Riskid naftahinna edasiseks tõusuks on suurenenud - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Riskid naftahinna edasiseks tõusuks on suurenenud

Joel Kukemelk

15.11.2011 09:55

Shutterstock

USA WTI nafta kaupleb täna $98 juures ja Euroopa Brenti nafta $112 juures barrelist. Mõlemad hinnad on viimase kolme aasta tippude lähedal ning viimase pooleteise kuuga tõusnud 20%-30%. Väljavaated edasise hinnaliikumise osas toetavad pigem tõusu jätkumist.

Kui suurim ja ka kõige loogilisem argument energiahindade tõusu jätkumise vastu oleks see, et arenenud maailma majanduste kasvud on eurotsooni kriisi tulemusena seiskunud ning kohati on tõenäoliselt sisenetud juba ka majanduslangusesse, siis see argument on tänastes oludes muutunud liiga lihtsakoeliseks. Miks?

1) Esiteks, isegi kui arenenud maailm läheb majanduslangusesse, siis tõenäoliselt nõudlus energiasaaduste järele langeb neis riikides marginaalselt. Selleks, et nõudlus nafta ja mootorkütuste järele oluliselt vähenema hakkaks, oleks vaja tavapäratult pikka ja sügavat majanduslangust. Teiseks kiputakse ära unustama, et alates 2008. aastast moodustavad areneva maailma riigid nafta nõudlusest suurema osa kui arenenud maailma riigid. Seega energiahindadele on täna juba olulisem see, mis toimub areneva maailma riikides – Hiina, India, Brasiilia jne. Ja täna jätkavad ka kõige pessimistlikumate prognooside järgi areneva maailma majandused lähiaastatel kasvamist ja koos sellega suureneb ka sealne energianõudlus. 

Graafik naftanõudluse jaotumisest areneva (ca 54%) ja arenenud maailma (ca 46%) vahel:

2) Nafta pakkumise olulist kasvu on lähiajal väga raske ette näha. Täna on seis selline, et 2012. aastal peaks nafta tootmist (oluliselt) suurendama vaid võimuvahetusest taastuv Liibüa ja ennast üles ehitada püüdev Iraak – kaks võrdlemisi ebastabiilset riiki.

3) Nõudlus nafta ja selle saaduste järele on tegelikult üpris mitte-elastne – ehk tarbimist selle järele piiratakse alles viimases hädas. Ka 2009. aastal, mil nägime suurt naftahinna kukkumist ja maailm oli finantskriisis, kukkus reaalne nõudlus nafta järele üle maailma BP hinnangul tegelikult vaid ca 1.5%. Ja nii suurt nõudluse kukkumist polnud alates 1982. aastast kordagi olnud. Hinna kokkukukkumise põhjustas tollal eelkõige finantskriis, mille tulemusena tootjate-tarnijate krediidikanalid sisuliselt kinni keerati. Selle ühtlase nafta nõudluse tõttu on ka näiteks Goldman Sachs prognoosimas, et 2012. aasta keskmine naftahind jääb ca $120 juurde barrelist – ehk siis tänasest turuhinnast kõrgemale.

4) Hoolimata praegusest seisust, kus arenenud maailma majanduskasvud on oluliselt aeglustunud (kohati on sisenetud ka majanduslangusesse) ja kus nõudlus mootorkütuste järele on langenud, on naftavarud ikkagi üle maailma vähenenud. Näiteks USAs on naftavarud viimase nelja kuuga vähenenud ca 6%-9% - sama kiire varude langus leidis aset näiteks majandusbuumi ajal 2007. aastal.

Graafik USA vähenenud mootorkütuste nõudlusest (kui oranž joon on allpool punast horisontaaljoont, siis on aastane mootorkütuste tarbimise muutus olnud negatiivne):

Ja teine graafik, mis näitab, et hoolimata USA väiksemast mootorkütuste nõudlusest pole USA nafta- (sinine joon) ja mootorkütuse varud (mustad tulbad) kasvanud, vaid on pigem vähenenud:

5) Lähis-Ida vaesemates riikides keevad jätkuvalt protestimeeleolud – siinkohal võiks ära mainida Jeemeni ja Süüria. Viimases riigis on kaheksa kuud kestnud protestide mahasurumise tulemusena surma saanud juba enam kui 3500 meeleavaldajat ning välissurve muutuste sisseviimiseks on kiiresti kasvanud. Süüria arvati selle laupäevase (12. novembril) otsusega ajutiselt välja ka Araabia Liiga riikide hulgast – otsus jõustub juba alates 16. novembrist. Riigi vastu on välismaailm kehtestanud mitmeid sanktsioone ning Süüria on leidnud ennast olukorrast, kus nende naftat ei ole teised riigid enam nõus ostma. Riigi niigi ahtale rahakotile on see mõjunud laastavalt ning kuuldavasti pole Süüria viimastel nädalatel suutnud maksta isegi riigis nafta pumpamisega tegelevatele välisettevõtetele. Tõenäoliselt ei lõpe selles riigis protestid enne võimu reaalset vahetumist.

6) Viimastel nädalatel on Iraani ja Iisraeli vastasseis üha teravnenud. Rahvusvahelise Tuumaenergia Agentuuri andmete kohaselt ei ole Iraani tuumaprogramm mõeldud ainult tuumaenergia väljatöötamiseks, vaid et tööd tehakse ikkagi ka tuumarelva väljatöötamise kallal. Selle tulemusena on Iisraeli ja Iraani vastasseis ja riikidevahelised pinged kiiresti kasvanud ning Iisrael on väidetavalt otsimas endale toetajaid, kes oleksid valmis neid Iraani tuumarelva väljatöötamise projekti lõpetamises toetama – olgu siis mõjutusvahendid füüsilised või mitte-füüsilised. Panen ühe selleteemalise artikli lingi ka siia. Kuigi sõjaline sekkumine Iraani tegevusse oleks kogu regiooni stabiilsuse jaoks äärmiselt negatiivne stsenaarium, mille realiseerumist üritavad kõik vältida, siis päris 100%liselt välistada seda täna siiski ei saa. Kõige negatiivsema stsenaariumi järgi tooks see endaga kaasa Iraani külje all oleva Hormuzi väina sulgumise, mille kaudu liigub 25% kogu maailma naftast...

7) Hoolimata sellest, et Euroopas on sügis olnud tavapäratult soe, on naftahind eelnevalt loetletud tegurite tõttu ikkagi tõusnud. Kui soe sügis peaks asenduma väga külma talvega, lisanduks energiahindade tõusu jätkumisele veel üks argument.

Huvitav on ka muidugi see, et kui ajalooliselt on USA ja Euroopa naftahinnad liikunud sünkroonis, siis alates 2011. aasta algusest on need hinnad liikunud erinevalt. Üheks põhjuseks siinkohal siis see, et Põhja-Aafrika riigid, kus nägime aasta alguses mitmeid ülestõuse ja rahutusi, on Euroopa turgude jaoks olulisemaks regiooniks. Näiteks enamus Liibüas toodetavast naftast suundus Euroopasse ning riigikorra vahetumisega ajutiselt vähenenud naftatootmine aitas Euroopa nafta nõudluse ja pakkumise suhet võrreldes USAga rohkem paigast ära lükata.  Teiseks põhjuseks oli USAs ajutine naftatoodangu oodatust suurem pakkumine Lääne-Texase regioonis, kus naftahindu fikseeritakse. Aga nii nagu need hinnad on ajalooliselt koos liikunud, liiguvad need tõenäoliselt ka tulevikus suhteliselt sarnaste tasemete juurde  tagasi. Viimasel paaril kuul oleme juba näinud nende hinnaerinevuste olulist vähenemist. Alloleval graafikul on USA WTI naftahinna muutus viimasel viiel aastal ära toodud valge joonega (viimasel viiel aastal euros keskmiselt tõusnud 9.2% aastas) ning Euroopa Brent naftahinna muutus rohelise joonega (viimasel viiel aastal euros keskmiselt tõusnud 12.5% aastas).  

Viimase 5 aasta naftahinna liikumine USAs (WTI nafta – hind USA dollarites):

Viimase 5 aasta naftahinna liikumine Euroopas (Brent nafta – hind USA dollarites):

Kes sellest kõigest võidaksid?

Naftahinna tõusu jätkumisest võidavad enim loomulikult erinevad nafta tootmisega seotud ettevõtted (nagu näiteks Total (FP - Prantsusmaa börsil), Royal Dutch Shell (RDSA), Exxon Mobil (XOM), Eni Spa (ENI) jt), naftasektorile teenuseid pakkuvad ettevõtted (nagu näiteks Schlumberger (SLB), Weatherford (WFT), Baker Hughes (BHI) jt) ning ka teistes energiasaadustega seotud sektorites tegutsevad ettevõtted (nagu näiteks maagaasi ja kivisöe kaevandamisega seotud ettevõtted) ja lõpuks veel loomulikult energiarikkad riigid tervikuna – siinkohal võiks mainida näiteks energiarikast Brasiiliat, kohe kindlasti Venemaad (sealt tuli Putin-Medvedevi presidendikoha jagamise otsuse järel väga palju raha välja ning kõrgete energiahindade püsides liigub ilmselt raha sinna tagasi) ning kui otsest sõjalist konflikt suudetakse Iraaniga vältida ja Hormuzi väin jääb avatuks, siis ka energiarikkad Lähis-Ida riigid (GCC-riigid).

Joel Kukemelk

Portfellihaldur/LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon