleks GE poolt napilt 40EUR/aktsia ära ostetud, on viimastel aastatel ikka korralikult mudas olnud. Ja ka see aktsia on viimastel kuudel võimsat tõusu näidanud, arvatavasti tänu sellele, et nad tulid turule kõige suurema ja kiirema metalli printeriga. Aga üldiselt väga põhjalikult ei pea analüüsima, et öelda, tänasel päeval tõuseb turgudel põhimõtteliselt kõik.

    Tunnetan ka vähemalt järgmiseks viieks aastaks üldist 3D printimise valdkonna tõusu. Samas, ma pole üldse nii kindel, et need vanad saurused - Stratasys, EOS, 3D Systems ja teised sellest osa saavad. Kuigi tõesti, vaatamata sellele, et turg on üle ujutatud odavate ja vähem odavate FDM printeritega, siis Stratasys müüb jätkuvalt edukalt oma 100kEUR+ töötstuslikku 3D printerit edasi.

    Samuti on viimastel aastatel oodatud odavate SLS tehnoloogia printerite turule tulekut, mis võiks vaiba jalge alt tõmmata näiteks EOS-lt ja 3D Systemsilt. Ja kui keegi tuleb turule odava masinaga mis lubab kasutada teiste tootjate materjale ning sealsjuures suudab pakkuda piisavat kvaliteeti, siis 3D printimise teenusepakkujad kindlasti need alternatiivid ka valivad. Ja aeg-ajalt selliseid kandidaate ikka turule tuleb. Ka eile tuli Formlabs turule enda kauaoodatud SLS printeriga, mis vähemalt tutvustuse järgi näeb küll päris lubav välja.

    Üks firma mis silma paistab on HP, kes tuli oma plasti 3D printeriga välja 2016 aastal ning on peale seda näidanud korralikku kasvu. SLS tehnoloogiale on nad päris arvestatav alternatiiv, kuna prindivad samu materjale ning masinad on tunduvalt kiiremad. Käesoleval aastal alustavad nad ka metalli 3d printerite müümisega. HP pole muidugi investeerimise mõttes kaugeltki puhas 3D printimise ettevõte.

    Kui teil on huvi 3D printimistehnoloogia suhtes üldiselt või seoses selle kasutamise võimalustega oma ettevõttes, siis võtke ühendust ja tulge TalTechi külla.

    Lauri Kollo

    ps. 3D printimise mõiste all pidasin silmas metallide ja plastide tehnoloogiaid, mitte betooni, bioloogilisi kudesid jne.
  • Ma hea meelega annaks mõtlemisaineks koduse ülesande.. Kuna soovin ca 100 m2 pinnale ise üles panna mingi 3D printerit ja jälgin mis tehnoloogiate vahel valida, siis teen hea meelega kohvi välja mõttekaaslastele (kahjuks tuleb kätte saamiseks sõita kanaari saartele, kuid võin ka mitu kohvi välja teha).
    Ise näen seda, et metalliprinterid on veel väga suurte meeste mängumaa (lennundus-laevandus). Eheteäri oleks veel mõeldav segment, kui lennundus on siin suletud ring kahjuks. Plastiku printimisel olen pidevalt avastanud, et liikuvaid detaile on veel selles segmendis raske kvaliteetselt teha ja massivsetel on raskus teiste sulatamistehnoloogijatega hinnas konkureerida. Selles segmendis ostaksin seadme koos potentsiaalse tarbijaga, ise ostvaid kodanike taga ajada tundub keeruline. Miski mis plastikprügi sisse imeks ja otsast a la UV kindlaid aiatoole annaks hea hinnaga, seda pole ma veel leidnud (ka sama omahinna jama). Betooni printimine on juba valdkond kus mul kui ettevõtjal kõrv veidi liikuma on hakanud. Kuna maa on siin kallis ja seda on vähe nagu kulda ja maailma üks parimaid kliimasid on piiratud resurss, siis täpisehitused-aiadekoratsioonid tunduvad loogilised ja otsin ise seadmed mille omahind oleks parim ja ka hoolduskulud teada.
    Kui keegi leiab parima omahinnaga ja parima tarbimiskonnaga segmendi 3D seadmete kirjeldusi (mis on ka reaalsed), siis hakkan juba lauda katma..
  • rrr007 mine nendele külla http://dentalab.fi/hambalaborile/
    Saada seal saarel ka hammaste bisnessi püsti panna, nendel on SSYS 3d printerid , 1 printer teeb 10 inimese töö,
  • laurik, kas ehk oled mingil moel kursis ka The ExOne ja Voxeljet AG toodetega?
    ARK Invest ja Cathy Wood on tugevalt The ExOne investeerinud (osalus 30+ protsenti).
    Ma ise investeerisin neisse selle põhimõtte järgi, et tõusev vesi tõstab kõiki paate.
    Kuidas on nende kahe ettevõtte (XONE, VJET) tehnoloogiline pool? Kas nad on omal ala tipus? Kas on mingeid konkurentsieeliseid?

    Kindlasti on igasugu ägedaid 3D firmasid, kuid tõenäoliselt suurem osa neist pole turul kaubeldavad ja need mis on - näiteks Desktop Metal - on väga raju valuatsiooniga ja seetõttu pole minu jaoks investeerimiskõlbulik.
  • rrr007
    Betooni printimine on juba valdkond kus mul kui ettevõtjal kõrv veidi liikuma on hakanud


    Pole küll otseselt betooni valamine aga sisuliselt 3D printer.
    Hadrian X® builds block structures from a 3D CAD model, producing far less waste than traditional construction methods while dramatically improving site safety.

    Kajuks seda sulle keegi ei müü. Parimal juhul saad kunagi nende WaaS teenus osta.

    Tegin selle ettevõtta kohta ka eraldi teema siin foorumis kuhu olen pannud nende videokokkuvõtteid eelmise aasta pilootprogrammidest. Paisab, et suurtel tellise tootjatel nagu Weinerbergeril ja Xellal on asja vastu huvi. Oman ja ootan huviga kas see kontseptsioon saab tuule tiibadesse.

    FBR's Fastbrick Wall System™ is a combination of Hadrian-optimised blocks and adhesive, together with a cladding material like acrylic render.

    Hadrian X® uses modularly designed blocks with aligned cores, enabling easy installation of cabling and services through the cavities.

    FBR aims to partner with customers in many international markets to offer 'Wall as a Service®', or WaaS®.
  • "Visahing"
    rrr007 mine nendele külla http://dentalab.fi/hambalaborile/
    Saada seal saarel ka hammaste bisnessi püsti panna, nendel on SSYS 3d printerid , 1 printer teeb 10 inimese töö,


    Tänud, uurin. Kuigi tuttav doktor on hoiatanud, selleks et doktorile müüa pead ise doktor olema. Litsentsirägastik on sellel turul muljetavaldav...
  • "errrocode12"
    rrr007
    Betooni printimine on juba valdkond kus mul kui ettevõtjal kõrv veidi liikuma on hakanud


    Pole küll otseselt betooni valamine aga sisuliselt 3D printer.


    Jep, masstootmine pole kanaari saarte eripära, kuigi ka siin on magalapiirkonnad jne., aga ma pole massi fänn, (ikkagi piirkond kus on 5 erinevat kliimavöödet stabiilselt igapäevaselt olemas). Mul on ühe maja ehitusel vaja olnud 2 erineva advokaadi ja 3 arhitektori abi. Seetõttu personaalsed väiksed lahendused on mulle huvipakkuvamad, siin on elu piisavalt hea, et mitte närve raisata... Väikeste 3D betooniprintijate mure on tihti stabiilsus ja tüütud lisakulud ja see pole koht kus enda kogemusest õppida...
  • "martk"
    laurik, kas ehk oled mingil moel kursis ka The ExOne ja Voxeljet AG toodetega?
    .

    Ausalt öeldes liiga kursis ei ole. Tean, et ExOne masinad kasutatavad sideaine pihustustehnoloogiat. Metallide puhul on eelis võrreldes lasersulatusega (SLM) selles, et pole vaja detaile tugistruktuuridega toestada. Ehk siis vähem järeltöötlust ja parem kujuvabadus. Samas väiksem materjalivalik ja madalamad mehaanilised omadused ja 3D printimisel järgneb termotöötlus. Kui SLM tehnoloogias on konkurents suhteliselt tihe, siis sideaine pihustuse puhul mitte niiväga. Sama tehnoloogiat kasutab vist Digital Metal kes tegutseb Rootsis, Höganäs kontsernis. Ning liivast valuvormide puhul vist konkureerivadki Voxeljet-ga. Muidugi HP tuleb arvatavasti ka oma metalliprinteri puhul sarnase tehnoloogiaga, nii et selles nišis ka konkurents tiheneb. ExOne metalli 3D printereid kasutab üks maailma suurimaid 3D printimisteenuse osutajaid Shapeways. Nad suudavad nendega tihti päris head hinda pakkuda.
    Aga usun küll, et üldise sektori tõusuga võivad mõlemad firmad kaasa minna.
    Desktop Metal ostmisest hoiaksin ennast küll kauge kaarega eemal. Nad on küll võimsat promo teinud, aga põhimõtteliselt müüvad nad ikkagi metalli FDM printerit. Tänasel päeval on nende tehnoloogia tõsine probleem täpse kuju saavutamisega peale paagutust ja ka kvaliteediga üldisemalt. Juba nende reklaamvideos on näha, et detailid on pragudega.

Teemade nimekirja

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon