| Olles juba mõnda aega finantsturgudega üpris tihedalt seotud on mul olnud võimalus heita pilku vägagi erinevaid strateegiaid kasutavate turuosaliste tegemistele. Mis on nende edu saladuseks? Mida arvab smart money praegusest turust? Need on kindlasti küsimused, millele ihkab vastust pea iga lugeja. |  | |
| sB on võtnud nõuks saladuskatet veidi kergitada... | 10K |
1. Kui vaadata Kawe Kapitali varahalduse viimaste aastate tootlust, siis ei jää muud midagi muud üle kui avaldada oma lugupidamist.
Eelmisel aastal oli kogu tootlus siiski vaid 11.7%. Kõigi suurte portfellide tootlus oli vahemikus 14.2-15.6% aga mõned suuremate piirangutega väiksemad portfellid, mis ei lubanud meil näiteks omada teatud aktsiaid tõmbasid üldise tootluse alla.
Kui võrrelda Kawe eelmise aasta tootlust ülipopulaarsete USA tech fondidega või suuremate indeksitega, siis on see väga hea saavutus. Mis on teie edu saladuseks?
Ei ole mingit saladust. Tegemist on kõige igavama investeerimisega, mis olla saab. Peamiselt oleme Baltikumi aktsiates pikad olnud ning aeg ajalt USA turul putte ostnud ning ka ära kasutanud tegelikult põhjendumatut korrelatsiooni.
Korrelatsiooni USA turgude ning TALSE vahel?
Jah. Kuigi pikemas perspektiivis vaadelduna tugevat korrelatsiooni ei ole olnud, siis viimase aasta jooksul oleme seda täheldanud ning mõnes mõttes tegelenud arbitraa˛iga
Vaadates USA value poole ettevõtteid, siis oleme positiivsemad olnud Russelli väiksema otsa suhtes, kus ettevõtted suhteliselt odavamad vs. suured indeksid. Samas, kui võrrelda Russeli väiksema otsa ettevõtteid näiteks Hansapangaga, siis ei me ei leia head põhjendust, miks me ei peaks olema pikad pigem Hansas. Et seda korrelatsiooni ära kasutada, siis oleme ostnud kuubikule (QQQ) või siis mõnele konkreetsele ettevõttele putte, kui oli põhjust oodata langust.
2. Tehnoloogia kiire areng on viimase 5-6 aasta jooksul võimaldanud ka finantsturgudega muidu üpris vähe seotud inimestel aktiivselt turul osalema hakata. Mis on sinu arvamus teemal (day)trading vs. investeerimine?
Me treidime väga vähe. Meie jaoks on hea päev, kui me seda tegema ei pea. Üldiselt ei näe me mingit eelist, mis võimaldaks meil USA turul kauplemisega turgu lüüa. Põhimõtteliselt leidub ikka ahvatlevaid võimalusi teenida kümneid ja kümneid protsente päevas, kuid kui vaadata pikemaajalist statistikat, siis tegelikult aktiivselt kauplevad turuosalised kingivad ca. 5% oma tootlusest ära just sellel põhjusel, et nad liiga palju kauplevad.
Sa rääkisid sellest nö. igavast investeerimisest. Kas see on sinu arvates õpitav või oleneb see ka andest?
Andega ei ole siin midagi tegemist. Pigem on see praktiline kogemus nagu ka LHV asutajate puhul. Minu ja Ago puhul on sellel lihtsalt teistsugune vorm. Me vaatame asjale kainema pilguga ning mõnikord võtame ka sellise vaate, et kui saame 10% aastatootluse ära lockida, siis on see hästi saadud. Me ei eelda, et 10% aastatootlus on selline asi, mida ei tohiks ära fikseerida. Me ei usu swing treidi, ega daytreidi, mis on küll ahvatlevad, kuid sellest ahvatlusest tuleb ennast lihtsalt eemale hoida. Ma olen putte tehes pidanud küllalt palju kiruma, et ajastusega kasvõi nädala võrra eksides võib ka kõige suurepärasem idee vastu taevast lennata.
3. Viimased 2 aastat tehnoloogiasektori langust on viis investorid tagasi vana majanduse ettevõtetesse ajades nende valuationi üpris kõrgeks. Alates eelmise aasta septembrist on mingi osa cashi voolanud tagasi ka techi, ajades ka selle valuationi uuesti lakke. Mis saab edasi?
See on selline paratamatu seis, sest kui vaadata rahapakkumise kasvu viimase aasta jooksul USAs või maailmas, siis see on olnud nii metsik, et rahal pole lihtsalt piisavalt tootlust pakkuvaid instrumente, mis omakorda tähendab, et tuleb mingisuguseid riske võtta. See, et väiksemad turud nagu kodumaine praegu liiguvad on ka seletatav sellega, et raha pole kusagile panna. Ja see, et tehnoloogia reageeris ülespoole ei ole selles valguses mingiks üllatuseks, sest oli see ju koht, kus mõne aasta eest teeniti suurimad kasumid. Miks mitte proovida uuesti.
Me näeme, et capex kukub kõikjal. Intel vähendas kogu aasta kulutusi mõned nädalad tagasi. Samas on semi equipment firmad ikka veel 70-80% üles aetud.
Absoluutselt. Või see, et Hynix on DRAMi hindu tõsta suutnud ei tähenda, et firma selle hinnaga müües raha teenida suudaks. Olla pessimist praeguses olukorras on väga ratsionaalne ning ma olen pessimist ka pikemas perspektiivis. Tehnoloogiasektori firmad peaksid järgmised viis aastat näitama 35% kasvu aastas, et õigustada praegust valuatsiooni. Seda on liiga palju.
Või siis PC-makerite ülioptimistlikud prognoosid MSFTi märksa tagasihoidlikumate vastu.
Pane tähele, et see on selline tsükli faas, kus mingisugune paranemine PC turul oli ja siis tuleb jällegi see aeg, kus öeldakse, et EPS läheb alla selle nimel, et võita turuosa. Tulemuseks on minu arvates möödapääsmatu laks alla.
4. Vaadates praegust USA turgu, leidub seal sinu arvates sektoreid, mida võiks vaadata veidi pullilikuma pilguga?
Muidugi on. Aga selle soovituse andmine on tricky one, sest me peame vaatame, kas meie teed siin on otsas. Ka peame olema veendunud, et meil on mingisugune cutting-edge. Hetkel ei ole me mitte üheski USA aktsias pikad.
Me oleme pakkunud kodumaiste investorite portfelli sellist firmat nagu Saku, mis on Ühispanga top sell short Baltikumis. Kui sa võtad ette näiteks Hartwalli valuationi, siis ta kasvab võib-olla kiiremini võrreldes Sakuga aga meie arvates ka stabiilsus maksab oluliselt rohkem.
Siiski, kas sa vaataksid nö. uue majanduse sektoreid või vana majandust?
Kiusatus on väga paljudel loomulikult vaadata uut majandust, sest see on nii üleeksponeeritud ning kõigil on harjumuspärane vaadata samu tickereid. See on aga tegelikult totaalselt vale lähenemine ning praegu tehnoloogiat vaadates vaatan vaid selle pilguga, kas osta putte või mitte.
Tegelikult meie eelmise aasta top sell short ei olnud üldsegi mitte tehnoloogiaettevõte. Tegemist oli Providianiga (PVN). Me vaatasime firma operatsioone, milline oli kliendistruktuur, keda see majandussurutis kõige enam mõjutas ning lisaks ka operatsioonid Argentiinas. Soovitasime ja läks!
(Siinkohal soovitaksin lugeda Kristjani 2001 Q4 kommentaare Kawe Kapitali koduleheküljelt www.kawe.ee )
5. Üks nimi, mis kerkib pea alati kodumaiste investoritega rääkides esile on Nokia (NOK). Sa oled firma suhtes üpris negatiivne olnud…
Aga miks mitte? Ma ei usu, et Nokia on midagi fenomenaalselt head leiutanud ning et keegi ei saa seda kopeerida ja odavamalt pakkuda. Väikesed töökad kollased käed teevad kõiki asju sellel alal varsti oluliselt odavamalt.
Arvad, et Motorola võib välja tulla millegi uue ja huvitavaga?
Ma ei mõtle isegi mitte konkurentsi seisukohast ning ma ei pakuks välja mingisugust paari, et näiteks Motorolas pikk olla ning Nokias lühike. Nokia valuatsioon on lihtsalt selline, et ma ei näe mingisugust põhjust seda praegu osta.
6. Mõnikord mulle tundub, et rääkides ning analüüsides neid nö. tehnoloogiasektori tähti haugume täiesti vale puu all. Pea igast äri aluste õpikust võib leida 4-osalise skeemi ettevõtte elutsükli kohta, mis lõpeb olukorraga, kus turg on konkurente täis ning marginaalid all. Seda me ju praegu näeme. Võtame näiteks kasvõi storage sektori suure tegija EMC (EMC), mis veel paar aastat tagasi oli ülikuum, kuid praegu vaevleb tõsistes raskustes.
Absoluutselt. Näiteks Brocade (BRCD) oli praktiliselt last man standing, pannes viimasena oma tulemustega mööda. Kõik need firmad nagu Qlogic (QLGC), Inrange (INRG) jt. on tegelikult väga lihtsa mudeliga, mis lubab neil kiiresti kasvada kui turg on tühi. Kui võtta ette nende firmade R&D (research and development) kulud, siis need ei ole nii suured, et keegi teine ei saaks sinna turule siseneda. Neil ei ole sellel turul väga häid tõkkeid ning saturatsioon saabub väga kiiresti. Alati tuleb arvestada, et kui me midagi mõtleme, siis kindlasti mõtleb seda sama asja veel ka keegi teine. See ei kehti vaid finantsturgude puhul, vaid tänapäeval ka tootmises.
Kas storage sektor on üks selline sektor, mida sinu arvates võiks praegu vältida?
Ülevõtmiste seisukohast on see sektor huvitav, kuid valuatsiooni seisukohast küll.
7. Me saame peaaegu iga päev LHV klientidelt küsimusi teemal, kuidas üldse investeerimist alustada ning milliseid instrumente uurida. Enamus investeerijaid lähtub seisukohast, et aeg on nende parimaks liitlaseks. Kas sinu arvates on tegureid, mis sellele vastu räägivad?
Loomulikult oleme me pikaajalise investeerimise koha pealt mittekriitilised, kuid meie arvates on need graafikud, millega alustatakse valed. Kõik me oleme näinud ajaloolisi graafikuid, kus näidatakse, et aktsiate keskmine tootlus on olnud ca 12% p. a. Siiski, ühegi asja kohta finantsturgudel eeldada, et kõik toimub igavesest ajast igavesti samamoodi on täiesti põhimõtteliselt vale.
Kui vaadata viimase 20 aasta jooksul toiminud muutusi, siis on näha, et on tekkinud babyboomerid, kes tõepoolest lähtusid nendest ajaloolistest graafikutest. Kui need investeeringud on juba tehtud, siis järgmised olulised küsimused on, et kas nad hakkavad turult lahkuma, millal see juhtub ning millised on need proportsioonid. Tegemist on nn. Securities market meltdown hüpoteesiga. Kas need samas babyboomerid hakkavad vanusevahemikus 40-55 aastat turult raha välja tõmbama või see tootlus, mis nad juurde saavad, genereerib piisavalt palju jõukust, et nad ei peagi seda tegema.
On kaks täiesti erinevat võimalikku stsenaariumit. Üks võimalik stsenaarium on see, millest räägivad (ulme)raamatud nagu näiteks “Dow 36,000” või “Dow 100,000”, kus kodanike säästumäär on väike aga see-eest investeeringute osakaal on suur. Kui investeeringud juhtuvad veel ka hästi minema, siis neil on pensioniperioodiks piisavalt palju sääste, et nad elavad tänu sellele paremini ning raha ei tule turult ära.
Kui aga läheb nii nagu ajalugu ütleb, et ajalooliselt ei ole aktsiad alati olnud safe koht – on olnud perioode, kus 10-15 aastat ei ole aktsiatega praktiliselt midagi teeninud, siis on kaks häda koos. Sul on olukord, kus sa hakkad seda raha ära sööma, see raha ei tooda sulle midagi ning sul ei ole põhjust enam aktsiates olla. Hakkad juba enne pensionile jõudmist traditsiooniliselt rohkem võlakirjadesse investeerima. See tähendab, et meltdown hakkab juba varem. Teoreetiliselt on sinnani veel u. 10 aastat aega, kuid ettevaatusest võib see hakata ka juba praegu pihta.
Kokkuvõttes kaks äärmiselt erinevat varianti ning praegu kipun ma pigem sinna alumise poole peale. Ma ei arva, et aktsiaturud ning eriti suured indeksid oleksid hea koht investeerimiseks. See aga ei ole kriitika pikaajalise investeerimise vastu, vaid see on kriitika S&P, Dow ja teiste suurte indeksite suhtes.
8. Keegi tark inimene on kunagi öelnud, et me õpime ühest kaotusest rohkem, kui kõigist oma võitudest. Kas sul on olnud viimase paari aasta jooksul näiteks USA turul vigasid, millest oled midagi enda jaoks olulist õppinud?
oli see, et tegemist oli 2000. aasta Nasdaqi top performeriga ning ei olnud mingit kahtlust selles, et jaanuaris võetakse kasumit. Ostsin detsembris jaanuari puti hinna olles $60 kandis. Pärast seda läks hind $80 juurde ning alles jaanuari lõpus alles kukkus $30 peale. Teooria oli kokkupandud põhimõtteliselt õigesti, kuid ajastus oli vale ning see on ka põhjuseks, miks ma taolist konstruktsiooni sellel aastal pole kasutanud.
9. Rääkides kodumaisest turust, siis kas oled bullish ka praeguste tasemete juures?
Me kindlasti ei anna outright välja soovitusi nagu seda teeb näiteks Ühispank aga näiteks Hansat ei ole me veel vähendanud. Ka ei ole alustanud me Hansale callide müümist. Meie huvi Hansa vastu on võib-olla veidi erinev turu omast. Kui turg on mingil põhjusel Eesti Telekomis bullish, siis meie ei näe selleks mingit põhjust.
Telekomis polegi ju ühtegi head põhjust praegu bullish olla.
Absoluutselt. Tegemist on täiesti kasvuvaba ettevõttega, mis on praegu kallim kui näiteks Hansa. Samamoodi ei ole me bullish ka Norma suhtes, vaatamata ettevõtte tulemustele, mis lubavad väita, et tegemist on hea value-stockiga ning dividendimaksjaga.
Võtad bilansi ette ja vaatad ise, miks ei ole head põhjendust sellele, et Autoliv maksaks nüüdses muutnud maksuolukorras, kus ei ole nii suurt eelmiste perioodide jaotamata kasumijääki alti kestvalt suurt dividendi. Meie jaoks üks väga loogiline negatiivne stsenaarium on see, et Autoliv ei ostagi neid aktsiaid tagasi. Autoliv kasutab seda cash-puhvrit tegelikult kogu aeg, mis nö. turu tingimustel konkureerib, pakkudes rahaturufondidest veidike paremat tootlust (mis nii või naa on naeruväärne tootlus). Miks nad peaksid tekitama olukorra, kus osast sellest cashist, millest nad dividende maksavad, peavad nad veel osa riigile maksude näol ära maksma. Samas veel dividende maksta ning siis pool sellest väikeaktsionäridele anda?
Pigem cashi sees hoida, investeerida nii palju kui võimalik, tuua seda 0-marginaaliga äri sisse. Investeerides kasutad sa ju raha, mida pool teistest aktsionäridest sulle annab. Ühesõnaga kokkvõttes on see päris odav variant. Sellel põhjusel ei saa me paraku öelda, et oleksime Norma suhtes optimistlikud.
10. Siin vahepeal oli isegi aeg, kus teised suured turud langesid, kuid kodumaine sellel ajal püsis väga kenasti. Tundub, et paar suurt ostjat on/oli tegutsemas. Mis on selle tugevuse taga?
Just see rahapakkumine. Kui sa vaatad näiteks USA value-fonde, siis need on portfelli poolest tegelikult väga rahas. Nad ei leia value jaoks rakendust.
Ja nad tulevad siia seda otsima?
Piisab sellest, et 2-3 olulist nime satuvad siia. Kui sa võtad aktsiaraamatud ette, siis näed selliseid nimesid nagu JP Morgan ja CAIB oma klientidega osalust kasvatamas. Kui vaadata Hansa pikemajalist graafikut, siis suuremad käibed tehti 150 krooni kandis, mis tähendab, et praegu ei ole veel suuremat põhjust kasumit võtta.
Tweet
