Tulumaksu deklareerimine: investeerimiskonto süsteem

Maksude deklareerimisel on üheks oluliseks aspektiks ajakulu mis sellega kaasneb. Enne ühe või teise süsteemi kasuks otsustamist soovitame need süsteemid endale põhjalikult selgeks teha. Alates 1. jaanuarist 2011 tekkis eraisikutest investoritel võimalus investeerimiskonto süsteemi kaudu investeerides saadud tulult tulumaksu maksmist edasi lükata. Kõrvuti kehtivad kaks investeerimistulu maksustamise süsteemi: senikehtinud nn „tavaline süsteem” ja uus investeerimiskonto süsteem. See tähendab, et investeerimiskonto kasutamine ei ole kohustuslik.

Investeerimiskonto võiks sobida pikaajalisele investorile, kes teeb tehinguid eelkõige eurodes börsil noteeritud väärtpaberitega ning ei kasuta võimendust. Senikehtinud süsteem sobib aga just keerukamate instrumentide, eri valuutades ning võimenduse kasutajatele, kuid ei sobi  väga aktiivsele ning kasumlikule kauplejale. Sellisel juhul võiks kaaluda juba ettevõtte loomist, mille alt kaubelda, see tähendaks aga regulaarsete aruannete avaldamise kohustust.

Mis on investeerimiskonto?

Investeerimiskonto on tavaline arvelduskonto, mille kasutamisest investeerimiskontona tuleb kasutajal eraldi teavitada Maksu- ja Tolliametit (EMTA) tuludeklaratsiooni kaudu. Investeerimiskonto võib igal hetkel sulgeda, kuid sellega võib saabuda maksukohustus. Investeerimiskontosid võib investoril olla mitu, selleks võib LHV puhul olla nii LHV konto, Trader konto, Kasvukonto ja ka Portfellihalduse konto. Investeerimiskonto tuleb deklareerida 2012. aastal kui täidetakse eelmise aasta maksudeklaratsiooni. Oluline on meeles pidada, et investeerimiskontolt ei toimuks igapäevaseid arveldusi, see teeb deklareerimise väga keeruliseks.

Investeerimiskontol võib tehinguid teha mis tahes valuutaga, kuid valuutade konverteerimine muuks eesmärgiks kui finantsvara soetamine tähendab maksudeklaratsioonis ühe valuuta investeerimiskontolt väljakandmist ning teise sissekandmist.

Võimenduskonto kasutamisel tuleb iga laenuvõtmist ning tagasimaksmist eraldi kajastada ning see tähendab igakordset deklareerimist kui laenusumma suureneb või väheneb. LHV investeerimiskonto aruandes sellised tehingud kajastatud ei ole ning need tuleb investoril eraldi välja arvutada. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata sellele, et investeerimiskontol olevat raha ei või kasutada niisuguste kohustuste tagatisena, mis ei ole seotud finantsvara soetamisega. Kui selle vastu eksitakse, siis ei saa finantsvaralt saadavalt tulult maksukohustust edasi lükata.

Näide:

Kliendi investeerimiskontol on 5000 EUR, klient ostab 10 000 eur eest finantsvara. Selleks laenab ta LHV-lt 5000 eurot ning seejärel ostab finantsvara. Maksudeklaratsioonis tuleb märkida järgmine kanne: raha sisse 5000 eurot (LHV poolt antud laen). Väärtpaberite müügil või laenu tagasimaksmisel tuleb need deklareerida investeerimiskonto väljamaksetena.

Mis on finantsvara?

Finantsvara on avalikult pakutav väärtpaber. Siia alla käivad nii väärtpaberiturul või alternatiivturul kaubeldavad väärtpaberid (aktsiad, optsioonid, futuurid), avalikult pakutav investeerimisfondi osakud, tuletisinstrumendid, mille alusvaraks on börsil noteeritud väärtpaber, lühiajaline võlaväärtpaber. Finantsvara on täpselt seadusega määratletud ning selle kirjutab kõige paremini lahti rahandusministeeriumi poolt koostatud  investeerimiskonto juhend. Tehingud finantsvaraga on investeerimiskonto süsteemis maksuneutraalsed ning seetõttu neid deklareerima ei pea.

Finantsvaraks ei ole II ja III pensionisamba osakud, „noteerimata“ aktsiad ja võlakirjad, osaühingu osad ja samaliigilised väärtpaberid, kinnisvara, hoiused.

Mis on sissemakse?

Esmalt tuleks üle vaadata, mida saab deklareerida investeerimiskonto sissemaksetena.

Sissemakseks on kontol olev algsaldo ning igasugune kontole makstud või laekunud raha. Lisaks on sissemakseks juba maksustatud või maksuvaba tulu. Ainult 2012. aastal on võimalik sissemaksena näidata varasemate aastate väärtpaberikahju. Samuti on erandina võimalik deklareerida sissemaksena 31.12.2010 varasemalt soetatud väärtpabereid (soetamismaksumuses).

Esimese kandena tuleks deklareerida konto rahajääk, mis on investeerimiskontona arvele võetud. Teise sammuna tuleb otsustada kas soovitakse varasemat väärtpaberikahju samuti sissemaksena deklareerida, sissemaksena saab deklareerida ainult kogu edasikantud kahjust osaline kahju edasikandmine pole võimalik. Järgmise sammuna tuleb otsustada, kas varasemalt soetatud väärtpaberid soovitakse samuti kanda investeerimiskonto süsteemi. Siin võib investor otsustada kanda kõik väärtpaberid üle, osa väärtpabereid üle või jätta kõik varasemalt soetatud väärtpaberid nn vanasse süsteemi. Seega võiks kolmanda kandena teha sissemakseks 31.12.2010 varasemalt soetatud väärtpaberis  (soetamismaksumuses). Järgmiste kannetena tuleks deklareerida kõik kontole toimunud sissemaksed, millega ei soetatud finantsvara – näiteks palga laekumine, kanded teistelt kontodelt jne.

Sissemakseks loetakse ka valuuta konverteerimist muul põhjusel kui finantsvara ostmiseks. Sellisel juhul deklareeritakse müüdud valuuta investeerimiskonto väljamaksena ning ostetud valuuta sissemaksena. Seetõttu on LHV investeerimiskonto aruandes võimalus kaasata deklaratsiooni ka kõik valuutavahetuse tehingud.

Sissemakse ei ole nõudmiseni hoiuse (arvelduskonto) intressimakse, kuna see ei ole tulumaksuga maksustatud. See on kui tulu finantsvaralt, mis maksustatakse investeerimiskonto väljamaksete hulgas, kui väljamaksed ületavad sissemakseid.

Tähtajalise hoiusega on aga lood kahetised, ühelt poolt võib hoiuse tegemist kohe alguses käsitleda  väljamaksena ning hiljem saab siis lõppenud hoiusest laekunud raha ning intressimakset käsitleda sissemaksena investeerimiskontole. Mõnel juhul on aga kasulik jätta sisse ja väljamakse deklareerimata (näiteks kui hoiuse summa ületab varasemat sissemakset), sellisel juhul intressimakset sissemaksena enam deklareerida ei saa ning situatsioon sarnaneb nõudmiseni hoiuse käsitlemisele. Vaikimisi on hoiused LHV investeerimiskonto aruandes arvestatud sisse ja väljamaksetena, kuid soovi korral saab need sealt eemaldada.

Lisaks ei ole sissemakse finantsvaralt saadud maksustamata tulu ja raha, mis kanti investeerimiskontole isiku teiselt investeerimiskontolt. See on ka põhjus, miks ükski pank ei saa kliendile esitada fikseeritud investeerimiskonto maksuraportit – kliendil võib olla mitu investeerimiskontot ning pangal puuduvad andmed, kas mõni laekumine või väljamakse on tehtud kliendi investeerimiskontole või mitte.

Lisaks tuleb arvestada, et tulumaksuga maksustatud finantsvaralt saadud tulu läheb kirja sissemaksena (näiteks dividendid aktsiatelt).

Keeruliseks läheb olukord kui tuleb otsustada, kas ostu ja müügiga kaasnev otseselt tõendatud kulu tuleks käsitleda investeerimiskonto sissemaksena või mitte. Sissemaksena saab seda teha vaid siis, kui seda kulu ei ole tehtud sissemakse arvelt. LHV investeerimiskonto aruandes on võimalus teenustasud arvestada sissemaksetena, kuid siin lasub igal kliendil kohustus kontrollida, kas see on igal konkreetsel korral õigustatud.

Näide A:

• Investor D investeerimiskontol on 0 rahaühikut ning sissemaksete jääk on 0 rahaühikut.
• Investor D kannab oma investeerimiskontole 228 rahaühikut.
• Investor D investeerimiskontol on 228 rahaühikut ning sissemaksete jääk on 228 rahaühikut.
• Ta ostab AS ABC aktsiaid 225 rahaühiku eest ja maksab investeerimiskontolt tehingutasu 3 rahaühikut.
• Antud juhul ei ole lubatud tehingutasu sissemaksena deklareerida, sest sellisel juhul käsitataks ühte ja sama summat kahekordselt sissemaksena.

Näide B:

• Investor A investeerimiskontol on 228 rahaühikut ning sissemaksete jääk on 200 rahaühikut.
• Investor A teeb investeerimiskontolt väljamakse 200 rahaühikut.
• Investor A investeerimiskontol on 28 rahaühikut ning sissemaksete jääk on 0 rahaühikut.
• Investor A kannab oma investeerimiskontole täiendavalt 200 rahaühikut.
• Investor A ostab AS ABC aktsiaid 225 rahaühiku eest ja maksab investeerimiskontolt tehingutasu 3 rahaühikut.
• Sellisel juhul on lubatud tehingutasu sissemaksena deklareerida. Tehingutasu summat ei ole varem sissemakse osana arvestatud.

Mis on investeerimiskonto väljamakse?

Järgmisena tuleb selgeks teha ka investeerimiskonto väljamakse. Kõik väljamaksed tuleb deklareerida ning arvestama peab, et väljamakse on investeerimiskontolt tehtud kanne või väljamakse, millega ei osteta finantsvara või ei kanta raha isiku teisele investeerimiskontole. Väljamakseks loetakse selliste väärtpaberite ostu investeerimiskonto vahendite eest, mis ei vasta ülalmainitud finantsvara mõistele (näiteks pensioni II ja III sammas, börsil noteerimata aktsia ost jne). Selle alla lähevad ka näiteks sõbrale kantud lilleraha, Statoilis kaardiga makstud bensiiniarve ning ka kontohaldustasu. Ka valuuta konverteerimine muul põhjusel kui finantsvara ostmiseks on käsitletav väljamaksena. Sellest lähtuvalt on soovitav teha investeerimiskontoks nimetatud kontolt võimalikult vähe tehinguid, mis tuleb hiljem deklareerida väljakannetena, seega peaks see konto olema mõeldud ainult finantsvara ostmiseks ning müügiks. LHV investeerimiskonto aruandes ei ole kajastatud väärtpaberitehinguid ning kui mõni tehing on tehtud mittefinantsvaraga, siis tuleks see tehing eraldi deklareerida.

Kuidas toimub deklareerimine?

Investeerimiskonto kasutamise korral maksustatakse summa, mille võrra väljamaksed ületavad sellele kontole tehtud sissemakseid igal ajahetkel. Investeerimiskonto kasutaja deklareerib tuludeklaratsioonis kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksed ja nendelt tehtud väljamaksed ajalises järjekorras ning arvutab tehingu kohta välja ka sissemakse jäägi. Tehinguid ei tohi summeerida ning need tuleb esitada korrektses ajalises järjekorras. Kui tehing on teostatud eurost erinevas valuutas, siis deklareerida tuleb siiski kanne eurodes kande teostamise päeva kursiga. LHV investeerimiskonto aruandes on vastav arvutus juba tehtud. Kuni sissemaksed ületavad väljamakseid, maksukohustust ei teki, küll aga tuleb sisse- ja väljamaksed deklareerida!

Näited:

1. Teen sissemakse 1000 eurot, investeerin kasumlikult (+20%), võtan välja 1200 eurot. Tulumaks 200 euro pealt. Deklareerida: sissemakse 1000 EUR, väljamakse 1200 EUR.
2. Teen sissemakse 1000 eurot, investeerin kasumlikult (+20%), võtan välja 1000 eurot. Tulumaksu ei maksa. Kontol jääk 200 eurot, mille välja kandmisel pean maksma tulumaksu.  Deklareerida: sissemakse 1000 EUR, väljamakse 1000 EUR.
3. Teen sissemakse 1000 eurot, investeerin kasumlikult (+20%), võtan välja 1200 eurot. Teen uue sissemakse 1000 eurot. Pean maksma 200 euro pealt tulumaksu. Konto jääk 1000 eurot, mida saan välja võtta tulumaksuvabalt. Deklareerida: sissemakse 1000 EUR, väljamakse 1200 EUR, sissemakse 1000 EUR.
4. Teen sissemakse 1000 eurot, investeerin kasumlikult (+20%), võtan välja 1000 eurot. Teen uue sissemakse 1000 eurot. Tulumaksu maksma ei pea. Konto jääk 1200 eurot, millest saan tulumaksuvabalt välja kanda 1000 eurot. Deklareerida: sissemakse 1000 EUR, väljamakse 1000 EUR, sissemakse 1000 EUR.

Investeerimiskonto kohta saab informatsiooni Rahandusministeeriumi veebilehelt www.fin.ee/maksundus, soovitame lugeda Rahandusministeeriumi investeerimiskonto juhendit (pdf) või esitada oma küsimus Maksu- ja Tolliameti foorumisse aadressil http://foorum.emta.ee/. Lõplikke hinnanguid investeerimiskonto tehingute ja finantsvara osas on õigustatud andma üksnes Maksu- ja Tolliamet. LHV Pank ei vastuta ühelgi juhul Maksu- ja Tolliameti hinnangute või nende muutumise eest, ega ka juhul, kui Maksu- ja Tolliameti vastavad hinnangud erinevad LHV Panga omadest.

Tweet