Tallinna börs 20!

LHV ajakiri Investeeri

12.05.2016 9:30

Foto: Tallinna börs

Kui president Lennart Meri 1996. aasta maikuu viimasel päeval ostis AS Talinvesti maakleri Riho Talumaa abiga neli Hüvitusfondi VI seeria obligatsiooni hinnaga 78.50 krooni, oli Tallinnas väärtpaberibörs taas avatud.

President Meri helistas Tallinnas Rotermanni soolalaos toimunud pidulikult börsi avatseremoonialt maaklerile ja üritas obligatsioonide hinda tingimise läbi alla lüüa. Maakler Talumaa ütles aga presidendile, et hetke parim pakkumine börsil on 79 krooni ja tema müüb 78.50 krooniga. President Meri püüdis pakkuda obligatsiooni eest hinda 78.20, millega maakler aga kaasa ei läinud. Ühe obligatsiooni hinnaks kujunes kokkuvõttes 78.50 krooni.

Toimunu registreeriti ka börsi infosüsteemis, mille arvutiterminal oli presidendi sooritatava esmatehingu huvides avatseremoonia paika üles seatud. Ostetud väärtpaberid annetas Meri aga Eesti Rahva Muuseumi, muusikaakadeemia, kunstimuuseumi ja Perefondi toetuseks.

Antud tehing jäi tol reedesel päeval ka ainsaks, sest laialdasem kauplemine algas järgneval esmaspäeval, 3. juunil.

Tallinna Väärtpaberibörs võttis kasutusele börsiindeksi TALSE, mille algväärtuseks oli 100 punkti. Põhinimekirjas olid esialgu noteeritud Eesti Hoiupanga, Eesti Ühispanga, Forekspanga, Hansapanga ja Tallinna Panga aktsiad. Aktsionäre oli Tallinna Väärtpaberibörsil 22, liikmeid 13 ning börsi aktsiakapital oli 2,3 miljonit krooni.

Eellugu

Pärast Eesti riigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal olid väärtpaberituru taaskäivitamise olulisemad sündmused erastamisprotsess ja seadusandliku baasi loomine.

1994. aastaks olid toimunud esimesed korrastumised pangandussfääris, mille käigus jäid ellu tugevamad ja konkurentsivõimelisemad turuosalised. Märgatavalt oli kasvanud huvi väärtpaberitehingute vastu, mis andis turuosalistele impulsi reguleeritud väärtpaberituru loomiseks Eestis.

1994. aastal käivitasid turuosalised Eesti Väärtpaberikeskuse, mis algselt kandis nime Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium. Antud asutus lõi elektroonilise väärtpaberiregistri ja elektrooniliste tehingute teostamist võimaldava süsteemi. 18. novembril registreeriti juba esimesed väärtpaberid, milleks olid Tallinna linna võlakirjad.

Eesti Väärtpaberikeskuse edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järelturu, milleks turuosalised asutasid 1995. aasta aprillis Tallinna Väärtpaberibörsi, mis alustas kauplemist 31. mail 1996. aastal. Börsi asutajaliikmed olid 10 kommertspanka, 9 maaklerfirmat, Hüvitusfond, Eesti Pank ja rahandusministeerium, igaüks võrdse osakaaluga.

Algul ei saa vedama, siis ei saa pidama

Börsi algus oli vaevaline, sest poolteist kuud pärast kauplemise algust langes indeks TALSE oma ajaloo madalaimale tasemele – 84,24 punktile. Aga see oli vaikus enne tormi.

Kui Eesti Televisiooni uudistetoimetus lõi 16. septembrist 1996. aastal majandusuudiste saate Kapital, ei uskunud keegi, et sellest kujuneb Eesti telemaastikul tõeline hitt. Saatejuhist Tiina Joosust, kes andis üle vaate TALSE käekäigust, sai superstaar. Saadet vaatasid nii vanad kui noored ja aktsiatest rääkisid nii taksojuhid kui ka poemüüjad.

Põhjus oli selles, et 1997. aasta suveks oli Tallinna börs nagu imedepõld, kus raha kasvu ei näinud miski pidurdavat. TALSE tõusis kolme kuuga 96 protsenti ning kaheksa kuu kasvuks oli 207 protsenti. Inimesed võtsid aktsiate tagatisel suisa laenu, et aktsiate hinnatõusust osa saada. Börsile viidi ka riigi raha. Riigikontrollile jäi vahele keskkonnaminister Villu Reiljan, kes kandis uurimislaeva Livonia müügist saadud 19 miljonit krooni 1996. aasta sügisel ministeeriumi eriarvele ning soetas uue laeva ostmise asemel börsilt väärtpabereid. Asjaosalised ise põhjendasid seda riigile kasu teenimisega. Välja tuli see aga siis, kui riigile oli tekitatud kahju. Kuna otseselt keelavat seadust polnud, siis pärast mõningaid ilmunud artikleid teema sumbus.

29. augustil saavutas TALSE indeks oma ajaloo kõrgeima taseme – 492,97 punkti. 1997. aasta lõpuks oli imest alles vaid pool. Põhjusi, miks aktsiaturgu selline langus tabas, on palju, ja analüütikud ning majandusinimesed rõhutavad eri tahke. Suure languse päästikuks oli Aasiat tabanud majanduskriis, mis haaras endaga kaasa pea kogu maailma.

Sellest krahhist tingitud haavu lakkusid paljud pikki aastaid, aga oli ka võitjaid, kes aktsiahindade kõrghetkel oma aktsiad maha müüsid. Viimaseid oli siiski üksikuid. Langus jätkus ka 1998. aastal ning selle lõpuks oli TALSE langenud alla 100 punkti joone ehk madalamale, kui see oli olnud esimesel börsipäeval. Kui esialgu börsihindade langus reaalmajandusse ei kandunud, siis 1998. aastal Venemaad tabanud majanduskriisist said siinsed ettevõtted juba otseselt lüüa. Lisaks sai 1998. aasta saatuslikuks mitmele väikepangale, kes olid ennast börsibuumi ajal samuti virtuaalset raha ja reaalseid kohustusi täis pumbanud. See kõik tekitas musta masendust.

Vaiksed aastad

Järgnesid vaiksed aastad, mil mõnel päeval polnud majandusuudistes börsil toimuva kohta midagi kuulda. Koos krahhiga kadus eetrist ka saade Kapital, mis on tänaseks küll teleekraanil tagasi, aga pisut teise sisu ja suunitlusega.

2000. aasta oktoobris moodustasid kauplemiskeskkond Tallinna börs ja väärtpabereid hallanud Eesti Väärtpaberikeskus kahe ettevõtte baasil ühtse grupi. Samal kuul korraldati ka esimene eraisikutele säästmist ja rahapaigutamist tutvustav Rahakompass.

Aprillis 2001 omandas grupis strateegilise osaluse Soome HEX-i grupp. Kauplemine Eesti aktsiatega HEX-i kauplemiskeskkonnas algas 25. veebruaril 2002. aastal. Tallinna börsi ja Eesti Väärtpaberikeskust ühendava grupi nimeks sai sellest päevast HEX Tallinn.

2002. aasta kevadel käivitus pensionisüsteemi teine sammas ehk kogumispension. Esimesel aastal kogumispensioniga liitunute arv 207 000 näitas, et teisel sambal saab olema kohalikul kapitaliturul oluline roll nii kohaliku kapitali pikaajalise kasvu kui ka eraisikute rahapaigutamise mõtteviisi levimise seisukohalt üldiselt. Samal aastal omandas HEX Tallinna emaettevõte HEX-i strateegilise osaluse ka Riia Väärtpaberibörsis.

Ühtne elektrooniline register

2003. aasta keskpaigaks olid kõikide Eestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiad arvel Eesti väärtpaberite keskregistris, mille pidajaks oli Eesti Väärtpaberikeskus.

Septembris alustas tegevust Soome ja Rootsi juhtivate väärtpaberituruettevõtete ühinemise tulemusena sündinud OMHEX, millest sai HEX Tallinna uus emaettevõte.

Tulenevalt Rootsi ja Soome börsioperaatorite ühinemisel tekkinud OMX-i grupi moodustamisest ning Põhja- ja Baltimaade börside liidu NOREX-iga liitumisest võttis Tallinna börs 2004. septembris kasutusele uue kauplemissüsteemi SAXESS ning ühtlustas kauplemisreeglid NOREX-i reeglitega. Põhja- ja Baltimaade kauplemisplatvorm oli käibel seitsme riigi börsil: Rootsis, Taanis, Islandil, Norras, Soomes, Eestis ja Lätis.

Seoses Vilniuse börsi erastamisega kuulusid OMX-i gruppi kõik kolm Balti börsi, mis lõi eeldused Balti ühisturu tekkeks. Eesti, Läti ja Leedu börsid käivitasid ühtse Balti nimekirja, Balti indeksi ja börsiinfo internetilehekülje.

Hea juhtimistava

2000. aastate majanduse kasvu kiirenemine tõi tagasi ka huvi aktsiatehingute vastu. 26. aprillil 2005 ületas Balti börside indeks BALTIX sümboolse 500 punkti taseme, olles tõusnud aasta algusest 18,9 protsenti.

Samal aastal töötati finantsinspektsiooni ja Tallinna Börsi eestvedamisel välja „Hea ühingujuhtimise tava”. Soovituslik juhend on mõeldud järgimiseks eeskätt börsil noteeritud ettevõtetele. Juhend annab ettevõttele käitumisjuhised ning aitab lahendada huvide konflikte ja vältida huvigruppide liigset survet ettevõtte juhtimisel.

2006. aastal, oma 10. tähtpäeval, käivitas Tallinna börs koos Riia ja Vilniuse kolleegidega börsiettevõtete konkursi Baltic Market Awards. Baltimaade parimaks börsiliikmeks hinnati Hansapank ning Eesti Telekom sai parima ettevõtte tiitli Tallinna börsil.

2007. aastal käivitas Tallinna börs investorite haridusprogrammi Invest Mentor, mille eesmärk on kasvatada investeerimishuvilistest kaalutlevaid ja ratsionaalselt mõtlevaid investoreid. Samal ajal alustati ka alternatiivturu First North käivitamisega.

Tallinna börs korraldas haridusprogrammi Invest Mentor raames ning koostöös SEB, LHV, Nordea, Avaroni ja Äripäevaga Viru Keskuses Investeerimismessi 2007, tähtsustamaks säästmist ja investeerimist.

Koos väärtpaberituru tippspetsialistidega andis Tallinna börs välja investeerimisõpiku „Investeerimise teejuht”. Raamat koostati artiklikogumiku põhimõttel ning see on mõeldud kõigile, kellel on soov säästa ja säästude investeerimiseks lisateadmisi koguda.

Liitumine NASDAQ-iga

2008. aasta veebruaris viis NASDAQ Stock Market lõpule liitumise Balti- ja Põhjamaade börsigrupiga OMX AB. Liitumise tulemusena tekkis maailma suurim börsiettevõte NASDAQ OMX Group. OMX Tallinnast sai NASDAQ OMX Tallinn. Järgnevatel aastatel ostis NASDAQ ära osalused ka SEB-lt ja Swedbankilt, suurendades oma osalust AS-is NASDAQ OMX Tallinn 93 protsendini. NASDAQ OMX sai NASDAQ OMX Tallinna börsi ainuomanikuks 2010. aastal.

2008. aasta lõpus Eestit tabanud majanduskriis viis varjusurma kogu finantssektori. Erinevalt kümmekond aastat varem toimunud krahhist, mis puudutas vahetult aktsiaturgu, sai seekord pihta kinnisvarasektor. Ometigi ei jätnud see börsi puudutamata.

2010. aastal hakkas majandus taas vaikselt kosuma ja Tallinna börs tegi läbi aegade suurima tõusu – 73 protsenti. See oli parim tulemus nii Euroopa börsidel kui ka Tallinna börsi 15 aasta pikkuses ajaloos.

2010. aastasse jääb ka seni viimane aktsiaemissioon, kui NASDAQ OMX Tallinna börsil algas kauplemine Premia Foodsi aktsiatega. Avaliku ja institutsionaalse pakkumise teel müüdi 14,5 miljonit Premia Foodsi aktsiat hinnaga 0,89 eurosenti. Emissiooni kogumaht oli 12,97 miljonit eurot.

Tiit Efert

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 2/2016




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse