26. mai 2017. a. | 23:48

Ebameeldiv vaatepilt omanikele - aktsia hind tõuseb

Vallo Lees

16.09.2016 10:27

Shutterstock

USA aktsiaturud on 2015. aastat jätkanud positiivsel lainel ja löönud taas uusi rekordeid. Võib-olla isegi investorite jaoks mõneti üllatuslikult, sest ettevõtete kasumid on langenud alates 2014. aasta neljandast kvartalist. See tähendab, et aktsiahinnad on suhtena kasumisse muutunud kallimaks. Kuigi investorite käes oleva vara (aktsiate) kallimaks muutumine on loomulikult õige suund, tuleks neil ehk soovida hoopis aktsiate odavnemist.

Põhjus ei peitu selles, et hindade langus annaks võimaluse odavamatelt tasemetelt aktsiaid juurde osta. Samuti ei ole see kõikide ettevõtete aktsionäride huvides, vaid pigem puudutab omanikke, kes omavad osalust aktsiaseltsis, mis on võtnud eesmärgiks mingi kindla summa ulatuses oma aktsiaid tagasi osta. Selliseid ettevõtteid võib aga järjest enam kohata.

Tõusvad aktsiahinnad tähendavad, et ettevõte peab oma aktsiate ostmiseks rohkem raha välja käima. Tekib huvitav olukord. Sisuliselt omavad investorid vara eesmärgiga, et selle väärtus kasvaks. Kuna seesama vara aga ostab iseennast tagasi, siis on tegelikult omanike huvides, et ettevõte saaks investeeringu oma aktsiatesse teha võimalikult odavalt ehk vara hind võiks olla võimalikult madal.

Aktsiate tagasiostuprogrammid on seoses suurte mahtudega viimasel ajal kirgi üles kütnud. Käesoleva aasta seitsme kuuga on ettevõtted soetanud $391 miljardi ulatuses enda aktsiaid. Seda on küll 29% vähem kui möödunud aastal samal perioodil, kuid see on endiselt kõrge näitaja. Paljudes tekitab see küsimusi, kas ettevõtted on tagasiostuprogrammidega liiale läinud.

Omaaktsiate tagasiostmisest räägitakse kui ühest investeeringu vormist ning aktsionäridele raha tagastamisest. Aktsionärid, kes oma aktsiad ettevõttele otsustavad müüa, saavad aktsiate eest raha. Aktsionäride jaoks, kes jäävad ettevõtte omanikeks on omaaktsiate soetamine ettevõtte poolt tehtud investeering.

Aktsiate tagasiostmine on vabade vahendite jaotamise otsus. Kapitali paigutamisel peaksid ettevõtted võrdlema erinevaid alternatiive investeerimiseks. Kas osta uus tootmisliin, palgata uusi töötajaid, maksta omanikutulu või osta aktsiaid? Teoreetiliselt langeb valik oma aktsiate kasuks siis, kui investeeringud ettevõtte äritegevusse on juhtkonna arvates vähem tulusam raha paigutus. Tavaliselt juhtub see juhul, kui aktsia on mingil põhjusel märksa odavamalt hinnatud kui selle tegelik väärtus. Kahjuks on vähestel firmadel paika pandud kindlad valuatsiooninäitajad, millest lähtuvalt ettevõte oma aktsiaid tagasi ostab.

Kahetsusväärsel kombel kipub praktikas ettevõtete käitumine olema selline, et kõige rohkem aktsiaid ostetakse kallimatelt hinnatasemetelt ning aktsiate tagasiostuprogrammid vähenevad või lõpetatakse sootuks, kui aktsia hind on madal. Üsna valdavaks selgituseks on, et selline käitumine pole küll kasulik aktsionäridele, küll aga juhtkonnale, kelle boonused sõltuvad aktsiapõhise kasumi ja aktsia hinna eesmärkide täitmisest. Samuti võib see seotud olla töötajate optsioonide realiseerimisega, mida tehakse usinamalt turu tipus. Antud juhul on ettevõtte eesmärgiks oma aktsiate tagasiostmisega vältida aktsiate arvu suurenemist, mis optsioonide kasutamisega kaasneb.

Kuna ettevõtted kulutavad aktsiate tagasiostmisele väga suuri summasid (ja mõnedel juhtudel võtavad selleks isegi laenu), on tegevus sattunud suurema kriitika alla. Muidugi mõista kaitsevad ettevõtted ennast väitega, et tegu on aktsionäride raha parima võimaliku paigutusega.

Ettevõtete hindamise teenust pakkuba Corequity looja Robert Colby sõnul on investeerimine oma aktsiasesse ühekordse positiivse mõjuga, samas kui investeering ettevõtte ärisse võib pakkuda aastaid tootlust. Tal on välja käia ka lihtne test, kuidas aru saada, kas ettevõtte kasumikasv on tulnud aktsiate vähendamise arvelt või tõepoolest ettevõtte kasumi suurenemisest.

Selleks tuleb vaadata, kas aktsiapõhise kasumi ja puhaskasumi kasvumäärad on ligilähedased või mitte. Näitena võrdles ta ajavahemikul 2008-2015 kahte restoraniketti Cracker Barrel Old Country Store ja Jack in the Box. Cracker Barrel ostis antud perioodil tagasi $160 mln väärtuses aktsiaid, samas Jack in the Box tegi sama $1,2 mld ulatuses, vähendades niimoodi oma aktsiate arvu 37%.

Cracker Barrely kasum aktsia kohta kasvas perioodil keskmiselt 13,6% aastas samas kui puhaskasum näitas üsna sarnast 14%-list kasvu. Jack in the Box’i aktsiapõhine kasum kerkis keskmiselt 6% aastas, kuid puhaskasum langes 0,5% aastas.

Kõige huvitavam on see, et sama aktsiapõhise kasvu saavutamiseks pole reinvesteerimisel vaja näidata mingit müstilist tulusust. Kui Jack in the Box oleks aktsiate tagasiostule kulutatud $1,2 mld investeerinud äritegevusse, oleks vaja olnud kõigest 4,8%-list tootlust, et saavutada sama, 6%-line EPS kasv.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.