Makseta väärtpaberikanne

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

  • Mul on aktsiad hetkel arvelduskontol ja plaanin teha investeerimiskonto, et uusi aktsiaid osta ning olemasolevad aktsiad ka uuele kontole kanda. Kui teen makseta väärtpaberikande investeerimiskontole siis rahalist sissekannet pole? Et kui saan varem ostetud aktsiatelt dividende siis nende eest maksan ikka igal aastal maksud? Kōik uued aktsiad, fondid jne. maksud maksan aga alles tulevikus? Ja kuidas siis deklareerin igal aastal varem ostetud aktsiad, mis IK? Oleks just plaan, et kogu investeerimine oleks ühel kontol koos.
  • Aktsiad on ikka väärtpaberikontol, mitte arvelduskontol. ;-)

    LHV juhend on siin
  • hugeli
    Aktsiad on ikka väärtpaberikontol, mitte arvelduskontol. ;-)

    LHV juhend on siin


    Aktsiad võibad väärtpaberikontol olla, aga mul soovitati selleks, et III samba osakud internetipangas teise arvelduskontoga seotud oleksid, just makseta väärtpaberikanne teha. Kuna mul oli neid vähe, siis selle kandetasu maksmise asemel ma lihtsalt müüsin need maha ja enam ei torgi seda sama fondi ka.

    Ragne, kui sa makseta kandega viid need olemasolevad väärtpaberid sellele arvelduskontole, mille deklareerid investeerimiskontoks, siis need jäävad sul ikkagi mitteinvesteerimiskonto süsteemi ja sa pead suutma nüüd sama konto peal kahes süsteemis pidada arvet. Dividendimaksed, millelt on juba kinni peetud tulumaks, lähevad investeerimiskontol sissemakseks, millelt ei ole kinni peetud, ei lähe sissemakseks. Vana süsteemi väärtpaberite puhul ilmselt lähevad kõik sissemakseks ja pead need eraldi deklareerima ja eraldi maksud maksma. Seega mina soovitan hoida need asjad ikkagi eraldi.

  • Kui aktsiad on sel aastal ostetud, siis üks võimalus oleks olemasolev konto võtta aktsiate ostule eelnevast hetkest kasutusele investeerimiskontona, kanda aktsiad makseta väärtpaberikandena üle uuele investeerimiskontole ja seejärel olemasoleval kontol investeerimiskonto staatus lõpetada. Investeerimiskontona saad oma konto kasutusele võtta ja seda staatust lõpetada Maksuameti juures tuludeklaratsiooni esitades.
  • Sander Pikkel
    Kui aktsiad on sel aastal ostetud, siis üks võimalus oleks olemasolev konto võtta aktsiate ostule eelnevast hetkest kasutusele investeerimiskontona, kanda aktsiad makseta väärtpaberikandena üle uuele investeerimiskontole ja seejärel olemasoleval kontol investeerimiskonto staatus lõpetada. Investeerimiskontona saad oma konto kasutusele võtta ja seda staatust lõpetada Maksuameti juures tuludeklaratsiooni esitades.


    Kui ma õigesti tean, siis tuludeklaratsiooni saab parandada 3 aasta jooksul. Eeldades, et möödunud perioodidesse ei teki täiendavat maksukohustust, võib investeerimiskonto deklaratsioonile kanda ka tagantjärele (nt. üle-eelmise aasta algusest). Tasub maksuametiga konsulteerida, kui küsimusi tekib. Kui sa ei ole investeerimiskontolt väljamakseid teinud, siis ei tohiks see maksukohustust mõjutada.
    Risk on see, et juhul kui parandusega peaks tekkima täiendav maksukohustus, rakendatakse ka intressi.
  • Olin ise lammas ja märkisin nüüd kogemata *ilmselgelt* LHV aktsiad oma igapäevaselt arvelduskontolt. Kas on mõistlik, ja kui siis kuidas, saada need nüüd investeerimiskontole? Lisaks, nüüd seisab hunnik pappi investeerimiskontol mida tegelikkuses tahaks saada tagasi igapäevasele arveldusarvele, nagu ma aru saan on iga kanne investeerimiskontolt ära väljamakse, on selleks mingeid mõistlikke variante?

    Tänan ette juba asjalikke kommentaare ja nean parastajaid :D
  • Kui summa ei ole väga suur, siis kõige lihtsam on samaaegselt edastada börsile arvelduskontolt müügiorder ja investeerimiskontolt ostuorder (ise sama ämber kunagi läbi kolistatud).
  • Lihtsam on võtta arvelduskonto märkimise hetkest kuni aktsiate ülekandmise hetkeni kasutusele investeerimiskontona ja pärast selle kasutamine lõpetada.

    Pärast aktsiate arveldamist tuleks siis teha makseta väärtpaberikanne kahe oma konto vahel.
    Seejärel arvestada 2019 kohta esitatavas deklaratsioonis arvelduskonto selleks perioodiks ka investeerimiskontoks.
  • See tegelikult väga häirib, kui LHV pakub tehingukorraldusel eeltäidetuna valet maksekontot, mis tähelepanuta jäädes põhjustabki jama. Kuni LHV ei suuda automaatselt õigesti tuvastada, millist kontot kasutada tahetakse, on tehingukorraldusel kasutatava konto eeltäidetus olemuselt düsfunktsionaalne ja obstruktiivne. LHV panga kasutajaliidest oleks vaja nii seadistada, et eeltäidetud maksekontot maksekorraldusel üldse ei oleks, või saaks vähemalt iga klient selle eeltäidetuse funktsiooni soovi korral välja lülitada ja igakordselt kohustuslikus korras ning teadlikult ise kasutatavat kontot valida.
  • Minu jaoks valmistas hämmingut see, et märkimisõigused olid mul õigel (so investeerimiskonto) kontol, ei ole ju loogiline et on üldse võimalik märkida aktsiaid kontole millel pole märkimisõigusi?

    Sander Pikkel
    Lihtsam on võtta arvelduskonto märkimise hetkest kuni aktsiate ülekandmise hetkeni kasutusele investeerimiskontona ja pärast selle kasutamine lõpetada.

    Pärast aktsiate arveldamist tuleks siis teha makseta väärtpaberikanne kahe oma konto vahel.
    Seejärel arvestada 2019 kohta esitatavas deklaratsioonis arvelduskonto selleks perioodiks ka investeerimiskontoks.


    Mida mõtlete antud kontekstis märkimise hetkeks, orderi sisestamist või...?
  • tvinv
    Minu jaoks valmistas hämmingut see, et märkimisõigused olid mul õigel (so investeerimiskonto) kontol, ei ole ju loogiline et on üldse võimalik märkida aktsiaid kontole millel pole märkimisõigusi?

    Sander Pikkel
    Lihtsam on võtta arvelduskonto märkimise hetkest kuni aktsiate ülekandmise hetkeni kasutusele investeerimiskontona ja pärast selle kasutamine lõpetada.

    Pärast aktsiate arveldamist tuleks siis teha makseta väärtpaberikanne kahe oma konto vahel.
    Seejärel arvestada 2019 kohta esitatavas deklaratsioonis arvelduskonto selleks perioodiks ka investeerimiskontoks.


    Mida mõtlete antud kontekstis märkimise hetkeks, orderi sisestamist või...?


    Just.
    Tankist_007
    See tegelikult väga häirib, kui LHV pakub tehingukorraldusel eeltäidetuna valet maksekontot, mis tähelepanuta jäädes põhjustabki jama. Kuni LHV ei suuda automaatselt õigesti tuvastada, millist kontot kasutada tahetakse, on tehingukorraldusel kasutatava konto eeltäidetus olemuselt düsfunktsionaalne ja obstruktiivne. LHV panga kasutajaliidest oleks vaja nii seadistada, et eeltäidetud maksekontot maksekorraldusel üldse ei oleks, või saaks vähemalt iga klient selle eeltäidetuse funktsiooni soovi korral välja lülitada ja igakordselt kohustuslikus korras ning teadlikult ise kasutatavat kontot valida.


    Vastav arendusvajadus on meile teada. Hetkel ei julge lubada valmimise tähtaega.
  • Investoril on VP konto LHV pangas. Tema kontohaldur soovitas tal mitte võlakirjade märkimisest osa võtta vaid teha DVP tehing peale märkimist, kuna see on turvalisem. Märkimine toimus private placement vormis.
    See tuli üllatusena, et haldur soovitavab kliendile private placement märkimisest kõrvale jäämist põhjusel, et see ei ole turvaline. Tegemist ei olnud grupi esimese emissiooniga.
    Kas sellele on mingi põhjendus, policy?
  • Panga üldine seisukoht on olnud, et kui pooled üksteist usaldavad, siis võib alati FOP-i kasutada, kui pigem ei, siis on DVP turvalisem. Lõpuks otsustab tehinguvormi ikkagi klient ja pank on selle tehniline läbiviija.
  • Küsimus, et kas keegi on kolinud eraisik (inv. konto süsteemist) juriidilise isiku alla makseta väärtpaberi kandega?
    Tehniliselt lihtne (FOP), kuid kuidas raamatupidamuslikult seda kajastada OÜ-s?
    Kui:
    A: OÜ ostab alla turuhinna;
    B: OÜ ostab üle turuhinna (kuna soetushind eraisikul kallim, kui praegune turuhind)

    Eesmärk on kolida oma eriaisiku portfell OÜ alla. Müüa ja uuesti osta nagu ei sooviks.

    Tänan!

  • Kuna tehing toimuks seotud isikute vahel, siis on selline karvane tunne, et igasugune turuhinnast erinev kokkulepe ajaks MTA tagajalgadele. Alla turuhinna tehing võimaldaks ebaõiglaselt investeerimiskonto sissemaksete jääki füüsilise isiku maksuefektiivsuse huvides suuremana näidata. Üle turuhinna tehing võimaldaks OÜ-st varade välja kantimist, mis tõmbaks ka teiste repressiivorganite tähelepanu.
  • Tankist_007
    Kuna tehing toimuks seotud isikute vahel, siis on selline karvane tunne, et igasugune turuhinnast erinev kokkulepe ajaks MTA tagajalgadele. Alla turuhinna tehing võimaldaks ebaõiglaselt investeerimiskonto sissemaksete jääki füüsilise isiku maksuefektiivsuse huvides suuremana näidata. Üle turuhinna tehing võimaldaks OÜ-st varade välja kantimist, mis tõmbaks ka teiste repressiivorganite tähelepanu.


    No vot ise ka sellist "lõhkist küna" tunnetan. Tuleb ilmselt EMTA-ga otse suhelda, sest veidi absurdne, et oma varasid ei saa (mõistlikult ja vabalt) liigutada. Eesmärk ei ole ju maksude vältimine, vaid raha efektiivsem kasvatamine (ja seda nad tehnigutel ju jälgivad). Uurin siis EMTA-st asja, kui rohkem mõtteid siin kellegil ei avaldu.
  • Kui eesmärk ei ole maksude vältimine, siis müügi eraisikult OÜ-le turuhinnaga ja asi korras. Hetkel paistab ikka vähe teine eesmärk planeeritava tehingu tagant välja.
  • suurendad osakapitali ja annad mitterahalise sissemaksena aktsiad turuhinnaga OÜ-le?
    kunagi vist tehti nii miskipärast
  • Jepp, selle mr sissemakse kohta peaks olema ka pos Riigikohtu lahend.
  • LHV-s on mul üks konto kus olen mitteaktiivselt arveldanud.
    Sellel aastal ostsin sellelt kontolt väärtpabereid ja sooviks ülejäänud raha kanda sealt teise panka.
    Soovin et edaspidi oleks see konto oleks lihtsalt väärtpaberikonto ja muid arveldamisi seal ei teeks.
    Kas riik võib nüüd seda ülekannet teise panka maksustada kui investeerimiskonto tulu? Mismoodi oleks mul mõistlik toimida?
  • Ainult kasumit on võimalik maksustada. Sissemaksu ulatuses saab rahulikult ka välja võtta. Ma usun, et inv. kontolt kontole oleks nagu loogiline. Inv kontolt lihtkontole kandes on vast karvane käsi platsis ja kasumi ulatuses läheb jagamiseks:)
  • Kairts
    LHV-s on mul üks konto kus olen mitteaktiivselt arveldanud.
    Sellel aastal ostsin sellelt kontolt väärtpabereid ja sooviks ülejäänud raha kanda sealt teise panka.
    Soovin et edaspidi oleks see konto oleks lihtsalt väärtpaberikonto ja muid arveldamisi seal ei teeks.
    Kas riik võib nüüd seda ülekannet teise panka maksustada kui investeerimiskonto tulu? Mismoodi oleks mul mõistlik toimida?

    Kui oled sellelt konkreetselt arvelduskontolt teinud tavapäraseid arveldusi, ja Sa pole sellele kontole tehtud rahalisi sissemakseid kunagi käsitlenud "investeerimis-konto sissemaksetena" TuluMaksuSeaduse tähenduses (s.t pole neid rahaliste sissemaksetena investeerimiskontole deklareerinud kunagi mitte üheski tuludeklaratsioonis jms), siis ...
    ...seaduse tähenduses ongi ta tavaline ArveldusKonto, koos oma tava rahaliste liikumistega!

    Sellisele kontole väärtpaberite ostmise deklareerid alles nendesamade väärtpaberite müümisel vastava aasta deklaratsioonis, koos soetusmaksumuse ja tehingukuludega!

    "Investeerimis-kontoks" muutub Sinu tavaline ArveldusKonto juhul, kui deklareerid sissemaksed vastava aasta Tuludeklaratsioonis, (ning võtad konkreetse ArveldusKonto kasutusele juba "Investeerimis-kontona"), ja mitte kuidagi teisiti ...
  • invictus
    Kui eesmärk ei ole maksude vältimine, siis müügi eraisikult OÜ-le turuhinnaga ja asi korras. Hetkel paistab ikka vähe teine eesmärk planeeritava tehingu tagant välja.


    Mis see "vähe teine eesmärk" võiks olla? Äkki valgustad oma mõttemaailma? Kirjutasin, et soovin kolida eraisiku alt OÜ-sse ja keegi ei ole (seni) suutnud anda ammendavat vastust, kuidas seda teha.

    EMTA andis vastuse järgnevalt: Tulumaksuseaduse § 17 ülanumbriga 2 lõike 10 kohaselt kahju, mis tekkis investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule deklareeritakse investeerimiskonto väljamaksena.

    Ma ei mõista mis kahju ma ise saan sellest, kui tehing toimub seotud osapoolte vahel (eraisikult liiguvad väärtpaberid jur. isikule)?

    Seotud isikule aktsiate võõrandamine tuleb kajastada vähemalt turuhinnas ning tasuta ülekandmisel tuleb nende aktsiate turuhind deklareerida investeerimiskonto väljamaksena. Kui tegemist on võõrandamisega, siis soetushinnal ei ole tähtsust ning mõlemal toodud näitel, A. ja B. tuleb eraisikul aktsiate võõrandamisel deklareerida aktsiate turuhind investeerimiskonto väljamaksena.

    Ehk siis kokkuvõttes- FIDEKile tuleb panna turuhid ja peaks korrektne olema.

    Keegi parandab-täiendab?

Teemade nimekirja