Mis jäi Euroopa stressitestis kajastamata? - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Mis jäi Euroopa stressitestis kajastamata?

Kristjan Kaar

29.07.2010 10:38

Möödunud reedel, 23. juulil avaldati Euroopa pangandussektori stressitesti tulemused. Kuigi raport annab parema ülevaate sektori vastupidavusest ja parandab läbipaistvust, siis tegelikkuses on testis kajastatud prognoosid võrdlemisi optimistlikud ning arvestamata on jäetud ka mitme olulise faktiga.

Mis on stressitest ning mis oli selle mõte?

The Committee of European Banking Supervisors (CEBS) poolt läbiviidud stressitesti eesmärgiks oli hinnata Euroopa pangandussektori nii-öelda vastupanuvõimet majandusolukorra halvenemisele ning pankade võimekust tulla toime krediidi- ja tururiskidega (sealhulgas ka riigiriskiga). Samas võiks öelda, et kui näiteks Ameerikas oli sarnase testi suurimaks eemärgiks määrata lisakapitali vajaduse suurusjärk, siis Euroopa stressitestil on pigem informatiivne väärtus.

Testis on välja toodud kaks stsenaariumit – baasstsenaarium (benchmark) ja must stsenaarium (adverse). Baastsenaarium näeb eurotsooni 2010. aasta majanduskasvuks ette 0.7% ja 2011. aasta kasvuks 1.5% ning ELi liikmesriikide majanduskasvudeks vastavalt 1.0% ja 1.7%. Sellised prognoosid on tehtud Euroopa Komisjonis 2009. aasta sügisel. Mustas stsenaariumis arvestati eurotsooni majanduslanguseks 2010. aastal -0.2% ja 2011. aastal -0.6% ning ELi liikmesriikide majanduslanguseks vastavalt 0.0% ja -0.4%. Need on Euroopa Kekspanga nii-öelda topeltpõhjaga arvestavad prognoosid. Alloleval graafikul on välja toodud tähtsamate riikide baasstsenaariumi ja musta stsenaariumi prognoositav SKP y-o-y muutus ning töötusmäär.

Allikas: Morgan Stanley

Ülaloleval tabelis on musta stsenaariumi kohaselt Kreeka 2010. aasta majanduslanguseks toodud 4.6%, mida võib pidada vägagi konservatiivseks. Näiteks Morgan Stanley prognoosib, et Kreeka majandus langeb käesoleval aastal 5.0% ja seda ilma Euroopa majanduste topeltpõhjata. Siinkohal võibki tekkida küsimus, et kui usaldusväärsed on Euroopa Komisjoni ja keskpanga prognoosid ning millises seisus on Kreeka pangandussektor siis, kui Euroopa majandused  taas langema peaksid? Morgan Stanley hinnangul on tabelis ära toodud ülejäänud riikide majandusprognoosid siiski võrdlemisi tõenäolised.

Oluline on mainida, et mustas stsenaariumis arvestatakse riiklike võlakirjade tulususe määrade kasvuga, mis konverteeritakse nii-öelda haircut’ideks (vara hoidmisega seonduv risk, mis on lahutatud tagatisena kasutatava vara nominaalväärtusest) ning seejärel kasutatakse riiklike võlakirjade väärtuse hindamiseks kauplemisportfellides. Ehk riiklike võlakirjade tulususe määrade tõus avaldab negatiivset mõju ettevõtete kauplemistegevusest saadud kahjumitele. CEBS hinnangul ulatub halvimal juhul ettevõtete kahjum varade väärtuse langusest ja kauplemistegevusest saadud kahjum vahemikul 2010-2011 ca $566 miljardile. Selline tulem tähendaks ettevõtete Tier 1 kapitali suhtarvu langust 2009. aasta 10.3% pealt 2011. aastaks 9.2%le.

Programmi käigus läks ülevaatamisele 91 panka 20 erinevast Euroopa Liidu liikmesriigist. Testi kaasamise kriteeriumiks oli see, et valitud pankade varad peavad moodustama vähemalt 50% riigi pangandussektori ettevõtete koguvaradest. Eesmärk sai täidetud, kuna CEBS sõnul moodustavad osalenud pankade varad 65% Euroopa Liidu pangandussektori ettevõtete koguvaradest. 91 pangast „kukkus“ testi läbi 7 (Goldman Sachs ootas numbriks 10) ning pankade kapitali puudujääk oli kokku €3.5 miljardit vs GSi poolt oodatud €37.6 miljardit. Läbikukkujateks olid Agricultural Bank (Kreeka), Hypo Real Estate (Saksamaa), Diada, Cajasur, Unim, Banca Civica ja Espiga (Hispaania). Allolev graafik näitab testis osalenud pankade Tier 1 kapitali suhtarve.

Allikas: Danske Bank

Musta stsenaariumi nõrgad küljed

Esiteks, riiklike võlakirjade tõttu saadud kauplemiskahjum on tagasihoidlik ning mõningatel juhtudel ka olematu, kuna suur osa riiklikest võlakirjadest on ettevõtete investeerimisportfellis oletusega, et neid hoitakse aegumiseni ning haircut’e ei tehta. Probleemi tõsidust demonstreerib see, et näiteks ca 90% Kreeka võlakirjadest on ettevõtetel investeerimisportfellis. Samuti on igal ettevõttel oma kriteeriumid, millist varaklassi hoitakse investeerimisportfellis ja millist hoitakse kauplemisportfellis – see teeb omakorda võrdlused tohutult raskeks ja ebatäpseks. Üldistavalt võib öelda, et Kreeka, Saksamaa ja Iirimaa pangad hoiavad investeerimisportfellis enam varasid, kui Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania pangad. Seega on raske hinnata, milline on tegelikult seis Kreeka pangandussektoris.

Teiseks, Morgan Stanley hinnangul on musta stsenaariumi kohaselt 2010. a ja 2011. a jaepankade tegevuskasum enne provisjone (PPOP) põhjendamatult kõrge. Mustas stsenaariumis ära toodud 91 ettevõtte POPP on ainult 5.3% Morgan Stanley poolt tehtud prognoosidest madalam – siia pole sisse arvestatud kauplemistegevusest saadavaid kahjumeid ehk investeerimispankade POPP’i võib pidada tõetruumaks. Musta stsenaariumi jaepankade POPP erineb MSi prognoosidest vaid 5% ning suuri kauplemisega tegelevaid üksusi omavate ettevõtete (CBK, BNP, BARC) POPP on ca 16% MSi prognoosidest madalam (kui arvestada ka kauplemisportfelli kahjumeid). Teisisõnu, Morgan Stanley hinnangul on investeerimispanku testitud realistlikumalt, kui jaepanku. Seetõttu on näiteks ka paljud pangad stressitesti nii-öelda läbikukkumisest napilt pääsenud.

Kolmandaks, nagu eelpool sai mainitud, siis CEBS ei käsitlenud stressitestis pankade investeerimisportfelle, vaid ainult kauplemisportfelle. Kui aga võtta CEBS'i poolt mustas stsenaariumis ette nähtud kauplemisportfellis olevate varade haircut’id (Kreeka 23%, Portugal 14%, Hispaania 12% ja Itaalia 7%) ning kasutada neid samu kriteeriumeid ettevõtete investeerimisportfellis olevate varade hindamiseks, siis läbikukkunuid oleks olnud koguni 26 - 6%lise Tier 1 suhtarvu saamiseks oleks kogu kapitali puudujääk olnud €18 miljardit ehk üle 5x suurem.

Neljandaks, must stsenaarium ei näe ette riikide maksevõimetust.

Millises seisus on Hispaania pangad?

CEBS avalikustas 7. juulil stressitestis osalevad 91 panka, millest 27 olid Hispaania päritolu ning nendest omakorda 19 hoiupangad. Valitud ettevõtted moodustasid ca 86% Hispaania pangandussektori ettevõtete koguvaradest. Hispaania keskpanga hinnangul oleks musta stsenaariumi kohaselt pankade kahjum varde väärtuse langusest ca €207 miljardit ehk 7.3% Hispaania pangandussektori varadest ja hoiupankade puhul 9.5% koguvaradest. Koos maksude, laenukahjude reservidega, provisjonide-eelse kasumi ja kapitali kasvutuluga oleks kahjum varade väärtuse langusest ligikaudu €28 miljardit. Selline kahjum tähendaks, et pangandussektori Tier 1 kapitali suhtarv langeks 2009. aasta 9.5% pealt 2011. aastaks 8.3%le. Allolev tabel näitab, milliste kalkulatsioonidega on CEBS ja Hispaania keskpank jõudnud mainitud €28 miljardini.

Allikas: Deutsche Bank

Kui võtta arvesse ülalpool mainitud €28 miljardiline laenukahjum ja Tier 1 kapitali suhtarvu langus 8.3%le, siis oleks pankade kapitali puudujääk ca €2 miljardit. Siinkohal tuleks aga arvestada sellega, et Hispaania pangad on erinevate programmide käigus saanud juba €14.2 miljardit (FORB ehk restruktureerimiseks asutatud fondilt saadi €10.5 miljardit ja deposiitide kindlustamiseks on välja makstud €3.7 miljardit). Ehk ilma abiprogrammideta oleks kapitali puudujääk olnud €16.3 miljardit, mis on oluliselt vähem Deutche Banka poolt prognoositud €35 miljardist ja Rahvusvahelise Valuutafondi poolt oodatud €22 miljardist.

Mäletatavasti kukkus stressitesti läbi 5 Hispaania panka või õigemini hoiupanka. 22 panka läbisid stressitesti, kuid 6 panga Tier 1 kapitali suhtarv oli alla 6.5% ja veel 3 panga Tier 1 oli vahemikus 6.5% ja 7%. Seega murettekitav ei ole mitte Hispaania pankade kapitali puudujääk, vaid see, et Hispaania keskpank lasi käest hea võimalusi rekapitaliseerida panku.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et kuigi Euroopa pankade stressitesti käigus ei avalikustatud pankade täielikku finantsolukorda (stressitest ei hõlmanud investeerimisportfelle), siis informatiivne eesmärk siiski täideti. Paljud analüüsimajad on avaldanud arvamust, et madalate Tier 1 kapitali suhtarvudega pangad tõstavad lähikuudel kapitali, mis oleks sektorile positiivne areng. Samas ei tohiks unustada, et kapitalibaasi parandamine võib potentsiaalselt tähendada ka vähem laene, mis võib teoreetiliselt ohustada Euroopa majanduse kasvuperspektiive. 

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.



Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon