Mida teha börsidel, kui Euroopat ohustab uus langus? - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Mida teha börsidel, kui Euroopat ohustab uus langus?

Mikk Taras

29.06.2010 16:54

Kuigi majandusse on viimastel aastatel tehtud mitmeid adrenaliinisüste, tõmmatakse hetkel börsidel paralleele 2008. aastaga, millele järgnes suurim majanduskriis pärast Teist maailmasõda. See on Euroopa aktsiate hinnataseme odavaks muutnud, kuid siiani pole see huvi aktsaite vastu veel tekitanud, sest hirm uue majanduslanguse ees on suur.

Viimastel kuudel on Euroopa börsidelt seoses võlakriisiga suurtes kogustes raha välja voolanud. Võlakriisi keskmes olevate Lõuna-Euroopa riikide börsid on kaotanud sellel aastal viiendiku oma väärtusest. Langusest ei ole pääsenud ka suurema usaldusega vanemate euroala liikmesriikide börsid, kus tootlus alates aasta algusest on samuti valdavalt negatiivne.

Korrektsiooni taga on dilemma, mille järgi peavad valitsused kõrge võlakoormuse tõttu eelarveid kärpima, kuid ilma riikliku toeta ohustatakse niigi nõrka majanduskasvu uue langusega. Näiteks ootab IMF euroalas sellel aastal kõigest ühe protsendist majanduskasvu. Loomulikult leidub veelgi suuremaid pessimiste, kelle sõnul võib eelarvete kärpimiste näol tehtav ravikuur nõrgemad euroala patsiendid üldse hingusele saata.

Kuigi riskid euroalas on suured, tasub meeles pidada, et patsientide olukord on erinev. Tõsi, eelarve kärped võivad ohustavad nõrgemaid Lõuna-Euroopa majandusi uue langusega, kuigi vanast langusest pole korralikult veel taastuma hakatudki. Kreeka puhul uute kasvufaasi ei jõutudki ja majandus peaks sellel aastal veel mitu protsenti kukkuma.

Samas võib positiivse näitena esile tuua Saksamaad, kus eelarve puudujääk suudeti juba eelmise kümnendi alguses kontrolli alla saada. Hetkel saavad Saksamaa eksportijad kasu taastuvast nõudlusest USAs ja kiirest kasvust Aasias. Lisaks aitab eksportijaid nõrgem euro, mis teeb välisturgudel euroala kaubad odavamaks ja suurendab ettevõtete välismaalt saadavaid tulusid eurodes.

Hetkel kauplevad Euroopa aktsiad kõigest alla kümne korra hinna ja oodatava järgmise aasta kasumi suhtarvu juures. Nõnda madala suhtarvu juures tähendab see reeglina, et probleeme regioonis on küllaga. Samas peaks tugevama fiskaalpildiga riigid suutma suuremaid probleeme vältida. Paraku tundub hinnatase ka antud riikide aktsiaturgudel tõsisemaid probleeme ootavat, mistõttu pakub see pikaajalistele investoritele huvitavaid investeerimisvõimalusi. Seda kinnitas ka juunis toimunud Morgan Stanley globaalne investeerimisseminar, kus osa võtnud pikaajalised investorid valisid järgmise 12 kuu lõikes potentsiaalselt parimaks aktsiaturuks just Euroopa.

Üks soovitus oleks Euroopa börsidel aktsiad ostes keskenduda just eksportijatele, kes saavad kasu eelkõige globaalsest kasvust. Näiteks Saksamaa DAX indeksi ettevõtetest on ühed kõige tundlikumad eksportijad euro suhtes meditsiinitehnoloogiat valmistav Fresentius Medical Care’i (FME) ja tarkvaratootja SAPi (SAP) aktsia hinnad, mis reeglina kallinevad, kui euro nõrgeneb. Selline lähenemine sobiks olukorras, kus Euroopa enda majanduskasv jääks võrreldes muu maailmaga tagasihoidlikuks.

Kui Euroopa taastumine peakski minema W-kujulist teed pidi, mis võib olla võimalik, sest paraku on negatiivsetel ootustel oht muutude isetäituvateks, tasub investoritel eelistada suuremaid ettevõtteid, kes maksavad sageli korralikke dividende. Kuigi üle poole DJ Stoxx 50 indeksi ettevõtetest (50 Euroopa suurettevõtet erinevatest sektoritest) maksavad dividende rohkem kui neli protsenti, tooksime siinkohal esile LHV Maailma Pro all pikemalt tutvustatud mobiilsideoperaatori Vodafone’i (VOD), kelle dividenditootlus jääb kuuest protsendist kõrgemale. Samuti meeldib meile energiasektor, kus näiteks kuue protsendist dividenditootlust pakub naftagigant Total (FP).

Artikkel ilmus esialgu e24 portaalis.

Mikk Taras




Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon